Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Nõusoleku andmine parkimistasu maksmise korraldamise, kontrollimise ning viivistasu määramise üleandmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule
Tallinna Linnavolikogu 17.06.2010 otsus number 147
Redaktsiooni kehtivus:17.06.2010 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

17. juuni 2010 nr 147

 

 

 

 

Nõusoleku andmine parkimistasu maksmise korraldamise, kontrollimise ning viivistasu määramise üleandmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule

 

 

 

Liiklusseaduse § 501 lg 3, kohalike maksude seaduse § 141 lg 2, halduskoostöö seaduse §-de 5 ja 9 ja Tallinna Linnavolikogu 30. jaanuari 2003 määruse nr 9 “Parkimistasu kehtestamine“ p 10.1 alusel ning otsuse lisas toodud põhjustel

 

 

     

1. Anda halduslepinguga parkimistasu maksmise korraldamine, kontrollimine ning viivistasu määramine üle eraõiguslikule juriidilisele isikule kolmeks aastaks.

2. Tallinna Linnavalitsusel viia läbi vastav riigihange ja sõlmida haldusleping.

3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2010
otsuse nr 147
LISA

 

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Nõusoleku andmine parkimistasu maksmise korraldamise, kontrollimise ning viivistasu määramise üleandmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule“ juurde

 

 

 


Tallinna Linnavolikogu otsustab anda halduslepinguga parkimistasu maksmise korraldamise, kontrollimise ning viivistasu määramise üle eraõiguslikule juriidilisele isikule kolmeks aastaks.

Halduskoostöö seaduse § 5 kohaselt võib volitada eraõigusliku juriidilise isiku haldusülesannet täitma, kui haldusülesande täitmine juriidilise või füüsilise isiku poolt on majanduslikult põhjendatud, arvestades muu hulgas ülesande riigi või kohaliku omavalitsuse poolt täitmiseks volitamiseks, võimalikuks rahastamiseks ning järelevalveks tehtavaid kulutusi, haldusülesande täitmiseks volitamine ei halvenda selle täitmise kvaliteeti ning haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmise tagamiseks korraldab enne haldusülesande täitmiseks volitamise otsustamist haldusülesande täitmist volitama õigustatud ametiisik või organ analüüsi koostamise, mis sisaldab täitmiseks volitamise tingimuste majanduslikke arvestusi ja riigile või kohalikule omavalitsusele kaasnevate kulutuste suurust, haldusülesande täitmise järjepidevuse ja kvaliteedi tagamise abinõusid ning haldusülesande täitmiseks volitamisest tingitud õiguslikku ja faktilist mõju isikutele, kelle suhtes täitmiseks volitatavat haldusülesannet täidetakse. Analüüs vormistatakse kirjalikult ning selle järeldused lisatakse haldusülesande täitmiseks volitamise otsusele. Analüüs avalikustatakse avaliku teabe seaduses sätestatud korras.

Sama seaduse paragrahvi 9 kohaselt kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise otsustab volikogu, kes volitab halduslepingut sõlmima valla- või linnavalitsuse.

Haldusülesande täitmiseks volitamise analüüs

Alljärgnevalt on esitatud vastavalt halduskoostöö seaduse §-le 5 haldusülesande täitmiseks volitamise kaalutlused.

1.    Majanduslikud kaalutlused

Tallinna linna ja AS Ühisteenuste vahel 22. märtsil 2006 sõlmitud Tallinna parkimise korraldamise ja kontrolli haldusleping kehtib kuni 28.02.2011. Kui Tallinna linn hakkaks ise täitma eelnimetatud ülesandeid, siis tuleks parkimispiletite müümiseks soetada parkimisautomaadid, mille maksumus on 4 500 000 krooni. Lisaks tuleb soetada parkimise haldusprogramm (maksumus 1 800 000 krooni). Nimetatud summadele lisandub hooldus, haldus ja inkassatsiooni teenuse eest jooksevkulu. Kulud GSM operaatoritele M-parkimise ja piletilevitajatele jäävad samaks.

Praegu kehtiva halduslepingu kohaselt on eraõiguslikul juriidilisel isikul kohustus garanteerida minimaalne parkimistulu (2009. a 47 000 000 krooni ja 2010. a 49 000 000 krooni) ning see on omakorda tagatud panga tagasivõtmatu garantiikirjaga. Tallinna linna enda ametiasutuse poolt parkimistulu kogumisel selliseid garantiisid ei ole võimalik luua. Lisaks on eraõigusliku juriidilise isiku kohustus kanda tasulises parkimisalas parkimistasudega seonduvate märkide, viitade ja siltide kulud. Eraõigusliku juriidilise isiku mittekaasamisel tuleb Tallinna linnal ka need kulud ise kanda (kuni 3 000 000 krooni).

Ühe võimalusena on kaalutud viivistasu määramise üleandmist Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile. Parkimistasu maksmise võimaluste loomisega tegeleks aga edasi Tallinna Transpordiamet. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ja Tallinna Transpordiameti töötajate palgakulu oleks kokku aastas 7 312 563 krooni. Majandamiskulud (kantselei, puhastus, koristus, parkimisautomaatide hooldus, kaardimakse terminali rent, valve, vormiriietus, IT, rahaveondus, pangateenus, õigusabi (millele lisanduvad veel menetluskulude hüvitised viivistasude vaidlustes), sidekulud, EMT allhange m-parkimisele (6 700 000 krooni), kindlustus, elekter, erisoodustus, muud kulud, amortisatsioon, üldkulud, turundus, IT tugi ja väljaõpe ning täiendus moodustaks linnale kulu aastas vähemalt 11 004 000 krooni ehk palgakulu ja majanduskulu kokku on 18 316 563 krooni.

Seega on Tallinna linna poolt parkimistasu maksmise korraldamine ja viivistasude kontrolli teostamise maksumus esimesel aastal kokku vähemalt 25 348 563 krooni (koosneb palgakulust 7 312 563, majanduskuludest ja allhankest 11 004 000 ning investeeringutest seadmetesse ja tarkvarasse 7 032 000 krooni). Eraõigusliku juriidilise isiku puhul oli 2009. aasta halduslepingu kohane kulu 16 441 920 krooni ehk parkimistasu maksmise korraldamine ja viivistasude kontrolli ise teostamine oleks linnale 8 906 643 krooni kallim ning puuduksid eelnimetatud garantiid. 2010. aastal väheneb halduslepingu järgselt eraõigusliku juriidilise isiku teenustasu veel 2%.

Tuleb arvestada, et esimesel aastal linna poolt tehtud investeeringud amortiseeruvad. Seega ei ole ka pikemas perspektiivis tehtav investeering majanduslikult otstarbekas.

1997. aastal oli munitsipaalettevõttel (edaspidi ME) Valika plaan koguda parkimistulu 14 000 000 krooni, kuid koguti ainult ~8 000 000 krooni[1]. Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimise korraldamise kulud olid keskmiselt 10 500 000 krooni[2] ning parkimistulu koguti kokku 27 570 000 krooni[3]. Seega oli parkimistulu kogumise kulu 26,3% siis, kui linn ise parkimise järelevalvet teostas. Samas aga puudus motivatsioon muuta paremaks parkimistasu maksmise võimalusi. Alates parkimise kontrolli funktsiooni üleandmisest eraõiguslikule juriidilisele isikule, tõusis linna puhas parkimistulu 16 400 000 kroonilt 39 900 000 kroonile. Samuti arendati välja eraõigusliku juriidilise isiku poolt GSM operaatori vahendusel parkimistasu maksmine ning tehti mahukad investeeringud tark- ja riistvarasse.

Analüüs näitas, et eraõiguslik juriidiline isik optimeeris maksimaalselt kulusid ning tagas parkimistulu enam kui kahekordse tõusu poole väiksema kontrolöride arvu juures. Kinnitust sai ka asjaolu, et eraõigusliku juriidilist isikut motiveerib parkimistasu maksmise võimalusi laiendama ja paremini korraldama parkimistasu maksmise kontrolli kasumi saamise eesmärk. Avalik-õigusliku ametiasutuse puhul ei ole aga sellise motivatsiooni rakendamine lubatav. Samas ei ole teist sama tõhusat meedet, mis motiveeriks linna ametiasutust analoogsele efektiivsusele töös. Arvestades Tallinna linna kogemust (ME Valika, AS Signaal, OÜ Altermon ja Tallinna Liikluskorralduskeskus) parkimistasu maksmise kontrollist, on alust arvata, et Tallinna Transpordiameti või Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt rakendatav viivistasu otsuste määramine ei ole sama efektiivne, kui seda on eraõigusliku juriidilise isiku poolt.

Parkimistasu maksmise korraldamine, tasumise kontrollimine ning viivistasu määramine eraõigusliku juriidilise isiku poolt aastas maksab linnale 16 441 920 krooni ja sama tegevus linna ametiasutuste enda poolt esimesel aastal 25 348 563  krooni ning igal järgneval aastal 18 316 563 krooni.

Seega on linna enda ametiasutuste poolt parkimistasu müügivõrgu ja kontrolli korraldamine ning viivistasu määramine linnale esimesel aastal 8 906 643 krooni kallim ning igal järgneval aastal 1 874 643 krooni kallim.

Majanduslik analüüs näitab selgesti, et parkimistasu maksmise korraldamise, tasumise kontrollimise ning viivistasu määramise üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule on olnud ja on ka järgnevaks perioodiks majanduslikult põhjendatud.

Eraõiguslikule juriidilisele isikule parkimistasu maksmise korraldamise, tasumise kontrollimise ning viivistasu määramise üleandmine peab võimaldama linnal edaspidiselt ka otsustada, kas see on majanduslikult otstarbekas. Selleks on mõistlik piirata hanke periood kolmele aastale.

2.    Kvaliteedi tagamise kaalutlused

Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 501 lg 3 kohaselt korraldab kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal parkimist valla- või linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad liiklusseaduses ametiisiku kohta käivad sätted.

Tallinna Linnavolikogu 30. jaanuari 2003 määruse nr 9 “Parkimistasu kehtestamine“ p 10.1 kohaselt korraldab linna tasulisel parkimisalal parkimist linnavalitsus oma ametite kaudu. Parkimisjärelevalvet, parkimistasu maksmise kontrollimist, viivistasu määramist ja viivistasu sissenõudmist ning parkimistasu haldamise toiminguid teostavad Tallinna Transpordiamet ja Tallinna Linnakantselei vastavalt oma põhimäärusele. Linnavalitsus võib linnavolikogu nõusolekul majandusliku otstarbekuse korral halduslepingu alusel parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning viivistasu määramise üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Maksuhalduri ülesandeid täidab ja järelevalvet halduslepingu üle teostab Tallinna Transpordiamet.

Parkimistasu maksmise korraldamise all tuleb mõista üksnes parkimispiletite levitamist avalikes müügikohtades ning m-parkimist (parkimistasu maksmist mobiilside vahendusel). Parkimispileteid kioskis müüvad vastava eraõigusliku juriidilise isiku müüjad ning seda ei saa kuidagi käsitleda maksuhalduri funktsiooni täitmisena. Küll on aga parkimispiletite üle arvestuse pidamine maksuhalduri funktsioon ning seda teostab Tallinna Transpordiamet. Samuti vahendavad eraõiguslikud juriidilised isikud GSM võrkude kaudu m-parkimise võimalust mobiiltelefoni vahendusel ning ka see ei ole maksuhalduri funktsioon. Tallinna Transpordiamet kontrollib m-parkimise kasutamist ning sellest laekuvaid parkimistulusid, mis on maksuhalduri funktsioon. Seega täidab kõiki maksuhalduri funktsioone Tallinna Transpordiamet ning tehnilist tööd teevad eraõiguslikud juriidilised isikud kolme GSM võrgu ja 160 müügikoha kaudu.

Parkimistasu maksmise kontroll ja viivistasude määramine on praegu antud üle eraõiguslikule juriidilisele isikule ning ettevõtte selle tegevuse üle teostab järelevalvet Tallinna Transpordiamet. Käesoleval ajal annab eraõiguslik juriidiline isik aru oma tegevusest igapäevaselt jooksvalt ning igas kuus põhjalikul aruandekoosolekul. Selline töökorraldus on ennast õigustanud ning selliselt on kvaliteedi tagamine planeeritud rajada ka uues hankes.

Liiklusseadus määratleb ära kindlad olukorrad, millal on parkimistasu määramine ehk viivistasu rakendamine lubatud. Rakendatud viivistasule on võimalus esitada vaie eraõigusliku juriidilise isiku üle järelevalvet teostavale asutusele või pöörduda kaebusega kohtusse. Kuna menetluskulud ja kaebaja õigusabikulud peab kandma eraõiguslik juriidiline isik, siis on eraõigusliku juriidiline isik otseselt huvitatud võimalikult õiguspärasest käitumisest parkimistasu maksmise kontrollimisel ja viivistasude määramisel, et vältida täiendavaid kulusid. Ebaõige viivistasu korral peab kandma menetluskulud ja õigusabikulud kohtus eraõigusliku juriidiline isik. Sellised meetmed ja võimalused tagavad topelt kontrolli eraõigusliku juriidilise isiku üle parkimistasu maksmise kontrollimisel ja viivistasude määramisel.

Tallinna linn on enne eraõiguslikule juriidilisele isikule eelnimetatud ülesannete andmist halduslepinguga tegelenud ise iga nimetatud parkimistasu maksmist võimaldava kanaliga, kuid praktika on näidanud, et see ei ole taganud rahuldavaid parkimistasu maksmise võimalusi, sest linna partneriteks on mitmeid eraõiguslike juriidilisi isikuid ning nende paljususe tõttu vastutus hajub.

Praktikas on parima kvaliteedi parkimistasu maksmise võimaluste tagamiseks taganud haldusleping, mille kohaselt garanteerib kõikide eelnimetatud parkimistasu maksmise võimalused üks eraõiguslik juriidiline isik. Sellisel juhul vastutab kogu parkimistasu maksmise võimaluste valdkonna eest üks juriidiline isik ning vastutus ei haju.

Tallinna linn on praktikas varasemalt ära katsetanud kõik võimalused, sh ise parkimistasu maksmise kontrolli teostada, kuid kõige efektiivsem ja tulemuslikum on olnud seni halduslepinguga parkimistasu maksmise võimaluste korraldamise ja parkimistasu maksmise kontrolli üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule. Sellist süsteemi praktiseerib praktiliselt enamus EL liikmesriikide suurlinnu.

3.    Õigusliku ja faktilise mõju kaalutlused

Keelekasutuses nimetatakse viivistasu parkimistrahviks, kuid seda viivistasu oma olemuselt ei ole. Viivistasu ei ole väärteokaristus ega ka maksusanktsioon. Viivistasu on konstantne parkimistasu ja see määratakse parkimistasu mittemaksmise ilmnemisel, sest tagantjärele ei ole võimalik kindlaks teha tegelikult pargitud aega ning selle alusel arvutada tasumata parkimistasu summat.

Parkimistasu maksmise kontroll ja viivistasu määramine on järelevalvelise iseloomuga haldustoiming ning selle delegeerimine eraõiguslikule juriidilisele isikule on LS § 501 lg 3 teise lause alusel lubatav.

Kohalike maksude haldamise on Tallinna Linnavolikogu teinud linna ametiasutustele ülesandeks nende põhimäärustes. Parkimistasu administreerimine on Tallinna Transpordiameti põhimäärusekohane ülesanne. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti tegevus ei ole põhimääruse kohaselt kohalike maksude administreerimine, vaid linnavolikogu vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamine ja nende rikkumistel väärtegude menetlemine, linna omandis või valduses oleva vara valve, linna asutustes ja avalikel üritustel avaliku korra tagamisel osalemine, väärteoasjade registri ning muude ameti ülesannete täitmiseks vajalike registrite ja andmekogude pidamine, ameti pädevusse kuuluvates küsimustes Tallinna õigusaktide väljatöötamine, ennetustöö oma pädevusse kuuluvate väärtegude ennetamise osas ja informatsiooni edastamine linna ametiasutustele haldussunni kohaldamise vajaduse kohta. Seega parkimistasu administreerimise üleandmine Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile ei ole arvestades kehtivat ametiasutuse põhimäärust ja selles sätestatud asutuse funktsioone põhjendatud.

Lähtudes eeltoodust on põhjendatud uue riigihanke korraldamine järgmiseks kolmeks aastaks parkimistasu maksmise võimaluste korraldamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning viivistasu määramise teenuse ostmiseks eraõiguslikult juriidiliselt isikult. Pärast kolme aasta möödumist tuleb kaaluda uuesti majanduslikust otstarbekusest lähtuvalt seda, kas käesolevas eelnõus käsitletud haldusülesandeid anda üle eraõiguslikule juriidilisele isikule või mitte.

Parkimise kohaseks reguleerimiseks ja parkimistasu laekumise eelduseks on parkimistasu efektiivne administreerimine. Parkimistasu administreerimise üks pool on parkimistasu maksmise võimaluste loomine. See hõlmab parkimispiletite laialdast levitamist, parkimisautomaatide soetamist, haldamist ning inkassatsiooni ja kolme mobiilside operaatorite vahendusel parkimistasu maksmise korraldamist. Need teenused tuleb linnal osta, sest majanduslikult ei ole otstarbekas luua linnal ainult parkimispiletite müümiseks kioskeid või GSM võrke m-parkimiseks.

Parkimise korraldamisel ja parkimistasu kogumisel on teine oluline aspekt järelevalve. ME Valika, AS-i Signaal, OÜ Altermon, Tallinna Liikluskorralduskeskuse, AS-i Falck, AS-i Ühisteenused ning Tallinna Transpordiameti enam kui 15-aastase praktika jooksul on ilmnenud, et parkimistasu maksmine parkijate poolt on otseses sõltuvuses parkimistasu maksmise kontrolliga. Mida põhjalikum ja intensiivsem on parkimistasu maksmise kontroll, seda korrektsemad on parkijad, parkimiskohti kasutatakse ainult vajadusel ning vähem esineb parkimistasu mittemaksmisi ja linna eelarvesse laekub planeeritud parkimistasu.

Parkimistasu maksmise võimaluste korraldamise ja järelevalve jagamine ei ole põhjendatud, sest siis võetakse ära parkimistasu maksmise mõjutamise võimalus järelevalve kaudu. Sellisel juhul tõusevad teenustasud parkimistasu maksmise võimaluste korraldamisel, sest parkimistasu maksmist korraldaval isikul puudub võimalus mõjutada isikuid tasuma parkimistasu ning teisalt on igat teenust ükshaaval alati kallim osta kui kogumis.

Kohalike maksude seaduse § 141 lg 2 kohaselt parkimistasu määramine ja sissenõudmine toimub liiklusseaduses sätestatud alustel ja korras.

LS § 501 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist parkimistasu.

Sellest tulenevalt peab parkimistasu maksmine olema parkijale tehtud võimalikult lihtsaks ja mugavaks. Ühest küljest tagab see parkimistulu laekumise aga teisalt välistab see parkimistasu maksmata jätmise õigustatuse selles, et puudus mõistlik võimalus parkimistasu tasuda. Senised uuringud on näidanud, et parkimispileteid peab olema võimalik osta vähemalt 160 müügikohast, 20 parkimisautomaadist ning tagatud peab olema võimalus tasuda parkimistasu kõigi kolme Tallinnas tegutseva GSM mobiilsideoperaatori vahendusel.

Eraõiguslikule juriidilisele isikule parkimistasu maksmise kontrolli ja viivistasude määramise õiguse üleandmisel on oluline arvestada isikutega, kelle õigustele parkimistasu maksmise kontroll ja viivistasude määramine võib mõju avaldada. Korrektsele parkimistasu maksjale puudub igasugune mõju.

Parkimistasu mittemaksmisel määratakse viivistasu otsus. Viivistasu määramine saab toimuda üksnes LS-is määratletud alustel. Sisuliselt ei ole vahet selles, kas viivistasu määramise otsuse koostab linnametnik või eraõigusliku juriidilise isiku töötaja, sest viivistasu määramise eeldus sõltub parkimistasu maksja enda kohustuse mittetäitmisest ning LS § 501 lg 3 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku töötaja haldusülesande täitmisel võrdsustatud ametiisikuga. Ainus riive võib tuleneda sellest, kui viivistasu määrama volitatud isik oleks viivistasu määramisest huvitatud.

Praegu kehtiva halduslepingu kohaselt ning planeeritava riigihanke tingimuste kohaselt määratud viivistasudelt eraõiguslikule juriidilisele isikule mingit tasu ei maksta. Samuti laekub viivistasu otse Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse kontole. Kui arvestada jooksvat kontrolli eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse üle ning asjaolu, et eraõiguslik juriidiline isik peab tasuma kõik kohtukulud, mis kaasnevad õigusvastaselt määratud viivistasudega, siis puudub eraõigusliku juriidilise isiku poolt parkimistasu kontrollimisel ja viivistasude määramisel huvi koostada õigusvastaselt viivistasu otsuseid.

Seega puudub viivistasu maksma kohustatud isiku õigustele selline riive, mis välistaks parkimistasu maksmise kontrolli ja viivistasude määramise üleandmise eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Arvestades majanduslikke, kvaliteedi tagamise, õigusliku ja faktilise mõju kaalutlusi, on põhjendatud parkimistasu maksmise kontrolli ja viivistasu määramise üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule riigihanke korraldamisega ja halduslepingu sõlmimisega järgmiseks kolmeks aastaks. Haldusülesande täitmiseks volitamine ei halvenda selle täitmise kvaliteeti ning haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse ja see on majanduslikult otstarbekas.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 



[2] www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=588963 linna asutuste kulude jaotus kulupeatükkide lõikes ptk: 279.24.03