Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas
Tallinna Linnavolikogu 17.06.2010 otsus number 152
Redaktsiooni kehtivus:17.06.2010 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

17. juuni 2010 nr 152

 

 

 

 

Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas

 

 

 

Planeerimisseaduse § 24 lg-te 3 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 19 lg-te 1, 3 ja 5 alusel ja arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi:

- planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Kitseküla piirkonnas Pärnu maantee ja Alevi tänava nurgal. Tallinna üldplaneeringus on detailplaneeritud ala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud ettevõtluse segahoonestusala, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Pärnu maantee äärne on Tallinna üldplaneeringu kohaselt määratud magistraaltänavate ärivööndiks, kuhu võib rajada kaubandus- ja teenindusettevõtteid;

- detailplaneeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringut“. Detailplaneeringu kohaselt muudetakse ettevõtluse segahoonestusala planeeritud maa-ala piires korruselamute alaks;

- arvestades piirkonna linnaehituslikke eeldusi - heal tasemel ühistranspordiga varustatus ja side linna teiste piirkondadega, tehnovõrkude olemasolu, töökohtade olemasolu, sotsiaalsfääri objektide lähedus ja kaubandus-teenindusettevõtete paljusus, on planeeritava ala lähiala hakanud kujunema kesklinna tüüpi majade piirkonnaks, kus hoonete esimestel korrustel on kauplused, ärid või teenindusasutused ja kõrgematel korrustel on korterid. Tallinna üldplaneeringu koostamise ajal ei suudetud prognoosida piirkonna nii kiiret muutumist ja ala juhtfunktsioon määrati oleva hoonestuse alusel. Praegusel ajal rajatakse tootmisettevõtteid linna keskusest kaugemale ja Tallinna üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine on põhjendatud;

- kavandatud hoone Pärnu maantee poolne osa on planeeritud nurgahoonena ja 9 maapealse korrusega. Piki Alevi tänavat väheneb hoone kõrgus korrusekõrguste terrasside kaupa 3 korruseni;

- hoone Pärnu maantee ja Alevi tänava ristmiku poolne nurk on kavandatud teravnurksena 2.-9. korruse ulatuses. Ka Pärnu mnt 130 krundile ehitatud hoone puhul on kasutatud teravnurga motiivi. Sama kujundusvõtte kordamine loob Alevi tänava ja Pärnu maantee ristmikule ehitatavatest hoonetest ansambli;

- hoonestusala piir Pärnu maantee poolses küljes on määratud tänavast sama kaugele kui Pärnu mnt 110 kauplustega elamul. Hoonestusala on määratud krundi piirist 5 meetri kaugusele. Selle tõttu on võimalik istutada kavandatud hoone ette puuderida ja rajada äriruumide ette vajaliku laiusega hajumisruum ja kõnnitee;

- parkimise lahendus detailplaneeringus vastab Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavale aastateks 2006-2014“;

- planeeringus kavandatu korrastab linnaruumi ja sellega suureneb avalik hüve. Mitmeotstarbeline hoone on turvalisuse aspektist oluline, sest nii on tagatud inimeste kohalolek ja kontroll avaliku ruumi üle ööpäevaringselt. Ka parklate otstarbeka kasutamise huvides on hea elu- ja töökohad ette näha samasse hoonesse, sest erineva kasutusre˛iimi tõttu on võimalik parkimiskohti ristkasutada ja nii on kokkuvõttes parkimiskohtade vajadus väiksem.

 

 

1. Kehtestada Kesklinnas asuva 0,45 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneering, KOOTPLAAN OÜ (endise ärinimega ARHITEKTIBÜROO KOOT & KOOT OÜ) töö nr H-132-06, mille alusel liidetakse elamumaa sihtotstarbega Pärnu mnt 126 kinnistu ja Alevi tn 4 kinnistu ning elamu- ja ärimaa sihtotstarbega Pärnu mnt 128 // Alevi tn 2 kinnistu üheks 60% ulatuses elamu- ja 40% ulatuses ärimaa sihtotstarbega krundiks ning milles on määratud ehitusõigus ja krundi kasutamise tingimused kuni üheksa maa-pealse ja kahe maa-aluse korrusega ning äriruumidega elamu ehitamiseks.

2. Detailplaneering muudab Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ kohase ettevõtluse segahoonestusala planeeritud maa-ala piires korruselamute alaks.

3. Detailplaneeringukohaste teede- ja tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse vastavalt 11. septembril 2009 sõlmitud lepingule nr 2-6/194.

4. Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2004 korraldusega nr 2176-k kehtestatud “Pärnu mnt 130 ja Alevi tn 3 kinnistute detailplaneering“ kehtetuks käesolevas planeeringus käsitletud Alevi tänava maa-ala ja Pärnu mnt 130 kinnistu edelapiirile jääva umbes 158 m2 suuruse ala osas.

5. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2010
otsuse nr 152
LISA

 

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas“ juurde

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Kesklinnas asuva 0,45 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneering, mille alusel liidetakse elamumaa sihtotstarbega Pärnu mnt 126 kinnistu ja Alevi tn 4 kinnistu ning elamu- ja ärimaa sihtotstarbega Pärnu mnt 128 // Alevi tn 2 kinnistu üheks 60% ulatuses elamu- ja 40% ulatuses ärimaa sihtotstarbega krundiks ning milles on määratud ehitusõigus ja krundi kasutamise tingimused kuni üheksa maa-pealse ja kahe maa-aluse korrusega ning äriruumidega elamu ehitamiseks.

Detailplaneering muudab Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ kohase ettevõtluse segahoonestusala planeeritud maa-ala piires korruselamute alaks.

Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2004 korraldusega nr 2176-k kehtestatud “Pärnu mnt 130 ja Alevi tn 3 kinnistute detailplaneering“ kehtetuks käesolevas planeeringus käsitletud Alevi tänava maa-ala ja Pärnu mnt 130 kinnistu edelapiirile jääva umbes 158 m2 suuruse ala osas.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Kitseküla piirkonnas Pärnu maantee ja Alevi tänava nurgal.

Planeeritud maa-alal asuvad eraomandisse kuuluvad Pärnu mnt 126 kinnistu, Pärnu mnt 128 // Alevi tn 2 kinnistu ja Alevi tn 4 kinnistu. Lisaks jääb planeeritud maa-alale osa Pärnu mnt 130 kinnistust, osa Pärnu mnt 124 kinnistust, osa Tallinna linnale kuuluvast transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusest Pärnu maantee T7 // Kiisa tänav ja osa Alevi tänava maa-alast.

Pärnu mnt 126 kinnistu ja Alevi tn 4 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on elamumaa, Pärnu mnt 128 // Alevi tn 2 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 90% elamumaa ja 10% ärimaa. Pärnu mnt 126 kinnistul asub üks ja Alevi tn 4 kinnistul kaks 2-korruselist elamut, mis on ehitatud 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate algul. Pärnu mnt 128 // Alevi tn 2 kinnistul asunud ehitised on lammutatud.

Praeguseks on Pärnu mnt 128 // Alevi tn 2 krundilt ja Pärnu mnt 126 krundilt kõik seal kasvanud puud maha raiutud. Alevi tn 4 krundi kirdepoolse piiri ääres kasvab III väärtusklassi kuuluvate põõsaste rida.

2. Kontaktvööndi analüüs

Planeeritud ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne piirkond, kus paiknevad või on lubatud ehitada 3- kuni 12-korruselisi elu- ja ärihooneid. Silmatorkavaim on Pärnu maantee ja Tondi tänava ristmikku tähistav 16-korruseline kauplustega elamu, aadressiga Pärnu mnt 110. Tondi tänava ääres paiknevad 2-3-korruselised elamud ja ärihooned. Alevi tänaval domineerib valdavalt möödunud sajandi alguse agulimiljöö. 1-3-korruselised puitelamud on ehitatud 20. sajandi algusaastatel. Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2004 korraldusega nr 2176-k “Pärnu mnt 130 ja Alevi tn 3 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas“ kehtestatud detailplaneeringus on kavandatud maa-alale kaks krunti - 9-korruselise korterite ja tootmispindadega ärihoone ehitamiseks ja 12-korruselise äripindadega mitme korteriga elamu ehitamiseks. Pärnu mnt 130 kinnistu osas on detailplaneering realiseeritud, Alevi tn 3 krundile hoone püstitamiseks on väljastatud ehitusluba. Tallinna Linnavolikogu 18. juuni 2009 otsusega nr 150 on kehtestatud “Alevi tn 5 kinnistu detailplaneering“, milles on määratud ehitusõigus Alevi tn 5 krundile kuni 5 maa-pealse ja ühe maa-aluse korrusega ning äriruumidega elamu ehitamiseks.

Kontaktvööndis paiknevad hooned on ehitatud valdavalt lahtisel hoonestusviisil. Tänavaäärsed vanemad hooned asuvad selgelt tajutaval ehitusjoonel, krundi tänavapoolsel piiril. Uuemad hooned on planeeritud ja ehitatud kruntide tänavapoolsest piirist kaugemale, et tulevikus oleks võimalik tänavaid laiendada.

Kontaktvööndis asuvate kruntide hoonestustihedus jääb vahemikku 0,3-5,8. Hoonete katusekalle varieerub - vanadel puithoonetel on kaldkatused, uuematel ja uutel hoonetel madala kaldega või lamekatused. Sama erinev on ka hoonete sokli kõrgus. Vanadel puitelamutel on kõrge sokkel umbes 1,5 meetrit, uutel eluhoonetel, mille esimestel korrustel on äriruumid, on madal sokkel.

Sotsiaalse infrastruktuuri objekte kontaktvööndis ei ole. Lähimad lasteaiad on Kiisa, Magdaleena ja Asula tänaval, lähim kool on Tallinna Ühisgümnaasium. Piirkond on hästi varustatud ühistranspordiga, ühistransport on korraldatud busside ja rööbastranspordiga. Lisaks on piirkond hästi varustatud tehnovõrkudega, planeeritava alaga külgnevatele tänavatele on ehitatud enamus tehnovõrkude magistraale.

Kontaktvööndis puuduvad suuremad haljasalad ja pargid. Ka tänavaäärne haljastus on vähene. Vähesel määral on haljastust puitelamute kruntidel. Pärnu maantee vastaspoolel kasvavad mõned suured puud. Lähim suur rekreatsiooniala on Järvel - Ülemiste järve ümbruses.

Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringus “Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutustingimuste määramine“ tehtud ettepanekute kohaselt ei jää planeeritav ala miljööalale. Planeeritav ala ja kontaktvöönd jäävad arengualale, millel asuvate kruntide kasutamise tingimused määratakse detailplaneeringus.

3. Tallinna üldplaneering

Tallinna üldplaneeringus on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud ettevõtluse segahoonestusala, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Pärnu maantee äärne on Tallinna üldplaneeringu kohaselt määratud magistraaltänavate ärivööndiks, kuhu võib rajada kaubandus- ja teenindusettevõtteid.

Detailplaneeringus on tehtud ettepanek muuta ettevõtluse segahoonestusala planeeritud maa-ala piires korruselamute alaks. Arvestades piirkonna linnaehituslikke eeldusi - nagu heal tasemel ühistranspordiga varustatus ja side linna teiste piirkondadega, tehnovõrkude olemasolu, töökohtade olemasolu, sotsiaalsfääri objektide lähedus ja kaubandus-teenindusettevõtete paljusus, on planeeritud ala lähiala hakanud kujunema linnatüüpi majade piirkonnaks, kus hoonete esimestel korrustel on kauplused, ärid või teenindusasutused ja kõrgematel korrustel on korterid. Üldplaneeringu koostamise ajal ei suudetud prognoosida piirkonna nii kiiret muutumist ja ala juhtfunktsioon määrati olemasoleva hoonestuse alusel. Praegusel ajal rajatakse tootmisettevõtteid linna keskusest kaugemale ja Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringus“ määratud maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine on põhjendatud.

4. Kehtiv detailplaneering

Osa kohta planeeritud maa-alast on Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2004 korraldusega nr 2176-k kehtestatud “Pärnu mnt 130 ja Alevi tn 3 kinnistute detailplaneering“.

Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutub Pärnu mnt 130 ja Alevi tn 3 kinnistute detailplaneering kehtetuks käesolevas planeeringus käsitletud Alevi tänava maa-ala ja Pärnu mnt 130 kinnistu edelapiirile jääva umbes 158 m2 suuruse ala kohta. Kehtetuks muutuvas osas on Pärnu mnt 130 ja Alevi tn 3 kinnistute detailplaneering ellu viidud.

5. Detailplaneeringus kavandatu

Detailplaneeringus on ette nähtud liita elamumaa sihtotstarbega Pärnu mnt 126 kinnistu, elamu- ja ärimaa sihtotstarbega Pärnu mnt 128 // Alevi tn 2 kinnistu ja elamumaa sihtotstarbega Alevi tn 4 kinnistu. Moodustatava krundi maakasutuse sihtotstarbeks on määratud 40% ulatuses ärimaa ja 60% ulatuses elamumaa. Moodustatavale krundile, aadressi ettepanekuga Pärnu mnt 126 // Alevi tn 2 on määratud ehitusõigus kuni üheksa maapealse korrusega ja kahe maa-aluse korrusega hoone rajamiseks. Hoone maksimaalseks kõrguseks maapinnast on planeeritud 30,1 m. Kortereid on hoonesse kavandatud kuni 41, hoonestustiheduseks kujuneb 3,7.

Hoone Pärnu maantee poolne osa on kavandatud nurgalahendusena ja 9 maapealse korrusega. Piki Alevi tänavat väheneb hoone kõrgus korrusekõrguste terrasside kaupa 3 korruseni. Hoone Pärnu maantee ja Alevi tänava ristmiku poolne nurk on kavandatud teravnurksena 2.-9. korruse ulatuses. Ka Pärnu mnt 130 krundile ehitatud hoone puhul on kasutatud teravnurga motiivi. Sama kujundusvõtte kordamine loob Alevi tänava ja Pärnu maantee ristmikule ehitatavatest hoonetest ansambli. Planeeritud hoone kujust tulenevalt jääb 3,3 m2 suurune kolmnurkne osa alates teisest korrusest Tallinna linnale kuuluva maa kohale.

Hoonestusala piir Pärnu maantee poolses küljes on määratud tänavast sama kaugele kui Pärnu mnt 110 kauplustega elamul. Hoonestusala on määratud krundi piirist 5 meetri kaugusele. Selle tõttu on võimalik istutada kavandatud hoone ette puuderida ja rajada äriruumide ette vajaliku laiusega hajumisruum ja kõnnitee. Tänava laiendamiseks on hoonestusala piir määratud Alevi tänava poolsest krundipiirist 1,5 m kaugusele.

Parkimiskohtade vajaduse arvutamise aluseks on võetud Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014“ vahevööndi norm. Kavandatud suuruse ja otstarbega hoone krundil peab arengukava kohaselt olema vähemalt 78 (77,2) parkimiskohta. Krundile on kavandatud 96 parkimiskohta, kõik parkimiskohad on kavandatud hoonesse. Täiendavalt on kavandatud 5 parkimiskohta Alevi tänava äärde ja 7 kohta Pärnu maantee äärde. Planeering vastab arengukavale. Jalakäijate juurdepääs moodustatavale krundile on Alevi tänavalt ja Pärnu maanteelt, pääs hoones asuvasse parklasse on Alevi tänavalt.

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusele nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“ kuuluvad planeeritud maa-alalt likvideeritud puudest 18 üksikpuud (üks II väärtusklassi puu, 13 III väärtusklassi ja neli IV väärtusklassi puud) asendamisele. Arvutuste kohaselt tuleb likvideeritud puude asemele istutada 89 uut puud. Detailplaneeringus on ette nähtud istutada planeeritud maa-alale 23 uut puud. Vastavalt Osaühingu Autoleping 18. oktoobril 2007 esitatud garantiikirjale istutatakse ülejäänud puud Tallinna linna Tallinna Keskkonnaameti poolt näidatud istutuskõlblikule alale. Garantiikirja on kooskõlastanud Tallinna Keskkonnaamet, märkides et asendusistutusena määratud puud tuleb istutada Lasnamäe linnaossa Smuuli tee äärde.

Planeeritava krundi õuealale on ette nähtud istutada 17 uut puud ja hulgaliselt põõsaid. Krundi Pärnu maantee poolses küljes on kavandatud pikendada Pärnu mnt 130 hoone eest algavat puuderida 6 uue puuga. Puud on ette nähtud istutada vibratsiooni vähendavatesse ning kastmissüsteemiga varustatud istutuskonteinerisse.

Planeeritud hoone mõjutab insolatsiooni kestust Pärnu mnt 124 eluruumides. Kavandatav hoone on modelleeritud nii, et Pärnu mnt 124 asuvais eluruumides jääb tagatuks Eesti standardile EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ vastav insolatsiooni kestus ja insolatsiooni vähenemine ei ületa 50%. Insolatsiooni kestust Alevi tn 6 eluruumides planeeritud hoone ei mõjuta.

Jäätmete kogumine on planeeritud vastavalt jäätmeseadusele ja Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrusega nr 36 kehtestatud “Tallinna jäätmehoolduseeskirjale“. Jäätmete kogumise konteineritele on koht kavandatud hoonesse.

Planeeritud maa-ala asub kaugküttepiirkonnas ning sellest tulenevalt on hoone soojusvarustus lahendatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud lisale “Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“ kaugkütte baasil.

Planeeringus kavandatu korrastab linnaruumi ja sellega suureneb avalik hüve. Mitmeotstarbelise hoone kavandamine on turvalisuse aspektist oluline, sest nii on tagatud inimeste kohalolek ja kontroll avaliku ruumi üle ööpäevaringselt. Ka parklate otstarbeka kasutamise huvides on hea elu- ja töökohad planeerida samasse hoonesse, sest erineva kasutusre˛iimi tõttu on võimalik parkimiskohti ristkasutada ja nii on kokkuvõttes parkimiskohtade vajadus väiksem.

6. Avaliku väljapaneku tulemused

Avaliku väljapaneku ajal detailplaneeringu kohta vastuväiteid ja ettepanekuid ei esitatud. Kuna Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus on tehtud ettepanek Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ muutmiseks, esitati detailplaneering järelevalve teostamiseks Harju maavanemale. Harju maavanem andis 28. augustil 2009 detailplaneeringule planeerimisseaduse § 23 lõige 6 kohase heakskiidu.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 7. juuni 2006 avaldusega Osaühingu Autoleping esindaja S. Saar, kes soovis Pärnu mnt 126, Pärnu mnt 128 // Alevi tn 2 ja Alevi tn 4 kruntidele näha ette uushoonestuse, Pärnu maantee pool 9 korrust ning Alevi tänava pool 1 ja 6 korrust parkimisega esimesel korrusel, keldrikorrusel ja tänaval. Lepingu nr 2-5/3 detailplaneeringu koostamiseks on Tallinna Linnaplaneerimise Amet sõlminud 7. jaanuaril 2008 QP Arhitektid OÜ-ga ja Osaühinguga Autoleping.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 2. aprilli 2008 korraldusega nr 559-k “Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“. Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli liita elamumaa sihtotstarvetega Pärnu mnt 126 ja Alevi tn 4 kinnistud ning elamu- ja ärimaa sihtotstarbega Pärnu mnt 128 // Alevi tn 2 kinnistu üheks elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krundiks ning määrata moodustatavale krundile ehitusõigus ja krundi kasutamise tingimused kuni 9-korruselise äriruumidega elamu ehitamiseks.

Teade detailplaneeringu algatamise kohta ilmus ajalehes Postimees 7. aprillil 2008. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 14.-16. aprillini 2008. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 17. aprillil 2008. Teade eskiislahendusega tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 12. aprillil 2008.

Detailplaneeringu koostas KOOTPLAAN OÜ (endise ärinimega ARHITEKTIBÜROO KOOT & KOOT OÜ). Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 2. aprilli 2008 korraldusega nr 559-k ning Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“. Detailplaneeringule on lisatud O. Abneri koostatud planeeritud maa-ala puittaimestiku haljastuslik hinnang, Osaühingu Ilus Aed koostatud ekspertarvamus Pärnu mnt 126 krundil kasvava hariliku vahtra kohta, OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekti P. Soopere koostatud insolatsioonianalüüs Pärnu mnt 124 ja Alevi tn 6 kohta ja Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali koostatud hinnang liiklusmürast põhjustatud mürataseme kohta.

Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Tallinna Kesklinna halduskogu, Tallinna Kesklinna Valitsus, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet, Põhja-Eesti Päästekeskus, Aktsiaselts Tallinna Küte ja Elion Ettevõtted Aktsiaselts kooskõlastasid detailplaneeringu omapoolseid tingimusi esitamata.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu järgmise tingimusega: ehitusprojekt koos haljastuskavaga kooskõlastada enne ehitusloa saamist Tallinna Keskkonnaametiga. Vastav nõue on detailplaneeringus määratud.

Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus (praegu Terviseameti Põhja talitus) märkis, et korterite planeerimisel planeeritava hoone Pärnu maantee poolsele küljele tuleb kõrge mürataseme tõttu rakendada müravastaseid meetmeid vastavalt detailplaneeringule lisatud Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali müraeksperdi koostatud uuringu soovitusele. Mitte planeerida magamistube Pärnu maantee poolsele küljele. Elamusse planeerida õhu puhastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioon. Vastavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks on detailplaneeringus määratud.

Tallinna Maa-amet (praegu Tallinna Linnavaraamet) kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste tingimustega: detailplaneeringus määratakse krundile positsioon 1 kavandatavad kõnniteed avalikuks kasutamiseks. Kõnniteede avaliku kasutamise tagamiseks on vajalik seada tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks. Detailplaneeringus kavandatakse krundile positsioon 1 hoone 2.-9. korruse ulatuses üle kinnistu piiri tänavamaa kohale (seatav servituut pindalaga 3,3 m2). Kavandatava hoone ehitamiseks tänavamaa kohale tuleb kinnistu omanikul sõlmida Tallinna linnaga leping üleehitamisservituudi seadmiseks.

Planeeringus ette nähtud kõnniteede avaliku kasutamise tagamiseks ja üleehitamisservituudi seadmiseks pidas Tallinna Maa-amet vajalikuks, et Alevi tn 4, Pärnu mnt 128 // Alevi tn 2 ja Pärnu mnt 126 kinnistute omanik sõlmib Tallinna linnaga võlaõigusliku lepingu enne Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamist. Asjaõiguslik leping sõlmitakse pärast Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamist.

Osaühing Autoleping on 15. novembril 2007 andnud nõusoleku Alevi tn 4, Pärnu mnt 128 // Alevi tn 2 ja Pärnu mnt 126 kinnistutele kavandatava kõnnitee määramiseks avalikuks kasutamiseks ning on valmis eelpool nimetatud kõnniteedele tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmisega Tallinn linna kasuks.

Tallinna Linnavalitsuse 30. märtsi 2010 korralduse nr 460-k “Alevi tn 4, Alevi tn 2 // Pärnu mnt 128 ja Pärnu mnt 126 kinnisasjadele Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise taotlemine ja isiklikule kasutusõigusele valitseja määramine ning Tallinna linna omandis olevale Kiisa tänav // Pärnu maantee T7 kinnisasjale üleehitamisservituudi seadmine“ kohaselt taotletakse Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu alusel Alevi tn 4, Alevi tn 2 // Pärnu mnt 128 ja Pärnu mnt 126 kinnisasjadest detailplaneeringu alusel moodustatavale elamu- ja ärimaa sihtotstarbega kinnisasjale Tallinna linna kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmist kinnisasjale ehitatava kergliiklustee avaliku kasutamise tagamiseks. Samuti seatakse korralduse kohaselt Tallinna linna omandis olevale Kiisa tänav // Pärnu maantee T7 kinnisasjale üleehitamisservituut detailplaneeringu alusel moodustatava kinnisasja kasuks.

Korralduse alusel on sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise võlaõiguslik leping ja kinnistule üleehitamisservituudi seadmise võlaõiguslik leping Tallinna linna, Osaühingu Autoleping ja Pärnu mnt 126 kinnistu omaniku vahel 21. aprillil 2010.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste märkustega: planeeritavate vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks seada notariaalne servituut; järgnevate projekteerimisstaadiumide (hoonete ja tänavate vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitusprojektide) koostamiseks taotletaks AKTSIASELTSILT TALLINNA VESI tehnilised tingimused. Vastavad tingimused ehitusprojekti koostamiseks on detailplaneeringus määratud.

Osaühing Jaotusvõrk (praegu ärinimega Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ) kooskõlastas detailplaneeringu märkusega, et tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt osaühinguga Jaotusvõrk. Vastav tingimus ehitusprojekti koostamiseks on detailplaneeringus määratud.

Aktsiaselts KH Energia - Konsult kooskõlastas detailplaneeringu märkusega, et tööprojekt tuleb kooskõlastada täiendavalt Aktsiaseltsiga KH Energia - Konsult. Vastav tingimus ehitusprojekti koostamiseks on detailplaneeringus määratud.

Aktsiaselts Eesti Gaas kooskõlastas detailplaneeringu märkusega, et gaasitoru läbilõige tuleks tellida AS-lt EG Võrguteenus. Vastav tingimus ehitusprojekti koostamiseks on detailplaneeringus määratud.

Elektrivarustuse kaabel on planeeritud läbi Pärnu mnt 130 kinnistu Alevi tänavast kuni Pärnu mnt 130 paikneva trafoalajaamani. Pärnu mnt 130 kinnistule on võrguvaldaja, osaühingu Jaotusvõrk, kasuks seatud isiklik kasutusõigus. Kuna Pärnu mnt 130 maa kasutamine on kinnistu omanike ja trassivaldajaga eelnevalt kokkulepitud, ei ole planeeringulahendust kõigi Pärnu mnt 130 kinnistu omanikega kooskõlastatud. Üks Pärnu mnt 130 kinnistu kaasomanikest, OÜ Domen, on detailplaneeringu kooskõlastanud ning palus tööde teostamise kooskõlastada täiendavalt. Vastav tingimus on detailplaneeringus määratud. Teisi Pärnu mnt 130 kinnistu omanikke teavitati detailplaneeringu avalikust väljapanekust.

Pärnu mnt 124 korteriomandite (kokku 8 korteriomandit) omanikele on saadetud planeeringulahendust tutvustavad materjalid tähtsaadetisena edastatud kirjaga, mille peale 5 korteri omanikud/elanikud on esitanud ühiselt järgmise seisukoha: olemasolevat kanalisatsioonitorustikku mitte likvideerida enne, kui uus toimiv torustik on välja ehitatud. Uus toimiv torustik peab rahuldama kahe maja (Pärnu mnt 124 ja 122) vajadused, kuna need on omavahel ühenduses. Kindlasti ehitada ka toimivad sademetevee äravoolu kaevud, kuna vihmaste ilmadega uputab hoovi ära. Lisaks paluti planeeritava ala piiri täpsustada nii, et Pärnu mnt 124 krundi osa ei jääks planeeritavale alale.

Nõue, mitte likvideerida olemasolevat kanalisatsioonitorustikku enne, kui uus toimiv torustik on välja ehitatud, on planeeringus määratud. Sademetevee äravoolu kaevud on tänaval olemas juba praegu. Planeeritav maa-ala hõlmab Pärnu mnt 124 kinnistut vaid planeeritud kanalisatsioonitorustiku ulatuses, kuna 1. juulini 2009 kehtinud planeerimisseaduse § 221 lõike 2 alusel tuli planeeritavat ala laiendada selliselt, et planeering hõlmaks kogu loodavat võrguühendust. Pärnu mnt 124 kinnistu omanikke teavitati detailplaneeringu avalikust väljapanekust.

Pärnu mnt 128 // Alevi tn 2 ja Alevi tn 4 kinnistu omanik Osaühingu Autoleping esindaja on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Pärnu mnt 126 kinnistu omanik on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Kuna detailplaneering sisaldab kehtestatud Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, esitati detailplaneering planeerimisseaduse § 17 lg 3 punkti 2 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõike 5 alusel täiendava kooskõlastamise vajaduse määramiseks Harju maavanemale.

Harju maavanem palus lisada detailplaneeringule väljavõtte kehtivast Tallinna üldplaneeringust, kus oleks ära näidatud planeeritava maa-ala asukoht.

Lisaks märkis maavanem, et planeerimisseaduse § 221 lõikest 2 (kehtis kuni 1. juulini 2009) tulenevalt planeeritakse tehnovõrgud ja -rajatised, arvestades olemasolevaid ehitisi, tehnovõrke ja -rajatisi ning muid kitsendusi. Kui kinnisasjale tehnovõrgu või rajatisega võrguühenduse loomiseks on vajalik luua ühendus olemasoleva tehnovõrgu või -rajatisega, mis ei asu planeeritaval maa-alal, siis peab planeeringu algataja laiendama planeeritavat maa-ala selliselt, et planeering hõlmaks kogu loodavat võrguühendust. Seega peaks Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga planeeritav maa-ala hõlmama ka seda ala, kuhu on planeeritud need tehnovõrgud ja -rajatised (planeeritav elektrikaabel), mis jäävad detailplaneeringu algatamisel määratud planeeringualast välja.

Harju maavanem ei pidanud vajalikuks planeerimisseaduse § 17 lg 3 punkti 2 alusel määrata Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringule kooskõlastusi riigiasutustega.

Planeeritava ala piire muudeti vastavalt maavanema ettepanekule. Detailplaneeringule on lisatud väljavõte kehtivast Tallinna üldplaneeringust. Väljavõttele on märgitud planeeritava maa-ala asukoht. Detailplaneeringu vastuvõtmisel laiendati planeeritavat maa-ala 0,07 ha võrra selliselt, et planeering hõlmaks kogu loodavat võrguühendust.

Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneering, milles kavandati liita elamumaa sihtotstarbega Pärnu mnt 126 kinnistu ja Alevi tn 4 kinnistu ning elamu- ja ärimaa sihtotstarbega Pärnu mnt 128 // Alevi tn 2 kinnistu üheks 60% ulatuses elamu- ja 40% ulatuses ärimaa sihtotstarbega krundiks ning on määratud ehitusõigus ja krundi kasutamise tingimused kuni üheksa maa-pealse ja kahe maa-aluse korrusega ning äriruumidega elamu ehitamiseks ning tehti ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ kohane ettevõtluse segahoonestusala planeeritava maa-ala piires korruselamute alaks, võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 13. mai 2009 korraldusega nr 772-k “Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine“.

Detailplaneeringu vastuvõtmise kohta ilmus teade ajalehes Postimees 16. mail 2009. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 10.-25. juunini 2009. Teade avaliku väljapaneku aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 30. mail 2009. Avaliku väljapaneku ajal vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud.

Kuna Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus on tehtud ettepanek Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ muutmiseks, esitati detailplaneering Tallinna Linnavalitsuse 7. juuli 2009 kirjaga nr LV-1/4612 planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2 ja § 23 lg 3 p 3 ning Tallinna linna ehitusmääruse § 18 lõike 13 kohaselt Harju maavanemale järelevalveks.

Harju maavanem andis 28. augusti 2009 kirjaga nr 2.1-13/3936 planeerimisseaduse § 23 lõike 6 alusel Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu.

11. septembril 2009 sõlmitud lepinguga nr 2-6/194 võttis Osaühing Autoleping kohustuse tagada omavahendite arvelt detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise.

Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7 punktile 4 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast Pärnu mnt 124 kinnistu omanikke, korteriühistut “Pärnu mnt 127“ (Pärnu mnt 127 kinnistu omanike esindaja), Pärnu mnt 129 kinnistu omanikku, Pärnu mnt 130 kinnistu omanikke, Pärnu mnt 132 kinnistu omanikku, Alevi tn 3 kinnistu omanikku, Alevi tn 6 kinnistu omanikku.

Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lõikele 3.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees