|
Tallinna
Linnavolikogu 26. augusti 2010
otsuse nr 180
LISA
|
|
|
|
|
|
Seletuskiri Tallinna
Linnavolikogu otsuse “Ristiku põik 5 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
Põhja-Tallinnas“ juurde
|
|
|
|
|
|
Tallinna
Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Ristiku põik 5 kinnistu
detailplaneering, E-Service Projekt osaühingu töö nr 18-2007D, millega
nähakse ette Põhja-Tallinnas asuval 0,08 ha suurusel planeeringualal asuva
100% elamumaa sihtotstarbega Ristiku põik 5 kinnistule ehitusõiguse
määramine ühe maapinnast kuni 14 meetri kõrguse kuni 3-korruselise,
maa-aluse korrusega 6 korteriga elamu ehitamiseks. Samuti on
detailplaneeringuga lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud,
parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.
HALDUSAKTI PÕHJENDUSED
1. Olemasolev olukord
Planeeringuala paikneb Põhja-Tallinnas
Paldiski maantee ja Ristiku tänava vahetus läheduses, 20. sajandi algul
välja kujunenud puitelamute piirkonnas. Planeeritav kinnistu asub vaikses umbtänavas
ning sellel paikneb hävinud hoone amortiseerunud paekivist vundament. Ristiku
põik 5 maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa ning kinnistusraamatu
andmeil on planeeritava kinnistu omanik OÜ UNIRE KONSULTATSIOONID.
Planeeritaval alal on kunagi asunud korterelamu ning ühendused tehnovõrkudega
on kinnistul säilinud.
Planeeritav kinnistu piirneb Pelgulinna
miljööväärtusliku hoonestusalaga ning jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala
vaatesektoritesse Kopli lahe lääneranniku sopist Rocca al Mare juures ning Tiskre
klindilt, mõlemad kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale. Planeeritav
maa-ala paikneb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155
vastuvõetud “Tallinna vanalinna
muinsuskaitseala põhimääruse“ kohaselt Tallinna vanalinna
muinsuskaitseala kaitsevööndis, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna
silueti vaadeldavus.
Kinnistul väärtuslik kõrghaljastus
puudub.
Alal kehtiv detailplaneering puudub.
2. Kontaktvööndi analüüs
Planeeringuala kontaktvööndisse jääb Pelgulinna
miljööväärtuslik hoonestusala. Lähiümbruses ja Ristiku põigul paiknevad
valdavalt 2-3-korruselised korterelamud. Hooned on valdavalt madalakaldelise
viil-, kelp- või mansardkatusega ning kõrge sokliga kuni 1,3 meetrit
maapinnast. Ristiku põik lõpeb Ristiku põik 8 kinnistul paikneva 2-korruselise
kivist kontor-laborihoone ja Ristiku põik 7 kinnistul 3-korruselise
elamuga. Elamute välisviimistluses domineerivad horisontaalne laudis ja krohv.
Piirkonnas on levinud lahtine hoonestusviis. Kontaktvööndi kinnistute
hoonestustihedus on 0,5-1. Ristiku põigu lõunapoolsel küljel on välja kujunenud
ühtne ehitusjoon 3-meetrise tagasiastega tänavapoolsest krundi piirist, hoonestusega
samale joonele on rajatud puitlippaiad või metallpiirded. Piirkond on hästi varustatud
ühistranspordiga, mis tagab hea ühenduse linna keskuse ja teiste linnaosadega:
planeeringuala lähiümbruses asuvad trolli- ja bussipeatused. Lähiümbruse
sotsiaalse infrastruktuuri objektid - lasteaed, kool, polikliinik -
asuvad Sõle tänava ääres ning lähiümbruses on ka kaubandus- ja
teenindusasutused. Lähim rekreatsiooniala on Merimetsa parkmets ja Stroomi
rand.
Planeeringuala kontaktvööndi kohta on
kehtestatud järgmised detailplaneeringud: Tallinna Linnavalitsuse 19. augusti
2009 korraldusega nr 1332-k kehtestatud “Paldiski mnt 30 //
Ristiku tn 1 ja Paldiski mnt 32 kinnistute detailplaneering“,
millega nähakse ette Põhja-Tallinnas asuval 0,33 ha suurusel maa-alal
paiknevate Paldiski mnt 30 // Ristiku tn 1 ja Paldiski mnt 32
kinnistute liitmine, moodustatava kinnistu sihtotstarbe muutmine 80% elamumaa
ja 20% ärimaaks ning ehitusõiguse määramine ühe 24 korteriga kuni 5 maapealse
ja 1 maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu ehitamiseks; Tallinna
Linnavalitsuse 18. aprilli 2007 korraldusega nr 688-k on kehtestatud “Telliskivi tn 16 ja 18
kinnistute detailplaneering“, millega on Telliskivi tn 16
krundile määratud ehitusõigus kahe kuni 3-korruselise korterelamu
rajamiseks, Telliskivi tn 18 krundi maakasutuse sihtotstarve muudetakse
100% ulatuses elamumaaks ning krundile on määratud ehitusõigus kahe kuni 3-korruselise
korterelamu rajamiseks.
3. Tallinna üldplaneering
Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari
2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“
kohaselt on planeeritava ala juhtotstarbeks määratud korruselamute ala ehk
põhiliselt kahe- või enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda
kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaa˛ikooperatiivid
jm.
Kehtestatava detailplaneeringu
lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.
4. Detailplaneeringuga
kavandatu
Detailplaneeringuga on määratud
ehitusõigus Ristiku põik 5 kinnistule ühe kuni 3-korruselise, maa-aluse
korrusega 6 korteriga elamu ehitamiseks.
Kuna planeeringuala piirneb vahetult
Pelgulinna miljööväärtusliku hoonestusalaga ning tegemist on Ristiku tänava
põiktänavaga, siis planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud Tallinna
Linnavolikogu 20. juuni 2005 määrusega nr 38 kinnitatud “Pelgulinna ehitusmääruse“
Ristiku tänava ehitustingimustest, mille kohaselt on kruntide võimalik
kasutusotstarve elamud (valdavalt korterelamud), bürood, ühiskondlikud hooned,
haridusasutused, teenindus- ja kaubandusettevõtted. Kruntide maksimaalseks
täisehituse protsendiks on lubatud 35. Ühe põhihoone ehitusalune pind ei tohi
olla suurem kui 250 m2. Põhihoonel on lubatud täiskorruseid
kuni 3. Krundi piirdeks võib olla kivi- või metallpostidel puitlippaed
maksimaalse kõrgusega maapinnast 1,5 meetrit. Kavandatud uus hoone järgib
Pelgulinna miljööväärtuslikule alale iseloomulikku hoonestusstruktuuri ning
arvestab piirkonna hoonestuslaadiga, st hoonete mahu, rütmi, asetuse, sokli,
katuseharja ja -räästa kõrgustega. Planeeritav hoone järgib naaberhoonestuse
paiknemist kruntidel ning hoone kavandamisel tuleb kasutada Pelgulinna
piirkonnale iseloomulikke miljööväärtust kujundavaid arhitektuurseid võtteid ja
elemente. Planeeringulahendusega kavandatu on kooskõlas Tallinna Pelgulinna
ehitusmääruses toodud nõuetega.
Ristiku põigu äärse ühtlase
hoonetefrondi kujundamiseks on Ristiku põik 5 hoone ehitusjoon määratud olemasolevate
Ristiku põik 3 ja 7 kinnistutel paiknevate 3-korruseliste elamutega samale
joonele. Planeeritud hoone maht arvestab naaberkinnistutel olevate elamute
ehitusmahtudega. Kavandatava hoone katuseräästa kõrguseks on kuni 11 meetrit
ja katuseharja kõrguseks kuni 14 meetrit maapinnast. Planeeritud krundi
hoonestustihedus on 1 ning täisehitusprotsent 35. Planeeritud hoone on ehitusaluse
pindalaga kuni 240 m2. Hoone sobitamiseks miljööväärtusliku ala
kontaktalasse tuleb kasutada välisviimistluses Pelgulinna piirkonnale
iseloomulikke materjale, nagu puitlaudist, krohvi, kivi jm naturaalseid
materjale. Keelatud on imiteerivate materjalide, nagu plekist ja plastist
välisvooder, plastikaknad, metalluksed, kiviimitatsiooniga katuseplekk,
kasutamine. Krundi tänavapoolne piire tuleb rajada hoonega samale joonele, see võib
olla kivi-, puit- või metallpostidel puit- või metallelementidest piire
maksimaalse kõrgusega kuni 1,5 meetrit maapinnast. Naaberkruntidega
külgnevad piirded võivad olla metallvõrkpiirded. Enne Ristiku põik 5
kinnistule kavandatud korterelamu ehitusprojekti koostamist tuleb läbi viia
ehitusgeoloogilised uurimistööd.
Planeeritud kinnistu hoovialale on ette
nähtud rajada laste mänguväljak.
Planeeringulahenduse
koostamisel on jälgitud ja ehitusprojekti
koostamisel tuleb jälgida, et oleks tagatud naaberhoonete
insolatsioonitingimused vastavalt Eesti standardist EVS 894:2008 “Loomulik
valgustus elu- ja bürooruumides“ tulenevatele nõuetele. Standardi kohaselt peab
kuni 3-toaliste korterite puhul olema 3-tunnine insolatsioon tagatud vähemalt
ühes toas, väljakujunenud struktuuriga linnakeskuste alal ning keerulises
linnaehituslikus olukorras võib kohaliku omavalitsuse nõusolekul vähendada
rahuldava insolatsiooni kestust 2,5 tunnini ning uusehitiste
projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate elamute korterite insolatsiooni
säilimine vähemalt 2,5 tunni ulatuses, kusjuures insolatsiooni vähenemine
ei tohi ületada 50% esialgsest kestusest. Ristiku põik 7-4 2-toalise
korteri ühes toas on insolatsiooni kestus 4 tundi 30 minutit ning
pärast Ristiku põik 5 krundile elamu ehitamist säilib insolatsioon 2 tundi
ja 25 minutit, mis on rahuldav. Planeeringulahenduse on kooskõlastanud ka Ristiku
põik 7-4 omanik T. Toots ja Ristiku tn 7-8 omanik O. Liivak.
Ristiku põik 3 ja Ristiku põik 7 elamute korterites jäävad
insolatsioonitingimused pärast Ristiku põik 5 krundile planeeritud 3-korruselise
hoone ehitamist rahuldavaks.
Eesti Geoloogiakeskuse 2004. aasta
Eesti radooniriski levialade kaardi kohaselt jääb Ristiku põik 5 kinnistu
alasse, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnast, valdavalt
moreeni ja liustikuvee setteid. Vastavalt Eesti Standardile EVS 840:2009 “Radooniohutu
hoone projekteerimine“ peab hoone esimese korruse põrand ja sokkel moodustama
ühtse õhutiheda radoonitõkke. Radoonitõkkekihti läbivate tarindite ning
tehnovõrkude torude ja juhtmete liitekohad peavad olema õhutihedalt
isoleeritud. Hoone ehitusprojekti koostamiseks tuleb ette näha meetmed
võimalike pragude (temperatuurikahanemisest tekkida võivad praod jms) tekkimise
vältimiseks radoonitõkkes.
Planeeritava ala veevarustus ja
kanalisatsioon on lahendatud vastavalt AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 30. aprillil
2008 väljastatud tehnilistele tingimustele. Planeeringuala varustamine
elektriga on lahendatud vastavalt Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (endise
nimetusega Osaühing Jaotusvõrk) 5. mail 2008 väljastatud tehnilistele
tingimustele. Sidevarustus on lahendatud vastavalt Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi
28. mail 2008 väljastatud telekommunikatsioonialastele tehnilistele
tingimustele. Gaasivarustus on lahendatud vastavalt Aktsiaseltsiga Eesti Gaas sõlmitud
liitumislepingule nr L011000119. Planeeritava ala soojavarustus on Tallinna
Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud “Tallinna kaugküttepiirkonna
piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord,
kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja
soojusettevõtja arenduskohustus“ kohaselt käsitletav erandina, kuna
liitumiskoht kaugküttevõrguga asub 350 meetri kaugusel ja soojakoormus
paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 2 kW. Sellisel
juhul lubatakse kasutada kaugküttepiirkonnas ehitatavate või
rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel muud kütteviisi kui
kaugküte.
Kinnistul väärtuslik kõrghaljastus
puudub, olemasolevad puud on isetekkelised. Planeeringualalt on kavandatud
likvideerida kaks IV väärtusklassi hinnatud puud, kuna need jäävad
kavandatud hoonestuse alla. Likvideeritavad puud kompenseeritakse
asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005
määrusele nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa
andmise tingimused ja kord“. Asendusistutuste arvutuse kohaselt
tuleb istutada likvideeritavate puude asemele 7 uut puud. Asemele
istutatavate puude arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Lõplik
kompenseerimiseks vajalik puude arv selgub raieloa menetlemise käigus pärast
ehitusloa väljastamist. Vastavalt Pelgulinna ehitusmäärusele peab krundi
haljastatud osa moodustama vähemalt 40% krundi pindalast, millest pool peab
olema kõrghaljastus või tuleb ette näha kõrghaljastuse rajamise võimalus.
Krundile planeeritud haljastus moodustab 41% krundi pindalast.
Juurdepääs kinnistule on kavandatud
Ristiku põigust. Tallinna parkimise korralduse arengukava punkti 4.1.10
kohaselt ei rakendata parkimisnormatiivi kui planeeritav ala asub riikliku
kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse
alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või
miljööväärtuslikul hoonestusalal. Ristiku põik 5 kinnistu asub riikliku
kaitse alla võetud maa-ala kaitsevööndis. Arengukava punkti 4.2.8
kohaselt tuleb vahevööndisse ja äärelinna alale elamute parkimiskohtade
kavandamisel tagada vähemalt üks parkimiskoht korteri kohta. Hoonesse on kavandatud
kokku 6 korterit ning planeeringualale kokku 9 parkimiskohta. Parkimislahendus
on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329
kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse
arengukavaga aastateks 2006-2014“. Kavandatavad 8 parkimiskohta
on ette nähtud hoone soklikorrusele ning 1 parkimiskoht krundile.
Jäätmete kogumine nähakse ette kooskõlas
jäätmeseaduse ja
Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrusega nr 36 kehtestatud “Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga“.
DETAILPLANEERINGU MENETLUS
Ristiku põik 5 kinnistu
detailplaneeringu koostamist taotles Osaühingu Fine Kinnisvara esindaja 17. juulil
2007 registreeritud avaldusega.
9. aprillil 2008 on Osaühingu Fine
Kinnisvara ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahel sõlmitud
haldusleping nr 2-5/88.
Detailplaneering on algatatud Tallinna
Linnavalitsuse 16. aprilli 2008 korraldusega nr 669-k “Ristiku põik 5 kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-Tallinnas“ eesmärgiga Ristiku
põik 5 kinnistule
ehitusõiguse määramine ühe kuni 3-korruselise 6 korteriga elamu
ehitamiseks.
Teade detailplaneeringu algatamisest
ilmus ajalehes Postimees 21. aprillil 2008. Teade eskiislahendusega
tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 21. mail
2008. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks
toimus Põhja-Tallinna Valitsuses avalik arutelu 27. mail 2008.
Detailplaneeringu koostas E-Service
Projekt osaühing. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna
Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu eskiisi ja
detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“.
Detailplaneeringule on lisatud dendroloog A. Aaspõllu augustis 2008
koostatud haljastuse hinnang.
Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003
määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“
§ 16 lg-s 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu
kooskõlastanud.
Põhja-Tallinna Valitsus, Põhja-Tallinna halduskogu,
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna
Kommunaalamet ja Põhja-Eesti Päästekeskus kooskõlastasid detailplaneeringu
märkusteta. Lisaks on detailplaneeringu kooskõlastanud Elion Ettevõtted
Aktsiaselts, Osaühingu
Fine Kinnisvara esindaja, planeeritava kinnistu omanik OÜ UNIRE
KONSULTATSIOONID.
Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas
detailplaneeringu tingimusega, et korterelamu ehitusprojekt koos
haljastuskavaga kooskõlastatakse enne ehitusloa taotlemist Tallinna
Keskkonnaametiga. Tingimusega arvestatakse ehitusprojekti koostamisel.
Detailplaneeringu algatamise korralduses
määrati järgmised tingimused:
1) planeeritava
kinnistu radooniohtlikkuse tase täpsustada Osaühinguga Eesti Geoloogiakeskus,
vajadusel tellida radooniuuringud ning esitada ehitustehnilised meetmed
siseruumides lubatud radoonisisalduse piirnormi tagamiseks;
2) soojavarustus
lahendada vastavalt Aktsiaseltsi Tallinna Küte tehnilistele tingimustele;
3) olmejäätmete
kogumine lahendada vastavalt Tallinna Linnavolikogu 8. märtsi 2007
määrusega nr 6 kehtestatud “Tallinna jäätmehoolduseeskirja“ nõuetele,
konteinerite asukoht lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistust kooskõlastada
kinnistu valdajaga;
4) detailplaneering
kooskõlastada Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitusega.
Tingimusega 1 on arvestatud,
ehitustehnilised meetmed on detailplaneeringu seletuskirja lisatud,
radooniuuringud viiakse läbi enne ehitusprojekti koostamist. Tingimustega 2,
3 ja 4 on arvestatud.
Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna
tervisekaitsetalitus (uue nimetusega Terviseameti Põhja talitus) märkis oma
kirjas, et detailplaneering vastab tervisekaitsenõuetele, kui on täidetud järgmised
tingimused:
1) hoone
ehitamisel rakendada standardi EVS 842:2003 “Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõudeid;
2) enne elamu
kasutusele võtmist mõõta eluruumides müratasemed.
Tingimustega arvestatakse
ehitusprojekti koostamisel ja hoone ehitamisel.
AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas
detailplaneeringu järgmiste tingimusega:
1) kinnistu
hoonestuse veega varustamiseks ja ühisvoolseks kanaliseerimiseks peab eelnevalt
olema ümber ehitatud suuremale läbimõõdule Ristiku põigu veetorustik ja
ühisvoolne kanalisatsioonitorustik;
2) kanalisatsiooni
liitumispunkt näha ette seadusekohane, tänava alale;
3) järgneva
projekteerimisstaadiumi (hoonete ja tänava veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojektide)
koostamiseks tuleb taotleda AKTSIASELTSilt TALLINNA VESI tehnilised tingimused.
Tingimustega arvestatakse veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojektide
koostamisel.
Aktsiaselts Eesti Gaas kooskõlastas
detailplaneeringu tingimusega, et tööjoonised kooskõlastatakse AS EG
Võrguteenustega. Tingimusega arvestatakse tööjooniste koostamisel.
Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (endise
nimetusega Osaühing Jaotusvõrk) kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et
tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt. Tingimusega arvestatakse
tööjooniste koostamisel.
Ristiku põik 5 kinnistu detailplaneeringu
on heaks kiitnud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet.
Detailplaneering võeti vastu Tallinna
Linnavalitsuse 16. septembri 2009 korraldusega nr 1481-k “Ristiku põik 5 kinnistu
detailplaneeringu vastuvõtmine Põhja-Tallinnas“. Teade
detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus ajalehes Postimees 21. septembril
2009. Teade avaliku väljapaneku asukoha ja aja kohta ilmus ajalehes Postimees 12. oktoobril
2009. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 19. oktoobrist kuni 1. novembrini
2009.
Avaliku väljapaneku kestel
detailplaneeringu lahenduse kohta esitasid naaberkinnistu Ristiku põik 7
omanikud T. Toots ja O. Liivak järgmised vastuväited:
1) avalikust
väljapanekust teavitamine oli puudulik, kuna naaberkinnistu Ristiku põik 7
kinnistu elanike esindajale saadetud tähitud kiri oli postitatud 14. oktoobril
2009 ning sellega on rikutud planeerimisseaduses sätestatud etteteatamise
nõuet;
2) Ristiku põik 5
kinnistule elamu maa-aluse korruse planeerimisega kaasnevalt on vajalik läbi
viia enne detailplaneeringu kehtestamist ehitusgeoloogilised uuringud, kuna
need annavad vastuse küsimusele, millist mõju naaberhoonetele avaldavad
kaevetööd ja ehitamine;
3) Ristiku põik 7
korteri 4 insolatsioon jääb pärast Ristiku põik 5 krundile uue elamu
ehitamist 2 tundi ja 5 minutit, mistõttu on detailplaneeringu
seletuskirjas ekslikult väidetud, et kõikide korterite insolatsiooni kestus
vastab normatiividele. Lisaks leiti, et Ristiku põik 5 elamu ja Ristiku põik 7
elamu vahelisele alale on soovitatud istutada 3,5-5 meetri kõrguseid puid,
mistõttu väheneb insolatsioon veelgi.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi
amet) vastas vastuväidetele 30. novembril 2009 kirjaga nr 2-1/1644
järgmist:
1) planeerimisseaduse
§ 16 lg 4 kohaselt kohalik omavalitsus kaasab puudutatud isiku
detailplaneeringu koostamisse ja teatab sellest talle esimesel võimalusel ning
p 2 kohaselt puudutatud isikuks on planeeritava maa-ala naaberkinnisasja
omanik. Planeerimisseaduse § 18 lg 5 p 2 kohaselt peab kohalik
omavalitsus teatama tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku
algust detailplaneeringu avaliku väljapaneku aja ja koha puudutatud isikule. Amet
tunnistab, et antud menetlusprotseduuri nõudest pole ajaliselt kinni peetud,
kuid samas on vastuväidete esitajatel olnud siiski võimalus detailplaneeringu
avaliku väljapaneku ajal detailplaneeringu ja sellega kavandatuga tutvuda ning
esitada omapoolseid ettepanekuid ja vastuväiteid. Samas haldusmenetluse seaduse
§ 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes
põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei
vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja
otsustamist;
2) amet on
seisukohal, et detailplaneeringu koostamise staadiumis üldjuhul geoloogilisi
uuringuid ei teostata, sest detailplaneeringuga antakse võimalus kinnistu
hoonestamiseks. Lisaks leiab amet, et ehitusgeoloogilised uurimistööd on
vajalikud ja need tuleb läbi viia enne Ristiku põik 5 kinnistule kavandatud
korterelamu ehitusprojekti koostamist. Uuringute tulemustest selgub, millised
ettevaatusabinõud ja meetmed tuleb kasutusele võtta, et hoone ehitamisega mitte
halvendada olukorda naaberkinnistutel. Amet teavitab ettepanekust Ristiku põik 5
kinnistu omanikku ning palub ehitusgeoloogiliste uuringute läbiviimisel teha
koostööd naaberkinnistute, sh Ristiku põik 7 kinnistu omanikega;
3) amet on
seisukohal, et ehitusprojekti koostamisel tuleb jälgida, et oleks tagatud
naaberhoonete insolatsioonitingimused vastavalt Eesti standardist EVS 894:2008
“Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ tulenevatele nõuetele ning Ristiku
põik 3 ja Ristiku põik 7 elamute korterites jäävad
insolatsioonitingimused pärast Ristiku põik 5 kinnistule planeeritud 3-korruselise
hoone ehitamist rahuldavaks. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on
insolatsiooniprognoos koostatud tuginedes SniP nõudele, et kesklinna 3-taolise
korteri üks tuba peab saama päikesekiirgust 2,5 tundi päevas ajavahemikul
22. aprillist kuni 22. augustini. Ehitisregistri andmetel on
Ristiku põik 7 elamus kaksteist 2-toalist korterit. Ristiku põik 7
korteris 4 säilib ühes toas insolatsioon 2 tundi ja 25 minutit,
mis on rahuldav.
Amet palus detailplaneeringu koostajal
täpsustada insolatsiooni prognoosi vastavalt Eesti standardist EVS 894:2008
“Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ tulenevatele insolatsiooni kestuse
nõuetele ning põhjendatud vajadusel ka Ristiku põik 7 korter 4 tubade
arvu. Eelnimetatud standard ei käsitle (kõrg)haljastuse mõju hoonete
insolatsioonile, mistõttu ei ole kohustuslik kõrghaljastust arvestada
insolatsiooni muutuse prognoosis.
Vastavalt detailplaneeringule Ristiku
põik 5 kinnistul väärtuslik kõrghaljastus puudub ning olemasolevad puud on
isetekkelised. Planeeringualalt on kavandatud likvideerida üks V väärtusklassi
põõsas ja kaks IV väärtusklassi hinnatud puud, kuna need jäävad kavandatud
hoonestuse alla. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutustega
vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusele nr 45 “Puu
raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutuste
arvutuse kohaselt tuleb istutada likvideeritavate puude asemele 7 uut
puud.
Tallinna Keskkonnaamet vaatas
täiendavalt detailplaneeringu 15. veebruaril 2010 läbi ning märkis, et
planeeritavale krundile ei ole võimalik istutada leht- või okaspuid ning
asendusistutuste asukohad selgitatakse raieloa menetlemise käigus. Tallinna
Linnaplaneerimise Amet teatas 8. veebruari 2010 kirjas nr 1/2-1/1644
planeeringu koostajale ning vastuväiteid ja ettepanekuid esitanud isikutele, et
Ristiku põik 5 krundil ei ole detailplaneeringu põhijoonisel kõrghaljastuse
näitamise ja istutamise kohustust.
11. detsembril 2009 toimus Ristiku
põik 5 kinnistu detailplaneeringu avalik arutelu avaliku väljapaneku ajal
esitatud kirjalike pöördumiste lahendamiseks. Arutelul tutvustas projekteerija
detailplaneeringu lahendust. Ettepanekud ja vastuväited esitanud T. Toots
ja O. Liivak kooskõlastasid kirjalikult Ristiku põik 5 kinnistu detailplaneeringu
14. märtsil 2010. Detailplaneeringu maavanemale järelevalveks esitamine ei
olnud vajalik.
Ristiku põik 5 kinnistu detailplaneeringuga
täiendavate teede ja tehnovõrkude rajamist ette ei nähta. Sellest tulenevalt ei
ole Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Kommunaalamet pidanud
vajalikuks detailplaneeringu tellijaga ehitusseaduse § 13 ning Tallinna
linna ehitusmääruse § 19 lg 1 kohaste teede- ja tehnovõrkude
väljaehitamise lepingu sõlmimist.
Vastavalt planeerimisseaduse § 25
lg 7 p 4 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Ristiku
põik 5 kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast Ristiku
põik 3, Ristiku põik 6, Ristiku põik 8, Ristiku põik 7,
Paldiski mnt 34, Ristiku tn 3 kinnistute omanikke.
Planeerimisseaduse § 10
lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu (planeering koostatakse riikliku
kaitse alla võetud maa-ala kaitsevööndis) kehtestamine kuulub volikogu
ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 22 lõike 1 punktile 33.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
