Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Informatsioon Tallinna linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste kohtuasjade ja õigusteenuse kasutamise kohta 2009. aastal
Tallinna Linnavalitsus 22.06.2010 istungi protokoll number 28/55
Redaktsiooni kehtivus:22.06.2010 - ...

VÄLJAVÕTE

 

 

TALLINNA LINNAVALITSUS

 

ISTUNGI PROTOKOLL

 

 

Tallinn

22. juuni 2010 nr 28

 

 

Päevakorrapunkt 55

 

 

 

Informatsioon Tallinna linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste kohtuasjade ja õigusteenuse kasutamise kohta 2009. aastal

 

 

 

 

O t s u s t a t i:

 

1. võtta teadmiseks seletuskirjas toodud informatsioon Tallinna linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste kohtuasjade ja õigusteenuse kasutamise kohta 2009. aastal;

2. ametiasutustel tagada kõikide kohtuasjade (sh 2008-2009 menetluses olnud kohtuasjade) korrektne sissekandmine Tallinna linna kohtuasjade infosüsteemi hiljemalt 15. augustiks 2010. Tallinna Linnakantseleil esitada 1. septembriks 2010 linnavalitsusele informatsioon ametiasutuste kohta, kes ei ole nimetatud nõuet täitnud;

3. Tallinna Linnakantseleil tõhustada kontrolli kohtuasjade infosüsteemi täitmise üle ja Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 nääruse nr 46 "Tallinna linna kohtus esindamise ja linnale õigusteenuse osutamise kord" rikkumisel esitada ametiasutuse juhtidele ja linna sisekontrollile ettepanekud distsiplinaarkaristuste kohaldamiseks;

4. ametiasutused on kohustatud õigusteenuse sisseostmise kooskõlastama kureeriva abilinnapea ja linna õigusteenistusega.

 

 

 

 

Edgar Savisaar

 

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär

 

VÄLJAVÕTE ÕIGE

 

 


 

Seletuskiri

Tallinna Linnavalitsuse istungi protokolli päevakorrapunkti

“ Informatsioon Tallinna linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste kohtuasjade ja õigusteenuse kasutamise kohta 2009. aastal “ juurde

 

 

 

Eelnõu eesmärk on anda linnavalitsusele ülevaade Tallinna linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste kohtuasjadest ja õigusteenuse kasutamisest 2009. aastal

Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 määruse nr 46 „Tallinna linna kohtus esindamise ja linnale õigusteenuse osutamise kord“ (edaspidi kord) kohaselt peab Tallinna Linnakantselei arvestust ametiasutuste sõlmitud õigusabilepingute ja Tallinna linna kohtuasjade üle ning teostab järelevalvet. Linnakantselei esitab igal aastal Tallinna Linnavalitsusele ülevaate linna eelmise kalendriaasta kohtuasjadest.

 

1.      Kohtuasjade ülevaade

 

2009. aastal võttis kohus menetlusse 685 Tallinna linnaga seonduvat uut kohtuasja, neist:

·        82 haldusasja;

·        601 tsiviilasja;

·        2 kriminaalasja.

 

2009. aastal lõppes 577 kohtuasja. Tallinna linna vastu oli 31. detsembri 2009 seisuga esitatud rahalisi nõudeid summas 156,4 mln krooni, mis on 25% vähem kui 2008. aastal. 31. detsembri 2009 seisul oli suurim linna vastu esitatud nõue OÜ CBD kahjunõue 97 mln krooni hüvitamiseks. Kohtuvaidlus on seotud Pärnu mnt 18 asuva Tallinna linnale kuulunud hoone enampakkumise menetlusega. Kaebus on hetkel Tallinna Halduskohtu menetluses. Kohtuasjade ülevaate esitamise ajal on suurim rahaline nõue linna vastu AS Hotell Viru 06. mail 2010 esitatud kaebus 162 mln krooni hüvitamiseks seoses nn Viru Poja detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega.

 

Tsiviilkohtumenetluse asjadest enam kui pooled kuuluvad sotsiaalvaldkonda (elatisraha lapsele, lapsega suhtlemise kord, eestkosteasjad). Nende vaidlustega tegelevad peaasjalikult linnaosa valitsuste spetsialistid. Ülejäänud tsiviilasjad moodustavad lepinguvaidlused, lepinguvälisest võlasuhtest tulenevad asjad (nt linnarajatisega kaasnenud nõuded), linnavara kasutamisest tulenevad asjad ja omandivaidlused). Majanduslanguse tõttu suurenes 2009. aastal üürilepingutest tulenevate vaidluste arv. Kasvanud on ka täiskasvanud isikute kinnisesse asutusse paigutamise asjade hulk (ligikaudu 2 korda).

 

Halduskohtumenetluse asjades on jätkuvalt tooniandvateks omandireformi, eluaseme, ehituse ja planeerimise vaidlused ning riigivastutuse vaidlused. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõuded seonduvad põhiliselt omandireformi käigus vastu võetud otsustega (erastamine, tagastamine), aga ka ehitustegevusega tekitatud kahju ja infrastruktuuri rekonstrueerimisel kantud kulutuste hüvitamisega.

 

2009. aasta lõppenud kohtuvaidlustest olid olulisemad alljärgnevad:

  • Nn „Viru Poja“ detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise vaidlus. Kohus jättis kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
  • OÜ Uranos nõue kohustada Tallinna linna omandama Harju tn 30 kinnistu hinnaga 49,6 mln krooni. Kohus jättis nõude täies ulatuses rahuldamata.
  • M. T. taotlus vara tagastamise menetluses õigusvastaste viivitustega tekitatud kahju summas 9,6 mln krooni. Kohus jättis nõude täies ulatuses rahuldamata.
  • Uppsala Filadelfia Koguduse nõue hüvitada õigusvastase viivitusega tekitatud kahju summas 2,2 mln krooni. Kohus jättis nõude täies ulatuses rahuldamata.

 

Tallinna linna vastu esitatud rahaliste kohustuste täitmiseks oli 2009. aastal kohtuvaidluste ja muude õiguslike vaidlustega seotud nõuete reservfondis ette nähtud vahendeid summas 12 mln krooni, reservfondist tasuti 12,39 mln krooni. Suuremad väljamaksed olid: haldusasi nr 3-05-1394 (6 851 512 kr, O. L. kahjunõue); haldusasi nr 3-06-1429 (3 196 991 kr OÜ Tabal kahjunõue) ja Tallinna linnale õigusteenuse osutamine (998 832 kr).

 

Riigikohtule esitatud taotlused põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks

 

2009. aastal moodustasid olulise valdkonna Tallinna Linnavolikogu taotlused Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes. Kohaliku omavalitsuse õigus pöörduda Riigikohtu poole oma põhiseaduslike tagatiste kaitseks ja õigustloova akti kehtetuks tunnistamiseks kehtib alates 2002. aastast. Selle aja jooksul on Tallinna Linnavolikogu esitanud Riigikohtule 7 taotlust õigustloovate aktide kehtetuks tunnistamiseks, olles kõige aktiivsem kohalike omavalitsuste põhiseaduslike tagatiste kaitse õiguslike aspektide tõstataja:

 

VAIDLUSTATUD ÕIGUSAKT

TAOTLUS ESITATUD

RIIGIKOHTU LAHEND

Sõjahaudade kaitse seadus

02.03.2007

08.06.2007

3-4-1-4-07

Raamatupidamise seadus

RTJ 17 jt

08.09.2008

15.12.2008

3-4-1-14-08

Riigikontrolliseadus

17.11.2008

19.03.2009

3-4-1-17-08

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS)

10.02.2009

09.06.2009

3-4-1-2-09

Maksukorralduse seadus, jt

26.02.2009

26.06.2009

3-4-1-4-09

Riigi 2009 lisaeelarve, jt

06.04.2009

16.03.2010

3-4-1-8-09

KOVVS

26.06.2009

22.12.2009

3-4-1-16-09

 

 

Alljärgnevalt esitame ülevaate 2009. aastal lahendatud Tallinna Linnavolikogu taotlustest:

 

Taotlus riigikontrolli seaduse § 7 lg 1 p 3, § 7 lg 2  ja § 7 lg 2(1) kehtetuks tunnistamiseks:

 

Tõstatatud küsimused:

-         mida hõlmab endas Riigikontrolli õigus kontrollida kohaliku omavalitsuse valdusse antud riigivara kasutamist?

-         kas Riigikontrollil on õigus teostada kontrolli ka munitsipaalvara kasutamise, valdamise ja käsutamise üle?

 

Järeldused:

Riigikontroll:

-         omab õigust kontrollida kogu riigivara kasutamist;

-         võib teostada majanduskontrolli kohaliku omavalitsuse üksuse valdusse antud riigi kinnis- ja vallasvara, riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste eraldiste, toetuste ja riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamise üle;

-         kohaliku omavalitsuse valdusesse antud riigivara üle võib ette näha kontrolli kohaliku omavalitsuse üksuste sisekontrolli, finantsjuhtimise, finantsarvestuse ja finantsaruannete, majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasuse ning juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkuse üle, samuti IT-süsteemide usaldatavuse kontrolli;

-         Riigikontrollil ei ole õigus teostada munitsipaalvara kasutamise, valdamise ja käsutamise tulemuslikkuse kontrolli   3-4-1-17-08.

 

Taotlus kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus § 7 lg 2 p 5, § 8 lg 4, § 9 lg 2, § 8 lg 1 teine lause, § 8 lg 4, § 8 lg 4(1) esimese lause kehtetuks tunnistamiseks:

 

Tõstatatud küsimused:

-         kas kohaliku omavalitsuse volikogu valimised on riigi- või kohaliku elu küsimus?

-         mis on hiliseim aeg valimisregulatsiooni muutmiseks?

-         kas seadusandja saab määrata, et ühes kohalikus omavalitsuses tuleb valimisringkonnad moodustada linnaosade kaupa ning otsustada mandaatide jaotamise korra mitme valimisringkonnaga omavalitsuses?

-         kas kohalikul omavalitsusel on õigus vaidlustada volikogu koosseisu minimaalsuuruse muutmist (Tallinnas volikogu koosseisu suurendamist 63-lt liikmelt 79 liikmeni)?

 

Järeldused:

Kohalik omavalitsus ei saa esitada taotlust kohaliku omavalitsuse volikogu valimise korra sätete vaidlustamiseks:

-         kohalikel valimistel valimisringkondade moodustamise ja mandaatide jaotamise reeglid ei saa riivata ehk ebasoodsalt mõjutada kohaliku elu küsimuste iseseisvat otsustamist ja korraldamist;

-         kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus ei laiene volikogu valimist puudutavatele sätetele. Küll on kohaliku elu küsimus valimiste läbiviimine;

-         volikogu minimaalsuurus kuulub riigielu küsimuste hulka;

-         valimisregulatsiooni muutmise tähtaegsuse küsimuses Riigikohus hinnangut kahjuks ei andnud   3-4-1-2-09, 3-4-1-16-09.

 

Taotlus maksukorralduse seaduse § 105 lg 6 ning rahandusministri 19. 12. 2008 määruse nr 51 § 11 lg 1 ja 2 kehtetuks tunnistamiseks:

 

Tõstatatud küsimused:

-         maksukohutuslaste rahaliste kohustuste tasumise ja tasaarvestamise süsteemiga kaasnevad viivitused kohalikele omavalitsustele tema tulude ülekandmisel:

        ühe ja sama tähtpäevaga nõuete täitmisel on kohalike omavalitsuste tulude ülekandmine selgelt tagaplaanil:

        /.../

        5) füüsilise isiku tulumaks

        6) maamaks

        /.../

        13) kohalikud maksud

-         kas kohalikele omavalitsustele ettenähtud maksutulude arvel on võimalik katta konkreetse või mõne teise maksukohustuslase maksukohustusi?

 

Järeldus:

-         vaidlustatud sätted ei mõjuta (tulude) laekumise perioodilisust selliselt, et see takistab riiklike kohustuste või omavalitsuslike ülesannetega seotud kohustuste nõuetekohast täitmist.

 

Taotlus riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate õigusaktide vaidlustamiseks:

 

Tõstatatud küsimused:

-         kohalike omavalitsuste tänane finantseerimissüsteem ei pruugi olla kooskõlas Põhiseadusega (tulupõhine vs kulupõhine rahastamine);

-         tänane kohalike omavalitsuste finantseerimissüsteem ei anna vastust küsimusele, kui suur osa tulubaasist peab olema tagatud kohaliku elu küsimuste lahendamiseks.

 

Riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate õigusaktidega:

-         alandati kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära 11,93%-lt 11,4%-ni (mõju - ca 105 mln krooni);

-         vähendati konkreetseid riigieelarvelisi eraldisi (nt hariduskulud - 28,93 mln, toetus munitsipaalasutustele - 47,5 mln krooni);

-         lisandus kohalikele omavalitsustele kui tööandjale kohustus maksta haigushüvitisi, ilma selleks vahendeid ette nägemata (2009. aastal kulu ca 7,4 mln krooni);

-         tõsteti laste vanusepiiri, kellele tuleb tagada võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses (1 aastalt 1,5 aastani);

-         loobuti kohalike omavalitsuste kohustusest toetada spordiorganisatsioonide ja noorsootööd, kui eelarves vahendeid ei jätku.

 

Järeldused:

Riigikohus otsustas tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis:

-         sätestaksid, millised seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud;

-         eristaksid kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamise riigieelarvest.

 

Õiguskantsleri taotlus Tallinna põhimääruse mõningate sätete kehtetuks tunnistamiseks

 

2009. aastal esitas Õiguskantsler Riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolusolevaks ja kehtetuks Tallinna põhimääruse sätted, mis käsitlesid linnaosade ümberkujundamist piirkondlikeks ametiteks. Õiguskantsleri hinnangul ei ole kohalikul omavalitsusel õigus linnaosavalitsusi ümber kujundada. Riigikohus asus 30. juuni 2009 kohtuotsuses nr 3-4-1-12-09 seisukohale, et enesekorraldusõigus ei ole absoluutne õigus, kuid riigivõim võib sellesse sekkuda üksnes proportsionaalsete meetmetega, mis peavad silmas selgelt määratletud õiguspärast eesmärki. Avalike teenuste osutamiseks vajaliku organisatsioonilise struktuuri saab kohaliku omavalitsuse üksuses luua üksnes omavalitsusüksus. Vaid omavalitsusüksusel on võimalik kohalikke olusid arvestades hinnata, milline organisatsiooniline struktuur on kogukonna liikmetele teenuste osutamiseks kõige sobilikum. Kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks organisatsioonilise struktuuri loomine on seega kohalikust kogukonnast võrsuv küsimus, mis puudutab vahetult selle kogukonna liikmeid ning millele laieneb enesekorraldusõiguse kaitseala.

Eelnevat arvestades jõudis Riigikohus järeldusele, et Tallinna põhimääruse muutmise määrus osas, milles see näeb ette linnaosa valitsuse ja linnaosa vanema institutsioonide ümberkujundamise linnavalitsuse piirkondlikuks ametiks ja linnavalitsuse piirkondliku ameti juhatajaks, ei ole vastuolus KOKS §-dega 56-571 ega ka põhiseadusega. Riigikohus jättis Õiguskantsleri taotluse rahuldamata.

 

 

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasjade kokkuvõte

 

1.      Riigikohus on põhjalikult analüüsinud ja selgitanud kohalike omavalitsuste õigusi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluste algatamisel. Riigikohtu poole pöördumisel peab üheaegselt olema täidetud kolm tingimust:

a.      taotluse peab olema esitanud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu;

b.      taotluses peab olema väidetud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 nimetatud õigusakti või selle sätte vastuolu kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega;

c.       kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste riive peab olema vaidlustatud õigusakti või sätte puhul võimalik.

2.      Kohtupraktika on aidanud selgitada riigi ning kohaliku elu küsimuste piiritlemisprobleeme (vt nt sõjahaudade seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse vaidlus), kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse ja finantsautonoomia sisu (vt nt riigi lisaeelarve vaidlus).

3.      Kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks organisatsioonilise struktuuri loomine on kohalikust kogukonnast võrsuv küsimus, mis puudutab vahetult selle kogukonna liikmeid ning millele laieneb enesekorraldusõiguse kaitseala.

4.      Tallinna Linnavolikogu taotlus riigi lisaeelarve vaidlustamiseks on esimene suurem vaidlus kohaliku omavalitsuse rahastamispõhimõtete üle, mis loodetavasti aitab kaasa kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse ja finantsgarantiide sisustamisele ning demokraatia edasiarendamisele.

5.      Riigikohus tuvastas, et kohalike omavalitsuste rahastamissüsteemi õiguslikult reguleerimata jätmine on vastuolus põhiseadusega.

 

 

2010. aastal jätkuvad mitmed olulised kohtuvaidlused, milledest nimetame alljärgnevaid:

-         Õiguskantsleri taotlus Tallinna Linnavalitsuse 30. septembri 2009 määruse nr 75 „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenused hinnad“ kehtetuks tunnistamiseks;

-         AS Hotell Viru kahjunõue 162 mln krooni hüvitamiseks (nn Viru Poja kaasus);

-         K.S. ja A.S. nõue hüvitada vara tagastamise võimatuse põhjustamisega tekitatud kahju summas 41 mln kr;

-         OÜ CBD kahjunõue 97 mln kr hüvitamiseks;

-         Lühike jalg 9 (Neitsitorn) vara tagastamise vaidlus;

-         Mustpeade Maja tagastamise vaidlus;

-         Tallinna linna nõue Eesti Vabariigi vastu omandireformi käigus tekitatud 6,8 mln krooni suuruse kahju hüvitamiseks.

 

Prognoosime, et 2010. aastal võib kaasneda kohtuvaidlusi seoses Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute varataotluste lahendamisel vastuvõetavate otsuste ja kohalike maksude rakendamisega. Tallinna linn on teinud riigile korduvalt ettepanekuid nn ümberasujate küsimuste õiguslikuks reguleerimiseks, mis aitaks luua õigusselgust ja ära hoida kohtuvaidlusi, kuid hetkel pole nendega arvestatud. Ka kohalike maksude puhul võib vaidluste tekkimise põhjuseks olla tänane kohalike maksude seadusandlik baas.

 

 

Kokkuvõte:

 

  1. Kohtuvaidluste põhjal saab järeldada, et ametiasutuste haldustegevuse õiguspärasus on paranenud - vähenenud on haldusvaidluste arv ning haldusaktide kehtetuks tunnistamine halduse tegevuse formaalse õigusvastasuse kaalutlustel (nt vähenenud on menetlusvead). See loob eelduse haldusorganite tegevuse materiaalse õiguspärasuse hindamiseks ning vaidlusküsimuste sisuliseks hindamiseks. Sellegipoolest on ametiasutused kohustatud ka tulevikus pöörama suurt tähelepanu avaliku võimu tegevuse seaduslikkuse ja isikute õiguste tagamisele.

 

  1. Ametiasutuste tegevuse kvaliteedi tõstmiseks pöörati suurt tähelepanu ametnike koolitamisele. Koostöös personaliteenistuse koolitussektoriga korraldati õiguskoolitusi näiteks järgmistes valdkondades: võlaõigus (lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted), haldusmenetlus, kohtumenetlus (tsiviil- ja halduskohtumenetlus), planeeringuõigus ja riigihanked. Tsentraliseeritud õiguskoolitused on prioriteediks ka 2010. aastal.

 

  1. Riigivastutuse valdkonnas on viimastel aastatel (sh 2009. aastal) lõppenud mitmed 90-ndate alguses omandireformi läbiviimisel õigusvastaste toimingute ja vastu võetud haldusaktidega kaasnenud kahjunõuded ning lähiaastatel on eesmärk kõik sellised kohtuvaidlused ära lõpetada.

 

  1. Majandusolude muutumine tingib jätkuva vajaduse pöörata 2010. aastal suurt tähelepanu linna huvide tagamisele lepingulistes suhetes ning selleks on Tallinna Linnavalitsus muuhulgas 24. märtsi 2010 istungi protokolli nr 12 päevakorrapunktiga 39  andnud Tallinna Linnavaraametile, linnaosade valitsustele ja linna ametiasutustele ülesande Tallinna linnale kuuluvate äriruumide üle viie aastase tähtajaga varem sõlmitud ja tähtajatute kasutuslepingute (edaspidi lepingud) tingimuste läbivaatamiseks ning vastava komisjoni kokku kutsumiseks. Ametiasutused on  kohustatud tõhustama lepingute täitmise järelevalve ning kohustuste rikkumisel esitama aktiivsemalt nõudeid kohtusse.

 

 

2. Tallinna kohtuasjade infosüsteemi kasutamine

 

Tallinna Linnakantselei peab kohtumenetlusi käsitlevate andmete talletamiseks ühtset elektroonilist andmebaasi - Tallinna kohtuasjade infosüsteemi. Korra § 8 lõige 3 ja § 9 lõike 1 punkt 3 kohustavad ametiasutusi sisestama kolme tööpäeva jooksul arvates materjalide kättesaamisest viidatud andmebaasi ametiasutust või tema hallatavat asutust puudutava kohtuasja andmed.

 

Kohtuasjade infosüsteemi täitmist peavad tõhustama Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Transpordiamet ja Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsus. Infosüsteemi ebakorrektse täitmise korral puudub täielik ülevaade linna kohtuasjadest ja linna vastu esitatud nõuetest (kohtuotsusega võidakse kulud või kahjutasu välja mõista asjas, mille olemasolust ja mille eelarvelistest vahenditest tasumise vajadusest ei ole linnakantselei õigus- ja finantsteenistus teadlikud).

 

Tallinna kohtuasjade infosüsteemi täitmise eest vastutab ametiasutuse juht, kes on kohustatud määrama andmete sisestamise ja nende õigsuse eest vastutavateks isikuteks konkreetse kohtuasjaga tegelevad ametnikud, tagama linna andmebaasi täitmise ja sanktsioneerima rikkumisi.

 

 

3. Õigusteenuse kasutamine

 

2009. aastal kasutasid linna ametiasutused ja hallatavad asutused õigusteenust kokku summas 4 635 393,79 krooni. Võrreldes 2008. aastaga vähendati 2009. aastal kulutusi õigusabile ca 16%. 2010. aastal on eesmärk vähendada õigusabikulusid veelgi.

 

2009. aastal sõlmisid ametiasutused 24 õigusabilepingut. Tallinna linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste lõikes jagunesid õigusabiga seonduvad kulutused (koos käibemaksuga) alljärgnevalt.

 

 

Ametiasutus

2009. aastal sõlmitud õigusabilepingud

2009. aastal tehtud õigusabikulutuste summa

Ametiasutuse hallatava asutuse nimi ja kantud õigusabikulutuste summa

Tallinna Kesklinna Valitsus

 

27 636.90

 

Kristiine Linnaosa Valitsus

1 leping

12 390.00

 

Pitita Linnaosa Valitsus

1 leping

38 468.00

 

Tallinna Linnavaraamet

 

10 382.40

 

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

1 leping

29 869.34

 

Tallinna Linnakantselei

9 lepingut

1 965 390.29

 

Tallinna Ettevõtlusamet

 

48 348.00

 

Tallinna Haridusamet

3 lepingut

199 892.00

Õismäe Vene Lütseum 21 105.00

Mustjõe Gümnaasium 8 333.33

Tõnismäe Reaalkool

5 782.00

Arte Gümnaasium

6 480.00

Lasteaed Pääsusilm 10 350.00

Lehola Lasteaed 8 334.00

Lastesõim Hellik 2 700.00

KOKKU 63 084.33

Tallinna Keskkonnaamet                                 

5 lepingut

560 678.83

Tallinna Botaanikaaed 4 956.00

Tallinna Kommunaalamet

2 lepingut

398 129.30

 

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

 

76 619,9

 

 

 

 

 

Linnavolikogu kantselei

2 lepingut

1 193 148.50

 

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet

 

6 400.00

 

 

 

 

 

Kokku

24 lepingut

4 567 353.46

68 040.33

 

 

Linnale osutatava õigusteenuse kvaliteet on hea. Aastatel 2010-2013 on eesmärgiks tagada linnale sisseostetava õigusteenuse kvaliteedi säilimine vähemalt senisel tasemel. Linnale professionaalse õigusteenuse tagamise vajadust on rõhutanud ka Tallinna Linnavolikogu 23. augusti 2007 otsuse nr 202 punktis 1.

 

Linna ametiasutused on õigusteenust kasutatud seoses põhiseaduslikkuse järelevalve taotluste ettevalmistamisega, linna kohtus esindamise ja kohtuvälise nõustamisega, sh õiguslike arvamuste koostamisega. Hallatavad asutused on kasutanud õigusteenust peamiselt töövaidluste lahendamiseks.

 

Õigusteenuse sisseostmisega seoses väärib kordamist, et reeglina peavad linna huvide kaitse tagama ametiasutuste teenistujad. Õigusteenuse kasutamine peab kõiki asjaolusid arvesse võttes olema vajalik ja põhjendatud ning selle kasutamise vajadust tuleb hinnata iga konkreetse juhtumi puhul eraldi. Ametiasutused on kohustatud tagama linna eelarvevahendite säästliku kasutamise.

 

 

 

 

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär