Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Ranna tee 3 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Pirita linnaosas
Tallinna Linnavolikogu 20.05.2010 otsus number 119
Redaktsiooni kehtivus:20.05.2010 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

20. mai 2010 nr 119

 

 

 

 

Ranna tee 3 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Pirita linnaosas

 

 

 

Planeerimisseaduse § 24 lg 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 19 lg-te 1, 3 ja 5 alusel ja arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi:

- planeeritav maa-ala asub Pirita linnaosas Ranna tee ja Miiduranna tee ristumiskohas väikeelamurajooni ja mere vahelisel alal. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeritav ala väikeelamute ala, kuhu võib kavandada väikeelamuid ning lähipiirkonda teenindavaid kaubandus-, teenindus-, haridus-, tervishoiu- ja vabaaja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ning asutusi, tehnoehitisi, parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid jne. Detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringus antud maakasutuse juhtotstarbega, kuna kavandatud on lähipiirkonda teenindav toitlustusasutus. Väikese kohvik-restorani lisandumine sellesse piirkonda ei muuda väljakujunenud elukeskkonda ning sellega on tagatud looduslikult ja linnaehituslikult atraktiivse ala avatus kõigile piirkonna ning teistele linna elanikele;

- detailplaneeringuga taotletakse Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist.  Detailplaneeringuga ette nähtud Ranna tee laiendamisega ja sellest tulenevalt Viimsi vallamaja osalise lammutamisega tagatakse Ranna tee rekonstrueerimine mitmerealiseks magistraaltänavaks. Kuna planeeritav krunt on aga kahest küljest piiratud tänavatega ning kolmandast küljest üldkasutatava jalgteega, siis on vajalik olemasoleva endise Viimsi vallamaja paekivist hoone osa säilitamiseks näha ette juurdeehitus, mida on võimalik teha ainult mere poole;

- planeeritud hoone on oma siselahenduselt mitmetasandiline. Hoone juurdeehituse kõrgema osa alla on paigutatud restoran, mis avaneb vaadetelt edelasse ja läände, kus on nii meri kui ka merre loojuv õhtupäike. Hoone madalamas, laskuvas osas asub kohvik, mis avaneb vaatega lõunasse, otse mere ja päikese suunas. Terrassid laskuvad hoone merepoolselt küljelt orgaaniliselt kalda suunas, moodustades mererannal väikese paadisilla motiivi;

- detailplaneeringu realiseerimisel ei halvene vaade planeeritavale alale Ranna teelt, kuna kavandatava hoone ehitusjoon jääb võrreldes olemasoleva hoonega Ranna teest kaugemale, mistõttu suureneb vaatekoridor teisel pool Ranna teed asuvate elamute ja planeeringuala vahel. Vaated säilivad, muutub ainult vaatesse jääv objekt;

- vastavalt Ranna tee rekonstrueerimise projektile on Ranna teele kavandatud pöörderada vasakpöördeks Miiduranna tänavasse, et oleks tagatud sujuv ning ohutu liiklemine ristmikul, juurdepääs krundile on tagatud kahesuunaliselt Miiduranna teelt;

- parkimislahendus vastab Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavale aastateks 2006-2014“. Kasutades krundi tõusvat reljeefi kombineerituna hoone tõusva katusega on pandustele ja hoone katusele kavandatud parkimisala 15 autole, eraldades autod seeläbi looduskeskkonnast ning vältides krundil kunstkattega alade teket. Katus on kasutusel ka vaateplatvormina, kust avanevad Tallinna ilusaimad lõuna- ja läänesuunalised mere- ja vanalinnavaated;

detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõudeid ning lähtutud on planeerimisseaduse §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest.

 

 

1. Kehtestada Pirita linnaosas asuva 0,8 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Ranna tee 3 kinnistu detailplaneering, RAAM Arhitektid OÜ töö nr 06RAN, milles on ette nähtud muuta elamu- ja ärimaa sihtotstarbega Ranna tee 3 kinnistu maakasutuse sihtotstarvet ning jagada kinnistu kaheks - äri- ja transpordimaa krundiks ning moodustatavale ärimaa krundile ehitusõiguse määramine ühekorruselise kuni 100-kohalise kohvik-restorani rajamiseks, millel on ka maa-alune korrus. Detailplaneering sisaldab Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179 kehtestatud “Pirita linnaosa üldplaneeringu“ muutmise ettepanekut, kuna detailplaneeringuga taotletakse Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist 23,8 meetrile.

2. Detailplaneeringukohaste teede- ja tehnovõrkude väljaehitamine ning haljastuse rajamine tagatakse vastavalt 5. märtsil 2010 sõlmitud lepingule nr 2-6/42.

3. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 20. mai 2010
otsuse nr 119
LISA

 

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Ranna tee 3 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Pirita linnaosas“ juurde

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Pirita linnaosas asuva 0,8 ha suuruse planeeritava maa-ala kohta koostatud Ranna tee 3 kinnistu detailplaneering, RAAM Arhitektid OÜ töö nr 06RAN, milles on ette nähtud muuta elamu- ja ärimaa sihtotstarbega Ranna tee 3 kinnistu maakasutuse sihtotstarvet ning jagada kinnistu kaheks - äri- ja transpordimaa krundiks ning moodustatavale ärimaa krundile ehitusõiguse määramine ühekorruselise kuni 100-kohalise kohvik-restorani rajamiseks, millel on ka maa-alune korrus. Detailplaneering sisaldab Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179 kehtestatud “Pirita linnaosa üldplaneeringu“ muutmise ettepanekut, kuna detailplaneeringuga taotletakse Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist 23,8 meetrile.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritav maa-ala asub Pirita linnaosas Ranna tee ja Miiduranna tee ristumiskohas väikeelamurajooni ja mere vahelisel alal.

Planeeritava Ranna tee 3 kinnistu suurus on 3850 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 70% elamumaa ja 30% ärimaa. Kinnistu kaasomanikeks on OSAÜHING BALTEK ARENDUS ja Tallinna linn.

Planeeritav ala on reljeefne, ala merepoolsel küljel paikneb paar meetrit langev kaldaastang, maapinna kõrgused jäävad vahemikku -0,08 kuni 7,41. Planeeritaval alal asub 1,5-korruseline paekivist hoone (endine Viimsi vallamaja). Hoone on olnud aastaid kasutusest väljas ning seetõttu amortiseerunud. Ranna tee on kavandatud rekonstrueerida mitmerealiseks magistraaltänavaks, millest tulenevalt jääb ca 1/2 olemasolevast hoonest perspektiivse tee laienduse alla. Olemasolev hoone on kavandatud osaliselt lammutada.

Krundi Miiduranna tee poolsel küljel ja krundi kaguosas kasvavad künnapuud ja edelaosas kaks saart. Lisaks kasvavad planeeringualal üksikud sirelid ja vaher.

Ranna tee 3 kinnistu asub vastavalt looduskaitseseadusele ranna piiranguvööndis, krundile ulatub veekaitsevöönd 20 meetrit ja olemasolev hoone asub ehituskeeluvööndis, mis on 50 meetrit.

2. Kontaktvööndi analüüs

Planeeritava ala kontaktvööndit võib pidada monofunktsionaalseks, sest tegemist on välja kujunenud elamupiirkonnaga. Piirkond on aedlinnale omase hoonestustiheduse ning struktuuriga, mida ääristavad rohealad ning rannavööndid, mis on täisväärtuslikud looduslikud puhke- ja rekreatsioonialad piirkonna elanikele.

Planeeritava maa-ala kontaktvööndiks on Miiduranna ja Merivälja elamupiirkonnad, mis on hoonestatud põhiliselt 2-korruseliste üksikelamutega. Krundid on ebakorrapärase kujuga, mille suurus jääb 600 m2 ja 1800 m2 vahele. Ranna teel, planeeringuala vastaspoolel, on välja kujunenud ühtne ehitusjoon. Samas kvartalisisestel tänavatel ühtne ehitusjoon puudub. Paljudel kruntidel on lisaks elamule ka üks või mitu abihoonet. Kruntidel on rohkesti kõrgahaljastust, enamasti istutatud viljapuud- ja põõsad.

Ranna tee on suhteliselt tiheda liikluskoormusega, kuna ühendab Viimsi valda Tallinna kesklinnaga. Ülejäänud tänavad on väikese liikluskoormusega, mida kasutavad peamiselt piirkonna elanikud. Ranna teel liigub ka ühistransport (buss ja liinitakso). Lähim ühistranspordipeatus on ca 150 meetri kaugusel.

Lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused paiknevad Viimsi ning Pirita keskustes.

Kontaktvööndis on Tallinna Linnavalitsuse 28. mai 2008 korraldusega nr 945-k algatatud “Ranna tee 50 kinnistu detailplaneering“, eesmärgiga ehitusõiguse määramine kahekorruselise äri- ja eluhoone rajamiseks ning Tallinna Linnavolikogu 14. juuni 2007 otsusega nr 158 kehtestatud “Ranna tee 46a kinnistu detailplaneering“, millega on määratud ehitusõigus poolmaa-aluse kaubanduskompleksi ja nelja kolmekorruselise kuni 11 meetri kõrguse korterelamu (paiknemisega kaubanduskeskuse katusel) rajamiseks. Detailplaneering on realiseerimata.

3. Pirita linnaosa üldplaneering

Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179 kehtestatud “Pirita linnaosa üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritav ala väikeelamute ala, kuhu võib kavandada väikeelamuid (pereelamuid, kaksik- (paaris-) elamuid, ridaelamuid ja 2-korruselisi kuni 6 korteriga korterelamuid) ning lähipiirkonda teenindavaid kaubandus-, teenindus-, haridus-, tervishoiu- ja vabaaja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ning asutusi, tehnoehitisi, parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid jne. Detailplaneering vastab Pirita linnaosa üldplaneeringule.

Detailplaneering sisaldab Pirita linnaosa üldplaneeringu muutmise ettepanekut tulenevalt looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2, kuna Ranna tee 3 kinnistu detailplaneeringuga taotletakse Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist. Looduskaitseseaduse § 38 kohaselt on ranna ehituskeeluvööndi laius linnas 50 meetrit ning ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Sama paragrahvi lõike 4 punkti 11 kohaselt ehituskeeld ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Planeeringualal on varem väljakujunenud ehitusjoon 32,3 meetrit. Detailplaneeringuga on kavandatud hoone rajamine tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest mere suunas ning seega on tegemist Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamisega kuni 23,8 meetrini.

Planeeritav ala on hoonestatud 1,5-korruselise paekivist hoonega (endine Viimsi vallamaja). Hoone on olnud aastaid kasutusest väljas ning amortiseerunud. Ranna tee on kavandatud rekonstrueerida mitmerealiseks magistraaltänavaks, millest tulenevalt jääb ca 1/2 olemasolevast hoonest perspektiivse tee laienduse alla.

Sellest tulenevalt vähendatakse olemasoleva hoone mahtu suuruseni, mis võimaldab säilivat hooneosa iseseisvalt funktsioneeriva objektina kasutada koos juurdeehitusega. Samuti eeldab hooneosa säilitamine selle konstruktiivset muutmist, sh uue välisseina ja katusekandekonstruktsioonide rajamist. Säilivale hooneosale funktsionaalsuse loomiseks on vajalik teostada selle juurdeehitus. Kuna krunt on kahest küljest piiratud tänavatega ning kolmandast küljest üldkasutatava jalgteega, on võimalik olemasolevat hoonet laiendada ainult mere poole.

4. Kehtiv detailplaneering

Planeeritava maa-ala kohta ei kehti varem kehtestatud detailplaneeringut.

5. Detailplaneeringus kavandatu

Antud asukoha hoonestamisel ei saa lähtuda väljakujunenud linnaruumi jätkamisest või linna sobiliku hoonestuse leidmisest, sest ühtsed linnalised struktuurid puuduvad ning piirkonnas esinev arhitektuur on väga eriilmeline.

Detailplaneeringuga on määratud moodustatavale 3554 m2 suurusele ärimaa krundile positsioon (edaspidi pos) 1 ehitusõigus ühekorruselise kohvik-restorani rajamiseks. Hoonel on lisaks maa-alune korrus. Hoone ehitusalune pind on maksimaalselt 900 m2.

Ranna tee 3 kinnistu uue ehitusjoone määramisel on lähtutud piirkonnas varem väljakujunenud ehitusjoonest. Ranna tee 3 kontaktalal asuvad Miiduranna tee ja mere vahelised hooned, mille väljakujunenud ehitusjoon on merest ca 15-20 meetri kaugusel. Ranna tee äärsed elamud paiknevad merest ca 45-55 meetri kaugusel. Nii nagu ka Ranna tee 3 olemasolev hoone asuvad ka nimetatud hooned ranna ehituskeeluvööndis.

Käesoleva planeeringu puhul on looduskaitseseaduse mõistes eesmärgipärane näidata tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoon Ranna tee 3 kinnistule jäävat hoonet ja eelnimetatud kinnistuga loodes piirnevale kinnistule jäävat elamut ühendava joonena, mis paikneb Ranna tee 3 kinnistu põhjapiiril 29,2 meetri kaugusel ning lõunapiiril 37,4 meetri kaugusel merest. Ranna tee 3 olemasoleva hoone merele lähima nurga kaugus on 32,3 meetrit merest.

Ranna tee 3 juurdeehituse planeerimisel on jälgitud, et hoone põhimaht paikneks varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas, merest võimalikult kaugemal asuval krundiosal. Varem väljakujunenud ehitusjoonest mere poole on kavandatud ainult väike hooneosa ja terrassid. Uus ehitusjoon on kavandatud Ranna tee 3 kinnistu põhjapiiril 24,6 meetri kaugusele ja lõunapiiril 32,9 meetri kaugusele merest. Krundi keskosas on ehitusjoone kaugus merest 23,8 meetrit.

Antud osas on juurdeehitus vajalik selleks, et anda hooneosale olemasoleva säilitatava hooneosa ning juurdeehituse siselahenduse funktsioneerimiseks piisav laius - 14 meetrit. Hoone sisemises logistikas ning funktsionaalsuses on ära kasutatud ajaloolise hoone avasid, et säilitada ajaloolise hooneosa autentsus. Olemasoleva hoone lõunapoolsest osast on võimalik lahendada logistiline ühendus juurdeehitatava hooneosaga. Vana paekivist hooneosa on oma rikkumata arhitektuurses olekus säilitatud juurdeehituse sees.

Ranna tee laiendusest tulenevalt on krundil asuv olemasolev paekivihoone justkui lõigatud pooleks ning säiliv osa on integreeritud moodsas arhitektuurses võtmes oleva hoonega nii, et kaks erinevat hoonekäsitlust moodustavad ajaloolises ning arhitektuurses vastandumises seisneva terviku. Uus hoonemaht jälgib oma kujult ümbritsevat looduslikku keskkonda. Nii nagu maastik, langeb hoonemaht mere suunas, moodustades justkui mereäärse kaldaastangu urbanistliku korduse. Samuti on hoone arhitektoonikas püüd läheneda loodusele - nii nagu looduseski, pole hoonel ühtegi täisnurka. Arhitektuurne visioon ja eesmärk oli saavutada võimalikult orgaaniline vorm, mis vääriks oma asukohta Tallinna mõistes ainulaadsel krundil.

Krundi hoonestusala planeerimisel on lähtutud olemasolevast situatsioonist - naabruses paiknevate hoonete asetsemisest, reljeefist, piirkonna hoonestustavast. Lisaks on arvestatud vajalike kujadega (tuleohutus, valgustatus jms) ja parkimiskorraldusega. Ehitusala on kavandatud Ranna tee poolse krundi piirini, et säilitada võimalikult palju olemasolevast hoonest. Samuti algab ehitusala krundi Miiduranna tee poolsest küljest krundi piirilt tulenevalt taotlusest viia hoone pandus võimalikult tee lähedale. Kuna moodustatav krunt ei piirne ühegi elamumaa krundiga, siis detailplaneeringuga kavandatav põhjustab minimaalseid negatiivseid mõjutusi (müra). Samuti on tagatud piisav päikesevalgus rajatavale hoonele. Hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla kuni 6,5 meetrit, mis vastab absoluutkõrgusele 12,4 meetrit.

Vanasse paekivist hoonesse on paigutatud restorani köögiblokk. Paekivi hoone lõikejoon on nii, nagu hoone tervikmaht, kaetud klaasiga, luues seeläbi hoonesse sisenejatelt arhitektuurse efekti, mida hoone välislahenduse puhul ei ole justkui võimalik oodata. Ajalooline hoone on otsekui muuseumiobjekt asetatud vitriini, kumades läbi hoone klaasfassaadi ning andes seeläbi modernsele urbanistlikule käsitlusele täiesti omalaadse tunnetuse ning väärtuse.

Hoone on oma siselahenduselt samuti mitmetasandiline. Hoone juurdeehituse kõrgema osa alla on paigutatud restoran, mis avaneb vaadetelt edelasse ja läände, kus on näha nii meri kui ka merre loojuv õhtupäike. Hoone madalamas, laskuvas osas asub kohvik, mis avaneb vaatega lõunasse, otse mere ja päikese suunas. Terrassid laskuvad hoone merepoolselt küljelt orgaaniliselt kalda suunas, moodustades mererannal väikese paadisilla motiivi.

Detailplaneeringu kohaselt on Ranna tee 3 kinnistu idapoolsest osast (Ranna tee poolne külg) moodustatud 296 m2 suurune transpordimaa krunt (pos 2), mis on vajalik Ranna tee laiendamiseks. Tallinna Linnavalitsuse 11. aprilli 2007 korralduse nr 637-k “Ranna tee 3 kinnistu mõttelise osa tasuta Tallinna linnale omandamine, kinnistu kaasomandi kasutamise korra ja kinnistu valitseja määramine“ alusel omandati tasuta Tallinna linnale OSAÜHINGULT BALTEK ARENDUS Ranna tee laienduse ehitamiseks vajalik Ranna tee 3 kinnistu mõtteline osa. Vastav leping sõlmiti 11. juunil 2007.

Juurdepääs krundile on tagatud kahesuunaliselt Miiduranna teelt.

Tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014“ peab krundil olema 9 parkimiskohta. Tingimus on täidetud, sest krundil on võimalik parkida 15 sõidukit. Kasutades krundi tõusvat reljeefi kombineerituna hoone tõusva katusega, on pandustele ja hoone katusele kavandatud parkimisala 15 autole, eraldades autod seeläbi looduskeskkonnast ning vältides krundil kunstkattega alade teket. Katus on kasutusel ka vaateplatvormina, kus avanevad Tallinna ilusaimad lõuna- ja läänesuunalised mere- ja vanalinnavaated.

Haljastuse hindamiseks vajalik dendroloogiline inventariseerimine viidi läbi Eesti Maaülikooli metsanduse- ja maaehitusinstituudi teaduri H. Sanderi poolt juunis 2008. Planeeringualal registreeriti 23 puud 11 liigist. Kõige arvukamalt on esindatud künnapuud, mis kasvavad peamiselt krundi kagu- ja loodeosas. Lisaks kasvavad mõned harilikud saared, sirelid ja vaher.

Hoonestusala kavandamisel on arvestatud kasvava kõrghaljastuse maksimaalse säilitamise vajadusega. Planeeritava ala edelaosasse istutatakse täiendavat kõrghaljastust.

Detailplaneeringu kohaselt kuulub likvideerimisele seitse III väärtusklassi puud. Likvideeritav kõrghaljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusele nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutuse arv kokku on 70 puud.

Jäätmete kogumine on lahendatud kooskõlas jäätmeseaduse ja Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrusega nr 36 kehtestatud “Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga“, mille kohaselt toimub olmejäätmete kogumine omal krundil, hoone keldrikorrusel. Alale on ette nähtud jäätmete kogumiseks konteinerid, mis võimaldavad prügi kogumist sorteeritult.

Kavandatava kohvik-restorani soojusvarustus lahendatakse lokaalse gaasikatlamaja baasil, mis paikneb keldrikorruse kütteruumis. Ruumide õhuvahetuseks tuleb paigaldada keldrikorruse tehnilisse ruumi autonoomsed täisautomaatsed müraisoleerivas korpuses sekundaarsoojuse kasutamisega jahutusseadmega ventilatsiooni agregaadid.

6. Avaliku väljapaneku tulemused

Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 11. kuni 25. maini 2009. Vastav teade ilmus ajalehes Postimees 29. aprillil 2009. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitati neli kirjalikku vastuväidet Ranna tee 3 kinnistu vastas, teisel pool Ranna teed, asuvate kinnistute omanike poolt. Vastuväidete esitajatele on edastatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht tähtkirjana 9. juunil 2009. Lisaks esitas pärast detailplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu arvamuse detailplaneeringu kohta Viimsi vallas asuva naaberkinnistu Miiduranna tee 3 omanik, kellele vastati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10. juuni 2009 kirjaga.

Ranna tee 32 kinnistu omanik märkis, et ei nõustu Ranna tee 3 planeeritava hoone katusele autoparkla rajamisega. Lisaks soovis Ranna tee 32 kinnistu omanik teada, kuidas korraldatakse parkimine sõidukitele, mis ei mahu planeeritavasse 15-kohalisse autoparklasse, segamata tava- ja kergliiklust ohtlikul kurvipealsel lõigul Ranna teel.

Ranna tee 34 kinnistu omanik märkis, et ei pea detailplaneeringuga pakutud lahendust õigeks ning väikeste eramutega piirkonda ärihoone ja autoparkla rajamine loovad olukorra, kus niigi ülekoormatud Ranna tee ning Ranna tee ja Miiduranna tee ristmik muutuvad veelgi ohtlikumateks ja keerulisemateks. Tekib pidev autode parkimine ümbruskonna teedele ja kõnniteedele, mis häiriks ümbruskonna eramute rahu ja muudaks liikluse ohtlikuks. Lisaks tegi vastuväite esitanud isik ettepaneku muuta maa kasutusotstarvet ning planeerida Ranna tee 3 krundile eramu, mistõttu palus selles küsimuses Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohta.

Ranna tee 36 kinnistu omanik märkis, et detailplaneering kahjustab Ranna tee 36 kinnistu väärtust. Ranna tee 36 kinnistu omanik lisas veel, et on soetanud väga kallihinnalise kodu just avaneva merevaate pärast, et tegemist ei ole mitte miljoni vaate, vaid lausa pooleteist miljoni vaatega, kui võrrelda analoogses seisukorras kinnistut paar kvartalit eemal. Samuti märkis vastuväite esitaja, et tekib probleem parkimisega - 15 kohta on ilmselgelt vähe restoranile, võimalik et pooled kohad hõivavad töötajad. Parkimiskohtade puudumisel hakatakse kindlasti parkima ümberkaudsetele majaesistele, isegi kui see on keelatud (näiteks restoran Paat).

Ranna tee 38 kinnistu omanik esitas vastuväite detailplaneeringu parkimiskorralduse kohta, märkides, et parkimine ei peaks olema katusel - see häirib ümberkaudseid elanikke nii visuaalselt kui ka tekitab õhku müra. Vastuväite esitanud isik palus arutelu käigus leida arendajal alternatiivne lahendus (Miiduranna tee ja kinnistu vahelisel alal, maa all vms).

Tallinna Linnaplaneerimise Amet oli seisukohal, et Ranna tee 3 kinnistu jääb alale, mis kulgeb kitsalt mere ja suure liiklustihedusega Ranna tee vahel. Kinnistul asuv hoone, endine Viimsi vallamaja, asub vahetult Ranna tee ääres ja krundile planeeritav hoonestusala on võimalik kavandada samuti Ranna tee äärde. Seega ei ole antud ala sobiv üksikelamu rajamiseks, kuna selle asukoht oleks vastuolus tervisekaitseliste nõuetega (müra, heitgaasid ja vibratsioon). Samuti on tegemist looduslikult ja linnaehituslikult atraktiivse alaga, mis võiks olla avatud kõigile piirkonna elanikele ning teistele linnaelanikele. Tallinna avamine merele on ka Tallinna üldplaneeringu peamisi prioriteete. Seega toetab Tallinna Linnaplaneerimise Amet planeeringualale avaliku või ärifunktsiooni andmist, et alast ei kujuneks privaatne ning külastajatele suletud territoorium.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet märkis, et detailplaneeringus on kasutatud Ranna tee 3 krundi tõusvat reljeefi kombineerituna hoone tõusva katusega, et luua läbi panduste hoone katusele autode parkimisala, eraldades autod seeläbi looduskeskkonnast ning vältides krundil kunstkattega alade teket. Ka on planeeritava hoone kõrgus ligikaudu 1,0-1,5 meetrit madalam olemasoleva hoone kõrgusest, millest tulenevalt ei ole halvendatud vaadet planeeritavale alale Ranna teelt.

Lisaks märgiti, et kuna planeeritav ala on merele niivõrd lähedal ning Ranna tee 3 krundi absoluutkõrgused jäävad vahemikku -0,11 kuni 6,26 meetrit, siis ei ole maa-aluse parkimiskorruse rajamine võimalik ilma veepiirist allapoole ehitamiseta. Selline majanduslikult ning keskkonnaalaselt nõudlik ja kulukas lahendus ei ole nii väikese objekti puhul põhjendatud.

Detailplaneeringus oli parkimiskohtade arvutuse aluseks võetud Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014“ toodud äärelinna norm. Nimetatud dokumendi alusel oli äärelinnas paikneva restorani ja kohviku parkimisnormatiiv üks parkimiskoht 70 m2 suletud brutopinna kohta. Ranna tee 3 kinnistule on planeeritud 15 parkimiskohta. Seega vastab Ranna tee 3 detailplaneeringu parkimise lahendus antud normatiivdokumendile, mis on aluseks kõikidele Tallinnas koostatavatele detailplaneeringutele.

Vastavalt K-Projekt Aktsiaseltsi poolt koostatud Ranna tee rekonstrueerimise projektile on Ranna teele kavandatud pöörderada vasakpöördeks Miiduranna tänavasse, et oleks tagatud sujuv ning ohutu liiklemine antud ristmikul. Nimetatud lahendus on kantud Ranna tee 3 detailplaneeringusse, mille on kooskõlastanud ka Tallinna Transpordiamet.

Detailplaneeringu koostajal palus Tallinna Linnaplaneerimise Amet kaaluda täiendavate parkimiskohtade kavandamise võimalust Ranna tee 3 krundile Miiduranna tee ja mere vahelise juurdepääsutee kõrval ning soovitas esitada fotomontaa˛ina vaate Ranna teelt koos planeeritava hoonega ja esitada võrdlusena praegune vaade Ranna teelt. Detailplaneeringule on lisatud planeeringulahendust illustreerivad joonised, et tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonest.

Kaalumise tulemusena täiendavaid parkimiskohti Ranna tee 3 krundile Miiduranna tee 3 kinnistu poole ei ole ette nähtud. Arvestades 25. veebruari 2010 muudatustega “Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014“ normatiivsete parkimiskohtade arvutamise osas, on planeeritud isegi 6 parkimiskohta rohkem praegusest normatiivsest arvust. 100-kohalise kohvik-restorani planeerimisel äärelinna on vajalik üks parkimiskoht 12 istekoha kohta, seega 9 parkimiskohta. Kavandatud on 15 parkimiskohta.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet lisas, et teatud harjumuslike vaadete sulgemine uute hoonetega on linnades ja mujal tiheasustusaladel paratamatus. Vaadete säilitamiseks tuleb omandada vaateservituut, millega antud juhul kaasneks Ranna tee 3 kinnistu omandamine.

Miiduranna tee 3 omanik ei nõustunud detailplaneeringuga, millega eramute kõrvale planeeritakse restoran-kohvik ning leidis, et vajab töövälisel ajal võimalust välja puhata, mitte aga õhtuti ja laupäeval-pühapäeval sundmuusika ja muu meelelahutusasutuse juurde kuuluva müra kuulamist. Lisaks esitas K. Mäe detailplaneeringu kohta rea küsimusi, mis puudutasid olemasoleva vallamaja korruselisust, planeeritava hoone katusele parkla rajamist, restoran-kohviku külastajatele piisava parkimise võimaluse tagamist ning liikluskorraldust Miiduranna ja Ranna teel. Lisaks esitas K. Mäe küsimuse planeeritava ala suurendamise kohta ja Ranna tee 3 kinnistu omanikule suunatud küsimuse ümbruskonna elanike turvalisuse ja öörahu tagamise kohta.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas Miiduranna tee 3 omaniku kõigile küsimustele ning teavitas avaldajat detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava arutelu toimumise ajast ja kohast.

Pirita Linnaosa Valitsuses toimunud avalikul arutelul osalesid ka vastuväited esitanud isikud. Arutelul käsitleti vastuväidetes toodud küsimusi, kuid arutelu tulemusena jäid vastuväited lahendamata.

Harju Maavalitsuses detailplaneeringu avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate ärakuulamiseks korraldatud nõupidamisele vastuväiteid esitanud isikud kohale ei tulnud. Vastavalt nõupidamisel kokkulepitule on planeeringu seletuskirja punkti 3.3 täiendatud Ranna tee 3 kinnistule kavandatud kohvik-restorani ja seal praegu asuva endise Viimsi vallamaja hoone võrdlusega.

Järelevalve teostaja nõustus linnavalitsuse seisukohaga, et teatud harjumuslike vaadete muutumine või sulgemine uute hoonetega on linnades ja mujal tiheasustusaladel paratamatus. Antud detailplaneeringu realiseerimisel ei halvene vaade planeeritavale alale Ranna teelt, kuna kavandatava hoone ehitusjoon jääb võrreldes olemasoleva hoonega Ranna teest kaugemale, mistõttu suureneb vaatekoridor vastuväiteid esitanud isikutele kuuluvate elamute ja planeeringuala vahel. Vaade Ranna tee 36 kinnistult säilib, muutub ainult vaatesse jääv objekt.

Järelevalve teostamise tulemusena asus maavanem seisukohale, et Ranna tee 3 kinnistu detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud seadusi ja teisi õigusakte ega neid vaidlustajate seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud planeerimisseaduse §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on planeeringu materjalidest nähtuvalt teiste asutuste hulgas kooskõlastatud ka Tallinna Tervisekaitsetalitusega, Tallinna Transpordiametiga, Tallinna Keskkonnaametiga, Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga, Muinsuskaitseametiga ning Põhja-Eesti Päästekeskusega. Nimetatud asutuste poolt esitatud märkustest on planeeringu koostamisel lähtutud. Lähtudes maavanema pädevuse piiridest ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 23 lõike 6, andis maavanem planeeringule oma heakskiidu.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 10. juulil 2008 registreeritud avaldusega OSAÜHING BALTEK ARENDUS eesmärgiga rajada Ranna tee 3 kinnistule restoran-kohvik ning määrata Ranna tee laiendamiseks vajalik maa-ala.

Planeerimisseaduse § 10 lg 6 kohase lepingu nr 2-5/285 detailplaneeringu koostamiseks on Tallinna Linnaplaneerimise Amet sõlminud 1. detsembril 2008 RAAM Arhitektid OÜ-ga ning OSAÜHINGuga BALTEK ARENDUS.

Detailplaneering algatati ilma eskiisita Tallinna Linnavalitsuse 18. juuli 2008 korraldusega nr 1284-k “Ranna tee 3 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine“ eesmärgiga Ranna tee 3 kinnistu jagamine kaheks - äri- ja transpordimaa krundiks ning moodustuvale ärimaa krundile ehitusõiguse määramine 1-korruselise kohvik-restorani rajamiseks. Teade detailplaneeringu algatamisest ilmus ajalehes Postimees 24. juulil 2008. Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lõike 19 kohase detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avaliku arutelu korraldamine oli vajalik, kuna enne detailplaneeringu vastuvõtmist ja avaliku väljapaneku korraldamist oli otstarbekas selgitada välja avalik huvi, tutvustada laiemale avalikkusele suunatud objekti planeerimise põhimõtteid ja põhjendada Ranna tee laiendamise vajadust. Avalik arutelu toimus 3. septembril 2008 ning vastavasisuline teade ilmus ajalehes Postimees 27. augustil 2008.

Detailplaneeringu koostas RAAM Arhitektid OÜ. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 18. juuli 2008 korraldusega nr 1284-k “Ranna tee 3 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine“ ning Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu algatamise taotluse vormi, eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“.

Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Pirita Linnaosa Valitsus, Pirita linnaosa halduskogu, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Muinsuskaitseamet, Põhja-Eesti Päästekeskus, Tallinna Kommunaalamet, AKTSIASELTS TALLINNA VESI, aktsiaselts Eesti Gaas ning Ranna tee 3 kinnistu omanik OSAÜHING BALTEK ARENDUS kooskõlastasid detailplaneeringu omapoolseid lisatingimusi esitamata.

Tallinna Maa-amet kooskõlastas detailplaneeringu alljärgneva märkusega: Tallinna Linnavalitsuse 11. aprilli 2007 korralduse nr 637-k alusel on Tallinna linn omandanud Ranna tee 3 kinnistust mõttelise osa, mis moodustab detailplaneeringu järgse krundi pos 2. Linnavara valitsejaks on määratud Tallinna Kommunaalamet, seega palus Tallinna Maa-amet detailplaneeringu kooskõlastada Tallinna Kommunaalametiga. Tingimus on täidetud.

Harjumaa keskkonnateenistus kooskõlastas detailplaneeringu, kuid märkis järgmist: käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, mis looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 3 kohaselt on 50 meetrit, uue hoone püstitamist. Planeeringus pumplast abihooneni näidatud “tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoon“ ei väljenda looduskaitseseaduse mõistes eesmärgipärast tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoont. Käesoleva planeeringu puhul on looduskaitseseaduse mõistes eesmärgipärane näidata tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoon Ranna tee 3 kinnistule jäävat hoonet ja eelnimetatud kinnistuga loodes piirnevale kinnistule jäävat elamut ühendava joonena. Harjumaa keskkonnateenistus juhtis tähelepanu, et looduskaitseseaduse § 35 lg 4 kohaselt koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja looduskaitseseaduse §-des 37-39 sätestatud vööndi laiusest. Harjumaa keskkonnateenistus nägi ette täiendada vastavalt planeeringu materjale ning märkis lõpetuseks, et looduskaitseseaduse kohaselt võib ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda keskkonnaministri nõusolekul, vastavalt vastuvõetud üld- või detailplaneeringu alusel. Tingimused täideti.

Viimsi Vallavalitsus kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et seoses hoone alla keldri rajamisega täpsustada planeeringus tingimused, kuidas osutub ehitustehniliselt võimalikuks olemasoleva hoone kandva välisseina säilitamine taastatud kujul esialgses kohas, kui keldri rajamissügavus on madalamal kui olemasoleval vundamendil. Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud nõudega, et keldri sein tugevdatakse ning keldripoolsele küljele rajatakse mikrovaiadest sulundsein.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste omapoolsete lisatingimustega: lammutus- ja ehitusprojektid kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonnaametiga; ärihoone ehitusprojektile lisada krundi haljastuskava ja maagaasil töötava katlaseadme välisõhu saasteluba. Vastavad tingimused on detailplaneeringu seletuskirjas määratud. Lisaks märgiti, et Tallinna Keskkonnaamet esitab Tallinna lahe rannaalale looduskaitseseadusega kehtestatud ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse keskkonnaministrile pärast detailplaneeringu vastuvõtmist Tallinna Linnavalitsuses.

Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus kooskõlastas detailplaneeringu, kuid märkis järgmist: ärihoone tegevus, selle kaubaveod ning välised müraallikad (prügipress, kütteseadmed, ventilatsioon jm) ei tohi häirida ümberkaudseid elamuid.

Alus: sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrus nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud nõudega, et ärihoone tegevus, selle kaubaveod ning välised müraallikad (prügipress, kütteseadmed, ventilatsioon jm) ei tohi häirida ümberkaudseid elamuid.  

Osaühing Jaotusvõrk ning Elion Ettevõtted Aktsiaselts kooskõlastasid detailplaneeringu kuid märkisid, et tööjoonised tuleb täiendavalt kooskõlastada. Aktsiaselts KH Energia-Konsult kooskõlastas detailplaneeringu, ent märkis, et tööprojekt tuleb täiendavalt kooskõlastada Aktsiaseltsiga KH Energia-Konsult. Vastavad nõuded on detailplaneeringus määratud.

Kuna detailplaneering sisaldas Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, esitati detailplaneering planeerimisseaduse § 17 lg 3 alusel täiendava kooskõlastamise vajaduse määramiseks Harju maavanemale.

Harju maavanem märkis oma 16. detsembri 2008 kirjas järgmist: detailplaneeringu dokumentatsioonist ei selgu, kas planeeringuala kinnistu omanik OSAÜHING BALTEK ARENDUS on planeeringulahendusest teadlik ja sellega nõustunud. Planeeringuga tuleb lisada väljavõte menetluses olevast Pirita linnaosa üldplaneeringust, millel fikseerida planeeritava ala paiknemine. Vastavalt looduskaitseseaduse § 40 lõikele 3 on ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võimalik üksnes keskkonnaministri nõusolekul, sestap tuleb kohalikul omavalitsusel esitada keskkonnaministrile taotlus ning planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav vastuvõetud detailplaneering. Antud piirkonnas on menetluses detailplaneeringud, mille lahenduse realiseerumisel on oluline mõju antud ala tehnilisele infrastruktuurile, millega tuleks antud planeeringu liikluskorralduse määramisel arvestada. Sellest tulenevalt tuleb täiendada Ranna tee 3 kinnistu detailplaneeringu seletuskirja tänavavõrgu ning liikluskorralduse peatükki ka Viimsi vallas menetluses olevate detailplaneeringute lahendustega kontaktvööndis. Vastavalt planeerimisseaduse § 17 lõike 3 punktile 2 ei pidanud Harju maavanem vajalikuks määrata Ranna tee 3 kinnistu detailplaneeringule kooskõlastusi riigiasutustega. Ranna tee 3 kinnistu detailplaneeringut korrigeeriti vastavalt Harju maavanema märkustele enne detailplaneeringu vastuvõtmist.

Tallinna Linnavalitsuse 1. aprilli 2009 korraldusega nr 516-k võeti vastu “Ranna tee 3 kinnistu detailplaneering“. Teade detailplaneeringu vastuvõtmise kohta ilmus ajalehes Postimees 4. aprillil 2009.

Tallinna Keskkonnaamet esitas 5. mai 2009 kirjaga nr 6.1-4.2/1121 Keskkonnaametile taotluse Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks Ranna tee 3 kinnistu detailplaneeringus esitatud ulatuses. Detailplaneeringuga kavandati Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse uue hoone püstitamist ning Keskkonnaameti nõusolekul ehituskeeluvööndi vähendamist 37,6 meetrilt (tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoon) 30,0 meetrini.

Detailplaneeringut korrigeeriti enne nõusoleku saamist Keskkonnaameti nõudel ühe meetri samakõrgusjoone kandmisega joonistele, millest tulenevalt muutusid kõik ehituskeeluvööndiga seotud numbrilised näitajad võrreldes vastuvõetud detailplaneeringuga (tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoon muutus 37,6 meetrilt 32,3 meetrile ning taotletav ehituskeeluvööndi vähendamine 30,0 meetrilt 23,8 meetrile).

Keskkonnaamet vaatas läbi esitatud taotluse Läänemere rannaala ehituskeeluvööndi vähendamiseks 23,8 meetrini ning nõustus 7. septembri 2009 kirjaga nr HJR 14-9/12236-2 ehituskeeluvööndi vähendamisega detailplaneeringus esitatud ulatuses ning tingimustel, et tagatakse kallasraja kasutamine ja juurdepääs rannale.

Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 11. kuni 25. maini 2009. Vastav teade ilmus ajalehes Postimees 29. aprillil 2009. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitati neli kirjalikku vastuväidet Ranna tee 3 kinnistu vastas, teisel pool Ranna teed, asuvate kinnistute omanike poolt. Vastuväidete esitajatele on edastati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht tähtkirjana 9. juunil 2009. Lisaks esitas pärast detailplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu arvamuse detailplaneeringu kohta Viimsi vallas asuva naaberkinnistu Miiduranna tee 3 omanik, kellele vastati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10. juuni 2009 kirjaga.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 16. juunil 2009. Pirita Linnaosa Valitsuses toimunud avalikul arutelul osalesid ka vastuväited esitanud isikud. Arutelul käsitleti vastuväidetes toodud küsimusi. Arutelu toimumise kohta ilmus teade ajalehes Postimees 3. juunil 2009. Arutelu tulemusena jäid vastuväited lahendamata.

Tallinna Linnavalitsuse 27. novembri 2009 kirjaga nr LV-1/7834 esitati detailplaneering planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2 ja § 23 lg 3 p 3 ja 5 ning Tallinna linna ehitusmääruse § 18 lg 13 kohaselt Harju maavanemale järelevalveks ja heakskiidu saamiseks.

Planeeringuvaidlusele lahenduse leidmiseks kutsus maavanem 29. detsembril 2009 kooskõlas planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punktiga 5 kokku planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute, planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ja Harju Maavalitsuse ühisnõupidamisele. Avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikud ei osalenud nõupidamisel, mistõttu ei olnud võimalik vastuväidete osas kokkuleppele jõuda.

Harju maavanem andis 5. jaanuaril 2010 kirjas nr 2.1-13/6571 planeerimisseaduse § 23 lõike 6 alusel Ranna tee 3 kinnistu detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu.

5. märtsil 2010 sõlmitud lepinguga nr 2-6/42 võttis OSAÜHING BALTEKS ARENDUS kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise ning üldkasutatava haljastuse rajamise.

Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7 punktile 1 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Ranna tee 3 kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast detailplaneeringule vastuväite esitanud isikuid (Ranna tee 34 kinnistu omanik, Ranna tee 32 kinnistu omanik, Ranna tee 38 kinnistu omanik ja Ranna tee 36 kinnistu omanik) detailplaneeringu kehtestamisest.

Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7 punktile 4 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Ranna tee 3 kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast Miiduranna tee 3 ja Miiduranna tee 2 kinnistute omanikke detailplaneeringu kehtestamisest.

Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lõikele 3.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees