|
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6
lg 1, § 10 lg 1 ja § 22 lg 2, konkurentsiseaduse § 14
lg 2, jäätmeseaduse § 66 lg 2, § 67 lg 1 ja
§ 68 lg 1, haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1, Tallinna
Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määruse nr 36 „Tallinna
jäätmehoolduseeskiri“ § 23 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse
25. septembri 2001 määrusega nr 303 „Eri- või ainuõiguse andmiseks
avaliku konkursi korraldamise kord“, Tallinna Linnavolikogu 13. novembri
2003 määrusega nr 58 “Konkurentsiseadusega
ning Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määrusega nr 303 kohaliku
omavalitsuse üksuse pädevusse antud küsimuste lahendamise delegeerimine
Tallinna Linnavalitsusele“ ja Tallinna Linnavalitsuse
6. aprilli 2005 määrusega nr 33 „Volituste
andmine avaliku konkursi korraldamiseks ainuõiguse andmiseks ettevõtjale
korraldatud jäätmeveol“ ning tulenevalt asjaolust, et Osaühingu Resk
korraldatud jäätmeveo ainuõigus Pirita linnaosas ning Tallinna linna ja
vedaja vahel 20. veebruaril 2006 sõlmitud leping nr 1-6/11 lõppes 31. mail
2010; kuni 31. maini 2010 korraldatud jäätmeveo piirkonnas nr 19 (jäätmehoolduseeskirja
lisa 2.5 jõustumisel 1. juunist 2010 jäätmeveo piirkond nr 13) tekkis alates
1. juunist 2010 jäätmeveo teenuste osutamisel vabaturu olukord ning
arvestades järgmiste ülekaaluka avaliku huvi põhjenduste ja kaalutlustega:
-
Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 23 lg 1 alusel korraldab
avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Tallinna
Keskkonnaamet;
-
Tallinna Keskkonnaamet kuulutas 23. detsembril 2008 välja avaliku
konkursi ainuõiguse andmiseks korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks
Pirital, jäätmeveo piirkonnas nr 19, konkurss lõppes kohtuvaidlusega
haldusasjas nr 3-09-122 kompromisslahendusega;
-
kohtuvaidluse tõttu oli välistatud, et teenuse osutamist uue vedaja
poolt oleks võimalik olnud alustada 1. juunil 2009. Kuigi Tallinna
Halduskohus tühistas 14. aprilli 2009 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu poolt
11. veebruaril 2009 kohaldatud esmase õiguskaitse, siis tulenevalt
menetlustoimingutest kulub senise praktika kohaselt konkursi väljakuulutamisest
kuni ainuõiguse jõustumiseni 4 kuni 6 kuud;
-
Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2009 korraldusega
nr 1018-k pikendati Tallinna Linnavalitsuse 1. veebruari 2006
korraldusega nr 206-k Osaühingule Resk kolmeks aastaks antud
korraldatud jäätmeveo ainuõigust kuni piirkonnas korraldatud uuel konkursil
edukaks tunnistatud ettevõtja ainuõiguse jõustumiseni, kuid mitte kauemaks
kui 31. maini 2010. Pikendamise tingis asjaolu, et lepingu lõppemisel oleks
nimetatud piirkonnas tekkinud jäätmeveo teenuste osutamisel vabaturu olukord;
-
Tallinna Keskkonnaamet kuulutas 9. aprillil 2010 välja avaliku
konkursi ainuõiguse andmiseks korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks
Pirital, jäätmeveo piirkonnas nr 13 (endine piirkonna nr 19). Tulenevalt ainuõiguse
andmise konkursi korraldamise õigusaktides sätestatud nõuetest ja arvestades
senist praktikat, ei jõua välja kuulutatud konkursi tulemusena antav
ainuõigus Pirital, jäätmeveo piirkonnas nr 13, jõustuda enne Tallinna linna
ja vedaja vahel 20. veebruaril 2006 sõlmitud lepingu nr 1-6/11 lõppemist
31. mail 2010;
-
jäätmeseaduse § 66 lg 2 ja § 135 lg 1
kohustab kohaliku omavalitsuse organit korraldama alates
1. jaanuarist 2005 oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise
ja veo. Korraldatud jäätmeveo eesmärk on muuhulgas lõpetada
jäätmehoolduseeskirja rikkumised (jäätmete ebaseaduslik ladustamine ning
toomine võõrastesse konteineritesse) ja tagada kõigi jäätmevaldajate
liitumine jäätmekäitlussüsteemiga. Viidatust tulenevalt puudub kohalikul
omavalitsusel tiheasustusala osas kaalutlusõigus, kas korraldada oma
territooriumil asuvates jäätmeveo piirkondades jäätmevedu jäätmevedajale
ainuõiguse andmise kaudu või mitte. Olukord, kus tiheasustusalal on
jäätmevedu korraldamata (teenust osutatakse vabaturu tingimustes) ning
ainuõigust omav jäätmevedaja puudub, on seadusevastane. Samuti ei ole seaduse
mõttega kooskõlas olukord, kui piirkonnas, kus kohalik omavalitsus on juba
rakendanud korraldatud jäätmevedu, tekib jäätmeveo teenuse osutamisel uuesti
vabaturg, mille tingimustes on jäätmevaldaja kohustatud ise jäätmevedaja
leidma ja oma jäätmekäitlust iseseisvalt korraldama;
-
vabaturu tingimustes jäätmeveo teenuse osutamine ei taga piirkonna
kõigile jäätmevaldajatele majanduslikult kõige soodsama ja õiglasema hinnaga
teenust. Jäätmeveo teenuste tänased vabaturu hinnad Tallinnas on keskmiselt
45% kõrgemad kui korraldatud jäätmeveo teenuse hinnad;
-
korraldatud jäätmeveo leping seab jäätmevedajale konkreetsed
kohustused ja kvaliteedinõuded jäätmeveo teenuse osutamisel. Vabaturu
tingimustes puudub linnal õigus jäätmevedajate osutatava teenuse kvaliteeti
ohjata rohkemal määral kui see on sätestatud Tallinna jäätmehoolduseeskirjas
ning jäätmevaldaja õigused ei ole enam selliselt kaitstud nagu see on korraldatud
jäätmeveo tingimustes. Seega on jäätmevaldajatel õigustatud ootused
korraldatud jäätmeveo jätkumise osas;
-
korraldatud jäätmeveo jätkumine tagab jäätmeveoteenuse osutamise igale
piirkonna jäätmevaldajale, väldib jäätmevaldajatele tekkivaid täiendavaid
kohustusi ja sellega seotud kulutuste kandmist jäätmeveolepingute
ümbervormistamisel ning uute jäätmemahutite paigaldamisel teiste
jäätmevedajate turule tulekul. Samuti tagab korraldatud jäätmevedu kvaliteetsema
teenuse osutamise jäätmevedaja poolt. Jäätmeveo teenuse hind on korraldatud
jäätmeveo piirkonnas kohaliku omavalitsuse poolt kontrollitav ning
jäätmevedajal ei ole võimalik teenuse hinda ühepoolselt tõsta. Lisaks täidab
korraldatud jäätmeveo jätkumine keskkonnasäästlikke aspekte - piirkonnas üks
vedaja, väiksem liikluskoormus tänavatel, madalam müra- ja õhusaaste;
-
jäätmeseaduse § 69 lg 3 alusel on korraldatud jäätmeveo rakendamise
käigus loodud jäätmevaldajate register, milles on kajastatud andmed
jäätmeveoga liitunud ja mitteliitunud jäätmevaldajate kohta. Registriandmete
esitajaks igas piirkonnas on vastava piirkonna jäätmevedaja. Vabaturu
tingimustes kaob vedajatel kohustus registriandmeid esitada ning olemasolevad
registriandmed muutuvad kehtetuks iga jäätmevaldaja suhtes, kes vahetab
jäätmevedajat. Samuti kaoks võimalus registri abil kontrollida, kas
jäätmevaldaja on jäätmeveoga liitunud või mitte. Korraldatud jäätmeveo
järjepidevuse katkemisel kaotaksid seega Tallinna linna ametiasutused
jäätmevaldajate registri andmete näol olulise järelevalve teostamise vahendi.
|
