Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna kalmistute kasutamise eeskiri
Tallinna Linnavolikogu 06.05.2010 määrus number 24
Jõustumine:01.01.2011
Redaktsiooni kehtivus:01.07.2014 - ...

 Redaktsioonid

REDAKTSIOON:

Tvk m 29.05.2014 nr 12 [RT IV, 10.06.2014, 16 - jõust. 01.07.2014]
Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

6. mai 2010 nr 24

 

 

Tallinna kalmistute kasutamise eeskiri

 

 

 

Määrus kehtestatakse kalmistuseaduse § 7 lõike 1 alusel.
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

 

 

1. peatükk
ÜLDOSA

§ 1. Üldsätted

(1) Eeskiri reguleerib Tallinna haldusterritooriumil asuvate Tallinna linna omandis olevate kalmistute haldamist ja kasutamist. Eeskiri on kohustuslik kõigile kalmistul viibivatele isikutele ja matmiskoha kasutajatele.

(2) Lisaks eeskirjas sätestatule lähtutakse eeskirja täitmisel Tallinna linna heakorra eeskirjast ja korrakaitseseaduses sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuetest.
[RT IV, 10.06.2014, 16 - jõust. 01.07.2014]

(3) Tallinna linna omandis olevad kalmistud, mis on hõlmatud käesoleva eeskirja regulatsiooniga, on Metsakalmistu, Pärnamäe, Pirita, Siselinna, Rahumäe, Hiiu-Rahu ja Liiva kalmistu. Kõik nimetatud kalmistud on muinsuskaitsealused mälestised.

§ 2. Mõisted

Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) hauakoht - koht hauaplatsil kirstu või urni matmiseks;

2) hauaplats - kalmistul asuv maa-ala ühe või mitme surnu matmiseks kirstus või tuhaurnis;

3) hauatähis - ühte või mitut hauakohta tähistav rist, plaat, sammas, kivi või muu tähis;

4) kalmistu - tähistatud, vajalike ehitistega maa-ala surnute või nende tuha matmiseks ja surnute mälestamiseks;

5) kalmistu haldaja - kalmistu kasutamist korraldav Tallinna linna asutus;

6) urnikamber - kolumbaariumis asuv õõnsus ühe või mitme tuhaurni ja tuha hoidmiseks;

7) matja - isik, kes korraldab surnu matmise;

8) matmiskoht - hauaplats, kolumbaariumi urnikamber või tuhapuisteala;

9) matmiskoha kasutaja - isik, kellel on matmiskoha kasutamise õigus;

10) tuhapuisteala - kalmistul asuv maa-ala, mis on eraldatud surnute tuha puistamiseks;

11) kolumbaarium - ehitis või selle osa tuhaurnide ja tuha hoidmiseks.
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

§ 3.  Kalmistu haldamine

(1) Tallinna kalmistute haldaja on Tallinna linna asutus Tallinna Kalmistud.

(2) Kalmistu haldaja tagab kalmistu heakorra ja korraldab kalmistu kasutamist, sh eraldab matmiskohad, korraldab jäätmehooldust, täidab kalmistu kujundamisega seotud ülesandeid, peab Tallinna kalmistute registrit, võtab arvele kasutajata matmiskohad ning täidab teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

(3) Tallinna Linnavalitsus kehtestab Tallinna Keskkonnaameti ettepanekul kalmistute kujunduspõhimõtted lähtuvalt kalmistu muinsuskaitse eritingimustest, vanades matmiskvartalites ajalooliselt väljakujunenud kujundusnõuetest ja kalmistu looduslikust eripärast.

4) Kalmistu territooriumil võib tasulisi teenuseid osutada kalmistu haldaja või teised teenusepakkujad kalmistu haldaja kirjalikul loal.
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

§ 4.  Nõuded kalmistule

(1) Kalmistut peab ümbritsema piire ja kalmistu sissepääsud peavad olema väravaga suletavad.

(2) Kalmistu maa-ala jaotatakse kirstumatuste, urnimatuste ja tuhapuiste aladeks, mis jaotatakse kvartaliteks. Kalmistu vanas osas jäävad kasutusele ajalooliselt väljakujunenud kvartalite nimetused. Uutes osades moodustatakse kvartalid arvestades võimalusel matmise tavasid maetavate usulise kuuluvuse järgi.

(3) Kalmistu peamiste sissekäikude juurde pannakse välja kalmistu plaan, millel on ära näidatud kontor, kabelid, kvartalid, teed, veevõtukohad, jäätmemahutid ning ajaloolise ja kultuuriloolise tähtsusega hauaplatsid ja hauarajatised.

(4) Kontori juurde teadetetahvlile pannakse välja kalmistu kontori lahtioleku ajad, teenuste loetelu, kalmistute haldaja kontaktandmed (telefon ja aadress), kalmistu kujunduspõhimõtted ja käesolev eeskiri.

§ 5.  Kalmistu kasutamise nõuded

(1) Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu.

(2) Kalmistu territooriumil on keelatud:

1) kahjustada hooneid, väravaid, kalmistu piirdeid, veevõtukohti, matmiskohti, hauatähiseid või hauaplatsi piirdeid;
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

2) murda lilli, puude ja põõsaste oksi ning raiuda puid ilma raieloata;

3) omavoliliselt avada urnikambrit;
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

4) istutada puid ja põõsaid, rajada hekke või paigaldada hauaplatsile hauatähiseid ja piirdeid kalmistu haldaja kooskõlastuseta;
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

5) panna maha olmejäätmeid ja rikkuda jäätmete kogumise nõudeid, sh paigutada jäätmeid väljapoole mahuteid või selleks mitte ette nähtud kohtadesse;

6) suurendada omavoliliselt hauaplatsi mõõtmeid;

7) sõita mootorsõiduki või jalgrattaga või parkida mootorsõidukit kalmistu haldaja loata;
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

8) paigaldada inventari ja rajatisi kalmistu haldaja kooskõlastuseta;

9) teha lõket;

10) viibida lemmikloomaga, v.a selleks ettenähtud kohad;

11) matta loomi;

12) muu avalikus kohas käitumise üldnõudeid, heakorda ja hauarahu rikkuv tegevus.
[RT IV, 10.06.2014, 16 - jõust. 01.07.2014]

(3) Kalmistul viibiv isik peab kalmistu territooriumil täitma Tallinna jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmekäitlusnõudeid.

2. peatükk
MATMISKOHT

§ 6. Matmiskoha suurus

(1) Matja võib matmiskohaks taotleda kas hauaplatsi või urnikambri eraldamist. Matjal, kes ei soovi matmiskoha eraldamist, on võimalik puistata tuhk tuhapuistealale.

(2) Hauaplats eraldatakse kas kirstus või urnis matmiseks.

(3) Matja soovi kohaselt eraldatakse kas ühe- või kahekohaline, erandjuhtudel kuni neljakohaline hauaplats (nn pereplats) või ühe- või mitmekohaline urnikamber.

(4) Hauaplatsi mõõtmed kirstus matmise korral:

1) ühe hauakohaga hauaplats 1,25 x 2,50 m;

2) kahe hauakohaga hauaplats 2,50 x 2,50 m;

3) kolme hauakohaga hauaplats 3,75 x 2,50 m;

4) nelja hauakohaga hauaplats 5 x 2,50 m.

(5) Hauaplatsi mõõtmed urnis matmise korral:

1) kalmistu urnimatuste alal üldjuhul 1,0 x 1,0 m;

2) Rahumäe kalmistul ja Metsakalmistu vanas osas 1,25 x 2,50 m.

§ 7.  Matmiskoha eraldamine ja selle kasutamise õiguse andmine

(1) Matmiskoha eraldamisel sõlmib kalmistu haldaja matjaga matmiskoha kasutamise lepingu (edaspidi kasutusleping). Kasutuslepingu vormi kinnitab Tallinna Keskkonnaamet.

(2) Kasutuslepingusse kantakse matmiskoha kasutaja andmed, matmiskoha asukoht ja kasutusse antava matmiskoha suurus. Kasutuslepingus määratakse kindlaks kasutuslepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused, kasutuslepingu kehtivuse tähtaeg, selle muutmise ja lõpetamise ja  kolmandale isikule üleandmise kord, hauaplatsi kujundamise ja hooldamise nõuded, poolte vastutus matmiskoha kasutamisel ja vaidluste lahendamise kord ning matmiskoha kasutaja kinnitus kalmistu kasutamise eeskirja tundmise ja täitmise kohta.

(3) Juhul kui matmiskoha kasutaja soovib kalmistu haldajalt tellida teenuseid, sõlmitakse matmiskoha kasutaja ja kalmistu haldaja vahel eraldi teenuse osutamise leping, milles sätestatakse tellitud teenused, nende maksumus ja teenuste eest tasumise kord.

§ 8. Kasutuslepingu tähtaeg

(1) Kasutusleping sõlmitakse tähtajaga kuni 15 aastat.

(2) Kasutuslepingu tähtaja saabumisel loetakse kasutusleping lõppenuks. Kuus kuud enne kasutuslepingu lõppemist teavitab kalmistu haldaja matmiskoha kasutajat kasutuslepingu lõppemisest, saates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate kasutuslepingus toodud aadressile.

(3) Matmiskoha senisel kasutajal on eesõigus uue kasutuslepingu sõlmimiseks. Uue kasutuslepingu sõlmimiseks esitab matmiskoha kasutaja kalmistu haldajale kirjaliku avalduse ühe kuu jooksul enne kasutuslepingu tähtaja möödumist. Uue kasutuslepingu sõlmimise avalduse esitamata jätmisel loetakse kasutusleping lõppenuks ka juhul, kui matmiskoha kasutaja jätkab matmiskoha kasutamist.

§ 9. Kasutuslepingu üleandmine ja üleminek

(1) Matmiskoha kasutaja võib kasutuslepingu üle anda kolmandale isikule kalmistu haldaja nõusolekul. Kasutuslepingu üleandmine vormistatakse kirjalikult kalmistu kontoris.

(2) Matmiskoha kasutaja surma korral on tema perekonnaliikmel, matjal või pärijal õigus astuda kasutuslepingusse matmiskoha kasutaja asemele. Matja võib astuda kasutaja asemele juhul, kui ta on ise pärija, kui pärija puudub või ta loobub matmiskohast matja kasuks. Kasutuslepingusse astumise vormistab kalmistu haldaja kirjalikult matmiskoha kasutaja surmatõendi esitamisel.
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

§ 10.  Kasutuslepingu lõppemine

(1) Kasutusleping lõppeb tähtaja möödumisel või lepingu ülesütlemisel.

(2) Matmiskoha kasutaja võib kasutuslepingu erakorraliselt ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles öelda, esitades kalmistu haldajale kirjalikult kasutuslepingu ülesütlemise avalduse.

(3) Kalmistu haldaja ütleb kasutuslepingu erakorraliselt ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles kui hauaplats on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks vastavalt eeskirja §-le 22.

(4) Matmiskoha, mille kasutusleping on lõppenud, võtab kalmistu haldaja arvele kui kasutajata matmiskoha vastavalt eeskirja §-le 21.

§ 11.  Erandid matmiskoha eraldamisel ja kasutuslepingu sõlmimisel

(1) Erandina võib kalmistu haldaja Tallinna Keskkonnaameti nõusolekul eraldada mitme matmiskohaga matmisala juriidilisele isikule või kutse- või loomeliidule, kelle tegevusalasse kuulub Eesti avalikus elus silmapaistvate isikute kultuuripärandi säilitamine.

(2) Lõikes 1 sätestatud mitme matmiskohaga eraldatud maa-ala kohta sõlmitakse kasutusleping.

(3) Matmiskohale, mille kasutaja on juriidiline isik või kutse- või loomeliit, maetakse kasutaja liikmeskonda kuulunud või nende poolt tunnustatud, Eesti avalikus elus silma paistnud isikute surnukehad või tuhk.

(4) Metsakalmistule maetud Eesti avalikus elus silmapaistnud isikute omaste matmiseks Metsakalmistule toimub matmiskoha eraldamine Tallinna Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul.

3. peatükk
MATMINE

§ 12. Matmise korraldamine

(1) Surnu maetakse hauaplatsile kirstus.

(2) Tuhk maetakse hauaplatsile, paigutatakse urniga urnikambrisse või puistatakse tuhapuistealale.
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

(3) Kõik matmised, sh urni paigutamine urnikambrisse ja tuha puistamine tuhapuistealale, tuleb registreerida kalmistu kontoris vähemalt kaks päeva enne matuse toimumist.
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

(4) Kalmistu haldaja registreerib matmise surnu surmatõendi või surnult sündinu puhul arstliku surmateatise ja matja isikut tõendava dokumendi alusel, kui matjaga on kooskõlastatud matmiskoht ja matja on tellitud teenuste eest tasunud.
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

(5) Matmine toimub ainult valgel ajal. Pühapäeval, esmaspäeval ja riiklikel pühadel matusetalitusi üldjuhul ei korraldata.

§ 13.Matmine hauaplatsile

(1) Haua kaevab ja matmise teostab kalmistu haldaja. Muldasängitamine ja hauakääpa kujundamine toimub matja osavõtul.

(2) Matmist takistavate hauatähiste ja piirete ajutise kõrvaletõstmise ja taaspaigaldamise kulud kannab matja või hauaplatsi kasutaja.
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

(3) Kirstuhaua sügavus maapinnast hauapõhjani peab jääma vahemikku 1,5-2 m.

(4) Surnu tuhk maetakse hauaplatsile urniga või ilma selleta. Urnihaua sügavus maapinnast peab olema vähemalt 1 m.
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

(5) Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja varem maetu säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst jäetakse puutumata.

(6) Haua kaevamise ja teiste matusega seotud teenuste osutamise käigus hauaplatsi kõrval olevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused kõrvaldab kalmistu haldaja kolme päeva jooksul pärast matuse toimumist.

(7) Matuse käigus hauaplatsi kõrval olevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused kõrvaldab hauaplatsi kasutaja kolme päeva jooksul pärast matuse toimumist. Hauaplatside korrastamata jätmisel kõrvaldab kalmistu haldaja tekitatud kahjustused hauaplatsi kasutaja kulul.

§ 14. Urni paigutamine urnikambrisse
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

(1) Kolumbaariumisse tuhaurnide paigutamisel kohaldatakse eeskirja §-s 12 sätestatud üldiseid aluseid.

(2) Urni paigutamisel urnikambrisse eemaldab katteplaadi ja asetab selle tagasi kalmistu haldaja.
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

§ 15. Tuha puistamine tuhapuistealale

(1) Tuha puistamise toimingu registreerib matja kalmistu kontoris. Kalmistu haldaja kannab kalmistute registrisse surnu ja matja andmed ning toimingu kuupäeva.

(2) Tuhk puistatakse selleks ettenähtud maa-alale kalmistu haldaja esindaja juuresolekul.

(3) Tuha puistamise korral ei vormistata kasutuslepingut.

(4) Tuhapuistealale on hauatähiste paigaldamine keelatud. Tuhapuistealale võib surnu mälestamiseks lilli ja küünlaid asetada ainult selleks ettenähtud kohta.

(5) Tuhapuisteala hooldab ja heakorrastab kalmistu haldaja.

§ 16. Tundmatu või omasteta surnu matmine

(1) Tundmatu või omasteta surnu matmise korraldab Tallinna Keskkonnaamet.

(2) Tundmatu surnu säilmed maetakse Liiva kalmistul asuvasse ridahauda.
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

(3) Omasteta surnu tuhastatakse ja tuhk maetakse ühishauda Pärnamäe kalmistu tuhamatuste maa-alal.

(4) Ühishauda ja ridahauda maetud surnu registreeritakse kalmistute registris.

(5) Ühishauda ja ridahauda matmisel matmiskohta ei eraldata ja kasutuslepingut ei sõlmita.

(6) Ridahaudasid ja ühishaudasid hooldab ja heakorrastab kalmistu haldaja.

§ 17. Pealematmine

(1) Samale hauakohale võib peale matta kõige varem 20 aastat pärast viimast matmist.
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

(2) Kultuurimälestiseks tunnistatud hauale peale ei maeta.

§ 18.Ümbermatmine

(1) Ümbermatmise korraldab kalmistu haldaja. Ümbermatmiseks esitab matja kalmistu haldajale Terviseameti piirkondliku talituse loa ja ümbermatmiseks kasutatava matmiskoha kasutuslepingu või kasutaja tõestatud allkirjaga nõusoleku juhul, kui ta ise ei ole kasutaja.

(2) Säilmete ümbermatmiseks mälestiseks tunnistatud hauaplatsilt on lisaks lõikes 1 nimetatule vajalik Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti nõusolek.

(3) Enne ümbermatmist peab liivapinnase puhul olema matmisest möödunud vähemalt üks aasta ja niiske pinnase puhul vähemalt kolm aastat.

(4) Säilmete väljakaevamine hauast peab üldjuhul toimuma külmal aastaajal.

4. peatükk
HAUAPLATSI KUJUNDAMINE JA HOOLDAMINE

§ 19. Kalmistu ja hauaplatsi kujundamine

(1) Hauaplats on kalmistu osa ja selle kujundamisel tuleb järgida Tallinna Linnavalitsuse kehtestatud kujunduspõhimõtteid nii hauatähiste ja piirete paigaldamisel kui ka haljastuse rajamisel.

(2) Kujunduspõhimõtetest erineva kujundusega hauaplatsi rajamiseks tuleb matmiskoha kasutajal koostada tööprojekt, mis kooskõlastatakse Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga.

(3) Hauaplats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, -kivi, -samba või muu tähisega. Hauatähised ja piirded ning haljastus peavad asuma hauaplatsi piirides. Hauatähiste ja piirete paigaldamine ning haljastuse rajamine peab olema kooskõlastatud kalmistu haldajaga.

(4) Hauaplatsile paigutatud hauatähised ja piirded loetakse hauaplatsi kasutaja omandiks.

(5) Hauatähiste või piirete teisaldamine või eemaldamine tuleb kalmistu haldajaga kirjalikult kooskõlastada.

(6) Hauaplatsi, mille puhul ei ole järgitud kalmistu kujunduspõhimõtteid, tähistab kalmistu haldaja hoiatussildiga ning edastab hauaplatsi kasutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatuse kasutuslepingus toodud aadressile. Hoiatuses märgitakse hauaplatsi olukord, hauaplatsi korrastamise kohustus ja tähtaeg ning kohustuse täitmata jätmise tagajärjed.

(7) Kui hoiatuse edastamisele järgneva aasta jooksul ei kõrvalda hauaplatsi kasutaja kalmistu kujunduspõhimõtetele mittevastavaid hauatähiseid, piirdeid või haljastust, kõrvaldab kalmistu haldaja need hauaplatsi kasutaja kulul.

(8) Kasutajata hauaplatsiks tunnistatud hauaplatsi eraldamisel uuele kasutajale säilitatakse väärtuslikud hauatähised või piirded ning lisatakse asjaomane kohustus uue hauaplatsi kasutajaga sõlmitavasse kasutuslepingusse.
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

§ 20.Hauaplatsi hooldamine

(1) Hauaplatsi hooldamise eest vastutab hauaplatsi kasutaja. Hauaplats peab vastama kalmistu kujunduspõhimõtetele ning järgmistele nõuetele:

1) hauaplatsile istutatud taimed on terved ja elujõulised;

2) hauaplatsilt on eemaldatud kuivanud ja murdunud taimed, pärjad;

3) hauaplatsi piiravaid hekke pügatakse regulaarselt;

4) hauatähised ja piirded on terved ja neil olev tekst loetav;

5) hauaplatsi kattev liiv on puhas;

6) hauaplatsilt on ära riisutud lehed ja muu praht;

7) hauaplatsi katteplaadid on terved.

(2) Hauaplatsi võib hauaplatsi kasutaja ja kalmistu haldaja vahel sõlmitud lepingu kohaselt tasulise teenusena hooldada kalmistu haldaja.

5. peatükk
KASUTAJATA MATMISKOHA ARVELEVÕTMINE

§ 21. Matmiskoha kasutajata matmiskohana arvelevõtmine

(1) Kasutajata matmiskohana võetakse arvele hauaplats või urnikamber, mille kasutuslepingu tähtaeg on möödunud või kasutusleping on enne tähtaja lõppu lõpetatud, või hauaplats, mis on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks eeskirja § 22 kohaselt.

(2) Kasutajata matmiskoha võib kalmistu haldaja eraldada uuesti kasutamiseks, kui viimasest matmisest on möödunud vähemalt 20 aastat.
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

§ 22. Hooldamata hauaplatsiks tunnistamine

(1) Hooldamata hauaplatsiks loetakse hauaplats, millel esineb vähemalt üks järgmistest tunnustest:  

1) hauaplatsi pinnasest on olulises osas läbi kasvanud rohi või võsa;

2) hauatähised või piirded on tugevalt sammaldunud, läbiroostetanud või lagunenud;
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

3) hauaplatsile kogunenud prahist ja lehtedest on ilmne, et hauaplatsi ei ole pikka aega hooldatud.

(2) Hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamiseks ja kasutajata hauaplatsina arvelevõtmiseks korraldab kalmistu haldaja selle ülevaatamise.

(3) Hauaplatsi ülevaatamiseks moodustab kalmistu haldaja komisjoni, kuhu kuuluvad kalmistu haldaja esindaja, kalmistu eripära tundev isik, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti esindaja ja Tallinna Keskkonnaameti esindaja.

(4) Komisjon vaatab hauaplatsi üle kahel korral:

1) esimene ülevaatus, mille käigus tuvastatakse, et hauaplats on hooldamata, ja märgistatakse see kollase sildiga, millel on musta värviga kiri “hooldamata hauaplats”. Sildile märgitakse ülevaatuse järjekorranumber, ülevaatuse kuupäev, järgmise ülevaatuse kuupäev ja kalmistu haldaja kontaktandmed. Kalmistu haldaja edastab hauaplatsi kasutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatuse kasutuslepingus toodud aadressile;

2) teine ülevaatus toimub mitte varem kui aasta pärast esimest ülevaatust. Selle käigus kontrollitakse esimesel ülevaatusel märgistatud hauaplatsi seisukorda ja võetakse vastu otsus hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise või tunnistamata jätmise kohta.

(5) Ülevaatuse kohta koostatakse protokoll, milles tuuakse ära hooldamata hauaplatsi asukoht, suurus ja kirjeldus. Teise ülevaatuse ajal lisatakse protokolli märge otsusest hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik ülevaatusel osalenud komisjoni liikmed.

(6) Hooldamata hauaplatsina arvele võetud hauaplatside kohta avaldatakse teade ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, andes hauaplatsi kasutajale võimaluse ühe kuu jooksul pärast teate avaldamist võtta ühendust kalmistu haldajaga ja korrastada hauaplats või loobuda hauaplatsi kasutamise õigusest ja kasutusleping erakorraliselt üles öelda.

(7) Pärast ühekuulise tähtaja möödumist võib kalmistu haldaja kasutuslepingu ühepoolselt üles öelda. Hauaplatsi, millele ei ole kasutuslepingut sõlmitud, kasutusõigus loetakse lõppenuks kolme kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 ja 6 nimetatud toimingute tegemist, kui hauaplatsi kasutaja ei ole teates määratud tähtaja jooksul hauaplatsi korrastanud.

6. peatükk
MÄLESTISED

§ 23. Mälestistena kaitse all olevad objektid

(1) Tallinna kalmistute kui muinsuskaitsealuste kinnismälestiste kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, millele kohaldatakse muinsuskaitseseaduses sätestatud kitsendusi. Kitsendustes tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustise teatises ja muinsuskaitse eritingimustes. Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

(2) Kalmistutel võib asuda üksikobjektidena ajaloo-, arheloogia-, kunsti- ja arhitektuurimälestisi. Kalmistul paiknevatele kinnismälestistele eraldi kaitsevööndit ei kehtestata.

(3) Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti loata on kalmistu kaitsevööndis keelatud:

1) püstitada ehitisi, rajada teid, kraave ja trasse ning teha muid mulla- ja ehitustöid;

2) istutada, maha võtta ja välja juurida puid ja põõsaid.

(4) Mälestiste ja kalmistul asuvate ehitiste muinsuskaitse eritingimused, konserveerimise, restaureerimise ja remondi projektid ning mälestistel ja kalmistutel tehtavate mulla- ja ehitustööde projektid tuleb kooskõlastada Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Tallinna Keskkonnaametiga.

(5) Mälestiseks tunnistatud hauaplats, hauatähis, piire või sakraalehitis tähistatakse eritähisega. Mälestise tähistamist korraldab Muinsuskaitseamet vastavalt muinsuskaitseseadusele.
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

(6) Muudatused mälestiseks tunnistatud hauaplatsil peavad olema kooskõlastatud vastavalt muinsuskaitseseadusele.

(7) Kui mälestiseks tunnistatud hauaplatsi kasutaja loobub hauaplatsi kasutamise õigusest, läheb hauaplatsi kasutamise õigus üle kalmistu haldajale.

7. peatükk
JÄRELEVALVE JA VASTUTUS

§ 24. Järelevalve ja vastutus

(1) Vastutus käesoleva eeskirja rikkumise eest on sätestatud seadusega.

(2) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet vastavalt oma pädevusele.

8. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 25. Rakendussätted

(1) Senisel matmiskoha kasutajal, st isikul, kelle nimele on kalmistute registris vormistatud matmiskoha kasutamise õigus, on kohustus esitada kalmistu haldajale taotlus kasutuslepingu sõlmimiseks hiljemalt kümne aasta jooksul pärast eeskirja jõustumist. Kalmistu haldaja tagab pärast andmete kontrollimist esitatud taotluste alusel lepingute sõlmimise hiljemalt kaheteistkümne aasta jooksul arvates eeskirja jõustumisest.
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

(2) Enne eeskirja jõustumise kuupäeva sõlmitud kasutusleping on jõus selle kehtivuse tähtaja lõpuni, välja arvatud tähtajatu leping, mis lõppeb viie aasta möödumisel käesoleva eeskirja jõustumisest, kui matmiskoha kasutaja ei ole selle aja jooksul sõlminud uut kasutuslepingut.

(3) Enne eeskirja jõustumise kuupäeva kasutuses olev hauaplats jääb senise kasutaja kasutusse vähemalt 2022. aasta 1. jaanuarini, kui senise kasutaja ja kalmistu haldaja vahel pole enne nimetatud tähtpäeva teisiti kokku lepitud.
(Tvk m 20.12.2012 nr 33, jõustumine 28.12.2012)

§ 26.  Muudatused teistes õigusaktides

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 27. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees