Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Nabra tn 3 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas
Tallinna Linnavolikogu 20.05.2010 otsus number 121
Redaktsiooni kehtivus:20.05.2010 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

20. mai 2010 nr 121

 

 

 

 

Nabra tn 3 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas

 

 

 

Planeerimisseaduse § 24 lg 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ja Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 19 lg 5 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringuga“ ning arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmiste põhimotiivide ja kaalutlustega:

- planeeritav maa-ala asub Põhja-Tallinnas Pelgulinna miljööväärtuslikus piirkonnas. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala juhtotstarbeks määratud miljööväärtuslik elamuala, kus uute hoonete ehitus peab järgima piirkonnale omast hoonestusstruktuuri. Kehtestatava detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ja ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut;

- kavandatud uus hoone järgib Pelgulinna miljööväärtuslikule alale iseloomulikku hoonestusstruktuuri ning arvestab piirkonna hoonestuslaadiga st hoonete mahu, rütmi, asetuse, sokli, katuseharja ja -räästa kõrgustega;

- uus hoone järgib naaberhoonestuse paiknemist kruntidel ning hoone kavandamisel kasutatakse Pelgulinna piirkonnas iseloomulikke miljööväärtust kujundavaid arhitektuurseid võtteid ja elemente;

- olemasolev elamu on planeeritud rekonstrueerida ning amortiseerinud abihooned lammutada, mis korrastab krunti ja annab seeläbi lisandväärtust ka piirkonnale tervikuna;

- planeeringualalt on kavandatud likvideerida üksnes kuus viljapuud ja viis V väärtusklassi hinnatud puud, mis vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määruse nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“ § 1 lõikele 4 ei vaja raieluba. Planeeringulahenduse kohaselt tagatakse kinnistule 49% haljastust;

- parkimiskohtade kavandamine on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014“. Kruntidele on kavandatud kokku 12 parkimiskohta.

 

 

1. Kehtestada Nabra tn 3 kinnistu detailplaneering, Aktsiaseltsi EA RENG töö nr 468-459, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas 0,15 ha suurusel planeeringualal asuvale Nabra tn 3 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe 4 korteriga kuni 3-korruselise (sh katusekorrus), maapinnast kuni 12 meetri kõrguse korterelamu ehitamiseks ja ühe olemasoleva 2-korruselise, maa-aluse korrusega korterelamu laiendamiseks 5 korteriga kuni 3-korruseliseks (sh katusekorrus) elamuks. Samuti on detailplaneeringuga lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 20. mai 2010
otsuse nr 121
LISA

 

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Nabra tn 3 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ juurde

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Nabra tn 3 kinnistu detailplaneering, Aktsiaseltsi EA RENG töö nr 468-459, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas 0,15 ha suurusel planeeringualal asuvale Nabra tn 3 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe 4 korteriga kuni 3-korruselise (sh katusekorrus), maapinnast kuni 12 meetri kõrguse korterelamu ehitamiseks ja ühe olemasoleva 2-korruselise, maa-aluse korrusega korterelamu laiendamiseks 5 korteriga kuni 3-korruseliseks (sh katusekorrus) elamuks. Samuti on detailplaneeringuga lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritav ala asub Põhja-Tallinnas Pelgulinna miljööväärtuslikus piirkonnas. Kinnistul asub 2-korruseline 12 ühetoalise korteriga elamu. Hoovis paiknevad abihooned (kuur ja pesuköök). Kinnistu on varustatud vajalike insenerivõrkudega: veevarustus, kanalisatsioon, gaas, elekter ja side.

Nabra tn 3 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa ning kuulub kinnistusraamatu andmeil Osaühingule Ergolend.

Kinnistu kõrghaljastusest põhilise osa moodustab vana viljapuuaed. Väärtuslik haljastus puudub, säilitamist väärib isetekkeline harilik tamm kinnistu lõunapiiril ja kaks istutatud harilikku kuuske läänepiiril. Krundi kirdepiiril kasvavad kuld- ja sookased. Kinnistu piirdeks lõunapiiril on võrkaed ja muus osas maapinnast 1,5 meetri kõrgune puitlippaed.

Alal kehtiv detailplaneering puudub.

2. Kontaktvööndi analüüs

Planeeringuala kontaktvööndiks on määratud Õle, Härjapea ja Heina tänava vahelise ala ning Nabra tänav. Kontaktvööndis asuvad peamiselt 2-korruselised puitelamud, kuid on ka kivimaju. Pelgulinna miljööväärtuslikule alale on omane aedade rohkus ja väikesemahuline hoonestus. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad valdavalt elamumaa sihtotstarbega krundid. Nabra tänava hoonestus asub ühtsel ehitusjoonel. Planeeritava kinnistu lähiümbruse kruntide hoonestustihedus jääb vahemikku 0,2-1,3 ja täisehitusprotsent 16-64%. Planeeritava kinnistu olemasolev täisehitusprotsent on 28% ja hoonestustihedus 0,4.

Planeeritavale alale on hea autotranspordi juurdepääs. Ristiku tänaval asub Härjapea ühistranspordi peatus, mis jääb planeeringualast umbes 320 meetri kaugusele. Lähiümbruses on Kolde lasteaed. Puhke- ja virgestusalana asub planeeritava ala lähiümbruses Merimetsa parkmets.

Planeeringuala kontaktvööndis on järgmised detailplaneeringud: Tallinna Linnavalitsuse 16. detsembri 2009 korraldusega nr 2069-k vastuvõetud “Härjapea tn 8 kinnistu detailplaneering“, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas asuval 0,10 ha suurusel planeeringualal asuvale Härjapea tn 8 kinnistule ehitusõiguse määramine kahe kuni 3-korruselise (sh katusekorrus), maa-aluse korrusega kokku 9 korteriga elamu ehitamiseks; Tallinna Linnavalitsuse 24. septembri 2008 korraldusega nr 1569-k kehtestatud “Heina tn 17 kinnistu detailplaneering“, millega määratakse Põhja-Tallinnas 0,2 ha suurusel planeeritaval maa-alal asuvale Heina tn 17 kinnistule ehitusõigus 3-korruselise (sh katusekorrus) soklikorrusega korterelamu ehitamiseks, samuti lahendatakse planeeritava kinnistu heakorrastus, haljastus, juurdepääsud, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

3. Tallinna üldplaneering

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on antud ala juhtotstarbeks määratud miljööväärtuslik elamuala, kus uute hoonete ehitus peab järgima piirkonnale omast hoonestusstruktuuri.

Kehtestatava detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ning ei sisalda Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

4. Pelgulinna ehitusmäärus

Planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 määrusega nr 38 kinnitatud “Pelgulinna ehitusmäärusest“, mille kohaselt on ühele krundile lubatud ehitada maksimaalselt 2 põhihoonet ja 2 abihoonet. Kruntide maksimaalseks täisehituse protsendiks on lubatud 35. Ühe põhihoone ehitusalune pind ei tohi olla suurem kui 250 m2. Kruntide hoonestustiheduseks on lubatud kuni 0,8. Põhihoone katuseräästa kõrguseks maapinnast on lubatud 9,5 meetrit ja katuseharja kõrgus maapinnast võib olla kuni 12 meetrit. Põhihoonel on lubatud täiskorruseid kuni 3. Ehitiste välisviimistluses on keelatud kasutada imiteerivaid materjale: plekist ja plastikust välisvoodrit, plastikaknaid, metalluksi, kiviimitatsiooniga katuseplekki, rullkatet, kärjekujulist ruberoidkatet jne. Kruntide tänavapoolne piire tuleb rajada hoonetega samale joonele ja kõrgus võib olla maksimaalselt maapinnast 1,5 meetrit. Kruntide tänavapoolne piire võib olla kivi-, puit- või metallpostidel puit- või metallelementidest. Kruntide külg- ja tagakülje piirded võivad olla võrkpiirded.

Planeeritud kinnistu täisehitusprotsent on 31% ja hoonestustihedus 0,76. Kummagi hoone (planeeritav ja laiendatav) ehitusalune pind ei ole kavandatud suurem kui 250 m2. Planeeringulahendus näeb kinnistule ette 2 põhihoonet, abihooneid kavandatud ei ole. Planeeringulahendusega kavandatud hoone katuseräästa kõrgus maapinnast on 9,5 meetrit ja katuseharja kõrgus maapinnast 12 meetrit. Hoonetele on kavandatud 2 täiskorrust ja katusekorrus. Olemasoleva rekonstrueeritava hoone katuseharja kõrgust võib tõsta kuni 1 meetri võrra ning suurim lubatud katuseharja kõrgus on 12 meetrit maapinnast. Kavandatud uus hoone järgib Pelgulinna miljööväärtuslikule alale iseloomulikku hoonestusstruktuuri ning arvestab piirkonna hoonestuslaadiga, st hoonete mahu, rütmi, asetuse, sokli, katuseharja ja -räästa kõrgustega. Detailplaneeringu lahendusega kavandatu on kooskõlas Pelgulinna ehitusmääruse nõuetega.

5. Detailplaneeringuga kavandatu

Detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus Nabra tn 3 kinnistule ühe kuni 3-korruselise (sh katusekorrus) elamu ehitamiseks ning ühe olemasoleva 2-korruselise, maa-aluse korrusega korterelamu laiendamiseks kuni 3-korruseliseks (sh katusekorrus) elamuks. Kokku on kavandatud 9 korterit. Planeeritaval kinnistul paiknevad abihooned on planeeritud likvideerida.

Planeeritavate hoonete ehitusalune pind kokku on 403 m2, sh uue hoone ehitusalune pind on 208 m2 ning rekonstrueeritaval hoonel 195 m2. Tänavapoolne hoone paikneb olemasoleval Nabra tänava ehitusjoonel ning uus hoone on planeeritud krundi sügavusse paralleelselt kirdepoolse krundipiiri ja Heina tänavaga. Uus hoone järgib naaberhoonestuse Heina tn 15a ja Härjapea tn 4a hoonete paiknemist kruntidel, olles orienteeritud edela-loode suunaliselt. Uus hoone on kavandatud samale ehitusjoonele Härjapea tn 4a hoovihoonega ning ca 4,3 meetri kaugusele krundi piirist. Rekonstrueeritava hoone katusekalle on 28-35° ning planeeritud hoonel 10-25°. Rekonstrueeritava hoone katuse harjajoon on paralleelne Nabra tänavaga ning planeeritud hoone katuse harjajoon on risti  kinnistu kirdepoolse piiriga. Hoonete välisviimistluses võib kasutada rekonstrueeritaval hoonel puitu, krohvi ning planeeritud hoone sokli ja maapealsete kandepostide osas betooni, krohvi ning seintel puitlaudist, katusekatteks tuleb kasutada valtsplekki. Välisviimistluses on imiteerivate materjalide kasutamine keelatud. Kinnistu tänavapoolsele piirile on kavandatud puitlipp-piire hoonega samale ehitusjoonele kõrgusega kuni 1,5 meetrit maapinnast ning krundi külg- ja tagapiiril on lubatud võrkpiire kõrgusega kuni 1,5 meetrit maapinnast. Õuealale on planeeritud laste mänguväljak.

Planeeringualale uue hoone kavandamisel on kontrollitud naaberhoonestuse insolatsiooni kestuse tingimusi ning arvestatud Eesti standardist EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ tulenevaid nõudeid. Nabra tn 3 olemasolevas tänavapoolses elamus esimese korruse korteri insolatsiooni kestus on 8 tundi ning pärast uue hoovimaja ehitamist jääb see 4 tundi ja 35 minutit, mis on rahuldav. Planeeringulahendusega kavandatud elamu ei kahjusta naaberhoonete insolatsiooni kestuse tingimusi.

Planeeringulahendusega kavandatud hoone tulepüsivusklass peab olema TP-1 või TP-2.

Planeeringualalt on kavandatud likvideerida kuus viljapuud ja viis V väärtusklassi hinnatud puud, mis vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määruse nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“ § 1 lõikele 4 ei vaja raieluba ning neid ei tule arvestada asendusistutamisel. Vastavalt Pelgulinna ehitusmäärusele peab krundi haljastatud osa moodustama vähemalt 40% krundi pindalast, millest pool peab olema kõrghaljastus või tuleb ette näha kõrghaljastuse rajamise võimalus. Kinnistu haljastatav osa on planeeringulahenduse kohaselt 49%. Koos hoovimaja ehitusprojektiga tuleb koostada haljastusprojekt.

Planeeritava ala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud vastavalt AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 5. novembril 2008 väljastatud tehnilistele tingimustele. Planeeringuala varustamine elektriga on lahendatud vastavalt Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (endise nimetusega Osaühing Jaotusvõrk) 31. oktoobril 2008 väljastatud tehnilistele tingimustele. Sidevarustus on lahendatud vastavalt Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi 13. novembril 2008 väljastatud telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele. Soojavarustus on lahendatud vastavalt Aktsiaseltsi Eesti Gaas 15. juunil 2007 väljastatud tehnilistele lähteandmetele. Planeeritava ala soojavarustuse lahendus on Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud “Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“ kohaselt käsitletav erandina, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte.

Juurdepääs kinnistule on kavandatud Nabra tänavalt. Tallinna parkimise korralduse arengukava punkti 4.1.10 kohaselt ei rakendata parkimisnormatiivi kui planeeritav ala asub riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal. Nabra tn 3 kinnistu asub miljööväärtuslikul elamualal. Arengukava punkti 4.2.8 kohaselt tuleb vahevööndisse ja äärelinna alale elamute parkimiskohtade kavandamisel tagada vähemalt üks parkimiskoht korteri kohta. Hoonetesse on kavandatud kokku 9 korterit ja krundile 12 parkimiskohta. Parkimislahendus on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014“. Planeeritavatest parkimiskohtadest viis on ette nähtud uue planeeritava hoone esimese korruse tasandile hoone alla ja ülejäänud seitse parkimiskohta on kavandatud krundile.

Jäätmete kogumine nähakse ette kooskõlas jäätmeseaduse ja Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrusega nr 36 kehtestatud “Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga“. Planeeritava ala teenindamiseks vajalikud jäätmekonteinerid on ette nähtud paigaldada krundi sissesõidutee kõrvale, kuhu on prügiveo autole kõige parem juurdepääs.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Nabra tn 3 kinnistu detailplaneeringu koostamist taotles Osaühingu Ergolend esindaja E. Tõnuver 5. detsembril 2006 registreeritud avaldusega.

4. detsembril 2009 on Osaühingu Ergolend, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Aktsiaseltsi EA RENG vahel sõlmitud haldusleping nr 2-5/288.

Detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 1. oktoobri 2008 korraldusega nr 1598-k “Nabra tn 3 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-Tallinnas“ eesmärgiga Põhja-Tallinnas asuva Nabra tn 3 kinnistule ehitusõiguse määramine olemasoleva hoone eluruumide laiendamiseks katusekorrusele ja ühe 4 korteriga kuni 3-korruselise (sh katusekorrus) korterelamu ehitamiseks.

Teade detailplaneeringu algatamisest ilmus ajalehes Postimees 3. oktoobril 2008. Teade eskiislahendusega tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 16. oktoobril 2008. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus Põhja-Tallinna Valitsuses avalik arutelu 28. oktoobril 2008.

Detailplaneeringu koostas Aktsiaselts EA RENG. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“. Detailplaneeringule on lisatud dendroloog A. Aaspõllu juunis 2007 koostatud haljastuse hinnang.

Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 16 lg-s 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Põhja-Tallinna Valitsus, Põhja-Tallinna halduskogu, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet ja Põhja-Eesti Päästekeskus kooskõlastasid detailplaneeringu märkusteta. Lisaks on detailplaneeringu kooskõlastanud planeeritava kinnistu omaniku Osaühingu Ergolend juhatuse liige.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste tingimustega:

1) lammutus- ja ehitusprojektid kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonnaametiga;

2) hoovimaja ehitusprojekti koosseisus esitada krundi haljastuskava;

3) jäätmete kogumiskonteinerid paigaldada krundi piirist vähemalt 3 meetri kaugusele või detailplaneering kooskõlastada Heina tn 17 krundi valdajaga;

4) kavandatava tegevuse tõttu likvideeritavad viljapuud ei kuulu kompenseerimisele.

Tingimused on lisatud seletuskirja, jäätmete kogumiskonteinerid on kavandatud krundi piirist vähemalt 3 meetri kaugusele.

Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus märkis oma kirjas, et detailplaneering on kooskõlas tervisekaitsenõuetega.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et järgneva projekteerimisstaadiumi (hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojektide) koostamiseks tuleb taotleda AKTSIASELTSilt TALLINNA VESI tehnilised tingimused. Tingimustega arvestatakse veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojektide koostamisel.

Elion Ettevõtted Aktsiaselts kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt. Tingimus täidetakse tööjooniste koostamisel.

Aktsiaselts Eesti Gaas kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et tööjoonised kooskõlastatakse AS EG Võrguteenustega. Tingimusega arvestatakse tööjooniste koostamisel.

Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (endise nimetusega Osaühing Jaotusvõrk) kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt. Tingimusega arvestatakse tööjooniste koostamisel.

Aktsiaselts KH Energia-Konsult kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et tööprojekt kooskõlastatakse täiendavalt. Tingimusega arvestatakse tööprojekti koostamisel.

Nabra tn 3 kinnistu detailplaneeringu on heaks kiitnud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 30. detsembri 2009 korraldusega nr 2187-k “Nabra tn 3 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine Põhja-Tallinnas“. Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 6. jaanuaril 2010. Teade avaliku väljapaneku asukoha ja aja kohta ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 14. jaanuaril 2010. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 1. veebruarist kuni 14. veebruarini 2010. Avaliku väljapaneku kestel ei laekunud detailplaneeringu lahenduse kohta ühtegi kirjalikku ega suulist pöördumist. Detailplaneeringu maavanemale järelevalveks esitamine ei olnud vajalik.

Nabra tn 3 kinnistu detailplaneeringuga täiendavate teede ja tehnovõrkude rajamist ette ei nähta. Sellest tulenevalt ei ole Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Kommunaalamet pidanud vajalikuks detailplaneeringu tellijaga ehitusseaduse § 13 ning Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lg 1 kohaste teede- ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingu sõlmimist.

Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7 punktile 4 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Nabra tn 3 kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast Heina tn 17, Härjapea tn 4, Härjapea tn 4a, Härjapea tn 6, Härjapea tn 8, Nabra tn 4, Nabra tn 5 ja Heina tn 19 // Nabra tn 2 kinnistute omanikke detailplaneeringu kehtestamisest.

Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu (planeering koostatakse miljööväärtuslikule hoonestusalale) kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees