|
Tallinna
Linnavolikogu 20. mai 2010
otsuse nr 121
LISA
|
|
|
|
|
|
Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Nabra
tn 3 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ juurde
|
|
|
|
|
|
Tallinna
Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Nabra tn 3 kinnistu detailplaneering,
Aktsiaseltsi EA RENG töö nr 468-459, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas
0,15 ha suurusel planeeringualal asuvale Nabra tn 3 kinnistule
ehitusõiguse määramine ühe 4 korteriga kuni 3-korruselise (sh
katusekorrus), maapinnast kuni 12 meetri kõrguse korterelamu
ehitamiseks ja ühe olemasoleva 2-korruselise, maa-aluse korrusega korterelamu
laiendamiseks 5 korteriga kuni 3-korruseliseks (sh katusekorrus)
elamuks. Samuti on detailplaneeringuga lahendatud ala heakorrastus ja
haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.
HALDUSAKTI PÕHJENDUSED
1. Olemasolev olukord
Planeeritav ala asub Põhja-Tallinnas
Pelgulinna miljööväärtuslikus piirkonnas. Kinnistul asub 2-korruseline 12 ühetoalise
korteriga elamu. Hoovis paiknevad abihooned (kuur ja pesuköök). Kinnistu on
varustatud vajalike insenerivõrkudega: veevarustus, kanalisatsioon, gaas,
elekter ja side.
Nabra tn 3 kinnistu maakasutuse
sihtotstarve on 100% elamumaa ning kuulub kinnistusraamatu andmeil Osaühingule
Ergolend.
Kinnistu kõrghaljastusest põhilise osa moodustab
vana viljapuuaed. Väärtuslik haljastus puudub, säilitamist väärib isetekkeline
harilik tamm kinnistu lõunapiiril ja kaks istutatud harilikku kuuske
läänepiiril. Krundi kirdepiiril kasvavad kuld- ja sookased. Kinnistu piirdeks
lõunapiiril on võrkaed ja muus osas maapinnast 1,5 meetri kõrgune
puitlippaed.
Alal kehtiv detailplaneering puudub.
2. Kontaktvööndi analüüs
Planeeringuala kontaktvööndiks on
määratud Õle, Härjapea ja Heina tänava vahelise ala ning Nabra tänav.
Kontaktvööndis asuvad peamiselt 2-korruselised puitelamud, kuid on ka kivimaju.
Pelgulinna miljööväärtuslikule alale on omane aedade rohkus ja väikesemahuline
hoonestus. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad valdavalt elamumaa
sihtotstarbega krundid. Nabra tänava hoonestus asub ühtsel ehitusjoonel.
Planeeritava kinnistu lähiümbruse kruntide hoonestustihedus jääb vahemikku 0,2-1,3
ja täisehitusprotsent 16-64%. Planeeritava kinnistu olemasolev täisehitusprotsent
on 28% ja hoonestustihedus 0,4.
Planeeritavale alale on hea
autotranspordi juurdepääs. Ristiku tänaval asub Härjapea ühistranspordi peatus,
mis jääb planeeringualast umbes 320 meetri kaugusele. Lähiümbruses on
Kolde lasteaed. Puhke- ja virgestusalana asub planeeritava ala lähiümbruses
Merimetsa parkmets.
Planeeringuala kontaktvööndis on
järgmised detailplaneeringud: Tallinna Linnavalitsuse 16. detsembri 2009 korraldusega
nr 2069-k vastuvõetud “Härjapea tn 8 kinnistu
detailplaneering“, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas asuval 0,10 ha
suurusel planeeringualal asuvale Härjapea tn 8 kinnistule ehitusõiguse
määramine kahe kuni 3-korruselise (sh katusekorrus), maa-aluse korrusega
kokku 9 korteriga elamu ehitamiseks; Tallinna Linnavalitsuse 24. septembri
2008 korraldusega nr 1569-k kehtestatud “Heina tn 17 kinnistu
detailplaneering“, millega määratakse Põhja-Tallinnas 0,2 ha
suurusel planeeritaval maa-alal asuvale Heina tn 17 kinnistule ehitusõigus
3-korruselise (sh katusekorrus) soklikorrusega korterelamu ehitamiseks, samuti
lahendatakse planeeritava kinnistu heakorrastus, haljastus, juurdepääsud,
parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.
3. Tallinna
üldplaneering
Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari
2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“
kohaselt on antud ala juhtotstarbeks määratud miljööväärtuslik elamuala, kus
uute hoonete ehitus peab järgima piirkonnale omast hoonestusstruktuuri.
Kehtestatava detailplaneeringu lahendus
on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ning ei sisalda Tallinna üldplaneeringu
muutmise ettepanekut.
4. Pelgulinna ehitusmäärus
Planeeringulahenduse koostamisel on
lähtutud Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 määrusega nr 38
kinnitatud “Pelgulinna ehitusmäärusest“,
mille kohaselt on ühele krundile lubatud ehitada maksimaalselt 2 põhihoonet
ja 2 abihoonet. Kruntide maksimaalseks täisehituse protsendiks on lubatud
35. Ühe põhihoone ehitusalune pind ei tohi olla suurem kui 250 m2.
Kruntide hoonestustiheduseks on lubatud kuni 0,8. Põhihoone katuseräästa
kõrguseks maapinnast on lubatud 9,5 meetrit ja katuseharja kõrgus
maapinnast võib olla kuni 12 meetrit. Põhihoonel on lubatud
täiskorruseid kuni 3. Ehitiste välisviimistluses on keelatud kasutada
imiteerivaid materjale: plekist ja plastikust välisvoodrit, plastikaknaid,
metalluksi, kiviimitatsiooniga katuseplekki, rullkatet, kärjekujulist
ruberoidkatet jne. Kruntide tänavapoolne piire tuleb rajada hoonetega samale
joonele ja kõrgus võib olla maksimaalselt maapinnast 1,5 meetrit. Kruntide
tänavapoolne piire võib olla kivi-, puit- või metallpostidel puit- või
metallelementidest. Kruntide külg- ja tagakülje piirded võivad olla
võrkpiirded.
Planeeritud kinnistu täisehitusprotsent
on 31% ja hoonestustihedus 0,76. Kummagi hoone (planeeritav ja laiendatav)
ehitusalune pind ei ole kavandatud suurem kui 250 m2.
Planeeringulahendus näeb kinnistule ette 2 põhihoonet, abihooneid
kavandatud ei ole. Planeeringulahendusega kavandatud hoone katuseräästa kõrgus
maapinnast on 9,5 meetrit ja katuseharja kõrgus maapinnast 12 meetrit.
Hoonetele on kavandatud 2 täiskorrust ja katusekorrus. Olemasoleva
rekonstrueeritava hoone katuseharja kõrgust võib tõsta kuni 1 meetri võrra
ning suurim lubatud katuseharja kõrgus on 12 meetrit maapinnast. Kavandatud
uus hoone järgib Pelgulinna miljööväärtuslikule alale iseloomulikku
hoonestusstruktuuri ning arvestab piirkonna hoonestuslaadiga, st hoonete mahu,
rütmi, asetuse, sokli, katuseharja ja -räästa kõrgustega. Detailplaneeringu
lahendusega kavandatu on kooskõlas Pelgulinna ehitusmääruse nõuetega.
5. Detailplaneeringuga
kavandatu
Detailplaneeringuga on määratud
ehitusõigus Nabra tn 3 kinnistule ühe kuni 3-korruselise (sh
katusekorrus) elamu ehitamiseks ning ühe olemasoleva 2-korruselise, maa-aluse
korrusega korterelamu laiendamiseks kuni 3-korruseliseks (sh katusekorrus)
elamuks. Kokku on kavandatud 9 korterit. Planeeritaval kinnistul paiknevad
abihooned on planeeritud likvideerida.
Planeeritavate hoonete ehitusalune pind
kokku on 403 m2, sh uue hoone ehitusalune pind on 208 m2
ning rekonstrueeritaval hoonel 195 m2. Tänavapoolne hoone
paikneb olemasoleval Nabra tänava ehitusjoonel ning uus hoone on planeeritud
krundi sügavusse paralleelselt kirdepoolse krundipiiri ja Heina tänavaga. Uus
hoone järgib naaberhoonestuse Heina tn 15a ja Härjapea tn 4a hoonete paiknemist
kruntidel, olles orienteeritud edela-loode suunaliselt. Uus hoone on kavandatud
samale ehitusjoonele Härjapea tn 4a hoovihoonega ning ca 4,3 meetri
kaugusele krundi piirist. Rekonstrueeritava hoone katusekalle on 28-35° ning
planeeritud hoonel 10-25°. Rekonstrueeritava hoone katuse harjajoon on
paralleelne Nabra tänavaga ning planeeritud hoone katuse harjajoon on risti
kinnistu kirdepoolse piiriga. Hoonete välisviimistluses võib kasutada
rekonstrueeritaval hoonel puitu, krohvi ning planeeritud hoone sokli ja
maapealsete kandepostide osas betooni, krohvi ning seintel puitlaudist,
katusekatteks tuleb kasutada valtsplekki. Välisviimistluses on imiteerivate
materjalide kasutamine keelatud. Kinnistu tänavapoolsele piirile on kavandatud
puitlipp-piire hoonega samale ehitusjoonele kõrgusega kuni 1,5 meetrit
maapinnast ning krundi külg- ja tagapiiril on lubatud võrkpiire kõrgusega kuni 1,5 meetrit
maapinnast. Õuealale on planeeritud laste mänguväljak.
Planeeringualale uue hoone kavandamisel
on kontrollitud naaberhoonestuse insolatsiooni kestuse tingimusi ning
arvestatud Eesti standardist EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja
bürooruumides“ tulenevaid nõudeid. Nabra tn 3 olemasolevas tänavapoolses
elamus esimese korruse korteri insolatsiooni kestus on 8 tundi ning pärast
uue hoovimaja ehitamist jääb see 4 tundi ja 35 minutit, mis on
rahuldav. Planeeringulahendusega kavandatud elamu ei kahjusta naaberhoonete
insolatsiooni kestuse tingimusi.
Planeeringulahendusega kavandatud hoone
tulepüsivusklass peab olema TP-1 või TP-2.
Planeeringualalt on kavandatud
likvideerida kuus viljapuud ja viis V väärtusklassi hinnatud puud, mis vastavalt
Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määruse nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa
andmise tingimused ja kord“ § 1 lõikele 4 ei vaja raieluba
ning neid ei tule arvestada asendusistutamisel. Vastavalt Pelgulinna
ehitusmäärusele peab krundi haljastatud osa moodustama vähemalt 40% krundi
pindalast, millest pool peab olema kõrghaljastus või tuleb ette näha
kõrghaljastuse rajamise võimalus. Kinnistu haljastatav osa on planeeringulahenduse
kohaselt 49%. Koos hoovimaja ehitusprojektiga tuleb koostada haljastusprojekt.
Planeeritava ala veevarustus ja
kanalisatsioon on lahendatud vastavalt AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 5. novembril
2008 väljastatud tehnilistele tingimustele. Planeeringuala varustamine
elektriga on lahendatud vastavalt Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (endise
nimetusega Osaühing Jaotusvõrk) 31. oktoobril 2008 väljastatud
tehnilistele tingimustele. Sidevarustus on lahendatud vastavalt Elion
Ettevõtted Aktsiaseltsi 13. novembril 2008 väljastatud
telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele. Soojavarustus on
lahendatud vastavalt Aktsiaseltsi Eesti Gaas 15. juunil 2007 väljastatud
tehnilistele lähteandmetele. Planeeritava ala soojavarustuse lahendus on Tallinna
Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud “Tallinna kaugküttepiirkonna
piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord,
kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja
soojusettevõtja arenduskohustus“ kohaselt käsitletav erandina, mille
korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste
soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte.
Juurdepääs kinnistule on kavandatud
Nabra tänavalt. Tallinna parkimise korralduse arengukava punkti 4.1.10
kohaselt ei rakendata parkimisnormatiivi kui planeeritav ala asub riikliku
kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse
alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või
miljööväärtuslikul hoonestusalal. Nabra tn 3 kinnistu asub miljööväärtuslikul
elamualal. Arengukava punkti 4.2.8 kohaselt tuleb vahevööndisse ja
äärelinna alale elamute parkimiskohtade kavandamisel tagada vähemalt üks
parkimiskoht korteri kohta. Hoonetesse on kavandatud kokku 9 korterit ja
krundile 12 parkimiskohta. Parkimislahendus on kooskõlas Tallinna
Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse
arengukavaga aastateks 2006-2014“. Planeeritavatest
parkimiskohtadest viis on ette nähtud uue planeeritava hoone esimese korruse
tasandile hoone alla ja ülejäänud seitse parkimiskohta on kavandatud krundile.
Jäätmete kogumine nähakse ette kooskõlas
jäätmeseaduse ja
Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrusega nr 36 kehtestatud “Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga“.
Planeeritava ala teenindamiseks vajalikud jäätmekonteinerid on ette nähtud
paigaldada krundi sissesõidutee kõrvale, kuhu on prügiveo autole kõige parem
juurdepääs.
DETAILPLANEERINGU MENETLUS
Nabra tn 3 kinnistu
detailplaneeringu koostamist taotles Osaühingu Ergolend esindaja E. Tõnuver
5. detsembril 2006 registreeritud avaldusega.
4. detsembril 2009 on
Osaühingu Ergolend, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Aktsiaseltsi EA RENG
vahel sõlmitud haldusleping nr 2-5/288.
Detailplaneering on algatatud Tallinna
Linnavalitsuse 1. oktoobri 2008 korraldusega nr 1598-k “Nabra tn 3 kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-Tallinnas“ eesmärgiga
Põhja-Tallinnas asuva Nabra tn 3 kinnistule ehitusõiguse määramine
olemasoleva hoone eluruumide laiendamiseks katusekorrusele ja ühe 4 korteriga
kuni 3-korruselise (sh katusekorrus) korterelamu ehitamiseks.
Teade detailplaneeringu algatamisest
ilmus ajalehes Postimees 3. oktoobril 2008. Teade eskiislahendusega
tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 16. oktoobril
2008. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks
toimus Põhja-Tallinna Valitsuses avalik arutelu 28. oktoobril 2008.
Detailplaneeringu koostas Aktsiaselts EA
RENG. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse
16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu eskiisi ja
detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“.
Detailplaneeringule on lisatud dendroloog A. Aaspõllu juunis 2007 koostatud haljastuse hinnang.
Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003
määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“
§ 16 lg-s 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu
kooskõlastanud.
Põhja-Tallinna Valitsus, Põhja-Tallinna halduskogu,
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna
Kommunaalamet ja Põhja-Eesti Päästekeskus kooskõlastasid detailplaneeringu
märkusteta. Lisaks on detailplaneeringu kooskõlastanud planeeritava kinnistu
omaniku Osaühingu Ergolend juhatuse liige.
Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas
detailplaneeringu järgmiste tingimustega:
1) lammutus- ja ehitusprojektid kooskõlastada enne
ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonnaametiga;
2) hoovimaja ehitusprojekti koosseisus esitada krundi
haljastuskava;
3) jäätmete kogumiskonteinerid paigaldada krundi
piirist vähemalt 3 meetri kaugusele või detailplaneering kooskõlastada
Heina tn 17 krundi valdajaga;
4) kavandatava tegevuse tõttu likvideeritavad
viljapuud ei kuulu kompenseerimisele.
Tingimused on lisatud seletuskirja,
jäätmete kogumiskonteinerid on kavandatud krundi piirist vähemalt 3 meetri
kaugusele.
Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna
tervisekaitsetalitus märkis oma kirjas, et detailplaneering on kooskõlas
tervisekaitsenõuetega.
AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas
detailplaneeringu tingimusega, et järgneva projekteerimisstaadiumi (hoone veevarustuse
ja kanalisatsiooni ehitusprojektide) koostamiseks tuleb taotleda AKTSIASELTSilt
TALLINNA VESI tehnilised tingimused. Tingimustega arvestatakse veevarustuse ja
kanalisatsiooni ehitusprojektide koostamisel.
Elion Ettevõtted Aktsiaselts
kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et tööjoonised tuleb kooskõlastada
täiendavalt. Tingimus täidetakse tööjooniste koostamisel.
Aktsiaselts Eesti Gaas kooskõlastas
detailplaneeringu tingimusega, et tööjoonised kooskõlastatakse AS EG
Võrguteenustega. Tingimusega arvestatakse tööjooniste koostamisel.
Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (endise
nimetusega Osaühing Jaotusvõrk) kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et
tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt. Tingimusega arvestatakse
tööjooniste koostamisel.
Aktsiaselts KH Energia-Konsult
kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et tööprojekt kooskõlastatakse
täiendavalt. Tingimusega arvestatakse tööprojekti koostamisel.
Nabra tn 3 kinnistu
detailplaneeringu on heaks kiitnud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet.
Detailplaneering võeti vastu Tallinna
Linnavalitsuse 30. detsembri 2009 korraldusega nr 2187-k “Nabra tn 3 kinnistu
detailplaneeringu vastuvõtmine Põhja-Tallinnas“. Teade
detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 6. jaanuaril
2010. Teade avaliku väljapaneku asukoha ja aja kohta ilmus ajalehes Eesti
Päevaleht 14. jaanuaril 2010. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul
1. veebruarist kuni 14. veebruarini 2010. Avaliku väljapaneku
kestel ei laekunud detailplaneeringu lahenduse kohta ühtegi kirjalikku ega
suulist pöördumist. Detailplaneeringu maavanemale järelevalveks esitamine ei
olnud vajalik.
Nabra tn 3 kinnistu detailplaneeringuga
täiendavate teede ja tehnovõrkude rajamist ette ei nähta. Sellest tulenevalt ei
ole Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Kommunaalamet pidanud
vajalikuks detailplaneeringu tellijaga ehitusseaduse § 13 ning Tallinna
linna ehitusmääruse § 19 lg 1 kohaste teede- ja tehnovõrkude
väljaehitamise lepingu sõlmimist.
Vastavalt planeerimisseaduse § 25
lg 7 punktile 4 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala
jooksul Nabra tn 3 kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise
päevast Heina tn 17, Härjapea tn 4, Härjapea tn 4a, Härjapea tn 6,
Härjapea tn 8, Nabra tn 4, Nabra tn 5 ja Heina tn 19 //
Nabra tn 2 kinnistute omanikke detailplaneeringu kehtestamisest.
Planeerimisseaduse § 10
lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu (planeering koostatakse miljööväärtuslikule
hoonestusalale) kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 22 lõike 1 punktile 33.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
