Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Laki tn, Mustjõe tn, Veskimetsa tn ja Kõrgepinge tn vahelise maa-ala detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas
Tallinna Linnavalitsus 07.04.2010 korraldus number 516
Redaktsiooni kehtivus:13.07.2018 - ...

 Redaktsioonid

REDAKTSIOON:
Tlv k 13.07.2018 nr 1083

 

TALLINNA LINNAVALITSUS

 

KORRALDUS

 

 

 

Tallinn

7. aprill 2010 nr 516-k

 

 

Laki tn, Mustjõe tn, Veskimetsa tn ja Kõrgepinge tn vahelise maa-ala detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas

 

 

Planeerimisseaduse § 24 lg 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 30 lg 1 p 4, Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud „Tallinna linna ehitusmääruse“ § 19 lg 2 p 2, lg-te 3 ja 5 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringuga“ ning arvestades nii korraldusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmiste põhimotiivide ja kaalutlustega:

- Tallinna üldplaneeringuga on planeeritava ala juhtfunktsiooniks määratud tööstusettevõtete ala s.o põhiliselt tööstusettevõtete ja ladude ala, kus võib paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi; uute elamute rajamine on lubatud vaid erandina. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga;

 - planeeringualale jäätmejaama rajamine on kooskõlas üldiste keskkonnaalaste arengusuundadega, kus jäätmejaam asuks jäätmetekitajatele (Tallinna suuremad elu- ja äripiirkonnad) võimalikult lähedal;

- peamiselt 1960ndast kuni 1990ndateni ajal rajatud tootmishoonete asemele tänapäevastele nõuetele vastava uue hoonestuse rajamisel paraneb kogu piirkonna üldilme;

- rajatav uushoonestus on ümbritsevate tänavate suhtes paigutatud ühtsele ehitusjoonele, mille tulemusel tekib arhitektuurselt korrastatud linnaruum;

- kuna planeeringuga ette nähtud kõrgeim hoonestus (6- ja 8-korruselised hooned) on paigutatud Laki tänava äärde ning Veskimetsa elamukvartali (valdavalt 2-korruselised elamud) poole jäävatele kruntidele on planeeritud peamiselt 3-korruseline hoonestus, siis planeeringulahendus arvestab kogu piirkonna väljakujunenud hoonestusega, luues sujuva ülemineku madalamalt kõrgemale hoonestusele;  

- planeering välistab käsitletava piirkonna muutumise isoleeritud tagahooviks, sest planeeringuga luuakse ümbritsevasse keskkonda uued ettevõtluse- ja arenguvõimalused;

- planeeringualale nähakse ette mitmete haljasalade rajamist ning täiendava kõrghaljastuse istutamist ning seetõttu paraneb oluliselt senine peamiselt endisele tootmispiirkonnale iseloomulik looduskeskkond;

- normatiivsest oluliselt enamate parkimiskohtade kavandamine välistab rajatavat hoonestust külastavate isikute sõidukite ja ettevõtteid teenindavate sõidukite parkimise avalikult kasutatavatele tänavatele;

- senise Mustjõe tänava pikendamine Värvi tänavani ning planeeringuala ulatuses Laki tänava laiendamine koos kergliiklustee planeerimisega parandab märkimisväärselt kogu piirkonna liikluskorraldust.

 

     

1. Kehtestada Laki tn, Mustjõe tn, Veskimetsa tn ja Kõrgepinge tn vahelise maa-ala detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 07276. Detailplaneeringu ülesanded on Kristiine linnaosas Laki tn, Mustjõe tn, Veskimetsa tn ja Kõrgepinge tn vahelisel 6,91 ha suurusel maa-alal asuvate kinnistute piiride muutmine, reformimata riigimaast kruntide moodustamine ning tekkivatele kruntidele ehitusõiguse määramine maksimaalselt kuni 8 maapealse ning kuni 2 maa-aluse korrusega äri- ja tootmishoonete rajamiseks ning jäätmejaama ehitamiseks. Kokku moodustatakse 25 krunti. Lisaks on planeeringu ülesanne üldiste maakasutuse tingimuste määramine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.
(Kehtetu osaliselt - Tlv k 13.07.2018 nr 1083)

2. Ehitusloa taotlejal kooskõlastada lammutus-, ehitus- ja haljastusprojektid enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonnaametiga.

3. Detailplaneeringu kohaste teede- ja tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse vastavalt 1. märtsil 2010 sõlmitud lepingule nr 2-6/36.

4. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadandeid.

5. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

 

 

 

Edgar Savisaar

Linnapea

Priit Lello

 

Linna õigusdirektor linnasekretäri ülesannetes

 

 


Tallinna Linnavalitsuse 7. aprill 2010

korralduse nr 516-k

LISA

Seletuskiri

Tallinna Linnavalitsuse korralduse eelnõu

„Laki tn, Mustjõe tn, Veskimetsa tn ja Kõrgepinge tn vahelise maa-ala detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas” juurde

 

 

 

 

Tallinna Linnavalitsus kehtestab Laki tn, Mustjõe tn, Veskimetsa tn ja Kõrgepinge tn vahelise maa-ala detailplaneeringu. Detailplaneeringu ülesanded on Kristiine linnaosas Laki tn, Mustjõe tn, Veskimetsa tn ja Kõrgepinge tn vahelisel 6,91 ha suurusel maa-alal asuvate kinnistute piiride muutmine, reformimata riigimaast kruntide moodustamine ning tekkivatele kruntidele ehitusõiguse määramine maksimaalselt kuni 8 maapealse ning kuni 2 maa-aluse korrusega äri- ja tootmishoonete rajamiseks ning jäätmejaama ehitamiseks. Kokku moodustatakse 25 krunti. Lisaks on planeeringu ülesanne üldiste maakasutuse tingimuste määramine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

 

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritav maa-ala asub Tallinnas Kristiine linnaosas, Haabersti linnaosa piiri vahetus läheduses, Värvi, Veskimetsa, Mustjõe, Piibelehe ja Laki tänavate vahelisel alal.

Planeeritaval alal asuvad järgmised kinnistud:

Kõrgepinge tn 31e kinnistu suurus on 155 m² ja maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa. Krundil on 1-korruseline AS Eesti Energia alajaam.

Veskimetsa tn 38 kinnistu suurus on 2398 m² ja sihtotstarve on 100% tootmismaa. Krundil asub kaarhall.

Värvi tn 6 kinnistu suurus on 6562 m² ja sihtotstarve on transpordimaa. Krunt kuulub Eesti Vabariigile ning on hoonestamata.

Mustjõe tn 39 kinnistu suurus on 7055 m² ja sihtotstarve on 100% tootmismaa. Krundil on 1-korruseline tootmishoone ning kinnistu omanikule kuuluv alajaam ja abihoone.

Mustjõe tn 41 kinnistu suurus on 796 m² ja sihtotstarve on 100% tootmismaa. Krundil on 1-korruseline hoone.

Mustjõe tn 43 kinnistu suurus on 1333 m² ja sihtotstarve on 100% tootmismaa. Krundil on 1-korruseline hoone, mis on plokeeritud naaberkrundi Mustjõe tn 45 krundil asuva hoonega.

Mustjõe tn 45 kinnistu suurus on 4024 m² ja sihtotstarve on 100% tootmismaa. Krundil paikneb kaks 1-korruselist hoonet.

Mustjõe tn 47 kinnistu suurus on 1026 m² ja sihtotstarve on 100% tootmismaa. Krundil paikneb    2-korruseline tootmishoone.

Laki tn 4 hoonestamata kinnistu suurus on 2349 m² ja sihtotstarve on 100% tootmismaa.

Laki tn 4a kinnistu suurus on 3670 m² ja sihtotstarve on 100% tootmismaa. Krundil on kaks 1-korruselist hoonet.

Laki tn 6 kinnistu suurus on 4632 m² ja sihtotstarve on 100% tootmismaa. Krundil paikneb kaks 1-korruselist hoonet.

Laki tn 6a kinnistu suurus on 934 m² ja sihtotstarve 100% tootmismaa. Krundil paikneb üks 1-korruseline hoone.

Lisaks hõlmab planeeringuala osaliselt Tallinna linna omandis olevat Laki tänav, Marja tn ja Forelli tn vahel transpordimaa sihtotstarbega kinnistut, mille suurus on 20 269 m² ning selle kõrvale jäävat maariba, mis nähakse ette Laki tänava laiendamiseks.

Planeeringualal on suhteliselt vähe kõrghaljastust. Planeeringuala kaguosas Laki tänava ja Mustjõe tänava vahel ümber tootmishoonete kasvavad alale levinud arukased ja raagremmelgad. Suuremad puude rühmad paiknevad Värvi tänava ääres, Värvi tn 6 kinnistu ümber ja sellest loodes, kus kasvavad erivanuselised raagremmelgad ja mõni kask.

2. Kontaktvööndianalüüs

Planeeringuala kontaktvöönd hõlmab Haabersti ja Kristiine linnaosa territooriume. Planeeringuala jääb Veskimetsa elamukvartali ja Laki tänava äärse tööstuspiirkonna vahelisele alale.

Kontaktvööndi põhja ja lääne poole jääva Haabersti linnaosa haldusalas on Veskimetsa elamupiirkond, mis on hoonestatud peamiselt kuni 2-korruseliste väikeelamutega, millest enamus on rajatud 1960. aastatel. Piirkonnale on iseloomulikud kuni 2-korruselised viil- või kelpkatustega elamud, lahtine hoonestusviis, madalad soklid, puidust lippaiad ja krundisisene haljastus. Kruntidel on lisaks elamutele üks või mitu abihoonet. Piirkonna tänavatel on välja kujunenud  ühtne ehitusjoon. Üksikelamute ala hoonestustiheduseks on 0,08 (nt Mustjõe tn 37)  kuni 0,71 (nt Halla tn 13).

Planeeringualast lõuna suunda, teisele poole Värvi tänavat, jäävad tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundid. Hoonestustihedus selles tööstus- ja ärihoonete piirkonnas on 0,82- 1,11. Ühtne ehitusjoon puudub. Hooned on varieeruva korruselisusega. Näiteks Laki tn 14a krundil asub 7-korruseline 2003. aastal renoveeritud ärihoone ning Värvi tn 5 krundil on 4-korruseline endise Tootmiskoondis „Kommunaar” hoone, kus praegu tegutsevad erinevad äri- ja tootmisettevõtted. Kvartali sisemuses on valdavalt 2-korruseline hoonestus.

Planeeringualast ida suunal, vastaspool Laki tänavat on peamiselt tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundid. Erandiks on kontaktvööndi kaguosas paiknev Forelli tn 12 krundil olev Kristiine Spordihoone. Kruntide hoonestustihedus on 0,12 (Laki tn 1a) kuni 2,27 (Laki tn 3a). Hooned on enamasti kuni 2-korruselised. Laki ja Marja tänava nurgal paikneb 8-korruseline Standardi mööblivabriku hoone.

Kontaktvööndi tänavatest on tihedaima liiklusega Laki tänav. Lähimad ühistranspordi peatused asuvad Kadaka teel ja Mustamäe teel.

Planeeringuala kontaktvööndis on kehtestatud järgmised detailplaneeringud: Kristiine linnaosas Tallinna Linnavolikogu 3. aprilli 2003 otsusega nr 86 kehtestatud „Laki tn 12 kinnistu ning Kõrgepinge tn 37 ja Tuuliku tee 6 maa-ala detailplaneering”, eesmärgiga kavandada seitse krunti äri- ja tootmishoonete ehitamiseks või teenindamiseks ja tänava teenindamiseks; Kristiine linnaosas Tallinna Linnavalitsuse 12. aprilli 2004 korraldusega nr 720-k kehtestatud „Laki tn 3, 3a, 3b kinnistute detailplaneering,eesmärgiga kavandada seitse krunti - ärihoonete rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks, trafoalajaama ehitamiseks ning teede rajamiseks; Tallinna Linnavalitsuse 30. mai 2007 korraldusega nr 997-k kehtestatud „Heinamaa tn 4 kinnistu detailplaneering”, eesmärgiga Haabersti linnaosas paikneva kinnistu jagamine kaheks ning jagamise tulemusena tekkivale elamumaa krundile ehitusõiguse määramine ühe üksikelamu rajamiseks.

 

3. Tallinna üldplaneering ja koostatav Kristiine linnaosa üldplaneering

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ järgi jääb planeeritav ala tööstusettevõtete alale s.o põhiliselt tööstusettevõtete ja ladude ala, kus võib paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi; uute elamute rajamine on lubatud vaid erandina.

Planeering ei sisalda Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Tallinna Linnavalitsuse 15. novembri 2006 korralduse nr 2284-kKristiine linnaosa üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine” lähteülesande punkti 5.11. kohaselt, tuleb kaaluda jäätmejaama rajamise vajadust Laki ja Mustõe tänavate piirkonda. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse Värvi tn 6 krundile jäätmejaama rajamist. Jäätmejaama asukohavalikul on lähtutud sellest, et jaam asuks jäätmetekitajatele (Tallinna suuremad elu- ja äripiirkonnad) võimalikult lähedal. Seega on planeeringuga kavandatav kooskõlas Kristiine linnaosa arengusuundadega.

 

4. Detailplaneeringuga kavandatu

Detailplaneeringu lahendusega on planeeritavale alale kavandatud 25 krunti.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”, peab rajatav hoonestus vastama tulepüsivusklassile TP-1.

Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999 määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavate nõuete” punkt 5 sätestab, et eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil, peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Seega peavad insolatsiooninõuded olema täidetud eluruumide puhul.

Eesti Standardi EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides” punkti 4.3.3 kohaselt tuleks piisava loomuliku valgustuse saavutamiseks rakendada insolatsiooni kestuse nõudeid elamutes, koolieelsetes lasteasutustes ja õppeasutustes.

Elamumaa kruntidega piirnevad üksnes hoonestatavad krundid pos 1, 5 ja 8. Kõik ülejäänud hoonestatud krundid piirnevad transpordimaaga ning seetõttu selles osas insolatsiooninõudeid tagama ei pea.

Krundile pos 1 ja pos 8 kavandatakse hoonestuse rajamist, mille kõrgus võib olla maksimaalselt 12 meetrit maapinnast ning krundile pos 5 planeeritakse hoone, mille kõrgus võib olla maksimaalselt 15 meetrit maapinnast. Need krundid piirnevad elamukruntidega Mustjõe tn 37, Piibelehe tn 34, Piibelehe tn 36 ja Piibelehe tn 38. Kuna rajatavate äri- ja tootmishoonete ning olemasolevate elamute vaheline kaugus on minimaalselt 30 meetrit, on normatiivne insolatsioon tagatud. Rajatavate hoonete ja olemasolevate elamute vahele kavandatavale haljasalale istutatakse puuderida, mis negatiivsete mõjutuste levimist veelgi vähendab.

Krundi positsioon 1, (edaspidi lühendatud pos) aadressiga Laki tn 4, kavandatav suurus on 2704 m². Krunt paikneb planeeringuala kirdeosas. Endisele Laki tn 4 kinnistule liidetakse põhjaküljel 14 m² (ajutine krunt pos 1c, seoses kinnistute piiride kokkuviimisega) ja idaküljel 341 m² (ajutine krunt pos 1b) suurune maatükk reformimata riigimaast. Moodustatav krunt piirneb põhjaküljest Piibelehe tn 36 ja 38 kinnistutega, idast Laki tänavaga, lõunast krundiga pos 2 ja läänest krundiga pos 5.

Laki tn 4 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on praegu 100% tootmismaa, mis muudetakse 50% äri- ja 50% tootmismaaks.

Krundile kavandatakse ehitusõigus kuni 3-korruselise äri- ja tootmishoone rajamiseks, millel on maa-alune korrus. Hoone läänepoolne osa on 2-korruseline. Suurim lubatud hoonealune pind krundil on 1000 m² maa peal ja 1680 m² maa all. Rajatava hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast võib olla kuni 12 m.

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014” kehtestatud (vahevöönd) normatiivsetele nõuetele tuleb krundil tagada 23 parkimiskohta. Nõue on täidetud, sest krundil ja hoone maa-alusel korrusel on võimalik parkida kokku 50 sõidukit. Krundisisesed parkimiskohad on kavandatud hoone idapoolsele küljele ning on eraldatud Laki tänavast haljasalaga. Normatiivist suurema parkimiskohtade arvuga kompenseeritakse teiste moodustatavate kruntide puuduolevad parkimiskohad.

Juurdepääs krundile on kavandatud Laki tänava pikenduselt läbi krundi pos 2. Krundile pos 2 tuleb seada juurdepääsuservituut krundi pos 1 kasuks.

Krundi pos 2, aadressiga Laki tn 4a, kavandatav suurus on 4043 m². Krunt paikneb planeeringuala kirdeosas. Krunt moodustatkse Laki tn 4a kinnistust, millele liidetakse krundi idaküljel 373 m² suurune (ajutine krunt pos 2b). Krundil paiknev hoonestus planeeringulahenduse kohaselt lammutatakse. Krunt piirneb põhjaküljest krundiga pos 1, idast Laki tänavaga, lõunast krundiga pos 3 ja läänest krundiga pos 6.

Laki tn 4a kinnistu maakasutuse sihtotstarve on praegu 100% tootmismaa, mis muudetakse 75% äri- ja 25% tootmismaaks.

Krundile on kavas rajada kuni 6-korruseline äri- ja toomishoone, millel on maa-alune korrus. Hoone läänekülg on 2-korruseline. Suurim lubatud hoonealune pind krundil on 1730 m² maa peal ja 3100 m² maa all. Hoone suurimaks lubatud kõrguseks maapinnalt on 21 m.

Vastavalt „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014” kehtestatud (vahevöönd) normatiivsetele nõuetele tuleb krundil tagada 88 parkimiskohta. Nõue on täidetud, sest hoone põhja- ja idaküljele on kavandatud parkimiskohad 40-le sõidukile ning hoonesiseselt on võimalik parkida 112 sõidukit. Kokku on kavandatud krundile seega 152 parkimiskohta. Normatiivist suurema parkimiskohtade arvuga kompenseeritakse teiste moodustatavate kruntide puuduolevad parkimiskohad.

Kinnistule on 17. novembril 2003 sõlmitud lepinguga seatud 99 aastaks tasuta sõiduteeservituut Mustjõe tn 39 kinnistu (pos 5) igakordse omaniku kasuks.

Juurdepääs kinnistule on kavandatud Laki tänava pikenduselt. Kinnistu piiride ja Laki tänava vahele kavandatakse haljasala.

Krundi pos 3 aadressiga Laki tn 6, kavandatavaks suuruseks on 4996 m². Endisele Laki tn 6 kinnistule liidetakse idaküljel 121 m² (ajutine krunt pos 3b) ja lõunaküljel 243 m² (ajutine krunt pos 3c) suurune maatükk reformimata riigimaast. Olemasolev hoonestus nähakse ette lammutada. Krunt asub Laki ja Värvi tänava nurgal ning piirneb põhjast krundiga pos 2, idast Laki tänavaga, lõunast Värvi tänava äärde moodustatava transpordimaa krundiga pos 24 ning läänest kruntidega pos 4, pos 11 ja pos 12.

Laki tn 6 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on praegu 100% tootmismaa, mis muudetakse 80% äri- ja 20% tootmismaaks.

Krundile kavandatakse kuni kahe äri- ja tootmishoone rajamist. Hooned võivad olla blokeeritud, kusjuures Laki tänava poolne hoonemaht võib olla kuni 8-korruseline. Värvi tänava äärde jääv hoone osa on 4-korruseline, mille taha jääb 6-korruseline hoonemaht. Hoonetel võib olla lisaks kuni kaks maa-alust korrust.

Suurimaks lubatavaks hoonete aluseks pinnaks krundil võib olla 1870 m² maa peal ja 4030 m² maa all. 8-korruselise hoone suurim lubatud kõrgus on kuni 28 m maapinnast.

Vastavalt „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014” kehtestatud (vahevöönd) normatiivsetele nõuetele tuleb krundil tagada 147 parkimiskohta. Nõue on täidetud, sest hoonete põhja-, ida- ja lääneküljele on kavandatud parkimiskohad 72 sõidukile ning hoonete maa-alustele korrustele on võimalik parkida 250 sõidukit. Kokku on krundile kavandatud 322 parkimiskohta. Normatiivist suurema parkimiskohtade arvuga kompenseeritakse teiste moodustatavate kruntide puuduolevad parkimiskohad.

Juurdepääs kinnistule on kavandatud Laki tänavalt ning Värvi tänavalt, jagades juurdepääsu servituuti planeeritava pos 4 krundiga.

Krundi pos 4, aadressi ettepanekuga Värvi tn 4, kavandatavaks suuruseks on 1541 m². Krunt paikneb planeeringuala lõunaosas. Krunt moodustatakse endise Laki tn 6a kinnistu ja reformimata riigimaa (ajutine krunt pos 4b suurusega  607 m²) liitmisel. Endisel Laki tn 6a krundil olev hoone lammutatakse. Moodustatav krunt piirneb lõunast Värvi tänava äärde moodustatava transpordimaa krundiga pos 24, põhjast krundiga pos 12, läänest moodustatava transpordimaa krundiga pos 21 ning idast krundiga pos 3.

Endise Laki tn 6a kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa. Planeeringuga moodustatava krundi pos 4 (aadressi ettepanekuga Värvi tn 4) kavandatav sihtotstarve on 50% äri- ja 50% tootmismaa.

Krundile kavandatakse kuni 4-korruselise äri- ja tootmishoone rajamist. Värvi tänava äärde kavandatakse 4-korruseline hooneosa, mille taha jääb 2-korruseline hoonemaht. Hoonel võib olla maa-alune korrus. Suurimaks lubatavaks hoonealuseks pinnaks krundil võib olla 1060 m². Hoone suurimaks lubatud kõrguseks kuni 15 m maapinnast.

Vastavalt „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014” kehtestatud (vahevöönd) normatiivsetele nõuetele tuleb krundil tagada 29 parkimiskohta. Nõue on täidetud, sest hoone põhjaküljele on kavandatud 8 parkimiskohta ning hoone mahtu on võimalik parkida 30 sõidukit. Kokku on krundile kavandatud seega 38 parkimiskohta.

Juurdepääs kinnistule on Värvi tänavalt, jagades juurdepääsuservituuti planeeritava pos 3 krundiga. Teine juurdepääs on kavandatud perspektiivselt Mustjõe tänava pikenduselt (krunt pos 21).

Krundi pos 5, aadressiga Mustjõe tn 39, kavandatavaks suuruseks on 3735 m². Krunt paikneb planeeringuala põhjaosas. Krunt moodustub praeguse Mustjõe tn 39 kinnistu jagamisel. Krundil paiknev hoone lammutatakse. Krunt piirneb põhjast Piibelehe tn 34, Piibelehe tn 36 ja Mustjõe tn 37 kruntidega, idast krundiga pos 1, lõunast krundiga pos 6 ning läänest Mustjõe tänavaga ning kruntidega pos 8, 9 ja 10.

Mustjõe tn 39 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on praegu 100% tootmismaa, mis muudetakse 85% äri- ja 15% tootmismaaks.

Krundile kavandatakse kuni 4-korruselise äri- ja tootmishoone rajamist, millel on maa-alune korrus. Suurimaks lubatavaks hoonealuseks pinnaks krundil võib olla 1360 m² maa peal ja 2130 m² maa all. Hoone suurimaks lubatud kõrguseks on kuni 15 m maapinnast. Hoone on blokistatud tulemüüriga naaberkinnistu pos 6 piiril.

Vastavalt „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014” kehtestatud (vahevöönd) normatiivsetele nõuetele tuleb krundil tagada 62 parkimiskohta. Nõue on täidetud, sest hoone ida- ja lääneküljele on kavandatud 51 parkimiskohta ning hoone mahtu on võimalik parkida 75 sõidukit. Kokku on krundile kavandatud 126 parkimiskohta. Normatiivist suurema parkimiskohtade arvuga kompenseeritakse teiste moodustatavate kruntide puuduolevad parkimiskohad.

Juurdepääs kinnistule on tagatud Mustjõe tänavalt.

Krundi pos 6, aadressi ettepanekuga Mustjõe tn 39a, kavandatavaks suuruseks on 3123 m². Krunt paikneb planeeringuala keskosas. Krunt moodustub praeguse Mustjõe tn 39 kinnistu jagamisel. Krundil paiknev hoone lammutatakse. Krunt piirneb põhjast krundiga pos 5, idast krundiga pos 2, lõunast kruntidega pos 7 ja pos 11 ning läänest kruntidega pos 9, 10 ja 11.

Moodustuva krundi kavandatav maakasutuse sihtotstarve on 85% äri- ja 15% tootmismaa.

Krundile kavandatakse kuni 5-korruselise äri- ja tootmishoone rajamist, millel on maa-alune korrus. Suurimaks lubatavaks hoonealuseks pinnaks krundil võib olla 1100 m² maa peal ja 2050 m² maa all. Hoone suurimaks lubatud kõrguseks kuni 18 m maapinnast. Hoone on blokistatud tulemüüriga naaberkinnistu pos 5 piiril.

Vastavalt „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014” kehtestatud (vahevöönd) normatiivsetele nõuetele tuleb krundil tagada 63 parkimiskohta. Nõue on täidetud, sest hoone ida- ja lääneküljele on kavandatud 48 parkimiskohta ning hoone mahtu on võimalik parkida 65 sõidukit. Kokku on krundile kavandatud seega 113 parkimiskohta. Normatiivist suurema parkimiskohtade arvuga kompenseeritakse teiste moodustatavate kruntide puuduolevad parkimiskohad.

Juurdepääs kinnistule on tagatud Mustjõe tänavalt servituudiga läbi pos 5 krundi ning juba varem kinnistusregistrisse kantud Laki tn 4a kinnistult (sõidutee servituut vastavalt lepingule).

Krundi pos 7, aadressi ettepanekuga Mustjõe tn 39b, kavandatavaks suuruseks on 216 m². Krunt paikneb planeeringuala keskosas. Krunt moodustub praeguse Mustjõe tn 39 kinnistu jagamisel. Krundil paiknev 1-korruseline alajaam on võimalik ümberehitada ja blokistatud tulemüüriga krundi pos 11 piiril. Krunt piirneb põhjast, idast ja läänest krundiga pos 6 ja lõunast krundiga pos 11.

Moodustuva krundi kavandatav maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa.

Hoonealune pind krundil on 200 m² ja hoone kõrgus võib olla maksimaalselt 4 m.

Juurdepääs krundile tagatakse Mustjõe tänavalt läbi krundi pos 6.

Krundi pos 8, aadressiga Mustjõe tn 41, piire ega suurust 796 m² ei muudeta. Krunt paikneb planeeringuala loodeosas. Krunt piirneb põhjast ja idast krundiga pos 5, lõunast krundiga pos 9 ja läänest Mustjõe tänavaga.

Kinnistu senine 100% tootmismaa maakasutuse sihtotstarve muudetakse 30% äri- ja 70% tootmismaaks.

Planeeringulahendusega antakse võimalus krundil paikneva 1-korruselise hoone laiendamiseks (peale- ja juurdeehitamine). Laiendamisel võib hoone olla maksimaalselt 3-korruseline ning kõrgus maapinnast võib olla 12 m. Laiendus (juurdeehitus) nähakse ette hoone põhja ja idaküljele. Suurim lubatud hoonealune pind krundil on 560 m². Äri- ja tootmishoone on lõunaküljelt blokistatud tulemüüriga krundi pos 9 piiril. 

Vastavalt „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014” kehtestatud (vahevöönd) normatiivsetele nõuetele tuleb krundil tagada 13 parkimiskohta. Hoone lääneküljele on kavandatud 7 parkimiskohta. Kuna kruntidel pos 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 on parkimiskohti kavandatud normatiivsetest nõuetest rohkem, on puudujäävad parkimiskohad tagatud nendel kruntidel.

Juurdepääs kinnistule tagatakse Mustjõe tänavalt läbi krundile pos 5 seatava juurdepääsuservituudi.

Krundi pos 9, aadressi ettepanekuga Mustjõe tn 43, kavandatavaks suuruseks on 400 m². Krunt paikneb planeeringuala loodeosas. Krunt moodustub Mustjõe tn 43 kinnistu jagamisel. Krunt piirneb põhjast krundiga pos 8, idast krundiga pos 5, lõunast krundiga pos 10 ja läänest Mustjõe tänavaga.

Moodustuva krundi maakasutuse sihtotstarbeks nähakse ette 30% äri- ja 70% tootmismaa (senise Mustjõe tn 43 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa).

Planeeringulahendusega antakse võimalus krundil paikneva 1-korruselise hoone laiendamiseks (peale- ja juurdeehitamine). Laiendamisel (pealeehitamine) võib hoone olla maksimaalselt 3-korruseline ning kõrgus maapinnast võib olla 12 m. Laiendus (juurdeehitus) nähakse ette hoone ida küljele, Mustjõe tänava poolt vaadatuna olemasoleva hoonemahu taha. Suurim lubatud hoonealune pind krundil on 280 m². Hoone on põhjaküljelt blokistatud krundil pos 8 paikneva hoone ning lõunaküljelt krundil pos 10 oleva hoonega. Hooned on blokistatud tulemüüriga.

Vastavalt „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014” kehtestatud (vahevöönd) normatiivsetele nõuetele tuleb krundil tagada 7 parkimiskohta. Hoone lääneküljele on kavandatud 3 parkimiskohta. Kuna kruntidel pos 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 on parkimiskohti kavandatud normatiivsetest nõuetest rohkem, on puudujäävad parkimiskohad tagatud nendel kruntidel.

Juurdepääs kinnistule tagatakse Mustjõe tänavalt läbi krundile pos 5 seatava juurdepääsuservituudi.

Krundi pos 10, aadressi ettepanekuga Mustjõe tn 43a, kavandatavaks suuruseks on 933 m². Krunt paikneb planeeringuala loodeosas. Krunt moodustub Mustjõe tn 43 kinnistu jagamisel. Krunt piirneb põhjast krundiga pos 9, idast kruntidega pos 5 ja pos 6, lõunast krundiga pos 11 ja läänest Mustjõe tänavaga.

Moodustuva krundi maakasutuse sihtotstarbeks kavandatakse 30% äri- ja 70% tootmismaa.

Planeeringulahendusega antakse võimalus krundil paikneva 1-korruselise hoone laiendamiseks (peale- ja juurdeehitamine). Laiendamisel (pealeehitamine) võib hoone olla maksimaalselt 3-korruseline ning kõrgus maapinnast võib olla 12 m. Laiendus (juurdeehitus) nähakse ette hoone idaküljele, Mustjõe tänava poolt vaadatuna olemasoleva hoonemahu taha. Suurim lubatud hoonealune pind krundil on 640 m².

Põhjaküljel ühtib hoonestusala kinnistu piiriga ning on blokistatud krundil pos 9 paikneva hoonega. Lõunaküljel ühtib hoonestusala kinnistu piiriga ning on blokistatud krundil pos 11 oleva hoonega. Hooned on blokistatud tulemüüriga.

Vastavalt „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014” kehtestatud (vahevöönd) normatiivsetele nõuetele tuleb krundil tagada 15 parkimiskohta. Hoone lääneküljele on kavandatud 7 parkimiskohta. Kuna kruntidel pos 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 on parkimiskohti kavandatud normatiivsetest nõuetest rohkem, on puudujäävad parkimiskohad tagatud nendel kruntidel.

Juurdepääs kinnistule tagatakse Mustjõe tänavalt läbi kruntidele pos 5 ja pos 6 seatava juurdepääsuservituudi.

Krundi pos 11, aadressiga Mustjõe tn 45, piire ega suurust  4024 m² ei muudeta. Krundil eraldi paiknev 1-korruseline hoone lammutatakse. Krunt paikneb planeeringuala loodeosas. Krunt piirneb põhjast krundiga pos 10, idast krundiga pos 6 ja pos 3, lõunast kruntidega pos 3 ja pos 12 ja läänest Mustjõe tänavaga.

Kinnistu senine 100% tootmismaa maakasutuse sihtotstarve muudetakse 60% äri- ja 40% tootmismaaks.

Planeeringulahendusega antakse võimalus krundi Mustjõe tänava poolsel küljel paikneva 1-korruselise hoone laiendamiseks (peale- ja juurdeehitamine). Laiendamisel (pealeehitamine) võib hoone olla maksimaalselt 3-korruseline ning kõrgus maapinnast võib olla 12 m. Laiendus (juurdeehitus) nähakse ette hoone kirde osasse, Mustjõe tänava poolt vaadatuna olemasoleva hoonemahu taha.

Lisaks määratakse ehitusõigus 3-korruselise hoone rajamiseks krundi idapoolses osas. Suurim lubatud hoonetealune pind krundil on 2020 m².

Vastavalt „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014” kehtestatud (vahevöönd) normatiivsetele nõuetele tuleb krundil tagada 56 parkimiskohta. Kinnistu lääne- ja lõunapiirile nähakse ette 35 parkimiskohta. Kuna kruntidel pos 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 on parkimiskohti kavandatud normatiivsetest nõuetest rohkem, on puudujäävad parkimiskohad tagatud nendel kruntidel.

Juurdepääs kinnistule tagatakse perspektiivselt Mustjõe tänava pikenduselt ja läbi kruntidele pos 5 ja 6 seatava juurdepääsuservituudi.

Krundi pos 12, aadressiga Mustjõe tn 47, piire ega suurust 1026 m² ei muudeta. Krunt paikneb planeeringuala keskosas. Krunt piirneb põhjast krundiga pos 11, idast krundiga pos 3, lõunast krundiga pos 4 ning läänest perspektiivse Mustjõe tänava pikendusega (pos 21).

Kinnistu senine 100% tootmismaa maakasutuse sihtotstarve muudetakse 50% äri- ja 50% tootmismaaks.

Planeeringulahendusega antakse võimalus olemasoleva 2-korruselise hoone laiendamiseks 3-korruselise hoonemahu juurdeehitamisega. Juurdeehitus nähakse olemasoleva hoone põhja- ja idapoolsele küljele. Suurim lubatud hoonealune pind krundil on 390 m² ja hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 12 m.

Vastavalt „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014” kehtestatud (vahevöönd) normatiivsetele nõuetele tuleb krundil tagada 11 parkimiskohta. Kinnistu idapiirile nähakse ette 8 parkimiskoha rajamist. Kuna kruntidel pos 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 on parkimiskohti kavandatud normatiivsetest nõuetest rohkem, on puudujäävad parkimiskohad tagatud nendel kruntidel.

Juurdepääs kinnistule tagatakse perspektiivselt Mustjõe tänava pikenduselt.

Krundi pos 13, aadressi ettepanekuga Mustjõe tn 40 (endine Värvi tn 6), kavandatavaks suuruseks on 5011 m². Krunt paikneb planeeringuala lääneosas. Senisele Värvi tn 6 kinnistule liidetakse ida küljel 177 m² (ajutine krunt pos 13b) suurune reformimata riigimaa maatükk. Värvi tn 6 kinnistust lahutatakse 757 m² suurune maatükk, millest moodustatakse transpordimaa krunt (pos 23), 879 m² suurune maatükk millest moodustatakse transpordimaa krunt (pos 19) ning 91 m² suurune maatükk, millest moodustatakse transpordimaa krunt (pos 20).

Moodustatav krunt piirneb põhjast krundiga pos 19, idast krundiga pos 20 ning perspektiivse Mustjõe tänava pikendusega (pos 21), lõunast krundiga pos 23 ning läänest kruntidega pos 14 ja pos 15.

Endise Värvi tn 6 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% transpordimaa. Planeeringuga moodustatavale krundile pos 13 (aadressi ettepanekuga Mustjõe tn 40) määratakse sihtotstarbeks 100% tootmismaa. 

Krundile kavandatakse piirkonda teenindava jäätmejaama rajamist, mis on põhjendatud järgmistel asjaoludel: jäätmeseaduses kohustatakse kohalikke omavalitsusi korraldama jäätmete sortimist ja liigiti kogumist. Keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määrusega nr 4 kehtestatud „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditavate jäätmete liigitamise alused” kohaselt on prioriteediks seatud jäätmete sortimine nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas ja väljanopitud jäätmeliikide üleandmine jäätmekäitlejale liikide kaupa. Nimetatud ülesannet on võimalik ettenähtud mahus täita ainult jäätmejaamade vahendusel. Jäätmejaamade rajamine on ette nähtud Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008 otsusega nr 129 kinnitatud „Tallinna arengukavas 2009-2027“. Jäätmejaamade asukohavaliku ideaaljuhul peaks jäätmejaam paiknema jäätmetekitajale võimalikult lähedal, st Tallinna suuremate elu- ja äripiirkondade lähedal (Kesklinn, Mustamäe, Lasnamäe, Kristiine). Tallinna Linnavolikogu 8. veebruari 2007 otsusega nr 31 vastu võetud „Tallinna jäätmekava aastateks 2006 - 2011” näeb ette jäätmejaama rajamist Kristiine linnaossa Mustjõe-Veskimetsa ristmiku piirkonda. Et jaama külastataks, peaks eraldi kogutud jäätmeliikide äraandmine olema võimalikult lihtne. Nagu asukohavaliku protsess näitas, on jäätmejaamade rajamiseks Tallinnas sobivaid vabu maa-alasid vähe.

Jäätmejaamade paigutuse ja otstarbekuse määramiseks Tallinnas tellis Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaamet 2004. aastal jäätmejaamade tasuvusuuringu, mille koostas AS Maves. Üheks asukohavariandiks on tasuvusuuringus välja pakutud Kristiine linnaosas olev Värvi tn 6 krunt. Jäätmejaam töötab ainult päevasel ajal 4-5 tundi päevas ja on avatud 3-4 päeval nädalas. Tegemist oleks väikese jäätmejaamaga, mille keskkonnamõju on väike. Kuna tegemist on väikese jäätmejaamaga, kus sortimata olmejäätmeid ega biolagunevaid toidujäätmeid vastu ei võeta, puudub ebameeldiva lõhna levimise oht ning kahjulik mõju naaberkinnistutele.

Krundile võib rajada kuni kolm 1-korruselist hoonet. Suurimaks lubatavaks hoonetealuseks pinnaks krundil on 350 m² ja hoonete suurim lubatud kõrgus on 5 m.

Kinnistule rajatakse estakaad, konteineriplats, valvurihoone ja ladu uuesti kasutatava vanamööbli ja asjade vastuvõtuks ning võimalusel pisiremondiks. Elanikelt ohtlike jäätmete vastuvõtuks paigaldatakse spetsiaalkonteiner. Jäätmejaam on ühendatud vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja sidevõrkudega ning ümbritsetud võrkaiaga.

Vastavalt „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014” kehtestatud (vahevöönd) normatiivsetele nõuetele tuleb jäätmejaama teenindamiseks krundil tagada 2 parkimiskohta. Nõue on täidetud, kuna krundi kirdenurka on ette nähtud parkimiskohad kolmele sõidukile.

Juurdepääs kinnistule tagatakse perspektiivselt Mustjõe tänava pikenduselt.

Krundi pos 14, aadressiga Veskimetsa tn 38, kavandatav suurus on 2638 m². Krunt paikneb planeeringuala lääneosas. Krunt moodustatakse Veskimetsa tn 38 kinnistust, millele liidetakse krundi põhjaküljel 240 m² suurune ajutine krunt pos 14b. Krunt piirneb põhjast moodustatava transpordimaa krundiga pos 18, idast krundiga pos 13 ning lõunast ja läänest krundiga pos 15.

Veskimetsa tn 38 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on ja jääb 100% tootmismaa.

Planeeringulahendusega määratakse krundile ehitusõigus kuni 2-korruselise ärihoone rajamiseks. Suurim lubatud hoonealune pind krundil on 1100 m² ja hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 9 m.

Kinnistu idapiirile on kavandatud 18 parkimiskohta ning rajatava hoonetuse mahus on võimalik parkida lisaks 10 sõidukit, millega on täidetud „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014” kehtestatud (vahevöönd) normatiivsed nõuded (18 parkimiskohta).

Juurdepääs kinnistule on kavandatud Veskimetsa tänavalt.

Krundi pos 15, aadressi ettepanekuga Veskimetsa tn 36, kavandatav suurus on 5764 m². Krunt paikneb planeeringuala lääneosas ning moodustatakse hoonestamata reformimata riigimaast. Krunt piirneb põhjast moodustatava transpordimaa krundiga pos 18, idast kruntidega pos 13 ja pos 14, lõunast moodustatava transpordimaa krundiga pos 22 ja läänest kruntidega pos 16 ja pos 17.

Kavandatavaks sihtotstarbeks krundil on 60% äri- ja 40% tootmismaa. Sihtotstarbe osakaalu (äri- ja tootmismaa) on võimalik muuta ehitusprojekti koostamise käigus.

Krundile on lubatud rajada kaks hoonet, millel on ühine maa-alune korrus. Kavandatav 4-korruselise hoonemaht on paigutatud krundi lõunaküljele paralleelselt Värvi tänavaga. Hoonele on ette nähtud läbikäik 1. korruse tasandil.  2-korruseline hoonemaht on kavandatud 4-korruselise hoonemahu taha. Hooned võivad olla blokistatud. Hoonestuse maksimaalne kõrgus võib olla kuni 15 m. Suurimaks lubatud hoonetealuseks pinnaks krundil on 2500 m² maapeal ja 2500 m² maa-all.

Vastavalt „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014” kehtestatud (vahevöönd) normatiivsetele nõuetele tuleb krundil tagada 75 parkimiskohta. Nõue on täidetud, kuna krundi põhjaosas on ette nähtud parkimiskohad 21 sõidukile ja 80 parkimiskohta on kavandatud hoone maa-alusele korrusele. Kokku on krundile kavandatud 101 parkimiskohta.

Juurdepääs kinnistule tagatakse Veskimetsa tänavalt ja jalakäijatele ka Värvi tänavalt.

Krunt pos 16, aadressiga Kõrgepinge tn 31e, on olemasolev alajaama krunt. Krunt paikneb planeeringuala lääneosas. Krundi suurust (155 m²) ja sihtotstarvet (100% tootmismaa) ei muudeta ning täiendavat ehitusõigust ei määrata. Krundi 60 m² suurusel hoonestusalal paikneb 4 m kõrgune alajaam, mis säilitatakse.

Alajaamal on kaitsevöönd 2 m rajatise servast. Juurdepääs krundile on moodustatava transpordimaa (pos 17) krundilt.

Krundi pos 17, aadressi ettepanekuga Veskimetsa tn T4, kavandatav suurus on 1587 m². Krunt paikneb planeeringuala lääneosas. Moodustuvale krundile nähakse ette 100% transpordimaa maakasutuse sihtotstarve.

Planeeritav tänav ühendab omavahel Värvi ning Veskimetsa tänava. Krundile nähakse ette 19 parkimiskoha rajamist, mis kompenseerivad planeeringuala osade kruntide nõuetekohaste parkimiskohtade puudumise.

Krundi pos 18, aadressi ettepanekuga Veskimetsa tn T5, kavandatav suurus on 1297 m². Krunt paikneb planeeringuala lääneosas ja moodustatakse reformimata riigimaast. Krunt piirneb Veskimetsa tänavaga ning kruntidega pos 19, pos 14 ja 17. Moodustuvale krundile nähakse ette 100% transpordimaa maakasutuse sihtotstarve.

Läbi moodustatava krundi võimaldatakse juurdepääs pos 14 ja pos 15 kinnistutele. Krundile on kavas rajada haljasala, millele istutatakse kõrghaljastust.

Krundi pos 19, aadressi ettepanekuga Veskimetsa tn T6, kavandatav suurus on 879 m². Krunt paikneb planeeringuala lääneosas ja moodustatakse Värvi tn 6 krundist. Krunt asub Veskimetsa tänava ja perspektiivse Mustjõe tänava pikenduse nurgal. Moodustuvale krundile nähakse ette 100% transpordimaa maakasutuse sihtotstarve. Krundile kavandatakse planeeringulahenduse kohaselt kõrghaljastuse rajamist.

Krundi pos 20, aadressi ettepanekuga Mustjõe tänav T4, kavandatav suurus on 91 m². Krunt paikneb planeeringuala keskosas ja moodustatakse Värvi tn 6 krundist. Moodustuvale krundile nähakse ette 100% transpordimaa maakasutuse sihtotstarve.

Krunt liidetakse perspektiivselt moodustatava Mustjõe tänava pikenduse krundiga.

Krundi pos 21, aadressi ettepanekuga Mustjõe tänav T3, kavandatav suurus on 949 m². Krunt paikneb planeeringuala keskosas ja moodustatakse reformimata riigimaast. Moodustuvale krundile nähakse ette 100% transpordimaa maakasutuse sihtotstarve. Krunt on ette nähtud Mustjõe tänava pikendamiseks Värvi tänavani. Mõlemale poole sõiduteed on ette nähtud kergliiklustee.

Krundi pos 22, aadressi ettepanekuga Värvi tänav T4, kavandatav suurus on 1512 m². Krunt paikneb planeeringuala lõunaosas ja moodustatakse reformimata riigimaast. Moodustuvale krundile nähakse ette 100% transpordimaa maakasutuse sihtotstarve.

Krunt asub Värvi tänava ääres ja läbi krundi on kavandatud juurdepääs krundile pos 15.

Krundi pos 23, aadressi ettepanekuga Värvi tänav T3, kavandatav suurus on 757 m². Krunt paikneb planeeringuala lõunaosas ja moodustatakse Värvi tn 6 krundist. Moodustuvale krundile nähakse ette 100% transpordimaa maakasutuse sihtotstarve.

Krunt asub Värvi tänava ja perspektiivse Mustjõe tänava pikenduse nurgal ning see nähakse ette haljasalana.

Krundi pos 24, aadressi ettepanekuga Värvi tänav T2, kavandatav suurus on 1572 m². Krunt paikneb planeeringuala lõunaosas ja moodustatakse reformimata riigimaast. Moodustuvale krundile nähakse ette 100% transpordimaa maakasutuse sihtotstarve.

Krundi asub Värvi tänava ääres, ühendades kergliiklusteedega perspektiivset Mustjõe tänava pikendust ja Laki tänavat. Krundile nähakse ette 38 parkimiskoha rajamist, mis kompenseerivad planeeringuala osade kruntide nõuetekohaste parkimiskohtade puudumise.

Krundi pos 25, aadressi ettepanekuga Laki tn T7, kavandatav suurus on 1814 m². Krunt paikneb planeeringuala idaosas ja moodustatakse reformimata riigimaast. Moodustuvale krundile nähakse ette 100% transpordimaa maakasutuse sihtotstarve.

Krunt asub Laki tänava ääres ja piirneb läänest kruntidega pos 1, pos 2 ja pos 3. Krundile on planeeritud kergliiklustee ja haljasala, kuhu istutatakse täiendavalt kõrghaljastust.

Lisaks nähake planeeringualale Veskimetsa tänava ja Värvi tänava äärde kergliiklustee, mis ühendab olemasolevaid ja rajatavaid kergliiklusteid

Planeeritavale maa-alale laieneb 35 kv elektriliini kaitsevöönd (25 m).

Planeeringuga hõlmatud maa-alal on teostatud kõrghaljastuse inventariseerimine ja antud väärtushinnang olemasoleva kõrghaljastuse kohta. Dendroloogilise hinnangu teostas dendroloog O. Abner augustis 2007. Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määruse nr 34 Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord” kohaseid I väärtusklassi puid planeeringualas ei kasva.

Planeeringuala kasvab mitmeid II väärtusklassi puid, mis kõik planeeringulahenduse kohaselt säilitatakse.

Seoses kasvukohtadega, mis jäävad rajatavate teede või kavandatava hoonestuse alla, likvideeritakse III väärtusklassi puudest suureleheline pärn (47), hõberemmelga teisend (51), harilik elupuu (59), kaljukadakas (60), arukask (69), 11 halli lepapuud (78), hõberemmelga teisend (82) ja berliini pappel (83). Kokku likvideeritakse 18 III väärtusklassi puud. IV väärtusklassi puudest kuuluvad likvideerimisele 7 raagremmelgat, 2 punakat remmelgat ja 41 halli leppa. Kokku likvideeritakse 50 IV väärtusklassi puud. Tallinna Linnavalitsuse ülalmärgitud määruse kohaselt on IV väärtusklassi puu väheväärtuslik, mis „kahjustab või tulevikus hakkab kahjustama liigiliselt või asukohalt ala väärtuslikumaid puid. Puu, mis on oma eluea lõpul kas vanuse või kahjustuste tõttu. Puu, mis on allasurutud seisundis. Linnahaljastuse seisukohalt väheväärtuslik puu, mida võib säilitada kui biomassi, kuid mis on soovitav likvideerida või asendada väärtuslikumate puuliikidega. Võib likvideerida.”

Mahavõetavate puude haljastusväärtus tuleb kompenseerida Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusega nr 45 Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord” kehtestatud korras ja tingimustel. Asendusistutuse arvuks on 265 puud. Arvutusega saadud puude arv on esialgne ja see arv võib laheduse täpsustumisel järgnevates projekteerimisstaadiumites muutuda. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist.

Läbiviidud haljastusliku hinnangu käigus on antud ka ettepanekud haljastuse säilitamiseks ja hoolduseks. Need on järgmised: Võimalusel säilitada kõik väärtuslikud haljastuspuud. Olenevalt ala kasutusvaldkonnast tuleks näha ette olemasolevate haljastuslikult väheväärtuslike puittaimede asendamist sobivas kohas ja mahus. Arvestades tänavavõrgustikku ja kruntide paigutust on otstarbekas enamik rajatavast haljastusest näha ette ridaistutusena piki tänavaid. Eelistada võiks pikaealisi puid nagu lääne- ja suurelehelisi pärnasid, millel on ka rahuldav taastumisvõime ja mida on võimalik vajadusel kärpida. Hoonete ümber võiks täiendavalt istutada eelkõige erinevaid põõsaid. Sobilikud on sirelid, ebajasmiinid, kuslapuud, lodjapuud, kasutada võib ka enelaid.

Kokkuvõtvalt moodustatakse olemasolevate kinnistute piiride muutmise, reformimata riigimaa kruntideks jagamise ning kruntide liitmise tulemusena kokku 25 krunti (neist 16 krundile kavandatakse hoonestus ja 9 on transpordimaa krundid). Määratakse ehitusõigus kolme kuni 1-korruselise hoone sh ka jäätmejaama (pos-d 7, 13, 16) rajamiseks; ühe kuni 2-korruselise hoone, millele antakse võimalus liita kuni 4-korruseline hoone pos 15 (hoonel on ka maa-alune korrus) ehitamiseks; seitsme kuni 3-korruselise hoone (pos-d 1, 8, 9, 10, 11, 12, 14, pos 1 hoonel on ka maa-alune korrus) rajamiseks; kahe kuni 4-korruselise hoone, millel on ka maa-alune korrus (pos-d 4 ja 5) ehitamiseks; ühe 5-, 6- ja 8-korruselise hoone (millel pos 6 hoonel on 1 maa-alune korrus, pos 2 hoonel on 1 maa-alune korrus, pos 3 hoonel on 2 maa-alust korrust) rajamiseks. Planeeringualale on kokku ette nähtud 1050 parkimiskohta (normatiivne parkimiskohtade arv 609). Likvideeritakse kokku 68 puud (18 III ja 50 IV väärtusklass). Asendusistutuse arvestuse kohaselt tuleb asemele istutada 265 puud.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotlesid 15. novembri 1999 avaldusega AS Ehituse MV ja REV Ehituse AS. AS Favorte ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahel on 11. augustil 2004 sõlmitud detailplaneeringu koostamise ja koostamise finantseerimise õiguse üle andmise leping nr DP-179-04.

Detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 27. detsembri 2000 korraldusega nr 5111-k. Detailplaneeringu on koostanud K-Projekt Aktsiaselts.

Kristiine Linnaosa Valitsuses toimusid 16. ja 31. oktoobril 2001 Laki tn, Mustjõe tn, Veskimetsa tn ja Kõrgepinge tn vahelise maa-ala detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavad arutelud. Vastav teade ilmus ajalehes Postimees 10. oktoobril 2001. Arutelude käigus detailplaneeringu eskiislahenduse kohta vastuväiteid ega pretensioone ei esitatud.

 Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lg-s 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet, Põhja-Eesti Päästekeskus ja kõikide planeeringuala kinnistute omanikud kooskõlastasid detailplaneeringu tingimusteta.

Kristiine Linnaosa Valitsus kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et ehitusprojektis täpsustatakse Värvi tn 6 krundile kavandatava jäätmejaama tegevust ning selle kohta tehakse täiendavalt keskkonnamõjude hindamine.

Tallinna Linnavalitsuse 22. aprilli 2009 korraldusega nr 660-k otsustati jätta Laki tn, Mustjõe tn, Veskimetsa tn ja Kõrgepinge tn vahelise maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata.

Kristiine linnaosa halduskogu nõustus Laki tn, Mustjõe tn, Veskimetsa tn ja Kõrgepinge tn vahelise maa-ala detailplaneeringuga, välja arvatud Tallinna Keskkonnaameti soovil planeeringus kavandatud jäätmejaama ehitamisega Värvi tn 6 asuvale krundile.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet lähtub Kristiine Linnaosa Valitsuse positiivsest kooskõlastusest. Jäätmejaama osas on detailplaneeringu kausta lisatud jäätmejaama tegevust täpsustavad materjalid. Tallinna Keskkonnaamet oma kooskõlastavas kirjas teavitab, et jäätmejaama tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ning seetõttu ei vaja jäätmejaama rajamine täiendavat keskkonnamõjude hindamist.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et planeeritavale vee- ja kanalisatsioonitorustikule seatakse notariaalne servituut võõra kinnistu piires. Planeeringuala on võimalik veega varustada ja kanaliseerida peale varem projekteeritud/ planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike väljaehitamist.

Järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete ja torustike vee- ja kanalisatsiooni ehitusprojektide) koostamiseks taotleda AKTSIASELTSILT TALLINNA VESI tehnilised tingimused.

Tingimused täidetakse järgnevates projekteerimisstaadiumites.

Maa-amet kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel:

1.                   Lähtuvalt asjaolust, et Värvi tn 6 kinnistust planeeritud krundile on Tallinna Keskkonnaamet kavandanud rajada jäätmejaama, mitte jäätmete ladestamisplatsi (prügilat), kruntide pos 12a ja pos 12b sihtotstarbeks planeerida tootmismaa. Planeeringu kehtestamise järel on Tallinna Keskkonnaametil õigus taotleda jäätmejaamale planeeritud krunt pos 12 suurusega 5011 m² ja sihtotstarbega tootmismaa, munitsipaalomandisse.

Kuna kooskõlastusele järgnevalt on planeeringulahenduse positsioonide numeratsioon muutunud, on pos 12a ja 12b praeguse lahenduse juures pos 13a ja 13b. Sihtotstarbed on vastavalt muudetud ja peale planeeringulahenduse kehtestamist saab munitsipaalomandisse taotleda jäätmejaama krundi pos 13 (uue aadressi ettepanekuga Mustjõe tn 40).

2.                  Reformimata maa-ala osas kanda tugiplaanile endiste kinnistute piirid ja tunnused. Tingimusel, et märgitud maa-alal lahendamata restitutsiooninõuded puuduvad, ei esita Maa-amet vastuväiteid planeeritavas alas olevast reformimata riigimaast 5764 m² suuruse 60% äri- ja 40% tootmismaa sihtotstarbega krundi pos 14 planeerimise suhtes. Krundile on kavandatud maksimaalselt kahe äri- ja tootmishoone ehitusõigus maksimaalse ehitusaluse pinnaga 2500 m² ja suletud brutopinnaga 10 500 m² ja hoonete maksimaalse korruselisusega 4 korrust, lisaks 1 maa-alune korrus. Maa-amet alustab planeeritud piiridega maaüksuse (krunt pos 14) maareservina riigi omandisse jätmist.

Parandused on tugiplaanile ja seletuskirja sisse viidud. Eelmise märkuse tingimuste täitmisel on mainitud numeratsiooni muutumisest planeeringulahenduses. Seega on riigi omandisse jäetava maaüksuse positsioon nüüd pos 15.

Planeerimisseaduse § 25 lõike 5 kohaselt peab kohalik omavalitsus kehtestatud detailplaneeringu saatma ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise kuupäevast arvates riigi maakatastri pidajale. Lisaks eelkirjeldatud planeeringutoimiku maakatastrile edastamisele palub Maa-amet omavalitsusel esitada võimalusel detailplaneeringu kehtestamise otsus ning kehtestatud detailplaneeringu põhijoonis ja tehnovõrkude joonis ka digitaalselt e-mailile maaamet@maaamet.ee

Tingimus täidetakse peale detailplaneeringu kehtestamist.

OÜ Jaotusvõrk kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et tööjoonised täiendavalt kooskõlastatakse.

Tingimus täidetakse järgnevates projekteerimisstaadiumites.

AS KH Energia-Konsult kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et tööprojekt täiendavalt kooskõlastatakse.

Tingimus täidetakse järgnevates projekteerimisstaadiumites.

Tallinna Maa-amet (praegune Tallinna Linnavaraamet) kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel:

1.                  Detailplaneeringu lahendus kooskõlastada maaomanikega, kelle kinnistutele kavandatakse liita reformimata riigimaa ajutised krundid.

Tingimus on täidetud, kooskõlastused on võetud.

2.                  Detailplaneeringu materjalidest nähtub, et Veskimetsa tn 38 on reformimata riigimaa, kuid eelnimetatud krunt on registreeritud maakatastris 18. märts 2008.

Krunt on kinnistusraamatusse kantud.

3.                  Krunt pos 17b on ette nähtud liitmiseks Veskimetsa tänavaga. Tallinna Maa-amet palub Veskimetsa tänava krunti mitte moodustada, sest eelnimetatud krundi piiride ettepanek on Harju Maavalitsuses kooskõlastatud. Detailplaneeringut korrigeerida vastavalt kooskõlastatud krundipiiride ettepanekule. Veskimetsa tänava äärsest reformimata riigimaast ning Värvi tn 6 jagamisel tekkivast krundist pos 17b moodustada eraldi krunt.

Tingimus on täidetud. Tulenevalt planeeringulahenduse numeratsiooni muutmisest on Värvi tn 6 krundist moodustatud eraldi krunt pos 19 ja Värvi tänava poolt krunt pos 23.

4.                  Reformimata riigimaast moodustada Mustjõe tn pikenduseks eraldi transpordimaa krunt, arvestades Mustjõe tänava krundi piiridega. Moodustatavat transpordimaa krunti on Tallinna Maa-ametil võimalik taotleda munitsipaalomandisse pärast detailplaneeringu kehtestamist.

Tingimus on täidetud ja piirid on põhijoonisel vastavalt korrigeeritud.

5.                  Krundi pos 14 ja Laki tänavaga piirnevast reformimata riigimaast moodustada transpordimaa krunt, mida oleks võimalik munitsipaalomandisse taotleda.

Tingimus on täidetud, vastavalt muudetud numeratsioonile on riigimaa krunt pos 15 ning Laki (Värvi) tänava äärde on moodustatud eraldi transpordimaa krunt pos 22.

6.                  Transpordimaa krundid pos 16, 20 ning jäätmehoidla maa krundi pos 12b taotleb Tallinna Maa-amet munitsipaalomandisse pärast detailplaneeringu kehtestamist.

Tingimus täidetakse peale planeeringu kehtestamist ning uue numeratsiooniga on krundid vastavalt pos 17, 21 ja 13b.

7.                  Detailplaneeringu materjalidest ei selgu, kellele kuulub asfaltkattega parkla kruntide pos 3, pos 4 ning Laki tänava vahelisel reformimata riigimaal. Samuti ei selgu, kas nimetatud maa-alale planeeritud parkimiskohad on avalikuks kasutamiseks või mitte. Ettepanek on parklast moodustada eraldi transpordimaa krunt. Juhul kui parkimiskohad on avalikuks kasutamiseks, on võimalik Tallinna Maa-ametil taotleda transpordimaa krunt munitsipaalomandisse pärast detailplaneeringu kehtestamist.

Vastavalt märkusele on korrigeeritud põhijoonist, seletuskirjas punkti 4.1.5 ning moodustatud krunt pos 24.

8.                  Tallinna Maa-ametit teavitada käesoleva detailplaneeringuga uute transpordimaa kruntide kavandamisest.

Joonis edastati Tallinna Maa-ametile.

9.                  Transpordimaa kruntide väljaehitamise tingimused palume kooskõlastada Tallinna Kommunaalametiga.

Tingimus täidetakse ehitusprojekti staadiumis.

Elion Ettevõtted AS kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel: Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Töid võib teostada ainult Elioni volitatud esindaja Eltel Networks AS kirjaliku tööloa alusel. Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised. Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Elioni tehnilised tingimused.

Tingimustega arvestatakse järgnevates projekteerimisstaadiumites.

Aktsiaselts Tallinna Küte kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel: lisada viide joonisele 07276 GE-SV. Viide on lisatud joonisele GE-5.

Tallinna Keskkonnaamet märkis detailplaneeringu kooskõlastamisel, et detailplaneeringu alale kavandatava jäätmejaama rajamine ei vaja täiendavat keskkonnamõju hindamist, sest jäätmejaama tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. Jäätmejaamas ei hakata vastu võtma olme- ega biolagunevaid jäätmeid, millest võiksid tuleneda negatiivsed häiringud lähialadele. Samuti ei toimu jäätmejaamas jäätmete sorteerimist ega muud töötlemist. Lisaks on jäätmejaama tegevusest tulenevaid keskkonnamõjusid hinnatud AS Maves 2004. aastal koostatud Tallinna jäätmejaamade tasuvusuuringus. Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et lammutus-, ehitus- ja haljastusprojektid kooskõlastatakse enne ehitusloa taotlust Tallinna Keskkonnaametiga.

Tingimus täidetakse järgmises projekteerimisstaadiumis.

Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et tagatakse normeeritud müratasemed lähedalasuval elamualal.

Tingimusega arvestatakse järgnevates projekteerimisstaadiumites.

AS Eesti Gaas kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et Laki tänavale suunduvate tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastatakse.

Tingimus täidetakse järgnevates projekteerimisstaadiumites.

Laki tn, Mustjõe tn, Veskimetsa tn ja Kõrgepinge tn vahelise maa-ala detailplaneeringu planeeritava maa-ala piire on võrreldes detailplaneeringu koostamise algatamise korraldusega detailplaneeringu vastuvõtmisel (Tallinna Linnavalitsuse 29. aprilli 2009 korraldus nr 692-k) muudetud. Planeeringualast on välja jäetud Kõrgepinge tn 31, 31b ja 33 kinnistud ning nende ümbrusesse jääv reformimata riigimaa ning planeeringuala on muudetud vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele selliselt, et planeering hõlmaks kogu loodavat võrguühendust liitumispunktini.

Detailplaneering on vastu võetud Tallinna Linnavalitsuse 29. aprilli 2009 korraldusega nr 692-k. Vastav teade ilmus ajalehes Postimees 5. mail 2009.

Detailplaneering oli avalikul väljapanekul  20. maist 2009 kuni 3. juunini 2009 Kristiine Linnaosa Valitsuses ja Tallinna Linnavalitsuse teenindussaalis. Vastav teade ilmus ajalehes Postimees 12. mail 2009.

Avaliku väljapaneku kestel detailplaneeringu lahenduse kohta vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud.

Detailplaneeringu kohaste teede- ja tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse vastavalt 1. märtsil 2010 sõlmitud lepingule nr 2-6/36.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 25 lg 7 punktist 4 teatab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Marja tn 9 // Laki tn 1, Liimi tn 5, Laki tn 3b, Laki tn 14, Laki tn 14a, Värvi tn 5, Kõrgepinge tn 31, Veskimetsa tn 31b, Veskimetsa tn 37 // Heinamaa tn 15, Veskimetsa tn 39 // Rohumaa tn 16, Rohumaa tn 9 // Veskimetsa tn 41, Mustjõe tn 38 // Veskimetsa tn 43, Mustjõe tn 28, Mustjõe tn 30, Mustjõe tn 32, Mustjõe tn 34, Mustjõe tn 36, Mustjõe tn 37, Piibelehe tn 34, Piibelehe tn 36, Piibelehe tn 38  kinnistute omanikele detailplaneeringu kehtestamisest.

Arvestades eeltoodut, on Tallinna Linnavalitsusele esitatud kehtestamiseks Laki tn, Mustjõe tn, Veskimetsa tn ja Kõrgepinge tn vahelise maa-ala detailplaneering.

 

 

 

Toomas Õispuu

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

juhataja