Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud "Tallinna linna ehitusmääruse" muutmine
Tallinna Linnavolikogu 02.12.2010 määrus number 61
Jõustumine:01.01.2011
Kehtetuks tunnistamine:01.11.2012
Redaktsiooni kehtivus:01.01.2011 - 01.11.2012

AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tvk m 06.09.2012 nr 21, jõustumine 01.11.2012

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

2. detsember 2010 nr 61

 

 

Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse” muutmine

 

 

 

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse § 5 ning ehitusseaduse § 19 lõike 4 alusel.

 

 

     

§ 1.  Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruses” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 3 ja 24-27 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“3) vastav ajaleht on üleriigilise levikuga päevaleht, vähemalt üks kord kuus ilmuv linnaleht ning regulaarselt ilmuv vastava linnaosa leht, milles linn avaldab oma ametlikke teateid;

24) hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis;

25) rajatis on mistahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva määruse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak;

26) ehitusõigus on detailplaneeringuga määratavad tingimused, millega määratletakse krundi kasutamise sihtotstarve või -otstarbed, hoonete suurim lubatud arv krundil või hoonete puudumine krundil, hoonete lubatud suurim ehitusalune pindala ja hoonete lubatud suurim kõrgus ning korruselisus;

27) detailplaneeringu eskiis (edaspidi eskiis) on planeeringulahenduse ettepanek, mille on amet enne detailplaneeringu koostamise algatamist heaks kiitnud ja mis võetakse aluseks detailplaneeringu koostamisel;”;

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 241 ja 28-30 järgmises sõnastuses:

“241) sisekliima tagamisega hoone on hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat;

28) maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad;

29) krundi maakasutuse sihtotstarve on võimalikult täpselt määratav otstarve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama. Ühele krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet;

30) Tallinna planeeringute register (edaspidi TPR) on üld- ja detailplaneeringute, projekteerimistingimuste ning ehitusprojektide menetlemise infosüsteem.”;

3) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“4) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse paragrahvi 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine.”;

4) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“2) halduslepingu sõlmimine ja ühepoolne lõpetamine detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga vastavalt paragrahvi 14 lõikele 21;”;

5) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse punktidega 11, 12 ja 7 järgmises sõnastuses:

“11) kirjaliku nõusoleku taotluste menetlemine ning väljastamine;

12) kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise taotluse menetlemine;

7) ehitusgeoloogiliste ja geodeetiliste tööde kontrolli ja arhiveerimise korraldamine.”;

6) paragrahvi 9 lõige 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(9) Amet korraldab üldplaneeringu koostamist koostöös Harju maavalitsuse, planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega, planeeritava maa-ala elanike ja teiste huvitatud isikutega, planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingute ja sihtasutustega.”

7) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

“(21) Amet avaldab Tallinna veebilehel üldplaneeringu eskiislahendused ja lähteseisukohad.”;

8) paragrahvi 10 lõige 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(5) Üldplaneering kooskõlastatakse Keskkonnaametiga ning:

1) asjaomase riigiasutusega, kui planeeringuga kavandatakse olulise ruumilise mõjuga objekti;

2) Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatav võib kaasa tuua riigikaitselise objekti planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeritavale maa-alale kavandatakse tuulegeneraatoreid;

3) Tehnilise Järelevalve Ametiga, kui planeeringuga kavandatakse avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitist.”;

9) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

“(41) Amet teatab tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust üldplaneeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha planeerimisseaduse § 18 lõikes 5 nimetatud isikutele.

(42) Koos avaliku väljapaneku teatega avaldab amet Tallinna veebilehel üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise päevani.”;

10) paragrahvi 12 lõiked 1-3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Linnavalitsus otsustab kahe nädala jooksul ameti poolt ette valmistatud üldplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule.

(2) Linnavolikogu kehtestab üldplaneeringu otsusega.

(3) Amet teatab kahe nädala jooksul üldplaneeringu kehtestamisest vastavas ajalehes ja Tallinna veebilehel. Üldplaneeringu kehtestamisest teatamisel antakse lühiinformatsiooni planeeringu sisu kohta, sealhulgas selle kohta, millised on linna ruumilise arengu eesmärgid ning milliseks võivad kujuneda planeeringu elluviimisega kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõjud keskkonnale.”;

11) paragrahvi 12 lõiget 5 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

“4) puudutatud isikule.”;

12) paragrahvi 13 lõike 1 kaks esimest lauset ja lõige 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringu ülesanded on:

(4) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:

1) vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;

2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine;

3) muu ameti hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.”;

13) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine iseseisvate katastriüksuste moodustamiseks;”;

14) paragrahvi 13 lõige 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(8) Amet võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata:

1) tootmisettevõtte krundil olemasoleva tootmishoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist;

2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimuste eelnõu kohta on naaberkinnisasja omanike kirjalik nõusolek, mille puudumisel langetab otsuse amet, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega;

3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete nimetatud näitajaid ning projekteerimistingimuste eelnõu kohta on naaberkinnisasja omanike kirjalik nõusolek, mille puudumisel langetab otsuse amet, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega;

4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnisasja jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi;

5) muuta naaberkinnisasjade piire, kui see ei too endaga kaasa nende kinnisasjade senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkinnisasjade omanike kokkuleppel.”;

15) paragrahvi 14 lõike 10 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“3) Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga, kui planeeritavale maa-alale jääb miljööväärtuslik hoonestusala, planeeringus märgitud väga väärtuslik või väärtuslik ehitis või enne 1940. aastat püstitatud hoone ning halduslepingus näidatud tingimustel muinsuskaitseseaduses sätestatud juhtudel;

4) Tallinna Linnavaraametiga, kui eraõigusliku isiku omandis olev maatükk või maatüki osa kavandatakse detailplaneeringuga määrata avalikult kasutatavaks või kui planeeritav maa-ala või selle osa ei ole maakatastrisse kantud. Tallinna Linnavaraamet teeb otsuse kooskõlastamise kohta hiljemalt kahe nädala jooksul eskiisi esitamise päevast arvates;”;

16) paragrahvi 14 lõiget 10 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

“41) vastava linnavara valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub linna omandis olev maatükk. Linnavara valitseja teeb otsuse kooskõlastamise kohta hiljemalt kahe nädala jooksul eskiisi esitamise päevast arvates;”;

17) paragrahvi 14 lõiked 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Amet teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri ning tutvustab algatatud detailplaneeringu eesmärke vastavas ajalehes ja Tallinna veebilehel vähemalt ühe kuu jooksul pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist. Amet edastab kahe nädala jooksul detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse tegemise päevast arvates Harju maavanemale detailplaneeringu algatamise otsuse ja algatamisel teada oleva muu informatsiooni.”;

19) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 11 ja 21-23 järgmises sõnastuses:

“(11) Vastava linnaosa valitsus tagab kuu aja jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisest detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise panemise vähemalt kuuks ajaks. Informatsioonitahvel või -teatis peab olema märgatav ja see peab sisaldama vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud informatsiooni.

(21) Amet edastab teate detailplaneeringu algatamise kohta planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud ja naaberkinnisasjade omanikele, kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.

(22) Korteriühistu puhul loetakse kinnisasja omanikuks, kellele käesolevas määruses sätestatud juhtudel tuleb edastada teade, korteriühistut, kes korraldab teate edastamise korteriühistu liikmetele.

(23) Detailplaneering koostatakse koostöös:

1) planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega;

2) olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega;

3) Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale;

4) päästeteenistusega, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt;

5) Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd;

6) planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingute ja sihtasutustega.”;

20) paragrahvi 15 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(3) Amet kaasab detailplaneeringu koostamisse puudutatud isiku, teatades talle sellest esimesel võimalusel. Täiendavalt edastatakse detailplaneeringu koostamisel planeeringulahendust tutvustav kirjalik teade planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, välja arvatud juhul, kui nad on väljendanud detailplaneeringu kohta oma arvamust kirjalikult. Puudutatud isikuks detailplaneeringu koostamisel on:

1) kinnisasja omanik, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt;

2) planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanik;

3) planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kui tema kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu.

(4) Amet edastab detailplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahenduse vastava linnaosa valitsusele avaliku arutelu korraldamiseks, kui avaliku arutelu korraldamise vajadus on määratud või kohustuslik. Linnaosa valitsus informeerib avalikkust avaliku arutelu korraldamisest vastava ajalehe ja Tallinna veebilehe kaudu ning edastab teate avaliku arutelu toimumise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud isikutele. Linnaosa valitsus korraldab planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks avaliku arutelu.”;

21) paragrahvi 15 lõige 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(7) Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda linnavalitsuse määrusega kinnitatud detailplaneeringu koostamise ja vormistamise nõuetest. Kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.”;

22) paragrahvi 16 lõike 1 punktid 3-6 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“3) Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga, kui planeeritavale maa-alale jääb miljööväärtuslik hoonestusala, planeeringus märgitud väga väärtuslik või väärtuslik ehitis või enne 1940. aastat püstitatud hoone ning halduslepingu korral selles näidatud tingimustel muinsuskaitseseaduses sätestatud juhtudel;

4) Tallinna Linnavaraametiga, kui eraõigusliku isiku omandis olev maatükk või maatüki osa kavandatakse detailplaneeringuga määrata avalikult kasutatavaks või kui planeeritav maa-ala või selle osa ei ole maakatastrisse kantud;

5) Terviseametiga juhul, kui kooskõlastamise vajadus on algatamise korralduses määratud;

6) Tallinna Keskkonnaametiga. Tallinna Keskkonnaamet võib täiendavalt määrata detailplaneeringu kooskõlastamise vajaduse Keskkonnaametiga;

8) Põhja-Eesti Päästekeskusega;”;

23) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktidega 41, 91 ja 92 järgmises sõnastuses:

41) vastava linnavara valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub linna omandis olev maatükk;

91) Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatav võib kaasa tuua riigikaitselise objekti planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeritavale maa-alale kavandatakse tuulegeneraatoreid;

92) Tehnilise Järelevalve Ametiga, kui detailplaneeringuga kavandatakse avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitist;”;

24) paragrahvi 16 lõige 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(5) Detailplaneeringu, mis muudab üldplaneeringu põhilahendusi, esitab amet Harju maavanemale planeeringu riigiasutuste või Keskkonnaametiga kooskõlastamise vajaduse määramiseks.”;

25) paragrahvi 16 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 16 lõike 10 punkt 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“4) vajadusel ülesannet Tallinna Linnavaraametile sõlmida võlaõiguslik leping ja/või asjaõigusleping planeeritaval maa-alal avalikuks kasutamiseks määratava maatüki või maatüki osa (viitega detailplaneeringu joonise positsiooni numbrile ja kasutamise otstarbele) omandamiseks või linna kasuks piiratud asjaõiguse seadmiseks.”;

27) paragrahvi 16 lõige 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(11) Detailplaneeringu, mis sisaldab ettepanekut ranna või kalda ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks, saadab Tallinna Keskkonnaamet koos taotlusega pärast detailplaneeringu vastuvõtmist Keskkonnaametile nõusoleku saamiseks.”;

28) paragrahvi 17 lõiked 1-3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Lihtsustatud korras koostatud detailplaneering on planeering, mille koostamisel võib asendada planeerimisseaduse § 12 lõikes 1 ja §-des 18-21 sätestatud planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise nõuded planeeritava maa-ala ja naaberkinnisasjade omanike kirjalike nõusolekutega, mille puudumisel langetab otsuse linnavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega, kui detailplaneering koostatakse:

1) olemasoleval hoonestatud maa-alal kuni kolme üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks;

2) olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe krundi planeerimiseks, kui krundile kavandatava ehitise kasutusotstarve on korterelamu või büroohoone, mille maht ei muuda piirkonna hoonestuslaadi ega ole vastuolus piirkonna planeerimispõhimõtetega;

3) olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid ning kus säilib hoonete kasutamise senine otstarve.

(2) Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene planeeringualale, mis paikneb riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis või loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal.

(3) Detailplaneeringu lihtsustatud korras koostamise võimalus otsustatakse detailplaneeringu algatamise korralduses.”;

29) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

“(11) Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat.”;

30) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Vastava linnaosa valitsus teatab tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust:

1) planeeringu avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha selle kinnisasja omanikule, kellele planeeringuga kavandatu toob kaasa temale kuuluva kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse;

2) detailplaneeringu avaliku väljapaneku aja ja koha puudutatud isikule;

3) planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha isikule, kelle planeeringu koostamise ajal esitatud vastuväiteid ei arvestatud;

4) planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha planeeritava maa-ala elanikke esindavatele mittetulundusühingutele, kes on avaldanud kohalikule omavalitsusele soovi, et neid informeeritaks avalikest väljapanekutest;

5) planeeringu korduva avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha isikule, kes esitas kirjalikke ettepanekuid või vastuväiteid planeeringu eelmisel avalikul väljapanekul.”;

31) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

“(41) Koos avaliku väljapaneku teatega avaldab amet Tallinna veebilehel ning TPR-is:

1) avaliku arutelu toimumise päevani - detailplaneeringu, mille avaliku väljapaneku järel on kohustuslik korraldada avalik arutelu;

2) avaliku väljapaneku lõpuni - detailplaneeringu, mille avaliku väljapaneku järel ei ole kohustuslik korraldada avalikku arutelu.”;

32) paragrahvi 18 lõiked 7-9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(7) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga või TPR-i kaudu esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab amet põhjendatud seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha nelja nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtkirjaga ning elektronposti ja TPR-i kaudu esitatud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga.

(8) Kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, korraldab vastava linnaosa valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

(9) Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu toimumise koha ja aja teatab linnaosavalitsus vastavas ajalehes ja amet Tallinna veebilehel hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist.”;

33) paragrahvi 18 lõige 13 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(13) Detailplaneeringu, mille avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega ei ole arvestatud ja/või mis muudab üldplaneeringut, esitab linnavalitsuse liige oma kaaskirjaga Harju maavanemale koos informatsiooniga arvestamata jäetud vastuväidete kohta. Kui maavanem ei pea vastuväidetega mittearvestamist ja/või üldplaneeringu muutmist põhjendatuks ja ei anna planeeringule heakskiitu, tagastatakse planeering selle koostajale paranduste tegemiseks. Pärast paranduste tegemist vaadatakse planeering läbi ametis ja linnavalitsuse liige esitab planeeringu uuesti maavanemale heakskiidu saamiseks. Järelevalve käigus lahendamata jäänud eriarvamused linna ja Harju maavanema vahel lahendab Siseministeerium.”;

34) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

“(14) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikke ettepanekuid või vastuväiteid esitanud isik võib loobuda oma ettepanekutest või vastuväidetest, teatades sellest kirjalikult ametile.”;

35) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Amet selgitab välja detailplaneeringu kohaste rajatiste väljaehitamise kohta sõlmitud lepingu täpsustamise või vastava lepingu sõlmimise vajaduse ja sõlmib olemasolevat lepingut täiendavad kokkulepped või sõlmib linna nimel detailplaneeringust huvitatud isikuga kokkuleppe detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohta. Nimetatud kokkulepe sõlmitakse kirjalikus vormis enne käesoleva määruse § 16 lg 10 punkti 4 kohast lepingut ning see jõustub detailplaneeringu kehtestamiseks vajaliku haldusakti jõustumisel.”;

36) paragrahvi 19 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(3) Planeerimisseaduse paragrahvi 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestab linnavolikogu otsusega. Muudel juhtudel kehtestab detailplaneeringu linnavalitsus korraldusega.

(4) Linnavalitsus võib põhjendatud vajadusel kehtestada detailplaneeringu osaliselt või teha vastava ettepaneku linnavolikogule. Planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutmist ei loeta planeeringu põhilahenduse muudatuseks.”;

37) paragrahvi 19 lõike 5 punkt 81 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“81) vajadusel viidet võlaõiguslikule lepingule ja/või asjaõiguslepingule, mille Tallinna Linnavaraamet on sõlminud planeeritaval maa-alal avalikuks kasutamiseks määratava maatüki või maatüki osa omandamiseks või maatükile Tallinna linna kasuks piiratud asjaõiguse seadmiseks.”;

38) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

“(61) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatusega nõustunud, kannab amet pärast detailplaneeringu kehtestamist muudatuse üldplaneeringusse.”;

39) paragrahvi 19 lõiget 9 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

“4) puudutatud isikule.”;

40) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

“(3) Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse ärakirja saadab amet Harju maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise päevast arvates.”;

41) paragrahvi 21 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

42) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

“(21) Amet teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne ajutise ehituskeelu kehtestamist.”;

43) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(3) Amet teeb ajutise ehituskeelu tähtkirjaga teatavaks kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld puudutab, ühe nädala jooksul arvates ehituskeelu otsuse tegemise päevast.”;

44) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Linn on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestatud maa-alal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringuga või detailplaneeringu koostamise kohustuseta ala kehtestatud üldplaneeringuga:

1) nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel;

2) piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks.”;

45) paragrahv 25 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 25 Väikeehitis, väikevorm ja ajutine ehitis

(1) Väikeehitis on:

1) kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone;

2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, gaasiettevõtjale maagaasiseaduse tähenduses kuuluva gaasivõrguga, vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga või sideettevõtjale elektroonilise side seaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega.

(2) Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, välja arvatud, kui kirjaliku nõusoleku andmisele eelneb ehitusprojekti esitamise nõue või taotletakse kasutusluba.

(3) Väikevorm käesoleva määruse mõistes on avalikult kasutatavale territooriumile paigaldatav monument, skulptuur, infostend, suunaviit, tänava- ja pargipink ja muu sarnane rajatis.

(4) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks, ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määratakse ehitise kasutamise aeg kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas.”;

46) paragrahv 351 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 351 Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise ehitamine

(1) Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest peab ehitise omanik teavitama ametit. Teavitamiseks tuleb kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist esitada majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud vormi kohane taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjeldus krundil.

(2) Ametil on õigus kümne tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise taotluse saamisest esitada väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või nõuda ehitise omanikult lisaandmeid.

(3) Kui amet ei esita kümne tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise taotluse saamisest arvates väikeehitise püstitamisele täiendavaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist.

(4) Kui amet esitab väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või nõuab ehitise omanikult lisaandmeid, võib väikeehitise püstitamist alustada pärast ameti poolt vastava kooskõlastuse saamist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kooskõlastusest ning ehitise püstitamise õigusest teavitab amet taotluse esitajat.

(6) Ehitise omanik on kohustatud esitama ametile viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud vormi kohase ehitise teatise.”;

47) paragrahvi 37 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Ehitusloaga, mis annab õiguse ehitise laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, võib anda ka õiguse sama ehitise tehnosüsteemi muutmiseks või kogu tehnosüsteemi asendamiseks samaväärsega.

(3) Ehitusloaga, mis annab õiguse ehitise laiendamiseks, võib anda õiguse ka sama ehitise rekonstrueerimiseks.”;

48) paragrahvi 38 lõike 2 punkt 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“2) esitada kahes eksemplaris ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud ehitusseaduse paragrahvis 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud ehitusseaduse paragrahvis 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud;”;

49) paragrahvi 38 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

“21) esitada energiamärgis, kui see on nõutav;”;

50) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

“(81) Ehitusloa omanik peab taotlema uue ehitusloa, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused, nagu näiteks tuleohutus, energiatõhusus, ehitise kasutusotstarve, mõjuvad koormused (kandevõime) või ehitusloa taotluses näidatud muud olulised tehnilised näitajad.”;

51) paragrahvi 39 lõike 1 punkt 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“2) ehitise asukoha aadress, katastritunnus ja koordinaadid ning olemasolu korral ehitise riikliku ehitisregistri kood ja ehitise nimetus;”;

52) ehitusmäärust täiendatakse uue paragrahviga 391 järgmises sõnastuses:

“§ 391 Ehitusloa taotluse menetlemine

“(1) Ehitusloa taotlus koos vajadusel ekspertiisi läbinud ehitusprojektiga esitatakse ametile. Amet kannab menetlusse võetud taotluse ehitisregistrisse.

(2) Amet kontrollib ehitusprojekti vastavust planeeringutele, projekteerimistingimustele, ehitusprojektile kehtestatud ja muudele nõuetele ning korraldab ehitusprojekti läbivaatamise ameti struktuuriüksuste siseselt.

(3) Ehitusloa taotluse läbivaatamisel tehtud toimingud, ettepanekud, märkused ja otsused dokumenteeritakse ning kantakse TPR-i.

(4) Amet teatab taotluse esitajale ehitusloa väljastamisest või sellest keeldumisest, samuti ehitusprojekti parandusteks tagastamisest, koos keeldumise või tagastamise põhjendustega.

(5) Amet väljastab ehitusloa või keeldub ehitusloa väljastamisest, kandes ehitusloa andmed ehitisregistrisse 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast arvates.

(6) Pärast ehitusloa väljastamist kannab amet energiaarvutusel põhineva energiamärgise andmed ehitisregistrisse.”;

53) paragrahvi 40 lõike 1 punkt 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“6) ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid või”;

54) paragrahvi 40 lõiget 1 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

“10) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav või kui keskkonnamõju on hinnatud, kuid keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt kaasneks tegevusega oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik vältida ega leevendada või

11) linn on algatanud ehitusprojekti koostamise aluseks oleva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse.”;

55) paragrahvi 40 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, võimaldab amet ehitusloa taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva.”

56) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“1) ehitise asukoha aadress, katastritunnus ja koordinaadid;”;

57) paragrahv 43 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 43 Ehitusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Ametil on õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada ehitusseaduse paragrahvis 28 toodud alustel ja korras.

(2) Ehitusloa kehtetuks tunnistamisel, välja arvatud ehitusseaduse paragrahvi 28 lõike 1 punktis 10 nimetatud alusel, peab ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omanik taastama kehtetuks tunnistatud ehitusloa alusel ehitamisele eelnenud olukorra maaüksusel. Kui ehitusloa kehtetuks tunnistamisel ei ole endise olukorra taastamine täies ulatuses mõistlik või rikub kolmandate isikute õigusi, määrab amet kirjaliku teatega endise olukorra taastamise taseme.”;

58) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Kirjalik nõusolek on nõutav, kui:

1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pindala on 20-60 m2;

2) muudetakse ehitise tehnosüsteeme või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega;

3) püstitatakse maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd;

4) asendatakse miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid;

5) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme.”;

59) paragrahvi 44 lõike 2 punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“1) ehitise asukoha aadress, katastritunnus ja koordinaadid;”;

60) paragrahvi 45 lõike 1 punkt 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“2) väikeehitise asukoha aadress, katastritunnus ning väikeehitise asendiplaan või koordinaadid ja olemasolu korral nimetus;”;

61) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(3) Kui kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumendid on puudulikud, peab amet võimaldama taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva.”;

62) paragrahvi 46 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitisel, riigikaitselisel ehitisel ja elamiseks mittekasutataval väikeehitisel.”;

63) paragrahvi 47 lõige 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(8) Kasutusloa taotluse peab esitama ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. Teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusluba väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või rajatise suhtes.”;

64) paragrahvi 48 lõike 1 punkt 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“2) ehitise asukoha aadress, katastritunnus ja koordinaadid ning olemasolu korral ehitise riikliku ehitisregistri kood, ehitise nimetus ja ehitusloa number;”;

65) paragrahvi 49 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

“51) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist või”;

66) paragrahvi 49 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, peab amet võimaldama kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused, määrates selleks tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. Kui puuduse kõrvaldamine on võimatu ja kui puudus ei ole ehitise ohutust arvestades oluline, otsustab kasutusloa väljastaja kasutusloa väljastamise esitatud dokumentide alusel.”;

67) paragrahvi 51 lõike 1 punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“1) ehitise asukoha aadress, katastritunnus ja koordinaadid;”;

68) paragrahvi 53 lõike 1 punktid 1, 3 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“1) enne ehitamise alustamist ehitusloa või kirjaliku nõusoleku olemasolu, kui ehitusluba või kirjalik nõusolek on nõutav;

3) ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel, sealhulgas takistama juurdepääsu varisemisohtlikule või muude lagunemistunnustega ehitisele kuni selle lammutamiseni või korrastamiseni ja paigaldama sellise ehitise ümber hoiatussildid;

7) vajaduse korral ehitusprojekti ekspertiisi või ehitise ekspertiisi tegemise;”;

69) paragrahvi 53 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11, 111-113 ja 16-18 järgmises sõnastuses:

“11) ameti teavitamise kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest;

111) ajutise ehitise lammutamise ehitise kasutamise aja lõppemisel;

112) Tehnilise Järelevalve Ameti teavitamise esimesel võimalusel ehitise kasutamisel toimunud avariist või õnnetusjuhtumist, mis võis tuleneda ehitise ehitusseaduse paragrahvis 3 sätestatud nõuetele mittevastavusest;

113) Tehnilise Järelevalve Ameti ametiisikule ja teistele volitatud ametiisikutele igakülgse abi andmise avarii ja sellega kaasnenud õnnetusjuhtumi põhjuste väljaselgitamisel, säilitades põhjuste väljaselgitamiseni avarii ja õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi;

16) tagama, et ehitise ehitamisel peetakse kinni maakorralduslikest, tuleohutus-, keskkonnakaitse- ja muudest õigusaktides sätestatud nõuetest;

17) andma sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamise korral energiamärgise üle asja omandajale, kui energiamärgis on nõutav;

18) kindlustama, et sisekliima tagamisega hoonel või selle eraldi kasutataval osal oleks kehtiv energiamärgis, kui see on nõutav ja kui hoone on püstitatud või tasu eest omandatud pärast 2009. aasta 1. jaanuari.”;

70) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või olla sama ehitist projekteerinud või ehitav isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul.”;

71) paragrahvi 55 lõiget 1 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

“10) teatama Tehnilise Järelevalve Ametile esimesel võimalusel ehitamisel toimunud avariist või õnnetusjuhtumist, mis tulenes ehitise või ehitamise nõuetele mittevastavusest;

11) andma Tehnilise Järelevalve Ameti ametiisikule ja teistele volitatud ametiisikutele igakülgset abi avarii või õnnetusjuhtumi põhjuste väljaselgitamisel, säilitades põhjuste väljaselgitamiseni avarii ja õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei tekita ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnaseisundile.”;

72) paragrahvi 58 lõike 1 punkt 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“10) ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele või”;

73) paragrahvi 58 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

“11) kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest ei ole ametit teavitatud.”;

74) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

“(31) Ameti või linnaosa ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ettekirjutuse hoonete energiamärgiseid väljastavale või hoonete energiaauditeid tegevale ettevõtjale, kes tegutseb vastutava spetsialistita või nõutava registreeringuta.”

75) paragrahvi 58 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

76) paragrahv 59 tunnistatakse kehtetuks;

77) paragrahvi 641 täiendatakse lõikega 1 järgmises sõnastuses ning muudetakse vastavalt teiste lõigete numeratsiooni:

“(1) Katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks esitab ehitise omanik ametile vabas vormis taotluse.”.

§ 2.  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees