|
Tallinna
Linnavolikogu 2. detsembri 2010
otsuse nr 276
LISA
|
|
|
|
Tallinna linna
teine abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale 2011−2012
|
|
|
|
|
|
Üleilmse majanduskriisi ja kohaliku
kinnisvarabuumi lõpu ajalisel ühtelangemisel Eestis on dramaatiline mõju nii
riigisisese kogutoodangu mahule kui tööhõivele. Pankrotistunud on mitu tuhat ettevõtet,
koondatud kümneid tuhandeid inimesi, tõsiselt on halvenenud tuhandete perede
majanduslik seis. Riigi pakutud napid lahendused tööhõive suurendamiseks ei ole
piisavad ning seepärast tuleb probleemiga tõsiselt tegeleda omavalitsustel.
Tuleb tunnistada, et olukorra keerukusest lähtudes ei saa ka omavalitsused
pakkuda olukorrale kiireid lahendusi. Samas on võimatu üle hinnata pikaajaliste
abipakettide mõju piirkonna sotsiaalsele toimetulekule, kogukondliku
stabiilsuse säilitamisele ning lõppkokkuvõttes pöördumatute ühiskondlike
vapustuste ärahoidmisele. Keskpikas perspektiivis loob üleilmse majanduskriisi
taandumine eeldused ettevõtluse arenguks ja selle kaudu töökohtade taastekkeks.
Lühiajalises perspektiivis on oluline tekkinud ulatuslikele sotsiaalsetele
probleemidele kiiresti ning paindlikult reageerida, leevendada nende tagajärgi
ja vältida probleemide edasist eskaleerumist.
Tallinna esimene abipakett, mille
Tallinna Linnavolikogu kinnitas 16. aprilli 2009 otsusega nr 71, on
olnud tulemuslik. Linna ettevõtetes ja allasutustes loodud sotsiaalsetel
töökohtadel on tööd saanud kokku ligikaudu 1100 töötut, eraettevõtetes on
toetuse abil tööle võetud ligikaudu 300 töötut, uusi töökohti on
põhivara soetuste toetuse abil loodud ligikaudu 200 ja ligi 1400 töötut
on leidnud lühemaajalisemat rakendust avalikus töös. Töötute klubides osales
kokku üle 800 inimese. Laiendati oluliselt varjupaiga-,
sotsiaalmajutus- ja tasuta toitlustamise teenuseid abivajajatele. Suurendatud
on võlanõustamise, psühholoogilise nõustamise ja tööõigusalase nõustamise
mahtusid. Toimetulekutoetust on saanud üle 3600 inimese ja vee hinna
tõusu on kompenseeritud üle 5000 leibkonna liikmele. Uue ilme sai
Nõmme turg. Avati Loomeinkubaator, mille tegevus on olnud igati edukas.
Kehtestatud on Suur-Sõjamäe tööstuspargi detailplaneering. Tallinna esimene
abipakett on aidanud tuhandetel inimestel pääseda halvimast, säilitada sotsiaalne
sidusus ning pidurdada inimarengu aruandes toodud niigi kehvade rahvatervise
näitajate jätkuv langemine.
Tallinna teises abipaketis
linnaelanikule ja ettevõtjale on meetmeid kokku 53 ning arvestatakse nii lühi-
kui pikaajaliste meetmete koosmõjuga. Lühiajaliste leevendusmeetmetena
rakendatakse palgatoetusi, sotsiaalsete töökohtade loomist linna struktuurides,
sotsiaalabi jms, keskpikkade meetmetena tööstusparkide ja inkubaatorite
loomist, ettevõtluse toetus- ja noorteprogrammide rakendamist jms. Abipaketi
keskmes on üle 20 000 registreeritud ja üle 40 000 tegeliku töötu
ning eriti just ligi paarikümne tuhande igasuguse sissetuleku kaotanud
tallinlase ja nende pereliikme(te) olukorra leevendamine. Teises abipaketis on
muuhulgas uuteks tegevussuundadeks Tallinna tööbüroo asutamine, koostöö
toidupanga korraldajatega, töötute täiendav nõustamine ja abistamine ning uue
tööstuspargi kolmanda etapi väljaehitamine. Eraldi on tähelepanu pööratud
töövõimaluste loomisele puudega inimestele. Lisaks mitmekesistatakse valdkondi,
kus luuakse sotsiaalseid töökohti ja laiendatakse Sihtasutuse Õpilasmalev
tegevust.
Järjepidevalt kasvab registreerimata
töötute ehk mitteaktiivsete ja heitunute arv. Alates aprillist 2010 on
Töötukassa Tallinna osakonnas igas kuus arvelt maha võetud üle 3000
registreeritud töötu, kellest ainult pooled on endale töö leidnud, kuid
ülejäänud on lihtsalt registrist välja langenud. Samas on iga kuu
registreeritud üle 2000 uue töötu. Kuna tööhõive märgatavat
kasvu majanduseksperdid lähiaastateks ei ennusta, on Tallinna linn ette
valmistanud teise abipaketi aastateks 2011 ja 2012.
2011. aastal planeeritakse abipaketi
tegevuste elluviimiseks 15 272 475 eurot (238 962 300 krooni)
ning 2012. aastal 10 817 834 eurot (169 262 300 krooni).
Tööpuuduse leevendamine
1.1 Sotsiaalsete töökohtade loomine linnale kuuluvates
ettevõtetes ja asutustes
Jätkatakse ja mitmekesistatakse sotsiaalsete
töökohtade loomise toetamist linnale kuuluvates ettevõtetes ja asutustes.
Sotsiaalsed töökohad on linna eelarvest finantseeritavad ajutised töökohad, mis
on loodud töötute rakendamiseks perioodiks, kui kuue järjestikuse kalendrikuu
keskmine registreeritud töötuse määr Tallinnas on üle 5%.
Aastatel 2011 ja 2012 kavandatakse
pakkuda töötuks jäänud tallinlastele kokku ligi 2000 sotsiaalset
töökohta. Sotsiaalseid töökohti luuakse erinevates linnaelu valdkondades:
linnaruumi hooldus ja heakord, sotsiaalhoolekanne, ühistransport jms.
Jätkatakse sotsiaalsete töökohtade
pakkumist Tallinna Autobussikoondise Aktsiaseltsis ning Tallinna Trammi- ja
Trollibussikoondise Aktsiaseltsis, kus inimesi rakendatakse ühissõidukite
sisekoristusel, trammiteede puhastamisel jms. Jätkatakse töökohtade pakkumist pargi-
ja kalmistuvahtidena, lisaks haljastus- ja heakorratöödel (linnametsade ja
parkide hooldustööd, teemaahaljasalade hooldamine, kõnniteede ja parkimisalade
heakorratööd, laste mänguväljakute hooldustööd) linna asutustes Tallinna
Kalmistud ja Kadrioru Park ning sotsiaalhooldustöötajatena (vanurite hooldus,
vanurite abistamine majapidamistöödel, liikumisraskustega inimeste aitamine
jne) Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hallatavates asutustes. Uue meetmena
moodustatakse igas linnaosas kuni 10-liikmelised töötajate rühmad, kes töötavad
iga päev haljastuse, koristuse, spordi- ja mänguväljakute, linnamööbli jmt
remondi valdkondades.
Töötud, keda rakendatakse sotsiaalsetel
töökohtadel, peavad olema registreeritud Töötukassas vähemalt üks kuu ja olema rahvastikuregistris
registreeritud Tallinna elanikena vähemalt aasta. Töötutele makstakse töötasu 278,02 eurot
kuus (töötasu alammäär), millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustuse
makse. Töötajatega sõlmitakse tähtajalised töölepingud tähtajaga 6 kuni 12 kuud.
Kuni 15%-le sotsiaalsetel töökohtadel töötavatele inimestele võimaldatakse
jätkata töötamist ka 12 kuu möödumisel.
|
2011. aastal
|
2 876 024 eurot
|
|
2012. aastal
|
2 876 024 eurot
|
1.2 Sotsiaalsete
töökohtade loomise toetamine erasektoris
Jätkatakse erasektori ettevõtete poolt
töökohtade loomise toetamist, kui registreeritud töötuse määr Tallinnas on üle
5%. Uue toetusmeetmena toetatakse sotsiaalsete töökohtade loomist ka kolmandas
sektoris. 2011. ja 2012. aastal toetatakse töötuks jäänud tallinlastele
ligikaudu 500 töökoha loomist.
Linn toetab eraettevõtet, kus põhikohaga
töötajate arv on vähemalt 15 (nõuet leevendatakse, varem pidi olema 20
põhikohaga töötajat) ja kus soovitakse luua 5-30 sotsiaalset töökohta. Linn
toetab mittetulundusühingut ja sihtasutust, kus põhikohaga töötajate arv on
vähemalt 2 ja kus soovitakse luua vähemalt 3 sotsiaalset töökohta.
Toetuse piirmäär ühe töötaja kohta on
278,02 eurot kuus, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustuse makse.
Toetuse osakaal on kuni 2/3 abikõlblikest kuludest ja minimaalne
omafinantseeringu määr 1/3 abikõlblikest kuludest. Töötud, kellele töökoht
luuakse, peavad olema registreeritud Töötukassas ja töötud peavad olema
rahvastikuregistris registreeritud Tallinna elanikud vähemalt aasta.
Töötajatega sõlmitakse tähtajalised töölepingud tähtajaga 6 kuni 12 kuud.
Linnavalitsus esitab linnavolikogule
jaanuaris 2011 määruse eelnõu Tallinna Linnavolikogu 14. mai 2009 määruse
nr 16 “Sotsiaalsete töökohtade loomise toetuse taotlemise ja taotluse
menetlemise kord“
muutmiseks.
Toetusmeetmeks planeeritakse nii 2011.
aastal kui ka 2012. aastal 958 675 eurot, sh kummalgi aastal maksimaalselt
100 000 eurot kolmandas sektoris sotsiaalsete töökohtade loomise
toetamiseks.
|
2011. aastal
|
958 675 eurot
|
|
2012. aastal
|
958 675 eurot
|
1.3 Uute töökohtade loomise toetamise soodustamine
2009. ja 2010. aastal muudeti
Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2007 määrust nr 51 “Uute
töökohtade loomise toetuse taotlemise ja menetlemise kord“ selliselt, et laienes
nii toetuse taotlejate sihtgrupp kui ka suurenesid toetuse eraldamise
piirmäärad. Uute töökohtade loomise toetamist erasektoris jätkatakse muudetud
tingimustel ka 2011. ja 2012. aastal, juhul kui registreeritud töötuse
määr Tallinnas on üle 5%.
2011. ja 2012. aastal on linn
valmis toetama kokku ligikaudu 100 uue püsiva töökoha loomist.
|
2011. aastal
|
191 735 eurot
|
|
2012. aastal
|
191 735 eurot
|
1.4 Linnale
kuuluvate mitteeluruumide üürihinna vähendamine uusi töökohti loovate
ettevõtete puhul
2011. ja 2012. aastal jätkatakse nende
ettevõtete toetamist üürihinna vähendamise kaudu, kes on loonud uusi töökohti. Linnalt
mitteeluruumi üüriv ettevõte, kes on pärast 1. jaanuari 2011 loonud
või loob vähemalt kolm uut töökohta, saab taotleda üürihinna vähendamist kuni
20%. Uueks töökohaks on töökoht, mis luuakse ettevõttesse lisaks ning mille
loomisel töökohtade arv ettevõttes kasvab võrreldes töökohtade arvuga
12 kuud tagasi. Uutele töökohtadele tööle asunud töötajatega sõlmitud
töölepingud peavad olema tähtajatud. Loodavatele uutele töökohtadele peavad
töötajad olema tööle asunud kahe kuu jooksul üürisoodustuse saamisest.
Üürisoodustus kehtib kuni 31. detsembrini 2012. Üürisoodustuse kehtivus
lõpeb, kui ettevõte ei loo uusi töökohti ja ei sõlmi töölepinguid kahe kuu
jooksul üürisoodustuse saamisest või siis, kui töökohtade arv väheneb enne
31. detsembrit 2012. Kui ettevõte ei loo uusi töökohti ja ei sõlmi
töölepinguid kahe kuu jooksul üürisoodustuse saamisest, hüvitab ettevõtja
linnale vähemmakstud üüri summa.
|
2011. aastal
|
95 867 eurot
|
|
2012. aastal
|
95 867 eurot
|
1.5 Hoonestusõiguse
tasu vähendamine uusi töökohti loovate ettevõtete puhul
2011. ja 2012. aastal jätkatakse
uusi töökohti loovate ettevõtete toetamist hoonestusõiguse tasu vähendamise
kaudu. Ettevõte, kelle kasuks on linn seadnud linna maale hoonestusõiguse ning
kes on pärast 1. jaanuari 2009 loonud või loob vähemalt viis uut töökohta,
saab taotleda hoonestusõiguse tasu vähendamist kuni 20%. Uueks töökohaks
on töökoht, mis luuakse ettevõttesse lisaks ning mille loomisel töökohtade arv
ettevõttes kasvab võrreldes töökohtade arvuga 12 kuud tagasi. Uutele
töökohtadele tööle asunud töötajatega sõlmitud töölepingud peavad olema
tähtajatud. Loodavatele uutele töökohtadele peavad töötajad olema tööle asunud
kahe kuu jooksul soodustuse saamisest. Hoonestusõiguse tasu soodustus kehtib
kuni 31. detsembrini 2012. Soodustuse kehtivus lõpeb, kui ettevõte ei
loo uusi töökohti ja ei sõlmi töölepinguid kahe kuu jooksul soodustuse
saamisest või töökohtade arv väheneb enne 31. detsembrit 2012. Kui
ettevõte ei loo uusi töökohti ja ei sõlmi töölepinguid kahe kuu jooksul
soodustuse saamisest, hüvitab ettevõtja linnale vähemmakstud hoonestusõiguse
tasu summa.
|
2011. aastal
|
31 956 eurot
|
|
2012. aastal
|
31 956 eurot
|
1.6 Töötute
rakendamine avalikus töös (heakorra- ja hädaabitööd)
Jätkatakse töötutele ajutise rakenduse
pakkumist linna heakorra- ja hädaabitöödel. See annab hea võimaluse nii
pikaajalisel töötul kui ka hiljuti töötuks jäänud inimesel saada esialgu ajutist
tööd ja sissetulekut 1,73-2,24 eurot tunnis. Töötuid rakendatakse kõikides
linnaosades heakorratöödel (parkide ja haljasalade hooldus, kõnniteede
puhastamine, prügi kokkukorjamine jms). 2009. aastal rakendati kokku 805 inimest.
Perioodil 2011-2012 on linn valmis toetama kokku ligikaudu 2000 töötu
linlase rakendamist avalikus töös.
Aastatel 2011−2012 oodatakse
linnaosade algatusi tegevuste laiendamiseks töötute rakendamisel, nt tavapärastele
heakorratöödele lisaks tühjaks jäänud hoonete sulgemine kodututele; kuuride
lammutustööd, parkmetsadega piirkondades murdunud okste koristamine jms.
|
2011. aastal
|
159 779 eurot
|
|
2012. aastal
|
159 779 eurot
|
1.7 Täiendava
sissetuleku võimaldamine töötule
Ligikaudu pooled registreeritud töötud
ei saa töötuskindlustushüvitist ega ka kasinat töötutoetust. Linnavalitsus
esitab linnavolikogule jaanuaris 2011 määruse eelnõu “Ettepanek Vabariigi
Valitsusele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmiseks“, millega tehakse
ettepanek muuta seaduse § 6 lg 5 punkti 3 (puudutab töötuna
registreerimise lõpetamist võlaõigusliku töösuhte korral, nt suulise
töövõtulepingu alusel puude lõhkumine), § 26 (lubab maksta töötutoetust,
kui sissetulek ei ületa 31-kordset töötutoetuse päevamäära, s.o 65,41 eurot,
kuid ühekordse sissetuleku korral, mis seda ületab, peatatakse töötutoetuse
maksmine) ning teisi asjakohaseid sätteid ja õigusakte.
Taoline muudatus tagab, et juhul kui
registreeritud töötu kuusissetulek ei ületa 31-kordset töötutoetuse päevamäära,
ei kaota ta töötutoetust ning kui kuusissetulek ei ületa poolt kehtivat
miinimumpalka, ei võeta isikut töötuna arvelt maha (st ta ei kaota
töötutoetust, ravikindlustust jne) ning töötu ei pea iga üksiku töövõimaluse
pärast läbima arvelt maha võtmise ja uuesti arvele võtmise protseduuri. Selline
muudatus võimaldaks viia ellu ajutise hõive projekte (ka ESF), kus on
korraldatud juhutööde tegemine, samuti laiendada tööharjutuskeskuste poolt
pakutavaid töö(harjutus)võimalusi.
1.8 Töökohtade
loomise kiirendamine seadusandluse muudatuste kaudu
Kiirendamaks töötute rakendamist
ettevõtluses, valmistab linnavalitsus ette linnavolikogu määruste eelnõud “Ettepanek
Vabariigi Valitsusele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmiseks“, “Ettepanek Vabariigi
Valitsusele sotsiaalmaksuseaduse muutmiseks“ ja “Ettepanek Vabariigi
Valitsusele sotsiaalhoolekande seaduse muutmiseks“,
mille eesmärk on eristada seaduses sotsiaalsed töökohad, suurendada avalikus
töös osalemise ajalist mahtu kuus, vähendada tööandja sotsiaalmaksu koormust pikaajalise
töötu tööle võtmisel jms.
1.9 Tööharjutuskeskused
Põhja-Tallinna linnaosas Alasi tn 4
ja 6 hoonetes asub tööharjutuskeskus, kus koolitatakse ja nõustatakse
pikaajalisi töötuid. Lina tn 5 paiknevad puidu-, metalli- ja savitöökoda,
kus töötutel on võimalik õppida uusi käelisi oskusi, mis laiendavad nende
võimalusi uue töökoha leidmisel. Riiklike programmide ebastabiilse rahastamise
tõttu on vajalik tööharjutuskeskuse baasrahastamine linna vahenditest.
|
2011. aastal
|
22 369 eurot
|
|
2012. aastal
|
22 369 eurot
|
1.10 Lihtsamate
tööde vahendus tööharjutuskeskuste kaudu
Eeldusel, et Riigikogu muudab tööturuteenuste
ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punkti 3 (puudutab töötuna
registreerimise lõpetamist võlaõigusliku töösuhte korral) ning § 26 lõiget 1
(lubab maksta töötutoetust, kui sissetulek ei ületa 31-kordset töötutoetuse
päevamäära 65,41 eurot), saavad tööharjutuskeskused vahendada töötuid eraisikutele,
et nad saaksid teha lihtsamaid juhutöid, nagu koristustööd, puude lõhkumine ja
ladumine, lume koristamine, linna sotsiaalhoolekande osakondadega koostöös
kolimisteenuse osutamine jms.
1.11 Töötute valmistatud meenetele müügivõimaluste loomine
Paljud töötud oskavad valmistada erinevaid
esemeid ning et soodustada nende käelist tegevust ja osalemist tööprotsessis,
hakkavad linna ametiasutused ja allasutused ostma neljandikku (25%)
kinkemeeneid organisatsioonidelt, mis pakuvad pikaajalistele töötutele ja
puudega inimestele tööharjutusteenust või töötamise toetamise teenust
tingimusel, et meened on valmistanud nimetatud vähema konkurentsivõimega
töötajad. Meenetele luuakse müügivõimalus Tallinna linnale kuuluvatel
turismiobjektidel, näiteks Tallinna turismiinfokeskuses, Linnamuuseumi
piletikassades jm.
|
2011. aastal
|
6 391 eurot
|
|
2012. aastal
|
6 391 eurot
|
1.12 Töötute
klubide korraldamine
2009. aastal Tallinna Kodurahu
foorumi programmi raames käivitati kaks töötute klubi. 2010. aastal
korraldatakse kokku 26 töötute klubi (18 linnaosade valitsustes, 4
Tallinna Autobussikoondise Aktsiaseltsis ning 4 Tallinna Trammi- ja
Trollibussikoondise Aktsiaseltsis). Eesmärgiks on valmistada töötuid ja
sotsiaalsetel töökohtadel töötavaid inimesi ette edukaks tööotsinguprotsessiks,
suurendada motivatsiooni tööturul konkureerimiseks ja kasvatada enesehinnangut.
Lisaks selgitatakse tööandjate ootusi ja tööotsijatele esitatavaid nõudmisi, tugevdatakse
puhtpraktilisi oskusi ning toetatakse infovahetuse ja psühholoogilise toetuse
traditsioonide teket.
Väga oluline on, et töötutel on võimalus
suhelda, lugeda ajalehti ja vajaduse korral kasutada arvutit. See võimaldab üle
saada tõrjutusest, olla kursis ühiskonnas toimuvaga ja saada konkreetset teavet,
et leida töökoht. Töötud õpivad töötute klubis näiteks koostama elulookirjeldust
ja kasutama arvutit ning valmistuvad kogenud psühholoogide juhendamisel
töövestlusteks. Samuti on töötute klubi liikmetel ja ka teistel töötutel
võimalik osaleda linna korraldatud tasuta arvuti-, keeleõppe jt kursustel.
|
2011. aastal
|
31 956 eurot
|
|
2012. aastal
|
31 956 eurot
|
1.13 Töötute
klubide jätkuprogramm edukamatele
Linnaosade ja ühistranspordiettevõtete töötute
klubi läbinutest tublimad saavad võimaluse jätkata jätkuprogrammis, mis
keskendub eeskätt iseendale töökoha loomisele (ettevõtluskoolitus, nõustamine,
inkubatsioon jne).
|
2011. aastal
|
6 391 eurot
|
|
2012. aastal
|
6 391 eurot
|
1.14 Kesklinna
Töötute Ettevõtlusklubi tegevuse toetamine
Kesklinna Töötute Ettevõtlusklubi
alustas tegevust jaanuaris 2010 ja on esimene töötute eneseabi korras
formeerunud klubi Tallinnas, mis on suunatud neile töötutele, kes soovivad end
rakendada ettevõtjatena. Kesklinna Töötute Ettevõtlusklubi aitab kaasa
tööpuuduse vähendamisele, töötute tööharjumuste ning sotsiaalsete suhete
säilimisele ja loomisele, milleks propageeritakse ettevõtlikkust ja uute
ettevõtete loomise võimalusi. Klubis aidatakse töötuid ja töötuks jääda võivaid
inimesi uute töökohtade leidmisel ja ise ettevõtlusega alustamisel, sh selleks
vajalike teadmiste (õigusalase, psühholoogia, sotsiaalstatistika, personali- ja
ettevõtlusnõustamine jt) omandamisel, võimaluste, toetuste ja toetajate
leidmisel. 2011. ja 2012. aastal jätkatakse koostööd Kesklinna Töötute
Ettevõtlusklubi korraldajatega ning suurendatakse klubi tegevusmahtu.
|
2011. aastal
|
6 391 eurot
|
|
2012. aastal
|
6 391 eurot
|
1.15 Tallinna tööbüroo loomine
Sotsiaalse tööhõive efektiivsemaks
korraldamiseks luuakse ettevõtlusameti juurde tööbüroo, kus kaks spetsialisti
tegelevad igapäevaselt inimeste suunamisega sotsiaalsetele töökohtadele, uute
sotsiaalsete töökohtade väljaselgitamise ja sotsiaalse hõive koordineerimisega,
vajadusel ka nõustamisega. Tööbüroosse koondatakse info erinevatelt linna asutustelt
ja ettevõtetelt, vajadusel abistatakse sobivate kandidaatide valikul,
monitooritakse ning antakse tagasisidet. Tööbüroo tegevuse toena on kavas välja
töötada veebilahendus nii tööotsijale kui tööpakkujale.
|
2011. aastal
|
95 867 eurot
|
|
2012. aastal
|
95 867 eurot
|
1.16 Puuetega
inimeste tööhõive suurendamine
Kui tööpuuduse tase on väga kõrge, on
puudega inimestel keerulisem leida endale sobivat töökohta. Linn soovib suurendada
madalama konkurentsivõimega (s.o puudega inimeste) tööhõivet ning loob neile 16 töökohta
linna asutustes. Töökohad luuakse Tallinna Kesklinna Valitsuse ja Tallinna
Kesklinna Sotsiaalkeskuse juurde (kokku 6 töökohta), Tallinna
Keskraamatukogu ja Tallinna Linnamuuseumi juurde (kokku 4 töökohta),
Mustamäe Linnaosa Valitsuse juurde (3 töökohta) ja Kristiine Linnaosa
Valitsuse juurde (3 töökohta).
|
2011. aastal
|
153 024 eurot
|
|
2012. aastal
|
153 024 eurot
|
1.17 Tööharjutuspäevad
talgute vormis
Eri linnaosad korraldavad töötutele
talguid, mille käigus heakorrastatakse linnaosa
parke, haljasalasid, kõnniteesid, korterelamute vahelisi haljasalasid jms.
Töötutele pakutakse võimalust anda omapoolne panus linnaosade heakorrastamisse,
taastades sellega ka mõningal määral nende tööharjumust. Linnaosad pakuvad
talgutel osalejatele vajalikke töövahendeid ning korraldavad nende
toitlustamise. 2011. ja 2012. aastal korraldatakse vähemalt kaks korda
aastas igas linnaosas talgute vormis tööharjutuspäevad, mis on eelkõige
mõeldud just töötutele.
|
2011. aastal
|
12 782 eurot
|
|
2012. aastal
|
12 782 eurot
|
1.18 Tööpraktika
õppivatele noortele
Meede võimaldab õppivatel noortel
hankida vajalikku töökogemust, mis on neile vajalik edasistel tööotsingutel,
kuna ilma töökogemuseta on koolilõpetajatel tänases tööjõuturu olukorras väga
raske tööd leida. Linnal on välja töötatud tööpraktika põhimõtted. Selle järgi
on linna ametisutused valmis oma praktikantide arvu kahekordistama, s.o
vastavalt nõudlusele pakkuma 40−60 praktikakohta aastas.
|
2011. aastal
|
12 782 eurot
|
|
2012. aastal
|
12 782 eurot
|
1.19 Sihtasutuse
Õpilasmalev tegevuse laiendamine
Sihtasutus Õpilasmalev on tegutsenud
Tallinna linna noorte suviste töömalevate korraldajana ligi kaheksa aastat.
Aastas leiab Sihtasutuse Õpilasmalev kaudu rakendust 900 noort vanuses 13−18 aastat.
Õpilased leiavad rakendust erinevates valdkondades, eelkõige heakorratöödel ja
põllumajanduslikel töödel. Sihtasutuse Õpilasmalev tegevust on kavas laiendada,
et pakkuda veelgi rohkematele noortele tegevust malevas ning laste- ja
noortelaagreid (sh ka linnalaagreid), mille eesmärk on pakkuda tegevust noorematele
lastele ja kasvatada malevale järelkasvu.
Kokku leiab rakendust Õpilasmaleva korraldatavates
laagrites täiendavalt 1500-2000 last ja noort.
|
2011. aastal
|
127 823 eurot
|
|
2012. aastal
|
159 779 eurot
|
2. Toetused
ja sotsiaalabi
2.1 Hooldusravi
omaosaluse hüvitamine
Riik kehtestas alates 1. jaanuarist
2010 haigla statsionaarse hooldusravi patsientide omaosalustasu voodipäeva eest
(15% statsionaarse hooldusravi voodipäeva piirhinnast, s.o ligikaudu 0,64 eurot
päevas), mis ei ole toimetulekuraskustes inimestele jõukohane. Selliseid
inimesi on ravilolijaist u 10% ning aastas nende voodipäevi ligikaudu 10 tuhat.
Alates 1. jaanuarist 2011 hüvitab linn toimetulekuraskustes olevatele
inimestele, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on vähemalt üks aasta
olnud Tallinna linn, riigi poolt kehtestatud omaosalustasu.
|
2011. aastal
|
47 934 eurot
|
|
2012. aastal
|
47 934 eurot
|
2.2 Tasuta
sõiduõigus Tallinna ühistranspordis toimetulekutoetust saavate perede lastele
2010. aasta I kvartalis oli
Tallinnas toimetulekutoetust saavate perede hulgas 518 koolieelikut ja 642 õpilast.
Alates 2011. aastast võimaldatakse toimetulekutoetust saavate perede
kooliealistele lastele, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on vähemalt
üks aasta olnud Tallinna linn, tasuta sõiduõigus Tallinna bussis, trammis ja
trollis.
|
2011. aastal
|
47 934 eurot
|
|
2012. aastal
|
47 934 eurot
|
2.3 Toimetulekutoetust
saavate laste lasteaiatasu vanema osa hüvitamine lasteaedadele
Toimetulekutoetust saavatel peredel on
raskusi erinevate teenuste eest tasumisel, sh ka lasteaia kohatasu maksmisega,
mistõttu vabastatakse lapsevanema taotlusel ta kohatasu maksmise kohustusest
ning linn kompenseerib saamata jääva tulu linna lasteaedadele. Linn jätkab
toimetulekutoetust saavate perede lastele, kelle elukohaks rahvastikuregistri
andmetel on vähemalt üks aasta olnud Tallinna linn, kohatasu vabastuse andmist
ja linna lasteaedadele saamata jääva tulu kompenseerimist.
|
2011. aastal
|
51 129 eurot
|
|
2012. aastal
|
51 129 eurot
|
2.4 Toimetulekutoetust
saavate perede laste kooliminekutoetus
Tallinna linn on aastaid toetanud
peresid kooli algusega seotud kulutuste katmisel. Linn jätkab ka edaspidi
kõigile toimetulekutoetust saavate perede lastele, kelle elukohaks
rahvastikuregistri andmetel on vähemalt üks aasta olnud Tallinna linn,
kooliminekutoetuse maksmist.
|
2011. aastal
|
25 565 eurot
|
|
2012. aastal
|
25 565 eurot
|
2.5 Laste
päevakeskuses käivatele lastele kord päevas sooja toidu võimaldamine
Kuues linna päevakeskuses käib iga päev ligi 100 last.
Arvestades lastega perede majanduslikult rasket olukorda on vaja võimaldada
enamal arvul lastel külastada päevakeskusi ja tagada neile tasuta toitlustamine
kord päevas. Antud meetme raames on võimalik pakkuda toitlustust täiendavalt kuuekümnele
lapsele.
|
2011. aastal
|
127 823 eurot
|
|
2012. aastal
|
127 823 eurot
|
2.6 Tasuta
koolilõuna Tallinna koolides põhiharidust omandavatele lastele
Tallinna linn kindlustab kõigile
Tallinna koolides põhiharidust omandavatele lastele tasuta koolilõuna.
Koolilõuna maksumuseks on kehtestatud 1,15 eurot, millest riigi poolt
eraldatakse ligi 0,73 eurot ning Tallinna linna eelarvest kaetakse
koolilõuna maksumuse vahe ehk 0,42 eurot põhikooli õpilase kohta.
Koolilõuna maksumuse vahe kompenseerimise kulud on Tallinna linnale
arvestuslikult 1,7 miljonit eurot aastas.
|
2011. aastal
|
1 725 615 eurot
|
|
2012. aastal
|
1 725 615 eurot
|
2.7 Programmi
“Hooliv ametnik“
laiendamine
2009. aasta kevadel alustati
programmiga “Hooliv ametnik“,
mille käigus koguti Tallinna linna töötajatelt regulaarselt riideid ja
jalanõusid vähekindlustatud isikute ja kodutute abistamiseks. Lisaks on kavas
koguda ka köögi- ja majapidamistarbeid ning mööbliesemeid. Lastega peredele on
kavas koguda mänguasju ja teisi laste jaoks vajalikke esemeid.
Programmi “Hooliv ametnik“ laiendatakse, kaasates
teisi organisatsioone ja eraõiguslikke ettevõtteid, et soodustada
inimestevahelise solidaarsuse kasvu ning pakkuda puudust kannatavatele
inimestele suuremat toetust.
|
2011. aastal
|
9 587 eurot
|
|
2012. aastal
|
9 587 eurot
|
2.8 Toidupanga
tegevuse ja selle laiendamise toetamine
Alates 2010. aasta märtsikuust tegutseb
Põhja-Tallinna linnaosas Sihtasutus Eesti-Hollandi Heategevusfond, mis tasuta vahendab
hulgiladudes ja kauplustes mahakandmisele kuuluvat, kuid veel kasutuskõlblikku
toidukaupa linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna kaudu nimetatud abivajajatele.
Projekti toetavad nii eraisikutest vabatahtlikud kui ka vastutustundlikud
ettevõtjad. 2011. ja 2012. aastal laiendatakse linna ja sihtasutuse
vahelist koostööd, et teha analoogilise toidupanga teenus kättesaadavaks ka
teistes linnaosades. Tallinna linn toetab projekti, abistades vajalike
laoruumide leidmise ja kasutusse andmisega.
|
2011. aastal
|
25 565 eurot
|
|
2012. aastal
|
25 565 eurot
|
2.9 Euroopa
Liidu toiduabi abivajajatele
Abi vajavatel inimestel on võimalik
linnaosade sotsiaalhoolekande osakondade kaudu saada tasuta Euroopa Liidu
toiduabi. Linn tagab toiduabi aastaringse kättesaadavuse, abistades vajalike
laoruumide leidmise ja osalise kulude katmisega.
|
2011. aastal
|
3 196 eurot
|
|
2012. aastal
|
3 196 eurot
|
2.10 Kohtade
arvu suurendamine kodutute varjupaikades ja uue varjupaiga avamine
Tallinnas oli 2009/2010 aastavahetuse külmaperioodil
kolm kodutute varjupaika-öömaja: Alasi tn 8, Kopli tn 79 ja Männiku
tee 92. Tulenevalt Männiku tee 92 varjupaiga sulgemisest osutatakse
aadressil Akadeemia tee 48 külmaperioodil novembrist maini öömajateenust
täiendavalt 40 kohal, kokku 6,5 kuu vältel.
|
2011. aastal
|
68 577 eurot
|
|
2012. aastal
|
68 577 eurot
|
2.11 Tallinna
linna ettepanek Vabariigi Valitsusele toimetuleku piirmäära ja selle arvestuse
muutmiseks
Toimetuleku piirmäära tõsteti viimati
ligikaudu kolm aastat tagasi. Samas on inflatsioonitase hakanud tõusma ja on
selge, et toimetuleku toetuse määr on liiga madal. Tallinna linn on teinud
korduvalt Vabariigi Valitsusele ettepaneku toimetuleku piirmäära tõsta 1000 kroonilt
1200 kroonile, kuid kahjuks ei ole seda ikkagi veel tehtud. Seetõttu
pöördub linn Vabariigi Valitsuse poole uuesti, et veelkord selgitada
toimetuleku toetuse piirmäära tõstmise vajalikkust. Lisaks piirmäära
tõstmisele, teeb Tallinna linn ettepaneku toimetulekutoetuse määramisel
sissetulekute hulka mitte arvestada iga kuu makstavat lapsehooldustasu ning
mitte rakendada alates teisest pereliikmest koefitsienti 0,8.
2.12 Tallinna
linna ettepanek Vabariigi Valitsusele lõpptarbijale müüdavate toidukaupade käibemaksumäära
alandamiseks 20%-lt 9%-le
Käibemaksumäära tõstmine 1. juulil
2009 18%-lt 20%-le on oluliselt mõjutanud perede toimetulekut, sh toidukorvi
maksumust. Üha kallinevate eluasemekulude tasandamiseks on tarvilik, sarnaselt
paljude Euroopa Liidu riikidega, alandada toidukaupade käibemaksumäära. Lõpptarbijale
müüdavate toidukaupadele rakendatava käibemaksumäära alandamine aitab langetada
toidukaupade hinda ning leevendada seeläbi mõningal määral ka sotsiaalseid probleeme.
Tallinna linn esitab Vabariigi
Valitsusele ettepaneku muuta alates 1. juulist 2011 käibemaksuseaduse
§ 15 lõiget 2 selliselt, et 9%-se käibemaksumääraga kaupade ja
teenuste loetelu täiendatakse lõpptarbijatele müüdavate kaupadega eesmärgiga
alandada lõpptarbijale müüdavate toidukaupade käibemaksumäära 20%-lt 9%-le.
2.13 Abivajajaid
tasuta toitlustavatele supiköökidele lisavahendite eraldamine
2010. aasta linnaeelarves on abivajajate
tasuta toitlustamiseks ette nähtud 100 341 eurot. Supiköögiteenust
osutatakse kolmes supiköögis aadressidel Laevastiku tn 1a, Sepa tn 6,
Eha tn 8 ja kodutute varjupaigas aadressil Kopli tn 79. Kavas on
abivajajate toitlustamist jätkata ka Lasnamäe linnaosas, aadressil Pae tn 19.
Tulenevalt viimaste aastate abivajajate arvu kasvust on võrreldes 2008. aastaga
linnaeelarves suurenenud supiköögiteenuse osutamiseks eraldatavate vahendite
summa 57 520 euro võrra. Varem toitlustati abivajajaid kolm korda
nädalas, kuid alates veebruarist 2009 toitlustatakse neid iga päev.
Keskmiselt toitlustatakse üle 200 abivajaja päevas.
|
2011. aastal
|
80 529 eurot
|
|
2012. aastal
|
80 529 eurot
|
2.14 Ravikindlustuseta
isikutele mõeldud voodikohtade arvu suurendamine
Aktisaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliiniku
ravikindlustuseta isikute osakonnas, aadressil Magasini tn 34 osutatakse
ravikindlustuseta isikutele nii statsionaarset kui ka ambulatoorset teenust.
Üldarstiabi teenust osutavad ka perearstid nende nimistus eelnevalt olnud, kuid
kindlustuskaitse kaotanud patsientidele. Arvestades nimetatud isikute arvu
kasvu kõrge tööpuuduse tõttu, suurendati 2009. aastal vastavate
voodikohtade arvu Aktsiaseltsis Ida-Tallinna Keskhaigla kuni 25 voodikohani.
2011. ja 2012. aastal jätkatakse
suurenenud voodikohtadega statsionaarse raviteenuse ja üldarstiabi teenuse
osutamist ravikindlustuseta inimestele, kelle elukohaks rahvastikuregistri
andmetel on Tallinn.
|
2011. aastal
|
345 123 eurot
|
|
2012. aastal
|
345 123 eurot
|
2.15 Sotsiaalmajutusüksused ja asenduskodu peremajad
2009. aastal avati kaks
sotsiaalmajutusüksust, mis on mõeldud hätta jäänud inimeste majutamiseks. Kokku
on sotsiaalmajutusüksustes 120 kohta, millest Paljassaare tee 35
asuvas üksuses on 50 kohta ja Kauge tn 4 asuvas üksuses 70 kohta.
Vajadus sotsiaalmajutusteenuse järele on
suur, mistõttu planeerib linn kahe uue sotsiaalmajutusüksuse ja kuue
asenduskodu peremaja rajamist. 2011. aastal investeeritakse Männiku tee 92
sotsiaalmajutusüksuse rekonstrueerimisse, 4 peremaja rajamisse ja 2012. aastal
Varre tn 7 sotsiaalmajutusüksuse ja 2 peremaja rajamisse.
|
2011. aastal
|
2 604 400 eurot
|
|
2012. aastal
|
1 076 912 eurot
|
2.16 Toimetulekuraskustes
perede laste huvi- ja sporditegevusega seotud tegevuse toetamine
Selleks et raskustesse sattunud pered,
kes saavad toimetulekutoetust, ei loobuks raha puudusel
laste osalemisest huvi- ja sporditegevustes, maksab linn neile peredele toetust.
Toetust vähekindlustatud perede laste huvi- ja sporditegevusega seotud
kulutuste osaliseks hüvitamiseks on õigus taotleda isikul, kelle elukoht rahvastikuregistri
andmetel on Tallinn ning kelle perekonna netosissetulek esimese pereliikme
kohta on väiksem kehtivast palga alammäärast ja iga järgmise pereliikme kohta
väiksem kui 80% kehtivast palga alammäärast.
|
2011. aastal
|
146 997 eurot
|
|
2012. aastal
|
146 997 eurot
|
2.17 Tasuta
hambaravi toimetulekuraskustes isikutele
Kuna hambaraviteenus on suhteliselt
kallis ja jääb paljudele majanduslanguse perioodil kättesaamatuks, on linnal
kavas rakendada toetusmeedet hambaravi kulude katmiseks toimetulekuraskustes
isikutele, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linn. Tasuta
hambaravi saavad isikud, kelle perekonna netosissetulek avalduse esitamisele
eelneval kolmel järjestikusel kuul on esimese pereliikme kohta väiksem
kehtivast kuupalga alammäära netotasust ja iga järgmise pereliikme kohta
väiksem kui 80% kehtiva kuupalga alammäära netotasust ja kes on olnud vähemalt
üks aasta katkematult töötuna arvel Töötukassas. Vastava otsuse teeb linnaosa
sotsiaalhoolekandeosakond ja teenuse osutajaks on SA Tallinna Hambapolikliinik.
Tasuta teenuse osutamiseks
arvestatakse kuni 191,73 eurot isiku kohta kalendriaastas.
|
2011. aastal
|
319 558 eurot
|
|
2012. aastal
|
319 558 eurot
|
3.
Raskustesse sattunud inimeste nõustamine
3.1 Tööõigusnõustamine ja asjakohaste juriidiliste dokumentide
koostamine
Tulenevalt jätkuvalt kõrgest
tööpuudusest ja lisanduvatest uutest töötutest jätkatakse 2011. ja 2012. aastal
linnavalitsuse teenindussaalis Vabaduse väljak 7 tööõigusnõustamisega.
Vaatamata massiliste koondamiste vähenemisele, ei ole vähenenud nõu ja abi
vajajate arv. Töönõustamisel osalenud inimesel on võimalik linna suunamislehega
saada tasuta õigusabi dokumentide, avalduste ja kohtuhagide koostamisel.
|
2011. aastal
|
57 520 eurot
|
|
2012. aastal
|
57 520 eurot
|
3.2 Tallinna tööhõive ja ettevõtluse
kontaktmess “Tallinn töötab“, info- ja teabepäevad töötutele, trükised ja
teavitusmaterjal
2009. aastast ei korralda erasektor
enam tööturumessi, mistõttu korraldas linn esmakordselt 10. septembril
2009 tööhõive ja ettevõtluse kontaktmessi “Tallinn töötab“, mida külastas
ligikaudu 10 000 inimest. 2011. ja 2012. aastal jätkatakse messi
“Tallinn töötab“
korraldamist, eesmärgiga koostöös riigiasutuste ja MTÜ-dega jagada teavet ning
nõustada inimesi tööõiguse, tööhõive ja ettevõtlusega seotud küsimustes.
Kaasatakse ettevõtteid, kes pakuvad messil töökohti.
2010. aastal alustati regulaarsete
info- ja teabepäevade korraldamist töötutele, mis osutusid töötute jaoks väga
vajalikeks ning seetõttu jätkatakse nende korraldamist 2011. ja 2012. aastal.
Info- ja teabepäevad on töötutele aktuaalsetel teemadel nagu näiteks “Millest
alustada, kui oled töötu?“,
“Mida vajab pikaajaline töötu?“,
“Töötute õigusküsimused“
jne. Osalejaid on planeeritud 2011. ja 2012. aastal kokku 1500.
|
2011. aastal
|
191 735 eurot
|
3.3 Võlanõustamise
teenuse laiendamine
Tingituna viimaste aastate
majanduslikust olukorrast on inimestel tekkinud üha enam probleeme, mille puhul
vajatakse nõustamist võlgadega toimetulemiseks. Lasnamäe ja Kristiine linnaosa
elanike paremaks teenindamiseks luuakse Tallinna Sotsiaaltöö Keskusesse kaks
võlanõustaja ametikohta, teeninduspiirkonnaks Kristiine ja Lasnamäe.
|
2011. aastal
|
19 174 eurot
|
|
2012. aastal
|
19 174 eurot
|
3.4 Vähekindlustatud isikutele juriidilise nõustamise teenuse
mahu suurendamine
Vähekindlustatud isikutele on vaja
tagada linna poolt tasuta õigusabi, sest sageli ei suuda nad oma elukvaliteedi
säilitamiseks ise õigusabi eest tasuda. Juhtumipõhine kvaliteetne teenus
sisaldab lisaks inimese olukorra väljaselgitamisele ka vajadusel kirjalike
õigusdokumentide koostamist, pidevat nõustamist ning riigi õigusabi taotlemist.
Õigusabiteenus on spetsiifiline ja eeldab erialast kompetentsi. Vajadus tasuta
kvaliteetse õigusabi järele on väga suur, mistõttu on põhjendatud täiendava ressursi
eraldamine.
|
2011. aastal
|
9 587 eurot
|
|
2012. aastal
|
9 587 eurot
|
3.5 Perede psühholoogiline nõustamine
Tallinna linn nõustab raskes olukorras
peresid, kelle on nõustamisele suunanud linnaosade valitsuste
sotsiaalhoolekande osakondade lastekaitsespetsialistid. Teenus sisaldab lapse
ja pereliikmete nõustamist. Psühholoogiline nõustamine toimub Sihtasutuse Tallinna
Lastehaigla Kesklinna Lastepolikliinik noorte nõustamiskeskuses aadressil Ravi
tn 27 ja Tallinna Perekeskuses aadressil Asula tn 11.
|
2011.
aastal
|
146 997
eurot
|
|
2012. aastal
|
146 997 eurot
|
3.6 Kriisiabi
raskustesse sattunud inimestele
Raskustesse sattunud inimeste
kriisinõustamise eesmärk on pakkuda Tallinna linna elanikele tasuta lühiajalist
psühholoogilist abi vaimse tervise ja töövõime säilitamiseks või taastamiseks.
Vastuvõtt toimub aadressil Pärnu mnt 9a. Kriisiabi telefonile 631 4300
vastavad ajavahemikul 20.00−07.00 Mittetulundusühingu Eluliin
vabatahtlikud telefoninõustajad.
|
2011. aastal
|
121 113 eurot
|
|
2012. aastal
|
121 113 eurot
|
3.7 Puuetega
laste lastelaagrite omaosaluse vähendamine
Puuetega laste vanematel on oluline
leida vahendeid laste suvelaagrisse saatmiseks. Lastelaagri ühe päeva
omaosalustasu on 5,11 eurot. Sageli on halva majandusliku olukorraga
perele omaosalustasu leidmine raske. Mitme lapsega perel on 10-päevase laagri
eest tasumine veelgi keerulisem.
Arvestuse järgi osaleb suvel erinevates
laagrites vähemalt 150 puudega last. Arvestades keskmise suvelaagri pikkuseks
10 päeva ja omaosaluse vähendamist päevatasust keskmiselt 1,92 euro
võrra, oleks lisarahastust vaja suve kohta 2876,02 eurot.
|
2011. aastal
|
2 876 eurot
|
|
2012. aastal
|
2 876 eurot
|
4. Eluasemekulude
vähendamine
4.1 Soojusenergia
hinnatõusu kompenseerimine vähekindlustatud elanikele
Alates 2009. aasta sügisesest
kütteperioodist on Tallinna linna vähekindlustatud leibkondadel võimalik
taotleda soojusenergia hinnatõusu kompenseerimist.
Toetuse määramisel arvestatakse eluruumi
maksimaalse pinnana Vabariigi Valitsuse kinnitatud eluruumi sotsiaalselt
põhjendatud normi (s.o 18 m2 ühe elaniku kohta ja 15 m2
lisaks perekonna kohta, üksi elava pensionäri puhul kuni 51 m2).
Kui leibkonna liikme keskmine
netosissetulek kuus kütteperioodi esimesel (oktoober-detsember) ja teisel
poolel (jaanuar-aprill) on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga
alammäära netopalga (käesoleval ajal on kuupalga alammäär 278,02 eurot, millest
netopalk on 249,83 eurot), saab linnalt linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande
osakonna kaudu taotleda soojusenergia hinnatõusu kompenseerimist, eeldusel, et
leibkonna liikmete elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linn.
2010. aastal 1. veebruarist
30. aprillini kompenseeriti hinnatõus 2009/2010 kütteperioodi esimese
poole eest 7328 leibkonna liikmele kokku 179 tuhande euro ulatuses,
2009/2010 kütteperioodi teise poole eest kompenseeriti hinnatõus 262 tuhande
euro ulatuses 7265 leibkonna liikmele.
|
2011. aastal
|
447 382 eurot
|
|
2012. aastal
|
447 382 eurot
|
4.2 Projekti
“Fassaadid korda“
jätkamine
Projekt “Fassaadid korda“ on Tallinna
korterelamuid energiasäästlikumaks muutvate ühistute linnapoolne toetamise
kord, mis reguleerib ühistute toetamist vajaliku omafinantseeringu ulatuses, et
saada renoveerimislaen soodustingimustel.
Projekti kohaselt toetatakse tegevusi
elamute energiasäästlikkuse saavutamiseks, et tagada korterites tervislik
sisekliima ning vähendada oluliselt inimeste kulutusi hoonete ülalpidamiseks
talveperioodil. Samuti aitab projekt “Fassaadid korda“ parandada elamute välisilmet
ning elanike kodutunnet ja sotsiaalseid suhteid.
|
2011. aastal
|
639 116 eurot
|
|
2012. aastal
|
639 116 eurot
|
5.
Ettevõtluse toetamine
5.1 Teabepäevad alustavale ja väikeettevõtjale linna
toetusmeetmete tutvustamiseks
2011. ja 2012. aastal korraldatakse
regulaarselt teabepäevi, seminare ja koolitusprogramme alustavatele ja
väikeettevõtjatele. Ettevõtja infopunktis toimub igapäevane ettevõtlusalane
nõustamine. Mentorklubis keskendutakse muuhulgas eksporditurgudele sisenemise
koolitusele. Sügisel korraldatakse traditsiooniline Tallinna ettevõtluspäev.
|
2011. aastal
|
89 476 eurot
|
|
2012. aastal
|
89 476 eurot
|
5.2 Ettevõtluse rahalised
toetusmeetmed
Tallinna linn pakub 2011. ja 2012. aastal
ettevõtjatele praktikajuhendaja toetust, messitoetust, patenditoetust ja
ettevõtlusklastrite arendamise toetust. Linna toetusmeetmed on suunatud uute
töökohtade loomisele ning ettevõtete konkurentsivõime parandamisele.
|
2011. aastal
|
153 388 eurot
|
|
2012. aastal
|
153 388 eurot
|
5.3 Uue
tööstuspargi rajamine Suur-Sõjamäe tänavale
Tallinna linn on loonud
tootmisettevõtetele kaks tööstusparki, kus on välja ehitatud tehniline
infrastruktuur ning enamik kinnistuid on tootmisettevõtetele müüdud või on
kinnistutele seatud hoonestusõigus. 2010. aastal kehtestas linnavalitsus
detailplaneeringu kolmanda, 6,4 ha suuruse, tööstuspargi rajamiseks
aadressil Suur-Sõjamäe tn 29b. Alustatud on tehnilise infrastruktuuri
väljaehitamisega ning 2011. aasta kevadeks on tänapäevane tööstuspark koos
infrastruktuuriga valmis. Suur-Sõjamäe tööstuspargis on 16 kinnistut
suurusega 2500−5100 m2, mis võimaldab Eestis tegutsevatel
tootmisettevõtetel laieneda ning rajada uusi tootmisettevõtteid. Tööstuspargi
valmimine aitab kaasa ligikaudu 1200 uue töökoha loomisele.
|
2011. aastal
|
1 278 233 eurot
|
5.4 Noorte
ettevõtlikkuse suurendamine
Noorte ettevõtlikkuse suurendamiseks on
käivitatud erinevad koostöövormid kolmanda sektoriga ja Tallinna kõrgkoolidega.
Kõrgkoolides esinevad regulaarselt linna
ettevõtluskonsultandid. Samuti korraldatakse gümnaasiumiõpilaste kohtumisi
ettevõtjatega, et jagada ettevõtja kogemust juba kooliealistele. Senisest enam
tähelepanu pööratakse karjäärinõustamisele koolides koostöös erialaliitudega ja
sotsiaalsete partneritega. Tallinna ettevõtluspäeva raames korraldatakse
noortekonverents. Toetatakse mittetulundustegevust noorte ettevõtlikkuse
suurendamiseks: kaasuste lahendamise konkursid “Juhtimisaju“ ja “Turundusaju“, juhtimiskonverents “Juhtimisteekond“, äriplaanide konkurss “Ajujaht“,
robotite ehitamise võistlus “Robotex“,
koos erialaliitudega osaletakse ühisstendiga messil “Teeviit“.
|
2011. aastal
|
7 989 eurot
|
|
2012. aastal
|
7 989 eurot
|
5.5 Linna
suuremate investeeringute jätkamine säilitab töökohti erasektoris
Linna investeeringud säilitavad
olemasolevaid töökohti ning aitavad luua uusi. 2011. aastal alustatakse
uute suurte infrastruktuuriobjektide rajamist, mida osaliselt finantseeritakse
Euroopa tõukefondide vahenditest. Suurim projekt on Ülemiste ristmiku
väljaehitamine, mille kogumaksumuseks kujuneb ligikaudu 1 miljard krooni
ning kus hinnanguliselt saavad nii otseselt kui ka kaudselt tööd 500-700 inimest.
Aastatel 2011−2012 on plaanitud alustada ka Linnahalli
ümberehitustöödega ning linna uue administratiivhoone ehitusega.
5.6 Uute munitsipaalturgude avamine
Turud pakuvad linlasele võimalust osta
kõige värskemaid kohalikke toiduaineid enamasti otse tootjalt ning teisalt
võimaldavad need väiketootjal turustada väiksemaid koguseid, kui seda nõuavad
suured jaekaubaketid. Samuti pakub turg töötule võimalust müüa oma korjatud või
kasvatatud aia- ja metsasaadusi. 2011. aastal on kavas lõpetada Lasnamäe
turu väljaehitamine (k.a turuhoone) ja rajada uus turg Mustamäele Kännu Kuke
piirkonda. Kütteturu loomine Põhja-Tallinnasse sõltub tööharjutuskeskuse
rahastamisest Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ja vastavatest riiklikest
programmidest.
|
2011. aastal
|
1 680 876 eurot
|
|
2012. aastal
|
191 735 eurot
|
6.
Tarbijate kaitse
6.1 Tarbijatele teabepäevade ja seminaride korraldamine
Seoses majandussurutisega on oluliselt
suurenenud vajadus informeerida ja koolitada tarbijaid, et nad teaksid oma
õigusi ning suudaksid nende eest seista. 2009. aastast alustati
programmiga, mille raames korraldab Tallinna linn regulaarseid teabepäevi ja
seminare. Peamised teemad on sotsiaaltoetused, eluaseme- ja
jäätmekäitlusküsimused, tarbija õigused kaupade ja teenuste ostmisel jms. 2010.
aastal korraldati teist korda ülelinnaline tarbijaõiguste päev, mille eesmärk oli
pakkuda inimestele kasulikke nõuandeid, jõudmaks tänases keerulises
majanduslikus olukorras lahendusteni. Tarbijaõiguste päeva teemad on valitud,
arvestades ettevõtlusameti tarbijakaitse teenistuse poole pöördunud inimeste
küsimusi. Tarbijad on tunnistanud sellise päeva vajalikkust ning kasulikkust,
seetõttu jätkame sarnaste päevade korraldamist ka 2011. ja 2012. aastal.
Tarbijaõigustega seotud teavet
avaldatakse ka Tallinna veebilehe rubriigis “Tarbija“. Olulisemate teemade kohta koostatakse
infovoldikud.
|
2011. aastal
|
7 669 eurot
|
|
2012. aastal
|
7 669 eurot
|
6.2 Tarbijate
nõustamine
Tarbijaid nõustatakse kõigil tööpäevadel
telefoni teel ja linnavalitsuse teenindussaali tarbija infopunktis toidu- ja
tööstuskaupade ostmise, teenuste tellimise, universaalteenuste (soojusenergia-,
vee- ja kanalisatsiooniteenus) osutamise, esmase võlanõustamise, korteriomandi
majandamiskulude ning üüri kõrvalkulude arvestuse küsimustes. Kauplejaid
nõustatakse kaupadele ja teenustele kehtestatud märgistuse ja müüginõuete osas.
Ajalehtedes Pealinn ja Stolitsa jätkub vastuste avaldamine tarbijate
küsimustele, mis pakuvad huvi laiemalegi avalikkusele. Lisaks avaldatakse
informatsiooni ja selgitusi tarbijaid ja kauplejaid puudutavate õigusaktide
muudatustest. Rubriigis vastavad ettevõtlusameti tarbijakaitse spetsialistid,
kellel on pikaajalised kogemused tarbijate probleemide lahendamisel.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
