Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas
Tallinna Linnavolikogu 03.06.2010 otsus number 131
Redaktsiooni kehtivus:05.10.2017 - ...

 Redaktsioonid

REDAKTSIOON:
Tvk o 05.10.2017 nr 130, vastuvõetud 05.10.2017

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

3. juuni 2010 nr 131

 

 

 

 

Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas

 

 

 

Planeerimisseaduse § 24 lg-te 3 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse” § 19 lg-te 1, 3 ja 5 alusel ja arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi:

- planeeritud hoonestatav maa-ala asub Kesklinnas vahetult mere ääres, hõlmates Tallinna Linnahalli, Läänemere ja planeeritava Vööri tänava vahele jäävat seni kasutamata jäätmaad;

- Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud “Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu” kohaselt jääb planeeritav maa-ala peamiselt alale nr 10, s.o Logi tänava, Rumbi tänava pikenduse ja mere vahelisele alale ning osaliselt alale nr 11, s.o Linnahalli piirkonna alale. Detailplaneeringuga muudetakse Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringut. Äriruumidega mitme korteriga elamute rajamiseks määratakse ala nr 10 detailplaneeritud osa maakasutuse juhtotstarbeks elamu- ja ärimaa. Ala nr 11 detailplaneeritud osa maakasutuse juhtfunktsioonideks määratakse jahi- ja reisisadama maa ning kaubandus- ja teenindusehitiste maa. Detailplaneeringus on täpsustatud uusehitiste hoonestusalasid, hoonete kõrgust, kruntide lubatud täisehitust, hoonestustihedust ning kõrghaljastuse nõutavat osakaalu;

- detailplaneering lähtub üldpõhimõtetes Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu peamisest ehk strateegilisest eesmärgist tagada senise tühermaa hoonestamine ja avamine linnaelanikele;

- detailplaneeringu koostamise käigus on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine, milles on leitud, et alale detailplaneeringujärgse hoonestuse rajamise mõju linnaruumile ei ole olulist strateegilist tähtsust omav. Hoonestamise otsus on langetatud juba varem läbi kehtiva üldplaneeringu;

- hoonestuse rajamisest tekkivad mõjud on ennekõike kohaliku tähendusega ega ole käsitletavad olulise ruumilise mõjuna Tallinna linnaehituslikule, sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale eeldusel, et täidetakse keskkonnaalaseid nõudeid ja tingimusi;

- planeeritavale alale ei nähta ette keskkonnale ohtlikke ega kahjulikke tegevusi - hoonestusena on lubatud elamud, bürood ja elanike teenindamisele orienteeritud ärid, mistõttu erimeetmeid ei ole vaja ette näha;

- valdavalt elukvartalina planeeritud alale on ette nähtud ka vähesel määral äri- ja ühiskondlikke ruume, et turvatunde loomiseks oleks piirkonnas elavust ööpäevaringselt. Äriruumid on ette nähtud peamiselt mere poole jäävate hooneosade esimesele korrusele ja mõeldud eeskätt rannapromenaadi külastajatele teenuste pakkumiseks. Promenaadi äärde kavandatud äriruumid loovad soodsad eeldused ranna-ala aktiivseks kasutamiseks, mis on kooskõlas eesmärgiga avada linn merele;

- ala multifunktsionaalusust suurendab väikelaevasadama kavandamine. Sadam võimaldab võtta vastu purjekaid ja kaatreid pikkusega kuni 24 meetrit. Väikelaevasadama rajamine võimaldab korrastada senise korrast ära sadama basseini ja muuta selle äärse ala avalikuks linnaruumiks;

- planeeritud ala Läänemerega piirnevale osale kavandatakse kuni 30 meetri laiune täies ulatuses avalikult kasutatav rannapromenaad. Rannapromenaadile pole lubatud rajada piirdeid, v.a kujunduselementidena ja vee ääres ohutuse tagamiseks;

- keskkonnamõju strateegiline hindamise aruandest nähtub, et ka eksperdid on nõustunud promenaadi ja ehituskeeluvööndi laiuse vähendamisega 50 meetrilt 30 meetri laiuseks. Rannapromenaadil ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärk on luua rajatavate hoonete kasutajatele parem kontakt rannaäärega. Kitsam promenaad võimaldab ranna äärde kavandada suvel välikohvikuid jms ega jäta laia ala kasutuseta;

- keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks oli muuhulgas selgitada välja planeeringuga kavandatava tegevuse võimalik mõju Tallinna lahe merekeskkonnale. Erinevate andmete põhjal ja vastavaid eksperte kaasates on kindlaks tehtud, et Logi tänava piirkonna ja Tallinna Vanasadama loodekaile kavandatud rannapromenaadi ja vesiehitiste rajamine ei kahjusta oluliselt sealse piirkonna põhjakooslusi, kalavarusid ega rannaprotsesse;

- keskkonnaminister on 13. oktoobri 2008 kirjas nõustunud Läänemere ehituskeeluvööndi vähendamisega 50 meetrilt olemasoleva veepiirini Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringualal;

- avaliku ruumi vähenemist rannas 50 meetrilt 30 meetrile kompenseerivad elamute vahelisele alale planeeritud jalakäijate alad ja läbipääsuteed mere äärde;

- hooned on kavandatud alale lähtudes linnapoolsetest vaadetest merele. Uushoonestus ei sulge lähivaateid merele. Vaadates Rannavärava mäelt üle Linnahalli lavatorni planeeringuala poole, ei jää rajatavad hooned näha, kuna ette jääb kõrghaljastus;

- Linnahalli ja uue hoonestuse vahele on jäetud hoonestusvaba ruum haljasala jaoks ning jalakäijate läbipääsuks. Linnahall jääb domineerima;

- Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali koostatud Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamüra hinnangu kohaselt on planeeritava hoonetegrupi peamiseks sadamast tingitud müraallikaks laevade liiklus ja laevade käivitamisel tekkiv õhusaaste. Peamiseks negatiivse mõju all olevaks hooneosaks on kõige idapoolsem korpus. Planeeritava Vööri ja Logi tänava äärsete hoonete või hooneosade suhtes on peamiseks müraallikaks tänavaliiklusest tingitud liiklusmüra, sadama müraallikate poolt tekitatud müra nii kaugele ei levi. Kui võrrelda keskkonnamüra hinnangus toodud arvutustulemusi sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud III kategooria alade (segaala) liiklusmüra taotlustaseme nõuetega uutel planeeritavatel aladel, siis neid ei ole planeeritaval alal ületatud;

- keskkonnamüra hinnangust tulenevalt on planeeringus määratud nõue, mille kohaselt tuleb õhusaaste vähendamiseks hoonetesse ette näha sundventilatsioon, mis välistab ühtlasi ka liigse müra sattumise eluruumidesse;

- Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali koostatud keskkonnamüra hinnangu kokkuvõttes on leitud, et planeeringualal ei ole keskkonnamüra tasemed kõrged ja ei mõjuta planeeringulahendust ning ei sea muid erinõudeid projekteeritavatele hoonetele;

- eeldusel, et kõik hooned ja rajatised projekteeritakse ning ehitatakse lähtuvalt kehtivatest nõuetest, nende rajamisega olulist keskkonnamõju ei avaldu ning nende rajamiseks täiendavat keskkonnamõju hindamist läbi viia vaja ei ole.

 

 

     

1. Kehtestada Kesklinnas asuva 12,63 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneering, Aktsiaseltsi EA RENG töö nr 378-378, milles on kavandatud olemasolevate kinnistute piiride muutmise teel ja merre täidetavale territooriumile 10 krunti (üks 90% elamu- ja 10% ärimaa sihtotstarbega krunt, kolm ärimaa sihtotstarbega krunti ja kuus transpordimaa sihtotstarbega krunti) ning on määratud ehitusõigus ja kruntide kasutamise tingimused ühe kuni 6 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega äriruumidega mitme korteriga elamu ning ühe kuni 5 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks, jahisadama, avalikult kasutatava rannapromenaadi, teedevõrgu ja haljastuse rajamiseks.
(Kehtetu osaliselt - Tvk o 05.10.2017 nr 130, vastuvõetud 05.10.2017, sätestatud osas)

2. Detailplaneeringuga muudetakse planeeritava maa-ala piires Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud “Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringut”. Ala nr 10 detailplaneeritud osa maakasutuse juhtotstarbeks määratakse elamu- ja ärihoonete maa ning ala nr 11 detailplaneeritud osa juhtotstarveteks määratakse jahi- ja reisisadama maa ning kaubandus- ja teenindusehitiste maa.

3. Anda nõusolek detailplaneeringus positsioonidega 3, 9 ja 10 tähistatud alale merre kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste rajamiseks ja mere täitmisega kaasneva kaldakinnisomandi muutuste mõõdistamiseks Logi tn 10 kalda kinnisasja koosseisu ning Logi tn 10 kinnisasja piiride ja pindala muudatuse kandmiseks maakatastrisse selliselt, et see piirneb Tallinna linna omandis olevate Logi tn 13 ja Logi tn 15 kinnisasjadega. Mere täitmisel tekkivate kinnisasjade (detailplaneeringus positsioonid 9 ja 10) ja krundi positsioon 1 osade avaliku kasutamise tagamiseks lepitakse kinnisasjade omanikuga kokku Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmises pärast kinnisasjade kinnistusraamatusse kandmist, kuid enne kinnisasjadele ehitatavatele ehitistele kasutusloa väljastamist.

4. Detailplaneeringukohaste teede- ja tehnovõrkude väljaehitamine ning haljastuse rajamine tagatakse vastavalt 23. aprillil 2009 sõlmitud lepingule nr 2-6/93.

5. Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2000 otsusega nr 304 “Kesklinna sadamat ümbritsevate alade detailplaneeringu täiendus Mere pst 10, 20a ja 24 kinnistute jagamiseks” kehtestatud detailplaneering käesolevas planeeringus planeeritud maa-ala osas kehtetuks.

6. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

7. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2010
otsuse nr 131
LISA

 

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas” juurde

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Kesklinnas asuva 12,63 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneering, milles on kavandatud olemasolevate kinnistute piiride muutmise teel ja merre täidetavale territooriumile 10 krunti (üks 90% elamu- ja 10% ärimaa sihtotstarbega krunt, kolm ärimaa sihtotstarbega krunti ja kuus transpordimaa sihtotstarbega krunti) ning on määratud ehitusõigus ja kruntide kasutamise tingimused ühe kuni 6 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega äriruumidega mitme korteriga elamu ning ühe kuni 5 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks, jahisadama, avalikult kasutatava rannapromenaadi, teedevõrgu ja haljastuse rajamiseks.

Detailplaneeringuga muudetakse planeeritava maa-ala piires Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud “Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringut”. Ala nr 10 detailplaneeritud osa maakasutuse juhtotstarbeks määratakse elamu- ja ärihoonete maa ning ala nr 11 detailplaneeritud osa juhtotstarveteks määratakse jahi- ja reisisadama maa ning kaubandus- ja teenindusehitiste maa.

Otsusega antakse nõusolek detailplaneeringus positsioonidega 3, 9 ja 10 tähistatud alale merre kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste rajamiseks ja mere täitmisega kaasneva kaldakinnisomandi muutuste mõõdistamiseks Logi tn 10 kalda kinnisasja koosseisu ning Logi tn 10 kinnisasja piiride ja pindala muudatuse kandmiseks maakatastrisse selliselt, et see piirneb Tallinna linna omandis olevate Logi tn 13 ja Logi tn 15 kinnisasjadega. Mere täitmisel tekkivate kinnisasjade (detailplaneeringus positsioonid 9 ja 10) ja krundi positsioon 1 osade avaliku kasutamise tagamiseks lepitakse kinnisasjade omanikuga kokku Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmises pärast kinnisasjade kinnistusraamatusse kandmist, kuid enne kinnisasjadele ehitatavatele ehitistele kasutusloa väljastamist.

Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2000 otsusega nr 304 “Kesklinna sadamat ümbritsevate alade detailplaneeringu täiendus Mere pst 10, 20a ja 24 kinnistute jagamiseks” kehtestatud detailplaneering käesolevas planeeringus planeeritud maa-ala osas kehtetuks.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringus planeeritud hoonestatav maa-ala asub Kesklinnas vahetult mere ääres, hõlmates Tallinna Linnahalli, Läänemere ja planeeritud Vööri tänava vahele jäävat ala.

Planeeritud maa-alale jäävad järgmised kinnistud: ärimaa sihtotstarbega Logi tn 8 kinnistu; ärimaa ja sotsiaalmaa sihtotstarbega Logi tn 10 ja Logi tn 9 kinnistud ning transpordimaa sihtotstarbega Logi tn 15, Logi tn 13, Mere pst 20c, Logi tänav lõik T-2 ja Logi tänav lõik T-3 kinnistud. Lisaks on planeeritud maa-alal jätkuvalt riigi omandis olev maa ja Rumbi tn 9 maa-ala. Planeeritud maa-alale jääb ka osa äri- ja sotsiaalmaa sihtotstarbega Logi tn 7 kinnistust, osa tootmismaa sihtotstarbega Sadama tn 25 // Lootsi tn 13 // Uus-Sadama tn 19 kinnistust, osa tootmismaa sihtotstarbega Mere pst 26b kinnistust ning osa transpordimaa sihtotstarbega kinnistust Rumbi tn, Logi tn, Sadama tn ja Linnahalli hajumisväljak.

Logi tn 8 ja Logi tn 10 kinnistud kuuluvad OÜ Logi Projektile, Sadama tn 25 // Lootsi tn 13 // Uus-Sadama tn 19 kinnistu kuulub aktsiaseltsile TALLINNA SADAM. Transpordimaa sihtotstarbega krundid ja Logi tn 7 ning Logi tn 9 kinnistu kuuluvad Tallinna linnale. Mere pst 26b kinnistu kuulub Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le, Rumbi tn 9 maaüksusel asub AKTSIASELTSI TALLINNA VESI reoveepumpla.

Logi tänava ja mere vaheline ala on suures osas tekkinud mere täitmise teel. Nõukogude perioodil asus alal sõjaväe betoonitehas, mille lammutusprahiga täideti merd. Kogu planeeritud maa-ala on seni kasutamata jäätmaa, kus linnahaljastuse seisukohalt väärtuslik kõrghaljastus kasvab Linnahallist kirdes, planeeringuala loodeosas. Kokku on planeeritaval alal ja selle lähialal loendatud 43 haljastuslikku objekti (puud ja puudegruppi) - üks II väärtusklassi, 8 III väärtusklassi, 11 IV väärtusklassi ja 23 V väärtusklassi objekti.

Planeeritud maa-ala paikneb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud “Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse” kohaselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lg 1 punktile 1 asub planeeritud maa-ala Läänemere ranna piiranguvööndis.

Planeeritud maa-ala kõrval asub kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 55 “Kultuurimälestiseks tunnistamine” arhitektuurimälestiseks tunnistatud Tallinna Linnahall. Arhitektuurimälestise kaitsevööndiks on krunt - Mere pst 20. Kaitsevöönd planeeritud maa-alale ei ulatu.

2. Kontaktvööndi analüüs

Planeeritud maa-ala on kolmest küljest piiratud merega. Lõunasse jääb enam kui 8 ha suurune ala, mille kohta on Tallinna Linnavalitsuse 12. oktoobri 2005 istungi protokolli nr 53 päevakorrapunktiga 14 “Kesklinna sadama-ala detailplaneeringu eskiisi heakskiitmine” heaks kiidetud hoonestamise põhimõtted.

Lähialal paikneb praegu Tallinna Sadama loodekai tollitsoon, mis tulevikus peaks ümber korraldatama kruiisilaevade vastuvõtukohaks. Loodekail hooneid ei ole. Piirkonna arhitektuurne dominant on Tallinna Linnahall.

Pidev liiklus ja parkimine kontaktvööndis on seotud sadamaga, vähem Linnahallis toimuvaga. Linnahalliga seotud intensiivsem liiklus toimus valdavalt õhtuste ürituste ajal. Ühistranspordi liinid kulgevad mööda Sadama ja Kai tänavat. Loodekaile plaanib Tallinna Sadam rajada uued reisiterminalid, mistõttu tuleb arvestada liiklustiheduse suurenemisega kogu alal.

Planeeritud maa-ala jääb vaatesektorisse Merivälja muulilt vanalinnale.

3. Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering

Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud “Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu” kohaselt jääb planeeritav maa-ala peamiselt alale nr 10, s.o Logi tänava, Rumbi tänava pikenduse ja mere vahelisele alale ning osaliselt alale nr 11, s.o Linnahalli piirkonna alale. Ala nr 10 osa, mille kohta on käesolev detailplaneering koostatud, juhtotstarbeks oli määratud jahi- ja reisisadama maa ning kaubandus- ja teenindusehitiste maa. Ala nr 11 osa, mille kohta käesolev detailplaneering on koostatud, juhtotstarbeks oli määratud üldkasutatava ehitise maa ja haljasala maa. Mõlema ala hoonestusviisi määramiseks on soovitatud korraldada arhitektuurikonkurss. Ehitiste kõrgus võib alal nr 10 olla 18 meetrit maapinnast või määratakse arhitektuurikonkursi tulemuste alusel. Alale nr 11 rajatavad hooned ei või olla kõrgemad Linnahallist (lavatorn välja arvatud). Alale nr 10 on lubatud ehitada kuni 5-korruselisi hooneid ja nii, et kõrgused mere suunas väheneksid astmeliselt, tagades võimalikult palju vaateid merele ja liigendades merelt vaadeldavat Tallinna linna siluetti. Aladel nr 10 ja 11 võib krundi täisehitus olla 70% ja haljastust peab alal nr 10 olema vähemalt 10% ja alal nr 11 vähemalt 20%. Lisaks on alale nr 10 lubatud rajada piirdeid, mis on läbipaistvad ja mille kõrgus ei ületa 1,2 meetrit.

Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga muudetakse Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringut.

Äriruumidega mitme korteriga elamute rajamiseks määratakse ala nr 10 detailplaneeritud osa maakasutuse juhtotstarbeks elamu- ja ärimaa. Ala nr 11 detailplaneeritud osa maakasutuse juhtotstarveteks määratakse jahi- ja reisisadama maa ning kaubandus- ja teenindusehitiste maa. Äriruumid on ette nähtud peamiselt mere poole jäävate hooneosade esimesele korrusele ja on mõeldud eeskätt rannapromenaadi külastajatele teenuste pakkumiseks. Detailplaneeringus on täpsustatud uusehitiste hoonestusalasid, hoonete kõrgust, kruntide lubatud täisehitust, hoonestustihedust ning kõrghaljastuse nõutavat osakaalu.

Arhitektuurikonkursi võidutööd on näidanud, et elamualade rajamisel on elamisväärse keskkonna loomisel hoonestus tihedalt seotud haljastuse lahendusega. Logi tn 8 ja 10 kinnistutele on elu- ja äriruumidega hooneosade vahele ja ümber kavandatud katushaljastus, mida täiendab promenaadile rajatav haljastus. Promenaadist peab olema haljastatud minimaalselt 12%.

Detailplaneeringu koostamisel on taotletud Läänemere 50 meetri laiuse ehituskeeluvööndi vähendamist. Keskkonnaminister on 13. oktoobri 2008 kirjas nr 16-3/341603 nõustunud Läänemere ehituskeeluvööndi vähendamisega 50 meetrilt olemasoleva veepiirini Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringualal.

Detailplaneeringus on tehtud ettepanek vähendada ehituskeeluala 30 meetrini. Rannajoonele rajatavat jalakäijate promenaadi ei ole majanduslikult ega promenaadi elavuse seisukohast otstarbekas ehitada 50 meetri laiusena. Inimesed hajuvad 50 meetri laiusel promenaadil ja niisugune linnaruum ei toimi aktiivse avaliku kohana. Promenaad laiusega 30 meetrit on omasem kesklinna miljööle, meenutades linnakeskuse harjumuspärase laiusega tänavat. Promenaadile on ette nähtud jalakäijate teed ja haljastus. Promenaad on selgepiiriline. Meretuulte mõju on vähendatud kaldakindlustuse konstruktsioonide ja promenaadi maastikuarhitektuurilise kujunduse elementidega. Promenaadi äärde kavandatud äriruumid loovad soodsad eeldused ranna-ala aktiivseks kasutamiseks. Avaliku ruumi vähenemist rannas 50 meetrilt 30 meetrile kompenseerivad elamute vahelisele alale planeeritud jalakäijate alad ja läbipääsuteed mere äärde. Hoonetevahelised alad kujundatakse maastikuliselt pargikujunduse võtetega. Korterite privaattsoonid eraldatakse kvartalist läbipääsudest kujunduselementidega.

Lähtudes kesklinnale iseloomulikust maakasutuse efektiivsusest ja eesmärgist kujundada tuulevaikseid välisterritooriume on kavandatud muuta hoonete kõigist suundadest vaadeldavuse nõuet ja rakendada seda ainult Tallinna Linnahalli kõrvale kavandatud hoone puhul.

Täidetud ei ole nõue kavandada hooned nii, et kõrgused mere suunas väheneksid astmeliselt. Kaalumisel osutus paremaks lahendus, kus hoonete kõrgus mere poole suureneb. Planeeritud elamud on põhja-lõuna suunalised. Niisuguse hoonete paigutuse puhul jäävad kõrgemad hooneosad põhja poole ja on võimalik projekteerida lõunasse avatud, tuule eest kaitstud terrassidega kortereid, mis meie kliimas on sobilikumad.

Ette on nähtud muuta Läänemere tavalist veepiiri, kuna rannapromenaadi rajamiseks tuleb ehitada vastupidav kaldakindlustus. Planeeringuala on nõukogude ajal lammutusjäätmetega täidetud pinnas. Keskkonnariskide vähendamiseks on otstarbekas merd kontrollitud materjalidega edasi täita, ja nii muutub ka veepiir. Praegune täitepinnasest rannajoon on vastuvõtlik mere kahjulikule mõjule. Olemasolevale pinnasele kaldakindlustuse rajamine ei leevenda mere kahjulikku mõju allpool veepiiri ja jätab kaldakindlustuse ebastabiilsele alusele. Kaldakindlustuse rajamiseks on vajalik kasutada keskkonnakindlaid täitematerjale, mis tagavad rannale piisava kaitse.

Kesklinna sadama-ala detailplaneeringu eskiisis analüüsiti planeeringualale sobivaid hoonestuskõrgusi ja peeti võimalikuks kavandada alale Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringus sätestatust erineva kõrgusega hooneid. Eesmärk on kujundada planeeritaval alal kohad, kus säiliksid vaated vanalinnale tervikuna. Kesklinna sadama-ala detailplaneeringu eskiisi koostamisel tehtud linnaruumilisest analüüsist järeldus, et üksikutes kohtades on hoonete kõrguse suurendamine põhjendatud. Põhjapoolse ala hoonestuse ideekonkursi võidutöö tõestas, et linnaruumiliselt on sobiv ehitada 6-korruselised hooned, mille 6-korruselise ja merepinnast 23,5 meetri kõrguse osa ehitusalune pind on oluliselt väiksem hoone kogu ehitusalusest pinnast.

4. Kehtiv detailplaneering

Planeeritud ala maismaa osa kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2000 otsusega nr 304 “Kesklinna Sadama ümbritsevate alade detailplaneeringu täiendus Mere pst 10, 20a ja 24 kinnistute jagamiseks kehtestamine Kesklinnas” kehtestatud detailplaneering.

Kehtivas detailplaneeringus täpsustati Mere pst 10, 20a ja 24 kinnistute jagamisel moodustatavate kruntide piire, kuid jäeti muutmata eelneva detailplaneeringu linnaehituslik ja muu osa, milles kavandati Logi tn 8 krundile ehitada kaks kuni 4-korruselist ärihoonet ja Logi tn 10 krundile neli kuni 4-korruselist ärihoonet. Logi tn 9 krundile oli lubatud ehitada üks kuni 2-korruseline äri- ja ühiskondlik hoone. Parklad olid kavandatud kogu ala ulatuses maa peale. Kehtivas detailplaneeringus kavandatu ei ole ellu viidud. Võrreldes kehtiva detailplaneeringuga taotletakse ehitusõiguse ulatuse tunduvat suurendamist, et kompenseerida rannapromenaadi ehitamisega seonduvaid kulutusi. Muudetakse planeeritud kruntide ehitusõigust ja parkimise korraldust.

Tallinna Linnavalitsuse 12. oktoobri 2005 istungi protokolli nr 53 päevakorrapunktiga 14 “Kesklinna sadama-ala detailplaneeringu eskiisi heakskiitmine” heaks kiidetud detailplaneeringu eskiisis on antud kehtiva planeeringuga võrreldes suurema maa-ala arendamise tervikkontseptsioon. Käesolevas detailplaneeringus on planeeritavale alale määratud üldkontseptsiooniga kooskõlas olev ehitusõigus.

Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2000 otsusega nr 304 “Kesklinna sadamat ümbritsevate alade detailplaneeringu täiendus Mere pst 10, 20a ja 24 kinnistute jagamiseks” kehtestatud detailplaneering käesoleva planeeringuga planeeritava maa-ala osas.

5. Detailplaneeringus kavandatu

Kehtestatavas planeeringus on ette nähtud ehitada äriruumidega mitme korteriga elamu, ärihoone, mere täitmise teel rajada rannapromenaad ja jahisadam, ehitada põhiosa parkimiskohti maa alla, jättes alles tänavale parkimise võimaluse. Võrreldes kehtiva detailplaneeringuga on käesolevas detailplaneeringus hoonete lubatud korruselisust suurendatud kahe korruse võrra, samuti on suurendatud hoonete maapealset ehitusalust pinda. Sõidukite ja jalakäijate liikumine alal on selgemalt reguleeritud. Kergliiklusteed tagavad jalakäijate liikumise mugavuse ja ohutuse. Parklate kavandamisega keldrikorrusele, tänava pinnast allapoole, on loodud võimalikult avatud linnaruum ja suurepärased eeldused mereäärse avaliku ruumi kujundamiseks, kus eelistus on antud jalakäijatele. Hoonete paigutus ja suurus on määratud nii, et tekib kehtivas detailplaneeringus kavandatuga võrreldes oluliselt atraktiivsem linnaruum.

Detailplaneeringu alusel muudetakse krundipiire ja kinnistute sihtotstarvet. Ehitusõigus on määratud lähtudes arhitektuurikonkursi “Logi tn 8/10 korterelamud ja äripinnad” võidutööst.

Detailplaneeringu alusel moodustatakse 10 krunti: üks elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krunt, kolm ärimaa sihtotstarbega krunti ja kuus transpordimaa sihtotstarbega krunti.

Krundi positsioon 1, aadressi ettepanekuga Vööri tn 2, maakasutuse sihtotstarbeks on kavandatud 90% ulatuses elamumaa ja 10% ulatuses ärimaa. Krundile on kavandatud üks kuni 6 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega hoone. Kortereid on krundile planeeritud kuni 630. Elamuala ja rannapromenaadi elavuse suurendamiseks on 10% planeeritud hoonete maapealsete korruste pinnast ette nähtud äriruumidele. Samale krundile on ette nähtud ka laste päevahoiu ruumid kuni 50 lapsele. Sotsiaalministri 25. oktoobri 1999 määrusega nr 64 vastuvõetud “Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse, tervise edendamise ja päevakava koostamise nõudeid” laste päevahoiu kavandamisel ei rakendata. Lisaks on hoone läänepoolsesse ossa ette nähtud ruumid jahtklubi teenindamiseks. Krundi hoonestustiheduseks kujuneb 2,0. Valdavalt elamumaa sihtotstarbega krunt sobib piirkonda, tasakaalustades Linnahalli ja areneva Loodekai valdavalt ühiskondlikku ja äriotstarbelist maakasutust. Planeeritud hoone on kavandatud ehitada viie eraldiseisva maapealse osana, mis on omavahel ühendatud maa-aluse korrusega. Maapealsete hooneosade vahelistele aladele on määratud avalikult kasutatavad kergliiklusalad, mis võimaldab rajada jalakäijatele läbipääsud rannapromenaadile läbi Vööri tn 2 (aadressi ettepanek) kinnistu. Krundile määratud ehitusõigust saab realiseerida tingimusel, et enne äriruumidega mitme korteriga elamutele kasutusloa andmist peab olema välja ehitatud Logi tänava terviklahendus (sh kergliiklusteed ja tänavahaljastus).

Krundi positsioon 2, aadressi ettepanekuga Logi tn 9, maakasutuse sihtotstarbeks on kavandatud 100% ärimaa. Krundile on planeeritud üks kuni 5 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone. Krundi hoonestustihedus on 2,5.

Krundile positsioon 3, aadressi ettepanekuga Vööri tn 4, on planeeritud rannapromenaadi lõik ja maakasutuse sihtotstarbeks on planeeritud transpordimaa. Rannapromenaad on avalikult kasutatav. Rannapromenaadile on kavandatud avalikud juurdepääsud planeeritavalt Vööri tänavalt ja Logi tänava pikenduselt. Promenaadi kujundus määratakse eraldi projektis, arvestades planeeringus seatud tingimusi. Promenaadile on ette nähtud rajada madal- ja kõrghaljastus. Promenaadi kaudu teenindatakse ka promenaadiäärseid ärisid. Autotranspordi liikumist promenaadil tavaolukorras ei ole ette nähtud.

Kruntide positsioon 4, 5, 6, 7 ja 8 sihtotstarbeks on planeeritud transpordimaa ja neile rajatakse planeeritava Vööri ja Logi tänava lõigud ning jalakäijate ja kergliikluse alad.

Kruntide positsioon 9 ja 10 sihtotstarbeks on planeeritud ärimaa ja neile on kavandatud 80-100 kohaga jahtide külalissadama rajatised. Sadam on mõeldud väikelaevade teenindamiseks. Sadam hakkab vastu võtma nii purjekaid kui kaatreid pikkusega kuni 24 meetrit. Väikesadama tsoonis on lubatud kontrollitud juurdepääsuga autoliiklus jahisadama ja jahtide teenindamiseks. Krundid on planeeritud osaliselt avalikult kasutatavaks, avaliku kasutusega ala ulatus täpsustatakse pärast kinnisasjade kinnistusraamatusse kandmist, kuid enne kinnisasjadele ehitatavatele ehitistele kasutusloa väljastamist. Sadama teenindamiseks vajalikud ruumid on kavandatud krundile positsioon 1 planeeritud hoonesse.

Hooned on kavandatud alale lähtudes linnapoolsetest vaadetest merele. Uushoonestus ei sulge lähivaateid merele. Vaadates Rannavärava mäelt üle Linnahalli lavatorni planeeringuala poole ei jää rajatavad hooned näha, kuna ette jääb kõrghaljastus. Kaugvaated alale on Pirita teelt, Pirita ja Merivälja muulidelt, Katariina kailt ja laevateelt. Linnahalli ja uue hoonestuse vahele on jäetud hoonestusvaba ruum haljasala jaoks ja jalakäijate läbipääsuks. Linnahall jääb domineerima. Hoonete projekteerimiseks on määratud nõue hooned ja fassaadid liigendada.

Planeeringus kavandatud kruntide moodustamine viiakse ellu järgnevalt:

Promenaad (kaldakindlustuse osa) ja sadama-ala on kavandatud rajada mere täitmise teel, mille tulemusel tekib ehitis, mis on püsivalt ühendatud merepõhjaga ja Logi tn 10 kaldakinnisajaga. Lähtuvalt asjaõigusseaduse § 133 lõikest 2 muutub avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, kaldakinnisasja oluliseks osaks.

Pärast kaldakinnisasja Logi tn 10 kinnistu suurenemist ja kinnistusraamatusse uue pindala kandmist moodustatakse Logi tn 10 ja Logi tn 8 kinnisasjast neli eraldiseisvat kinnistut: krunt positsioon 1 aadressi ettepanekuga Vööri tn 2, krunt positsioon 3 aadressi ettepanekuga Vööri tn 4, krunt positsioon 9 aadressi ettepanekuga Logi tn 17 ja krunt positsioon 10 aadressi ettepanekuga Logi tn 19.

Krunt, aadressi ettepanekuga Vööri tn 4, jääb avalikult kasutatavaks rannapromenaadi osaks ja võõrandatakse tasuta Tallinna linnale vastavalt 8. septembril 2009 sõlmitud lepingule nr 2319. Krundid, aadressi ettepanekuga Logi tn 17 ja Logi tn 19, jäävad avalikult kasutatavaks väikesadama (külalissadama) alaks ja Logi tn 10 kinnistu omaniku omandisse. Krundi aadressi ettepanekuga Logi tn 19 sadamarajatiste ehitamisel hakkab kinnistu piir külgnema Tallinna linnale kuuluvate Logi tn 15 ja Logi 13 kinnistutega.

Peamine juurdepääs planeeritud maa-alale on kavandatud Sadama tänavalt ja rajatava Logi tänava kaudu. Parklad on planeeritud hoonetesse, maa-alusele või esimesele korrusele. Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014” punkti 4.1.10 kohaselt ei rakendata arengukavas määratud parkimisnormatiivi parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis. Planeeritav ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse. Planeeringus on hoonestatavatele kruntidele ette nähtud 768 parkimiskohta, sellest krundile positsioon 1 on kavandatud kuni 700 ja krundile positsioon 2 kuni 68 parkimiskohta. Lisaks on kavandatud tänavamaale 37 parkimiskohta. Planeeringulahendus vastab arengukava eesmärgile reguleerida linnakeskuse liikluskoormust, et muuta keskus inimsõbralikumaks, suunata sõidukid tänavalt parkimismajadesse või maa-alustesse parklatesse ja ohjata parkimisvajadust. Parkimiskohad on kavandatud nii, et need ei kahjusta vanalinna muinsuskaitseala. Detailplaneering on kooskõlas “Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014”.

Logi tänavast läände jääva kvartali osa on planeeritud linna rohelise võrgustiku rohestruktuuri koridori osaks. Promenaadile on ette nähtud rajada madal- ja kõrghaljastus, samuti on ette nähtud istutada puid Logi ja planeeritava Vööri tänava äärde. Hoonete juurde terrassidele on kavandatud muruplatsid ja väikevormid. Detailplaneeringus kavandatu elluviimiseks tuleb likvideerida 62 puud (üks II väärtusklassi puu, kaks III väärtusklassi puud, 34 IV väärtusklassi puud ja 25 V väärtusklassi puud). Likvideeritavate puude asendusistutuste maht on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusele nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord”. Arvutuste kohaselt tuleks likvideeritavate puude asemele istutada 245 uut puud. Arvutusega saadud puude arv on esialgne ja see arv võib lahenduse täpsustumisel järgnevates projekteerimisstaadiumides muutuda. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist.

Planeeritud hoonete kütteliik on valitud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusele nr 19 “Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus”. Kavandatud hoonete soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil.

Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2005 korraldusega nr 2553-k “Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine” algatati Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks oli selgitada, kirjeldada ja hinnata detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist strateegilist keskkonnamõju, võimalikke alternatiivseid lahendusi ja tegevusi, negatiivse keskkonnamõju leevendamise ja vältimise meetmeid, arvestades detailplaneeringu koostamise eesmärke ja planeeritava ala iseloomu. Keskkonnamõju strateegiline hindamine on läbiviidud koos detailplaneeringu koostamise ja menetlemisega ning arvesse on võetud detailplaneeringu lahendust ja detailplaneeringu koostamise käigus tehtud täiendavaid uurimistöid. Detailplaneering arvestab kõigiti strateegilise keskkonnamõju hindamise tulemusi.

6. Avaliku väljapaneku tulemused

Avaliku väljapaneku ajal esitas detailplaneeringu kohta vastuväiteid ja ettepanekuid sisaldava kirjaliku pöördumise aktsiaseltsi TALLINNA SADAM esindaja.

Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM esindaja palus muuta detailplaneeringu jooniseid DPL-002 “Lähiala kontaktvööndi skeem” ning DPL-003 “Jalakäijate liiklusskeem” aktsiaseltsile TALLINNA SADAM kuuluva maaüksuse osas.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et lähiala kontaktvööndi skeem koostatakse planeeritava ala linnaehituslike seoste illustreerimiseks ja selleks, et saaks hinnata kavandatu sobivust ümbritsevasse linnaruumi. Antud juhul on jalakäijate liikumisskeem osa kontaktvööndi analüüsist. Joonistel on kujutatud ka Tallinna Linnavalitsuse 12. oktoobri 2005 istungil protokolli nr 53 päevakorrapunktiga nr 14 heaks kiidetud “Kesklinna sadama-ala detailplaneeringu eskiisis” näidatud piirkonna linnaehituslik kontseptsioon. Nimetatud eskiis koostati selleks, et määrata alad, mille kohta saab autonoomselt koostada detailplaneeringud; alade üldised kasutusotstarbed, teede põhimõtteline asukoht ja tulevikus hoonestatavad alad ning analüüsi alusel määrata hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja hoonestuseta jäävad alad vanalinnale vaadete säilitamiseks või muud atraktiivsed vaated Tallinna siluetile ja linna keskuse maamärkidele. Eskiisi koostamisse oli aktsiaselts TALLINNA SADAM kaasatud.

Kesklinna sadama-ala detailplaneeringu eskiis koostati oluliselt suurema üldistusastmega kui eskiisid, mida tavaliselt koostatakse detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Suurem üldistusaste valiti eskiisi koostamise põhilist eesmärki arvestades ja teades, et planeerimisseaduse § 16 lõike 3 alusel tuleb linnaehituslikult olulisele piirkonnale koostatava detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustada avalikul arutelul. Sadama ümbrus on linnaehituslikult oluline piirkond. Arutelu korraldamiseks peab olema iga konkreetse detailplaneeringu eskiis, mida arutada.

Tallinna Linnavalitsuse 19. aprilli 2006 korraldusega nr 738-k algatati “Vanasadama ja Linnahalli vahelise maa-ala detailplaneeringu koostamine”. Detailplaneeringu koostamine algatati eespool nimetatud Kesklinna sadama-ala detailplaneeringu eskiisi alusel. Detailplaneeringu koostamise ja koostamise finantseerimise õigus anti 6. märtsil 2006 sõlmitud lepinguga aktsiaseltsile TALLINNA SADAM. Möödunud enam kui kahe (praeguseks juba nelja) aasta jooksul ei ole aktsiaselts TALLINNA SADAM Tallinna Linnaplaneerimise Ametile algatatud detailplaneeringu eskiisi läbivaatamiseks esitanud ja seega ongi Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu linnaehitusliku analüüsi aluseks võetud Tallinna Linnavalitsuse 12. oktoobri 2005 istungil protokolli nr 53 päevakorrapunktiga nr 14 heaks kiidetud eskiis.

Käesolevaks ajaks on kontaktvööndi joonist täiendatud ja joonisel on kujutatud lisaks eelpool nimetatud eskiisis toodud linnaehituslikule visioonile ka Tallinna Linnavolikogu 20. septembri 2001 otsusega nr 272 kehtestatud “Tallinna Vanasadama loodeosa detailplaneeringu” lahendus.

Teiseks palus aktsiaselts TALLINNA SADAM muuta joonist DPL-005 “Tehnovõrkude koondplaan” trasside asukoha osas OÜ Logi Projekt tellimusena K-Projekt Aktsiaseltsis valminud töö nr 08063 “Kai tn ja Logi tn veetrass” alusel.

Esitatud ettepanekuga nõustuti ning planeeringusse tehti vastav täiendus.

Kolmandaks palus aktsiaselts TALLINNA SADAM muuta Logi tänava kavandatud asukohta ja viia planeeringulahendus vastavaks K-Projekt Aktsiaseltsis koostatud ehitusprojektile, töö nr 06528 “Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM Loodemuuli pääsla liikluskorraldus”. Aktsiaselts TALLINNA SADAM tõlgendas nimetatud projekti kohta linnavalitsusest saadud arvamust kui heakskiitu Tallinna Linnavalitsuse 19. aprilli 2006 korraldusega nr 738-k algatatud “Vanasadama ja lähiala detailplaneeringule”.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et nimetatud korraldusega algatati Vanasadama ja Linnahalli vahelise maa-ala detailplaneeringu koostamine, kuid kuni käesoleva ajani ei ole detailplaneeringu eskiisi Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetlemiseks esitatud. Projekti “Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM Loodemuuli pääsla liikluskorraldus” kohta väljendatud arvamusi ei saa käsitleda Tallinna Linnavalitsuse heakskiiduna Vanasadama ja Linnahalli vahelise maa-ala detailplaneeringule. Detailplaneeringu lahendusele antakse heakskiit planeeringu kehtestamisel.

Neljandaks palus aktsiaselts TALLINNA SADAM mitte muuta planeeritava ala piiri võrreldes Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise otsuses määratuga.

Planeeritava ala piiri muutmine oli vältimatu, kuna 2007. aastal planeerimisseadusesse tehtud muudatuse alusel tuli seaduse § 221 kohaselt planeeringu algatajal laiendada planeeritavat ala selliselt, et planeering hõlmaks kogu loodavat võrguühendust. Planeeritavat ala laiendati tehnovõrkude lahenduse alusel Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2008 korraldusega nr 1250-k “Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine”. Planeeritava ala laiendamine iseenesest ei välista edaspidi samade maatükkide kohta detailplaneeringu koostamist, milles määratakse või muudetakse Sadama tn 25 kinnistu ehitusõiguse ulatust ja krundi kasutamise tingimusi. Kuna planeerimisseaduse § 221 on tunnistatud 1. juulil 2009 jõustunud planeerimisseaduse redaktsioonis kehtetuks, on praeguseks veelkord ala piire täpsustatud ja ala on vähendatud 12,63 ha-ni.

Lõpuks palus aktsiaselts TALLINNA SADAM täiendada planeeringu seletuskirja punkti 3.8 aktsiaseltsi TALLINNA SADAM vastuväitele lisatud müratasemete kaardi alusel.

Täpselt sama kaart on üks detailplaneeringu lisadest ja selle alusel on määratud nõuded Logi tn 8, 9 ja 10 kruntidele planeeritud hoonete projekteerimiseks.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 16. septembril 2008. Detailplaneeringu avalikul arutelul vastuväidete esitaja esitatud vastuväitest ei loobunud. Detailplaneeringu avalikul väljapanekul otsustatu ning aktsiaseltsi TALLINNA SADAM ja OÜ Logi Projekt vahel toimunud nõupidamiste tulemusena ja tulenevalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esitatud nõuetest on detailplaneeringu materjale täiendatud.

Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM 14. novembri 2008 kirjas nr 2-7-16/1572 detailplaneeringu projekteerijale Aktsiaseltsile EA RENG on aktsiaselts TALLINNA SADAM muudetud detailplaneeringu kooskõlastanud tingimusel, et Vanasadama akvatooriumiga piirneva ala kaldakindlustuse projekt kooskõlastatakse aktsiaseltsiga TALLINNA SADAM. Lisaks märkis aktsiaselts TALLINNA SADAM, et kehtestatav detailplaneering ei asenda eraõiguslikke kokkuleppeid aktsiaseltsile TALLINNA SADAM kuuluva maa kasutamise ja teede rajamise osas.

Nõue, kooskõlastada Vanasadama akvatooriumiga piirneva ala kaldakindlustuse projekt aktsiaseltsiga TALLINNA SADAM, on detailplaneeringus määratud.

15. detsembri 2008 kirjas detailplaneeringu projekteerijale on aktsiaselts TALLINNA SADAM teatanud, et vaatas üle projekteerija esitatud ja täiendatud detailplaneeringu joonised ning kooskõlastab need. Lisaks märkis aktsiaselts TALLINNA SADAM, et on teadlik asjaolust, et esitatud küttetorustiku plaanilahenduse korral tekib Sadama tänaval nimetatud torustiku rajamiseks ja teenindamiseks servituudi vajadus aktsiaseltsi TALLINNA SADAM kinnistu osas. Tehnovõrkude tööprojektid palus aktsiaselts TALLINNA SADAM täiendavalt nendega kooskõlastada.

Nõue, kooskõlastada tehnovõrkude tööprojektid aktsiaseltsiga TALLINNA SADAM, on detailplaneeringus määratud.

Seega on vastuväite esitanud aktsiaselts TALLINNA SADAM muudetud detailplaneeringu lahenduse kooskõlastanud ning sellest tulenevalt ei jäänud detailplaneeringu menetlemisel lahendamata vastuväiteid.

Kuna Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringus on tehtud ettepanek Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud “Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu” muutmiseks, esitati detailplaneering Harju maavanemale järelevalveks. Harju maavanem andis 13. veebruaril 2009 detailplaneeringule planeerimisseaduse § 23 lõike 6 kohase heakskiidu.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 29. septembril 2005 registreeritud avaldusega OÜ Logi Projekt esindaja T. Aava, kes soovis planeeringuala krundipiiride muutmist ja kruntideks jagamist ning ehitusõiguse määramist äripindadega mitme korteriga elamute ehitamiseks vastavalt 2005. aastal toimunud arhitektuurikonkursi võitnud tööle “Logi tn 8/10 korterelamud ja äripinnad”, töö autorid M. Aunin, M. Melioranski ja I. Melioranski. Detailplaneeringu koostamise õigus on 17. novembril 2005 sõlmitud lepinguga üle antud Aktsiaseltsile EA RENG.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse poolt heakskiidetud Kesklinna sadama-ala detailplaneeringu eskiisi alusel Tallinna Linnavalitsuse 7. detsembri 2005 korraldusega nr 2352-k “Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine” eesmärgiga kavandada planeeritavale maa-alale olemasolevate kinnistute jagamise ja piiride muutmise teel uued krundid, määrata ehitusõigus kuni 6-korruseliste äripindadega mitme korteriga elamute ehitamiseks, kvartalisiseste jalg- ja kergliiklusteede võrgu ning avalikult kasutatavate haljasalade rajamiseks. Teade detailplaneeringu algatamisest ilmus ajalehes Postimees 12. detsembril 2005.

Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2005 korraldusega nr 2553-k “Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine” algatati Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Vastav teade ilmus ajalehes Postimees 11. jaanuaril 2006.

Aktsiaseltsi ENTEC (käesoleval ajal ärinimega AS Pöyry Entec) koostatud “Tallinnas Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi” on Keskkonnaministeerium kinnitanud 22. juunil 2006 kirjaga nr 13-3-1/6297-3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on läbinud kõik seadusest tulenevad protseduurireeglid ning on Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud 28. märtsil 2007 kirjaga nr 13-3-1/14360-2.

Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 24.-28. juulini 2006. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus 31. juulil 2006 avalik arutelu. Teade eskiislahendusega tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 20. juulil 2006.

Detailplaneeringu koostas Aktsiaselts EA RENG. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 7. detsembri 2005 korraldusega nr 2352-k ning Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu algatamise taotluse vormi, eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega”. Detailplaneeringule on lisatud dendroloog O. Abneri koostatud puittaimestiku haljastuslik hinnang, Osaühing Rei Geotehnika koostatud ehitus- ja keskkonnageoloogiline eeluuring, AS Pöyry Entec (endise ärinimega aktsiaselts ENTEC) koostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine ja Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali koostatud Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamüra hinnang.

Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Muinsuskaitseamet, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Elamumajandusamet, Põhja-Eesti Päästekeskus, aktsiaselts Eesti Gaas ja aktsiaselts Tallinna Küte kooskõlastasid detailplaneeringu omapoolseid tingimusi esitamata.

Tallinna Transpordiamet kooskõlastas detailplaneeringu liikluslahenduse ning märkis, et tööjoonised tuleb kooskõlastada Tallinna Transpordiametiga täiendavalt. Vastav nõue on detailplaneeringus määratud.

Tallinna Kesklinna halduskogu kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel: viia planeering vastavusse Tallinna Linnavalitsuse 7. detsembri 2005 detailplaneeringu algatamise korralduse nr 2352-k nõuetega p 3.12 ja p 3.19; viia planeering kooskõlla aktsiaseltsi ENTEC (käesoleval ajal AS Pöyry Entec) 2006. a koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise nõuetega. Lisaks palus Tallinna Kesklinna halduskogu korrigeerida ja täiendada planeeringut järgmiselt: lisada põhijoonisele rannapromenaadi haljastatava ala minimaalselt lubatud protsent (12%); arvestades, et promenaadile ei saa kõrghaljastust planeerida, on ettepanek kavandada allee planeeritava Vööri tänava mõlemale poolele; tähistada joonistel paremaks mõistmiseks kergliiklusteed jalgteedest eraldi; viia parkimiskohtade arv vastavusse kavandatavate korterite arvuga. Tallinna Kesklinna Valitsus kooskõlastas detailplaneeringu Kesklinna halduskogu otsuses toodud tingimustel.

Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud vastavalt esitatud märkustele. Detailplaneering on viidud kooskõlla aktsiaseltsi ENTEC (käesoleval ajal AS Pöyry Entec) 2006. a koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise nõuetega. Detailplaneeringu seletuskirjas on määratud nõue haljastada promenaadi alast minimaalselt 12%. Planeeritav Vööri tänav on kavandatud alleena. Parkimise lahendus on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014”.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste lisatingimustega: planeeritava ala saneerimistööde kava kooskõlastada Tallinna Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonnaga, saneerimistööde tegemine tellida ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavalt ettevõttelt; ehitustööde tegemine meres toimub vee erikasutusloas esitatud tingimustel ning loa annab välja Keskkonnaministeerium; soojavarustus lahendada vastavalt Aktsiaseltsi Tallinna Küte tehnilistele tingimustele; ehitus- ja haljastusprojektid kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonnaametiga; sademevee puhastamine ja eelvoolu juhtimine lahendada vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitatud tingimustele. Vastavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks on detailplaneeringus määratud. Keskkonnaministeerium on 3. märtsil 2008 otsusega nr 216 väljastanud OÜ-le Logi Projekt vee erikasutusloa.

Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus (praegu Terviseameti Põhja talitus), võttes arvesse Vanasadama strateegilist mürakaarti ning Tallinna Linnavalitsuse teatist, mis kinnitab, et Osaühing Copterline Estonia ei kasuta tulevikus Linnahalli terminali, kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel: elamute projekteerimisel rakendada meetmeid, kaitsmaks jahi- ja paadisadama ja Vanasadama poolseid hoone külgi müra eest; korterite projekteerimisel arvestada insolatsiooni nõudeid (et elamute astmelisus ei mõjuks negatiivselt korterite valgustusele ja insolatsioonile); tulevasi elanikke teavitada võimalikust müra esinemisest (aktsiaseltsi TALLINNA SADAM 17. oktoobri 2006 kiri nr 1-7/1830: “seoses sadama ööpäevaringse tegevusega planeeritaval alal on võimalik mürataseme mitte vastavus sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruses nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normidele”).

Elamute projekteerimiseks on detailplaneeringus määratud nõue võtta kasutusele meetmed, kaitsmaks jahi- ja paadisadama ja Vanasadama poolseid hoone külgi müra eest. Lisaks on määratud nõuded arvestada korterite projekteerimisel insolatsiooninõudeid (et elamute astmelisus ei mõjuks negatiivselt korterite valgustusele ja insolatsioonile) ning teavitada tulevasi elanikke võimalikust müra esinemisest. Hoone piirdekonstruktsioonide müratõkestusnõuded on esitatud detailplaneeringu seletuskirjas. Detailplaneeringus on arvestatud aktsiaseltsi TALLINNA SADAM tegevusest tuleneva müraga - detailplaneeringule on lisatud Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali koostatud keskkonnamüra hinnang.

Tallinna Maa-amet (praegu Tallinna Linnavaraamet) kooskõlastas detailplaneeringu ning palus lisada detailplaneeringule OÜ Logi Projekt 25. oktoobri 2006 kirja nr 13. Tallinna Maa-amet palus tagada, et põhijoonisele märgitud Logi tn 9 krundi hoonestusala järgiks Kesklinna sadama-ala detailplaneeringu eskiisis märgitud krundi positsioon 8 hoonestusala piiri ning positsioon 16 ettenähtud avalikult kasutatava promenaadi maa-ala piire.

OÜ Logi Projekt 25. oktoobri 2006 kiri nr 13 on detailplaneeringule lisatud ning jooniseid on täiendatud vastavalt kooskõlastuses nõutule.

Tallinna Maa-amet on 15. novembri 2007 kirjas pidanud vajalikuks märkida, et enne Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmist tuleb arendajal koostöös Tallinna Kommunaalametiga välja selgitada, kelle kohustuseks jääb planeeringus kavandatavate avalikult kasutatavate kõnniteede, haljasalade ja promenaadi väljaehitamine. Pärast Tallinna Kommunaalameti seisukoha saamist on Tallinna Maa-ametil võimalik anda seisukoht Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringus kavandatava promenaadi avaliku kasutamise ja Tallinna linnale tasuta võõrandmise kohta.

Tallinna Kommunaalamet palus projekteerijal täpsustada detailplaneeringus järgnevaid teemasid: põhjendada sadama teenindusmaa suurust ning sadama võimekust teenindada väikelaevasid, täites sealjuures kõiki sadamale sadamaseaduses ja teede- ja sideministri 22. detsembri 1997 määruses nr 43 “Sadama eeskirjale ja sadamapassile kehtestatud nõuete kinnitamine” määratud kohustusi; kergliikluse (rannapromenaad) perspektiivne lahendus detailplaneeringus hõlmatud territooriumil ja selle lähiümbruses, k.a Tallinna Vanasadama ala; kaldakindlustuse hoolduse ning teekorrashoiu ja -puhastuse korraldamine detailplaneeritud alal, arvestades avalikku ja mitteavalikku ruumi. Käesolevaks ajaks on Tallinna Kommunaalameti tõstatatud teemade osas detailplaneeringut täpsustatud.

17. juunil 2008 on esitanud OÜ Logi Projekt Tallinna Kommunaalametile kinnituse, mille kohaselt Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringus avalikuks kasutamiseks kavandatavate teede, haljasalade, tehnovõrkude ja promenaadiala ehitab omavahendite arvel välja OÜ Logi Projekt. Lisaks taotles OÜ Logi Projekt, et Tallinna linn omandaks tasuta ja võtaks hooldada avalikuks kasutuseks jääva: moodustatava rannapromenaadi kinnistu aadressi ettepanekuga Vööri tn 4 (pindalaga 11 533 m2); Tallinna linna maale, detailplaneeringu alasse jäävate ja detailplaneeringu kohaselt moodustatavatele kinnistutele: Logi tn 13 (pindalaga 1855 m2), Logi tn 15 (pindalaga 604 m2), Mere pst 20c (3576 m2), Logi tn lõik T-2 (pindalaga 10 781 m2), Logi tn lõik T-3 (pindalaga 520 m2) ehitatavad teed, üldkasutatav haljastus ja tehnovõrgud (tänavavalgustus ja sademeveerajatised).

Tallinna Kommunaalamet vastas 17. juuni 2008 kirjaga OÜ-le Logi Projekt, et OÜ Logi Projekt poolt rajatavad kergliiklusteed on osa perspektiivsest Tallinna rannapromenaadist. Tulenevalt sellest, on Tallinn nõus OÜ Logi Projekt kirjas toodud tänavad peale nende väljaehitamist tasuta omandama ning hiljem korraldama nende hooldust.

Tallinna Haridusamet on 19. novembri 2007 kirjas nr 6-2/2650 märkinud, et on põhimõtteliselt nõus, et nimetatud kinnistutele rajatavates hoonetes nähakse ette ruumid 50-kohalise eralasteaia loomiseks, eeldusel, et nimetatud kinnistute lähiala detailplaneeringus nähakse hiljem ette täismahuline lasteaed (120 kohta).

Tallinna Ettevõtlusamet kooskõlastas detailplaneeringu vastavalt Tallinna Ettevõtlusametile 26. septembril 2006 esitatud projektile.

AKTSIASELTS TALLINN VESI kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel: planeeritavatele ühisveevarustuse ja kanalisatsioonitorustikele seada notariaalne servituut võõra kinnistu piires; kinnistut on võimalik varustada veega peale torustiku ringistamist Mere puiestee d500mm ühisveetorustikuga; järgnevate projekteerimisstaadiumide (hoonete ja tänavate vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitusprojektide) koostamiseks taotleda AKTSIASELTSilt TALLINN VESI tehnilised tingimused.

Osaühing Jaotusvõrk kooskõlastas planeeringu märkusega, et tööjoonised tuleb kooskõlastada nendega täiendavalt ning taotleda tuleb uued tehnilised tingimused täpsustatud võimsustega. Vastavad tingimused ehitusprojekti koostamiseks on detailplaneeringus määratud.

Aktsiaselts KH Energia - Konsult kooskõlastas planeeringu märkusega, et tööprojekti koostamiseks võetakse neilt tehnilised tingimused tänavavalgustusele ja projekt kooskõlastatakse täiendavalt Aktsiaseltsiga KH Energia - Konsult. Vastavad tingimused ehitusprojekti koostamiseks on detailplaneeringus määratud.

Elion Ettevõtted Aktsiaselts kooskõlastas planeeringu märkusega, et tööjoonised tuleb kooskõlastada nendega täiendavalt. Vastav nõue ehitusprojekti koostamiseks on detailplaneeringus määratud.

Logi tn 8 ja Logi tn 10 kinnistute omanik OÜ Logi Projekt on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Sadama tn 25 // Lootsi tn 13 // Uus-Sadama tn 19 kinnistu omanik aktsiaselts TALLINNA SADAM teatas, et kooskõlastab detailplaneeringu oma 17. oktoobri 2006 kirjas nr 1-7/1830 punktides 1 ja 3 toodud tingimustel. Aktsiaselts TALLINNA SADAM leidis 17. oktoobri 2006 kirja punktis 1, et planeeritavale alale autodega juurdepääs saab toimuda vaid läbi planeeritava Vööri ja Rumbi tänava. Logi tänava lõigule Rumbi tänava ja Sadama tänava vahelisel alal ei ole võimalik täiendavalt autotransporti suunata seoses tänava ülekoormusega juba käesoleval ajal ja laiendamise võimatusega ning arvestades sadamast tulevate liiklusvoogude olulist kasvu lähiaastatel. Kuna planeering peab olema realiseeritav ja pärast planeeritava ala hoonestamist ja asustamist ka liikluskorraldus koheselt normaalselt funktsioneerima, leidis aktsiaselts TALLINNA SADAM, et planeeringu mahus tuleb lahendada nii Rumbi ja Logi tänava ristmik kui ka planeeritava ala ühendus linnaga (eeldatavalt planeeritava Põhjaväila kaudu). Lisaks juhtis aktsiaselts TALLINNA SADAM tähelepanu asjaolule, et eeltoodust tulenevalt on planeeritav liikluslahendus vajalik välja ehitada enne uusehituste kasutuselevõttu.

17. oktoobri 2006 kirja punktis 3 märkis aktsiaselts TALLINNA SADAM, et planeeritav maa-ala piirneb vahetult sadama tootmismaaga ning kai alaga. Sadama akvatooriumil toimub ööpäevaringne laevaliiklus (kaasa arvatud Ro-Ro tüüpi laevad) ning kai ääres võivad ööpäevaringselt seista töötavate masinatega laevad. Seoses eeltooduga on piirneval alal, kui sinna planeeritakse korterelamuid, võimalik mürataseme mittevastavus sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusele nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutatavates hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Sadama-alalt lähtuva müra väljaselgitamiseks tellis aktsiaselts TALLINNA SADAM Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaalilt mürauuringu (sh strateegilise mürakaardi). Koos detailplaneeringuga on algatatud ka strateegiline keskkonnamõjude hinnang (KSH). Aktsiaseltsile TALLINNA SADAM teadaolevalt on planeeringu ja KSH koostamise raames tellitud samuti mürauuring, milles arvestatakse lisaks sadama-alalt lähtuvale mürale ka planeeritud alalt tulevikus lähtuda võiva müraga, st arvestatakse ebasoovitavate keskkonnategurite kumulatiivse mõjuga. Arvestades asjaolu, et planeeritava alaga on sajandeid külgnenud ja külgneb ka edaspidi sadam, palub aktsiaselts TALLINNA SADAM arvestada planeeringu koostamisel sadama-alalt lähtuva müra ja laevadelt lähtuva õhusaastega nii, et planeerimise lõpptulemusena valmiks hoonestuskava, milles on arvestatud nii kehtivaid keskkonnaalaseid normdokumente kui ka piirkonna tulevaste elanike tervisekaitset. Aktsiaselts TALLINNA SADAM märkis, et ei saa kahjuks oma seisukohta eelpoolkirjeldatud küsimuses enne kujundada, kui on valminud KSH aruanne ja mürakaardid.

Detailplaneeringus on antud liikluslahendus, mis arvestab liiklusühendusi Sadama tänaval ja perspektiivset ühendust ka rajatava Rumbi tänavaga. Vastav lahendus on kooskõlastatud ka Tallinna Transpordiametiga. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud aktsiaseltsi TALLINNA SADAM tegevusest tuleneva müraga. Hoonete piirdekonstruktsioonide müratõkestusnõuded on kajastatud detailplaneeringu seletuskirjas. Läbi on viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille tulemustega on aktsiaselts TALLINNA SADAM tutvunud ning mille tulemusi on arvestatud ka detailplaneeringu koostamisel.

Keskkonnaminister on 28. märtsi 2007 kirjaga nr 13-3-1/14360-2 kiitnud heaks Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande.

Kuna detailplaneering sisaldab kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmise ettepanekut, esitati detailplaneering planeerimisseaduse § 17 lg 3 punkti 2 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõike 5 alusel täiendava kooskõlastamise vajaduse määramiseks Harju maavanemale.

Maavanem palus lisada detailplaneeringule väljavõtte kehtivast Tallinna üldplaneeringust, kus oleks fikseeritud planeeritava maa-ala paiknemine.

Maavanem palus tagada, et planeeritava ala naaberkinnisasjade omanikud oleksid teadlikud ja nõustunud nende kinnisasjale planeeringuga seatavate piirangutega (planeeritud veetorustik läbib kinnistut Sadama tn 25 // Lootsi tn 13 // Uus-Sadama tn 19 ning reformimata riigimaad, planeeritud kanalisatsioonitorustik läbib Mere puiestee 26 kinnistut). Planeerimisseaduse § 16 lõike 4 kohaselt tuleb detailplaneering koostada koostöös planeeritava maa-ala kinnisasja omanikega ning olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Planeerimisseaduse § 16 lõike 1 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata planeeritava ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. Kui planeeringuga kavandatakse väljapoole planeeringuala teiste omanike kinnisasjade teede ja tehnovõrkude rajamist, siis peaks detailplaneeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus nende kinnisasjade omanike huvitatust eeldama, kuivõrd planeeringust võivad tuleneda nende kinnisasjade omandiõigustele õiguslikud riived. Õiguste riive seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas puudutatud kinnisasi asub planeeringualal või mitte.

Lisaks märkis maavanem, et 26. märtsist 2007 jõustunud planeerimisseaduse muudatuste kohaselt määratakse tehnovõrgu või -rajatise asukoht planeeringus tehniliselt ja majanduslikult otstarbekalt ning nende kinnisasjade omanike, kelle kinnisasjadel planeeritav tehnovõrk või -rajatis paiknema hakkab, huve võimalikult vähesel määral kahjustaval viisil (planeerimisseadus § 221). 26. märtsil 2007 jõustunud ehitusseaduse redaktsiooni kohaselt väljastatakse ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks kinnisasja omaniku nõusolekul (ehitusseaduse § 23 lõige 5).

Planeerimisseaduse § 221 lõikest 2 (kehtis kuni 1. juulini 2009) tulenevalt planeeritakse tehnovõrgud ja -rajatised, arvestades olemasolevaid ehitisi, tehnovõrke ja -rajatisi ning muid kitsendusi. Kui kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatisega võrguühenduse loomiseks on vajalik luua ühendus olemasoleva tehnovõrgu või -rajatisega, mis ei asu planeeritaval maa-ala, siis peab planeeringu algataja laiendama planeeritavat maa-ala selliselt, et planeering hõlmaks kogu loodavat võrguühendust. Seega tuleks Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga planeeritava maa-ala koosseisu lülitada ka see maa-ala, kuhu on planeeritud need tehnovõrgud ja -rajatised, mis jäävad Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu praegusest planeeringualast välja. Maavanem juhtis tähelepanu, et krunt positsioon 9 kai tipp jääb planeeringualalt välja ning palus planeeringuala täpsustamisel haarata planeeringuala sisse ka kai tipp.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KMHKJS) § 40 lõike 1 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne osa strateegilisest planeerimisdokumendist. Sellest tulenevalt palus maavanem kanda hoolt, et planeeringu dokumentatsiooni lisataks aruande valmimisel keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Planeeritud kinnistu asub Läänemere ehituskeeluvööndis, kus looduskaitseseadusest (edaspidi LKS) tulenevalt on ehitustegevus lubatud ainult erandjuhtudel. Planeeringus on tehtud ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks planeeritud alal 50 meetrilt 30 meetrini. Ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik üksnes keskkonnaministri nõusolekul (LKS § 40 lõige 3). Vajaliku nõusoleku saamiseks peab kohalik omavalitsus esitama keskkonnaministrile kohaliku omavalitsuse poolt vastu võetud planeeringu koos asjakohaste põhjendustega.

Asjaõigusseaduse § 159 lõike 1 kohaselt on territoriaalmeri, sisemeri ja teised piiriveekogud ning merepõhi riigi omandis. Veeseaduse § 5 lg 2 punkti 1 kohaselt on riigi omandis sisemeri, territoriaalmeri ja piiriveekogude Eestis paiknevad osad. Tulenevalt veeseaduse § 8 lg 2 punktist 6 peab veekogu süvendamiseks või veekogu põhja pinnase paigaldamiseks olema vee erikasutusluba. Veeseaduse § 9 lõikest 5 tulenevalt annab vee erikasutusloa merel Keskkonnaministeerium.

Planeeringus mainitud sadamaehitiste rajamine riigi omandis olevasse veekogusse saab toimuda seega vaid Keskkonnaministeeriumi nõusolekul. Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringut, millega kavandatakse veekogu erikasutusluba nõudvat tegevust, Keskkonnaministeeriumiga kooskõlastatud ei ole.

Planeerimisseaduse § 17 lg 3 punkti 2 alusel pidas maavanem vajalikuks kooskõlastada Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneering Keskkonnaministeeriumiga, et välja selgitada ministeeriumi seisukoht planeeringuga ette nähtud perspektiivse mere erikasutuse kavale, vastavalt planeerimisseaduse § 16 lõikele 11 riigi huvide väljaselgitamiseks jätkuvalt riigiomandis oleva maa planeerimise osas ja vastavalt LKS § 40 lõikele 3 ehituskeeluvööndi vähendamise osas.

Detailplaneeritud ala kohta kehtib Tallinna linna üldplaneeringust hiljem kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering.

Detailplaneering on kooskõlastatud Sadama tn 25 // Lootsi tn 13 // Uus-Sadama tn 19 kinnistu omanikuga aktsiaseltsiga TALLINNA SADAM ning reformimata riigimaa osas Keskkonnaministeeriumiga.

Planeeritavat maa-ala laiendati vastuvõtmisel. Ala laiendati maa-ala võrra, kuhu olid planeeritud need tehnovõrgud ja -rajatised, mis jäid Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamisel määratud planeeringualast välja, sh krundile positsioon 9 kavandatud kai tipp. Praeguseks on ala piire täpsustatud ja ala on vähendatud 12,63 ha-ni.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on lisatud detailplaneeringule ning oli avalikul väljapanekul koos detailplaneeringuga.

Keskkonnaministeerium esitas 28. detsembri 2007 kirjaga nr 11-17/35061-9 seisukohad Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringule: vee erikasutus on veeseaduse § 6 lõike 3 kohaselt vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega vastavalt veeseaduse §-le 8. Veeseaduse § 8 lõikes 2 on sätestatud, millistel juhtudel vee erikasutusluba on vajalik. Vastavalt veeseaduse § 8 lõikele 1 peab kasutajal olema vee erikasutuseks tähtajaline luba ning veeseaduse § 9 lõike 1 kohaselt tekib vee erikasutusõigus selle loa alusel. Vee erikasutusluba on oma olemuselt keskkonnaluba, mis annab õiguse kasutada loodusressurssi - vett. Keskkonnakaitse eesmärgil antakse veeseaduse § 8 lõike 2 järgi vee erikasutusluba teatud kindlate tööde tegemiseks. OÜ Logi Projekt esitatud vee erikasutusloa taotlusele on vee erikasutuse iseloomustamiseks märgitud veekogu põhja täitmine kividega ja kaldakindlustuse konstruktsioonide rajamine (vee erikasutusloa vajadus tuleneb veeseaduse § 8 lg 2 punktidest 6 ja 7). Vee erikasutusluba ei ole ehitusluba, mis annaks õiguse rajatiste rajamiseks vaid vee erikasutusloaga sätestatakse keskkonnakaitselised tingimused tööde tegemiseks veekogus. Keskkonnaminister juhtis tähelepanu, et ehitusseadusest tulenevalt peab võõrale maale ehitamise korral olema ka maaomaniku nõusolek. Asjaõigusseaduse § 159 kohaselt on territoriaalmeri, sisemeri ja teised piiriveekogud ning merepõhi riigi omandis. Tegemist on küll riigi omandiga, kuid kehtivas õiguses ei ole määratud, kes on merepõhja osas riigi kui omaniku esindajaks. Eeltoodust tulenevalt ei ole Keskkonnaministeerium pädev andma nõusolekut merepõhjale ehitiste püstitamiseks. Kuid lähtuvalt planeerimisseaduse § 16 lõikest 11 ei ole Keskkonnaministeeriumil vastuväiteid Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringule.

Keskkonnaministeerium on 3. märtsil 2008 otsusega nr 216 väljastanud OÜ-le Logi Projekt vee erikasutusloa nr L.VT.EE-169989 vee erikasutuseks Tallinnas Mere pst 20c, Logi tn 13, Logi tn 15 ja Logi tn 10 kruntide piires kaldakindlustuse rajamiseks ja sellega seoses veekogu põhja täitmiseks mahus 98 000 m3.

Detailplaneering, milles kavandati Kesklinnas asuval 13,6 ha suurusele planeeritavale maa-alale olemasolevate kinnistute piiride muutmise ja mere täitmise teel 10 krunti ning määratud ehitusõigus ja kruntide kasutamise tingimused äriruumidega ja kuni 6-korruseliste mitme korteriga elamute ja ärihoone ehitamiseks, jahisadama, avalikult kasutatava rannapromenaadi, teedevõrgu ja haljastuse rajamiseks ning milles on tehtud ettepanek Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud “Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu” muutmiseks, võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2008 korraldusega nr 1250-k “Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine”.

Detailplaneeringu vastuvõtmise teade ilmus ajalehes Postimees 4. juulil 2008. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 4.-18. augustini 2008. Avaliku väljapaneku aja ja koha kohta ilmus teade ajalehes Postimees 16. juulil 2008 ning teade väljapaneku toimumisest ja selle tulemusi tutvustava arutelu läbiviimise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 6. septembril 2008.

Avaliku väljapaneku ajal esitas detailplaneeringu kohta vastuväiteid ja ettepanekuid sisaldava kirjaliku pöördumise aktsiaseltsi TALLINNA SADAM esindaja. Vastuväite esitajale edastati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht tähitud kirjaga 2. septembril 2008.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 16. septembril 2008. Detailplaneeringu avalikul arutelul vastuväidete esitaja esitatud vastuväitest ei loobunud.

Detailplaneeringu avalikul arutelul otsustatu ning aktsiaseltsi TALLINNA SADAM ja OÜ Logi Projekt vahel toimunud nõupidamiste tulemuste ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esitatud nõuete alusel on detailplaneeringut täiendatud ning aktsiaselts TALLINNA SADAM on muudetud detailplaneeringu kooskõlastanud. Seega ei jäänud detailplaneeringu menetlemisel lahendamata vastuväiteid.

Tallinna Linnavalitsus esitas Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu 21. jaanuari 2009 kirjaga nr LV-1/371 planeerimisseaduse § 23 lg 1 punkti 2 ja § 23 lg 3 punkti 3 ning Tallinna linna ehitusmääruse § 18 lõike 13 kohaselt Harju maavanemale järelevalveks kuna planeering sisaldab ettepanekut Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud “Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu” muutmiseks.

Harju maavanem andis 13. veebruari 2009 kirjaga nr 2.1-13/418 planeerimisseaduse § 23 lõike 6 alusel Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu.

23. aprillil 2009 sõlmitud lepinguga nr 2-6/93 võttis OÜ Logi Projekt kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni, lepingu lahutamatu osana käsitletavas lepingu lisaks oleval skeemil märgitud aladel nr 2, 3 ja 4, väljaehitamise ning avalikult kasutatava 1 1 sõidurajaga tee koos ajutise välisvalgustusega, lepingu lahutamatu osana käsitletavas lepingu lisaks oleval skeemil märgitud alal nr 1, väljaehitamise.

Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneering on esitatud 19. augustil 2009 planeerimisseaduse § 17 lõike 21 (kehtetu alates 27. veebruarist 2010) alusel kooskõlastamiseks Tehnilise Järelevalve Ametile.

Tehnilise Järelevalve Amet märkis, et on kohustatud küsima enne kooskõlastamist seisukohta Keskkonnaministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Veeteede Ametilt ja vajaduse korral teistelt asutustelt. Keskkonnaministeeriumi 16. oktoobri 2009 kirjast selgub, et veeseaduse § 8 lg 2 punktide 6 ja 7 kohaselt on arendajal vajalik taotleda Keskkonnaministeeriumilt kavandatava tegevuse elluviimiseks vee erikasutusluba, milles kehtestatakse kõik keskkonnaalased nõuded ja tingimused. Vee erikasutusloa menetluses tuvastatakse, kas kavandatavad ehitised võivad kahjustada mereökosüsteemi ning ümbritsevat looduskeskkonda. Arvestades eelnevaga, lennundusseaduse § 35 lõikega 2, Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi ning Veeteede Ameti vastuväideteta arvamustega, kooskõlastas Tehnilise Järelevalve Amet detailplaneeringu. Samas juhtis amet tähelepanu Veeteede Ameti 25. septembri 2009 kirjas toodud asjaolule, et vastavalt meresõiduohutuse seaduse § 48 lõikele 4 ei tohi planeeringualale projekteeritav välisvalgustus häirida navigatsioonimärkide tööd, st laternad peavad olema mere poolt tervenisti varjatud kas laterna korpuse või spetsiaalse varjukiga nii, et ala välisvalgustus ei halvendaks sadama navigatsioonimärgistuse tulede eristatavust.

Vastav nõue on detailplaneeringus määratud.

Tallinna Linnavalitsuse 29. juuli 2009 korraldusega nr 1242-k “Logi tn 10 kinnisasjast ja merepõhja täitmise teel tekkivast maast moodustatava Vööri tn 4 kinnisasja Tallinna linnale tasuta omandamine ja kinnisasjale valitseja määramine” otsustati omandada tasuta Tallinna linnale Logi tn 10 kinnisasjast ja merepõhja täitmise teel tekkivast maast moodustatav transpordimaa sihtotstarbega Vööri tn 4 (aadressi ettepanek) kinnisasi, ligikaudse pindalaga 11 567 m2, millele Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2008 korraldusega nr 1250-k vastu võetud Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga on ette nähtud avalikult kasutatav tee (promenaad). Kinnisasja omanik OÜ Logi Projekt kohustub tee (rannapromenaad koos haljastuse ja kaldakindlustusega) ning välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni ehitama vastavalt Tallinna linnaga 23. aprillil 2009 sõlmitud lepingule nr 2-6/93 ning andma kinnisasja koos rajatistega valduse Tallinna linnale üle 3 nädala jooksul kinnisasja tasuta võõrandamise asjaõiguslepingu sõlmimisest arvates. Linnavalitsuse korralduse eelnõu kohaselt määratakse Tallinna linnale omandatava kinnisasja valitsejaks Tallinna Kommunaalamet kinnisasja Tallinna linna omandina kinnistusraamatusse kandmisest arvates.

Tallinna linna ja OÜ Logi Projekt vahel on 8. septembril 2009 sõlmitud notariaalne kinnistu tasuta võõrandamise võlaõiguslik leping ja esitati eelmärke kinnistamisavaldus, millega Tallinna linn omandas võlaõiguslikult detailplaneeringu kohaselt moodustatava Vööri tn 4 (aadressi ettepanek) kinnistu.

OÜ Logi Projekt on 2. märtsil 2010 esitanud Tallinna Linnavarametile pöördumise seoses Logi tn 8, 9 ja 10 ning lähiala detailplaneeringus kavandatud väikesadama rajamisega ja esitanud taotluse kokkuleppe sõlmimiseks. Kirjas selgitab OÜ Logi Projekt, et Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2008 korraldusega nr 1250-k vastu võetud Logi tn 8, 9 ja l0 kinnistute ning lähiala detailplaneeringus on kavandatud rajada planeeritud alale rannapromenaad koos kaldakindlustusega ning väikelaevade sadam. Sadama juurde kuulub akvatoorium. Promenaad, mis on kaldakindlustuse osa, ja sadama-ala rajatakse mere täitele. Tekib ehitis, mis on püsivalt ühendatud merepõhjaga ja Logi tn 10 kaldakinnisajaga. Mere täitmise teel suureneb Logi tn 10 kinnisasi ligikaudu 14 941 m2 võrra. Lähtuvalt asjaõigusseaduse § 133 lõikest 2 muutub avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, kaldakinnisasja oluliseks osaks. Avaliku veekogu koormamise eest tuleb suurenenud kaldakinnisasja omanikul maksta riigile ühekordset tasu veeseaduse ja keskkonnatasude seaduses ettenähtud korras. OÜ Logi Projekt ehitab välja kavandatud rannapromenaadi koos kaldakindlustusega ja väikelaevade sadama alaga. Pärast kaldakinnisasja Logi tn 10 kinnistu suurenemist ja kinnistusregistrisse kinnistu uue pindala kandmist moodustatakse detailplaneeringu alusel Logi tn 10 kinnisasjast (koos Logi tn 8 kinnistuga) neli eraldiseisvat kinnistut: Vööri tn 2 (aadressi ettepanek) pindalaga 32 851 m2, Vööri tn 4 (aadressi ettepanek) pindalaga 11 567 m2, Logi tn 17 (aadressi ettepanek) pindalaga 2595 m2 ja Logi tn 19 (aadressi ettepanek) pindalaga 1928 m2. Krunt, aadressi ettepanekuga Vööri tn 4, jääb avalikult kasutatava rannapromenaadi osaks ja võõrandatakse tasuta Tallinna linnale, vastavalt 8. septembril 2009 sõlmitud lepingule nr 2319. Krundid, aadressi ettepanekuga Logi tn 17 ja Logi tn 19, jäävad avalikult kasutatavaks väikesadama alaks ja OÜ Logi Projekt omandisse. Krundi, aadressi ettepanekuga Logi tn 19, sadamarajatiste ehitamisel hakkab kinnistu piir külgnema Tallinna linnale kuuluvate Logi tn 15 ja Logi tn 13 kinnistutega. Linlaste juurdepääsu tagamiseks merele nähakse Logi tn 19 (aadressi ettepanek) kinnistule ette avalik jalakäijate ala. Sadama väljaarendamise eelduseks on finantsabi saamine Euroopa Liidu struktuurifondidest, sest sadama ehitamine nõuab väga suuri investeeringuid. Sadama rajatised ehitab välja ja hakkab haldama selleks loodud MTÜ Vanalinna Jahisadam. MTÜ Vanalinna Jahisadam peab nii sadama ehitamiseks ja opereerimiseks kui ka Euroopa Liidu struktuurifondidest toetuse saamiseks omama detailplaneeringus kavandatavaid kinnisasju. Käesolevaks ajaks on MTÜ Vanalinna Jahisadam esitanud Euroopa Liidu struktuurifondidest toetuse saamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele rahastamise toetuse eeltaotluse ja saanud sellele positiivse hinnangu. 16. veebruaril 2010 Tallinna linna juhtkonna osavõtul toimunud nõupidamisel lepiti kokku, et kuna loodav sadama-ala kinnistu hakkab muuhulgas piirnema Tallinna linna kinnistutega, siis sõlmitakse Tallinna linna ja OÜ Logi Projekt vahel kokkuleppe, millega Tallinna linn annab nõusoleku ehitada Logi tn 19 (aadressi ettepanek) sadamarajatiste kinnistu Tallinn linnale kuuluvate Logi tn 15 ja Logi tn 13 kinnistute külge, muutmata seejuures olemasolevate linna kinnistute piire ja esitamata sellest tulenevalt OÜ-le Logi Projekt täiendavaid rahalisi nõudeid ja/või kohustusi.

Tallinna Linnavaraamet on 25. märtsi 2010 kirjas nr 2.1-9/1168 asunud seisukohale, et Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kehtestamise otsuses on vajalik märkida Tallinna linna nõusolek detailplaneeringus positsioonidega 3, 9 ja 10 tähistatud alale merre kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste ehitamiseks ja mere täitmisega kaasnenud kaldakinnisomandi muutuste mõõdistamiseks Logi tn 10 kalda kinnisasja koosseisu ning Logi tn 10 kinnisasja piiride ja pindala muudatuse kandmiseks maakatastrisse selliselt, et see piirneb Tallinna linna omandis olevate Logi tn 13 ja Logi tn 15 kinnisasjadega.

Asjaõigusseaduse § 133 lõike 3 kohaselt on avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, kaldakinnisasja oluline osa. Vastavalt maakatastriseaduse § 171 mõõdistatakse seaduses sätestatud juhtudel ja alusel avaliku veekogu täitmisega kaasnenud kaldakinnisomandi muutused kaldakinnisasja koosseisu ning kinnisasja piiride ja pindala muudatus kantakse maakatastrisse ja kinnistusraamatusse kaldakinnisasja omaniku avalduse alusel.

Mere täitmisel tekkivate kinnisasjade (detailplaneeringus positsioonidega 9 ja 10) ja krundi positsioon 1 osade avaliku kasutamise tagamiseks lepitakse kinnisasjade omanikuga kokku Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmises pärast kinnisasjade kinnistusraamatusse kandmist, kuid enne kinnisasjadele ehitatavate ehitiste kasutusloa väljastamist.

Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7 punktile 4 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul Logi tn 3 ja Sadama tn 25 // Uus-Sadama tn 19 // Lootsi tn 13 kinnistu omanikku, Sadama tn 17 kinnistu omanikku, Rumbi tn 7 ja Rumbi tn 9 ehitiste omanikku ning Mere pst 26b kinnistu omanikku.

Detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve planeeringu koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala, kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lõikele 3.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees