Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Lubja tn 4 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas
Tallinna Linnavolikogu 28.01.2010 otsus number 15
Redaktsiooni kehtivus:28.01.2010 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

28. jaanuar 2010 nr 15

 

 

 

 

Lubja tn 4 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas

 

 

 

Planeerimisseaduse § 24 lg 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 19 lg‑te 1, 3 ja 5 alusel ja arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi:

- planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Lubja tänava ääres. Tallinna üldplaneeringus on planeeritava ala juhtfunktsiooniks määratud ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, mis on mõeldud põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordi- jm asutustele; samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele;

- detailplaneeringuga muudetakse Tallinna üldplaneeringut. Detailplaneeritud ala ulatuses muudetakse ühiskondlike ja puhkeehitiste ala linnaosakeskuse segahoonestusalaks. Detailplaneering sisaldab Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut ka Lõunaväila asukoha täpsustuse tõttu;

Tallinna üldplaneeringu koostamise ajal ei suudetud prognoosida kesklinna piirkondade nii kiiret muutumist ja ala juhtfunktsioon määrati oleva hoonestuse alusel. Külgnevat ala on hoitud varuks liiklussõlme ehitamiseks. Piirkond ei sobi elamute ehitamiseks ning Tallinna üldplaneeringu muutmine on põhjendatud;

- planeeringus on krundi maakasustuse sihtotstarve määratud nii, et on võimalik ehitada büroohoone riigi ametiasutuse tarbeks või kasumit taotleva äriühingu tarbeks;

- vanalinnale kaugvaate säilitamiseks on määratud hoone kõrguseks merepinnast 50 meetrit, hoone peasissekäigu asukohta on rõhutatud konsooliga selle kohal. Linnaruumi korrastamiseks on planeeritud Lubja tänavaga paralleelne hoone. Hoone on kavandatud nelja- ja kaheksakorruselistest osadest koosnevana;

- tänavate suunda ja kaugelt vaadeldavust arvestades on krundile planeeritud suurem skulpturaalne hoone;

sobitamaks kavandatavat küllaltki suurt hoonet Lasnamäe nõlva rohelisse vööndisse on ette nähtud hoone tugevalt liigendada – nii avanevad erinevatest suundadest hoonele huvitavad vaated. Hoone liigendamise teine oluline eesmärk on tagada Lubja tänava vastasküljel asuvate elamute korterites Eesti standardile EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ vastav insolatsiooni kestus;

liiklusohutuse suurendamiseks, kvartali tänavate liikluskoormuse ühtlustamiseks ning kruntidele paremate sissesõidu võimaluste loomiseks on ette nähtud muuta liikluskorraldust – ettepanek on ehitada Lubja ja J. Vilmsi tänava ristumiskoht ringristmikuks;

- hoonestusala on määratud nii, et tulevikus oleks võimalik ehitada Lõunaväila teetunnel;

- parkimislahendus vastab Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavale aastateks 2006–2014“;

- Lubja tn 4 krundi trammiteepoolsesse ja Lubja tänava äärsesse ossa on ette nähtud istutada 19 puud. Lisaks kõrghaljastusele ilmestatakse planeeritavat maa-ala madalhaljastusega.

 

 

1. Kehtestada Kesklinnas asuva 1,39 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Lubja tn 4 kinnistu detailplaneering, K‑Projekt Aktsiaseltsi töö nr 07466, milles on ette nähtud moodustada riigikaitsemaa sihtotstarbega Lubja tn 4 kinnistust transpordimaa sihtotstarbega ja sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) või ärimaa sihtotstarbega krunt ning määrata ehitusõigus moodustatavale sotsiaalmaa või ärimaa sihtotstarbega krundile kuni kaheksa maapealse ja kolme maa‑aluse korrusega hoone ehitamiseks ning mõlema moodustava krundi kasutamise tingimused.

2. Detailplaneering muudab Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ kohase ühiskondlike ja puhkeehitiste ala planeeritud maa-ala ulatuses piirkonna või linnaosakeskuse segahoonestusalaks ning täpsustab Lõunaväila asukohta.

3. Detailplaneeringukohaste teede- ja tehnovõrkude väljaehitamine ning haljastuse rajamine tagatakse vastavalt 26. oktoobril 2009 sõlmitud lepingule nr 2‑6/243.

4. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 28. jaanuari 2010
otsuse nr 15
LISA

 

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Lubja tn 4 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas“ juurde

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Kesklinnas asuva 1,39 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Lubja tn 4 kinnistu detailplaneering, milles on ette nähtud moodustada riigikaitsemaa sihtotstarbega Lubja tn 4 kinnistust transpordimaa sihtotstarbega ja sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) või ärimaa sihtotstarbega krunt ning määrata ehitusõigus moodustatavale sotsiaalmaa või ärimaa sihtotstarbega krundile kuni kaheksa maapealse ja kolme maa‑aluse korrusega hoone ehitamiseks ning mõlema moodustava krundi kasutamise tingimused.

Detailplaneering muudab Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ kohase ühiskondlike ja puhkeehitiste ala planeeritud maa-ala ulatuses piirkonna või linnaosakeskuse segahoonestusalaks ning täpsustab Lõunaväila asukohta.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritud maa-ala asub Kesklinna piiril Lubja tänava ääres. Lõuna ja ida poolt piirneb planeeritud maa-ala trammiteega, põhja poolt J. Vilmsi ja läänest Lubja tänavaga.

Lubja tn 4 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on riigikaitsemaa. Hooneid kinnistul ei ole. Kinnistul paiknenud 4‑korruseline politseijaoskonna hoone lammutati 2007. aasta lõpus. Kinnistu kuulub Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Lisaks jääb planeeritud maa-alale osa transpordimaa katastriüksusest J. Vilmsi tn lõik Lubja tn ja Gonsiori tn vahel ning tänavamaa, mis on jätkuvalt riigi omandis ning kinnistamata.

Planeeritud alal kasvab kokku 26 puud ja põõsast või põõsagruppi, millest Lubja tn 4 kinnistul kasvab kokku 19 puud (üks II väärtusklassi puu, 13 III väärtusklassi puud, üks IV väärtusklassi puu, kolm V väärtusklassi puud ja üks alla 8 cm rinnasdiameetriga puu, mille väärtusklass ei ole määratud) ning kaks põõsagruppi (üks III väärtusklassi ja üks IV väärtusklassi kuuluv). Lisaks kasvab Lubja tn 4 kinnistu piiri vahetus lähenduses üks III väärtusklassi põõsas ja tänava maa-alal teisel pool Lubja tänavat neli puud, mille väärtusklass ei ole määratud.

Maapinna kõrgus merepinnast jääb kinnistul vahemikku ~27 meetrit kirdes ja ~22 meetrit edelas. Planeeritud maa-ala asub kõrge radoonisisaldusega piirkonnas.

2. Kontaktvööndi analüüs

Kontaktvöönd on polüfunktsionaalne ja varustatud tehnovõrkudega. Ühistransport on hästi korraldatud ja seega ühendus linna teiste piirkondadega hea. Lähimad ühistranspordi peatused asuvad Tartu maantee ja Odra tänava ristumiskohas ja Majaka tänava alguses. Sotsiaalse infrastruktuuri objektid, meelelahutusasutused, suured kaubanduskeskused ja rekreatsioonialad ei jää kaugele. Kontaktvööndisse jääb kolm linnaehituslikult erinevat piirkonda. J. Kappeli ja Lubja tänava vahelisest alast on suurem osa määratud Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringus “Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“ miljööalaks. Kontaktvööndi sellele osale on iseloomulikud vahelduval hoonestusviisil tihedalt asuvad puitelamud. Lubja tänava äärne puithoonestus paikneb tänavapoolse fassaadiga selgelt tajutavalt ühel ehitusjoonel, tänavapoolsel krundipiiril. Miljööalal ei või hoonestustihedus ületada 1,0. Laagna tee ja Lasnamäe tänava vahelist ala on hoitud varuks liiklussõlme ehitamiseks. Liiklussõlme rajamiseks on koostatud mitmeid lahendusi, kuid ühegi variandi elluviimise kasuks lõplikku otsust ei ole langetatud. Praegu puudub veel selgus, milliseks kujuneb hoonestus liiklussõlme ümber. Kontaktvööndi Lubja tänava ja Lasnamäe tänava vaheline osa, millele jääb ka planeeritav ala, on hästi ning kaugelt vaadeldav nii Lasnamäe veerult kui ka Lasnamäe tänava ja Laagna tee vahelisest liiklussõlmest. Erinevalt miljööalast ei koosne tänavavõrk selles kontaktvööndi osas täisnurkselt ristuvatest tänavatest. Tänavate suunda ja kaugelt vaadeldavust arvestades sobib sellesse kontaktvööndi ossa miljööalast erinevalt, suurem skulpturaalsem hoone. Elamute ehitamiseks ei ole piirkond sobiv asukoha tõttu mitme liiklussõlme vahel.

3. Tallinna üldplaneering ja Tallinna üldplaneeringu muutmise põhjendused

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on piirkonna juhtfunktsiooniks ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, mis on mõeldud põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordi- jm asutustele; samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele.

Praegu ei ole kindlalt teada, kas planeeritav büroohoone saab Maksu- ja Tolliameti uueks peahooneks, nagu detailplaneeringu koostamise algatamise taotlemisel kavatseti või ei saa. Planeeringus on krundi maakasutuse sihtotstarve määratud nii, et on võimalik ehitada büroohoone riigi ametiasutuse tarbeks või kasumit taotleva äriühingu tarbeks. Riigi ametiasutuste hoonete alune maa võib olla sotsiaalmaa, kuid äriettevõtte oma mitte. Krundile ärihoone rajamiseks on samuti vajalik muuta Tallinna üldplaneeringut, kuna kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tegemist ühiskondlike ja puhkeehitiste alaga. Seega sisaldab detailplaneering üldplaneeringu kohase juhtfunktsiooni muutmise ettepanekut, määrates detailplaneeritava ala linnaosakeskuse segahoonestusalaks.

Tallinna üldplaneeringu koostamise ajal ei suudetud prognoosida kesklinna piirkondade nii kiiret muutumist ja ala juhtfunktsioon määrati olemasoleva hoonestuse alusel. Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringus“ määratud maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine on põhjendatud.

Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2005 otsusega nr 184 on algatatud teemaplaneeringu “Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed“ koostamine. Teemaplaneering täpsustab Tallinna üldplaneeringut.

Teemaplaneeringu koostamisel lähtutakse muuhulgas K‑Projekt Aktsiaseltsi töös nr 06251 “Ülemiste liiklussõlme ehitamise ja Peterburi tee rekonstrueerimise eelprojekt“ tehtud Lõunaväila asukoha muutmise ettepanekutest. Lõunaväila asukoha muudatusettepanekutes on muuhulgas märgitud, et otstarbekas on Laagna tee ühendada Järvevana teega olevaid tänavaid mööda ja lisaks on kavandatud ühendus Tartu maantee ja endise Tselluloosivabriku aluse tunneli kaudu.

Planeeritav tunnel läbiks Lubja tn 4 krunti. Detailplaneeringus on ette nähtud tunneli asukohale transpordimaa sihtotstarbega krunt. Detailplaneering sisaldab Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut ka Lõunaväila asukoha täpsustuse tõttu.

4. Kehtiv detailplaneering

Planeeritud maa-ala kohta ei kehti varem kehtestatud detailplaneeringut.

5. Detailplaneeringus kavandatu

Detailplaneeringu koostamise algatamisel oli eesmärk määrata ehitusõigus Lubja tn 4 kinnistust moodustatavale krundile kuni 8 maapealse korrusega ühiskondliku hoone rajamiseks. Detailplaneeringu koostamise käigus on eesmärki täpsustatud ning krundi maakasutuse sihtotstarbeks soovitakse määrata sotsiaal- või ärimaa.

Detailplaneeringus on ette nähtud jagada Lubja tn 4 kinnistu kaheks krundiks.

Moodustatava krundi positsioon 1, aadressiga Lubja tn 4, maakasutuse sihtotstarbeks on määratud sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) või ärimaa ning ehitusõigus on määratud osaliselt nelja- ja osaliselt kaheksa maapealse korrusega ühiskondliku hoone või ärihoone ehitamiseks. Krundile on määratud kaks alternatiivset maakasutuse sihtotstarvet, kuna praegu ei ole kindlalt teada, kas planeeritav büroohoone saab Maksu- ja Tolliameti uueks peahooneks, nagu detailplaneeringu koostamise algatamise taotlemisel kavatseti või ei saa. Kuna ei ole teada, kes hoonet kasutama hakkab, on planeeringus antud võimalus ka ärilisel eesmärgil kasutatava hoone rajamiseks. Hoone võimalik kasutusotstarve on büroo- või administratiivhoone, mille esimestele korrustele võib rajada avaliku kasutusega äriruumid. Hoonele on ette nähtud kuni kolm maa-alust korrust. Kogu määratud ehitusõiguse realiseerimisel kujuneb hoonestustiheduseks 2,72.

Kaugvaate säilitamiseks vanalinnale on määratud hoone kõrguseks merepinnast 50 meetrit. Hoone peasissekäigu asukohta on rõhutatud konsooliga selle kohal. Peasissekäik on planeeritud J. Vilmsi tänava sihile. Linnaruumi korrastamiseks on planeeritud Lubja tänavaga paralleelne hoone. Hoone on kavandatud nelja- ja kaheksakorruselistest osadest. Sobitamaks kavandatavat küllaltki suurt hoonet Lasnamäe nõlva rohelisse vööndisse on ette nähtud hoone tugevalt liigendada – nii avanevad erinevatest suundadest hoonele huvitavad vaated. Hoone liigendamise teine oluline eesmärk on tagada Lubja tänava vastasküljel asuvate elamute korterites Eesti standardile EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ vastav insolatsiooni kestus. Hoone liigendamisega on võimalik luua kavandatava haljastuse abil hubane keskkond.

Krundi positsioon 2, aadressi ettepanekuga Lasnamäe tn T1a, maakasutuse sihtotstarbeks on kavandatud transpordimaa. Avalikult kasutatav krunt moodustatakse teetunneli (Lõunaväila osa) rajamiseks tulevikus. Tunneli võimalik asukoht on detailplaneeringus määratud K‑Projekt Aktsiaseltsi töö nr 06251 alusel.

Transpordimaa katastriüksuse J. Vilmsi tn lõik Lubja tn ja Gonsiori tn vahel, millest osa jääb planeeritavale alale, piire ja ehitusõigust ei ole ette nähtud muuta.

Liiklusohutuse suurendamiseks, kvartali tänavate liikluskoormuse ühtlustamiseks ning kruntidele paremate sissesõidu võimaluste loomiseks on ette nähtud muuta liikluskorraldust. Selleks on tehtud ettepanek kavandada Lubja ja J. Vilmsi tänava ristumiskohta ringristmik. Ringristmikul on ka liiklust rahustav funktsioon. Lubja tn 4 krundile on kavandatud kaks juurdepääsu Lubja tänavalt. Parkimine on lahendatud oma krundil, põhiliselt maa-alustel korrustel. Alternatiivina võib parkimiskohad projekteerida hoone maapealsetele korrustele ning 4‑korruseliste hooneosade katustele. Parkimiskohtade vajadus on arvutatud Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006–2014“ kirjeldatud vahevööndi normi alusel. Kavandatud suuruse ja otstarbega hoone juurde tuleb ette näha kokku vähemalt 439 parkimiskohta. Kavandatud on 460 parkimiskohta. Planeering vastab arengukavale.

Uue hoone rajamiseks on kavandatud likvideerida 9 puud – üks II väärtusklassi puu, viis III väärtusklassi puud ja kolm V väärtusklassi kuuluvat puud ning üks IV väärtusklassi kuuluv põõsagrupp. Lisaks on ette nähtud likvideerida Lubja tn 4 kinnistul kasvav alla 8 cm rinnasdiameetriga puu, mille likvideerimiseks raieluba ei ole vaja taotleda. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusele nr 45Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord. Arvutuste kohaselt tuleks detailplaneeringu lahenduse kogu ulatuses realiseerimisel istutada likvideeritavate puude asemele 39 uut puud. Arvutusega saadud puude arv on esialgne ja see arv võib lahenduse täpsustumisel järgnevates projekteerimisstaadiumides muutuda. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist. Lubja tn 4 krundile on kavandatud istutada 19 uut puud. Uued puud on kavandatud istutada põhiliselt krundi Lubja tänava äärsesse ning trammitee poolsesse ossa. Osa kõrghaljastust rajatakse siseõuedesse. Lisaks kõrghaljastusele ilmestatakse planeeritavat maa-ala ka madalhaljastusega. Põõsad on kavandatud parkimisala eraldamiseks rekreatsioonialast, kavandatud terrass piiratakse samuti põõsastega.

Detailplaneeringule lisatud insolatsiooni analüüsis on vaadeldud, kuidas mõjutab kavandatud hoone insolatsiooni kestust Lubja tänava äärsetes elamutes. Insolatsiooni kestus kõigis mõjutsooni jäävates eluruumides jääb pikemaks kui 4 tundi ja 20 minutit ja säilib vähemalt 55% senisest insolatsiooni kestusest. Insolatsiooni kestus jääb pikemaks Eesti standardis EVS 894:2008 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ määratud miinimumist.

Jäätmete kogumine on planeeritud vastavalt jäätmeseaduse ja Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrusega nr 36 kehtestatud “Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga“. Jäätmete liigiti kogumise konteinerid on ette nähtud hoonesse.

Planeeritud maa-ala asub kaugküttepiirkonnas ning sellest tulenevalt on hoone soojusvarustus lahendatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud lisale “Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“ kaugkütte baasil.

6. Avaliku väljapaneku tulemused

Avaliku väljapaneku ajal detailplaneeringu kohta vastuväiteid ja ettepanekuid ei esitatud. Kuna Lubja tn 4 kinnistu detailplaneeringus on tehtud ettepanek Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ muutmiseks, esitati detailplaneering järelevalve teostamiseks Harju maavanemale. Harju maavanem andis 10. septembril 2009 detailplaneeringule planeerimisseaduse § 23 lõike 6 kohase heakskiidu.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 20. septembril 2007 registreeritud avaldusega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi esindaja A. Väärtnõu, kes soovis olemasoleva Lubja tn 4 kinnistul paikneva hoone lammutamist ja uue hoone rajamiseks ehitusõiguse määramist ning kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmist.

Lepingu nr 2‑5/23 detailplaneeringu koostamiseks on 22. jaanuaril 2009 Tallinna Linnaplaneerimise Amet sõlminud K‑Projekt Aktsiaseltsiga ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 24. septembri 2008 korraldusega nr 1561‑kLubja tn 4 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine“ eesmärgiga kavandada riigikaitsemaa sihtotstarbega Lubja tn 4 kinnistust transpordimaa sihtotstarbega ja sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt ning määrata moodustatavale sotsiaalmaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus kuni 8-korruselise hoone rajamiseks ja mõlema moodustava krundi kasutamise tingimused.

Detailplaneeringu algatamise teade ilmus ajalehes Postimees 27. septembril 2008. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 2.–3. oktoobrini 2008. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 6. oktoobril 2008. Eskiislahendusega tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus teade ajalehes Postimees 30. septembril 2008.

Detailplaneeringu koostas K‑Projekt Aktsiaselts. Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Tallinna Linnavalitsuse 24. septembri 2008 korraldusest nr 1561‑k ning detailplaneering on kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“. Detailplaneeringule on lisatud S. Järve koostatud Lubja tn 4 kinnistu puittaimestiku ja haljastuse hinnang ja OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekti P. Soopere koostatud naaberelamute insolatsioonianalüüs ja Osaühingu Tulelaev Radoonitõrjekeskus koostatud Lubja tn 4 radooniuuringu raport.

Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Tallinna Kesklinna Valitsus, Tallinna Kesklinna halduskogu, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet, Põhja-Eesti Päästekeskus, Elion Ettevõtted Aktsiaselts, Aktsiaselts Tallinna Küte ja aktsiaselts Eesti Gaas kooskõlastasid detailplaneeringu omapoolseid tingimusi esitamata.

Muinsuskaitseamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et juhul kui kaevetööde käigus leitakse inimluid või ühishauale viitavaid elemente, siis tuleb peatada ehitustööd ja teavitada Tallinna Kultuuriväärtuste Ametit. Vastav nõue on planeeringus määratud.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et ehitusprojekt koos haljastusprojektiga esitatakse enne ehitusloa taotlust kooskõlastamiseks Tallinna Keskkonnaametile. Vastav nõue on planeeringus määratud.

Tallinna Maa-amet kooskõlastas detailplaneeringu ettepanekuga sõlmida võlaõiguslik kokkuleppe detailplaneeringuga kavandatava transpordimaa krundi positsioon 2 avaliku kasutamise tagamiseks enne detailplaneeringu kehtestamist.

Tallinna Linnavalitsus on 7. oktoobril 2009 võtnud vastu korralduse nr 1622‑k “Lubja tn 4 kinnisasjale Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise taotlemine ja isiklikule kasutusõigusele valitseja määramine“, milles on tehtud ettepanek taotleda Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi omandis olevale Lubja tn 4 kinnisasjale Tallinna linna kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmist. Isikliku kasutusõiguse esemeks on Lubja tn 4 kinniasja 1182 m2 suurusele osale (isikliku kasutusõiguse ala) ehitatav perspektiivse Lõunaväila ühendustee osa Laagna teega, mille ehitab Tallinna linn.

Tallinna linn ja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on 11. novembril 2009 sõlminud isikliku kasutusõiguse seadmise võlaõigusliku lepingu ja on esitanud kinnistamisavalduse eelmärke seadmiseks.

Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus märkis, et detailplaneering on kooskõlas tervisekaitsenõuetega.

Osaühing Jaotusvõrk (praegu Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ) kooskõlastas detailplaneeringu ja palus kooskõlastada tööjoonised täiendavalt osaühinguga Jaotusvõrk. Vastav nõue on detailplaneeringus määratud.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel lisatingimustel: planeeritavale (ümbertõstetavale) kanalisatsioonitorustikule seada notariaalne servituut võõra kinnistu piires; järgnevateks projekteerimise staadiumiteks (hoonete ja tänavavõrkude vee- ja kanalisatsiooni trasside ehitusprojektide) taotleda AKTSIASELTSilt TALLINNA VESI tehnilised tingimused. Vastavad nõuded on detailplaneeringus määratud.

Lubja tn 4 kinnistu omanik Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Kuna detailplaneering sisaldab kehtestatud Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, esitati detailplaneering planeerimisseaduse § 17 lg 3 p 2 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lg 5 alusel täiendava kooskõlastamise vajaduse määramiseks Harju maavanemale.

Planeeringu põhijoonisel on kujutatud tulevikus rajatav planeeritava ala kaguossa jääv teetunnel vastavalt K‑Projekt Aktsiaseltsi tööle nr 06251. Harju maavanem palus täiendada planeeringu seletuskirjas tänavavõrku ja liikluskorraldust käsitlevat punkti 4.3 tulevikus rajatava tänava osas, kuna lahendus on sisult ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringut.

Harju maavanem ei pidanud vajalikuks planeerimisseaduse § 17 lg 3 punkti 2 alusel määrata Lubja tn 4 kinnistu detailplaneeringule kooskõlastusi riigiasutustega.

Detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.3 on täiendatud.

Lubja tn 4 kinnistu detailplaneering, milles nähti ette moodustada riigikaitsemaa sihtotstarbega Lubja tn 4 kinnistust transpordimaa sihtotstarbega ja sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) või ärimaa sihtotstarbega krunt ning määrati ehitusõigus moodustatavale sotsiaalmaa või ärimaa sihtotstarbega krundile kuni kaheksa maapealse ja kolme maa‑aluse korrusega hoone ehitamiseks ning mõlema moodustatava krundi kasutamise tingimused ning tehti ettepanek Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ muutmiseks, võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 27. mai 2009 korraldusega nr 863‑k “Lubja tn 4 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine“.

Detailplaneeringu vastuvõtmise teade ilmus ajalehes Postimees 1. juunil 2009. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 3.–31. juulini 2009. Teade avaliku väljapaneku aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 26. juunil 2009. Avaliku väljapaneku ajal vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud.

Kuna Lubja tn 4 kinnistu detailplaneeringus on tehtud ettepanek Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ muutmiseks, esitati detailplaneering Tallinna Linnavalitsuse 27. augusti 2009 kirjaga nr LV‑1/5572 planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2 ja § 23 lg 3 p 3 ning Tallinna linna ehitusmääruse § 18 lõike 13 kohaselt Harju maavanemale järelevalveks.

Harju maavanem andis 10. septembri 2009 kirjaga nr 2.1‑13/4577 planeerimisseaduse § 23 lõike 6 alusel Lubja tn 4 kinnistu detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu.

26. oktoobril 2009 sõlmitud lepinguga nr 2‑6/243 võttis Riigi Kinnisvara Aktsiaselts kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine ning haljastuse rajamine.

Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7 punktile 4 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Lubja tn 4 kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast Maa‑ametit, Tartu mnt 83 kinnistu omanikku, korteriühistut Lubja 9 (Lubja tn 9 kinnistu omanike esindaja), Lubja tn 9a kinnistu omanikke, Korteriühistut Lubja 7A (Lubja tn 7a kinnistu omanike esindaja), Korteriühistut Lubja 7 (Lubja tn 7 kinnistu omanike esindaja) ja Lubja tn 5 kinnistu omanikku.

Planeerimisseaduse § 10 lõike 61 kohaselt kuulub üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lõikele 3.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees