TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
|
OTSUS
|
|
|
Tallinn
|
28.
jaanuar 2010 nr 15
|
|
|
|
|
Lubja
tn 4 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
Kesklinnas
|
|
|
|
Planeerimisseaduse § 24
lg 3, kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ning Tallinna
Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“
§ 19 lg‑te 1, 3 ja 5 alusel ja arvestades nii otsusele
lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui
ka järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi:
- planeeritud
maa-ala asub Kesklinnas Lubja tänava ääres. Tallinna üldplaneeringus on planeeritava ala juhtfunktsiooniks
määratud ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, mis on mõeldud põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordi- jm
asutustele; samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega
seonduvatele ettevõtetele;
- detailplaneeringuga muudetakse Tallinna üldplaneeringut. Detailplaneeritud
ala ulatuses muudetakse ühiskondlike ja puhkeehitiste ala linnaosakeskuse segahoonestusalaks.
Detailplaneering sisaldab Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut ka
Lõunaväila asukoha täpsustuse tõttu;
- Tallinna üldplaneeringu koostamise ajal ei suudetud prognoosida
kesklinna piirkondade nii kiiret muutumist ja ala juhtfunktsioon määrati
oleva hoonestuse alusel. Külgnevat ala on hoitud varuks
liiklussõlme ehitamiseks. Piirkond ei sobi elamute ehitamiseks ning Tallinna üldplaneeringu muutmine on põhjendatud;
- planeeringus
on krundi maakasustuse sihtotstarve määratud nii, et on võimalik ehitada
büroohoone riigi ametiasutuse tarbeks või kasumit taotleva äriühingu tarbeks;
- vanalinnale kaugvaate
säilitamiseks on määratud hoone kõrguseks merepinnast 50 meetrit, hoone
peasissekäigu asukohta on rõhutatud konsooliga selle kohal. Linnaruumi
korrastamiseks on planeeritud Lubja tänavaga paralleelne hoone. Hoone on
kavandatud nelja- ja kaheksakorruselistest osadest koosnevana;
- tänavate suunda ja kaugelt vaadeldavust arvestades on krundile planeeritud
suurem skulpturaalne hoone;
- sobitamaks kavandatavat küllaltki suurt hoonet Lasnamäe nõlva
rohelisse vööndisse on ette nähtud hoone tugevalt
liigendada – nii avanevad erinevatest suundadest hoonele huvitavad
vaated. Hoone liigendamise teine oluline eesmärk on tagada Lubja tänava
vastasküljel asuvate elamute korterites Eesti standardile EVS 894:2008 “Loomulik
valgustus elu- ja bürooruumides“ vastav insolatsiooni kestus;
- liiklusohutuse suurendamiseks, kvartali tänavate
liikluskoormuse ühtlustamiseks ning kruntidele paremate sissesõidu võimaluste
loomiseks on ette nähtud muuta liikluskorraldust – ettepanek on ehitada Lubja
ja J. Vilmsi tänava ristumiskoht ringristmikuks;
- hoonestusala
on määratud nii, et tulevikus oleks võimalik ehitada Lõunaväila teetunnel;
- parkimislahendus
vastab Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329
kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse
arengukavale aastateks 2006–2014“;
- Lubja tn 4
krundi trammiteepoolsesse ja Lubja tänava äärsesse ossa on ette nähtud istutada 19 puud. Lisaks
kõrghaljastusele ilmestatakse planeeritavat maa-ala madalhaljastusega.
|
|
|
|
|
|
1. Kehtestada Kesklinnas asuva 1,39 ha
suuruse maa-ala kohta koostatud Lubja tn 4 kinnistu detailplaneering, K‑Projekt
Aktsiaseltsi töö nr 07466, milles on ette nähtud moodustada riigikaitsemaa sihtotstarbega Lubja tn 4 kinnistust transpordimaa
sihtotstarbega ja sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) või ärimaa
sihtotstarbega krunt ning määrata ehitusõigus moodustatavale sotsiaalmaa või
ärimaa sihtotstarbega krundile kuni kaheksa maapealse ja kolme maa‑aluse
korrusega hoone ehitamiseks ning mõlema moodustava krundi kasutamise
tingimused.
2. Detailplaneering muudab Tallinna Linnavolikogu
11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ kohase ühiskondlike ja puhkeehitiste ala planeeritud
maa-ala ulatuses piirkonna või linnaosakeskuse segahoonestusalaks ning
täpsustab Lõunaväila asukohta.
3. Detailplaneeringukohaste teede- ja tehnovõrkude väljaehitamine ning
haljastuse rajamine tagatakse vastavalt 26. oktoobril 2009 sõlmitud
lepingule nr 2‑6/243.
4. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles
Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.
5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva
jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
|
|
|
|
Toomas
Vitsut
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
Tallinna Linnavolikogu 28. jaanuari 2010
otsuse nr 15
LISA
|
|
|
Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Lubja tn 4 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas“ juurde
|
|
|
|
Tallinna Linnavolikogu
otsusega kehtestatakse Kesklinnas asuva 1,39 ha suuruse maa-ala kohta
koostatud Lubja tn 4 kinnistu detailplaneering, milles on ette nähtud
moodustada riigikaitsemaa sihtotstarbega Lubja tn 4 kinnistust
transpordimaa sihtotstarbega ja sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) või
ärimaa sihtotstarbega krunt ning määrata ehitusõigus moodustatavale sotsiaalmaa
või ärimaa sihtotstarbega krundile kuni kaheksa maapealse ja kolme maa‑aluse
korrusega hoone ehitamiseks ning mõlema moodustava krundi kasutamise
tingimused.
Detailplaneering
muudab Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega
nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ kohase ühiskondlike ja puhkeehitiste ala planeeritud
maa-ala ulatuses piirkonna või linnaosakeskuse segahoonestusalaks ning
täpsustab Lõunaväila asukohta.
HALDUSAKTI
PÕHJENDUSED
1. Olemasolev olukord
Planeeritud maa-ala
asub Kesklinna piiril Lubja tänava ääres. Lõuna ja ida poolt piirneb planeeritud
maa-ala trammiteega, põhja poolt J. Vilmsi ja läänest Lubja tänavaga.
Lubja tn 4
kinnistu maakasutuse sihtotstarve on riigikaitsemaa. Hooneid kinnistul ei ole. Kinnistul
paiknenud 4‑korruseline politseijaoskonna hoone lammutati 2007. aasta
lõpus. Kinnistu kuulub Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Lisaks jääb planeeritud maa-alale osa transpordimaa katastriüksusest
J. Vilmsi tn lõik Lubja tn ja Gonsiori tn vahel ning tänavamaa, mis on
jätkuvalt riigi omandis ning kinnistamata.
Planeeritud alal kasvab
kokku 26 puud ja põõsast või põõsagruppi, millest Lubja tn 4
kinnistul kasvab kokku 19 puud (üks II väärtusklassi puu, 13 III väärtusklassi
puud, üks IV väärtusklassi puu, kolm V väärtusklassi puud ja üks alla
8 cm rinnasdiameetriga puu, mille väärtusklass ei ole määratud) ning kaks
põõsagruppi (üks III väärtusklassi ja üks IV väärtusklassi kuuluv). Lisaks kasvab Lubja tn 4 kinnistu piiri vahetus lähenduses üks
III väärtusklassi põõsas ja tänava maa-alal teisel pool Lubja tänavat neli
puud, mille väärtusklass ei ole määratud.
Maapinna kõrgus
merepinnast jääb kinnistul vahemikku ~27 meetrit kirdes ja ~22 meetrit
edelas. Planeeritud maa-ala asub kõrge radoonisisaldusega piirkonnas.
2. Kontaktvööndi
analüüs
Kontaktvöönd on
polüfunktsionaalne ja varustatud tehnovõrkudega. Ühistransport on hästi
korraldatud ja seega ühendus linna teiste piirkondadega hea. Lähimad
ühistranspordi peatused asuvad Tartu maantee ja Odra tänava ristumiskohas ja
Majaka tänava alguses. Sotsiaalse infrastruktuuri objektid,
meelelahutusasutused, suured kaubanduskeskused ja rekreatsioonialad ei jää
kaugele. Kontaktvööndisse jääb kolm linnaehituslikult erinevat piirkonda.
J. Kappeli ja Lubja tänava vahelisest alast on suurem osa määratud
Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 78 kehtestatud
teemaplaneeringus “Tallinna Kesklinna
miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste
määramine“ miljööalaks. Kontaktvööndi sellele osale on iseloomulikud
vahelduval hoonestusviisil tihedalt asuvad puitelamud. Lubja tänava äärne
puithoonestus paikneb tänavapoolse fassaadiga selgelt tajutavalt ühel ehitusjoonel,
tänavapoolsel krundipiiril. Miljööalal ei või hoonestustihedus ületada 1,0.
Laagna tee ja Lasnamäe tänava vahelist ala on hoitud varuks liiklussõlme
ehitamiseks. Liiklussõlme rajamiseks on koostatud mitmeid lahendusi, kuid ühegi
variandi elluviimise kasuks lõplikku otsust ei ole langetatud. Praegu puudub
veel selgus, milliseks kujuneb hoonestus liiklussõlme ümber. Kontaktvööndi
Lubja tänava ja Lasnamäe tänava vaheline osa, millele jääb ka planeeritav ala,
on hästi ning kaugelt vaadeldav nii Lasnamäe veerult kui ka Lasnamäe tänava ja
Laagna tee vahelisest liiklussõlmest. Erinevalt miljööalast ei koosne
tänavavõrk selles kontaktvööndi osas täisnurkselt ristuvatest tänavatest.
Tänavate suunda ja kaugelt vaadeldavust arvestades sobib sellesse kontaktvööndi
ossa miljööalast erinevalt, suurem skulpturaalsem hoone. Elamute ehitamiseks ei
ole piirkond sobiv asukoha tõttu mitme liiklussõlme vahel.
3. Tallinna üldplaneering ja Tallinna
üldplaneeringu muutmise põhjendused
Tallinna üldplaneeringu
kohaselt on piirkonna juhtfunktsiooniks ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, mis
on mõeldud põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-,
kultuuri- või spordi- jm asutustele; samuti samalaadsete teenustega või vaba
aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele.
Praegu ei ole kindlalt
teada, kas planeeritav büroohoone saab Maksu- ja Tolliameti uueks peahooneks,
nagu detailplaneeringu koostamise algatamise taotlemisel kavatseti või ei saa.
Planeeringus on krundi maakasutuse sihtotstarve määratud nii, et on võimalik
ehitada büroohoone riigi ametiasutuse tarbeks või kasumit taotleva äriühingu
tarbeks. Riigi ametiasutuste hoonete alune maa võib olla sotsiaalmaa, kuid
äriettevõtte oma mitte. Krundile ärihoone rajamiseks on samuti vajalik muuta
Tallinna üldplaneeringut, kuna kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tegemist
ühiskondlike ja puhkeehitiste alaga. Seega sisaldab detailplaneering
üldplaneeringu kohase juhtfunktsiooni muutmise ettepanekut, määrates
detailplaneeritava ala linnaosakeskuse segahoonestusalaks.
Tallinna üldplaneeringu
koostamise ajal ei suudetud prognoosida kesklinna piirkondade nii kiiret
muutumist ja ala juhtfunktsioon määrati olemasoleva hoonestuse alusel. Tallinna
Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringus“ määratud maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine on põhjendatud.
Tallinna Linnavolikogu
16. juuni 2005 otsusega nr 184 on algatatud teemaplaneeringu “Tallinna tänavavõrk ja
kergliiklusteed“ koostamine. Teemaplaneering täpsustab Tallinna
üldplaneeringut.
Teemaplaneeringu
koostamisel lähtutakse muuhulgas K‑Projekt Aktsiaseltsi töös nr 06251
“Ülemiste liiklussõlme ehitamise ja Peterburi tee rekonstrueerimise eelprojekt“
tehtud Lõunaväila asukoha muutmise ettepanekutest. Lõunaväila
asukoha muudatusettepanekutes on muuhulgas märgitud, et otstarbekas on Laagna
tee ühendada Järvevana teega olevaid tänavaid mööda ja lisaks on kavandatud
ühendus Tartu maantee ja endise Tselluloosivabriku aluse tunneli kaudu.
Planeeritav tunnel
läbiks Lubja tn 4 krunti. Detailplaneeringus on ette nähtud tunneli
asukohale transpordimaa sihtotstarbega krunt. Detailplaneering
sisaldab Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut ka Lõunaväila asukoha
täpsustuse tõttu.
4. Kehtiv detailplaneering
Planeeritud maa-ala
kohta ei kehti varem kehtestatud detailplaneeringut.
5. Detailplaneeringus kavandatu
Detailplaneeringu
koostamise algatamisel oli eesmärk määrata ehitusõigus Lubja tn 4 kinnistust
moodustatavale krundile kuni 8 maapealse korrusega ühiskondliku hoone
rajamiseks. Detailplaneeringu koostamise käigus on eesmärki täpsustatud ning
krundi maakasutuse sihtotstarbeks soovitakse määrata sotsiaal- või ärimaa.
Detailplaneeringus on
ette nähtud jagada Lubja tn 4 kinnistu kaheks krundiks.
Moodustatava krundi
positsioon 1, aadressiga Lubja tn 4, maakasutuse sihtotstarbeks on
määratud sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) või
ärimaa ning ehitusõigus on määratud osaliselt nelja- ja osaliselt kaheksa
maapealse korrusega ühiskondliku hoone või ärihoone ehitamiseks. Krundile on
määratud kaks alternatiivset maakasutuse sihtotstarvet, kuna praegu ei ole kindlalt
teada, kas planeeritav büroohoone saab Maksu- ja Tolliameti uueks peahooneks,
nagu detailplaneeringu koostamise algatamise taotlemisel kavatseti või ei saa.
Kuna ei ole teada, kes hoonet kasutama hakkab, on planeeringus antud võimalus
ka ärilisel eesmärgil kasutatava hoone rajamiseks. Hoone võimalik
kasutusotstarve on büroo- või administratiivhoone, mille esimestele korrustele
võib rajada avaliku kasutusega äriruumid. Hoonele on ette
nähtud kuni kolm maa-alust korrust. Kogu määratud ehitusõiguse realiseerimisel
kujuneb hoonestustiheduseks 2,72.
Kaugvaate säilitamiseks
vanalinnale on määratud hoone kõrguseks merepinnast 50 meetrit. Hoone
peasissekäigu asukohta on rõhutatud konsooliga selle kohal. Peasissekäik on
planeeritud J. Vilmsi tänava sihile. Linnaruumi korrastamiseks on
planeeritud Lubja tänavaga paralleelne hoone. Hoone on kavandatud nelja- ja
kaheksakorruselistest osadest. Sobitamaks kavandatavat küllaltki suurt hoonet
Lasnamäe nõlva rohelisse vööndisse on ette nähtud hoone tugevalt liigendada –
nii avanevad erinevatest suundadest hoonele huvitavad vaated. Hoone
liigendamise teine oluline eesmärk on tagada Lubja tänava vastasküljel asuvate
elamute korterites Eesti standardile EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu-
ja bürooruumides“ vastav insolatsiooni kestus. Hoone liigendamisega on võimalik
luua kavandatava haljastuse abil hubane keskkond.
Krundi positsioon 2,
aadressi ettepanekuga Lasnamäe tn T1a, maakasutuse sihtotstarbeks on
kavandatud transpordimaa. Avalikult kasutatav krunt moodustatakse teetunneli
(Lõunaväila osa) rajamiseks tulevikus. Tunneli võimalik asukoht on
detailplaneeringus määratud K‑Projekt Aktsiaseltsi töö nr 06251
alusel.
Transpordimaa katastriüksuse J. Vilmsi tn lõik Lubja tn ja Gonsiori tn vahel,
millest osa jääb planeeritavale alale, piire ja ehitusõigust ei ole ette nähtud
muuta.
Liiklusohutuse
suurendamiseks, kvartali tänavate liikluskoormuse ühtlustamiseks ning
kruntidele paremate sissesõidu võimaluste loomiseks on ette nähtud muuta
liikluskorraldust. Selleks on tehtud ettepanek kavandada Lubja ja
J. Vilmsi tänava ristumiskohta ringristmik. Ringristmikul on ka liiklust
rahustav funktsioon. Lubja tn 4 krundile on
kavandatud kaks juurdepääsu Lubja tänavalt. Parkimine on lahendatud oma
krundil, põhiliselt maa-alustel korrustel. Alternatiivina võib parkimiskohad
projekteerida hoone maapealsetele korrustele ning 4‑korruseliste
hooneosade katustele. Parkimiskohtade vajadus on arvutatud Tallinna
Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse
arengukavas aastateks 2006–2014“ kirjeldatud vahevööndi normi
alusel. Kavandatud suuruse ja otstarbega hoone juurde tuleb ette näha kokku
vähemalt 439 parkimiskohta. Kavandatud on 460 parkimiskohta.
Planeering vastab arengukavale.
Uue hoone rajamiseks on
kavandatud likvideerida 9 puud – üks II väärtusklassi puu, viis
III väärtusklassi puud ja kolm V väärtusklassi kuuluvat puud ning üks
IV väärtusklassi kuuluv põõsagrupp. Lisaks on ette nähtud likvideerida
Lubja tn 4 kinnistul kasvav alla 8 cm rinnasdiameetriga puu, mille
likvideerimiseks raieluba ei ole vaja taotleda. Likvideeritav
haljastus kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna
Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusele nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa
andmise tingimused ja kord“. Arvutuste kohaselt tuleks detailplaneeringu
lahenduse kogu ulatuses realiseerimisel istutada likvideeritavate puude asemele
39 uut puud. Arvutusega saadud puude arv on esialgne ja see arv võib lahenduse
täpsustumisel järgnevates projekteerimisstaadiumides muutuda. Lõplik
kompenseerimiseks vajalik puude arv saadakse raieloa menetlemise käigus pärast
ehitusloa väljaandmist. Lubja tn 4 krundile on kavandatud istutada 19 uut
puud. Uued puud on kavandatud istutada põhiliselt krundi
Lubja tänava äärsesse ning trammitee poolsesse ossa. Osa kõrghaljastust
rajatakse siseõuedesse. Lisaks kõrghaljastusele ilmestatakse planeeritavat
maa-ala ka madalhaljastusega. Põõsad on kavandatud parkimisala eraldamiseks
rekreatsioonialast, kavandatud terrass piiratakse samuti põõsastega.
Detailplaneeringule
lisatud insolatsiooni analüüsis on vaadeldud, kuidas mõjutab kavandatud hoone
insolatsiooni kestust Lubja tänava äärsetes elamutes. Insolatsiooni kestus
kõigis mõjutsooni jäävates eluruumides jääb pikemaks kui 4 tundi ja 20 minutit
ja säilib vähemalt 55% senisest insolatsiooni kestusest. Insolatsiooni kestus
jääb pikemaks Eesti standardis EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja
bürooruumides“ määratud miinimumist.
Jäätmete kogumine on
planeeritud vastavalt jäätmeseaduse ja Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määrusega nr 36 kehtestatud “Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga“. Jäätmete liigiti kogumise konteinerid on ette
nähtud hoonesse.
Planeeritud maa-ala
asub kaugküttepiirkonnas ning sellest tulenevalt on hoone soojusvarustus
lahendatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19
kinnitatud lisale “Tallinna kaugküttepiirkonna
piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord,
kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja
soojusettevõtja arenduskohustus“ kaugkütte baasil.
6. Avaliku väljapaneku tulemused
Avaliku väljapaneku
ajal detailplaneeringu kohta vastuväiteid ja ettepanekuid ei esitatud. Kuna Lubja
tn 4 kinnistu detailplaneeringus
on tehtud ettepanek Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari
2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ muutmiseks, esitati detailplaneering järelevalve teostamiseks Harju
maavanemale. Harju maavanem andis 10. septembril 2009 detailplaneeringule planeerimisseaduse § 23
lõike 6 kohase heakskiidu.
DETAILPLANEERINGU MENETLUS
Detailplaneeringu
koostamise algatamist taotles 20. septembril 2007 registreeritud
avaldusega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi esindaja A. Väärtnõu, kes soovis olemasoleva Lubja tn 4 kinnistul
paikneva hoone lammutamist ja uue hoone rajamiseks ehitusõiguse määramist ning
kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmist.
Lepingu
nr 2‑5/23 detailplaneeringu koostamiseks on 22. jaanuaril 2009
Tallinna Linnaplaneerimise Amet sõlminud K‑Projekt Aktsiaseltsiga ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga.
Detailplaneeringu
koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 24. septembri 2008
korraldusega nr 1561‑k “Lubja tn 4 kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine“ eesmärgiga kavandada
riigikaitsemaa sihtotstarbega Lubja tn 4 kinnistust transpordimaa
sihtotstarbega ja sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt ning määrata moodustatavale
sotsiaalmaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus kuni 8-korruselise hoone
rajamiseks ja mõlema moodustava krundi kasutamise tingimused.
Detailplaneeringu
algatamise teade ilmus ajalehes Postimees 27. septembril 2008.
Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 2.–3. oktoobrini 2008.
Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus
avalik arutelu 6. oktoobril 2008. Eskiislahendusega tutvumise ning arutelu
toimumise aja ja koha kohta ilmus teade ajalehes Postimees 30. septembril
2008.
Detailplaneeringu
koostas K‑Projekt Aktsiaselts. Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud
Tallinna Linnavalitsuse 24. septembri 2008 korraldusest nr 1561‑k
ning detailplaneering on kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse
16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu eskiisi ja
detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“. Detailplaneeringule on lisatud S. Järve koostatud Lubja tn 4
kinnistu puittaimestiku ja haljastuse hinnang ja OÜ FASSAADIPROJEKT
arhitekti P. Soopere koostatud naaberelamute insolatsioonianalüüs ja
Osaühingu Tulelaev Radoonitõrjekeskus koostatud Lubja tn 4 radooniuuringu
raport.
Tallinna linna
ehitusmääruse § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on
detailplaneeringu kooskõlastanud.
Tallinna Kesklinna
Valitsus, Tallinna Kesklinna halduskogu, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet,
Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet, Põhja-Eesti Päästekeskus,
Elion Ettevõtted Aktsiaselts, Aktsiaselts Tallinna Küte ja aktsiaselts Eesti
Gaas kooskõlastasid detailplaneeringu omapoolseid tingimusi esitamata.
Muinsuskaitseamet
kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et juhul kui kaevetööde käigus
leitakse inimluid või ühishauale viitavaid elemente, siis tuleb peatada
ehitustööd ja teavitada Tallinna Kultuuriväärtuste Ametit. Vastav nõue on
planeeringus määratud.
Tallinna Keskkonnaamet
kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et ehitusprojekt koos
haljastusprojektiga esitatakse enne ehitusloa taotlust kooskõlastamiseks
Tallinna Keskkonnaametile. Vastav nõue on planeeringus määratud.
Tallinna Maa-amet
kooskõlastas detailplaneeringu ettepanekuga sõlmida võlaõiguslik kokkuleppe
detailplaneeringuga kavandatava transpordimaa krundi positsioon 2 avaliku
kasutamise tagamiseks enne detailplaneeringu kehtestamist.
Tallinna Linnavalitsus
on 7. oktoobril 2009 võtnud vastu korralduse nr 1622‑k “Lubja tn 4 kinnisasjale
Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise taotlemine ja isiklikule
kasutusõigusele valitseja määramine“, milles on tehtud ettepanek taotleda
Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi omandis olevale Lubja tn 4 kinnisasjale
Tallinna linna kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmist. Isikliku
kasutusõiguse esemeks on Lubja tn 4 kinniasja 1182 m2
suurusele osale (isikliku kasutusõiguse ala) ehitatav
perspektiivse Lõunaväila ühendustee osa Laagna teega, mille ehitab Tallinna linn.
Tallinna linn ja Riigi
Kinnisvara Aktsiaselts on 11. novembril 2009 sõlminud isikliku
kasutusõiguse seadmise võlaõigusliku lepingu ja on esitanud kinnistamisavalduse
eelmärke seadmiseks.
Tervisekaitseinspektsiooni
Tallinna tervisekaitsetalitus märkis, et detailplaneering on kooskõlas
tervisekaitsenõuetega.
Osaühing Jaotusvõrk (praegu
Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ) kooskõlastas detailplaneeringu ja palus
kooskõlastada tööjoonised täiendavalt osaühinguga Jaotusvõrk. Vastav nõue on
detailplaneeringus määratud.
AKTSIASELTS TALLINNA
VESI kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel lisatingimustel: planeeritavale
(ümbertõstetavale) kanalisatsioonitorustikule seada notariaalne servituut võõra
kinnistu piires; järgnevateks projekteerimise staadiumiteks (hoonete ja
tänavavõrkude vee- ja kanalisatsiooni trasside ehitusprojektide) taotleda
AKTSIASELTSilt TALLINNA VESI tehnilised tingimused. Vastavad nõuded on
detailplaneeringus määratud.
Lubja tn 4
kinnistu omanik Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on
detailplaneeringu kooskõlastanud.
Kuna detailplaneering
sisaldab kehtestatud Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, esitati
detailplaneering planeerimisseaduse § 17 lg 3 p 2 ja Tallinna
linna ehitusmääruse § 16 lg 5 alusel täiendava kooskõlastamise
vajaduse määramiseks Harju maavanemale.
Planeeringu
põhijoonisel on kujutatud tulevikus rajatav planeeritava ala kaguossa jääv
teetunnel vastavalt K‑Projekt Aktsiaseltsi tööle nr 06251. Harju
maavanem palus täiendada planeeringu seletuskirjas tänavavõrku ja liikluskorraldust
käsitlevat punkti 4.3 tulevikus rajatava tänava osas, kuna lahendus on
sisult ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringut.
Harju maavanem ei
pidanud vajalikuks planeerimisseaduse § 17 lg 3 punkti 2 alusel
määrata Lubja tn 4 kinnistu detailplaneeringule kooskõlastusi
riigiasutustega.
Detailplaneeringu
seletuskirja punkti 4.3 on täiendatud.
Lubja tn 4
kinnistu detailplaneering, milles nähti ette moodustada
riigikaitsemaa sihtotstarbega Lubja tn 4 kinnistust transpordimaa
sihtotstarbega ja sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) või ärimaa
sihtotstarbega krunt ning määrati ehitusõigus moodustatavale sotsiaalmaa või
ärimaa sihtotstarbega krundile kuni kaheksa maapealse ja kolme maa‑aluse
korrusega hoone ehitamiseks ning mõlema moodustatava krundi kasutamise
tingimused ning tehti ettepanek Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001
määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ muutmiseks, võeti
vastu Tallinna Linnavalitsuse 27. mai 2009 korraldusega nr 863‑k
“Lubja tn 4 kinnistu
detailplaneeringu vastuvõtmine“.
Detailplaneeringu vastuvõtmise teade ilmus ajalehes Postimees 1. juunil 2009.
Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 3.–31. juulini 2009. Teade
avaliku väljapaneku aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 26. juunil
2009. Avaliku väljapaneku ajal vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud.
Kuna Lubja tn 4
kinnistu detailplaneeringus on tehtud ettepanek Tallinna
Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna
üldplaneeringu“ muutmiseks, esitati detailplaneering Tallinna Linnavalitsuse 27. augusti 2009 kirjaga nr LV‑1/5572
planeerimisseaduse § 23 lg 1
p 2 ja § 23 lg 3 p 3 ning Tallinna
linna ehitusmääruse § 18 lõike 13 kohaselt Harju maavanemale
järelevalveks.
Harju maavanem andis 10. septembri
2009 kirjaga nr 2.1‑13/4577 planeerimisseaduse § 23 lõike 6
alusel Lubja tn 4 kinnistu detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks
heakskiidu.
26. oktoobril 2009
sõlmitud lepinguga nr 2‑6/243 võttis Riigi Kinnisvara Aktsiaselts kohustuse
tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate
teede ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine ning haljastuse rajamine.
Vastavalt
planeerimisseaduse § 25 lg 7 punktile 4 teavitab kohalik
omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Lubja tn 4 kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast Maa‑ametit,
Tartu mnt 83 kinnistu omanikku, korteriühistut Lubja 9 (Lubja tn 9
kinnistu omanike esindaja), Lubja tn 9a kinnistu omanikke, Korteriühistut
Lubja 7A (Lubja tn 7a kinnistu omanike esindaja), Korteriühistut
Lubja 7 (Lubja tn 7 kinnistu omanike esindaja) ja Lubja tn 5 kinnistu
omanikku.
Planeerimisseaduse
§ 10 lõike 61 kohaselt kuulub üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
kehtestamine volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 22 lõike 1 punktile 33 ja Tallinna linna ehitusmääruse
§ 19 lõikele 3.
|
|
|
|
Toomas
Vitsut
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|