|
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6
lg 1 ja § 22 lg 2, konkurentsiseaduse § 14 lg 2, jäätmeseaduse
§ 66 lg 2, § 67 lg 1 ja § 68 lg 1, haldusmenetluse
seaduse § 40 lg 1, Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36 „Tallinna
jäätmehoolduseeskiri“ § 23 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse
25. septembri 2001 määrusega nr 303 „Eri- või ainuõiguse andmiseks
avaliku konkursi korraldamise kord“, Tallinna Linnavolikogu 13. novembri
2003 määrusega nr 58 “Konkurentsiseadusega
ning Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määrusega nr 303 kohaliku
omavalitsuse üksuse pädevusse antud küsimuste lahendamise delegeerimine
Tallinna Linnavalitsusele“ ja Tallinna Linnavalitsuse
6. aprilli 2005 määrusega nr 33 „Volituste
andmine avaliku konkursi korraldamiseks ainuõiguse andmiseks ettevõtjale
korraldatud jäätmeveol“ ning tulenevalt järgmistest asjaoludest: RAGN-SELLS
AS korraldatud jäätmeveo ainuõigus jäätmeveo piirkonnas nr 15 -
Kalamaja-Paljassaare (piirkond nr 13 alates 1. jaanuarist 2008, mil
jõustusid Tallinna Linnavolikogu 1. novembri 2007 määruse „Tallinna
korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“ lisad 1.2 ja 2.2; piirkond nr 11
alates 1. juunist 2009, mil jõustusid Tallinna Linnavolikogu
30. oktoobri 2008 määruse „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ (edaspidi jäätmehoolduseeskiri)
lisad 1.2 ja 2.2) ja 6. novembril 2006 sõlmitud leping
nr 1-6/134 Tallinna linna ja vedaja vahel seoses korraldatud jäätmeveoga
kehtib kuni 31. märtsini 2010; jäätmehoolduseeskirja lisade 1.3 ja 2.3
jõustumisel 1. aprillil 2010 liidetakse senine jäätmeveo piirkond
nr 11 osaga senisest jäätmeveo piirkonnast nr 10 ning moodustub uute
piiridega jäätmeveo piirkond nr 9 nimetusega Kopli-Tööstuse ning kehtiva
korraldatud jäätmeveo lepingu lõppemisel 31. märtsil 2010 tekiks
piirkonnas jäätmeveo teenuste osutamisel vabaturu olukord; ning arvestades järgmiste
põhjenduste ja kaalutlustega:
-
jäätmehoolduseeskirja § 23 lg 1 alusel korraldab avaliku
konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Tallinna Keskkonnaamet;
-
Tallinna Keskkonnaamet kuulutas 23. detsembril 2008 välja avalikud
konkursid ainuõiguse andmiseks korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks jäätmeveo
piirkondades, millest neljas piirkonnas oleksid lepingud vedajatega lõppenud
2009. aastal ja viies piirkonnas oli jäätmevedu korraldamata. Konkursitingimuste
vaidlustamine kohtus (haldusasi nr 3-09-122) takistas konkursside lõpuleviimist
ja nende alusel ainuõiguse andmist;
-
eelnevalt olid nurjunud ka 2007. aasta lõpul väljakuulutatud avalikud
konkursid korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks Tallinnas viies
korraldamata piirkonnas (haldusasi nr 3-08-1399). Mõlemad kohtuvaidlused
lõppesid sisulise otsuseta, mistõttu puudub linnal kindlus, et järgmisi
sarnaste tingimustega konkursse ei vaidlustata. Vaidlustatud avalike
konkursside tingimused või nende muutmise vajadus olid aga linnale avaliku
huvi kaitse ja korraldatud jäätmeveo teenuse võimalikult kvaliteetse
osutamise seisukohalt esmatähtsad;
-
haldusasi nr 3-09-122 lõppes Tallinna Ringkonnakohtu 3. detsembri
2009 määrusega kompromissi kinnitamisega. Jäätmehoolduseeskirja § 23
lg 6 kohaselt tuleb avalik konkurss välja kuulutada arvestusega, et
järgmine ettevõtja, kellele antakse ainuõigus piirkonnas, jõuaks enne
vedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida linna ja vedaja vahelise
lepingu ning oleks vedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast
päevast suuteline alustama olmejäätmete vedamist. Senise praktika kohaselt
kulub konkursi väljakuulutamisest kuni konkursil edukaks tunnistatud
ettevõtjale ainuõiguse andmiseni ja lepingu jõustumiseni 4 kuni 6 kuud. Seega
ei oleks pärast kohtuvaidluse lõppemist olnud võimalik läbi viia käesolevas
korralduses kirjeldatud jäätmeveo piirkonna korraldatud jäätmeveo ainuõiguse
andmise konkurssi sellise arvestusega, et nii ainuõiguse andmine kui ka
selle alusel korraldatud jäätmeveo lepingu jõustumine oleks toimunud enne
31. märtsi 2010 kui lõppeb nimetatud piirkonnas Tallinna Linnavalitsuse
25. oktoobri 2006 korraldusega nr 2153-k antud ainuõigus;
-
tulenevalt asjaolust, et kahel korral (kokku 9 jäätmeveo piirkonna
kohta) oli vaidlustatud korraldatud jäätmeveo ainuõiguse konkursside olulisi
tingimusi ning haldusasja nr 3-09-122 ajaline kestus ja selle tulemused
olid vaidluse alguses linnale teadmata, moodustati korraldatud jäätmeveo
aluste muutmise analüüsimiseks Tallinna Linnavalitsuse 11.märtsi 2009
korraldusega nr 393-k „Ajutise
komisjoni moodustamine jäätmeveo ja tänavapuhastusega tegeleva Tallinna linna
äriühingu või asutuse asutamise ettevalmistamiseks“ ajutine komisjon
jäätmeveo ja tänavapuhastusega tegeleva Tallinna linna äriühingu või asutuse
asutamise ettevalmistamiseks. Komisjoni moodustamise põhjuseks oli samuti
asjaolu, et Keskkonnaministeerium oli
algatanud 24. juulil 2009 jäätmeseaduse muutmise eelnõu nr
12-1/11731, mis võimaldaks omavalitsustel asutada jäätmete kogumiseks
äriühing, mille kõik aktsiad või osad kuuluvad kohalikule omavalitsusele ning
annaks seega õigusliku aluse korraldatud jäätmeveo süsteemi muutmiseks;
-
Tallinna
Linnavalitsuse 23. septembri 2009 istungi protokolli nr 40 päevakorrapunktiga
39 võeti teatavaks 11. märtsi 2009 korraldusega nr 393-k moodustatud
ajutise komisjon esitatud informatsioon ja otsustati, et Tallinna
Keskkonnaamet esitab hiljemalt 1. aprilliks 2010 ettepanekud
seletuskirja kohase linna asutuse või linna volitatud mittetulundusühingu
õiguslike aluste, struktuurilise ülesehituse ja omandivormi kohta ning
korraldatud jäätmeveo tegevuskava, tagamaks vajalike muudatuste rakendamise
hiljemalt 1. jaanuariks 2011;
-
juhul kui linn otsustab nimetatud
asutuse asutada, toimuvad uued konkursid teistsugustel alustel ja põhimõttel
kui on toimunud seni läbi viidud konkursid. Tegemist oleks põhimõttelise
ümberkorraldusega terve linna jäätmehoolduses ning nimetatud protsess kestab
ajaliselt kauem kui tänaseks sõlmitud korraldatud jäätmeveo ainuõiguse
lepingud;
-
lähiajal on mitmel eraõiguslikul äriühingul kavas Tallinnas ja
lähiümbruses rajada jäätmepõletusjaam, mis kasutab toormena suures ulatuses
olmejäätmeid. Tallinna Linnavalitsuse 7. oktoobri 2009 korraldusega nr 1643-k
„Ajutise
komisjoni moodustamine jäätmepõletusjaama rajamise ettepanekute aruteluks ja
läbirääkimiste ettevalmistamiseks ning läbiviimiseks“ moodustati ajutine
komisjon jäätmepõletusjaama rajamise ettepanekute aruteluks ja läbirääkimiste
ettevalmistamiseks ning läbiviimiseks. Sellise jäätmekäitlusviisi kasutuselevõtmine
alandab eeldatavasti jäätmeveo hindu, mille suurusjärk on hetkel
prognoosimatu;
-
eelnevate põhjenduste tõttu ei ole praegu võimalik üheselt ja kindlalt
määratleda korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise konkursi tingimusi ega
uusi ainuõiguse konkursse välja kuulutada. Jäätmeseaduse § 68 lg 1
kohaselt korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on
kohaliku omavalitsuse üksuse määratud jäätmeliikide osas määratud
veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viis aastat. Kuni märtsini
2007 kehtis jäätmeseaduses eri- või ainuõiguse kolmeaastane tähtaeg. Seadusemuudatuste
kohaselt loobuti kolmeaastasest piirangust, kuna edukaks tunnistatud
ettevõtja peab tegema investeeringuid nii veovahenditesse, mahutiparki kui ka
veo logistikasse. Samuti on Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001
määruse nr 303 “Eri-või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise
kord“ §-s 5 sätestatud, et eri- või ainuõigus antakse avaliku konkursi
tulemuste põhjal üldjuhul kuni viieks aastaks. Seega ei oleks eelnevaga
kooskõlas ega põhjendatud jäätmeveo avaliku konkursi väljakuulutamine lühemaks
ajaks kui viis aastat st. kuni korraldatud jäätmeveo konkursi alustingimuste
väljaselgitamiseni ja selle alusel ainuõiguse andmiseni, sest ainuõiguse
andmine lühikeseks ajaks põhjustaks uuele vedajale suuremaid kulutusi ja
kergitaks teenuse hinda tarbijale;
-
põhiseaduse §-s 12 sätestatud isikute võrdse kohtlemise
põhimõttest tulenevalt tuleb korraldatud jäätmeveo konkursside
väljakuulutamisel ja jäätmevedajatele ainuõiguse andmisel jälgida, et eri
piirkondade jäätmevaldajad ei satuks põhjendamatult ega ebaproportsionaalselt
ebavõrdsesse olukorda. Samuti tuleb jälgida, et ainuõiguse andmisel erinevate
konkursitingimuste seadmisega ei looks linn ühelegi jäätmevedajale põhjendamatult
konkurentsieelist, rikkudes sellega põhiseaduse § 31 lg-s 1 sätestatud
ettevõtlusvabadust ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Selline reaalne oht aga
valitseks juhul, kui korraldatud jäätmeveo konkursid viidaks läbi enne, kui Tallinna
Linnavalitsuse 11. märtsi 2009 korraldusega nr 393-k ja 7. oktoobri
2009 korraldusega nr 1643-k moodustatud komisjonid selgitavad välja olulised
tingimused;
-
Tallinna Linnavalitsuse 25. oktoobri 2006 korraldusega
nr 2153-k „Ainuõiguse
andmine kolmeks aastaks RAGN-SELLS AS-le korraldatud jäätmeveoks Tallinna linnas
jäätmeveo piirkonnas nr 15“ on antud ainuõigus kolmeks aastaks RAGN-SELLS
AS-le korraldatud jäätmeveoks Tallinnas, jäätmeveo piirkonnas nr 15
(alates 1. juunist 2009 piirkond nr 11). Korraldatud jäätmeveo
leping linna ja vedaja vahel on kehtiv alates 1. aprillist 2007 kuni
31. märtsini 2010;
-
Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2009 korraldustega nr 1015-k „Tallinna
Linnavalitsuse 1. veebruari 2006 korralduse nr 202-k muutmine ja korraldatud
jäätmeveo lepingu muudatuste kokkuleppe heakskiitmine“, 1016-k „Tallinna
Linnavalitsuse 1. veebruari 2006 korralduse nr 204-k muutmine ja
korraldatud jäätmeveo lepingu muudatuste kokkuleppe heakskiitmine“,1017-k
„Tallinna
Linnavalitsuse 1. veebruari 2006 korralduse nr 205-k muutmine ja
korraldatud jäätmeveo lepingu muudatuste kokkuleppe heakskiitmine“ ja
1018-k „Tallinna
Linnavalitsuse 1. veebruari 2006 korralduse nr 206-k muutmine ja korraldatud
jäätmeveo lepingu muudatuste kokkuleppe heakskiitmine“ muudeti kohtuvaidluse
tõttu haldusasjas nr 3-09-122 korraldatud jäätmeveo piirkondades kehtinud
Tallinna Linnavalitsuse korraldusi ning kiideti heaks korraldatud jäätmeveo
lepingute muudatuste kokkulepe, millega pikendati lepinguid 23. detsembril 2008
Tallinna Keskkonnaameti poolt väljakuulutatud ja kuni tol hetkel
käimasolevatel konkurssidel edukaks tunnistatud ettevõtja ainuõiguse
jõustumiseni, kuid mitte kauem kui üheks aastaks. Tulenevalt isikute võrdse
kohtlemise põhimõttest on õige, kui ka RAGN-SELLS AS-le jäätmeveo piirkonnas Kalamaja-Paljassaare
antud ainuõigust valitseva ebaselge olukorra tõttu pikendatakse. RAGN-SELLS
AS on 13. jaanuari 2010 kirjaga nr 13.01.2010/1.2.1/1194 andnud
nõusoleku ainuõiguse pikendamiseks;
-
korraldatud jäätmeveo piirkonnas nr 11 on eelpoolnimetatud põhjustel
konkurss välja kuulutamata, uuel vedajal ei oleks võimalik alustada
piirkonnas teenindamist 1. aprillil 2010 ning tekib oht, et juba korraldatud
jäätmeveo piirkonnas taastuks jäätmeveo teenuste osutamisel vabaturu olukord;
-
jäätmeseaduse § 66 lg 2 ja § 135 lg 1
kohustab kohaliku omavalitsuse organit korraldama alates
1. jaanuarist 2005 oma haldusterritooriumil olmejäätmete
kogumise ja veo. Korraldatud jäätmeveo eesmärk on muuhulgas lõpetada
jäätmehoolduseeskirja rikkumised (jäätmete ebaseaduslik ladustamine ning
toomine võõrastesse konteineritesse) ja tagada kõigi jäätmevaldajate
liitumine jäätmekäitlussüsteemiga. Viidatust tulenevalt puudub kohalikul
omavalitsusel tiheasustusala osas kaalutlusõigus, kas korraldada oma territooriumil
asuvates jäätmeveo piirkondades jäätmevedu jäätmevedajale ainuõiguse andmise
kaudu või mitte. Olukord, kus tiheasustusalal on jäätmevedu korraldamata
(teenust osutatakse vabaturu tingimustes) ning ainuõigust omav jäätmevedaja
puudub, on seadusevastane. Samuti ei ole seaduse mõttega kooskõlas olukord,
kui piirkonnas, kus kohalik omavalitsus on juba rakendanud korraldatud
jäätmevedu, tekib jäätmeveo teenuse osutamisel uuesti vabaturg, mille
tingimustes on jäätmevaldajal võimalus ise jäätmevedaja leida ja oma jäätmekäitlust
iseseisvalt korraldada;
-
korraldatud jäätmeveo leping seab jäätmevedajale konkreetsed
kohustused ja kvaliteedinõuded jäätmeveo teenuse osutamisel. Vabaturu
tingimustes puudub linnal õigus jäätmevedajate osutatava teenuse kvaliteeti
ohjata rohkemal määral kui see on sätestatud Tallinna jäätmehoolduseeskirjas,
ning jäätmevaldaja õigused ei ole enam selliselt kaitstud nagu see on
korraldatud jäätmeveo tingimustes;
-
seega on jäätmevaldajatel õigustatud ootused korraldatud jäätmeveo
jätkumise osas. Korraldatud jäätmeveo jätkumine tagab jäätmeveoteenuse
osutamise igale piirkonna jäätmevaldajale, väldib jäätmevaldajatele tekkivaid
lisakohustusi ja sellega seotud kulutuste kandmist jäätmeveolepingute
ümbervormistamisel ning uute jäätmemahutite paigaldamisel teiste
jäätmevedajate turule tulekul. Samuti tagab korraldatud jäätmevedu
kvaliteetsema jäätmeveoteenuse osutamise jäätmevedaja poolt. Jäätmeveo
teenuse hind on korraldatud jäätmeveo piirkonnas kohaliku omavalitsuse poolt
kontrollitav ning jäätmevedajal ei ole võimalik teenuse hinda ühepoolselt
tõsta. Lisaks on korraldatud jäätmevedu keskkonnasäästlik - piirkonnas on üks
vedaja, st. tänavate liikluskoormus ning müra- ja õhusaaste on väiksem;
-
jäätmeseaduse § 69 lg 3 alusel on korraldatud jäätmeveo
rakendamise käigus loodud jäätmevaldajate register, milles on kajastatud
andmed jäätmeveoga liitunud ja mitteliitunud jäätmevaldajate kohta.
Registriandmete esitajaks igas piirkonnas on vastava piirkonna jäätmevedaja.
Vabaturu tingimustes kaob vedajatel kohustus registriandmeid esitada ning
olemasolevad registriandmed muutuvad kehtetuks iga jäätmevaldaja suhtes, kes
vahetab jäätmevedajat. Samuti kaoks võimalus registri abil kontrollida, kas
jäätmevaldaja on jäätmeveoga liitunud või mitte. Korraldatud jäätmeveo
järjepidevuse katkemisel kaotaksid Tallinna linna ametiasutused
jäätmevaldajate registri andmete näol olulise järelevalve teostamise
vahendi.
|
