|
Tallinna
Linnavolikogu 17. juuni 2010
otsuse nr 152
LISA
|
|
|
|
|
|
Seletuskiri
Tallinna Linnavolikogu otsuse “Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas“
juurde
|
|
|
|
|
|
Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse
Kesklinnas asuva 0,45 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Pärnu
mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneering, mille alusel liidetakse
elamumaa sihtotstarbega Pärnu mnt 126 kinnistu ja Alevi tn 4 kinnistu
ning elamu- ja ärimaa sihtotstarbega Pärnu mnt 128 // Alevi
tn 2 kinnistu üheks 60% ulatuses elamu- ja 40% ulatuses ärimaa
sihtotstarbega krundiks ning milles on määratud ehitusõigus ja krundi
kasutamise tingimused kuni üheksa maa-pealse ja kahe maa-aluse korrusega ning
äriruumidega elamu ehitamiseks.
Detailplaneering muudab Tallinna
Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“
kohase ettevõtluse segahoonestusala planeeritud maa-ala piires korruselamute
alaks.
Pärnu mnt 126 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri
2004 korraldusega nr 2176-k kehtestatud “Pärnu mnt 130 ja Alevi
tn 3 kinnistute detailplaneering“ kehtetuks käesolevas
planeeringus käsitletud Alevi tänava maa-ala ja Pärnu mnt 130 kinnistu
edelapiirile jääva umbes 158 m2 suuruse ala osas.
HALDUSAKTI PÕHJENDUSED
1. Olemasolev olukord
Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas
Kitseküla piirkonnas Pärnu maantee ja Alevi tänava nurgal.
Planeeritud maa-alal asuvad
eraomandisse kuuluvad Pärnu mnt 126 kinnistu,
Pärnu mnt 128 // Alevi tn 2 kinnistu ja Alevi tn 4
kinnistu. Lisaks jääb planeeritud maa-alale osa Pärnu mnt 130 kinnistust,
osa Pärnu mnt 124 kinnistust, osa Tallinna linnale kuuluvast transpordimaa
sihtotstarbega katastriüksusest Pärnu maantee T7 // Kiisa tänav
ja osa Alevi tänava maa-alast.
Pärnu mnt 126 kinnistu ja Alevi
tn 4 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on elamumaa, Pärnu mnt 128 //
Alevi tn 2 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 90% elamumaa ja 10%
ärimaa. Pärnu mnt 126 kinnistul asub üks ja Alevi tn 4 kinnistul kaks
2-korruselist elamut, mis on ehitatud 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate
algul. Pärnu mnt 128 // Alevi tn 2 kinnistul asunud ehitised on
lammutatud.
Praeguseks on Pärnu
mnt 128 // Alevi tn 2 krundilt ja Pärnu mnt 126 krundilt
kõik seal kasvanud puud maha raiutud. Alevi tn 4 krundi kirdepoolse piiri
ääres kasvab III väärtusklassi kuuluvate põõsaste rida.
2. Kontaktvööndi
analüüs
Planeeritud ala kontaktvöönd on
polüfunktsionaalne piirkond, kus paiknevad või on lubatud ehitada 3- kuni 12-korruselisi
elu- ja ärihooneid. Silmatorkavaim on Pärnu maantee ja Tondi tänava ristmikku
tähistav 16-korruseline kauplustega elamu, aadressiga Pärnu mnt 110. Tondi
tänava ääres paiknevad 2-3-korruselised elamud ja ärihooned. Alevi tänaval
domineerib valdavalt möödunud sajandi alguse agulimiljöö. 1-3-korruselised
puitelamud on ehitatud 20. sajandi algusaastatel. Tallinna Linnavalitsuse
3. novembri 2004 korraldusega nr 2176-k “Pärnu mnt 130 ja Alevi tn 3
kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas“ kehtestatud
detailplaneeringus on kavandatud maa-alale kaks krunti - 9-korruselise
korterite ja tootmispindadega ärihoone ehitamiseks ja 12-korruselise
äripindadega mitme korteriga elamu ehitamiseks. Pärnu mnt 130 kinnistu
osas on detailplaneering realiseeritud, Alevi tn 3 krundile hoone
püstitamiseks on väljastatud ehitusluba. Tallinna Linnavolikogu 18. juuni
2009 otsusega nr 150 on kehtestatud “Alevi tn 5 kinnistu detailplaneering“, milles on määratud ehitusõigus
Alevi tn 5 krundile kuni 5 maa-pealse ja ühe maa-aluse korrusega
ning äriruumidega elamu ehitamiseks.
Kontaktvööndis paiknevad hooned on
ehitatud valdavalt lahtisel hoonestusviisil. Tänavaäärsed vanemad hooned asuvad
selgelt tajutaval ehitusjoonel, krundi tänavapoolsel piiril. Uuemad hooned on
planeeritud ja ehitatud kruntide tänavapoolsest piirist kaugemale, et tulevikus
oleks võimalik tänavaid laiendada.
Kontaktvööndis asuvate kruntide
hoonestustihedus jääb vahemikku 0,3-5,8. Hoonete katusekalle varieerub -
vanadel puithoonetel on kaldkatused, uuematel ja uutel hoonetel madala kaldega
või lamekatused. Sama erinev on ka hoonete sokli kõrgus. Vanadel puitelamutel
on kõrge sokkel umbes 1,5 meetrit, uutel eluhoonetel, mille esimestel
korrustel on äriruumid, on madal sokkel.
Sotsiaalse infrastruktuuri objekte
kontaktvööndis ei ole. Lähimad lasteaiad on Kiisa, Magdaleena ja Asula tänaval,
lähim kool on Tallinna Ühisgümnaasium. Piirkond on hästi varustatud
ühistranspordiga, ühistransport on korraldatud busside ja rööbastranspordiga.
Lisaks on piirkond hästi varustatud tehnovõrkudega, planeeritava alaga
külgnevatele tänavatele on ehitatud enamus tehnovõrkude magistraale.
Kontaktvööndis puuduvad suuremad
haljasalad ja pargid. Ka tänavaäärne haljastus on vähene. Vähesel määral on
haljastust puitelamute kruntidel. Pärnu maantee vastaspoolel kasvavad mõned
suured puud. Lähim suur rekreatsiooniala on Järvel - Ülemiste järve
ümbruses.
Tallinna Linnavolikogu
16. aprilli 2009 otsusega nr 78
kehtestatud teemaplaneeringus “Tallinna Kesklinna
miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutustingimuste
määramine“ tehtud ettepanekute kohaselt ei jää planeeritav ala
miljööalale. Planeeritav ala ja kontaktvöönd jäävad arengualale, millel asuvate
kruntide kasutamise tingimused määratakse detailplaneeringus.
3. Tallinna üldplaneering
Tallinna üldplaneeringus on
planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud ettevõtluse
segahoonestusala, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku
sanitaartsooni vajav tootmine. Pärnu maantee äärne on Tallinna üldplaneeringu
kohaselt määratud magistraaltänavate ärivööndiks, kuhu võib rajada kaubandus-
ja teenindusettevõtteid.
Detailplaneeringus on tehtud
ettepanek muuta ettevõtluse segahoonestusala planeeritud maa-ala piires
korruselamute alaks. Arvestades piirkonna linnaehituslikke eeldusi - nagu
heal tasemel ühistranspordiga varustatus ja side linna teiste piirkondadega,
tehnovõrkude olemasolu, töökohtade olemasolu, sotsiaalsfääri objektide lähedus
ja kaubandus-teenindusettevõtete paljusus, on planeeritud ala lähiala hakanud
kujunema linnatüüpi majade piirkonnaks, kus hoonete esimestel korrustel on
kauplused, ärid või teenindusasutused ja kõrgematel korrustel on korterid.
Üldplaneeringu koostamise ajal ei suudetud prognoosida piirkonna nii kiiret
muutumist ja ala juhtfunktsioon määrati olemasoleva hoonestuse alusel.
Praegusel ajal rajatakse tootmisettevõtteid linna keskusest kaugemale ja Tallinna
Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringus“
määratud maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine on põhjendatud.
4. Kehtiv detailplaneering
Osa kohta planeeritud maa-alast on
Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2004 korraldusega nr 2176-k
kehtestatud “Pärnu mnt 130 ja Alevi
tn 3 kinnistute detailplaneering“.
Pärnu mnt 126 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutub Pärnu mnt 130 ja Alevi tn 3
kinnistute detailplaneering kehtetuks käesolevas planeeringus käsitletud Alevi
tänava maa-ala ja Pärnu mnt 130 kinnistu edelapiirile jääva umbes 158 m2
suuruse ala kohta. Kehtetuks muutuvas osas on Pärnu mnt 130 ja Alevi
tn 3 kinnistute detailplaneering ellu viidud.
5. Detailplaneeringus kavandatu
Detailplaneeringus on ette nähtud
liita elamumaa sihtotstarbega Pärnu mnt 126 kinnistu, elamu- ja ärimaa
sihtotstarbega Pärnu mnt 128 // Alevi tn 2 kinnistu ja elamumaa
sihtotstarbega Alevi tn 4 kinnistu. Moodustatava krundi maakasutuse
sihtotstarbeks on määratud 40% ulatuses ärimaa ja 60% ulatuses elamumaa.
Moodustatavale krundile, aadressi ettepanekuga Pärnu mnt 126 // Alevi
tn 2 on määratud ehitusõigus kuni üheksa maapealse korrusega ja kahe
maa-aluse korrusega hoone rajamiseks. Hoone maksimaalseks kõrguseks maapinnast
on planeeritud 30,1 m. Kortereid on hoonesse kavandatud kuni 41,
hoonestustiheduseks kujuneb 3,7.
Hoone Pärnu maantee poolne osa on
kavandatud nurgalahendusena ja 9 maapealse korrusega. Piki Alevi tänavat väheneb
hoone kõrgus korrusekõrguste terrasside kaupa 3 korruseni. Hoone Pärnu
maantee ja Alevi tänava ristmiku poolne nurk on kavandatud teravnurksena 2.-9. korruse
ulatuses. Ka Pärnu mnt 130 krundile ehitatud hoone puhul on kasutatud teravnurga
motiivi. Sama kujundusvõtte kordamine loob Alevi tänava ja Pärnu maantee
ristmikule ehitatavatest hoonetest ansambli. Planeeritud hoone kujust
tulenevalt jääb 3,3 m2 suurune kolmnurkne osa alates teisest
korrusest Tallinna linnale kuuluva maa kohale.
Hoonestusala piir Pärnu maantee
poolses küljes on määratud tänavast sama kaugele kui Pärnu mnt 110
kauplustega elamul. Hoonestusala on määratud krundi piirist 5 meetri
kaugusele. Selle tõttu on võimalik istutada kavandatud hoone ette puuderida ja
rajada äriruumide ette vajaliku laiusega hajumisruum ja kõnnitee. Tänava laiendamiseks
on hoonestusala piir määratud Alevi tänava poolsest krundipiirist 1,5 m
kaugusele.
Parkimiskohtade vajaduse arvutamise
aluseks on võetud Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega
nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse
arengukavas aastateks 2006-2014“ vahevööndi norm. Kavandatud suuruse
ja otstarbega hoone krundil peab arengukava kohaselt olema vähemalt 78 (77,2)
parkimiskohta. Krundile on kavandatud 96 parkimiskohta, kõik parkimiskohad
on kavandatud hoonesse. Täiendavalt on kavandatud 5 parkimiskohta Alevi
tänava äärde ja 7 kohta Pärnu maantee äärde. Planeering vastab
arengukavale. Jalakäijate juurdepääs moodustatavale krundile on Alevi tänavalt
ja Pärnu maanteelt, pääs hoones asuvasse parklasse on Alevi tänavalt.
Vastavalt Tallinna Linnavolikogu
25. augusti 2005 määrusele nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa
andmise tingimused ja kord“ kuuluvad planeeritud maa-alalt
likvideeritud puudest 18 üksikpuud (üks II väärtusklassi puu, 13 III väärtusklassi
ja neli IV väärtusklassi puud) asendamisele. Arvutuste kohaselt tuleb
likvideeritud puude asemele istutada 89 uut puud. Detailplaneeringus on ette
nähtud istutada planeeritud maa-alale 23 uut puud. Vastavalt Osaühingu
Autoleping 18. oktoobril 2007 esitatud garantiikirjale istutatakse
ülejäänud puud Tallinna linna Tallinna Keskkonnaameti poolt näidatud
istutuskõlblikule alale. Garantiikirja on kooskõlastanud Tallinna
Keskkonnaamet, märkides et asendusistutusena määratud puud tuleb istutada
Lasnamäe linnaossa Smuuli tee äärde.
Planeeritava krundi õuealale on ette
nähtud istutada 17 uut puud ja hulgaliselt põõsaid. Krundi Pärnu maantee
poolses küljes on kavandatud pikendada Pärnu mnt 130 hoone eest algavat
puuderida 6 uue puuga. Puud on ette nähtud istutada vibratsiooni
vähendavatesse ning kastmissüsteemiga varustatud istutuskonteinerisse.
Planeeritud hoone mõjutab
insolatsiooni kestust Pärnu mnt 124 eluruumides. Kavandatav hoone on
modelleeritud nii, et Pärnu mnt 124 asuvais eluruumides jääb tagatuks
Eesti standardile EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“
vastav insolatsiooni kestus ja insolatsiooni vähenemine ei ületa 50%. Insolatsiooni
kestust Alevi tn 6 eluruumides planeeritud hoone ei mõjuta.
Jäätmete kogumine on planeeritud
vastavalt jäätmeseadusele ja
Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrusega nr 36 kehtestatud “Tallinna jäätmehoolduseeskirjale“.
Jäätmete kogumise konteineritele on koht kavandatud hoonesse.
Planeeritud maa-ala asub
kaugküttepiirkonnas ning sellest tulenevalt on hoone soojusvarustus lahendatud
vastavalt Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19
kinnitatud lisale “Tallinna kaugküttepiirkonna
piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord,
kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja
soojusettevõtja arenduskohustus“ kaugkütte baasil.
Planeeringus kavandatu korrastab
linnaruumi ja sellega suureneb avalik hüve. Mitmeotstarbelise hoone kavandamine
on turvalisuse aspektist oluline, sest nii on tagatud inimeste kohalolek ja
kontroll avaliku ruumi üle ööpäevaringselt. Ka parklate otstarbeka kasutamise
huvides on hea elu- ja töökohad planeerida samasse hoonesse, sest erineva
kasutusre˛iimi tõttu on võimalik parkimiskohti ristkasutada ja nii on
kokkuvõttes parkimiskohtade vajadus väiksem.
6. Avaliku väljapaneku tulemused
Avaliku väljapaneku ajal
detailplaneeringu kohta vastuväiteid ja ettepanekuid ei esitatud. Kuna Pärnu
mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus on tehtud ettepanek Tallinna
Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna
üldplaneeringu“ muutmiseks, esitati detailplaneering järelevalve teostamiseks
Harju maavanemale. Harju maavanem andis 28. augustil 2009 detailplaneeringule
planeerimisseaduse § 23
lõige 6 kohase heakskiidu.
DETAILPLANEERINGU MENETLUS
Detailplaneeringu koostamise
algatamist taotles 7. juuni 2006 avaldusega Osaühingu Autoleping esindaja
S. Saar, kes soovis Pärnu mnt 126, Pärnu mnt 128 // Alevi
tn 2 ja Alevi tn 4 kruntidele näha ette uushoonestuse, Pärnu maantee
pool 9 korrust ning Alevi tänava pool 1 ja 6 korrust parkimisega
esimesel korrusel, keldrikorrusel ja tänaval. Lepingu nr 2-5/3
detailplaneeringu koostamiseks on Tallinna Linnaplaneerimise Amet sõlminud
7. jaanuaril 2008 QP Arhitektid OÜ-ga ja Osaühinguga Autoleping.
Detailplaneeringu koostamine algatati
Tallinna Linnavalitsuse 2. aprilli 2008 korraldusega nr 559-k “Pärnu mnt 126 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“. Detailplaneeringu
koostamise eesmärk oli liita elamumaa sihtotstarvetega Pärnu mnt 126 ja
Alevi tn 4 kinnistud ning elamu- ja ärimaa sihtotstarbega Pärnu
mnt 128 // Alevi tn 2 kinnistu üheks elamu- ja ärimaa
sihtotstarbega krundiks ning määrata moodustatavale krundile ehitusõigus ja
krundi kasutamise tingimused kuni 9-korruselise äriruumidega elamu ehitamiseks.
Teade detailplaneeringu algatamise
kohta ilmus ajalehes Postimees 7. aprillil 2008. Detailplaneeringu eskiislahendusega
sai tutvuda 14.-16. aprillini 2008. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja
eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 17. aprillil 2008.
Teade eskiislahendusega tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta
ilmus ajalehes Postimees 12. aprillil 2008.
Detailplaneeringu koostas KOOTPLAAN
OÜ (endise ärinimega ARHITEKTIBÜROO KOOT & KOOT OÜ). Detailplaneering
on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 2. aprilli 2008
korraldusega nr 559-k ning Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004
määrusega nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu eskiisi ja
detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“.
Detailplaneeringule on lisatud O. Abneri koostatud planeeritud maa-ala
puittaimestiku haljastuslik hinnang, Osaühingu Ilus Aed koostatud
ekspertarvamus Pärnu mnt 126 krundil kasvava hariliku vahtra kohta,
OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekti P. Soopere koostatud
insolatsioonianalüüs Pärnu mnt 124 ja Alevi tn 6 kohta ja
Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali koostatud hinnang liiklusmürast
põhjustatud mürataseme kohta.
Tallinna linna ehitusmääruse
§ 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu
kooskõlastanud.
Tallinna Kesklinna halduskogu,
Tallinna Kesklinna Valitsus, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet,
Põhja-Eesti Päästekeskus, Aktsiaselts Tallinna Küte ja Elion Ettevõtted
Aktsiaselts kooskõlastasid detailplaneeringu omapoolseid tingimusi esitamata.
Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu järgmise
tingimusega: ehitusprojekt koos haljastuskavaga kooskõlastada enne ehitusloa
saamist Tallinna Keskkonnaametiga. Vastav nõue on detailplaneeringus määratud.
Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna
tervisekaitsetalitus (praegu Terviseameti Põhja talitus) märkis, et korterite
planeerimisel planeeritava hoone Pärnu maantee poolsele küljele tuleb kõrge
mürataseme tõttu rakendada müravastaseid meetmeid vastavalt detailplaneeringule
lisatud Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali müraeksperdi koostatud
uuringu soovitusele. Mitte planeerida magamistube Pärnu maantee poolsele
küljele. Elamusse planeerida õhu puhastusega sissepuhke-väljatõmbe
ventilatsioon. Vastavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks on
detailplaneeringus määratud.
Tallinna Maa-amet (praegu Tallinna
Linnavaraamet) kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste tingimustega:
detailplaneeringus määratakse krundile positsioon 1 kavandatavad kõnniteed
avalikuks kasutamiseks. Kõnniteede avaliku kasutamise tagamiseks on vajalik
seada tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks.
Detailplaneeringus kavandatakse krundile positsioon 1 hoone 2.-9. korruse
ulatuses üle kinnistu piiri tänavamaa kohale (seatav servituut pindalaga
3,3 m2). Kavandatava hoone ehitamiseks tänavamaa kohale tuleb
kinnistu omanikul sõlmida Tallinna linnaga leping üleehitamisservituudi
seadmiseks.
Planeeringus ette nähtud kõnniteede
avaliku kasutamise tagamiseks ja üleehitamisservituudi seadmiseks pidas
Tallinna Maa-amet vajalikuks, et Alevi tn 4, Pärnu mnt 128 //
Alevi tn 2 ja Pärnu mnt 126 kinnistute omanik sõlmib Tallinna linnaga
võlaõigusliku lepingu enne Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu kehtestamist. Asjaõiguslik leping sõlmitakse pärast Pärnu
mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamist.
Osaühing Autoleping on
15. novembril 2007 andnud nõusoleku Alevi tn 4, Pärnu mnt 128 //
Alevi tn 2 ja Pärnu mnt 126 kinnistutele kavandatava kõnnitee
määramiseks avalikuks kasutamiseks ning on valmis eelpool nimetatud
kõnniteedele tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmisega Tallinn
linna kasuks.
Tallinna Linnavalitsuse
30. märtsi 2010 korralduse nr 460-k “Alevi tn 4, Alevi tn 2 //
Pärnu mnt 128 ja Pärnu mnt 126 kinnisasjadele Tallinna linna kasuks
isikliku kasutusõiguse seadmise taotlemine ja isiklikule kasutusõigusele
valitseja määramine ning Tallinna linna omandis olevale Kiisa tänav //
Pärnu maantee T7 kinnisasjale üleehitamisservituudi seadmine“ kohaselt
taotletakse Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu alusel Alevi
tn 4, Alevi tn 2 // Pärnu mnt 128 ja Pärnu mnt 126
kinnisasjadest detailplaneeringu alusel moodustatavale elamu- ja ärimaa
sihtotstarbega kinnisasjale Tallinna linna kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku
kasutusõiguse seadmist kinnisasjale ehitatava kergliiklustee avaliku kasutamise
tagamiseks. Samuti seatakse korralduse kohaselt Tallinna linna omandis
olevale Kiisa tänav // Pärnu maantee T7 kinnisasjale üleehitamisservituut
detailplaneeringu alusel moodustatava kinnisasja kasuks.
Korralduse alusel on sõlmitud
isikliku kasutusõiguse seadmise võlaõiguslik leping ja kinnistule
üleehitamisservituudi seadmise võlaõiguslik leping Tallinna linna, Osaühingu
Autoleping ja Pärnu mnt 126 kinnistu omaniku vahel 21. aprillil 2010.
AKTSIASELTS TALLINNA VESI
kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste märkustega: planeeritavate vee- ja
kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks seada notariaalne
servituut; järgnevate projekteerimisstaadiumide (hoonete ja tänavate vee- ja
kanalisatsioonitorustike ehitusprojektide) koostamiseks taotletaks AKTSIASELTSILT
TALLINNA VESI tehnilised tingimused. Vastavad tingimused ehitusprojekti
koostamiseks on detailplaneeringus määratud.
Osaühing Jaotusvõrk (praegu ärinimega
Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ) kooskõlastas detailplaneeringu märkusega, et
tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt osaühinguga Jaotusvõrk. Vastav
tingimus ehitusprojekti koostamiseks on detailplaneeringus määratud.
Aktsiaselts KH Energia - Konsult
kooskõlastas detailplaneeringu märkusega, et tööprojekt tuleb kooskõlastada
täiendavalt Aktsiaseltsiga KH Energia - Konsult. Vastav tingimus
ehitusprojekti koostamiseks on detailplaneeringus määratud.
Aktsiaselts Eesti Gaas kooskõlastas
detailplaneeringu märkusega, et gaasitoru läbilõige tuleks tellida AS-lt EG
Võrguteenus. Vastav tingimus ehitusprojekti koostamiseks on detailplaneeringus
määratud.
Elektrivarustuse kaabel on
planeeritud läbi Pärnu mnt 130 kinnistu Alevi tänavast kuni Pärnu
mnt 130 paikneva trafoalajaamani. Pärnu mnt 130 kinnistule on
võrguvaldaja, osaühingu Jaotusvõrk, kasuks seatud isiklik kasutusõigus. Kuna
Pärnu mnt 130 maa kasutamine on kinnistu omanike ja trassivaldajaga
eelnevalt kokkulepitud, ei ole planeeringulahendust kõigi Pärnu mnt 130
kinnistu omanikega kooskõlastatud. Üks Pärnu mnt 130 kinnistu
kaasomanikest, OÜ Domen, on detailplaneeringu kooskõlastanud ning palus
tööde teostamise kooskõlastada täiendavalt. Vastav tingimus on
detailplaneeringus määratud. Teisi Pärnu mnt 130 kinnistu omanikke
teavitati detailplaneeringu avalikust väljapanekust.
Pärnu mnt 124 korteriomandite (kokku
8 korteriomandit) omanikele on saadetud planeeringulahendust tutvustavad
materjalid tähtsaadetisena edastatud kirjaga, mille peale 5 korteri
omanikud/elanikud on esitanud ühiselt järgmise seisukoha: olemasolevat
kanalisatsioonitorustikku mitte likvideerida enne, kui uus toimiv torustik on
välja ehitatud. Uus toimiv torustik peab rahuldama kahe maja (Pärnu
mnt 124 ja 122) vajadused, kuna need on omavahel ühenduses. Kindlasti
ehitada ka toimivad sademetevee äravoolu kaevud, kuna vihmaste ilmadega uputab
hoovi ära. Lisaks paluti planeeritava ala piiri täpsustada nii, et Pärnu
mnt 124 krundi osa ei jääks planeeritavale alale.
Nõue, mitte likvideerida olemasolevat
kanalisatsioonitorustikku enne, kui uus toimiv torustik on välja ehitatud, on
planeeringus määratud. Sademetevee äravoolu kaevud on tänaval olemas juba
praegu. Planeeritav maa-ala hõlmab Pärnu mnt 124 kinnistut vaid
planeeritud kanalisatsioonitorustiku ulatuses, kuna 1. juulini 2009
kehtinud planeerimisseaduse § 221 lõike 2 alusel tuli
planeeritavat ala laiendada selliselt, et planeering hõlmaks kogu loodavat
võrguühendust. Pärnu mnt 124 kinnistu omanikke teavitati detailplaneeringu
avalikust väljapanekust.
Pärnu mnt 128 // Alevi
tn 2 ja Alevi tn 4 kinnistu omanik Osaühingu Autoleping esindaja on
detailplaneeringu kooskõlastanud.
Pärnu mnt 126 kinnistu omanik on
detailplaneeringu kooskõlastanud.
Kuna detailplaneering sisaldab
kehtestatud Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, esitati
detailplaneering planeerimisseaduse § 17 lg 3 punkti 2 ja
Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõike 5 alusel täiendava
kooskõlastamise vajaduse määramiseks Harju maavanemale.
Harju maavanem palus lisada
detailplaneeringule väljavõtte kehtivast Tallinna üldplaneeringust, kus oleks
ära näidatud planeeritava maa-ala asukoht.
Lisaks märkis maavanem, et
planeerimisseaduse § 221 lõikest 2 (kehtis kuni
1. juulini 2009) tulenevalt planeeritakse tehnovõrgud ja -rajatised,
arvestades olemasolevaid ehitisi, tehnovõrke ja -rajatisi ning muid kitsendusi.
Kui kinnisasjale tehnovõrgu või rajatisega võrguühenduse loomiseks on vajalik
luua ühendus olemasoleva tehnovõrgu või -rajatisega, mis ei asu planeeritaval
maa-alal, siis peab planeeringu algataja laiendama planeeritavat maa-ala
selliselt, et planeering hõlmaks kogu loodavat võrguühendust. Seega peaks Pärnu
mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga planeeritav maa-ala
hõlmama ka seda ala, kuhu on planeeritud need tehnovõrgud ja -rajatised
(planeeritav elektrikaabel), mis jäävad detailplaneeringu algatamisel määratud planeeringualast
välja.
Harju maavanem ei pidanud vajalikuks
planeerimisseaduse § 17 lg 3 punkti 2 alusel määrata Pärnu mnt 126
kinnistu ja lähiala detailplaneeringule kooskõlastusi riigiasutustega.
Planeeritava ala piire muudeti vastavalt
maavanema ettepanekule. Detailplaneeringule on lisatud väljavõte kehtivast
Tallinna üldplaneeringust. Väljavõttele on märgitud planeeritava maa-ala
asukoht. Detailplaneeringu vastuvõtmisel laiendati planeeritavat maa-ala 0,07 ha
võrra selliselt, et planeering hõlmaks kogu loodavat võrguühendust.
Pärnu mnt 126 kinnistu ja
lähiala detailplaneering, milles kavandati liita elamumaa sihtotstarbega Pärnu
mnt 126 kinnistu ja Alevi tn 4 kinnistu ning elamu- ja ärimaa
sihtotstarbega Pärnu mnt 128 // Alevi tn 2 kinnistu üheks
60% ulatuses elamu- ja 40% ulatuses ärimaa sihtotstarbega krundiks ning on
määratud ehitusõigus ja krundi kasutamise tingimused kuni üheksa maa-pealse ja
kahe maa-aluse korrusega ning äriruumidega elamu ehitamiseks ning tehti ettepanek
muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3
kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ kohane ettevõtluse segahoonestusala
planeeritava maa-ala piires korruselamute alaks, võeti vastu Tallinna
Linnavalitsuse 13. mai 2009 korraldusega nr 772-k “Pärnu mnt 126 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine“.
Detailplaneeringu vastuvõtmise kohta
ilmus teade ajalehes Postimees 16. mail 2009. Detailplaneering oli avalikul
väljapanekul 10.-25. juunini 2009. Teade avaliku väljapaneku aja ja koha kohta
ilmus ajalehes Postimees 30. mail 2009. Avaliku väljapaneku ajal
vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud.
Kuna Pärnu mnt 126 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringus on tehtud ettepanek Tallinna Linnavolikogu
11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna
üldplaneeringu“ muutmiseks, esitati detailplaneering Tallinna Linnavalitsuse 7. juuli
2009 kirjaga nr LV-1/4612 planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2
ja § 23 lg 3 p 3 ning Tallinna linna ehitusmääruse § 18
lõike 13 kohaselt Harju maavanemale järelevalveks.
Harju maavanem andis 28. augusti
2009 kirjaga nr 2.1-13/3936 planeerimisseaduse § 23 lõike 6
alusel Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
edasiseks menetlemiseks heakskiidu.
11. septembril 2009 sõlmitud
lepinguga nr 2-6/194 võttis Osaühing Autoleping kohustuse tagada
omavahendite arvelt detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja
välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise.
Vastavalt planeerimisseaduse § 25
lg 7 punktile 4 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala
jooksul Pärnu mnt 126 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast Pärnu mnt 124
kinnistu omanikke, korteriühistut “Pärnu mnt 127“ (Pärnu mnt 127
kinnistu omanike esindaja), Pärnu mnt 129 kinnistu omanikku, Pärnu mnt 130
kinnistu omanikke, Pärnu mnt 132 kinnistu omanikku, Alevi tn 3
kinnistu omanikku, Alevi tn 6 kinnistu omanikku.
Planeerimisseaduse
§ 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine
kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 22 lõike 1 punktile 33 ja Tallinna linna ehitusmääruse
§ 19 lõikele 3.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
