Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Ristiku põik 5 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas
Tallinna Linnavolikogu 26.08.2010 otsus number 180
Redaktsiooni kehtivus:26.08.2010 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

26. august 2010 nr 180

 

 

 

 

Ristiku põik 5 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas

 

 

 

Planeerimisseaduse § 24 lg 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ja Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 19 lg 5 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringuga“ ning arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmiste põhimotiivide ja kaalutlustega:

- planeeritav maa-ala asub Põhja-Tallinnas Paldiski maantee ja Ristiku tänava vahetus läheduses, 20. sajandi algul välja kujunenud puitelamute piirkonnas. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on antud ala juhtotstarbeks määratud korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- või enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaa˛ikooperatiivid jm. Kehtestatava detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga;

- kavandatud uus hoone järgib Pelgulinna miljööväärtuslikule alale iseloomulikku hoonestusstruktuuri ning arvestab piirkonna hoonestuslaadiga st hoonete mahu, rütmi, asetuse, sokli, katuseharja ja -räästa kõrgustega;

- uus hoone järgib naaberhoonestuse paiknemist kruntidel ning hoone kavandamisel kasutatakse Pelgulinna piirkonnas iseloomulikke miljööväärtust kujundavaid arhitektuurseid võtteid ja elemente;

- planeeringualalt on kavandatud likvideerida üksnes kaks IV väärtusklassi hinnatud puud. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusele nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“, mille kohaselt tuleb istutada likvideeritavate puude asemele 7 uut puud. Asemele istutatavate puude arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv selgub raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa välja andmist;

- kavandatud parkimiskohad on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014“. Krundile on kavandatud kokku 9 parkimiskohta.

 

 

1. Kehtestada Ristiku põik 5 kinnistu detailplaneering, E-Service Projekt osaühingu töö nr 18-2007D, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas asuval 0,08 ha suurusel planeeringualal asuva 100% elamumaa sihtotstarbega Ristiku põik 5 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe maapinnast kuni 14 meetri kõrguse kuni 3-korruselise, maa-aluse korrusega 6 korteriga elamu ehitamiseks. Samuti on detailplaneeringuga lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 26. augusti 2010
otsuse nr 180
LISA

 

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Ristiku põik 5 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ juurde

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Ristiku põik 5 kinnistu detailplaneering, E-Service Projekt osaühingu töö nr 18-2007D, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas asuval 0,08 ha suurusel planeeringualal asuva 100% elamumaa sihtotstarbega Ristiku põik 5 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe maapinnast kuni 14 meetri kõrguse kuni 3-korruselise, maa-aluse korrusega 6 korteriga elamu ehitamiseks. Samuti on detailplaneeringuga lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeringuala paikneb Põhja-Tallinnas Paldiski maantee ja Ristiku tänava vahetus läheduses, 20. sajandi algul välja kujunenud puitelamute piirkonnas. Planeeritav kinnistu asub vaikses umbtänavas ning sellel paikneb hävinud hoone amortiseerunud paekivist vundament. Ristiku põik 5 maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa ning kinnistusraamatu andmeil on planeeritava kinnistu omanik OÜ UNIRE KONSULTATSIOONID. Planeeritaval alal on kunagi asunud korterelamu ning ühendused tehnovõrkudega on kinnistul säilinud.

Planeeritav kinnistu piirneb Pelgulinna miljööväärtusliku hoonestusalaga ning jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala vaatesektoritesse Kopli lahe lääneranniku sopist Rocca al Mare juures ning Tiskre klindilt, mõlemad kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale. Planeeritav maa-ala paikneb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud “Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse“ kohaselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Kinnistul väärtuslik kõrghaljastus puudub.

Alal kehtiv detailplaneering puudub.

2. Kontaktvööndi analüüs

Planeeringuala kontaktvööndisse jääb Pelgulinna miljööväärtuslik hoonestusala. Lähiümbruses ja Ristiku põigul paiknevad valdavalt 2-3-korruselised korterelamud. Hooned on valdavalt madalakaldelise viil-, kelp- või mansardkatusega ning kõrge sokliga kuni 1,3 meetrit maapinnast. Ristiku põik lõpeb Ristiku põik 8 kinnistul paikneva 2-korruselise kivist kontor-laborihoone ja Ristiku põik 7 kinnistul 3-korruselise elamuga. Elamute välisviimistluses domineerivad horisontaalne laudis ja krohv. Piirkonnas on levinud lahtine hoonestusviis. Kontaktvööndi kinnistute hoonestustihedus on 0,5-1. Ristiku põigu lõunapoolsel küljel on välja kujunenud ühtne ehitusjoon 3-meetrise tagasiastega tänavapoolsest krundi piirist, hoonestusega samale joonele on rajatud puitlippaiad või metallpiirded. Piirkond on hästi varustatud ühistranspordiga, mis tagab hea ühenduse linna keskuse ja teiste linnaosadega: planeeringuala lähiümbruses asuvad trolli- ja bussipeatused. Lähiümbruse sotsiaalse infrastruktuuri objektid - lasteaed, kool, polikliinik - asuvad Sõle tänava ääres ning lähiümbruses on ka kaubandus- ja teenindusasutused. Lähim rekreatsiooniala on Merimetsa parkmets ja Stroomi rand.

Planeeringuala kontaktvööndi kohta on kehtestatud järgmised detailplaneeringud: Tallinna Linnavalitsuse 19. augusti 2009 korraldusega nr 1332-k kehtestatud “Paldiski mnt 30 // Ristiku tn 1 ja Paldiski mnt 32 kinnistute detailplaneering“, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas asuval 0,33 ha suurusel maa-alal paiknevate Paldiski mnt 30 // Ristiku tn 1 ja Paldiski mnt 32 kinnistute liitmine, moodustatava kinnistu sihtotstarbe muutmine 80% elamumaa ja 20% ärimaaks ning ehitusõiguse määramine ühe 24 korteriga kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu ehitamiseks; Tallinna Linnavalitsuse 18. aprilli 2007 korraldusega nr 688-k on kehtestatud “Telliskivi tn 16 ja 18 kinnistute detailplaneering“, millega on Telliskivi tn 16 krundile määratud ehitusõigus kahe kuni 3-korruselise korterelamu rajamiseks, Telliskivi tn 18 krundi maakasutuse sihtotstarve muudetakse 100% ulatuses elamumaaks ning krundile on määratud ehitusõigus kahe kuni 3-korruselise korterelamu rajamiseks.

3. Tallinna üldplaneering

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritava ala juhtotstarbeks määratud korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- või enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaa˛ikooperatiivid jm.

Kehtestatava detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

4. Detailplaneeringuga kavandatu

Detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus Ristiku põik 5 kinnistule ühe kuni 3-korruselise, maa-aluse korrusega 6 korteriga elamu ehitamiseks.

Kuna planeeringuala piirneb vahetult Pelgulinna miljööväärtusliku hoonestusalaga ning tegemist on Ristiku tänava põiktänavaga, siis planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 määrusega nr 38 kinnitatud “Pelgulinna ehitusmääruse“ Ristiku tänava ehitustingimustest, mille kohaselt on kruntide võimalik kasutusotstarve elamud (valdavalt korterelamud), bürood, ühiskondlikud hooned, haridusasutused, teenindus- ja kaubandusettevõtted. Kruntide maksimaalseks täisehituse protsendiks on lubatud 35. Ühe põhihoone ehitusalune pind ei tohi olla suurem kui 250 m2. Põhihoonel on lubatud täiskorruseid kuni 3. Krundi piirdeks võib olla kivi- või metallpostidel puitlippaed maksimaalse kõrgusega maapinnast 1,5 meetrit. Kavandatud uus hoone järgib Pelgulinna miljööväärtuslikule alale iseloomulikku hoonestusstruktuuri ning arvestab piirkonna hoonestuslaadiga, st hoonete mahu, rütmi, asetuse, sokli, katuseharja ja -räästa kõrgustega. Planeeritav hoone järgib naaberhoonestuse paiknemist kruntidel ning hoone kavandamisel tuleb kasutada Pelgulinna piirkonnale iseloomulikke miljööväärtust kujundavaid arhitektuurseid võtteid ja elemente. Planeeringulahendusega kavandatu on kooskõlas Tallinna Pelgulinna ehitusmääruses toodud nõuetega.

Ristiku põigu äärse ühtlase hoonetefrondi kujundamiseks on Ristiku põik 5 hoone ehitusjoon määratud olemasolevate Ristiku põik 3 ja 7 kinnistutel paiknevate 3-korruseliste elamutega samale joonele. Planeeritud hoone maht arvestab naaberkinnistutel olevate elamute ehitusmahtudega. Kavandatava hoone katuseräästa kõrguseks on kuni 11 meetrit ja katuseharja kõrguseks kuni 14 meetrit maapinnast. Planeeritud krundi hoonestustihedus on 1 ning täisehitusprotsent 35. Planeeritud hoone on ehitusaluse pindalaga kuni 240 m2. Hoone sobitamiseks miljööväärtusliku ala kontaktalasse tuleb kasutada välisviimistluses Pelgulinna piirkonnale iseloomulikke materjale, nagu puitlaudist, krohvi, kivi jm naturaalseid materjale. Keelatud on imiteerivate materjalide, nagu plekist ja plastist välisvooder, plastikaknad, metalluksed, kiviimitatsiooniga katuseplekk, kasutamine. Krundi tänavapoolne piire tuleb rajada hoonega samale joonele, see võib olla kivi-, puit- või metallpostidel puit- või metallelementidest piire maksimaalse kõrgusega kuni 1,5 meetrit maapinnast. Naaberkruntidega külgnevad piirded võivad olla metallvõrkpiirded. Enne Ristiku põik 5 kinnistule kavandatud korterelamu ehitusprojekti koostamist tuleb läbi viia ehitusgeoloogilised uurimistööd.

Planeeritud kinnistu hoovialale on ette nähtud rajada laste mänguväljak.

Planeeringulahenduse koostamisel on jälgitud ja ehitusprojekti koostamisel tuleb jälgida, et oleks tagatud naaberhoonete insolatsioonitingimused vastavalt Eesti standardist EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ tulenevatele nõuetele. Standardi kohaselt peab kuni 3-toaliste korterite puhul olema 3-tunnine insolatsioon tagatud vähemalt ühes toas, väljakujunenud struktuuriga linnakeskuste alal ning keerulises linnaehituslikus olukorras võib kohaliku omavalitsuse nõusolekul vähendada rahuldava insolatsiooni kestust 2,5 tunnini ning uusehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate elamute korterite insolatsiooni säilimine vähemalt 2,5 tunni ulatuses, kusjuures insolatsiooni vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kestusest. Ristiku põik 7-4 2-toalise korteri ühes toas on insolatsiooni kestus 4 tundi 30 minutit ning pärast Ristiku põik 5 krundile elamu ehitamist säilib insolatsioon 2 tundi ja 25 minutit, mis on rahuldav. Planeeringulahenduse on kooskõlastanud ka Ristiku põik 7-4 omanik T. Toots ja Ristiku tn 7-8 omanik O. Liivak. Ristiku põik 3 ja Ristiku põik 7 elamute korterites jäävad insolatsioonitingimused pärast Ristiku põik 5 krundile planeeritud 3-korruselise hoone ehitamist rahuldavaks.

Eesti Geoloogiakeskuse 2004. aasta Eesti radooniriski levialade kaardi kohaselt jääb Ristiku põik 5 kinnistu alasse, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnast, valdavalt moreeni ja liustikuvee setteid. Vastavalt Eesti Standardile EVS 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine“ peab hoone esimese korruse põrand ja sokkel moodustama ühtse õhutiheda radoonitõkke. Radoonitõkkekihti läbivate tarindite ning tehnovõrkude torude ja juhtmete liitekohad peavad olema õhutihedalt isoleeritud. Hoone ehitusprojekti koostamiseks tuleb ette näha meetmed võimalike pragude (temperatuurikahanemisest tekkida võivad praod jms) tekkimise vältimiseks radoonitõkkes.

Planeeritava ala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud vastavalt AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 30. aprillil 2008 väljastatud tehnilistele tingimustele. Planeeringuala varustamine elektriga on lahendatud vastavalt Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (endise nimetusega Osaühing Jaotusvõrk) 5. mail 2008 väljastatud tehnilistele tingimustele. Sidevarustus on lahendatud vastavalt Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi 28. mail 2008 väljastatud telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele. Gaasivarustus on lahendatud vastavalt Aktsiaseltsiga Eesti Gaas sõlmitud liitumislepingule nr L011000119. Planeeritava ala soojavarustus on Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud “Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“ kohaselt käsitletav erandina, kuna liitumiskoht kaugküttevõrguga asub 350 meetri kaugusel ja soojakoormus paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 2 kW. Sellisel juhul lubatakse kasutada kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel muud kütteviisi kui kaugküte.

Kinnistul väärtuslik kõrghaljastus puudub, olemasolevad puud on isetekkelised. Planeeringualalt on kavandatud likvideerida kaks IV väärtusklassi hinnatud puud, kuna need jäävad kavandatud hoonestuse alla. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusele nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutuste arvutuse kohaselt tuleb istutada likvideeritavate puude asemele 7 uut puud. Asemele istutatavate puude arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv selgub raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljastamist. Vastavalt Pelgulinna ehitusmäärusele peab krundi haljastatud osa moodustama vähemalt 40% krundi pindalast, millest pool peab olema kõrghaljastus või tuleb ette näha kõrghaljastuse rajamise võimalus. Krundile planeeritud haljastus moodustab 41% krundi pindalast.

Juurdepääs kinnistule on kavandatud Ristiku põigust. Tallinna parkimise korralduse arengukava punkti 4.1.10 kohaselt ei rakendata parkimisnormatiivi kui planeeritav ala asub riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal. Ristiku põik 5 kinnistu asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala kaitsevööndis. Arengukava punkti 4.2.8 kohaselt tuleb vahevööndisse ja äärelinna alale elamute parkimiskohtade kavandamisel tagada vähemalt üks parkimiskoht korteri kohta. Hoonesse on kavandatud kokku 6 korterit ning planeeringualale kokku 9 parkimiskohta. Parkimislahendus on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014“. Kavandatavad 8 parkimiskohta on ette nähtud hoone soklikorrusele ning 1 parkimiskoht krundile.

Jäätmete kogumine nähakse ette kooskõlas jäätmeseaduse ja Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrusega nr 36 kehtestatud “Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga“.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Ristiku põik 5 kinnistu detailplaneeringu koostamist taotles Osaühingu Fine Kinnisvara esindaja 17. juulil 2007 registreeritud avaldusega.

9. aprillil 2008 on Osaühingu Fine Kinnisvara ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahel sõlmitud haldusleping nr 2-5/88.

Detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 16. aprilli 2008 korraldusega nr 669-k “Ristiku põik 5 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-Tallinnas“ eesmärgiga Ristiku põik 5 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe kuni 3-korruselise 6 korteriga elamu ehitamiseks.

Teade detailplaneeringu algatamisest ilmus ajalehes Postimees 21. aprillil 2008. Teade eskiislahendusega tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 21. mail 2008. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus Põhja-Tallinna Valitsuses avalik arutelu 27. mail 2008.

Detailplaneeringu koostas E-Service Projekt osaühing. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“. Detailplaneeringule on lisatud dendroloog A. Aaspõllu augustis 2008 koostatud haljastuse hinnang.

Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 16 lg-s 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Põhja-Tallinna Valitsus, Põhja-Tallinna halduskogu, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet ja Põhja-Eesti Päästekeskus kooskõlastasid detailplaneeringu märkusteta. Lisaks on detailplaneeringu kooskõlastanud Elion Ettevõtted Aktsiaselts, Osaühingu Fine Kinnisvara esindaja, planeeritava kinnistu omanik OÜ UNIRE KONSULTATSIOONID.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et korterelamu ehitusprojekt koos haljastuskavaga kooskõlastatakse enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonnaametiga. Tingimusega arvestatakse ehitusprojekti koostamisel.

Detailplaneeringu algatamise korralduses määrati järgmised tingimused:

1) planeeritava kinnistu radooniohtlikkuse tase täpsustada Osaühinguga Eesti Geoloogiakeskus, vajadusel tellida radooniuuringud ning esitada ehitustehnilised meetmed siseruumides lubatud radoonisisalduse piirnormi tagamiseks;

2) soojavarustus lahendada vastavalt Aktsiaseltsi Tallinna Küte tehnilistele tingimustele;

3) olmejäätmete kogumine lahendada vastavalt Tallinna Linnavolikogu 8. märtsi 2007 määrusega nr 6 kehtestatud “Tallinna jäätmehoolduseeskirja“ nõuetele, konteinerite asukoht lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistust kooskõlastada kinnistu valdajaga;

4) detailplaneering kooskõlastada Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitusega.

Tingimusega 1 on arvestatud, ehitustehnilised meetmed on detailplaneeringu seletuskirja lisatud, radooniuuringud viiakse läbi enne ehitusprojekti koostamist. Tingimustega 2, 3 ja 4 on arvestatud.

Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus (uue nimetusega Terviseameti Põhja talitus) märkis oma kirjas, et detailplaneering vastab tervisekaitsenõuetele, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) hoone ehitamisel rakendada standardi EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõudeid;

2) enne elamu kasutusele võtmist mõõta eluruumides müratasemed.

Tingimustega arvestatakse ehitusprojekti koostamisel ja hoone ehitamisel.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste tingimusega:

1) kinnistu hoonestuse veega varustamiseks ja ühisvoolseks kanaliseerimiseks peab eelnevalt olema ümber ehitatud suuremale läbimõõdule Ristiku põigu veetorustik ja ühisvoolne kanalisatsioonitorustik;

2) kanalisatsiooni liitumispunkt näha ette seadusekohane, tänava alale;

3) järgneva projekteerimisstaadiumi (hoonete ja tänava veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojektide) koostamiseks tuleb taotleda AKTSIASELTSilt TALLINNA VESI tehnilised tingimused. Tingimustega arvestatakse veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojektide koostamisel.

Aktsiaselts Eesti Gaas kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et tööjoonised kooskõlastatakse AS EG Võrguteenustega. Tingimusega arvestatakse tööjooniste koostamisel.

Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (endise nimetusega Osaühing Jaotusvõrk) kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt. Tingimusega arvestatakse tööjooniste koostamisel.

Ristiku põik 5 kinnistu detailplaneeringu on heaks kiitnud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 16. septembri 2009 korraldusega nr 1481-k “Ristiku põik 5 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine Põhja-Tallinnas“. Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus ajalehes Postimees 21. septembril 2009. Teade avaliku väljapaneku asukoha ja aja kohta ilmus ajalehes Postimees 12. oktoobril 2009. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 19. oktoobrist kuni 1. novembrini 2009.

Avaliku väljapaneku kestel detailplaneeringu lahenduse kohta esitasid naaberkinnistu Ristiku põik 7 omanikud T. Toots ja O. Liivak järgmised vastuväited:

1) avalikust väljapanekust teavitamine oli puudulik, kuna naaberkinnistu Ristiku põik 7 kinnistu elanike esindajale saadetud tähitud kiri oli postitatud 14. oktoobril 2009 ning sellega on rikutud planeerimisseaduses sätestatud etteteatamise nõuet;

2) Ristiku põik 5 kinnistule elamu maa-aluse korruse planeerimisega kaasnevalt on vajalik läbi viia enne detailplaneeringu kehtestamist ehitusgeoloogilised uuringud, kuna need annavad vastuse küsimusele, millist mõju naaberhoonetele avaldavad kaevetööd ja ehitamine;

3) Ristiku põik 7 korteri 4 insolatsioon jääb pärast Ristiku põik 5 krundile uue elamu ehitamist 2 tundi ja 5 minutit, mistõttu on detailplaneeringu seletuskirjas ekslikult väidetud, et kõikide korterite insolatsiooni kestus vastab normatiividele. Lisaks leiti, et Ristiku põik 5 elamu ja Ristiku põik 7 elamu vahelisele alale on soovitatud istutada 3,5-5 meetri kõrguseid puid, mistõttu väheneb insolatsioon veelgi.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi amet) vastas vastuväidetele 30. novembril 2009 kirjaga nr 2-1/1644 järgmist:

1) planeerimisseaduse § 16 lg 4 kohaselt kohalik omavalitsus kaasab puudutatud isiku detailplaneeringu koostamisse ja teatab sellest talle esimesel võimalusel ning p 2 kohaselt puudutatud isikuks on planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanik. Planeerimisseaduse § 18 lg 5 p 2 kohaselt peab kohalik omavalitsus teatama tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust detailplaneeringu avaliku väljapaneku aja ja koha puudutatud isikule. Amet tunnistab, et antud menetlusprotseduuri nõudest pole ajaliselt kinni peetud, kuid samas on vastuväidete esitajatel olnud siiski võimalus detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal detailplaneeringu ja sellega kavandatuga tutvuda ning esitada omapoolseid ettepanekuid ja vastuväiteid. Samas haldusmenetluse seaduse § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist;

2) amet on seisukohal, et detailplaneeringu koostamise staadiumis üldjuhul geoloogilisi uuringuid ei teostata, sest detailplaneeringuga antakse võimalus kinnistu hoonestamiseks. Lisaks leiab amet, et ehitusgeoloogilised uurimistööd on vajalikud ja need tuleb läbi viia enne Ristiku põik 5 kinnistule kavandatud korterelamu ehitusprojekti koostamist. Uuringute tulemustest selgub, millised ettevaatusabinõud ja meetmed tuleb kasutusele võtta, et hoone ehitamisega mitte halvendada olukorda naaberkinnistutel. Amet teavitab ettepanekust Ristiku põik 5 kinnistu omanikku ning palub ehitusgeoloogiliste uuringute läbiviimisel teha koostööd naaberkinnistute, sh Ristiku põik 7 kinnistu omanikega;

3) amet on seisukohal, et ehitusprojekti koostamisel tuleb jälgida, et oleks tagatud naaberhoonete insolatsioonitingimused vastavalt Eesti standardist EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ tulenevatele nõuetele ning Ristiku põik 3 ja Ristiku põik 7 elamute korterites jäävad insolatsioonitingimused pärast Ristiku põik 5 kinnistule planeeritud 3-korruselise hoone ehitamist rahuldavaks. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on insolatsiooniprognoos koostatud tuginedes SniP nõudele, et kesklinna 3-taolise korteri üks tuba peab saama päikesekiirgust 2,5 tundi päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. Ehitisregistri andmetel on Ristiku põik 7 elamus kaksteist 2-toalist korterit. Ristiku põik 7 korteris 4 säilib ühes toas insolatsioon 2 tundi ja 25 minutit, mis on rahuldav.

Amet palus detailplaneeringu koostajal täpsustada insolatsiooni prognoosi vastavalt Eesti standardist EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ tulenevatele insolatsiooni kestuse nõuetele ning põhjendatud vajadusel ka Ristiku põik 7 korter 4 tubade arvu. Eelnimetatud standard ei käsitle (kõrg)haljastuse mõju hoonete insolatsioonile, mistõttu ei ole kohustuslik kõrghaljastust arvestada insolatsiooni muutuse prognoosis.

Vastavalt detailplaneeringule Ristiku põik 5 kinnistul väärtuslik kõrghaljastus puudub ning olemasolevad puud on isetekkelised. Planeeringualalt on kavandatud likvideerida üks V väärtusklassi põõsas ja kaks IV väärtusklassi hinnatud puud, kuna need jäävad kavandatud hoonestuse alla. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusele nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutuste arvutuse kohaselt tuleb istutada likvideeritavate puude asemele 7 uut puud.

Tallinna Keskkonnaamet vaatas täiendavalt detailplaneeringu 15. veebruaril 2010 läbi ning märkis, et planeeritavale krundile ei ole võimalik istutada leht- või okaspuid ning asendusistutuste asukohad selgitatakse raieloa menetlemise käigus. Tallinna Linnaplaneerimise Amet teatas 8. veebruari 2010 kirjas nr 1/2-1/1644 planeeringu koostajale ning vastuväiteid ja ettepanekuid esitanud isikutele, et Ristiku põik 5 krundil ei ole detailplaneeringu põhijoonisel kõrghaljastuse näitamise ja istutamise kohustust.

11. detsembril 2009 toimus Ristiku põik 5 kinnistu detailplaneeringu avalik arutelu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalike pöördumiste lahendamiseks. Arutelul tutvustas projekteerija detailplaneeringu lahendust. Ettepanekud ja vastuväited esitanud T. Toots ja O. Liivak kooskõlastasid kirjalikult Ristiku põik 5 kinnistu detailplaneeringu 14. märtsil 2010. Detailplaneeringu maavanemale järelevalveks esitamine ei olnud vajalik.

Ristiku põik 5 kinnistu detailplaneeringuga täiendavate teede ja tehnovõrkude rajamist ette ei nähta. Sellest tulenevalt ei ole Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Kommunaalamet pidanud vajalikuks detailplaneeringu tellijaga ehitusseaduse § 13 ning Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lg 1 kohaste teede- ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingu sõlmimist.

Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7 p 4 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Ristiku põik 5 kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast Ristiku põik 3, Ristiku põik 6, Ristiku põik 8, Ristiku põik 7, Paldiski mnt 34, Ristiku tn 3 kinnistute omanikke.

Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu (planeering koostatakse riikliku kaitse alla võetud maa-ala kaitsevööndis) kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees