Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna teise elamuehitusprogrammi rakendamiseks Raadiku tänaval asuvate eluruumide üürileandmise kord
Tallinna Linnavalitsus 22.02.2010 määrus number 17 [RT IV, 28.05.2013, 37]
Jõustumine:26.02.2010
Redaktsiooni kehtivus:26.02.2010 - ... [RT IV, 28.05.2013, 37]

TALLINNA LINNAVALITSUS

 

 

MÄÄRUS

 

 

 

Tallinn

22. veebruar

2010 nr 17

 

 

Tallinna teise elamuehitusprogrammi rakendamiseks Raadiku tänaval asuvate eluruumide üürileandmise kord

 

 

 

 

 

 

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 30 lg 1 p 4, Tallinna Linnavolikogu 17. oktoobri 2002 määruse nr 56 „Tallinna linna omandis olevate eluruumidega seotud õigusaktide kinnitamine“ p 3 alusel ja kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2008 otsusega nr 116 kinnitatud „Tallinna teise elamuehitusprogrammiga”.

 

 

 

 

 

§ 1.  Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2008 otsusega nr 116 kinnitatud „Tallinna teise elamuehitusprogrammi” rakendamiseks Tallinnas Raadiku tänaval asuvate asustamata eluruumide üürimise taotluste esitamise ja läbivaatamise ning eluruumide üürileandmise otsustamise kord.

§ 2.  Eluruumi üürimist taotlema õigustatud isikud

(1) Määruse §-s 1 nimetatud eluruumide üürimist võivad taotleda Tallinna linnale vajalikud töötajad ning noored pered:

1) kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn;

2) kelle enda omandis või kellega koos ühist eluruumi üürida soovivate isikute omandis ei ole Harju maakonnas asuvat eluruumi või hooneühistu liikmesust, mis annab õiguse kasutada eluruumi.

(2) Tallinna linnale vajalikud töötajad käesoleva määruse mõttes on:

1) Tallinna linnas asuvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvikoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide töötajad ning doktorandid;

2) Tallinna linnas asuvate hoolekandeasutuste töötajad;

3) Tallinna linnas asuvate muuseumide, raamatukogude ja teatrite töötajad;

4) Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavate ühistranspordiettevõtete töötajad;

5) Tallinna linnas asuvates tervishoiuteenust osutavates äriühingutes ja sihtasutustes töötavad õed, ämmaemandad, hooldajad ja põetajad;

6) Tallinna linna teenindavad politseiametnikud ja päästeteenistujad.

(3) Noor pere on perekond või üksikvanem, kes kasvatab vähemalt ühte alla 16-aasta vanust last.

§ 3.  Eluruumi üürimise taotluse esitamine

(1) Eluruumi üürimise taotlus (edaspidi taotlus) esitatakse kirjalikult määruse lisas 1 või 2 sätestatud vormil rahvastikuregistris registreeritud elukoha järgse linnaosa eluasemekomisjonile (edaspidi eluasemekomisjon).

(2) Taotluses tuleb märkida:

1) taotleja ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg;

2) taotlejaga koos ühist eluruumi üürida soovivate isikute ees- ja perekonnanimed ning sünniajad;

3) andmed olemasolevate elamistingimuste kohta;

4) andmed alla 16-aastaste laste ja ülalpeetavate kohta;

5) andmed töötamise kohta;

6) taotleja kinnitus, et tema enda omandis ega temaga koos ühist eluruumi üürida soovivate isikute omandis ei ole Harju maakonnas asuvat eluruumi või hooneühistu liikmesust, mis annab õiguse kasutada eluruumi;

7) eluruumi üürimise taotlemine kas Tallinna linnale vajaliku töötaja või noore perena;

8) nõusolek isikuandmete töötlemiseks;

9) kontaktandmed (aadress, telefon, faks, e-posti aadress jms).

(3) Taotlusele kirjutavad alla kõik taotlejaga koos ühist eluruumi üürida soovivad täisealised isikud.

(4) Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

1) taotleja isikut tõendava dokumendi koopia;

2) taotlejaga koos ühist eluruumi üürida soovivate isikute isikut tõendavate dokumentide koopiad;

3) määruse § 2 lõikes 2 nimetatud taotleja puhul töösuhet ja töötamise aega tõendav tõend;

4) alla 16-aastase lapse sünnitunnistuse koopia või isikut tõendava dokumendi koopia;

5) üle 16-aastase ülalpeetava isiku isikut tõendava dokumendi koopia.

(5) Eluasemekomisjon või eluasemekomisjoni sekretär võib vajaduse korral nõuda, et taotlusele lisataks teisi dokumente, mis on olulised taotluse põhjendatuse ja eluasemevajaduse hindamiseks. Lisadokumentide nõudmisest teavitab eluasemekomisjoni sekretär taotlejat kas suuliselt avalduse esitamisel, kirjalikult või e-posti teel.

§ 4.  Eluruumi üürimise taotluste lahendamise pädevus

Käesoleva määruse alusel taotluse esitanud isikute arvelevõtmise ja eluruumi üürileandmise ettepaneku tegemise otsustavad eluasemekomisjonid.

§ 5.  Taotleja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmine

(1) Eluasemekomisjoni sekretär kontrollib taotleja esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust käesoleva korra nõuetele.

(2) Taotleja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmise otsustab eluasemekomisjon ühe kuu jooksul pärast seda, kui eluasemekomisjoni sekretär on taotluse ja sellele lisatavad dokumendid eluasemekomisjonile esitanud.

(3) Eluasemekomisjoni otsusest võtta taotleja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele teavitab eluasemekomisjoni sekretär taotlejat kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast asjaomase otsuse vastuvõtmist. Arvelevõtmise teates märgitakse arvelevõtmise kuupäev ning selgitatakse taotleja andmete uuendamise ja kinnitamise kohustust. Kui eluasemekomisjon on otsustanud isikut mitte arvele võtta, teavitatakse taotlejat arvelevõtmisest keeldumise põhjusest.

(4) Eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võetud taotlejate arvestust peetakse Tallinna linnale vajalike töötajate ja noorte perede kohta eraldi.

(5) Eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võetud taotlejate nimed avalikustab eluasemekomisjon Tallinna veebilehel.

§ 6.  Andmete uuendamise ja kinnitamise kohustus

Eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võetud taotleja on kohustatud:

1) teatama eluasemekomisjonile eluruumi üürimist taotleva isikuna arvel olemise aluse äralangemisest või muutumisest ühe kuu jooksul muutuse toimumisest arvates;

2) teavitama kohe eluasemekomisjoni isiku- ja kontaktandmete muutumisest;

3) iga aasta esimese kolme kuu jooksul esitama eluasemekomisjonile kirjaliku kinnituse selle kohta, et esinevad jätkuvalt eluruumi üürimist taotleva isikuna arvel olemise alused.

§ 7.  Taotluse lahendamine taotleja elukoha muutumise korral

Kui eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võetud taotleja elukohaandmed muutuvad, edastab eluasemekomisjon taotleja taotluse tema uue elukoha järgse linnaosa eluasemekomisjonile. Taotleja uue elukoha järgse linnaosa eluasemekomisjon võtab taotleja arvele ja lahendab taotluse, lähtudes taotleja esmasest arvelevõtmise kuupäevast.

§ 8.  Eluruumi üürimist taotleva isiku arvelt kustutamine

(1) Taotleja kustutatakse eluasemekomisjoni otsuse alusel eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt, kui:

1) langeb ära eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise alus;

2) taotleja on esitanud ebaõigeid andmeid;

3) taotleja on keeldunud talle pakutud eluruumi üürimisest;

4) taotleja ei täida määruse §-s 6 nimetatud kohustusi;

5) taotleja esitab vastava avalduse;

6) taotleja on võetud arvele teises linnaosas.

(2) Kui taotlejal, kes on eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt kustutatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3−5 sätestatud alusel, esineb eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmise alus, võtab eluasemekomisjon isiku uue taotluse alusel arvele.

§ 9.  Eluruumi üürile andmise ettepaneku tegemine

(1) Taotlejale eluruumi üürile andmise ettepaneku tegemisel arvestab eluasemekomisjon sellega, et taotlejale üürile antava eluruumi suurus vastaks Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999 määrusega nr 38 kinnitatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile või et eluruumi tubade arv oleks võrdne sellesse eluruumi alaliselt elama asuvate inimeste arvuga või sellest väiksem.

(2) Eluasemekomisjon lähtub eluruumi üürile andmise ettepaneku tegemisel taotleja eluasemevajadusest vastavalt määruse lisas 3 sätestatud eluasemevajaduse hindamise juhendile.

§ 10.  Eluruumi üürile andmise otsustamine

Eluruumi üürile andmise otsustab Tallinna Linnavalitsus, arvestades eluasemekomisjoni ettepanekut.

§ 11.  Üürilepingu kestus

Üürileping sõlmitakse kuni viieks aastaks. Üürilepingut võib pikendada, kui esinevad jätkuvalt eluruumi üürimise taotlemise ajal esinenud käesoleva määruse §-s 2 sätestatud asjaolud, mis olid üürilepingu sõlmimise aluseks.

§ 12.  Tallinna Linnavalitsuse 19. augusti 2009 määruse nr 66 alusel esitatud eluruumi üürimise taotluste lahendamine

(1) Tallinna Linnavalitsuse 19. augusti 2009 määruse nr 66 alusel Tallinna Linnavaraametile esitatud taotlused edastab linnavaraamet hiljemalt 1. märtsil 2010 eluasemekomisjonidele vastavalt sellele, millises linnaosas on registreeritud taotleja elukoha andmed.

(2) Eluasemekomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste puhul, kas taotlejad soovivad jätkuvalt taotleda eluruumi üürimist, ning vaatab taotlused läbi ja lahendab need käesolevas määruses kehtestatud korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitanud isikute arvelevõtmise otsustab eluasemekomisjon 15. märtsil 2010.

§ 13.  Määruse kehtetuks tunnistamine

Tallinna Linnavalitsuse 19. augusti 2009 määrus nr 66 „Tallinna teise elamuehitusprogrammi põhimõtted“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 14.  Määruse jõustumine

Määrus jõustub 26. veebruaril 2010.

 

 

 

 

Edgar Savisaar

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär

 


 

Tallinna Linnavalitsuse

22. veebruari 2010 määruse nr 17

„Tallinna teise elamuehitusprogrammi rakendamiseks Raadiku tänaval asuvate eluruumide üürileandmise kord”

LISA 1

 

Noore pere eluruumi üürimise taotluse vorm

 

 

 

NOORE PERE

TAOTLUS ELURUUMI ÜÜRIMISEKS

Taotleja

Ees- ja perekonnanimi

 

Isikukood või sünniaeg

 

Rahvastikuregistris registreeritud elukoht

 

Kontaktandmed (aadress, telefon, e-post)

 

 

 

Taotlejaga koos ühist eluruumi saada soovivad isikud

Ees- ja perekonnanimi

Isikukood või sünniaeg

Seos taotlejaga

Kontaktandmed (aadress, telefon, e-post)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Andmed taotleja alla 16-aastaste laste kohta

Lapse ees- ja perekonnanimi

Lapse isikukood või sünniaeg

Lapse elukoht

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Andmed ülalpeetavate kohta (v.a alla 16-aastased lapsed)

Ülalpeetava ees- ja perekonnanimi

Ülalpeetava isikukood või sünniaeg

Seos taotlejaga

Ülalpeetava elukoht

 

 

 

 

 

 

 

 

 * Ülalpeetavad on isikud, keda taotleja on kohustatud seaduse kohaselt ülal pidama (lapsed kuni keskhariduse omandamiseni ning abi vajavad töövõimetud pereliikmed).

 

Andmed olemasolevate elamistingimuste kohta

Tegelik elukoht (aadress)

 

Olemasoleva elamispinna suurus ruutmeetrites

 

Olemasoleval elamispinnal elavate inimeste arv

 

Olemasoleva elamispinna kasutamise alus

 

 

Andmed olemasolevate elamistingimuste kohta (märkida ristikesega)

 

keskküte

 

soe vesi

 

veevarustus ja kanalisatsioon

 

WC eluruumides

 

 

Taotleja allkiri

Taotlejaga koos ühist eluruumi üürida soovivate täisealiste isikute allkirjad

 

 

 

 

Andmed taotleja töötamise kohta

Tööandja nimetus

 

Ametinimetus

 

Praeguse tööandja juures töötatud aeg

 

Praegusel ametikohal töötatud aeg

 

 

Ei tööta

 

 

Andmed muude sotsiaalsete asjaolude kohta

 

 

 

 

 

 

 

 

Taotleja kinnitused

 

Taotluse allkirjastamisega kinnitab taotleja, et

1. tema enda ega temaga koos ühist eluruumi saada soovivate isikute omandis ei ole Harju maakonnas asuvat eluruumi ega hooneühistu liikmesust, mis annab õiguse kasutada eluruumi;

2. ta on teadlik, et üürileping sõlmitakse kuni viieks aastaks. Üürilepingut pikendatakse üksnes juhul, kui esinevad jätkuvalt eluruumi üürimise taotlemise ajal esinenud asjaolud, mis olid üürilepingu sõlmimise aluseks;

3. ta on teadlik, et üürileping tuleb sõlmida ühe kuu jooksul arvates eluruumi üürile andmise otsustamisest;

4. ta on teadlik, et eluruumi ei ole lubatud anda allkasutusse ning üüri suurust võidakse igal aastal muuta sõltuvalt turuhinna muutumisest;

5. taotluses esitatud andmed on õiged;

6. ta on teadlik, et taotluses valeandmete esitamine on üürilepingu sõlmimata jätmise ja/või sõlmitud üürilepingu ülesütlemise aluseks.

 

Taotlusele lisatud dokumendid (märkida ristikesega)

 

 

taotleja isikut tõendava dokumendi koopia

 

 

taotlejaga koos ühist eluruumi saada soovivate isikute isikut tõendavate dokumentide koopiad

 

 

tööandja tõend, millel on märgitud taotleja ametinimetus ja töötamise aeg

 

 

alla 16-aastaste laste sünnitunnistuste koopiad või isikut tõendava dokumendi koopiad

 

 

taotleja ja temaga koos ühist eluruumi saada soovivate isikute nõusolek isikuandmete töötlemiseks

 

 

muud dokumendid

 

 

 

Taotleja allkiri

 

Taotlejaga koos ühist eluruumi üürida soovivate täisealiste isikute allkirjad

 

Taotluse esitamise kuupäev


 

NÕUSOLEK ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS

Isikuandmete kaitse seaduse § 11 lõike 1 ning § 12 lõike 1 alusel on allpool nimetatud andmesubjekt(id) andnud ................. linnaosa eluasemekomisjonile kirjaliku nõusoleku enda /ja oma alaealise lapse või alaealiste laste/ isikuandmete töötlemiseks seoses Tallinna linnalt eluruumi üürimise taotlemisega Tallinnas Raadiku tänaval.

Annan nõusoleku enda /ja oma alaealise lapse või alaealiste laste/ nime avalikustamiseks Tallinna veebilehel ja isikuandmete töötlemiseks seoses Tallinna linnalt eluruumi üürimise taotlemisega vastavalt  isikuandmete kaitse seadusele.

Olen teadlik et minu /ja minu alaealise lapse või alaealiste laste/ isikuandmete töötlemine on vajalik ülalnimetatud eluruumi üürile andmise ettepaneku esitamiseks ja seoses eluruumi üürile andmist käsitleva Tallinna Linnavalitsuse korralduse menetluse vajadusega.

 

Taotleja  ees- ja perekonnanimi

 

 

Allkiri

 

Taotlejaga ühist eluruumi taotlevate isikute,

sh alaealiste laste ees- ja perekonnanimed

Andmesubjekti allkiri

või seadusliku esindaja allkiri

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


VÄLJAVÕTE

Isikuandmete kaitse seadus

§ 4. Isikuandmed

(1) Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.

§ 5. Isikuandmete töötlemine

Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest.

§ 11. Isikuandmete avalikustamine

(1) Kui andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise, andnud käesoleva seaduse § 12 kohase nõusoleku nende avalikustamiseks või kui isikuandmed avalikustatakse seaduse, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve.

(2) Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi.

(3) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel või kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Isikuandmete avalikustajalt ei saa nõuda avalikustamise lõpetamist selliste andmekandjate suhtes, mille üle andmete avalikustajal puudub nõude esitamise ajal kontroll.

(4) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda avalikustatud isikuandmete töötlejalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadus ei sätesta teisiti ja see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

§ 12. Andmesubjekti nõusolek isikuandmete töötlemiseks

(1) Andmesubjekti tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid töödelda (edaspidi nõusolek), kehtib üksnes juhul, kui see tugineb andmesubjekti vabal tahtel. Nõusolekus peavad olema selgelt määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta. Nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik.

(3) Enne andmesubjektilt isikuandmete töötlemiseks nõusoleku küsimist peab isikuandmete töötleja andmesubjektile teatavaks tegema isikuandmete töötleja või tema esindaja nime ning isikuandmete töötleja aadressi ja muud kontaktandmed. Kui isikuandmeid töötlevad vastutav töötleja ja volitatud töötleja, siis tehakse teatavaks või kättesaadavaks vastutava ja volitatud töötleja või nende esindajate nimed ning vastutava ja volitatud töötleja aadressid ja muud kontaktandmed.

(6) Andmesubjekti nõusolek kehtib andmesubjekti eluajal ning 30 aastat pärast andmesubjekti surma, kui andmesubjekt ei ole otsustanud teisiti.

(7) Nõusoleku võib andmesubjekt igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Nõusoleku suhtes kohaldatakse täiendavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduses tahteavalduse kohta sätestatut.

(8) Vaidluse korral eeldatakse, et andmesubjekt ei ole oma isikuandmete töötlemiseks nõusolekut andnud. Andmesubjekti nõusoleku tõendamise kohustus on isikuandmete töötlejal.

§ 21. Andmesubjekti õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist ning isikuandmete parandamist, sulgemist ja kustutamist

(1) Andmesubjektil on õigus oma isikuandmete töötlejalt nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist.

§ 22. Andmesubjekti õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni ja kohtu poole

Kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust vaidlustamise korda.

§ 23. Andmesubjekti õigus nõuda kahju hüvitamist

Kui isikuandmete töötlemisel on rikutud andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist:

1) riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti avaliku ülesande täitmise käigus või
2) võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti eraõiguslikus suhtes.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

Tallinna Linnavalitsuse

22. veebruari 2010 määruse nr 17

„Tallinna teise elamuehitusprogrammi rakendamiseks Raadiku tänaval asuvate eluruumide üürileandmise kord”

LISA 2

 

Tallinna linnale vajaliku töötaja eluruumi üürimise taotluse vorm

 

 

 

TALLINNA LINNALE VAJALIKU TÖÖTAJA

TAOTLUS ELURUUMI ÜÜRIMISEKS

Taotleja

Ees- ja perekonnanimi

 

Isikukood või sünniaeg

 

Rahvastikuregistris registreeritud elukoht

 

Kontaktandmed (aadress, telefon, e-post)

 

 

 

Taotlejaga koos ühist eluruumi saada soovivad isikud

Ees- ja perekonnanimi

Isikukood või sünniaeg

Seos taotlejaga

Kontaktandmed (aadress, telefon, e-post)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Andmed ülalpeetavate kohta*

Ülalpeetava ees- ja perekonnanimi

Ülalpeetava isikukood või sünniaeg

Seos taotlejaga

Ülalpeetava elukoht

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

* Ülalpeetavad on isikud, keda taotleja on kohustatud seaduse kohaselt ülal pidama (lapsed kuni keskhariduse omandamiseni ning abi vajavad töövõimetud pereliikmed).

 

Andmed olemasolevate elamistingimuste kohta

Tegelik elukoht (aadress)

 

Olemasoleva elamispinna suurus ruutmeetrites

 

Olemasoleval elamispinnal elavate inimeste arv

 

Olemasoleva elamispinna kasutamise alus

 

 

Andmed olemasolevate elamistingimuste kohta (märkida ristikesega)

 

keskküte

 

soe vesi

 

veevarustus ja kanalisatsioon

 

WC eluruumides

 

 

 

 

Taotleja allkiri

Taotlejaga koos ühist eluruumi üürida soovivate täisealiste isikute allkirjad

 

 

 

Andmed taotleja töötamise kohta

Tööandja nimetus

 

Ametinimetus

 

Praeguse tööandja juures töötatud aeg

 

Praegusel ametikohal töötatud aeg

 

 

Andmed muude sotsiaalsete asjaolude kohta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Taotleja kinnitused

 

Taotluse allkirjastamisega kinnitab taotleja, et

1. tema enda ega temaga koos ühist eluruumi saada soovivate isikute omandis ei ole Harju maakonnas asuvat eluruumi ega hooneühistu liikmesust, mis annab õiguse kasutada eluruumi;

2. ta on teadlik, et üürileping sõlmitakse kuni viieks aastaks. Üürilepingut pikendatakse üksnes juhul, kui esinevad jätkuvalt eluruumi üürimise taotlemise ajal esinenud asjaolud, mis olid üürilepingu sõlmimise aluseks;

3. ta on teadlik, et üürileping tuleb sõlmida ühe kuu jooksul arvates eluruumi üürile andmise otsustamisest;

4. ta on teadlik, et eluruumi ei ole lubatud anda allkasutusse ning üüri suurust võidakse igal aastal muuta sõltuvalt turuhinna muutumisest;

5. taotluses esitatud andmed on õiged;

6. ta on teadlik, et taotluses valeandmete esitamine on üürilepingu sõlmimata jätmise ja/või sõlmitud üürilepingu ülesütlemise aluseks.

 

 

Taotlusele lisatud dokumentide loetelu (märkida ristikesega)

 

 

taotleja isikut tõendava dokumendi koopia

 

 

taotlejaga koos ühist eluruumi saada soovivate isikute isikut tõendavate dokumentide koopiad

 

 

tööandja tõend, millel on märgitud taotleja ametinimetus ja töötamise aeg

 

 

ülalpeetavate sünnitunnistuste või isikut tõendavate dokumentide koopiad

 

 

taotleja ja temaga koos ühist eluruumi saada soovivate isikute nõusolek isikuandmete töötlemiseks

 

 

muud dokumendid

 

 

 

 

 

Taotleja allkiri

 

Taotlejaga koos ühist eluruumi üürida soovivate täisealiste isikute allkirjad

 

Taotluse esitamise kuupäev


NÕUSOLEK ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS

Isikuandmete kaitse seaduse § 11 lõike 1 ning § 12 lõike 1 alusel on allpool nimetatud andmesubjekt(id) andnud ................. linnaosa eluasemekomisjonile kirjaliku nõusoleku enda /ja oma alaealise lapse või alaealiste laste/ isikuandmete töötlemiseks seoses Tallinna linnalt eluruumi üürimise taotlemisega Tallinnas Raadiku tänaval.

Annan nõusoleku enda /ja oma alaealise lapse või alaealiste laste/ nime avalikustamiseks Tallinna veebilehel ja isikuandmete töötlemiseks seoses Tallinna linnalt eluruumi üürimise taotlemisega vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.

Olen teadlik et minu /ja minu alaealise lapse või alaealiste laste/ isikuandmete töötlemine on vajalik ülalnimetatud eluruumi üürile andmise ettepaneku esitamiseks ja seoses eluruumi üürile andmist käsitleva Tallinna Linnavalitsuse korralduse menetluse vajadusega.

 

Taotleja ees- ja perekonnanimi

 

 

Allkiri

 

Taotlejaga ühist eluruumi taotlevate isikute,

sh alaealiste laste ees- ja perekonnanimed

Andmesubjekti allkiri

või seadusliku esindaja allkiri

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


VÄLJAVÕTE

Isikuandmete kaitse seadus

§ 4. Isikuandmed

(1) Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.

§ 5. Isikuandmete töötlemine

Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest.

§ 11. Isikuandmete avalikustamine

(1) Kui andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise, andnud käesoleva seaduse § 12 kohase nõusoleku nende avalikustamiseks või kui isikuandmed avalikustatakse seaduse, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve.

(2) Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi.

(3) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel või kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Isikuandmete avalikustajalt ei saa nõuda avalikustamise lõpetamist selliste andmekandjate suhtes, mille üle andmete avalikustajal puudub nõude esitamise ajal kontroll.

(4) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda avalikustatud isikuandmete töötlejalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadus ei sätesta teisiti ja see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

§ 12. Andmesubjekti nõusolek isikuandmete töötlemiseks

(1) Andmesubjekti tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid töödelda (edaspidi nõusolek), kehtib üksnes juhul, kui see tugineb andmesubjekti vabal tahtel. Nõusolekus peavad olema selgelt määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta. Nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik.

(3) Enne andmesubjektilt isikuandmete töötlemiseks nõusoleku küsimist peab isikuandmete töötleja andmesubjektile teatavaks tegema isikuandmete töötleja või tema esindaja nime ning isikuandmete töötleja aadressi ja muud kontaktandmed. Kui isikuandmeid töötlevad vastutav töötleja ja volitatud töötleja, siis tehakse teatavaks või kättesaadavaks vastutava ja volitatud töötleja või nende esindajate nimed ning vastutava ja volitatud töötleja aadressid ja muud kontaktandmed.

(6) Andmesubjekti nõusolek kehtib andmesubjekti eluajal ning 30 aastat pärast andmesubjekti surma, kui andmesubjekt ei ole otsustanud teisiti.

(7) Nõusoleku võib andmesubjekt igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Nõusoleku suhtes kohaldatakse täiendavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduses tahteavalduse kohta sätestatut.

(8) Vaidluse korral eeldatakse, et andmesubjekt ei ole oma isikuandmete töötlemiseks nõusolekut andnud. Andmesubjekti nõusoleku tõendamise kohustus on isikuandmete töötlejal.

§ 21. Andmesubjekti õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist ning isikuandmete parandamist, sulgemist ja kustutamist

(1) Andmesubjektil on õigus oma isikuandmete töötlejalt nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist.

§ 22. Andmesubjekti õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni ja kohtu poole

Kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust vaidlustamise korda.

§ 23. Andmesubjekti õigus nõuda kahju hüvitamist

Kui isikuandmete töötlemisel on rikutud andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist:

1) riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti avaliku ülesande täitmise käigus või
2) võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti eraõiguslikus suhtes.

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

Tallinna Linnavalitsuse

22. veebruari 2010 määruse nr 17

 „Tallinna teise elamuehitusprogrammi rakendamiseks Raadiku tänaval asuvate eluruumide üürileandmise kord”

LISA 3

 

Tallinna linnale vajalike töötajate ja noorte perede eluasemevajaduse hindamise juhend

 

 

 

 

1. Tallinna teise elamuehitusprogrammi rakendamise raames eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võetud taotlejale eluruumi üürile andmise ettepaneku tegemisel arvestab linnaosa eluasemekomisjon (edaspidi eluasemekomisjon), et taotlejale üürile antava eluruumi suurus vastaks Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999 määrusega nr 38 kinnitatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile või et eluruumi tubade arv oleks võrdne või väiksem sellesse eluruumi alaliselt elama asuvate inimeste arvuga.

 

2. Eluasemekomisjon lähtub eluruumi üürileandmise ettepaneku tegemisel taotleja eluasemevajadusest, eelistades suurema eluasemevajadusega taotlejat. Eluasemevajadus on suurem:

1) taotlejal, kelle elamistingimused on madalama kvaliteediga;

2) taotlejal, kelle ülalpeetavate arv on suurem;

3) taotlejal, kes on kauem töötanud käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud asutustes ja erialadel;

4) taotlejal, kes on eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võetud varem;

5) taotlejal, kelle eluasemevajadus on põhjendatud muude sotsiaalsete asjaoludega.

 

3. Käesoleva juhendi punktis 2 nimetatud kriteeriume hindab eluasemekomisjon punktipõhiselt, andes iga kriteeriumi eest vastava arvu punkte.

 

4. Punktide arvestust peetakse noore pere ja Tallinna linnale vajaliku töötaja osas eraldi ja vastavalt sellele, millise suurusega eluruumi üürimise ettepanekut on võimalik taotlejale määruse § 9 lõike 1 kohaselt teha. Mõlemas sihtrühmas on eelistatumad suurema punktisumma saanud taotlejad.

 

5. Taotleja eluasemevajaduse hindamisel lähtub eluasemekomisjon selle koosoleku toimumise kuupäeva seisu punktide kogusummast, millel otsustatakse eluruumi üürile andmise ettepaneku tegemine.

 

6. Vastavalt punktis 2 nimetatud kriteeriumitele jagunevad punktid järgmiselt:

1) elamistingimused: elamistingimuste hindamisel arvestatakse elamispinna suurust inimese kohta ja mugavusastet. Võimalik kogupunktide arv on 15. Vastavalt elamistingimuste kvaliteedile arvestatakse punkte alljärgnevalt:

a) elamispinna suurus ühe inimese kohta

alla 10 m2

10 m2 ja enam

15 m2 ja enam

 

3 punkti

2 punkti

1 punkt

b) mugavusaste

olemasoleval elamispinnal puudub:

keskküte

soe vesi

veevarustus ja kanalisatsioon

WC eluruumides

 

 

3 punkti

3 punkti

3 punkti

3 punkti

 

2) ülalpeetavate arv: iga ülalpeetava kohta arvestatakse 3 punkti;

3) määruse § 2 lõikes 2 nimetatud asutustes ja erialadel töötatud aeg: iga töötatud aasta kohta arvestatakse 1 punkt;

4) eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmise aeg: iga arvel oleku kuu kohta arvestatakse 0,1 punkti. Näide: kui taotleja on arvele võetud 3. veebruaril 2010, arvestatakse 0,1 punkti ühe kuu möödudes, s.o 4. märtsil 2010;

5) muud sotsiaalsed asjaolud: muude sotsiaalsete asjaoludega põhjendatud eluasemevajaduse hindamisel on eluasemekomisjonil võimalik anda punkte kuni 20% taotlejale arvestatud punktide summast. Hinnatakse taotleja ja temaga koos ühist eluruumi üürida soovivate isikute tervislikku seisundit ja erivajadusi, ülalpeetavate vanust ja muid asjaolusid, mis suurendavad taotleja eluasemevajadust.

 

7. Pärast juhendi punktis 2 nimetatud kriteeriumide hindamist koostab eluasemekomisjon saadud punktisummade alusel noore perena taotlejate ja Tallinna linnale vajalike töötajatena taotlejate pingeread määruse § 9 lõikes 1 nimetatud suurusega eluruumide kaupa.

 

 

 

 

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär