Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna linna teine abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale 2011−2012
Tallinna Linnavolikogu 02.12.2010 otsus number 276
Redaktsiooni kehtivus:02.12.2010 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

2. detsember 2010 nr 276

 

 

 

 

Tallinna linna teine abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale 2011−2012

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 ja § 6, Tallinna põhimääruse § 4 lg 2, § 6 lg 1 p-de 1 ja 3 ning lg-te 3 ja 4 alusel ning tulenevalt vajadusest aidata Tallinna linna elanikke, soodustada ettevõtteid uute töökohtade loomisel ja tagada linna jätkusuutlik areng aastatel 2011−2012

 

 

1. Kinnitada lisatud Tallinna linna teine abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale 2011−2012.

2. Tallinna Linnavalitsusel:

2.1 näha abipaketis 2011. aastaks kavandatud meetmete rakendamiseks vajalikud vahendid vajadusel täiendavalt ette Tallinna linna 2011. aasta lisaeelarve eelnõus;

2.2 näha abipaketis 2012. aastaks kavandatud meetmete rakendamiseks vajalikud vahendid ette Tallinna linna 2012. aasta eelarve eelnõus;

2.3 töötada vajaduse korral välja abipaketi rakendamiseks nõutavad õigusaktid;

2.4 avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 2. detsembri 2010
otsuse nr 276
LISA

 

Tallinna linna teine abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale 2011−2012

 

 

 

Üleilmse majanduskriisi ja kohaliku kinnisvarabuumi lõpu ajalisel ühtelangemisel Eestis on dramaatiline mõju nii riigisisese kogutoodangu mahule kui tööhõivele. Pankrotistunud on mitu tuhat ettevõtet, koondatud kümneid tuhandeid inimesi, tõsiselt on halvenenud tuhandete perede majanduslik seis. Riigi pakutud napid lahendused tööhõive suurendamiseks ei ole piisavad ning seepärast tuleb probleemiga tõsiselt tegeleda omavalitsustel. Tuleb tunnistada, et olukorra keerukusest lähtudes ei saa ka omavalitsused pakkuda olukorrale kiireid lahendusi. Samas on võimatu üle hinnata pikaajaliste abipakettide mõju piirkonna sotsiaalsele toimetulekule, kogukondliku stabiilsuse säilitamisele ning lõppkokkuvõttes pöördumatute ühiskondlike vapustuste ärahoidmisele. Keskpikas perspektiivis loob üleilmse majanduskriisi taandumine eeldused ettevõtluse arenguks ja selle kaudu töökohtade taastekkeks. Lühiajalises perspektiivis on oluline tekkinud ulatuslikele sotsiaalsetele probleemidele kiiresti ning paindlikult reageerida, leevendada nende tagajärgi ja vältida probleemide edasist eskaleerumist.

Tallinna esimene abipakett, mille Tallinna Linnavolikogu kinnitas 16. aprilli 2009 otsusega nr 71, on olnud tulemuslik. Linna ettevõtetes ja allasutustes loodud sotsiaalsetel töökohtadel on tööd saanud kokku ligikaudu 1100 töötut, eraettevõtetes on toetuse abil tööle võetud ligikaudu 300 töötut, uusi töökohti on põhivara soetuste toetuse abil loodud ligikaudu 200 ja ligi 1400 töötut on leidnud lühemaajalisemat rakendust avalikus töös. Töötute klubides osales kokku üle 800 inimese. Laiendati oluliselt varjupaiga-, sotsiaalmajutus- ja tasuta toitlustamise teenuseid abivajajatele. Suurendatud on võlanõustamise, psühholoogilise nõustamise ja tööõigusalase nõustamise mahtusid. Toimetulekutoetust on saanud üle 3600 inimese ja vee hinna tõusu on kompenseeritud üle 5000 leibkonna liikmele. Uue ilme sai Nõmme turg. Avati Loomeinkubaator, mille tegevus on olnud igati edukas. Kehtestatud on Suur-Sõjamäe tööstuspargi detailplaneering. Tallinna esimene abipakett on aidanud tuhandetel inimestel pääseda halvimast, säilitada sotsiaalne sidusus ning pidurdada inimarengu aruandes toodud niigi kehvade rahvatervise näitajate jätkuv langemine.

Tallinna teises abipaketis linnaelanikule ja ettevõtjale on meetmeid kokku 53 ning arvestatakse nii lühi- kui pikaajaliste meetmete koosmõjuga. Lühiajaliste leevendusmeetmetena rakendatakse palgatoetusi, sotsiaalsete töökohtade loomist linna struktuurides, sotsiaalabi jms, keskpikkade meetmetena tööstusparkide ja inkubaatorite loomist, ettevõtluse toetus- ja noorteprogrammide rakendamist jms. Abipaketi keskmes on üle 20 000 registreeritud ja üle 40 000 tegeliku töötu ning eriti just ligi paarikümne tuhande igasuguse sissetuleku kaotanud tallinlase ja nende pereliikme(te) olukorra leevendamine. Teises abipaketis on muuhulgas uuteks tegevussuundadeks Tallinna tööbüroo asutamine, koostöö toidupanga korraldajatega, töötute täiendav nõustamine ja abistamine ning uue tööstuspargi kolmanda etapi väljaehitamine. Eraldi on tähelepanu pööratud töövõimaluste loomisele puudega inimestele. Lisaks mitmekesistatakse valdkondi, kus luuakse sotsiaalseid töökohti ja laiendatakse Sihtasutuse Õpilasmalev tegevust.

Järjepidevalt kasvab registreerimata töötute ehk mitteaktiivsete ja heitunute arv. Alates aprillist 2010 on Töötukassa Tallinna osakonnas igas kuus arvelt maha võetud üle 3000 registreeritud töötu, kellest ainult pooled on endale töö leidnud, kuid ülejäänud on lihtsalt registrist välja langenud. Samas on iga kuu registreeritud üle 2000 uue töötu. Kuna tööhõive märgatavat kasvu majanduseksperdid lähiaastateks ei ennusta, on Tallinna linn ette valmistanud teise abipaketi aastateks 2011 ja 2012.

2011. aastal planeeritakse abipaketi tegevuste elluviimiseks 15 272 475 eurot (238 962 300 krooni) ning 2012. aastal 10 817 834 eurot (169 262 300 krooni).

Tööpuuduse leevendamine

1.1 Sotsiaalsete töökohtade loomine linnale kuuluvates ettevõtetes ja asutustes

Jätkatakse ja mitmekesistatakse sotsiaalsete töökohtade loomise toetamist linnale kuuluvates ettevõtetes ja asutustes. Sotsiaalsed töökohad on linna eelarvest finantseeritavad ajutised töökohad, mis on loodud töötute rakendamiseks perioodiks, kui kuue järjestikuse kalendrikuu keskmine registreeritud töötuse määr Tallinnas on üle 5%.

Aastatel 2011 ja 2012 kavandatakse pakkuda töötuks jäänud tallinlastele kokku ligi 2000 sotsiaalset töökohta. Sotsiaalseid töökohti luuakse erinevates linnaelu valdkondades: linnaruumi hooldus ja heakord, sotsiaalhoolekanne, ühistransport jms.

Jätkatakse sotsiaalsete töökohtade pakkumist Tallinna Autobussikoondise Aktsiaseltsis ning Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise Aktsiaseltsis, kus inimesi rakendatakse ühissõidukite sisekoristusel, trammiteede puhastamisel jms. Jätkatakse töökohtade pakkumist pargi- ja kalmistuvahtidena, lisaks haljastus- ja heakorratöödel (linnametsade ja parkide hooldustööd, teemaahaljasalade hooldamine, kõnniteede ja parkimisalade heakorratööd, laste mänguväljakute hooldustööd) linna asutustes Tallinna Kalmistud ja Kadrioru Park ning sotsiaalhooldustöötajatena (vanurite hooldus, vanurite abistamine majapidamistöödel, liikumisraskustega inimeste aitamine jne) Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hallatavates asutustes. Uue meetmena moodustatakse igas linnaosas kuni 10-liikmelised töötajate rühmad, kes töötavad iga päev haljastuse, koristuse, spordi- ja mänguväljakute, linnamööbli jmt remondi valdkondades.

Töötud, keda rakendatakse sotsiaalsetel töökohtadel, peavad olema registreeritud Töötukassas vähemalt üks kuu ja olema rahvastikuregistris registreeritud Tallinna elanikena vähemalt aasta. Töötutele makstakse töötasu 278,02 eurot kuus (töötasu alammäär), millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustuse makse. Töötajatega sõlmitakse tähtajalised töölepingud tähtajaga 6 kuni 12 kuud. Kuni 15%-le sotsiaalsetel töökohtadel töötavatele inimestele võimaldatakse jätkata töötamist ka 12 kuu möödumisel.

2011. aastal

2 876 024 eurot

2012. aastal

2 876 024 eurot

1.2 Sotsiaalsete töökohtade loomise toetamine erasektoris

Jätkatakse erasektori ettevõtete poolt töökohtade loomise toetamist, kui registreeritud töötuse määr Tallinnas on üle 5%. Uue toetusmeetmena toetatakse sotsiaalsete töökohtade loomist ka kolmandas sektoris. 2011. ja 2012. aastal toetatakse töötuks jäänud tallinlastele ligikaudu 500 töökoha loomist.

Linn toetab eraettevõtet, kus põhikohaga töötajate arv on vähemalt 15 (nõuet leevendatakse, varem pidi olema 20 põhikohaga töötajat) ja kus soovitakse luua 5-30 sotsiaalset töökohta. Linn toetab mittetulundusühingut ja sihtasutust, kus põhikohaga töötajate arv on vähemalt 2 ja kus soovitakse luua vähemalt 3 sotsiaalset töökohta.

Toetuse piirmäär ühe töötaja kohta on 278,02 eurot kuus, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustuse makse. Toetuse osakaal on kuni 2/3 abikõlblikest kuludest ja minimaalne omafinantseeringu määr 1/3 abikõlblikest kuludest. Töötud, kellele töökoht luuakse, peavad olema registreeritud Töötukassas ja töötud peavad olema rahvastikuregistris registreeritud Tallinna elanikud vähemalt aasta. Töötajatega sõlmitakse tähtajalised töölepingud tähtajaga 6 kuni 12 kuud.

Linnavalitsus esitab linnavolikogule jaanuaris 2011  määruse eelnõu Tallinna Linnavolikogu 14. mai 2009 määruse nr 16 “Sotsiaalsete töökohtade loomise toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kordˮ  muutmiseks.

Toetusmeetmeks planeeritakse nii 2011. aastal kui ka 2012. aastal 958 675 eurot, sh kummalgi aastal maksimaalselt 100 000 eurot kolmandas sektoris sotsiaalsete töökohtade loomise toetamiseks.

2011. aastal

958 675 eurot

2012. aastal

958 675 eurot

1.3 Uute töökohtade loomise toetamise soodustamine

2009. ja 2010. aastal muudeti Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2007 määrust nr 51 “Uute töökohtade loomise toetuse taotlemise ja menetlemise kordˮ selliselt, et laienes nii toetuse taotlejate sihtgrupp kui ka suurenesid toetuse eraldamise piirmäärad. Uute töökohtade loomise toetamist erasektoris jätkatakse muudetud tingimustel ka 2011. ja 2012. aastal, juhul kui registreeritud töötuse määr Tallinnas on üle 5%.

2011. ja 2012. aastal on linn valmis toetama kokku ligikaudu 100 uue püsiva töökoha loomist.

2011. aastal

191 735 eurot

2012. aastal

191 735 eurot

1.4 Linnale kuuluvate mitteeluruumide üürihinna vähendamine uusi töökohti loovate ettevõtete puhul

2011. ja 2012. aastal jätkatakse nende ettevõtete toetamist üürihinna vähendamise kaudu, kes on loonud uusi töökohti. Linnalt mitteeluruumi üüriv ettevõte, kes on pärast 1. jaanuari 2011 loonud või loob vähemalt kolm uut töökohta, saab taotleda üürihinna vähendamist kuni 20%. Uueks töökohaks on töökoht, mis luuakse ettevõttesse lisaks ning mille loomisel töökohtade arv ettevõttes kasvab võrreldes töökohtade arvuga 12 kuud tagasi. Uutele töökohtadele tööle asunud töötajatega sõlmitud töölepingud peavad olema tähtajatud. Loodavatele uutele töökohtadele peavad töötajad olema tööle asunud kahe kuu jooksul üürisoodustuse saamisest. Üürisoodustus kehtib kuni 31. detsembrini 2012. Üürisoodustuse kehtivus lõpeb, kui ettevõte ei loo uusi töökohti ja ei sõlmi töölepinguid kahe kuu jooksul üürisoodustuse saamisest või siis, kui töökohtade arv väheneb enne 31. detsembrit 2012. Kui ettevõte ei loo uusi töökohti ja ei sõlmi töölepinguid kahe kuu jooksul üürisoodustuse saamisest, hüvitab ettevõtja linnale vähemmakstud üüri summa.

2011. aastal

95 867 eurot

2012. aastal

95 867 eurot

1.5 Hoonestusõiguse tasu vähendamine uusi töökohti loovate ettevõtete puhul

2011. ja 2012. aastal jätkatakse uusi töökohti loovate ettevõtete toetamist hoonestusõiguse tasu vähendamise kaudu. Ettevõte, kelle kasuks on linn seadnud linna maale hoonestusõiguse ning kes on pärast 1. jaanuari 2009 loonud või loob vähemalt viis uut töökohta, saab taotleda hoonestusõiguse tasu vähendamist kuni 20%. Uueks töökohaks on töökoht, mis luuakse ettevõttesse lisaks ning mille loomisel töökohtade arv ettevõttes kasvab võrreldes töökohtade arvuga 12 kuud tagasi. Uutele töökohtadele tööle asunud töötajatega sõlmitud töölepingud peavad olema tähtajatud. Loodavatele uutele töökohtadele peavad töötajad olema tööle asunud kahe kuu jooksul soodustuse saamisest. Hoonestusõiguse tasu soodustus kehtib kuni 31. detsembrini 2012. Soodustuse kehtivus lõpeb, kui ettevõte ei loo uusi töökohti ja ei sõlmi töölepinguid kahe kuu jooksul soodustuse saamisest või töökohtade arv väheneb enne 31. detsembrit 2012. Kui ettevõte ei loo uusi töökohti ja ei sõlmi töölepinguid kahe kuu jooksul soodustuse saamisest, hüvitab ettevõtja linnale vähemmakstud hoonestusõiguse tasu summa.

2011. aastal

31 956 eurot

2012. aastal

31 956 eurot

1.6 Töötute rakendamine avalikus töös (heakorra- ja hädaabitööd)

Jätkatakse töötutele ajutise rakenduse pakkumist linna heakorra- ja hädaabitöödel. See annab hea võimaluse nii pikaajalisel töötul kui ka hiljuti töötuks jäänud inimesel saada esialgu ajutist tööd ja sissetulekut 1,73-2,24 eurot tunnis. Töötuid rakendatakse kõikides linnaosades heakorratöödel (parkide ja haljasalade hooldus, kõnniteede puhastamine, prügi kokkukorjamine jms). 2009. aastal rakendati kokku 805 inimest. Perioodil 2011-2012 on linn valmis toetama kokku ligikaudu 2000 töötu linlase rakendamist avalikus töös.

Aastatel 2011−2012 oodatakse linnaosade algatusi tegevuste laiendamiseks töötute rakendamisel, nt tavapärastele heakorratöödele lisaks tühjaks jäänud hoonete sulgemine kodututele; kuuride lammutustööd, parkmetsadega piirkondades murdunud okste koristamine jms.

2011. aastal

159 779 eurot

2012. aastal

159 779 eurot

1.7 Täiendava sissetuleku võimaldamine töötule

Ligikaudu pooled registreeritud töötud ei saa töötuskindlustushüvitist ega ka kasinat töötutoetust. Linnavalitsus esitab linnavolikogule jaanuaris 2011 määruse eelnõu “Ettepanek Vabariigi Valitsusele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmiseksˮ, millega tehakse ettepanek muuta seaduse § 6 lg 5 punkti 3 (puudutab töötuna registreerimise lõpetamist võlaõigusliku töösuhte korral, nt suulise töövõtulepingu alusel puude lõhkumine), § 26 (lubab maksta töötutoetust, kui sissetulek ei ületa 31-kordset töötutoetuse päevamäära, s.o 65,41 eurot, kuid ühekordse sissetuleku korral, mis seda ületab, peatatakse töötutoetuse maksmine) ning teisi asjakohaseid sätteid ja õigusakte.

Taoline muudatus tagab, et juhul kui registreeritud töötu kuusissetulek ei ületa 31-kordset töötutoetuse päevamäära, ei kaota ta töötutoetust ning kui kuusissetulek ei ületa poolt kehtivat miinimumpalka, ei võeta isikut töötuna arvelt maha (st ta ei kaota töötutoetust, ravikindlustust jne) ning töötu ei pea iga üksiku töövõimaluse pärast läbima arvelt maha võtmise ja uuesti arvele võtmise protseduuri. Selline muudatus võimaldaks viia ellu ajutise hõive projekte (ka ESF), kus on korraldatud juhutööde tegemine, samuti laiendada tööharjutuskeskuste poolt pakutavaid töö(harjutus)võimalusi.

1.8 Töökohtade loomise kiirendamine seadusandluse muudatuste kaudu

Kiirendamaks töötute rakendamist ettevõtluses, valmistab linnavalitsus ette linnavolikogu määruste eelnõud “Ettepanek Vabariigi Valitsusele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmiseksˮ, “Ettepanek Vabariigi Valitsusele sotsiaalmaksuseaduse muutmiseks” ja “Ettepanek Vabariigi Valitsusele sotsiaalhoolekande seaduse muutmiseksˮ, mille eesmärk on eristada seaduses sotsiaalsed töökohad, suurendada avalikus töös osalemise ajalist mahtu kuus, vähendada tööandja sotsiaalmaksu koormust pikaajalise töötu tööle võtmisel jms.

1.9 Tööharjutuskeskused

Põhja-Tallinna linnaosas Alasi tn 4 ja 6 hoonetes asub tööharjutuskeskus, kus koolitatakse ja nõustatakse pikaajalisi töötuid. Lina tn 5 paiknevad puidu-, metalli- ja savitöökoda, kus töötutel on võimalik õppida uusi käelisi oskusi, mis laiendavad nende võimalusi uue töökoha leidmisel. Riiklike programmide ebastabiilse rahastamise tõttu on vajalik tööharjutuskeskuse baasrahastamine linna vahenditest.

2011. aastal

22 369 eurot

2012. aastal

22 369 eurot

1.10 Lihtsamate tööde vahendus tööharjutuskeskuste kaudu

Eeldusel, et Riigikogu muudab tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punkti 3 (puudutab töötuna registreerimise lõpetamist võlaõigusliku töösuhte korral) ning § 26 lõiget 1 (lubab maksta töötutoetust, kui sissetulek ei ületa 31-kordset töötutoetuse päevamäära 65,41 eurot), saavad tööharjutuskeskused vahendada töötuid eraisikutele, et nad saaksid teha lihtsamaid juhutöid, nagu koristustööd, puude lõhkumine ja ladumine, lume koristamine, linna sotsiaalhoolekande osakondadega koostöös kolimisteenuse osutamine jms.

1.11 Töötute valmistatud meenetele müügivõimaluste loomine

Paljud töötud oskavad valmistada erinevaid esemeid ning et soodustada nende käelist tegevust ja osalemist tööprotsessis, hakkavad linna ametiasutused ja allasutused ostma neljandikku (25%) kinkemeeneid organisatsioonidelt, mis pakuvad pikaajalistele töötutele ja puudega inimestele tööharjutusteenust või töötamise toetamise teenust tingimusel, et meened on valmistanud nimetatud vähema konkurentsivõimega töötajad. Meenetele luuakse müügivõimalus Tallinna linnale kuuluvatel turismiobjektidel, näiteks Tallinna turismiinfokeskuses, Linnamuuseumi piletikassades jm.

2011. aastal

6 391 eurot

2012. aastal

6 391 eurot

1.12 Töötute klubide korraldamine

2009. aastal Tallinna Kodurahu foorumi programmi raames käivitati kaks töötute klubi. 2010. aastal korraldatakse kokku 26 töötute klubi (18 linnaosade valitsustes, 4 Tallinna Autobussikoondise Aktsiaseltsis ning 4 Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise Aktsiaseltsis). Eesmärgiks on valmistada töötuid ja sotsiaalsetel töökohtadel töötavaid inimesi ette edukaks tööotsinguprotsessiks, suurendada motivatsiooni tööturul konkureerimiseks ja kasvatada enesehinnangut. Lisaks selgitatakse tööandjate ootusi ja tööotsijatele esitatavaid nõudmisi, tugevdatakse puhtpraktilisi oskusi ning toetatakse infovahetuse ja psühholoogilise toetuse traditsioonide teket.

Väga oluline on, et töötutel on võimalus suhelda, lugeda ajalehti ja vajaduse korral kasutada arvutit. See võimaldab üle saada tõrjutusest, olla kursis ühiskonnas toimuvaga ja saada konkreetset teavet, et leida töökoht. Töötud õpivad töötute klubis näiteks koostama elulookirjeldust ja kasutama arvutit ning valmistuvad kogenud psühholoogide juhendamisel töövestlusteks. Samuti on töötute klubi liikmetel ja ka teistel töötutel võimalik osaleda linna korraldatud tasuta arvuti-, keeleõppe jt kursustel.

2011. aastal

31 956 eurot

2012. aastal

31 956 eurot

1.13 Töötute klubide jätkuprogramm edukamatele

Linnaosade ja ühistranspordiettevõtete töötute klubi läbinutest tublimad saavad võimaluse jätkata jätkuprogrammis, mis keskendub eeskätt iseendale töökoha loomisele (ettevõtluskoolitus, nõustamine, inkubatsioon jne).

2011. aastal

6 391 eurot

2012. aastal

6 391 eurot

1.14 Kesklinna Töötute Ettevõtlusklubi tegevuse toetamine

Kesklinna Töötute Ettevõtlusklubi alustas tegevust jaanuaris 2010 ja on esimene töötute eneseabi korras formeerunud klubi Tallinnas, mis on suunatud neile töötutele, kes soovivad end rakendada ettevõtjatena. Kesklinna Töötute Ettevõtlusklubi aitab kaasa tööpuuduse vähendamisele, töötute tööharjumuste ning sotsiaalsete suhete säilimisele ja loomisele, milleks propageeritakse ettevõtlikkust ja uute ettevõtete loomise võimalusi. Klubis aidatakse töötuid ja töötuks jääda võivaid inimesi uute töökohtade leidmisel ja ise ettevõtlusega alustamisel, sh selleks vajalike teadmiste (õigusalase, psühholoogia, sotsiaalstatistika, personali- ja ettevõtlusnõustamine jt) omandamisel, võimaluste, toetuste ja toetajate leidmisel. 2011. ja 2012. aastal jätkatakse koostööd Kesklinna Töötute Ettevõtlusklubi korraldajatega ning suurendatakse klubi tegevusmahtu.

2011. aastal

6 391 eurot

2012. aastal

6 391 eurot

1.15 Tallinna tööbüroo loomine

Sotsiaalse tööhõive efektiivsemaks korraldamiseks luuakse ettevõtlusameti juurde tööbüroo, kus kaks spetsialisti tegelevad igapäevaselt inimeste suunamisega sotsiaalsetele töökohtadele, uute sotsiaalsete töökohtade väljaselgitamise ja sotsiaalse hõive koordineerimisega, vajadusel ka nõustamisega. Tööbüroosse koondatakse info erinevatelt linna asutustelt ja ettevõtetelt, vajadusel abistatakse sobivate kandidaatide valikul, monitooritakse ning antakse tagasisidet. Tööbüroo tegevuse toena on kavas välja töötada veebilahendus nii tööotsijale kui tööpakkujale.

2011. aastal

95 867 eurot

2012. aastal

95 867 eurot

1.16 Puuetega inimeste tööhõive suurendamine

Kui tööpuuduse tase on väga kõrge, on puudega inimestel keerulisem leida endale sobivat töökohta. Linn soovib suurendada madalama konkurentsivõimega (s.o puudega inimeste) tööhõivet ning loob neile 16 töökohta linna asutustes. Töökohad luuakse Tallinna Kesklinna Valitsuse ja Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuse juurde (kokku 6 töökohta), Tallinna Keskraamatukogu ja Tallinna Linnamuuseumi juurde (kokku 4 töökohta), Mustamäe Linnaosa Valitsuse juurde (3 töökohta) ja Kristiine Linnaosa Valitsuse juurde (3 töökohta).

2011. aastal

153 024 eurot

2012. aastal

153 024 eurot

1.17 Tööharjutuspäevad talgute vormis

Eri linnaosad korraldavad töötutele talguid, mille käigus heakorrastatakse linnaosa parke, haljasalasid, kõnniteesid, korterelamute vahelisi haljasalasid jms. Töötutele pakutakse võimalust anda omapoolne panus linnaosade heakorrastamisse, taastades sellega ka mõningal määral nende tööharjumust. Linnaosad pakuvad talgutel osalejatele vajalikke töövahendeid ning korraldavad nende toitlustamise. 2011. ja 2012. aastal korraldatakse vähemalt kaks korda aastas igas linnaosas talgute vormis tööharjutuspäevad, mis on eelkõige mõeldud just töötutele.

2011. aastal

12 782 eurot

2012. aastal

12 782 eurot

1.18 Tööpraktika õppivatele noortele

Meede võimaldab õppivatel noortel hankida vajalikku töökogemust, mis on neile vajalik edasistel tööotsingutel, kuna ilma töökogemuseta on koolilõpetajatel tänases tööjõuturu olukorras väga raske tööd leida. Linnal on välja töötatud tööpraktika põhimõtted. Selle järgi on linna ametisutused  valmis oma praktikantide arvu kahekordistama, s.o vastavalt nõudlusele pakkuma 40−60 praktikakohta aastas.  

2011. aastal

12 782 eurot

2012. aastal

12 782 eurot

1.19 Sihtasutuse Õpilasmalev tegevuse laiendamine

Sihtasutus Õpilasmalev on tegutsenud Tallinna linna noorte suviste töömalevate korraldajana ligi kaheksa aastat. Aastas leiab Sihtasutuse Õpilasmalev kaudu rakendust 900 noort vanuses 13−18 aastat. Õpilased leiavad rakendust erinevates valdkondades, eelkõige heakorratöödel ja põllumajanduslikel töödel. Sihtasutuse Õpilasmalev tegevust on kavas laiendada, et pakkuda veelgi rohkematele noortele tegevust malevas ning laste- ja noortelaagreid (sh ka linnalaagreid), mille eesmärk on pakkuda tegevust noorematele lastele ja kasvatada malevale järelkasvu.

Kokku leiab rakendust Õpilasmaleva korraldatavates laagrites täiendavalt 1500-2000 last ja noort.

2011. aastal

127 823 eurot

2012. aastal

159 779 eurot

2. Toetused ja sotsiaalabi

2.1 Hooldusravi omaosaluse hüvitamine

Riik kehtestas alates 1. jaanuarist 2010 haigla statsionaarse hooldusravi patsientide omaosalustasu voodipäeva eest (15% statsionaarse hooldusravi voodipäeva piirhinnast, s.o ligikaudu 0,64 eurot päevas), mis ei ole toimetulekuraskustes inimestele jõukohane. Selliseid inimesi on ravilolijaist u 10% ning aastas nende voodipäevi ligikaudu 10 tuhat. Alates 1. jaanuarist 2011 hüvitab linn toimetulekuraskustes olevatele inimestele, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on vähemalt üks aasta olnud Tallinna linn, riigi poolt kehtestatud omaosalustasu.

2011. aastal

47 934 eurot

2012. aastal

47 934 eurot

2.2 Tasuta sõiduõigus Tallinna ühistranspordis toimetulekutoetust saavate perede lastele

2010. aasta I kvartalis oli Tallinnas toimetulekutoetust saavate perede hulgas 518 koolieelikut ja 642 õpilast. Alates 2011. aastast võimaldatakse toimetulekutoetust saavate perede kooliealistele lastele, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on vähemalt üks aasta olnud Tallinna linn, tasuta sõiduõigus Tallinna bussis, trammis ja trollis.

2011. aastal

47 934 eurot

2012. aastal

47 934 eurot

2.3 Toimetulekutoetust saavate laste lasteaiatasu vanema osa hüvitamine lasteaedadele

Toimetulekutoetust saavatel peredel on raskusi erinevate teenuste eest tasumisel, sh ka lasteaia kohatasu maksmisega, mistõttu vabastatakse lapsevanema taotlusel ta kohatasu maksmise kohustusest ning linn kompenseerib saamata jääva tulu linna lasteaedadele. Linn jätkab toimetulekutoetust saavate perede lastele, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on vähemalt üks aasta olnud Tallinna linn, kohatasu vabastuse andmist ja linna lasteaedadele saamata jääva tulu kompenseerimist.

2011. aastal

51 129 eurot

2012. aastal

51 129 eurot

2.4 Toimetulekutoetust saavate perede laste kooliminekutoetus

Tallinna linn on aastaid toetanud peresid kooli algusega seotud kulutuste katmisel. Linn jätkab ka edaspidi kõigile toimetulekutoetust saavate perede lastele, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on vähemalt üks aasta olnud Tallinna linn, kooliminekutoetuse maksmist.

2011. aastal

25 565 eurot

2012. aastal

25 565 eurot

2.5 Laste päevakeskuses käivatele lastele kord päevas sooja toidu võimaldamine

Kuues linna päevakeskuses käib iga päev ligi 100 last. Arvestades lastega perede majanduslikult rasket olukorda on vaja võimaldada enamal arvul lastel külastada päevakeskusi ja tagada neile tasuta toitlustamine kord päevas. Antud meetme raames on võimalik pakkuda toitlustust täiendavalt kuuekümnele lapsele.

2011. aastal

127 823 eurot

2012. aastal

127 823 eurot

2.6 Tasuta koolilõuna Tallinna koolides põhiharidust omandavatele lastele

Tallinna linn kindlustab kõigile Tallinna koolides põhiharidust omandavatele lastele tasuta koolilõuna. Koolilõuna maksumuseks on kehtestatud 1,15 eurot, millest riigi poolt eraldatakse ligi 0,73 eurot ning Tallinna linna eelarvest kaetakse koolilõuna maksumuse vahe ehk 0,42 eurot põhikooli õpilase kohta. Koolilõuna maksumuse vahe kompenseerimise kulud on Tallinna linnale arvestuslikult 1,7 miljonit eurot aastas.

2011. aastal

1 725 615 eurot

2012. aastal

1 725 615 eurot

2.7 Programmi “Hooliv ametnikˮ laiendamine

2009. aasta kevadel alustati programmiga “Hooliv ametnikˮ, mille käigus koguti Tallinna linna töötajatelt regulaarselt riideid ja jalanõusid vähekindlustatud isikute ja kodutute abistamiseks. Lisaks on kavas koguda ka köögi- ja majapidamistarbeid ning mööbliesemeid. Lastega peredele on kavas koguda mänguasju ja teisi laste jaoks vajalikke esemeid.

Programmi “Hooliv ametnikˮ laiendatakse, kaasates teisi organisatsioone ja eraõiguslikke ettevõtteid, et soodustada inimestevahelise solidaarsuse kasvu ning pakkuda puudust kannatavatele inimestele suuremat toetust.

2011. aastal

9 587 eurot

2012. aastal

9 587 eurot

2.8 Toidupanga tegevuse ja selle laiendamise toetamine

Alates 2010. aasta märtsikuust tegutseb Põhja-Tallinna linnaosas Sihtasutus Eesti-Hollandi Heategevusfond, mis tasuta vahendab hulgiladudes ja kauplustes mahakandmisele kuuluvat, kuid veel kasutuskõlblikku toidukaupa linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna kaudu nimetatud abivajajatele. Projekti toetavad nii eraisikutest vabatahtlikud kui ka vastutustundlikud ettevõtjad. 2011. ja 2012. aastal laiendatakse linna ja sihtasutuse vahelist koostööd, et teha analoogilise toidupanga teenus kättesaadavaks ka teistes linnaosades. Tallinna linn toetab projekti, abistades vajalike laoruumide leidmise ja kasutusse andmisega.

2011. aastal

25 565 eurot

2012. aastal

25 565 eurot

2.9 Euroopa Liidu toiduabi abivajajatele

Abi vajavatel inimestel on võimalik linnaosade sotsiaalhoolekande osakondade kaudu saada tasuta Euroopa Liidu toiduabi. Linn tagab toiduabi aastaringse kättesaadavuse, abistades vajalike laoruumide leidmise ja osalise kulude katmisega.

2011. aastal

3 196 eurot

2012. aastal

3 196 eurot

2.10 Kohtade arvu suurendamine kodutute varjupaikades ja uue varjupaiga avamine

Tallinnas oli 2009/2010 aastavahetuse külmaperioodil kolm kodutute varjupaika-öömaja: Alasi tn 8, Kopli tn 79 ja Männiku tee 92. Tulenevalt Männiku tee 92 varjupaiga sulgemisest osutatakse aadressil Akadeemia tee 48 külmaperioodil novembrist maini öömajateenust täiendavalt 40 kohal, kokku 6,5 kuu vältel.

2011. aastal

68 577 eurot

2012. aastal

68 577 eurot

2.11 Tallinna linna ettepanek Vabariigi Valitsusele toimetuleku piirmäära ja selle arvestuse muutmiseks

Toimetuleku piirmäära tõsteti viimati ligikaudu kolm aastat tagasi. Samas on inflatsioonitase hakanud tõusma ja on selge, et toimetuleku toetuse määr on liiga madal. Tallinna linn on teinud korduvalt Vabariigi Valitsusele ettepaneku toimetuleku piirmäära tõsta 1000 kroonilt 1200 kroonile, kuid kahjuks ei ole seda ikkagi veel tehtud. Seetõttu pöördub linn Vabariigi Valitsuse poole uuesti, et veelkord selgitada toimetuleku toetuse piirmäära tõstmise vajalikkust. Lisaks piirmäära tõstmisele, teeb Tallinna linn ettepaneku toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka mitte arvestada iga kuu makstavat lapsehooldustasu ning mitte rakendada alates teisest pereliikmest koefitsienti 0,8.

2.12 Tallinna linna ettepanek Vabariigi Valitsusele lõpptarbijale müüdavate toidukaupade käibemaksumäära alandamiseks 20%-lt 9%-le

Käibemaksumäära tõstmine 1. juulil 2009 18%-lt 20%-le on oluliselt mõjutanud perede toimetulekut, sh toidukorvi maksumust. Üha kallinevate eluasemekulude tasandamiseks on tarvilik, sarnaselt paljude Euroopa Liidu riikidega, alandada toidukaupade käibemaksumäära. Lõpptarbijale müüdavate toidukaupadele rakendatava käibemaksumäära alandamine aitab langetada toidukaupade hinda ning leevendada seeläbi mõningal määral ka sotsiaalseid probleeme.

Tallinna linn esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku muuta alates 1. juulist 2011 käibemaksuseaduse § 15 lõiget 2 selliselt, et 9%-se käibemaksumääraga kaupade ja teenuste loetelu täiendatakse lõpptarbijatele müüdavate kaupadega eesmärgiga alandada lõpptarbijale müüdavate toidukaupade käibemaksumäära 20%-lt 9%-le.

2.13 Abivajajaid tasuta toitlustavatele supiköökidele lisavahendite eraldamine

2010. aasta linnaeelarves on abivajajate tasuta toitlustamiseks ette nähtud 100 341 eurot. Supiköögiteenust osutatakse kolmes supiköögis aadressidel Laevastiku tn 1a, Sepa tn 6, Eha tn 8 ja kodutute varjupaigas aadressil Kopli tn 79. Kavas on abivajajate toitlustamist jätkata ka Lasnamäe linnaosas, aadressil Pae tn 19. Tulenevalt viimaste aastate abivajajate arvu kasvust on võrreldes 2008. aastaga linnaeelarves suurenenud supiköögiteenuse osutamiseks eraldatavate vahendite summa 57 520 euro võrra. Varem toitlustati abivajajaid kolm korda nädalas, kuid alates veebruarist 2009 toitlustatakse neid iga päev. Keskmiselt toitlustatakse üle 200 abivajaja päevas.

2011. aastal

80 529 eurot

2012. aastal

80 529 eurot

2.14 Ravikindlustuseta isikutele mõeldud voodikohtade arvu suurendamine

Aktisaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliiniku ravikindlustuseta isikute osakonnas, aadressil Magasini tn 34 osutatakse ravikindlustuseta isikutele nii statsionaarset kui ka ambulatoorset teenust. Üldarstiabi teenust osutavad ka perearstid nende nimistus eelnevalt olnud, kuid kindlustuskaitse kaotanud patsientidele. Arvestades nimetatud isikute arvu kasvu kõrge tööpuuduse tõttu, suurendati 2009. aastal vastavate voodikohtade arvu Aktsiaseltsis Ida-Tallinna Keskhaigla kuni 25 voodikohani.

2011. ja 2012. aastal jätkatakse suurenenud voodikohtadega statsionaarse raviteenuse ja üldarstiabi teenuse osutamist ravikindlustuseta inimestele, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Tallinn.

2011. aastal

345 123 eurot

2012. aastal

345 123 eurot

2.15 Sotsiaalmajutusüksused ja asenduskodu peremajad

2009. aastal avati kaks sotsiaalmajutusüksust, mis on mõeldud hätta jäänud inimeste majutamiseks. Kokku on sotsiaalmajutusüksustes 120 kohta, millest Paljassaare tee 35 asuvas üksuses on 50 kohta ja Kauge tn 4 asuvas üksuses 70 kohta.

Vajadus sotsiaalmajutusteenuse järele on suur, mistõttu planeerib linn kahe uue sotsiaalmajutusüksuse ja kuue asenduskodu peremaja rajamist. 2011. aastal investeeritakse Männiku tee 92 sotsiaalmajutusüksuse rekonstrueerimisse, 4 peremaja rajamisse ja 2012. aastal Varre tn 7 sotsiaalmajutusüksuse ja 2 peremaja rajamisse.

2011. aastal

2 604 400 eurot

2012. aastal

1 076 912 eurot

2.16 Toimetulekuraskustes perede laste huvi- ja sporditegevusega seotud tegevuse toetamine

Selleks et raskustesse sattunud pered, kes saavad toimetulekutoetust, ei loobuks raha puudusel laste osalemisest huvi- ja sporditegevustes, maksab linn neile peredele toetust. Toetust vähekindlustatud perede laste  huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks on õigus  taotleda isikul, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Tallinn ning kelle perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast palga alammäärast ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast palga alammäärast.

2011. aastal

146 997 eurot

2012. aastal

146 997 eurot

2.17 Tasuta hambaravi toimetulekuraskustes isikutele

Kuna hambaraviteenus on suhteliselt kallis ja jääb paljudele majanduslanguse perioodil kättesaamatuks, on linnal kavas rakendada toetusmeedet hambaravi kulude katmiseks toimetulekuraskustes isikutele, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linn. Tasuta hambaravi saavad isikud,  kelle perekonna netosissetulek avalduse esitamisele eelneval kolmel järjestikusel kuul on esimese pereliikme kohta väiksem kehtivast kuupalga alammäära netotasust ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtiva kuupalga alammäära netotasust ja kes on olnud vähemalt üks aasta katkematult töötuna arvel Töötukassas. Vastava otsuse teeb linnaosa sotsiaalhoolekandeosakond ja teenuse osutajaks on SA Tallinna Hambapolikliinik.

Tasuta teenuse osutamiseks arvestatakse kuni 191,73 eurot isiku kohta kalendriaastas.

2011. aastal

319 558 eurot

2012. aastal

319 558 eurot

3. Raskustesse sattunud inimeste nõustamine

3.1 Tööõigusnõustamine ja asjakohaste juriidiliste dokumentide koostamine

Tulenevalt jätkuvalt kõrgest tööpuudusest ja lisanduvatest uutest töötutest jätkatakse 2011. ja 2012. aastal linnavalitsuse teenindussaalis Vabaduse väljak 7 tööõigusnõustamisega. Vaatamata massiliste koondamiste vähenemisele, ei ole vähenenud nõu ja abi vajajate arv. Töönõustamisel osalenud inimesel on võimalik linna suunamislehega saada tasuta õigusabi dokumentide, avalduste ja kohtuhagide koostamisel.

2011. aastal

57 520 eurot

2012. aastal

57 520 eurot

3.2 Tallinna tööhõive ja ettevõtluse kontaktmess “Tallinn töötab”, info- ja teabepäevad töötutele, trükised ja teavitusmaterjal

2009. aastast ei korralda erasektor enam tööturumessi, mistõttu korraldas linn esmakordselt 10. septembril 2009 tööhõive ja ettevõtluse kontaktmessi “Tallinn töötabˮ, mida külastas ligikaudu 10 000 inimest. 2011. ja 2012. aastal jätkatakse messi “Tallinn töötabˮ korraldamist, eesmärgiga koostöös riigiasutuste ja MTÜ-dega jagada teavet ning nõustada inimesi tööõiguse, tööhõive ja ettevõtlusega seotud küsimustes. Kaasatakse ettevõtteid, kes pakuvad messil töökohti.

2010. aastal alustati regulaarsete info- ja teabepäevade korraldamist töötutele, mis osutusid töötute jaoks väga vajalikeks ning seetõttu jätkatakse nende korraldamist 2011. ja 2012. aastal. Info- ja teabepäevad on töötutele aktuaalsetel teemadel nagu näiteks “Millest alustada, kui oled töötu?ˮ, “Mida vajab pikaajaline töötu?ˮ, “Töötute õigusküsimusedˮ jne. Osalejaid on planeeritud 2011. ja 2012. aastal kokku 1500.

2011. aastal

191 735 eurot

3.3 Võlanõustamise teenuse laiendamine

Tingituna viimaste aastate majanduslikust olukorrast on inimestel tekkinud üha enam probleeme, mille puhul vajatakse nõustamist võlgadega toimetulemiseks. Lasnamäe ja Kristiine linnaosa elanike paremaks teenindamiseks luuakse Tallinna Sotsiaaltöö Keskusesse kaks võlanõustaja ametikohta, teeninduspiirkonnaks Kristiine ja Lasnamäe.

2011. aastal

19 174 eurot

2012. aastal

19 174 eurot

3.4 Vähekindlustatud isikutele juriidilise nõustamise teenuse mahu suurendamine

Vähekindlustatud isikutele on vaja tagada linna poolt tasuta õigusabi, sest sageli ei suuda nad oma elukvaliteedi säilitamiseks ise õigusabi eest tasuda. Juhtumipõhine kvaliteetne teenus sisaldab lisaks inimese olukorra väljaselgitamisele ka vajadusel kirjalike õigusdokumentide koostamist, pidevat nõustamist ning riigi õigusabi taotlemist. Õigusabiteenus on spetsiifiline ja eeldab erialast kompetentsi. Vajadus tasuta kvaliteetse õigusabi järele on väga suur, mistõttu on põhjendatud täiendava ressursi eraldamine.

2011. aastal

9 587 eurot

2012. aastal

9 587 eurot

3.5 Perede psühholoogiline nõustamine

Tallinna linn nõustab raskes olukorras peresid, kelle on nõustamisele suunanud linnaosade valitsuste sotsiaalhoolekande osakondade lastekaitsespetsialistid. Teenus sisaldab lapse ja pereliikmete nõustamist. Psühholoogiline nõustamine toimub Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla Kesklinna Lastepolikliinik noorte nõustamiskeskuses aadressil Ravi tn 27 ja Tallinna Perekeskuses aadressil Asula tn 11.

2011. aastal

146 997 eurot

2012. aastal

146 997 eurot

3.6 Kriisiabi raskustesse sattunud inimestele

Raskustesse sattunud inimeste kriisinõustamise eesmärk on pakkuda Tallinna linna elanikele tasuta lühiajalist psühholoogilist abi vaimse tervise ja töövõime säilitamiseks või taastamiseks. Vastuvõtt toimub aadressil Pärnu mnt 9a. Kriisiabi telefonile 631 4300 vastavad ajavahemikul 20.00−07.00 Mittetulundusühingu Eluliin vabatahtlikud telefoninõustajad.

2011. aastal

121 113 eurot

2012. aastal

121 113 eurot

3.7 Puuetega laste lastelaagrite omaosaluse vähendamine

Puuetega laste vanematel on oluline leida vahendeid laste suvelaagrisse saatmiseks. Lastelaagri ühe päeva omaosalustasu on 5,11 eurot. Sageli on halva majandusliku olukorraga perele omaosalustasu leidmine raske. Mitme lapsega perel on 10-päevase laagri eest tasumine veelgi keerulisem.

Arvestuse järgi osaleb suvel erinevates laagrites vähemalt 150 puudega last. Arvestades keskmise suvelaagri pikkuseks 10 päeva ja omaosaluse vähendamist päevatasust keskmiselt 1,92 euro võrra, oleks lisarahastust vaja suve kohta 2876,02 eurot.

2011. aastal

2 876 eurot

2012. aastal

2 876 eurot

4. Eluasemekulude vähendamine

4.1 Soojusenergia hinnatõusu kompenseerimine vähekindlustatud elanikele

Alates 2009. aasta sügisesest kütteperioodist on Tallinna linna vähekindlustatud leibkondadel võimalik taotleda soojusenergia hinnatõusu kompenseerimist.

Toetuse määramisel arvestatakse eluruumi maksimaalse pinnana Vabariigi Valitsuse kinnitatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi (s.o 18 m2 ühe elaniku kohta ja 15 m2 lisaks perekonna kohta, üksi elava pensionäri puhul kuni 51 m2).

Kui leibkonna liikme keskmine netosissetulek kuus kütteperioodi esimesel (oktoober-detsember) ja teisel poolel (jaanuar-aprill) on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära netopalga (käesoleval ajal on kuupalga alammäär 278,02 eurot, millest netopalk on 249,83 eurot), saab linnalt linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu taotleda soojusenergia hinnatõusu kompenseerimist, eeldusel, et leibkonna liikmete elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linn.

2010. aastal 1. veebruarist 30. aprillini kompenseeriti hinnatõus 2009/2010 kütteperioodi esimese poole eest 7328 leibkonna liikmele kokku 179 tuhande euro ulatuses, 2009/2010 kütteperioodi teise poole eest kompenseeriti hinnatõus 262 tuhande euro ulatuses 7265 leibkonna liikmele.

2011. aastal

447 382 eurot

2012. aastal

447 382 eurot

4.2 Projekti “Fassaadid kordaˮ jätkamine

Projekt “Fassaadid korda” on Tallinna korterelamuid energiasäästlikumaks muutvate ühistute linnapoolne toetamise kord, mis reguleerib ühistute toetamist vajaliku omafinantseeringu ulatuses, et saada renoveerimislaen soodustingimustel.

Projekti kohaselt toetatakse tegevusi elamute energiasäästlikkuse saavutamiseks, et tagada korterites tervislik sisekliima ning vähendada oluliselt inimeste kulutusi hoonete ülalpidamiseks talveperioodil. Samuti aitab projekt “Fassaadid korda” parandada elamute välisilmet ning elanike kodutunnet ja sotsiaalseid suhteid.

2011. aastal

639 116 eurot

2012. aastal

639 116 eurot

5. Ettevõtluse toetamine

5.1 Teabepäevad alustavale ja väikeettevõtjale linna toetusmeetmete tutvustamiseks

2011. ja 2012. aastal korraldatakse regulaarselt teabepäevi, seminare ja koolitusprogramme alustavatele ja väikeettevõtjatele. Ettevõtja infopunktis toimub igapäevane ettevõtlusalane nõustamine. Mentorklubis keskendutakse muuhulgas eksporditurgudele sisenemise koolitusele. Sügisel korraldatakse traditsiooniline Tallinna ettevõtluspäev.

2011. aastal

89 476 eurot

2012. aastal

89 476 eurot

5.2 Ettevõtluse rahalised toetusmeetmed

Tallinna linn pakub 2011. ja 2012. aastal ettevõtjatele praktikajuhendaja toetust, messitoetust, patenditoetust ja ettevõtlusklastrite arendamise toetust. Linna toetusmeetmed on suunatud uute töökohtade loomisele ning ettevõtete konkurentsivõime parandamisele.

2011. aastal

153 388 eurot

2012. aastal

153 388 eurot

5.3 Uue tööstuspargi rajamine Suur-Sõjamäe tänavale

Tallinna linn on loonud tootmisettevõtetele kaks tööstusparki, kus on välja ehitatud tehniline infrastruktuur ning enamik kinnistuid on tootmisettevõtetele müüdud või on kinnistutele seatud hoonestusõigus. 2010. aastal kehtestas linnavalitsus detailplaneeringu kolmanda, 6,4 ha suuruse, tööstuspargi rajamiseks aadressil Suur-Sõjamäe tn 29b. Alustatud on tehnilise infrastruktuuri väljaehitamisega ning 2011. aasta kevadeks on tänapäevane tööstuspark koos infrastruktuuriga valmis. Suur-Sõjamäe tööstuspargis on 16 kinnistut suurusega 2500−5100 m2, mis võimaldab Eestis tegutsevatel tootmisettevõtetel laieneda ning rajada uusi tootmisettevõtteid. Tööstuspargi valmimine aitab kaasa ligikaudu 1200 uue töökoha loomisele.

2011. aastal

1 278 233 eurot

5.4 Noorte ettevõtlikkuse suurendamine

Noorte ettevõtlikkuse suurendamiseks on käivitatud erinevad koostöövormid kolmanda sektoriga ja Tallinna kõrgkoolidega.

Kõrgkoolides esinevad regulaarselt linna ettevõtluskonsultandid. Samuti korraldatakse gümnaasiumiõpilaste kohtumisi ettevõtjatega, et jagada ettevõtja kogemust juba kooliealistele. Senisest enam tähelepanu pööratakse karjäärinõustamisele koolides koostöös erialaliitudega ja sotsiaalsete partneritega. Tallinna ettevõtluspäeva raames korraldatakse noortekonverents. Toetatakse mittetulundustegevust noorte ettevõtlikkuse suurendamiseks: kaasuste lahendamise konkursid “Juhtimisajuˮ ja “Turundusajuˮ, juhtimiskonverents “Juhtimisteekondˮ, äriplaanide konkurss “Ajujaht”, robotite ehitamise võistlus “Robotexˮ, koos erialaliitudega osaletakse ühisstendiga messil “Teeviit”.

2011. aastal

7 989 eurot

2012. aastal

7 989 eurot

5.5 Linna suuremate investeeringute jätkamine säilitab töökohti erasektoris

Linna investeeringud säilitavad olemasolevaid töökohti ning aitavad luua uusi. 2011. aastal alustatakse uute suurte infrastruktuuriobjektide rajamist, mida osaliselt finantseeritakse Euroopa tõukefondide vahenditest. Suurim projekt on Ülemiste ristmiku väljaehitamine, mille kogumaksumuseks kujuneb ligikaudu 1 miljard krooni ning kus hinnanguliselt saavad nii otseselt kui ka kaudselt tööd 500-700 inimest. Aastatel 2011−2012 on plaanitud alustada ka Linnahalli ümberehitustöödega ning linna uue administratiivhoone ehitusega.

5.6 Uute munitsipaalturgude avamine

Turud pakuvad linlasele võimalust osta kõige värskemaid kohalikke toiduaineid enamasti otse tootjalt ning teisalt võimaldavad need väiketootjal turustada väiksemaid koguseid, kui seda nõuavad suured jaekaubaketid. Samuti pakub turg töötule võimalust müüa oma korjatud või kasvatatud aia- ja metsasaadusi. 2011. aastal on kavas lõpetada Lasnamäe turu väljaehitamine (k.a turuhoone) ja rajada uus turg Mustamäele Kännu Kuke piirkonda. Kütteturu loomine Põhja-Tallinnasse sõltub tööharjutuskeskuse rahastamisest Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ja vastavatest riiklikest programmidest.

2011. aastal

1 680 876 eurot

2012. aastal

191 735 eurot

6. Tarbijate kaitse

6.1 Tarbijatele teabepäevade ja seminaride korraldamine

Seoses majandussurutisega on oluliselt suurenenud vajadus informeerida ja koolitada tarbijaid, et nad teaksid oma õigusi ning suudaksid nende eest seista. 2009. aastast alustati programmiga, mille raames korraldab Tallinna linn regulaarseid teabepäevi ja seminare. Peamised teemad on sotsiaaltoetused, eluaseme- ja jäätmekäitlusküsimused, tarbija õigused kaupade ja teenuste ostmisel jms. 2010. aastal korraldati teist korda ülelinnaline tarbijaõiguste päev, mille eesmärk oli pakkuda inimestele kasulikke nõuandeid, jõudmaks tänases keerulises majanduslikus olukorras lahendusteni. Tarbijaõiguste päeva teemad on valitud, arvestades ettevõtlusameti tarbijakaitse teenistuse poole pöördunud inimeste küsimusi. Tarbijad on tunnistanud sellise päeva vajalikkust ning kasulikkust, seetõttu jätkame sarnaste päevade korraldamist ka 2011. ja 2012. aastal.

Tarbijaõigustega seotud teavet avaldatakse ka Tallinna veebilehe rubriigis “Tarbijaˮ. Olulisemate teemade kohta koostatakse infovoldikud.

2011. aastal

7 669 eurot

2012. aastal

7 669 eurot

6.2 Tarbijate nõustamine

Tarbijaid nõustatakse kõigil tööpäevadel telefoni teel ja linnavalitsuse teenindussaali tarbija infopunktis toidu- ja tööstuskaupade ostmise, teenuste tellimise, universaalteenuste (soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooniteenus) osutamise, esmase võlanõustamise, korteriomandi majandamiskulude ning üüri kõrvalkulude arvestuse küsimustes. Kauplejaid nõustatakse kaupadele ja teenustele kehtestatud märgistuse ja müüginõuete osas. Ajalehtedes Pealinn ja Stolitsa jätkub vastuste avaldamine tarbijate küsimustele, mis pakuvad huvi laiemalegi avalikkusele. Lisaks avaldatakse informatsiooni ja selgitusi tarbijaid ja kauplejaid puudutavate õigusaktide muudatustest. Rubriigis vastavad ettevõtlusameti tarbijakaitse spetsialistid, kellel on pikaajalised kogemused tarbijate probleemide lahendamisel.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees