Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Toom-Kuninga tn 21 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas
Tallinna Linnavolikogu 11.02.2010 otsus number 39
Redaktsiooni kehtivus:11.02.2010 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

11. veebruar 2010 nr 39

 

 

 

 

Toom-Kuninga tn 21 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas

 

 

 

Planeerimisseaduse § 23 lg 6, § 24 lg-te 3 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 19 lg-te 1, 3 ja 5 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringuga“ ja arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi:

- planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Pärnu maantee, Suur-Ameerika tänava, Väike-Ameerika tänava ja Toom-Kuninga tänava vahelises kvartalis. Tallinna üldplaneeringus on planeeritud maa-ala juhtfunktsiooniks määratud kesklinna segahoonestusala, kuhu võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga;

- planeeritava maa-ala kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2000 otsusega nr 303 kehtestatud “Suur-Ameerika tn, Toom-Kuninga tn ja Väike-Ameerika tn vahelise kvartali detailplaneering“. Võrreldes kehtiva detailplaneeringuga on uus planeeringulahendus kesklinna sobivam ning maakasutuse seisukohast efektiivsem. Erineva kõrgusega osadest koosnev hoone on arhitektuurselt huvitavam;

- kavandatud hooned moodustavad koos Tallinna Linnavalitsuse 20. septembri 2006 korraldusega nr 1914-k kehtestatud “Toom-Kuninga tn 15, 17, 17a, 19 ja Suur-Ameerika tn 3a, 3b, 3c kruntide detailplaneeringus“ kavandatud hoonega arhitektuurselt tervikliku ansambli;

- parkla ehitatakse tervikliku kompleksina kasutatavaks Toom-Kuninga tn 15, 17, 17a, 19 ja Suur-Ameerika tn 3a, 3b, 3c kruntide detailplaneeringus kavandatud parklaga - ühine parkla võimaldab rakendada kesklinna piirkonda sobivat parkla ristkasutust;

- ehitusõigus on määratud Toom-Kuninga tn 15, 17, 17a, 19 ja Suur-Ameerika tn 3a, 3b, 3c kruntide detailplaneeringus kavandatule sarnase hoone ehitamiseks;

- uushoonestus moodustab koos naaberhoonetega, Toom-Kuninga tn 15, 17, 17a ja 19, ühtlase tausta staadioni lääneküljele, olles vastukaaluks selle idakülje kõrgetele, 14-korruselistele büroohoonetele. Toom-Kuninga tänava äärde planeeritud 4-korruseline hooneosa on jätkuks Toom-Kuninga tn 15, 17, 17a ja 19 ning Suur-Ameerika tn 3a, 3b ja 3c kruntide detailplaneeringus kavandatud 4-korruselisele hooneosale ning moodustab ühtlase tänavaseina;

- hoonete kavandamisel on lähtutud planeeritud maa-alaga külgnevast linnaruumist. Staadion kui väljak vajab heade proportsioonidega linnaruumi kujundamiseks mõlemasse külge väljaku mõõtudele vastava suurusega hooneid. Selle tõttu kujuneb krundi hoonestustiheduseks 4,45, mis on piirkonna keskmisest mõnevõrra kõrgem;

- parkimislahendus vastab Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavale aastateks 2006-2014“;

- kuna praegu planeeritaval maa-alal kõrghaljastus puudub, on ette nähtud rajada planeeritavale krundile nii kõrg- kui ka madalhaljastust ja krundi lõunaserva mänguväljak;

- detailplaneeringu koostamise käigus on OÜ FASSAADIPROJEKT analüüsinud insolatsioonitingimuste muutumist lähialal asuvates eluruumides. Insolatsiooni kestus kõikides vaadeldud eluruumides jääb pärast detailplaneeringu elluviimist rahuldavaks ja kestab vähemalt 3 tundi;

detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõudeid ning lähtutud on planeerimisseaduse §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest.

 

 

1. Kehtestada Kesklinnas asuva 0,32 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Toom-Kuninga tn 21 kinnistu ja lähiala detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 06224, milles on kavandatud liita Toom-Kuninga tn 21 ja Toom-Kuninga tn 21b kinnistud, ning on määratud moodustava krundi maakasutuse sihtotstarbeks vähemalt 5% ulatuses ärimaa ja kuni 95% ulatuses elamumaa ning ehitusõigus maa-aluse ja kuni 9 maapealse korrusega ning äriruumidega elamu ehitamiseks.

2. Toom-Kuninga tn 21 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2000 otsusega nr 303 kehtestatud “Suur-Ameerika tn, Toom-Kuninga tn ja Väike-Ameerika tn vahelise kvartali detailplaneering“ ja Tallinna Linnavalitsuse 20. septembri 2006 korraldusega nr 1914-k kehtestatud “Toom-Kuninga tn 15, 17, 17a, 19 ja Suur-Ameerika tn 3a, 3b, 3c kruntide detailplaneering“ käesolevas detailplaneeringus planeeritud maa-ala osas kehtetuks.

3. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2010
otsuse nr 39
LISA

 

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Toom-Kuninga tn 21 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas“ juurde

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Kesklinnas asuva 0,32 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Toom-Kuninga tn 21 kinnistu ja lähiala detailplaneering, milles on kavandatud liita Toom-Kuninga tn 21 ja Toom-Kuninga tn 21b kinnistud, ning on määratud moodustava krundi maakasutuse sihtotstarbeks vähemalt 5% ulatuses ärimaa ja kuni 95% ulatuses elamumaa ning ehitusõigus maa-aluse ja kuni 9 maapealse korrusega ning äriruumidega elamu ehitamiseks.

Toom-Kuninga tn 21 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2000 otsusega nr 303 kehtestatud “Suur-Ameerika tn, Toom-Kuninga tn ja Väike-Ameerika tn vahelise kvartali detailplaneering“ ja Tallinna Linnavalitsuse 20. septembri 2006 korraldusega nr 1914-k kehtestatud “Toom-Kuninga tn 15, 17, 17a, 19 ja Suur-Ameerika tn 3a, 3b, 3c kruntide detailplaneering“ käesolevas detailplaneeringus planeeritud maa-ala osas kehtetuks.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Pärnu maantee, Suur-Ameerika tänava, Väike-Ameerika tänava ja Toom-Kuninga tänava vahelises kvartalis.

Planeeritud maa-alale jääb sotsiaal- ja transpordimaa sihtotstarbega Toom-Kuninga tn 21 kinnistu, sotsiaalmaa sihtotstarbega Toom-Kuninga tn 21b kinnistu ning osa transpordimaa katastriüksusest Toom-Kuninga tänav T2 // Väike-Ameerika tänav T1 // Kristiina tänav // Virmalise tänav T1 // Kesk-Luha tänav // Uue Maailma tänav.

Toom-Kuninga tn 21 ja Toom-Kuninga tn 21b kinnistu kuuluvad Toom-Kuninga Arendus OÜ-le. Ala on hoonestamata. Planeeritaval alal kõrghaljastus puudub, kinnistuid katab muru.

2. Kontaktvööndi analüüs

Planeeritud maa-ala jääb Toom-Kuninga tänava, Lastestaadioni, Suur-Ameerika tänava ja Väike-Ameerika tänava vahele polüfunktsionaalsesse kvartalisse, kus asuvad nii elamud, ärid kui ka sotsiaalobjektid. Kontaktvöönd jääb vahetult suurte liiklusmagistraalide Pärnu maantee ja Suur-Ameerika tänava äärde. Liiklusmagistraalide vahetust lähedusest tingituna on planeeritaval alal kõrge müratase. Kesklinnale iseloomulikult on hoonestuse struktuur piirkonnas kvartaalne ning suhteliselt korrapärane. Toom-Kuninga ning Väike-Ameerika tänava poolt külgneb planeeritud ala põhiliselt elukvartalitega. Lastestaadioni territoorium liitub orgaaniliselt Rahvusraamatukogu taguse pargiga ning sealt raamatukogu külgterrasside kaudu Kaarli puiestee haljasalaga, bastionide vööndi parkidega ning Vabaduse väljaku avaliku ruumiga. Planeeritud ala jääb seega üsna monofunktsionaalse elamuala ja teiselt poolt avalikult kasutatava vabaajaveetmise tsooni piirile.

Hooned planeeritud ala lähipiirkonnas on rajatud erineval ajal. Kõrvuti väiksemate puit- ja kivihoonetega on hilisemal ajal ehitatud ka suuremaid mitme trepikojaga elamuid. Suur-Ameerika tänaval domineerivad 1950. aastate lõpus ehitatud kõrge katusega 4-korruselised mitme korteriga elamud. 4-korruseliste elamute vahel on ka üks 6-korruseline elamu. Suur-Ameerika tänava ja Toom-Kuninga tänava nurgast piki Toom-Kuninga tänava läänekülge paiknevad ühel ehitusjoonel valdavalt 1-2-korruselised puitelamud. Rahandusministeeriumile kuni 14-korruselise juurdeehituse rajamiseks on Tallinna Linnavalitsuse 20. juuni 2007 korraldusega nr 1183-k kehtestatud “Suur-Ameerika tn 1 / Väike-Ameerika tn 2 kinnistu detailplaneering“. Lastestaadioni ja Toom-Kuninga tänava vahelise ala kohta Tallinna Linnavalitsuse 20. septembri 2006 korraldusega nr 1914-k kehtestatud “Toom-Kuninga tn 15, 17, 17a, 19 ja Suur-Ameerika tn 3a, 3b, 3c kruntide detailplaneeringus“ on määratud ehitusõigus kuni 8-korruselise eluruumidega ärihoone rajamiseks.

Lähialale on iseloomulik vahelduv hoonestusviis. Hoonete kõrgused varieeruvad ühest 14 korruseni, hoonestustihedus kvartali kruntidel on või on planeeritud vahemikus 0,1-2,5.

Kuna ala asub kesklinna vahetus läheduses, on linna keskuse infrastruktuur hästi kättesaadav. Linna teiste osadega on hea ühendus. Lähimad ühistranspordipeatused on Pärnu maanteel. Linnalähirongide peatus, Lilleküla jaam, asub jalgsikäigu kaugusel. Lähimad koolid asuvad Suur-Ameerika tänaval ja Pärnu maanteel. Lähimad lasteaiad Suur-Ameerika ja Toom-Kuninga tänava nurgal ning Luha tänava ja Virmalise tänava nurgal.

Planeeritavale alale avanevad üle Lastestaadioni kaugvaated 300 meetri ulatuses piki Suur-Ameerika tänavat alates Suur-Ameerika ja Pärnu maantee nurgast ja 150 meetri ulatuses piki Väike-Ameerika tänavat alates Virmalise tänava nurgast.

3. Tallinna üldplaneering

Tallinna üldplaneeringus on detailplaneeritud ala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud kesklinna segahoonestusala, kuhu võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringuga“.

4. Kehtiv detailplaneering

Planeeritud maa-ala kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2000 otsusega nr 303 kehtestatud “Suur-Ameerika tn, Toom-Kuninga tn ja Väike-Ameerika tn vahelise kvartali detailplaneering“. Kehtivas detailplaneeringus, aktsiaselts ETP Grupp koostatud töös nr 400, on määratud sotsiaalmaa sihtotstarbega Toom-Kuninga tn 21b kinnistule ehitusõigus Uusapostliku kiriku rajamiseks. Hoonete kõrguseks on määratud kuni 4 korrust, täisehitusprotsendiks umbes 72% ning hoonestustiheduseks 2,2. Toom-Kuninga tn 21 sotsiaal- ja transpordimaa sihtotstarbega krundile oli planeeritud parkla. Detailplaneeringus kavandatu on ellu viimata.

Võrreldes kehtiva detailplaneeringuga suurendatakse hoonealust pinda 1,6 korda ning lahtine hoonestusviis on asendatud ökonoomsema kinnise hoonestusviisiga. Parkla on planeeritud hoone kahele alumisele korrusele. Uues planeeringulahenduses on kavandatud suuremad hooned (hoonestustihedus 4,45, täisehitus 80%), kuid hoone on modelleeritud nii, et säiliks Eesti standardile EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ vastav insolatsiooni kestus Toom-Kuninga tänava äärsetes elamutes. Selleks on kavandatud hoone tänavaäärse osa kõrguseks kuni 4 maapealset korrust. Hoonete korruselisust on võrreldes kehtiva detailplaneeringuga suurendatud, et staadion kui väljak saaks linnaruumina paremad proportsioonid. Hooned võiksid väljaku mõõtudest lähtuvalt olla veelgi kõrgemad, kuid sel juhul ei oleks tagatud Eesti standardis soovitatud piisav insolatsiooni kestus naaberhoonetes ja hoonete teenindamiseks vajaliku arvu parkimiskohtade kavandamine oleks problemaatiline.

Kehtivas Suur-Ameerika tn, Toom-Kuninga tn ja Väike-Ameerika tn vahelise kvartali detailplaneeringus kavandatu muutmine on otstarbekas järgmistel põhjustel: uus lahendus on kesklinna piirkonda sobivam ning maakasutuse seisukohast efektiivsem, erineva kõrgusega osadest koosnev hoone on arhitektuurselt huvitavam. Koos Tallinna Linnavalitsuse 20. septembri 2006 korraldusega nr 1914-k kehtestatud “Toom-Kuninga tn 15, 17, 17a, 19 ja Suur-Ameerika tn 3a, 3b, 3c kruntide detailplaneeringus“ kavandatud hoonega tekib arhitektuurselt terviklik hoonete ansambel. Parkla on ette nähtud hoone kahele alumisele korrusele. Parkla ehitatakse tervikliku kompleksina kasutatavaks Toom-Kuninga tn 15, 17, 17a, 19 ja Suur-Ameerika tn 3a, 3b, 3c kruntide detailplaneeringus kavandatud parklaga. Kompleksi hoonetesse on kavandatud mitmeotstarbelisi ruume. Ühine parkla võimaldab rakendada kesklinna piirkonda sobivat parkla ristkasutust. Lisaks täpsustatakse detailplaneeringus tehnovõrkude paiknemist Toom-Kuninga tänaval.

Planeeritava maa-ala osa kohta kehtib ka Tallinna Linnavalitsuse 20. septembri 2006 korraldusega nr 1914-k kehtestatud “Toom-Kuninga tn 15, 17, 17a, 19 ja Suur-Ameerika tn 3a, 3b, 3c kruntide detailplaneering“, milles kavandatu on seni ellu viimata.

Toom-Kuninga tn 21 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2000 otsusega nr 303 kehtestatud “Suur-Ameerika tn, Toom-Kuninga tn ja Väike-Ameerika tn vahelise kvartali detailplaneering“ ja Tallinna Linnavalitsuse 20. septembri 2006 korraldusega nr 1914-k kehtestatud “Toom-Kuninga tn 15, 17, 17a, 19 ja Suur-Ameerika tn 3a, 3b, 3c kruntide detailplaneering“ käesolevas detailplaneeringus planeeritud maa-ala osas kehtetuks.

5. Detailplaneeringus kavandatu

Detailplaneeringus on kavandatud liita Toom-Kuninga tn 21 ja Toom-Kuninga tn 21b krundid. Linnaruumiliselt on moodustatav krunt kahest küljest ümbritsetud mittehoonestatavate kruntidega ja kolmandale küljele jääb tänav. Moodustatava krundi maakasutuse sihtotstarbeks on määratud vähemalt 5% ulatuses ärimaa ja kuni 95% ulatuses elamumaa ning ehitusõigus kuni 9 maapealse korrusega äri- ja eluhoone rajamiseks, hoonele on kavandatud ka maa-alune korrus. Hoonesse on kavandatud kuni 54 korterit.

Ehitusõigus on määratud Toom-Kuninga tn 15, 17, 17a, 19 ja Suur-Ameerika tn 3a, 3b, 3c kruntide detailplaneeringus kavandatule sarnase hoone ehitamiseks.

Transpordimaa katastriüksuse Toom-Kuninga tänav T2 // Väike-Ameerika tänav T1 // Kristiina tänav // Virmalise tänav T1 // Kesk-Luha tänav // Uue Maailma tänav piire ja sihtotstarvet ei ole ette nähtud muuta.

Toom-Kuninga tn 21 kompleksi kõrgem, 9-korruseline hooneosa, on planeeritud Toom-Kuninga tänava ehitusjoonest kaugemale, krundi sügavusse, staadioni kui avatuks jääva ruumi äärde. Uushoonestus moodustab koos naaberhoonetega, Toom-Kuninga tn 15, 17, 17a ja 19, ühtlase tausta staadioni lääneküljele, olles vastukaaluks selle idakülje kõrgetele, 14-korruselistele büroohoonetele. Toom-Kuninga tänava äärde planeeritud 4-korruseline madalam hooneosa on jätkuks Toom-Kuninga tn 15, 17, 17a ja 19 ning Suur-Ameerika tn 3a, 3b ja 3c kruntide detailplaneeringus kavandatud 4-korruselisele hooneosale ning moodustab ühtlase tänavaseina.

Toom-Kuninga tn 21 krundile planeeritud hoone maksimaalne kõrgus ei ületa Toom-Kuninga tn 15-19 kruntidele planeeritud 8-korruselise hooneosa absoluutkõrgust (42,7 meetrit). Korruselisuse erinevus võrreldes Toom-Kuninga tn 15, 17, 17a ja 19 ning Suur-Ameerika tn 3a, 3b ja 3c kruntidele kavandatud hoonega tuleneb Toom-Kuninga tänava põhja-lõunasuunalisest langusest, mille tõttu esimese parklakorruse lagi ulatub maapinnast nii palju kõrgemale, et seda loetakse maapealseks korruseks. Planeeritud hoone kõrval olev gaasijaama krunt jätab elamu kõrvale avarust lisava väikese haljasala.

Toom-Kuninga tänava äärde kavandatud 4-korruselise hooneosa esimesele korrusele on planeeritud äriruumid. Äriruumid lisavad piirkonnale elavust. Hoone on kavandatud ehitada Toom-Kuninga tn 15, 17, 17a, 19 ning Suur-Ameerika tn 3a, 3b ja 3c kruntide detailplaneeringus kavandatud hoonega ühise, osaliselt maa sisse ehitatud 2-korruselise parklaga. Maapealsed korrused on planeeritud eraldiseisva osana, liigendades kompleksi väiksemateks, visuaalselt paremini mõjuvateks osadeks.

Lähtutud on planeeritud maa-alaga külgnevast linnaruumist. Krundi hoonestustihedus on küll 4,45, kuid staadion kui väljak vajab heade proportsioonidega linnaruumi kujundamiseks mõlemasse külge väljaku mõõtudele vastava suurusega hooneid.

Hoone erineva kõrgusega osad on modelleeritud nii, et Toom-Kuninga tänava vastasküljel olevate hoonete kõik eluruumid saaksid vähemalt 3 tundi otsest päikesevalgust.

Mängu- ja puhkeala on ette nähtud hoone lõunaküljele. Samuti on planeeritud elanike puhkealana kasutusele võtta hoone madalama osa katusel asuv avar ning valgusküllane haljastatav terrass.

Arvestatud on olemasolevat liikluskorraldust ning selle muutmist ei ole kavandatud. Toom-Kuninga tänava äärde on planeeritud nõuetekohane kõnnitee. Jalakäijate juurdepääs krundile on kavandatud Toom-Kuninga tänavalt. Juurdepääs hoones asuvasse parklasse toimub naaberkrundi kaudu Toom-Kuninga tänavalt. Toom-Kuninga tänavale on ette nähtud parkimiskohad ainult tänava ühte serva, mis suurendab tänava läbilaskevõimet. Ummikute ja seisakute vältimiseks on ette nähtud likvideerida Suur-Ameerika tänavalt Pärnu maantee poolt tulijaile Toom-Kuninga tänavale vasakpööret lubavad märgistused.

Planeeritud hoone teenindamiseks vajalik parkimiskohtade arv on arvutatud Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014“ määratud vahevööndi normi alusel. Normatiivne parkimiskohtade arv on 76 kohta. Hoone kahele alumisele korrusele on ette nähtud parkimiskohad 41 autole. Maa ratsionaalsemaks kasutamiseks on ette nähtud parkimiskohtade ristkasutamine krundile positsioon 1 ning Toom-Kuninga tn 15-19 krundile planeeritud ühises 2-korruselises 161-kohalises parklas. Ruumi kokkuhoiu eesmärgil on sissesõit parklasse kavandatud läbi Toom-Kuninga tn 15, 17, 17a, 19 ning Suur-Ameerika tn 3a, 3b ja 3c kruntidele planeeritud hoone.

“Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ vahevööndi normi kohaselt on Toom-Kuninga tn 21 ja Toom-Kuninga tn 15-19 kruntidele kokku tarvis rajada 190 parkimiskohta (76 kohta äriruumide juurde ja 114 kohta korterite teenindamiseks). Parkimiskohtade ristkasutuse korral on mõlema hoone otstarbest lähtuvalt (päeval pargivad sõidukeid büroode kasutajad, öösel pargivad sõidukeid korterite kasutajad) öösel tarvis maksimaalselt 114 kohta ning päevasel ajal 76 parkimiskohta ja seega võib parkimiskohtade riskasutuse korral lugeda, et 161 parkimiskohaga on parkimiskohtade vajadus tagatud.

Planeeritud maa-alal kõrghaljastus praegu puudub. Planeeritud krundile on ette nähtud nii kõrg- kui ka madalhaljastust. Krundi lõunaserva on kavandatud rajada mänguväljak ja istutada 2 puud. Samuti on ette nähtud istutada 2 puud Toom-Kuninga tänava äärde. Arvestades lähipiirkonnas olevat haljastust on sobivaks puuliigiks hõbevaher. Tänava äärde, kõnnitee ning planeeritud hoone vahele, on lisaks ette nähtud istutada madalhaljastust. Liikidest on soovitatud selleks näiteks mägimände või teisi linnatingimustes vastupidavaid liike. Planeeritud hoone Toom-Kuninga tänava poole jääva 4-korruselise hooneosa katuseterrassile on ette nähtud rajada konteinerhaljastust. Kuna planeeritud maa-alalt puid ei likvideerita, siis Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määruse nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“ kohaselt ei ole asendusistutus vajalik.

Jäätmete kogumine on ette nähtud kooskõlas jäätmeseaduse ja Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrusega nr 36 kehtestatud “Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga“. Konteinerid jäätmete sorteeritult kogumiseks on ette nähtud paigutada hoonesse.

Detailplaneeringu koostamise käigus on OÜ FASSAADIPROJEKT analüüsinud insolatsioonitingimuste muutumist lähialal asuvates eluruumides. Analüüsi tulemusena leiti, et insolatsiooni kestus kõikides vaadeldud eluruumides jääb pärast detailplaneeringu elluviimist rahuldavaks ja kestab vähemalt 3 tundi.

6. Avaliku väljapaneku tulemused

Avaliku väljapaneku ajal, mis toimus 15.-29. aprillini 2009, esitas detailplaneeringu kohta kirjaliku vastuväite Väike-Ameerika tn 6 korteriomanik.

Vastuväite esitaja soovis, et oleks viidatud detailplaneeringule, milles on määratud ehitusõigus Toom-Kuninga tn 23 ja Toom-Kuninga tn 25 kinnistutele 7-korruselise hoone ehitamiseks.

Nimetatud kinnistute kohta on Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2000 otsusega nr 303 kehtestatud “Suur-Ameerika tn, Toom-Kuninga tn ja Väike-Ameerika tn vahelise kvartali detailplaneering“. Detailplaneeringus on määratud ehitusõigus Toom-Kuninga tn 23 kinnistule ja Toom-Kuninga tn 25 kinnistule kuni 4-korruselise äri- ja eluhoone ehitamiseks. Toom-Kuninga tn 21 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus on neid kinnistuid käsitletud planeeritud ala kontaktvööndi linnaehituslikus analüüsis. Analüüsi joonisel on visioon, kuidas võiks neid kinnistuid hoonestada, kui viiakse ellu Tallinna Linnavalitsuse 20. septembri 2006 korraldusega nr 1914-k kehtestatud “Toom-Kuninga tn 15, 17, 17a, 19 ja Suur-Ameerika tn 3a, 3b, 3c kruntide detailplaneeringus“ ja käesolevas detailplaneeringus kavandatu.

Vastuväite esitaja märkis, et detailplaneeringu seletuskirjas leheküljel 20 peatükis “Müra“ on kirjutatud hoone 2-korruselisest osast, mis on kavandatud Toom-Kuninga tänavast 5 meetri kaugusele ja 4-korruselisest hooneosast, mis jääb tänavast 11 meetri kaugusele, kuid joonistel 2-korruselist osa kujutatud ei ole.

Vastuväite esitaja tähelepanek oli õige - 2-korruselist hooneosa ei ole vastuvõetud detailplaneeringu lahenduse kohaselt enam kavandatud. Muus osas olid seletuskirja peatükk 4.3.4 ja joonised omavahel kooskõlas. Peatükis on kirjeldatud hoone osade kaugust tänava teljest, mitte tänavast. 4 maapealse korrusega hooneosa on kavandatud tänava teljest 11 meetri kaugusele, nagu seletuskirjas on märgitud. Praeguseks on seletuskirja korrigeeritud.

Vastuväite esitaja palus informatsiooni, millega on põhjendatud 9-korruselise hoone kavandamine Toom-Kuninga tänava äärde, kus on põhiliselt 2-korruselised hooned.

Vahetult Toom-Kuninga tänava äärde on kavandatud 4 maapealse korrusega hooneosad. 9 maapealse korrusega hooneosa on planeeritud staadioni äärde. 9 maapealse korrusega hoone on kavandatud selleks, et staadion väljakuna saaks linnaruumina paremad proportsioonid. Hooned võiksid väljaku mõõtudest lähtuvalt olla veelgi kõrgemad, kuid sel juhul ei oleks tagatud Eesti standardile EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ vastav insolatsiooni kestus naaberhoonetes ja hoonete teenindamiseks vajaliku arvu parkimiskohtade kavandamine oleks problemaatiline.

Koos Toom-Kuninga tn 15, 17, 17a, 19 ja Suur-Ameerika tn 3a, 3b, 3c kruntide detailplaneeringus kavandatud hoonega tekib arhitektuurselt terviklik ansambel. Toom-Kuninga tn 19 krundile on küll planeeritud 8 maapealse korrusega hoone, kuid eesmärk oli kavandada ühekõrgused hooned merepinnast arvates. Toom-Kuninga tn 21 krundil on maapind madalam ja selle tõttu ulatub Toom-Kuninga tn 19 hoone puhul soklikorruseks (maa-aluseks korruseks) loetav korrus Toom-Kuninga tn 21 kinnistul nii palju maapinna peale, et see loetakse maapealseks korruseks (vt majandus ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002 määrust nr 69 “Ehitise tehniliste andmete loetelu“). Hoonetel on ühised parklakorrused ja erineva põrandakõrguse puhul on hoonete ühendamine tehniliselt keerukam.

Planeeringu koostamise üle järelevalvet teostanud Harju maavanem märkis, et detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud territoriaalplaneerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seetõttu juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.

Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles osas, et detailplaneeringu menetluse etappidest ei oleks vastavas ajalehes avalikkust seadusega ette nähtud korras teavitatud. Vastuväiteid esitanud isik on olnud teadlik planeeringu lahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka vastuväidete esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Vastuväiteid esitanud isiku vastuväidete arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on vastuväiteid esitanud isik saanud kasutada oma protsessõigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseaduse eesmärk. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja sellele järgneva avaliku väljapaneku tulemusel teha planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. Sellest tulenevalt kujuneb planeeringu lõplik ehitusõiguse- ja maakasutuse lahendus välja alles vahetult enne planeeringu kehtestamist. Kohalikul omavalitsusel on õigus määrata põhjendatud planeerimisotsuse korral planeeritavatele kinnistutele ka teistsugune ehitusõigus kui praegu planeeringus määratu, kuid see on kohaliku omavalitsuse otsustada.

Vastuväite esitaja juhtis tähelepanu, et detailplaneeringu kohaselt jääb Toom-Kuninga tänava vastasküljel asuvates eluruumides insolatsiooni kestuseks 2,5 tundi ning vastuväite esitaja arvates vajab selline väide selgitust.

Planeeringule on lisatud insolatsiooni kestuse muutumise analüüs. Analüüsist on näha, et halvimas olukorras eluruumis jääb insolatsiooni kestuseks 3 tundi. Insolatsiooni kestus väheneb kontrollitaval ajal 10 minutit. Detailplaneeringu koostamise ajal hinnati insolatsiooni kestuse muutumist hea ehitustava kohaselt. Hea ehitustava kohaseks insolatsiooni kestuse miinimumiks loeti 2,5 tundi 22. aprillil. Praegu kehtib Eestis standard EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Detailplaneering on standardiga kooskõlas.

Insolatsiooni kestust määratakse teatud diagrammide abil ehk modelleeritakse. Standardi kohaselt peab eluruumides olema tagatud vähemalt 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas, ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. Eesti asub sellisel laiuskraadil, et kui talvisel pööripäeval peaks olema tagatud 3 tunnine katkematu insolatsioon ei olekski võimalik Eestis linnatüüpi asulaid ehitada või peaks hoonestus olema majanduslikult ülejõukäivalt hõre ja madal - mida madalam ja hõredam hoonestus, seda kallim on üleval pidada teedevõrku ja tehnovõrke. Praeguseks on detailplaneeringut täiendatud ja seletuskirja aktualiseeritud viidete osas Eesti standardile.

Planeeringu koostamise üle järelevalvet teostanud maavanem märkis samuti, et Eesti standardi EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ punktist 4.3.3 tulenevalt peab planeeringute koostamisel hoonete asukoha ja orientatsiooni valima selliselt, et eluruumides oleks tagatud vähemalt 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas, kusjuures insolatsiooni vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kestusest. Päikesekiirgus läheb insolatsioonina arvesse, kui päikese tõusunurk on vähemalt 6°. Kuni 3-toaliste korterite puhul peab 3-tunnine insolatsioon olema tagatud vähemalt ühes toas, suuremate korterite puhul kahes toas. OÜ FASSAADIPROJEKT 10. juunil 2008 koostatud insolatsioonianalüüs vastab täielikult eelpool toodud nõuetele.

Lisaks märkis maavanem, et kuna insolatsiooni peetakse eluruumides tervisekaitseseisukohalt väga oluliseks, lahendatakse insolatsiooni küsimus detailplaneeringute läbivaatamisel, lähtudes iga konkreetse olukorra asjaoludest. Riigikohus on 13. juuni 2003 otsuse nr 3-3-1-42-03 punktis 25 on öeldud, et Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999 määrusega nr 38 kinnitatud “Eluruumidele esitatavate nõuete“ punktis 5 praegu sisalduvat määratlemata õigusmõistet “piisav loomulik valgustus“ ei või täielikult samastada sätte varasemas redaktsioonis sisaldunud jäiga kvantitatiivse nõudega. Mõiste “piisav valgustus“ on määratlemata õigusmõiste, mis annab erinevaid võimalusi selle tõlgendamiseks. Ruumide loomulik valgustus ja insolatsioon on erinevad mõisted. Kui loomulik valgustus seisneb päikesevalguse juhtimises ruumi, kas otse või kaudselt, siis insolatsioon on päikese otsekiirguse pääs ruumi. Maavanem märkis siinjuures, et Riigikohus on 13. juuni 2003 otsuses 3-3-1-42-03 öelnud, et eluruumidele esitatavate nõuete punkti 5 uus sõnastus võimaldab insolatsiooni kestust kohalikke olusid arvestades ka oluliselt vähendada. Piirkondades, näiteks linnakeskustes, kus ehitised paiknevad valdavalt lähestikku, võib uute hoonete ehitamisel lugeda piisavaks ka valgustust, mida iseloomustab varasemast normist väiksem insolatsiooni kestus. Kui isik valib elukohaks linnakeskuse või muu kõrge ja tiheda hoonestusega piirkonna, siis peab ta põhimõtteliselt leppima väiksema loomuliku valguse hulgaga ja sellisele elukeskkonnale vastava vaatega.

Ühtlasi juhtis maavanem tähelepanu asjaolule, et Tallinna Tervisekaitsetalitus, kelle pädevusse kuulub tervisekaitsenõuete tagamise jälgimine, on antud juhul leidnud, et naaberhoonetes asuvate eluruumide insolatsiooni kestus ei ole vastuolus tervisekaitsenormidega ning on kooskõlastanud detailplaneeringu 11. juuli 2008 otsusega nr 3-1/214-2. Maavanem nõustus Tallinna Tervisekaitsetalituse seisukohaga ning asus seisukohale, et halvimas olukorras eluruumis Toom-Kuninga tn 28 majas jääb insolatsiooni kestuseks 3 tundi ning kuna vastuväiteid esitanud isiku eluruum jääb halvimas olukorras olevast eluruumist kaugemale, ei ole täiendava insolatsiooni analüüsi läbiviimine antud olukorras otstarbekas ega mõistlik. Ühtlasi leidis järelevalve teostaja, et naaberhoonete korterite valgustingimusi on võimalik tagada ka erinevate arhitektuursete lahendustega, kompenseerimaks otsese päikesevalguse vähenemist.

31. augustil 2009 täiendas OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekt P. Soopere insolatsioonianalüüsi. Analüüsis on hinnatud, kuidas mõjutab kavandatud hoone vastuväite esitaja eluruumides insolatsiooni tingimusi. Analüüsist nähtub, et vastuväite esitaja eluruumides olukord püsib võrreldes praegusega praktiliselt muutumatuna.

Lisaks märkis maavanem, et naaberkinnistute omanike suhteid reguleerivaks üldseaduseks on asjaõigusseadus, mille § 89 lõike 1 esimese lause kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Asjaõigusseaduse § 143 ei reguleeri nn negatiivsete, sh varjavate mõjutuste lubatavust. Negatiivsete varjavate mõjutuste all tuleb mõista sääraseid mõjutusi, mille puhul takistatakse aine, lainete või kiirguse pääs naaberkinnisasjale, nt takistatakse õhu, valguse või raadiolainete levi või varjatakse vaade. Ehitisega põhjustatud varjav mõjutus võib osutuda keelatud mõjutuseks, mille lõpetamist võib omanik nõuda vastavalt asjaõigusseaduse § 89 lõikele 1, kui see kahjustab teise isiku omandiõigust ja ehitis ei ole kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega. Eelnev ei tähenda iseenesest, et kõik varjavad mõjutused on keelatud, vaid eelkõige seda, et ka varjavaid mõjutusi tuleb avalikul võimul ehitamise reguleerimisel silmas pidada ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalust mööda vältida. Ehitamisega kaasnevatest mõjutustest tingitud huvide ja õiguste konfliktid tuleb lisaks asjaõigusele lahendada ka ehitamist reguleerivate üldnormide ning konkreetsete kinnisasjadega seoses planeeringute ja ehituslubadega. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga, sobib ümbrusse ja on ka muidu õiguspärane.

Järelevalve teostaja juhtis tähelepanu, et kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalust mööda vältima detailplaneeringu lahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist, kuid kuna kohaliku omavalitsuse peaeesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Riigikohtu 20. detsembri 2001 otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-15-01 punktist 31 tuleneb, et planeeringu lahendusest huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende huvi kaalub igal juhul üles kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohad.

Järelevalve teostamise tulemusena asus Harju maavanem 2. septembri 2009 kirjas nr 2.1-13/3654 seisukohale, et Toom-Kuninga tn 21 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud seadusi ja norme ega neid vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid tagamisele järelevalve teostaja poolt. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud on planeerimisseaduse §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Maavanem andis planeeringule planeerimisseaduse § 23 lõike 6 kohase heakskiidu.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 28. aprilli 2006 avaldusega Toom-Kuninga Arendus OÜ esindaja J. Kurm, kes soovis Toom-Kuninga tn 21 ja 21b kinnistute liitmist ja moodustatavale krundile ehitusõiguse määramist elu- ja ärihoone rajamiseks. Detailplaneeringu koostamise ja koostamise finantseerimise õigus on 7. jaanuaril 2008 sõlmitud lepinguga nr 2-5/3 üle antud Toom-Kuninga Arendus OÜ-le.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 13. veebruari 2008 korraldusega nr 213-k. “Toom-Kuninga tn 21 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“ Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli liita Kesklinnas asuvad Toom-Kuninga tn 21 ja Toom-Kuninga tn 21b kinnistud, määrata moodustava krundi maakasutuse sihtotstarbeks elamu- ja ärimaa ning ehitusõigus kuni 9-korruselise äriruumidega elamu ehitamiseks.

Detailplaneeringu algatamise teade ilmus ajalehes Postimees 16. veebruaril 2008. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 3.-4. märtsini 2008. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 5. märtsil 2008. Eskiislahendusega tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus teade ajalehes Postimees 22. veebruaril 2008.

Detailplaneeringu koostas K-Projekt Aktsiaselts. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 13. veebruari 2008 korraldusega nr 213-k ning Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“. Detailplaneeringule on lisatud OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekti P. Soopere koostatud analüüs Toom-Kuninga tn 21 krundi naabermajade insolatsioonitingimuste kohta pärast kavandatava hoone ehitamist, OÜ Hendrikson & Ko töö nr 818/06 “Toom-Kuninga tn 21 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnaalane konsultatsioon“ ja Osaühingu JÕGIOJA Ehitusfüüsika KB töö Toom-Kuninga tn 21 kinnistu mürataseme kohta.

Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Tallinna Kesklinna Valitsus, Tallinna Kesklinna halduskogu, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet, Põhja-Eesti Päästekeskus, Elion Ettevõtted Aktsiaselts ja Aktsiaselts Tallinna Küte kooskõlastasid detailplaneeringu omapoolseid tingimusi esitamata.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et ehitusprojekt koos haljastuskavaga esitatakse enne ehitusloa taotlemist kooskõlastamiseks Tallinna Keskkonnaametile. Vastav nõue on planeeringus määratud.

Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus (praegu Terviseameti Põhja talitus) märkis, et detailplaneering on kooskõlas kehtivate tervisekaitsenõuetega juhul, kui arvestatakse sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruse nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ nõudeid ning rakendatakse Eesti standardi EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ meetmeid. Detailplaneeringus on määratud nõue ehitusprojekti koostamiseks, mille kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamisel arvestada sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrust nr 42 ning Eesti standardiga EVS 842:2003.

Osaühing Jaotusvõrk (praegu ärinimega Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ) kooskõlastas detailplaneeringu ja palus tööjoonised täiendavalt kooskõlastada osaühinguga Jaotusvõrk. Lisaks märkis osaühing Jaotusvõrk, et planeeritud jaotuskilbi asukoht on sobiv ning liitumine on võimalik peale Toom-Kuninga tn 15 alajaama ümberehitamist. Vastav tingimus on detailplaneeringus määratud.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas detailplaneeringu ja palus järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitusprojektide) koostamiseks taotleda AKTSIASELTSilt TALLINNA VESI tehnilised tingimused. Vastavad tingimused ehitusprojekti koostamiseks on detailplaneeringus määratud.

Toom-Kuninga tn 21, Toom-Kuninga tn 21b ja Toom-Kuninga tn 19 kinnistu omaniku Toom-Kuninga Arendus OÜ volitatud esindaja OÜ Urban Management on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Toom-Kuninga tn 21 kinnistu ja lähiala detailplaneering, milles on kavandatud liita Toom-Kuninga tn 21 ja Toom-Kuninga tn 21b kinnistud, ning on määratud moodustava krundi maakasutuse sihtotstarbeks elamu- ja ärimaa ning ehitusõigus maa-aluse ja kuni 9 maapealse korrusega äriruumidega elamu ehitamiseks, võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 25. märtsi 2009 korraldusega nr 467-k “Toom-Kuninga tn 21 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine“.

Detailplaneeringu vastuvõtmise teade ilmus ajalehes Postimees 28. märtsil 2009. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 15.-29. aprillini 2009. Teade avaliku väljapaneku aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 6. aprillil 2009. Teade väljapaneku toimumisest ja selle tulemusi tutvustava arutelu läbiviimise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 18. mail 2009, arutelu toimus Tallinna Kesklinna Valitsuses 27. mail 2009.

Avaliku väljapaneku ajal esitas detailplaneeringu kohta vastuväiteid ja ettepanekuid sisaldava kirjaliku pöördumise e-kirja teel üks Väike-Ameerika tn 6 korteriomanikest. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht edastati vastuväite esitajale e-kirjaga 14. mail 2009.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 27. mail 2009, vastav teade ilmus ajalehes Postimees 18. mail 2009. Vastuväidete esitaja avalikul arutelul ei viibinud. Arutelul käsitleti vastuväidetes toodud küsimusi ja planeeringusse tehtud täiendusi. Arutelu toimumise kohta ilmus teade ajalehes Postimees 4. juunil 2009.

27. mail 2009 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile saadetud kirjas teatas vastuväite esitaja, et jääb 28. aprilli 2009 esitatud kirjalike ettepanekute ja vastuväidete juurde. Lisaks palus vastuväite esitaja viia edaspidine menetlus läbi kirjalikult või juhul kui suuline arutelu on vältimatu, siis alternatiivina palus muuta arutelu algusaja kella 18.00-ks. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on pöördumisele vastanud 12. juunil 2009 märkides muuhulgas, et maavalitsuses toimuva arutelu toimumise kuupäeva ja kellaaja määrab Harju maavalitsus.

Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2009 kirjaga nr LV-1/4330 esitati detailplaneering planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2 ja § 23 lg 3 p 3 ja 5 ning Tallinna linna ehitusmääruse § 18 lg 13 kohaselt Harju maavanemale järelevalveks ja heakskiidu saamiseks.

Planeeringuvaidlusele lahenduse leidmiseks kutsus maavanem 27. augustil 2009 kooskõlas planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punktiga 5 kokku planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isiku, planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ja Harju Maavalitsuse ühisnõupidamise. Avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isik osales nõupidamisel. Nõupidamisel vastuväite arvestamise osas kokkuleppele ei jõutud.

Harju maavanem andis 2. septembri 2009 kirjaga nr 2.1-13/3654 planeerimisseaduse § 23 lõike 6 alusel Toom-Kuninga tn 21 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu.

Planeeritavale maa-alale ei ole detailplaneeringus ette nähtud avalikuks kasutamiseks kavandatud teid või kõnniteid, samuti ei ole kavandatud rajada üldkasutatavat haljastust ega välja ehitada üldkasutatavat välisvalgustust ja/või vihmaveekanalisatsiooni. Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga või tema poolt näidatud isikuga ehitusseaduse § 13 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lõike 1 kohast teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingut. Sellega on nõustunud ka Tallinna Kommunaalamet 13. oktoobri 2009 kirjas nr 3-1/1312.

Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7 punktile 1 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Toom-Kuninga tn 21 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast detailplaneeringule vastuväite esitanud isikut.

Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7 punktile 4 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Toom-Kuninga tn 21 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast Maa-ametit, Toom-Kuninga tn 21a ehitise omanikku, Korteriühistut Toom-Kuninga 23 (Toom-Kuninga tn 23 kinnistu omanike esindaja), Toom-Kuninga tn 25 kinnistu omanikke, Väike-Ameerika tn 15 kinnistu omanikke, korteriühistut Väike-Ameerika 17 (Väike-Ameerika tn 17 kinnistu omanike esindaja), Korteriühistut Väike-Ameerika 6 (Väike-Ameerika tn 6 kinnistu omanike esindaja), Toom-Kuninga tn 32 kinnistu omanike esindajat, Toom-Kuninga tn 28 kinnistu omanikke, Toom-Kuninga tn 26 kinnistu omanikku, TOOM-KUNINGA 24 KORTERIÜHISTUt (Toom-Kuninga tn 24 kinnistu omanike esindaja) ja Suur-Ameerika tn 27 kinnistu omanikke. Lisaks teavitatakse detailplaneeringu kehtestamisest Mittetulundusühingut Uue Maailma Selts.

Planeerimisseaduse § 24 lõike 3 kohaselt maavanema poolt järelevalve käigus heakskiidetud detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus ja Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 19 lõike 3 kohaselt detailplaneeringu, mille puhul teostatakse planeerimisseaduse kohast järelevalvet, kehtestab linnavolikogu oma otsusega.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees