Kasutaja  
Parool

AKTAL
Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas
Tallinna Linnavolikogu 28.01.2010 otsus number 11
Redaktsiooni kehtivus:25.01.2018 - ...

 Redaktsioonid

REDAKTSIOON:
Tvk o 25.01.2018 nr 8, vastuvõetud 25.01.2018

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

28. jaanuar 2010 nr 11

 

 

 

 

Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas

 

 

 

Planeerimisseaduse § 24 lg 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse” § 19 lg‑te 1, 3 ja 5 alusel ja arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi:

planeeritav maa-ala asub Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja kalmistupargi, miljööväärtusliku puitasumi ja perspektiivse Kalaranna tänava pikenduse vahelisel alal. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on antud piirkonna juhtotstarve ettevõtluse segahoonestusala, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, välja arvatud ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Kehtestatav Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneering on üldplaneeringut muutev selles osas, et näeb ette planeeringuala maakasutuse sihtotstarbeks valdavalt elamufunktsiooni. Kuna piirkonna linnaehituslik situatsioon on oluliselt muutunud, ei vasta praegune olukord enam üldplaneeringus esitatud juhtotstarbele;

‑ Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga on kavandatud muuta suletud ja räämas tootmismaa sihtotstarbega ala elu- ja ärimaaks ning luua kvaliteetne elamiskeskkond võrdväärselt ümbritseva Kalamaja puitasumiga;

- planeeringuahendusega tagatakse ühendus mereäärse alaga, vesilennukite angaariga ja Kalamaja kalmistupargiga ning kavandatakse elukeskkond, kus pearõhk on pereeluks vajaliku keskkonna loomisel: rohelus, poolprivaatsed õuealad, avalikud mänguväljakud, rahustatud liiklusega tänav, suhteliselt suured korterid;

elufunktsiooni arendamine planeeritaval alal on optimaalseim võimalus avaliku ruumi tekkele ja avatud rohealade jätkumisele;

- korrastatud ning väiksemamahuline ööpäevaringset kasutust omav hoonestus loob piirkonnas võimalused naabrivalveks ning kuritegevuse riskide vähendamiseks;

Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine otsustati jätta algatamata, sest detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi;

planeeringuga on kavandatud likvideerida 56 puud, 10 puuderühma ja 5 põõsast. Alale on kavandatud juurde istutada kokku 400 uut puud, mis vastab Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusele nr 45. Asendusistutuse arvu täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel ning lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv saadakse ehitusloa alusel mahavõetavate puude raieloa menetlemise käigus;

parkimiskohtade arvutamisel on võetud aluseks Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014” vahevööndi normatiiv. Kruntidele on kavandatud kokku 615 parkimiskohta.

 

 

     

1. Kehtestada Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneering, K‑Projekt Aktsiaseltsi töö nr 05138, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas asuva 5,0 ha suuruse Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu jagamine kruntideks ja moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine kokku viie maapinnast kuni 17 meetri kõrguse kuni 4‑korruselise, maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu, kahe maapinnast kuni 17 meetri kõrguse kuni 4‑korruselise, kahe maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu, kuue maapinnast kuni 12 meetri kõrguse kuni 3‑korruselise, maa-aluse korrusega korterelamu ning ühe maapinnast kuni 5 meetri kõrguse 1‑korruselise tootmishoone ehitamiseks ja ühe olemasoleva 4‑korruselise äripindega korterelamu, ühe 3‑korruselise korterelamu ning ühe 1‑korruselise tootmishoone ehitusõiguse täpsustamiseks. Planeeringuga kavandatakse moodustada kaks 5% ärimaa ja 95% elamumaa sihtotstarbega krunti, üks 15% ärimaa ja 85% elamumaa sihtotstarbega krunt, kolm 100% elamumaa sihtotstarbega krunti, kaks 100% tootmismaa sihtotstarbega krunti ja kaks 100% transpordimaa sihtotstarbega krunti. Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
(Kehtetu osaliselt - Tvk o 25.01.2018 nr 8, vastuvõetud 25.01.2018, sätesatud osas)

2. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu” muutmiseks maakasutuse juhtfunktsiooni osas, muutes üldplaneeringukohase maakasutuse segahoonestusala juhtotstarbe korruselamute alaks.

3. Detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamine ning üldkasutatava haljastuse rajamine tagatakse vastavalt 31. augustil 2009 sõlmitud lepingule nr 2‑6/203.

4. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 28. jaanuari 2010
otsuse nr 11
LISA

 

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse „Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas” juurde

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneering, K‑Projekt Aktsiaseltsi töö nr 05138, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas asuva 5,0 ha suuruse Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu jagamine kruntideks ja moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine kokku viie maapinnast kuni 17 meetri kõrguse kuni 4‑korruselise, maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu, kahe maapinnast kuni 17 meetri kõrguse kuni 4-korruselise, kahe maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu, kuue maapinnast kuni 12 meetri kõrguse kuni 3‑korruselise, maa-aluse korrusega korterelamu ning ühe maapinnast kuni 5 meetri kõrguse 1‑korruselise tootmishoone ehitamiseks ja ühe olemasoleva 4‑korruselise äripindega korterelamu, ühe 3‑korruselise korterelamu ning ühe 1‑korruselise tootmishoone ehitusõiguse täpsustamiseks. Planeeringuga kavandatakse moodustada kaks 5% ärimaa ja 95% elamumaa sihtotstarbega krunti, üks 15% ärimaa ja 85% elamumaa sihtotstarbega krunt, kolm 100% elamumaa sihtotstarbega krunti, kaks 100% tootmismaa sihtotstarbega krunti ja kaks 100% transpordimaa sihtotstarbega krunti. Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritav maa-ala asub Põhja-Tallinnas Kalamaja kalmistupargi, miljööväärtusliku puitasumi ja perspektiivse Kalaranna tänava pikenduse (praegu raudtee) vahelisel alal. Valdava osa planeeritavast alast moodustab senini valdavalt suletud iseloomuga ja militaarkasutuses olnud Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu. Kinnistul asub suur asfaltplats, mida hiljuti kasutati veel autode õppesõiduks ning rida militaarsihtotstarbeliste hoonete ja rajatiste varemeid, mis on väheväärtuslikud ning suhteliselt kehvas seisus. Noole tn 2 kinnistul paikneb 3‑korruseline korterelamu. Noole tn 4 kinnistul asub hiljuti 3–4‑korruseliseks büroopindadega korterelamuks rekonstrueeritud paekiviehitis. Uus-Kalamaja tn 10f krundile ja Uus-Kalamaja tn 10e krundile jäävad piirkonda elektrienergiaga varustavad alajaamad. Suurem osa alast on piiratud betoonseina või planktaraga.

Planeeritaval maa-alal asuvad järgmised kinnistud:

·        100% tootmismaa sihtotstarbega Uus-Kalmaja tn 10 kinnistu pindalaga 33 681 m2, kinnistu omanik on kinnistusraamatu andmeil Aktsiaselts YIT Ehitus;

·        100% tootmismaa sihtotstarbega Uus-Kalamaja tn 10e kinnistu pindalaga 119 m2, kinnistu omanik on kinnistusraamatu andmeil Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (kehtetu ärinimi osaühing Jaotusvõrk);

·        100% tootmismaa sihtotstarbega Uus-Kalamaja tn 10f kinnistu pindalaga 99 m2, kinnistu omanik on kinnistusraamatu andmeil Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (kehtetu ärinimi osaühing Jaotusvõrk);

·        100% elamumaa sihtotstarbega Noole tn 2 kinnistu, mis on kinnistusraamatu andmeil jagatud korteromanditeks;

·        85% elamumaa ja 15% ärimaa sihtotstarbega Noole tn 4 kinnistu, mis on kinnistusraamatu andmeil jagatud korteromanditeks.

Planeeritav ala jääb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 “Kultuurimälestiseks tunnistamine” arheoloogiamälestiseks (mälestise registri nr 2628) tunnistatud 13.–16. sajandi asulakoha kaitsevööndisse. Lisaks jääb ala ka kultuuriministri- ja haridusministri 19. juuli 1995 määrusega nr 19/2 “Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud ajaloomälestise Kalamaja kalmistu kaitsevööndisse, osaliselt kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega nr 21 “Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud arhitektuurimälestise Kalamaja kalmistu värav-kellatorni (1780. aastast) kaitsevööndisse; planeeritava ala lääneserv jääb osaliselt Tallinna Linnavalitsuse 28. mai 1993 määrusega nr 105 “Linnapuude, parkide ja aedade looduskaitse alla võtmine kaitse alla võetud Kalamaja kalmistupargi kaitsevööndisse, millele kehtivad Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006 määrusega nr 64 “Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” kehtestatud piirangud.

Planeeringuala jääb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud “Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse” kohasesse Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse.

Noole tänava ääres kasvab nii istutatud kui ka isekülvseid puid. Plaanipäraselt on haljastatud alaga piirnev Noole tn 2 kinnistu. Vastu Küti tn 6 kinnistu piiri kasvab heas seisundis suure võraga saar. Kirdes on raudtee äärde istutatud tammede rida. Ala kesk-, lõuna- ja põhjaosas on mitmeid Berliini paplite rühmi. Ala põhjaservas piki raudteed on hakanud kasvama isekülvsed puud – peamiselt raagremmelgad, saared, vahtrad, papli juurevõsud ja hallid lepad. Haljastuslikku efekti ja kaitset raudteemüra eest pakub vahtra ja saare osalusega puuderühm. Korrapäraselt istutatud puid asub enam ala läänepoolses osas, kus on ridadena vahtraid, kaski, tammesid, kuuski. Alale on istutatud ka lisaks kuuseridadele mõned lehised ja männid, millest väärtuslikumad on kaks harilikku mändi. Põõsarinne on liigivaene ja paljud põõsad on jäänud suurte puude varju ning kängunud.

Alal kehtiv detailplaneering puudub.

2. Kontaktvööndi analüüs

Põhja-Tallinnas asuv terviklik ja keskkondlikult homogeenne Kalamaja asum katab mere, vanalinna, raudteede ja tööstushoonestuse vahelise ala. Planeeritav ala asub linnaehituslikult komplitseeritud kohal: põhjast hakkab seda piirama praeguse raudtee asemele rajatav Kalaranna tänava pikenduseks nimetatav magistraaltee, itta ja lõunasse jääb Kalamaja ajalooliselt väljakujunenud hoonestus. Kavandatavast alast läände jääb Kalamaja piirkonna kõige eripärasem kvartal – endise surnuaia hävitamisel kujunenud ulatuslik kalmistupark. Lisaks on miljööd kujundavaks oluliseks elemendiks ka alast põhja jääva mere ning vesilennukite angaaride lähedus. Patarei ja Sõjasadama vahelisele alale rajati 1930. aastatel rida militaarobjekte. Planeeritaval alal asusid kaitseväe lasketiir, kaitseväe hobuste laatsaret ja laatsareti karjamaa, samuti õhuväe suurtükkide kaevikud. Suletud iseloomuga ala oli militaarkasutuses ka kogu nõukogude võimu perioodi vältel. Ehituslikel ning ka kaitse kaalutlustel ei rajatud veel 19. sajandi lõpul eluhoonestust veepiirile väga lähedale. Käsitletav ala on aga sobiv elamuehituseks ning selle elumajadega hoonestamata jätmine 20. sajandi teisel poolel on seletatav vaid siin valitsenud totalitaarse re˛iimi julgeolekuspetsiifiliste iseärasustega. Planeeritava ala vahetus läheduses Noole ja Uus-Kalamaja tänava nurgal on lasteaed, samuti on suhteliselt lähedal (teekonna pikkuseks ca 800 meetrit) Kalamaja Põhikool Vabriku tänaval. Gümnaasiumid jäävad Kalamajast pisut eemale: Kopli tänaval asuv Kopli Kunstigümnaasium ca 4 km kaugusel ja Gustav Adolfi Gümnaasium Suur-Kloostri tänaval ca 2 km kaugusel. Kalamaja asumi serval ca 1 km kaugusel, Kopli ja Telliskivi tn nurgal asub Säästumarket, selle naabruses Balti Jaama turg ning kaubanduskeskus. Lähedusesse kavandatakse Eesti Meremuuseumi ulatuslikku ekspositsiooni, samuti planeeritakse ühiskondlikku funktsiooni endisesse Patarei vanglasse.

Planeeringuala kontaktvööndis on algatatud ja kehtestatud järgmised detailplaneeringud: Tallinna Linnavalitsuse 3. juuni 2009 korraldusega nr 943‑k algatatud “Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneering, eesmärgiga Põhja-Tallinnas asuvate riigikaitsemaa sihtotstarbega Kalaranna tn 2, Kalaranna tn 2a, tootmismaa sihtotstarbega Küti tn 15a, Küti tn 17e ja Küti tn 17f, transpordimaa sihtotstarbega Küti tn 17 ning elamumaa sihtotstarbega Küti tn 17c kinnistute ümberkruntimine ning ehitusõiguse määramine ühe 6‑korruselise ärihoone, kahe 4‑korruselise ärihoone, ühe 3‑korruselise ärihoone, ühe kuni 5‑korruselise administratiivhoone, ühe kuni 5‑korruselise äri- ja administratiivhoone, ühe 2‑korruselise parkimishoone, ühe 2‑korruselise ärihoone ning ühe 1‑korruselise administratiivhoone ja ühe kuni 2‑korruselise sadamahoone ehitamiseks. Lisaks on ette nähtud olemasolevate arhitektuurimälestiste: nr 8485 Kaitsekasarm, nr 8486 Kaitsekasarmu mortiiripatarei, nr 3115 AKTSIASELTSi TALLINNA VESI lennukite angaarid, nr 27354 Lennusadama staabihoone ja kasarmuhoone, ühe 4‑korruselise ja kahe 1‑korruselise administratiivhoone, Suur-Patarei tn 29 kinnistule jääva 2‑korruselise eluhoone ning kahe abihoone ja Suur-Patarei tn 29e alajaama rekonstrueerimine. Kokku on kavandatud neli 100% ärimaa, üks 100% elamumaa, kolm 100% sotsiaalmaa, kuus 100% transpordimaa, üks 100% tootmismaa, kaks 10% ärimaa ja 90% sotsiaalmaa ning üks 70% ärimaa ja 30% sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt; Tallinna Linnavalitsuse 16. jaanuari 2002 korraldusega nr 155‑k algatatud “Vana-Kalamaja tn 28B ja 30, Jahu tn 7B ja 7D kinnistute ning lähiala detailplaneering”, mille eesmärgiks on Vana-Kalamaja tn 28B ja 30 ning Jahu tn 7D kinnistute vahelise hoonestamata maa enampakkumisega erastamine ja liitmine naaberkinnistuga ning seoses sellega uue krundi moodustamine ja planeeringuala kruntidele ehitusõiguse ulatuse määramine; Tallinna Linnavalitsuse 22. augusti 2007 korraldusega nr 1444‑k kehtestatud “Vana-Kalamaja tn 39/ Küti tn 1 kinnistu detailplaneering“, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas asuva 0,2 ha suuruse Vana-Kalamaja tn 39 // Küti tn 1 kinnistu sihtotstarbe muutmine sotsiaalmaast elamumaaks ning krundi hoonestamine kahe korterelamuga, lisaks määratakse planeeritaval alal oleva krundi ehitusõigus, lahendatakse heakorrastus, haljastus, juurdepääsud, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine; Tallinna Linnavalitsuse 27. detsembri 2007 korraldusega nr 2308‑k algatatud “Kungla tn 40 kinnistu detailplaneering”, mille eesmärgiks on Põhja-Tallinnas Kungla tn 40 kinnistule ehitusõiguse andmine 3‑korruselise 6 korteriga korterelamu rajamiseks ning planeeritava kinnistu heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine; Tallinna Linnavalitsuse 29. aprilli 2009 korraldusega nr 693‑k vastuvõetud “Soo tn 40 kinnistu detailplaneering”, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas asuval 0,31 ha suurusel planeeringualal asuva Soo tn 40 kinnistu sihtotstarbe muutmine 50% ärimaast ja 50% elamumaast 100% elamumaaks ning kinnistule ehitusõiguse määramine ühe 3‑korruselise (sh katusekorrus) ja 2 maa-aluse korrusega 16 korteriga korterelamu ehitamiseks. Kokku on kavandatud üks 100% elamumaa ja üks 100% transpordimaa sihtotstarbega krunt.

3. Tallinna üldplaneering ja selle muutmise põhjendused

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringukohaselt on antud piirkonna juhtotstarve ettevõtluse segahoonestusala, mis võimaldab alal paikneda igasugusel ettevõtlusel, välja arvatud ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi.

Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneering on üldplaneeringut muutev selles osas, et käesolev detailplaneering näeb ette planeeringuala maakasutuse sihtotstarbeks valdavalt elamufunktsiooni. Kuna piirkonna linnaehituslik situatsioon on oluliselt muutunud, ei vasta praegune olukord enam üldplaneeringus esitatud juhtotstarbele.

Planeeringualale kavandatud hoonestus moodustab tänapäevase jätku väljakujunenud Kalamaja hoonestusele ja praktiliselt kasutuseta maa-ala väärtustatakse sobiva elukeskkonna loomisega. Tallinna üldplaneeringu põhikontseptsioon näeb ette olemasoleva hoonestusmaa ratsionaalsemat kasutamist, sealhulgas ka tühjade või puudulikult välja ehitatud alade kasutuselevõtmist. Kalamaja asumi vahetusse lähedusse intensiivse ärifunktsiooni sissetoomine mõjub negatiivselt olemasolevale väärtuslikule miljööle. Elufunktsiooni arendamine planeeritaval alal on optimaalseim võimalus avaliku ruumi tekkeks ja avatud rohealade jätkumiseks. Korrastatud ning väikesemahuline ööpäevaringset kasutust omav hoonestus loob piirkonnas võimalused naabrivalveks ning kuritegevuse riskide vähendamiseks. Kontaktvööndisse jäävad arhitektuurselt väärtuslikud ajaloolised rajatised omavad suurt potentsiaali vaba aja veetmise kohtadena, mille sihtgrupiks saavad olema eelkõige vahetus läheduses elavad inimesed, sh planeeritavale alale rajatava hoonestuse tulevane elanikkond. Eriilmelisi sadama- ja elupiirkondi ühendava mereäärse kergliiklustee loomine on lähiaastate parim võimalus tuua Tallinna südalinna tagasi elukeskkonna suhtes nõudlik tööjõu- ja investeeringuteressurss. Pargi kõrvale rajatav võimalik äri- ja tootmishoonete kvartal ei tagaks ööpäevajärgselt inimeste kohalolu, mis loob soodsa pinnase kuritegevusele. Arvestades eeltoodut on antud asukohas Tallinna üldplaneeringu muutmine maakasutuse juhtotstarbe osas linnaehituslikult põhjendatud.

4. Koostatav Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering ja selle kooseisus olev Kalamaja ehitusmäärus

Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatati “Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu” koostamine, mille eesmärgiks on Põhja-Tallinna erinevate osade omavahelise sidususe tagamine ning nende funktsionaalsuse mitmekesistamine. Planeeringus määratakse täiendavad võimalused elamuehituseks garaa˛ikomplekside ja kasutusest välja jäänud tööstusalade arvelt, Kopli kaubajaama võimalikuks ümberstruktureerimiseks multifunktsionaalseks büroo- ja elamualaks, määratakse täiendavad miljööalad ning töötatakse välja sadamate arengusuunad ja perspektiivid. Üldplaneeringuga tagatakse linnaosa sidusus ümbritsevate aladega nii funktsionaalselt kui ka ühendusteede osas – koostatakse toimivad ja loogilised liiklusskeemid. Tallinna Linnavolikogu 25. jaanuari 2007 otsusega nr 5 kinnitatud “Põhja-Tallinna arengukava aastateks 2007–2010” p 3.3.2 kohaselt tuleb koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringuga anda lahendused rannaalade kasutamiseks, transpordikorralduseks, elamu- ja tööstusalade arendamiseks koos keskkonnamõjude hindamisega, miljööväärtuslike hoonestusalade määratlemiseks, piiride täpsustamiseks ning kaitse- ja  kasutustingimuste määramiseks. Maakasutamise funktsioonide täpsustamisega tuleb tegeleda kogu Põhja-Tallinna linnaosa territooriumil.

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koosseisus koostatava Kalamaja ehitusmääruse eesmärgiks on miljööväärtusliku ala kui ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja seda kujundavate ehitiste, kinnistute struktuuri, maastikuelementide, miljöö eripära ja avanevate kaug- ning sisevaadete säilitamine. Kalamaja ehitusmääruse tööversioon on koostatud Kalamaja asumile, mis piirneb Kopli tänava, Telliskivi tänava, Kopli tänavaga paralleelse raudtee, Volta tänava, Kalamaja kalmistupargi, Kalaranna tänava, perspektiivse Kalamaja möödasõidutee, Kalasadama tänava ja Põhja puiesteega. Planeeritav maa-ala jääb Kalamaja ehitusmääruse tööversiooni järgi 25. kvartalisse. Kvartali hoonestuse rekonstrueerimiseks ja uushoonestamiseks on koostatud Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneering, millega lahendatakse kvartalisisene autode ja jalakäijate liiklus, arvestades Kalamaja kammerlikku miljööd. Kruntide maakasutuse sihtotstarbeks näeb Kalamaja ehitusmääruse tööversioon 25. kvartalisse ette peamiselt elamud ja elamutega integreeritud väiketeeninduse, kaubanduse ja töökojad. Krundi maksimaalseks täisehituseks on lubatud 40%. Uus- Kalamaja ja Noole tänava poolses osas on hoonete lubatud kõrguseks maapinnast kuni 12 meetrit sh 3 täiskorrust ja perspektiivse möödasõidutee poolses osas on hoonete lubatud kõrguseks maapinnast 17 meetrit, sh 4 täiskorrust. Kalamaja kalmistupargi ja 25. kvartali vaheline ala võib olla hoonestatud hajutatult väiksemate hoonemahtudega. Hoonestusviisiks on ettenähtud lahtine ning kahe naabermaja vaheline ja tänavaäärne piire võib olla puitlipp- või puitplankaed kõrgusega 1,5–2 meetrit maapinnast. Eesaia piirdeks võib olla hekk, hõre puitlipp, sepis- või metallvõrkpiire kivisokliga või kivipostidega kõrgusega mitte üle 1,2 meetri maapinnast. Krundi pindalast peab haljastatud osa olema minimaalselt 30%. Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga on ette nähtud valdavalt elamud, väiketeenindus ja bürood. Planeeringuala täisehituse protsendiks on kavandatud 31, planeeringuala hoonestustihedus on ca 1,0. Planeeritavad hooned on kavandatud maksimaalselt 4‑korruselised, kõrgusega maapinnast kuni 17 meetrit. Kalamaja kalmistupargi ja 25. kvartali vaheline ala on kavandatud hoonestada hajutatult väiksemate hoonemahtudega. Hoonestusviis on kavandatud lahtine ja sobivatesse kohtadesse on planeeritud tänavaäärne piire, puitlipp- või puitplankaed, maksimaalse kõrgusega maapinnast 1,5 meetrit. Eesaia piirdeks on planeeritud hekk, hõre puitlipp, sepis- või kivisokliga või kivipostidega, kõrgusega mitte üle 1,2 meetri maapinnast. Kehtestatava detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kooseisus koostatava Kalamaja ehitusmäärusega ja kavandatav uus hoonestus järgib miljööväärtuslikule alale iseloomulikku hoonestusstruktuuri.

5. Detailplaneeringuga kavandatu

Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga on kavandatud muuta suletud ja räämas tootmismaa elu- ja ärimaaks ning luua alale kvaliteetne elamiskeskkond võrdväärselt ümbritseva Kalamaja puitasumiga. Hoonestus tänavafrondis on madal ning ehitiste projekteerimisel on ette nähtud vana hoonestusega haakuvate ehitusmaterjalide kasutamist. Põhjakülge on planeeritud perspektiivse Kalaranna tänavaga ristisuunaline hoonestus, kvartali suleb perspektiivse Kalaranna tänava pikendus. Planeeringuahendusega tagatakse ühendussuunad mereäärega, vesilennukite angaariga ja Kalamaja kalmistupargiga ning kavandatakse elukeskkond, kus pearõhk on pereeluks vajaliku keskkonna loomisel: rohelus, poolprivaatsed õuealad, avalikud mänguväljakud, rahustatud liiklusega tänav, suhteliselt suured korterid. Tänavafrondi liigendamiseks ning elamukvartali monofunktsionaalsuse vältimiseks on planeeringualale osaliselt kavandatud ka ärifunktsioon. Hoonetevaheline avatud ruum on kavandatud võimalikult autovabana. Planeeringuala keskosas moodustub poolkaarekujuline avalik linnaruum-väljak, kuhu on ette nähtud rajada laste mängu- ja spordiplatsid ning rohkesti haljastust. Kaarjas lahendus annab võimaluse ehitada a˛uurne arhitektuurikompleks, milles on ka viiteid klassikalisele linnaväljakule. Kaarvormide kasutamine on inspireeritud läheduses asuvate Patarei vangla ja vesilennukite angaaride arhitektuurivormidest. Elamutele on kavandatud ühised suured krundid, kuna ühele krundile kavandatud maapealseid hooneid ühendab ühine maa-alune parklakorrus. Planeeritav ala asub kesk- ja vanalinna vahetus läheduses, minutilise jalakäiguteekonna kaugusel linna keskusest. Seoses rannaalade planeerimisega ning avalikku kasutusse võtmisega on planeeringu liikluslahenduse kavandamisel olulisteks mõjuriteks Kalaranna tänava pikenduse ning rannapromenaadi lahendused. Mahapööre Kalaranna tänava pikenduselt rajatakse planeeritava ala vahetus läheduses olevalt Küti põiktänavalt. Rannapromenaad oma sportimis- ja muude vaba aja veetmise võimalustega omab Põhja-Tallinnas suurt potentsiaali.

Detailplaneeringuga on ette nähtud planeeringuala jagamine 10 krundiks järgmiselt:

Positsioon (edaspidi pos) 1 on kavandatud 5% ärimaa ja 95% elamumaa sihtotstarbega krunt suurusega 11 576 m2. Krundile on antud ehitusõigus viie äripindadega korterelamu ehitamiseks, suurim lubatud kõrgus maapinnast 17 meetrit, lubatud maapealseid korruseid maksimaalselt 4 ja 1 maa-alune korrus. Viide äripindadega korterelamusse on kavandatud kokku 148 korterit.

Pos 2 on kavandatud 100% elamumaa sihtotstarbega krunt suurusega 4444 m2. Krundile on antud ehitusõigus kolme korterelamu ehitamiseks, suurim lubatud kõrgus maapinnast on 12 meetrit, lubatud maapealseid korruseid kuni 3, kolmas korrus moodustab kuni 60% maapealsest hoonealusest pinnast ja 1 maa-alune korrus. Kolme korterelamusse on kavandatud 18 korterit.

Pos 3 on kavandatud 100% elamumaa sihtotstarbega krunt suurusega 3807 m2. Krundile on antud ehitusõigus kolme korterelamu ehitamiseks, suurim lubatud kõrgus maapinnast 12 meetrit, lubatud maapealseid korruseid maksimaalselt 3 ja 1 maa-alune korrus. Kolme korterelamusse on kavandatud 51 korterit.

Pos 4 on kavandatud 5% ärimaa ja 95% elamumaa sihtotstarbega krunt suurusega 9985 m2. Krundile on antud ehitusõigus kahe äripindadega korterelamu ehitamiseks, suurim lubatud kõrgus maapinnast on 17 meetrit, lubatud maapealseid korruseid kuni 4, kusjuures neljas korrus moodustab maksimaalselt 45% maapealsest hoonealusest pinnast ja 2 maa-alust korrust. Kahte äripindadega korterelamusse on kavandatud 136 korterit.

Pos 5 on kavandatud 15% ärimaa ja 85% elamumaa sihtotstarbega krunt suurusega 4274 m2. Krundile on üks olemasolev 4‑korruseline äripindadega korterelamu. Krundile ei ole täiendavat ehitusõigust ette nähtud.

Pos 6 on kavandatud 100% elamumaa sihtotstarbega krunt suurusega 2976 m2. Krundil paikneb üks olemasolev 3‑korruseline 15 korteriga elamu. Krundile ei ole täiendavat ehitusõigust ette nähtud.

Pos 7 on kavandatud 100% tootmismaa sihtotstarbega krunt suurusega 99 m2. Krundil paikneb üks 1‑korruseline tootmishoone (alajaam). Krundile täiendavat ehitusõigust ette ei ole nähtud.

Pos 8 on kavandatud 100% transpordimaa sihtotstarbega krunt suurusega 3401 m2, mille eesmärk on tagada juurdepääsud planeeritud kruntidele.

Pos 9 on kavandatud 100% transpordimaa sihtotstarbega krunt, suurusega 522 m2, mille eesmärk on tagada ühendus Küti tänava pikenduse (pos 8) ja Kalmistupargi vahel.

Pos 10 on kavandatud 100% tootmismaa sihtotstarbega krunt, suurusega 63 m2. Krundile on antud ehitusõigus ühe 1‑korruselise tootmishoone ehitamiseks, suurim lubatud kõrgus maapinnast 5 meetrit, 1 maapealne korrus ja maa-aluseid korruseid ette nähtud ei ole.

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 24. märtsi 2005 otsusega nr 67 algatatud teemaplaneeringule “Tallinna rohealad” on tegemist arengualaga. Teemaplaneeringu kohaselt on alale kavandatav välisruumi tüüp aedlinn, millele on iseloomulik sarnane krundijaotus. Kruntidel on valdavalt eesaed, majandustsoon ning tagaõu viljapuude, marjapõõsaste, aedvilja- ja lillepeenarde, üksikute ilupuude-põõsaste ning muruplatsiga. Teemaplaneering näeb ette haljastusega alade osakaaluks krundil vähemalt 30%, millesse ei arvata katuse-, garaa˛ipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus. Detailplaneeringuga on ette nähtud Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ümberkruntimine ning pärast ümberkruntimist on detailplaneeringu elluviimisel ette nähtud tagada maapinnaga ühendatud haljasalade osakaaluks vähemalt 30%. Vastavalt rohealade teemaplaneeringule on Kalaranna tänava äärde kavandatud täiendavalt tänavahaljastust. Kõik II väärtusklassi hinnatud puud on ette nähtud säilitada.

Planeeringuga on kavandatud kokku likvideerida 56 puud, 10 puuderühma ja 5 põõsast. Väärtusklasside alusel on planeeritud likvideerida: 32 III väärtusklassi kuuluvat üksikpuud, IV väärtusklassi kuuluvat 20 puud ja 10 puuderühma (järelekasvud) ning V väärtusklassi kuuluvat 4 puud ja 5 põõsast. Planeeringuga ette nähtud likvideeritavate puude haljastusväärtuse kompenseerimine on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määruse nr 45Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord” tingimustele. Kokku on kavandatud alale juurde istutada kuni 400 uut puud. Asendusistutuse arvutusel ei ole arvestatud pos 5 krundi haljastust, sest haljastus likvideeriti krundile jääva hoone rekonstrueerimisprojekti alusel ja tingimustel (K‑Projekt Aktsiaseltsi töö nr 06053, ehitusload nr 21823, 21825, 21826, 21827, 21829, 21830). Asendusistutuse arv täpsustatakse konkreetsete kruntide puhul ehitusprojektide koostamise staadiumis.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamise koostas planeeritavale alale Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaal augustis 2007. Kuna tegemist on kõrgete liiklusmüra tasemetega, siis tuleb uute hoonete ehitamisel ette näha meetmed mürataseme vähendamiseks tänavaäärsete äri-, eluhoonete siseruumides; see kehtib eelkõige perspektiivse Kalaranna tänava äärde planeeritud elamutele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit vastavalt standardile EVS‑EN ISO 717. Vastavalt standardis EVS 842:2003 toodule tuleks projekteeritavate hoonete välispiirete konstruktsioonid projekteerida tänavapoolsel küljel minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks olenevalt planeeritava hoone asukohast vähemalt 35–45 dB. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab vähemalt 50% välispiirde pinnast, võtta akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirete õhumüra isolatsiooni indeks. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud. Elamute ja teiste müratundlike hoonete projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistubasid) ei tasuks paigutada tiheda liiklusega tänava (perspektiivne Kalaranna tänav) poolsele küljele.

Planeeritavale alale jäävad alajaamad nr 392 (Uus-Kalamaja tn 10f) ja 5627 (Uus-Kalamaja tn 10e). Noole tn 2 kinnistut läbivad olemasolev gaasitrass ning elektriõhuliin. Planeeritavale alale on välja antud Noole tn 4 (endine Uus-Kalamaja tn 10 // Noole tn 6/8) kinnistul asuva äri- ja eluhoone tehnovõrkude ehitusload nr 21823, 21825, 21826, 21827, 21829, 21830. Lahendus on koostatud vastavalt 21. novembri 2005 AKTSIASELTSi TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele nr TT 3040. Planeeritava ala veega varustamiseks on vajalik asendada Soo tänava olemasolev veetoru Ø160 mm veetoruga. Igale planeeritavale krundile on ette nähtud veeühendus ja liitumispunkt väljaspool krundi piiri. Planeeritava ala reovee ja sademetevee eelvooluks on olemasolev kanalisatsioonitorustik Uus-Kalamaja ja Kungla tänava ristmiku lähedal. Detailplaneeringu elektrivarustuse lahenduse aluseks on Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ Tallinn-Harju piirkonna poolt 18. detsembril 2007 välja antud tehnilised tingimused nr 126632. Kruntide sidevarustuse lahenduse aluseks on Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 6937041. Planeeringuala ümbritsevate Uus-Kalamaja ja Noole tänava kaablikanalisatsioonist on maa-alale planeeritud kaablikanalisatsioon. Planeeritavale transpordimaa sihtotstarbega krundile on ette nähtud asukohad uutele sideliinirajatistele. Planeeritav maa-ala kuulub Tallinna kaugküttepiirkonda, kuid Aktsiaselts Tallinna Küte teatas 27. juuni 2006 kirjaga nr 21300-02-06/99, et Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ühendamist kaugküttevõrguga ei võimalda tehnilised võimalused. Seoses sellega on Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu soojavarustus Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määruse nr 19 kohaselt käsitletav erandina, mille korral kaugküttepiirkonda ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte. Detailplaneeringu gaasivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Aktsiaseltsi Eesti Gaas 18. septembril 2007 väljastatud tehnilised tingimused nr 6‑2/554. Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringuga kavandatud elu- ja ärihoonete liitumine gaasivõrguga on planeeritud Tööstuse tänaval paiknevalt B‑kategooria MOP 3.0 bar gaasi jaotustorustikust. Gaasitorustik on planeeritud piki Salme tänavat detailplaneeringu alani ja planeeringuala siseselt tee alla kuni krundi piirile jääva maa-aluse siibriga varustatud liitumispunktini. Põhjasuunas on ette nähtud gaasitorustiku ühendamine põhjaväila sihis planeeritava B‑kategooria torustikuga (projekteerija GS Projekt OÜ). Katlamajade ja liitumispunktide asukohad täpsustada ehitusprojekti koostamise staadiumis.

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Küti, Salme, Noole ja Uus-Kalamaja ja perspektiivse Kalaranna tänava kaudu. Ala läbiv kvartalisisene tänav on kavandatud valdavalt ühesuunalise aeglustatud liiklusega tänavaks. Planeeringuala sisese teedevõrgu planeerimisel on ette nähtud rakendada õueala meetmeid, liikluse rahustamise põhimõtteid ning kasutada kiirusepiiranguid, künniseid, tõstetud ülekäiguradasid. Parkimine on valdavas osas viidud hoonete alla. Planeeritavatele tänavatele on jalakäijatele liiklemiseks ette nähtud kõnniteed. Kalmistupargi ja Küti tänava pikenduse vahele on kavandatud jalakäijatele mõeldud ühendus. Peamine planeeritavat ala mõjutav perspektiivne ühiskondlik transport hakkab kulgema piki perspektiivset Kalaranna tänavat (planeeringuala vahetusse lähedusse on kavandatud bussipeatused), olemasolev autobussiliiklus toimub piki lähedal asuvat Tööstuse tänavat. Vastavalt “Tallinna parkimise korralduse arengukavale aastateks 2006–2014” peab krundile ette nägema vähemalt 581 parkimiskohta. Krundile on kavandatud kokku 615 parkimiskohta, mis vastab Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014” vahevööndi parkimisnormatiivile. Elamualal tuleb vastavalt standardi EVS 843:2003 § 10.2.2‑le ette näha lisaks krundil paiknevatele parkimiskohtadele ka üldkasutatavad parkimiskohad normatiiviga 1 parkimiskoht / 5000 sb – m2 bussidele või veoautodele. Hiljuti rekonstrueeritud Noole tn 4 kinnistu parkimine saab olema lahendatud planeeritaval alal vastavalt korterite ostu–müügi lepingu p 1.7‑le. Tingimus vastab parkimise arengukava punktile 4.2.3, millle kohaselt kokkuleppel Tallinna Transpordiametiga ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga võib linnavalitsuse nõusolekul parkimisnormatiivi täita teistel kinnistutel vastava asjaõiguse olemasolul. Kiiret peatumist või hädaabipeatust vajavatele külalistele on ette nähtud 21 parkimiskohta planeeringuala sisetänava ääres, neid saavad vajadusel kasutada ka bussid või veoautod.

Jäätmete kogumine nähakse ette kooskõlas jäätmeseaduse ja Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrusega nr 36 kehtestatud “Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga”. Planeeritaval alal on ette nähtud jäätmete kogumine hooneväliselt. Detailplaneering näeb ette olmejäätmete sorteeritud kogumise mahutite paigaldamise.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamist taotles Aktsiaselts YIT Ehitus 24. märtsil 2005 registreeritud avaldusega.

Aktsiaseltsile YIT Ehitus anti 11. oktoobril 2007 lepinguga nr DP‑35/H‑07 üle detailplaneeringu koostamise ja koostamise finantseerimise õigus.

Detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2007 korraldusega nr 1891‑k “Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-Tallinnas” eesmärgiga Põhja-Tallinnas asuva Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu jagamine kruntideks ja tekkivatele kruntidele ehitusõiguse määramine kuni seitsme 4‑korruselise, kahe 3–4‑korruselise ning kolme 3‑korruselise elu- ja ärihoone, ühe 3‑korruselise ja kolme 2–3‑korruselise korterelamu rajamiseks. Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Teade detailplaneeringu algatamisest ilmus ajalehes Postimees 3. novembril 2007. Teade eskiislahendusega tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 22. novembril 2007. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus Põhja-Tallinna Valitsuses avalik arutelu 29. novembril 2007.

Detailplaneeringu koostas K‑Projekt Aktsiaselts. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega”. Detailplaneeringule on lisatud O. Abneri aprillis 2005 koostatud haljastuse hinnang, Hendrikson & Ko 2005. aasta augustis koostatud Uus-Kalamaja tn 10 // Noole tn 6/8 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiisi keskkonnaseisundi ülevaade; OÜ IPT Projektijuhtimine 2007. aastal koostatud reostusuuring ja Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali 2007. aasta augustis koostatud liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine.

Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse” § 16 lg‑s 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Põhja-Tallinna Valitsus, Põhja-Tallinna halduskogu, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet; Muinsuskaitseamet; Põhja-Eesti Päästekeskus, Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitlus ja Elion Ettevõtted Aktsiaselts kooskõlastasid detailplaneeringu märkusteta. Lisaks on detailplaneeringu kooskõlastanud Aktsiaselts YIT Ehitus, Aktsiaselts Tallinna Küte. Noole tn 2 kinnistu omanikele on saadetud 19. detsembril 2007 tähitud kirjad, milles tutvustati detailplaneeringu eesmärke.

Keskkonnaministeerium kooskõlastas detailplaneeringu järgmise tingimusega: planeeringus kavandatavate tegevustega ei kahjustata mingilgi määral looduskaitse all olevat Kalamaja kalmistuparki. Kalamaja kalmistupark on kaitse alla võetud Tallinna Linnavalitsuse 28. mai 1993 määrusega nr 105 “Linnapuude, parkide ja aedade looduskaitse alla võtmine” ning seal kehtivad “Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjaga” kehtestatud piirangud. Tingimusega arvestatakse detailplaneeringu realiseerimisel.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste tingimustega: 1) Lammutus, ehitus- ja haljastusprojektid kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonnaametiga; 2) Jääkreostusega alade saneerimiskava kooskõlastada enne tööde algust keskkonnaametiga, saneerimistööd tellida ohtlike jäätmete käsitluslitsentsi omavalt ettevõttelt; 3) Kalamaja kalmistupargi territooriumil paikneva elektrikaabli ümbertõstmise ja parki läbivate kergliiklusteede ehitusprojektid kooskõlastada Harjumaa Keskkonnateenistusega; 4) Elamukruntide pos 1 ja 4 hoonestusprojektide koostamisel näha ette täiendavate olmejäätmete kogumisplatside või ‑aedikute rajamine, tagada tuleb jäätmeveoki nõuetekohane juurdepääs kogumismahutitele; 5) Üle 300 kW soojatootlikusega katlaseadme välisõhu saasteluba lisada elamu ehitusprojektile. Tingimused täidetakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete ja tänavate veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojektide) koostamiseks taotleda AKTSIASELTSilt TALLINNA VESI tehnilised tingimused. Tingimustega arvestatakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.

Tallinna Linnavaraamet (endise nimetusega Tallinna Maa-amet) kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste tingimustega: 1) detailplaneeringuga määratakse avalikku kasutusse Küti tn pikenduseks moodustatav krunt pos 8 ning krunt pos 9, mis tagab jalakäijate ühenduse Küti tn pikenduse ja Kalamaja kalmistupargi vahel. Samuti nähtub detailplaneeringu põhijooniselt, et kõnniteed on avalikuks kasutamiseks. Kuna avalik läbipääs Kalamaja kalmistupargi ja Küti tn vahel on tagatud mööda Noole tänavat ja Uus-Kalamaja tänavat, siis Tallinna Linnavaraamet palub kaaluda planeeringualale kavandatavate kõnniteede, elamutele juurdepääsu krundi pos 8 ning krundi pos 9 avalikku kasutusse määramise otstarbekust. Juhul, kui kruntide pos 8 ja pos 9 avalikku kasutusse määramine on otstarbekas, siis Tallinna Linnavaraamet palub edastada Tallinna Maa-ametile maaomanike kirjalik nõusolek nimetatud kruntide tasuta Tallinna linnale võõrandamise kohta; 2) detailplaneeringu seletuskirja lisada selgitus, kas mitme korterelamu planeerimine ühele suurele krundile on perspektiivselt otstarbekas; 3) transpordimaa kruntide väljaehitamise tingimused kooskõlastada Tallinna Kommunaalametiga. Tingimus nr 1 ja 2 on täidetud, vastavasisuline leping on Tallina Linnavaraametiga sõlmitud. Tingimus nr 3 täidetakse järgmistes projekteerimise staadiumites.

Elering OÜ (kehtetu ärinimi Osaühing Põhivõrk) kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste tingimustega. Projekteeritava keskpinge kaabli ristumine 40 kV kaablitega (L8003, L8001) teostada altpoolt kaablikanalit, nõutud puhasvahe 0,3 m. Kaabli kaitsetsoonis teostada kaevetööd käsitsi. Eelprojekt kooskõlastada täiendavalt Elering OÜ‑ga. Tingimus täidetakse ehitusprojektide koostamise staadiumis.

Aktsiaselts Eesti Gaas on detailplaneeringu kooskõlastanud tingimusega, et tehnovõrkude tööjoonised kooskõlastatakse AS-iga EG Võrguteenus. Tingimusega arvestatakse ehitusprojekti koostamisel.

Aktsiaselts KH Energia-Konsult kooskõlastas detailplaneeringu tingimusega, et tööprojekti koostamiseks tuleb võtta tehnilised tingimused ja tööprojekt täiendavalt kooskõlastada. Tingimus täidetakse ehitusprojektide koostamise staadiumis.

Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ võrguehituse osakonna Tallinn-Harju sektor kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste tingimustega: Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt. Tööprojekti koostamiseks taotleda uued tehnilised tingimused objektide liitumiseks ja olemasoleva võrgu ümberehitamiseks. Tingimused täidetakse ehitusprojektide koostamise staadiumis.

Detailplaneeringu algatamise korralduses määrati järgnevad lisanõuded: 1) enne mistahes kaevetöid planeeringualal tuleb korraldada arheoloogilised eeluuringud ja kaevetööde teostamise ajal tagada arheoloogiline järelevalve ning taotleda Tallinna Kultuuriväärtuste Ametilt kaevetööde luba; 2) detailplaneering ja kõikide rajatavate hoonete ehitusprojektid tuleb täiendavalt kooskõlastada Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga; 3) käsitleda lähinaabruses paiknevate tööstusettevõtete ja perspektiivse Kalaranna tänava kahjulike mõjude, nagu müra, õhusaaste, vibratsiooni leevendamise võimalusi; 4) reostusuuringute programm kooskõlastada keskkonnaametiga detailplaneeringu koostamise käigus ning vajadusel esitada ülenormatiivse reostusega alade saneerimise ettepanekud; 5) soojakoormused esitada kruntide kaupa ning näha ette maagaasil töötavate katlaseadmete välisõhu saastelubade lisamine ehitusprojektidele; 6) detailplaneering kooskõlastada looduskaitsealuse Kalamaja kalmistupargi valitseja – Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistusega; 7) parkimiskohtade arvutamisel võtta aluseks Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014”; 8) likvideeritavate puude haljastusväärtuse kompenseerimisel asendusistutusega lähtuda Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusega nr 45 kehtestatud “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimustest ja korrast”. Tingimusega 1 on arvestatud ning arvestatakse ka edaspidi ehitusprojektide realiseerimisel, tingimus 2 täidetakse ehitusprojektide koostamise staadiumis, tingimused 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 on täidetud.

Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu on heaks kiitnud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Kuna detailplaneering sisaldab Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, esitati detailplaneering planeerimisseaduse § 17 lg 3 p 2 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lg 5 alusel täiendava kooskõlastamise vajaduse määramiseks Harju maavanemale. Maavanem ei pidanud planeerimisseaduse § 17 lg 3 punkti 2 alusel vajalikuks määrata detailplaneeringule täiendavaid kooskõlastusi. Maavanem juhtis tähelepanu sellele, et keskkonna hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõikest 3 tulenevalt peab keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldama detailplaneeringu koostamise käigus, kui kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes sama seaduse § 6 lg 2–4 sätestatust. KeHJS § 6 lg 2 jätab kohalikule omavalitsusele suure diskretsiooni kohustuse võimalike oluliste keskkonnamõju kaasa toovate tegevuste analüüsile ja keskkonnamõju algatamise vajaduse otsustamisele. KeHJS § 6 lõikes 4 on öeldud, et KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määrusega nr 224 kinnitatud “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 kohaselt tuleb KeHJS § 6 lõikes 1 ning määruses nimetamata linna arendustööde (näiteks elamurajooni rajamine) puhul, välja arvatud üksikute elamute ehitamine, kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust. Planeeringuga on kavandatud lisaks ca 400 korteriga elamurajoonile (ligi 1200 elanikku) ka kaubandus- ja teenindushooned, büroopinnad ning neid teenindavad teed ja tehnovõrgud. Eeltoodust tulenevalt palun kohalikul omavalitsusel tõsiselt kaaluda, kas ligi 1200 elanikuga elamurajooni rajamisega kaasnev mõju on oluline või mitte. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest või algatamata jätmisest tuleb teavitada avalikkust vastavalt KeHJS § 35 lõigetest 6–7 sätestatud tingimustele. KeHJS § 33 lõikest 5 tulenevalt peab keskkonnamõju strateegilise hindamise mittekorraldamise korral tegema algatamata jätmise otsuse, mis peab sisaldama KeHJS § 33 lg 5 punktides 1–6 sätestatud teavet. Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korral palun teha algatamata jätmise otsus vastavalt seaduses sätestatud tingimustele ning esitada need põhjendused, mis tingisid keskkonnamõju hidamise algatamata jätmise. Tallinna Linnavalitsuse 10. septembri 2008 korraldusega nr 1490‑k “Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine” on detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine jäetud algatamata.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 14. jaanuari 2009 korraldusega nr 36‑k “Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine Põhja-Tallinnas”. Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus ajalehes Postimees 17. jaanuaril 2009. Teade avaliku väljapaneku asukoha ja aja kohta ilmus ajalehes Postimees 28. jaanuaril 2009. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 4. veebruarist kuni 17. veebruarini 2009.

Avaliku väljapaneku kestel detailplaneeringu lahenduse kohta esitasid I. Peil, T. Paaver ja P. Pällin vastuväiteid ja ettepanekuid, millega ühinesid A. Sarjas, K. Tamm, E. Vahter, A. Dorbek, A. Kuusk, H. Põldma, R. Pärn. Ettepanekud ja vastuväited on järgmised: 1) detailplaneeringu koostamisel pole tehtud koostööd planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikega; 2) keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamata jätmine pole piisavalt põhjendatud ning planeeringust ei selgu, kas elurajooni ehitamine tingib muudatusi liiklus- ja parkimiskorralduses ning hinnatud ei ole linnaosa vajadusi seoses maa sihtotstarbe muutmisega; 3) ettepanek kaaluda täiendavalt maa sihtotstarbe muutmise tagajärgi ning muuta maa sihtotstarve osaliselt sotsiaalmaaks; 4) ei nõustu positsioon 4 maa-aluse parkla sissepääsu paiknemisega Noole tn 4 kinnistu piiril; 5) planeering ei vasta Kalamaja ehitusmääruse eelnõus kajastatud põhimõtetele; 6) Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu planeerimisel tuleks aluseks võtta ümbritsevate Kalamaja kvartalite hoonemahud ning hoonestustihedus; 7) avaliku kvaliteedi ja sujuvate ühenduste tagamise eesmärgil tuleks kavandada avalikud jalgteed, mis ühendavad ümbruskonna tänavaid Kalamaja kalmistupargi või  mereäärse alaga. Rõhutada tuleks Uus-Kalamaja tänavalt avanevat otsevaatesihti Kalamaja kabeli suunas, jättes pos 2 hoonestamata; 8) rohke elamispinna planeerimisega tuleks tähelepanu pöörata kaasnevale vajadusele uute äripindade ja avalike teenuste järele ning Kalaranna tänava äärse hoonestuse esimesele korrusele tuleks planeeringuga kavandada enam äri- või ühiskondlikke pindu; 9) soovitatakse liita planeeringualale Küti 6 maaüksus; 10) planeeringust ei selgu, et koostamisel oleks kaalutud erinevaid lahendusvariante ning alternatiive; 11) Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga ei avata vaadet ning jalakäigutee sihti piki Uus-Kalamaja tänavat Kalamaja kabelile; 12) pos 2 hoone ei haaku kabeli ümbruse ega planeeritud struktuuriga; 13) soovitakse, et kavandatakse Uus-Kalamaja tänavat Kalaranna tänavaga ühendav jalakäigutee, mis kulgeb planeeringuala piiril pargi servas.

Tallinna Linnaplaneermise Amet vastas eelpool märgitud ettepanekutele 25. veebruaril 2009 kirjadega nr 2‑1/306 järgmist: 1) Kuna Noole tn 4 hoone rekonstrueerimine toimus paralleelselt detailplaneeringu koostamisega, siis informeeris Aktsiaselts YIT Ehitus kõiki korteri ostjaid koostatavast detailplaneeringust ostu-müügilepingu sõlmimisel. Korteriomanikel on vastavalt notariaalsele lepingule õigus saada parkimiskoht pos 4 krundile rajatava hoone parklas. 2) Tallinna Keskkonnaamet teavitas 23. septembril 2008 ajalehes Postimees, et Tallinna Linnavalitsus jättis 10. septembri 2008 korraldusega nr 1490‑k algatamata Uus-Kalamaja 10 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise, kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. Seda korraldust oli võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. Mis puudutab muudatusi piirkonna liiklus- ja parkimiskorralduses, siis planeeritavate korterite elanike autodele on parkimine lahendatud planeeringuala ulatuses (sh on lahendatud ka olemasoleva Noole tn 4 kinnistu parkimine), juurdepääs kruntidele toimub olemasolevate tänavate ning planeeringuga kavandatud tänava kaudu. Tasub veel tähelepanu juhtida, et arendustegevus on järk-järguline ning liikluskoormuse kasv piirkonna tänavatele ei ole momentaalne. Mis puudutab linnaosa vajadusi ja seisukohti, siis on Põhja-Tallinna Valitsus ja Põhja-Tallinna halduskogu detailplaneeringu märkusteta heaks kiitnud. 3) Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et maa sihtostarvet pole vaja muuta, sest planeeritava ala vahetus läheduses on ühiskasutuseks mõeldud ulatuslik rekreatsiooniala Kalamaja kalmistupargi näol ning olemasolev lasteaed asub planeeritava ala vahetus läheduses Noole tn ja Uus-Kalamaja tn nurgal. Planeeritavale alale kavandatud hoonete elanike teenindamiseks vajalikud mänguväljakud, parkimiskohad, prügikonteinerid jms asuvad planeeringualal ja seetõttu avaldab detailplaneering kontaktvööndile ja linnaosa elanikele vaid kaudset mõju ja pigem tõstab piirkonna väärtust tervikuna, sest senini räämas ja heakorrastamata territoorium saab taaskasutusele võetud. 4) Sissepääs krundi pos 4 maa-alusesse parklasse külgneb vahetult Noole tn 4 krundil oleva hoonevälise parklaga ning seetõttu avaldab vastuväite esindajale negatiivset mõju eeskätt olemasolev Noole tn 4 krundil asuv hooneväline parkla. Juurdepääs maa-alusesse parklasse on kooskõlas EVS 843:2003 (Linnatänavad), mille ptk 10.3.2 järgi maa-aluse ja kunstliku ventilatsiooniga parkimishoone kaugust elamuteni ja üldkasutatavate hooneteni ei limiteerita. Nende sisse- ja väljasõidud ei tohi paikneda nimetatud hoonete akendele lähemal kui 10 meetrit. Nimetatud sissesõit jääb olemasolevast hoonest 12 meetri kaugusele. Pos 4 planeeritud parkla kasutajateks on arvestatud ka Noole tn 4 krundi omanikud. 5) Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostab Põhja-Tallinna üldplaneeringut, millega vaadatakse nimetatud abimaterjalis välja toodud põhimõtted ja tingimused põhjalikult üle ning kaasajastatakse. Mis puudutab vaadet vanalinnale, siis detailplaneering on kooskõlas Tallinna vanalinna vaatesektoreid puudutavate õigusaktidega ning kooskõlastatud Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poolt. Vastuseks Lennusadama angaaride ja Patarei vangla dominantsuse küsimuses tuleb märkida, et Noole tn 4 asuv hoone ületab oma mahult kõiki kavandatavaid ehitusmahte. Samas ei ole tõusetunud nimetatud hoone projekti menetlemisel ning projekti realiseerimise järel probleemi, et Noole tn 4 kahjustaks ülalnimetatud ehitiste dominantset positsiooni. Järelikult ei saa seda väita ka mahult väiksemate hoonete kohta. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lahendus on koostatud, arvestades olemasoleva Noole tn 4 hoonega, et tagada kvartali terviklikkus ning hoonemahtude sujuv üleminek. 6) Naaberkvartalite arvutamisel ei võetud arvesse kõikide hoonete viilkatuste ning sellega lisanduvat ehitusmahtu, kuna projekteerijate käsutuses olnud linna aluskaardi järgi polnud võimalik kindlaks määrata, millistel hoonetel on viilkatused ja millistel mitte. Kui arvestada, et olemasolevad hooned on valdavalt 2–3‑korruselised, siis viilkatustega arvestamisel tekkiv brutopind lisab iga hoone kohta ehitusõigust ca 20–30% ning seega on planeeritava ala tiheduse näitaja igati ümbritsevate kvartalite tihedusega võrreldav. Näiteks maapealsete korruste täisehituse protsent, mis iseloomustab krundi hoonestamise ulatust, on planeeritaval alal naaberkvartalitega igati kooskõlas, planeeritaval alal on isegi kuni 10% väiksem. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et kavandatava ala tihedus on naaberkvartalitega samas suurusjärgus, kuna senise kinnistu jagamisel moodustatakse ulatuslikud avalikus kasutuses olevad alad (teed ja kõnniteed). 7) Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht on, et planeeringus tuleb tagada parem sidusus Kalamaja ning mereäärse ala vahel, edastame märkuse planeerijale. Positsioon 2 hoone paigutamisel on võetud arvesse olemasolevat väärtuslikku haljastust, olemasoleva sadevee kollektori asukohta, nähtavuse tagamist Uus-Kalamaja tn sihil kellatornile ning kalmistupargi äärde kavandatud hooneplokkide mastaape. Kavandatav hoone ehitusalune pind on väiksem kui eskiisprojektiga kavandatud hoonemahul või hetkel olemasoleval hoonel. 8) Tallinna Linnaplaneerimise Amet on arvamusel, et kuna perspektiivselt Kalaranna tänavalt ei ole detailplaneeringu alale kavandatud mahasõite, vaid tegemist on perspektiivse Kalaranna tn ja planeeritavate hoonete vahele kavandatud rohke kõrg- ja madalhaljastuse tsooniga, mis eraldab kavandatava hoonestuse Kalaranna tänavast, on mõistlik võimalikud äripinnad rajada kavandatud sisetänava äärde ja selleks on detailplaneeringuga krundile ette nähtud 5% ärimaad. 9) Ettepanek liita detailplaneeringualale Küti tn 6 (valdaja Kaitsepolitseiamet) maaüksus on olnud arutusel, kuid ei ole omanike ja DP lähteülesande koostajate ja Küti tn 6 maaomanike silmis heakskiitu pälvinud. Küti tn 6 omanik Kaitsepolitsei andis kirjaliku nõusoleku detailplaneeringu ala osas. 10) Lõpliku, kehtestamisele mineva detailplaneeringu koosseisu ei kuulu erinevad varasemad analüüsid ja eskiislahendused. Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamisel on Tallinna Linnaplaneerimise Amet põhjalikult läbi töötanud 2 erinevat eskiislahendust (Osaühingu Arhitektuuribüroo Eek & Mutso ja osaühingu AB Ansambel koostatud eskiisid), millest valiti välja osaühingu AB Ansambel (kehtetu ärinimi OSAÜHING AD ANSAMBEL) lahendus ja mida on jätkuvalt koostöös arhitektidega detailplaneeringu koostamise käigus täiendatud. 11) Tingimus avada vaade piki Uus-Kalamaja tänavat kabelile on täidetud, juurdepääsuteed küll otse planeeritud pole, aga juurdepääs mööda Uus-Kalamaja tänavat pikendab jalakäija teekonda võrreldes visuaalse linnulennulise teekonnaga ca 10–20 meetrit. 12) Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht on, et hoone paigutamisel on võetud arvesse olemasolevat väärtuslikku haljastust, olemasoleva sademeveekollektori asukohta, nähtavuse tagamist Uus-Kalamaja tn sihil kellatornile ning kalmistupargi äärde kavandatud hooneplokkide mastaape. Kavandatav hoone ehitusalune pind on väiksem kui eskiisprojektiga kavandatud hoonemahul või hetkel olemasolev hoonel. 13) Tallinna Linnaplaneerimise Amet nõustub, et planeeringus tuleb tagada parem sidusus Kalamaja ning mereäärse ala vahel, edastame märkuse planeerijale detailplaneeringu korrigeerimiseks.

8. aprillil 2009 toimus Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu avalik arutelu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalike pöördumiste lahendamiseks. Arutelul tutvustas projekteerija detailplaneeringusse viidud täiendusi. Ettepanekud ja vastuväited esitanud T. Paaver võttis oma ettepanekud 8. aprillil 2008 kirjalikult tagasi. P. Pällin ja I. Peil oma vastuväiteid tagasi ei võtnud.

Tallinna Linnavalitsuse 27. mai 2009 kirjaga nr LV‑1/3624 esitati detailplaneering planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2 ja § 23 lg 3 p 3 ja 5 ning Tallinna linna ehitusmääruse § 18 lg 13 kohaselt Harju maavanemale järelevalveks ja heakskiidu saamiseks.

Planeeringuvaidlusele lahenduse leidmiseks kutsus maavanem 12. juunil 2009 kooskõlas planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punktiga 5 kokku planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute, planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ja Harju Maavalitsuse ühisnõupidamise. Avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikutest osalesid nõupidamisel korterühistu Noole tn 4 esindaja M. Uueda ja P. Pällin. Nõupidamisel kõigi vastuväidete arvestamise osas kokkuleppele ei jõutud.

Harju maavanem andis 19. juuni 2009 kirjaga nr 2.1‑13/3105 planeerimisseaduse § 23 lõike 6 alusel Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu.

31. augustil 2009 sõlmitud lepinguga nr 2‑6/203 võttis Aktsiaselts YIT Ehitus kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine ning üldkasutatava haljastuse rajamine.

Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7 punktile 1 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast I. Peili, P. Pällinit, A. Sarjast, K. Tamme, E. Vahtrat, A. Dorbekut, A. Kuuske, H. Põldmad ja R. Pärna.

Vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 7 punktile 4 teavitab kohalik omavalitsus tähtkirjaga ühe nädala jooksul Uus-Kalamaja tn 10 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast Maa-ametit, Noole tn 2 ja Noole tn 4 korteriomanikke, Küti tn 6, Salme tn 65c, Salme tn 53 // Uus-Kalamaja tn 21; Uus-Kalamaja tn 19, Uus-Kalamaja tn 17, Uus-Kalamaja tn 13, Uus- Kalamaja tn 11, Uus-Kalamaja tn 9 ja Uus-Kalamaja tn 7 kinnistute omanikke.

Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lõikele 3.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees