Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna Linnavalitsuse 28. juuni 2006 korralduse nr 1418-k "Tõnismägi 11a/Pärnu mnt 44 maa tagastamine" kehtetuks tunnistamine ja Tõnismägi 11a maa osaline tagastamine
Tallinna Linnavalitsus 02.12.2009 korraldus number 1965
Redaktsiooni kehtivus:02.12.2009 - ...

TALLINNA LINNAVALITSUS

 

KORRALDUS

 

 

Tallinn

2. detsember 2009 nr 1965-k

 

 

Tallinna Linnavalitsuse 28. juuni 2006 korralduse nr 1418-k “Tõnismägi 11a/Pärnu mnt 44 maa tagastamine“ kehtetuks tunnistamine ja Tõnismägi 11a maa osaline tagastamine

 

 

 

Haldusmenetluse seaduse § 64 lg-te 1, 2 ja 3, § 66 lg 1, § 67 lg 1, § 68 lg-te 2 ja 3, § 70 lg 1, maareformi seaduse § 5 lg 1 p 4, § 6 lg 1, lg 2 p 3, lg 4 p 1, § 15 lg-te 1 ja 2, § 191, § 192, § 36, maakatastriseaduse § 18 lg 6, Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007 määruse nr 251 “Aadressiandmete süsteem“ § 6 lg 3 p 1, § 9 lg 1, Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008 määruse nr 155 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 1 lg 2, § 2, § 4 p 3, § 5, § 6 p 1, Tallinna Linnavolikogu 16. oktoobri 2003 määruse nr 50 “Maakatastriseaduse § 18 kohaliku omavalitsuse pädevusse antud katastriüksuste sihtotstarvete määramise delegeerimine Tallinna Linnavalitsusele“ alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993 määrusega nr 36 kinnitatud “Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ p-dega 561, 57, Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997 määrusega nr 88 kinnitatud “Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korraga“, Tallinna Linnavalitsuse 19. septembri 1997 määrusega nr 65 kinnitatud “Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kord Tallinnas“ p-ga 34 ning tulenevalt järgmisest dokumentidest: Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 3. jaanuari 1994 otsus nr 1402, millega endise kinnistu nr 562 hoonete ja maa suhtes tunnistati õigustatud subjektiks XXXXXXXX  6/7 mõttelises osas ja 3. märtsi 1997 otsus nr 8602, millega endise kinnistu nr 562 hoonete ja maa suhtes tunnistati õigustatud subjektiks XXXXXXXX  1/7 mõttelises osas; Tallinna notari Maive Ottase 10. märtsil 1995 tõestatud maa tagastamise või asendamise nõudeõiguse loovutamise avaldus (notariaalregistri nr 2645), millega XXXXXXXX  loovutas 6/7 mõttelist osa temale kuulunud maa tagastamise nõudeõigusest XXXXXXXX; Tallinna notari Kai Sepa 29. oktoobril 1997 tõestatud testamendijärgse pärimisõiguse tunnistus (notariaalregistri nr 8800), millega XXXXXXXX  maa tagastamise nõudeõiguse 1/7 mõttelises osas päris XXXXXXXX; Tallinna notari Piret Pressi 20. novembril 1998 tõestatud maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise leping (notariaalregistri nr 8274), millega XXXXXXXX (endise nimega XXXXXXXX) loovutas temale kuulunud maa tagastamise nõudeõiguse XXXXXXXX; Tallinna notari Tea Türnpuu 15. jaanuaril 2002 tõestatud maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise leping (notariaalregistri nr 241), millega XXXXXXXX  loovutas temale kuulunud nõudeõiguse XXXXXXXX; Tallinna notari Tea Türnpuu 29. jaanuaril 2003 tõestatud pandi kustutamise avaldus, ehitise müügileping, pandileping, maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise leping (notari ametitoimingute raamatu registri nr 501), millega XXXXXXXX loovutas temale kuulunud maa tagastamise nõudeõiguse OÜ-le Antverpus; Tallinna notari Robert Kimmeli 21. oktoobril 2005 tõestatud ehitise müügileping, pandileping ja maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse loovutamise leping (notari ametitoimingute raamatu registri nr 8546), millega Tõnismägi Kinnisvara OÜ (endise ärinimega OÜ Antverpus) loovutas temale kuulunud maa tagastamise nõudeõiguse Osaühingule Redmont Invest (praeguse ärinimega

Redmont Invest AS); Harju Maavalitsuse 18. jaanuari 2007 ning 27. aprilli 2007 kirjad nr 2.1-1/30; Tallinna Maa-ameti 14. jaanuaril 2008 koostatud katastriüksuse plaan (töö nr MK-11/08), Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsi 2009 otsus haldusasjas nr 3-08-868 ja maa tagastamise toimiku nr 3270 materjalid; ning arvestades järgmiste asjaolude ja kaalutlustega:

 

Tallinna Linnavalitsuse 28. juuni 2006 korraldusega nr 1418-k “Tõnismägi 11a/Pärnu mnt 44 maa tagastamine“ (edaspidi korraldus nr 1418-k) otsustati tagastada Tõnismägi 11a / Pärnu mnt 44 asuv õigusvastaselt võõrandatud maa pindalaga 3222 m² Osaühingule Redmont Invest, sihtotstarbega elamumaa. Tagastataval maal paikneb Tallinna linnale kuuluv Eesti male suurmeistri Paul Kerese monument, mis on kultuuri- ja haridusministri 19. juuli 1995 määrusega nr 19/2 tunnistatud kultuurimälestiseks. Monumendi juurde kuuluvad trepid, platvormid, kõnniteed ja paekivist müürid on Tallinna Kommunaalameti bilansis ja kuuluvad Tallinna linnale.

Korralduse andmisel ja maa tagastamisel just niisugustes piirides lähtuti varasemast praktikast, mis tulenes Maa-ameti 21. jaanuari 2000 kirjas nr 1-6/5664 toodud seisukohast, kus selgitati, et munitsipaalomandisse ei ole võimalik taotleda linnale kuuluva, hooneregistris registreeritud rajatise teenindamiseks vajalikku, sotsiaalmaa sihtotstarbega maad, kui tegemist on kõvakattega jalgteedega ja inimtegevuse tulemusena rajatud haljasalaga. Paul Kerese monument aga moodustab ühtse, tervikliku kompositsiooni vaid koos mälestusmärki ümbritsevate müüride, teede ja haljasalaga.

27. juunil 2006 sõlmiti Tallinna linna ja Osaühingu Redmont Invest (praegu Redmont Invest AS) vahel notariaalselt tõestatud isikliku kasutusõiguse seadmise võlaõiguslik leping, mille kohaselt pidi Osaühing Redmont Invest taluma Paul Kerese monumenti kahe aasta jooksul kuni selle teisaldamiseni Oravamäe parki. Vastavalt lepingu punktile 4.1.1 oli Tallinna linnal õigus igal ajal lepingust taganeda. Samuti ei näinud lepingu punkt 4.1.3 taganemisel ette leppetrahve.

12. novembril 2006 algatas Harju maavanem kirjaga nr 2.1-1/30 järelevalve, mille käigus tuvastati, et endise kinnistu nr 562 maa tagastamisel on kohalik omavalitsus ületanud seadusega lubatud piirmäära tagastatava maa suuruse määramisel. Ühtlasi juhtis maavanem tähelepanu asjaolule, et tagastataval maa-alal paikneb Tallinna linnale kuuluv Paul Kerese monument, mille juurde oleks linnal olnud võimalik määrata rajatise teenindamiseks vajalik maa. Seetõttu tegi maavanem 18. jaanuaril 2007 kirjaga nr 2.1-1/30 ettepaneku viia Tallinna Linnavalitsuse 28. juuni 2006 korraldus nr 1418-k õigusaktidega vastavusse.

Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993 määrusega nr 36 kinnitatud “Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ p-st 48³ tulenevalt, kui maavanema järelevalve käigus on avastatud, et valla- või linnavalitsuse õigusakt on seadusega vastuolus, esitab maavanem Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 4 alusel valla- või linnavalitsusele kirjaliku ettepaneku viia see seadusega kooskõlla. Valla- või linnavalitsus peab maavanema ettepaneku läbi vaatama 15 päeva jooksul ning andma korralduse, millega täidab maavanema ettepaneku või põhjendab, miks ta keeldub seda tegemast. Juhul kui maavanema ettepanekut ei täideta, pöördub maavanem halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras protestiga halduskohtusse.

27. aprillil 2007 tegi Harju maavanem kirjaga nr 2.1-1/30 Tallinna Linnavalitsusele täiendava ettepaneku, mille kohaselt peaks Tallinna Linnavalitsus maareformi seaduse § 6 lg 2 p 3 alusel jätma nimetatud maaüksuse tagastamata ja taotlema Paul Kerese monumendi kui rajatise teenindamiseks mõeldud maa maareformi seaduse § 28 lg 1 p 1 alusel munitsipaalomandisse.

Tallinna Linnavalitsuse 27. veebruari 2008 korraldusega nr 283-k “Osaühinguga Redmont Invest sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise võlaõiguslikust lepingust taganemine, Tallinna Linnavalitsuse 28. juuni 2006 korralduse nr 1418-k “Tõnismägi 11a/Pärnu mnt 44 maa tagastamine“ kehtetuks tunnistamine ja Tõnismägi 11a maa osaline tagastamine“ otsustati tunnistada Tallinna Linnavalitsuse 28. juuni 2006 korraldus “Tõnismägi 11a/Pärnu mnt 44 maa tagastamine“ kehtetuks, tagastada Tõnismägi 11a maaüksus suurusega 1836 m² ning määrata järgnevate korraldustega lahendatava maa pindalaks 1147 m².

Redmont Invest AS pöördus kohtusse nõudega tühistada 27. veebruari 2008 korraldus nr 283-k. Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2008 otsusega haldusasjas nr 3-08-868 jäeti Redmont Invest AS-i kaebus rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsi 2009 otsusega haldusasjas nr 3-08-868 tühistati halduskohtu otsus ja tehti asjas uus otsus, millega tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 27. veebruari 2008 korraldus nr 283-k kehtetuks. Kohtuotsuse kohaselt anti korraldus nr 283-k välja väga olulise kaalutlusveaga, kuna korraldusest nähtuvalt ei olnud kaalutlust üldse läbi viidudki. Kaalumise mittetoimumine on kaalutlusviga, mis ei võimalda halduskohtul haldusakti õiguspärasust kontrollida. Nõuetekohase kaalumise läbiviimisel võib haldusorgan küll jõuda samale tulemusele, kuid halduskohus saab kontrollida vaid läbiviidud kaalumise nõuetekohasust, mitte aga asuda kaalumist läbi viima.

Kohtuotsuse kohaselt ei ole Redmont Invest AS-il subjektiivset õigust nõuda maa tagastamist korralduses nr 1418-k määratud ulatuses, kuid varasema korralduse kehtetuks tunnistamine võib olla põhjendatud vaid juhul, kui linnavalitsus jääb argumenteeritult seisukoha juurde, et Paul Kerese monument tuleb säilitada praeguses kohas ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 64 lg-s 3 ja § 67 lg-s 1 nimetatud kaalutlused ei ole piisavad korralduse nr 1418-k kehtima jäämiseks.

Seega tuleb korralduse nr 1418-k kehtetuks tunnistamiseks kontrollida, kas HMS § 64 lg-st 3 ja § 67 lg-st 1 tulenevad kaalutlused on või ei ole piisavad korralduse kehtima jäämiseks.

HMS § 64 lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

HMS § 67 lg 1 kohaselt, isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks.

Kohtuvaidluste käigus on selgunud ka puudused maa tagastamise menetluses enne korralduse nr 1418-k andmist, kui vara tagastamise menetluse läbiviimisel hinnati õigustatud subjekti huvi maa tagastamiseks põhjendamatult suureks, ilma et oleks piisavalt uuritud avaliku huvi esinemist mälestusmärgi säilitamise, paiknemise ning eksponeerimise küsimuses. Seega on käesolevaks ajaks ilmnenud, et vara tagastamise küsimuse otsustamisel kaaluti ebapiisavalt asjaolusid, mis oleksid tinginud Paul Kerese monumendi säilitamise praeguses asukohas.

Autorite Ekke Väli, Hanno Kreisi ja Andres Siimu kavandatud Paul Kerese monument avati 7. jaanuaril 1991. Monumendi juurde kuuluvad trepid, platvormid, kõnniteed ja paekivist müürid, mis moodustavad ühtse tervikliku kompositsiooni. Paul Kerese monument on õiguslikul alusel püstitatud ehitis, mis rajati enne Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse jõustumist. Rajatise püstitamine õiguslikul alusel on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega.

Tallinna Linnavalitsus kaasas Paul Kerese monumendi paiknemise küsimuses avaliku huvi väljaselgitamiseks menetlusse huvigruppe. Oma seisukohad esitasid kirjalikult Eesti Spordiselts “Kalev“ ja Eesti Kunstnike Liidu alaliit Eesti Kujurite Ühendus. Eesti Spordiselts „Kalev“ kui spordiajaloo väärtustaja, malekultuuri edendaja ja iga-aastase rahvusvahelise Paul Kerese mälestusturniiri korraldaja juhib oma 28. septembri 2009 kirjas nr 1-2/67 tähelepanu asjaolule, et Tallinna linna poolt püstitatud pronksbüst on unikaalne kogu maailmas, kuna vaid vähesed riigid on oma maletajaid nii kõrgelt hinnanud. “Kalevi“ hinnangul on monumendi paiknemine pealinna südames, põlispuude all, igati sobiv. Eesti Kujurite Ühendus väljendab 3. septembri 2009 kirjas seisukohta, et Paul Kerese monument on unikaalne monumentaalkunsti töö Tallinna linnaruumis, mille lahenduse eelduseks on määratud dimensiooniga ruum.

Tallinna Linnavalitsus nõustub Eesti Kujurite Ühenduse seisukohaga, et tegemist on kohaspetsiifilise kunstitööga, mille üheks oluliseks komponendiks on asumine just selles paigas. Monumendi terviklahendus arvestab krundi reljeefi, seega ei ole monument teises kohas samal kujul taastatav, kuna iga koha maastik on unikaalne ja kordumatu. Paul Kerese monumendi proportsioonid arvestavad ümbrust, sh fooniks olevaid hooneid. Rajades monumendi Hariduse tänavale, kus asuvad ajalooliselt mitmed haridusasutused, on arvestatud ka monumendi haridusliku väärtusega, rõhutades Paul Kerese tähtsust maleajaloos.  Monumendil linnaruumis on teistsugune tähendus kui lihtsalt hoonel. Monument on isiku jaoks sümboli tähendusega, seega ei saa heaks tavaks lugeda sümboolsete väärtustega ehitiste ümberpaigutamist mõjuva põhjuseta.

Kuna Paul Kerese monumendi näol on tegemist kinnismälestisega muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 3 lg 2 p-de 4 ja 5 mõistes, on Tallinna Linnavalitsusel MuKS § 1 lg-st 1 ja §-st 9 tulenevad kohustused selle säilimise tagamiseks.

Tallinna Linnavalitsus on teatanud 7. märtsil 2008 kirjaga nr LV-1/1550 Redmont Invest AS-le, et taganeb 27. juunil 2006 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise võlaõiguslikust lepingust. Lisaks andis Tallinna Linnavaraamet 5. augustil 2009 lepingust taganemise kohta veelkordse kinnituse pärast kohtuvaidluste lõppu kirjaga nr 4.1-1/2440.

Kujunenud olukorda hinnates arvestatakse, et maa tagastamise taotlejaks on hoonestusprojektide arendusega tegelev ettevõte, kes omandas endise kinnistu nr 562 maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse Tallinna notari Robert Kimmeli 21. oktoobril 2005 tõestatud ehitise müügilepingu, pandilepingu ja maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse loovutamise lepinguga, kus omandajat teavitati, et loovutaja vastutab küll nõude kehtivuse eest, kuid mitte nõude täitmise eest kohustatud isiku poolt. Pelgalt õigustatud subjektiks olemine ei saanud tekitada õigustatud ootust, et maa tagastatakse taotletud ulatuses. Notariaalse lepingu esemeks oli maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõigus, mistõttu oli omandaja teadlik, et maa-ala tagastamise taotlust on võimalik lahendada mitte ainult tagastamise, vaid ka kompensatsiooni määramise teel. Maa taotlejaks on isik, kellel puudub ajaloolise järjepidevuse alusel tekkiv õigustatud ootus saada esivanematele kuulunud kinnistu omanikuks. Ühtlasi ei nähtu kohtuvaidluste käigus esitatud või endise kinnistu nr 562 maa tagastamise toimiku materjalidest, et ettevõttel tuleks kanda ebamõistlikke kulutusi seoses tagastatava maa pindala vähendamisega ning loobuda tehtud investeeringutest, mis seaks äriühingu majanduslikult raskesse olukorda või viiks ettevõtte likvideerimiseni.

Endise kinnistu nr 562 maa tagastamise taotluse lahendamisel tuleb arvestada, et Tallinna Linnavalitsuse 28. juuni 2006 korraldusega nr 1418-k tagastada otsustatud maaüksusel paikneb Tallinna linnale kuuluv seaduslik rajatis, mille teisaldamiseks Tallinna linnal vajadus puudub, kuna avalik huvi tingib Paul Kerese monumendi säilitamise praeguses asukohas. Kui 28. juuni 2006 korralduse nr 1418-k andmisel lähtuti maareformi seaduse § 6 lg 2 p-st 3, mis sätestab, et maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna kui maal asuvad teistele isikutele kuuluvad rajatised ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil, siis praeguseks on linn andnud maa taotlejale teada, et loeb end maa tagastamise eelduseks olnud isikliku kasutusõiguse võlaõiguslikust lepingust taganenuks.

Menetluses on kujunenud olukord, kus endise kinnistu maa tagastamise taotluse lahendamine ei ole jõudnud lõpule, taotletaval maal paikneb Tallinna linnale kuuluv seaduslik rajatis, maad ei ole võimalik taotlejale lähtuvalt maareformi seaduse § 6 lg 2 p-st 3 tervikuna tagastada, Harju maavanem on esitanud ettepanekud määrata rajatise juurde teenindamiseks vajalik maa munitsipaalomandisse taotlemiseks, huvigruppide arvamuste kohaselt on monumendi praegune asukoht ainuõige ning tagab mälestusmärgi üldsusele eksponeerimise rahvarohkes linna südames ning muinsuskaitseseadusest tulenevad linnale kohustused monumendi säilitamiseks.

Korralduse eelnõud on tutvustatud Redmont Invest AS-ile, kelle lepinguline esindaja esitas 15. oktoobril 2009 sellele omapoolsed vastuväited (maa tagasisaaja usalduse arvestamine, uute asjaolude puudumine, hea halduse tavade järgimine, kulutused seoses monumendi teisaldamise ettevalmistamisega, monumendi omandiõiguse tõendamatus, lepingust taganemise mitte aktsepteerimine), mis olid tõstatatud juba eelnevate kohtuvaidluste käigus ja ei kaalunud üles avalikku huvi antud küsimuses.

Eeltoodust tulenevalt kaalub avalikest huvidest tulenev vajadus säilitada Paul Kerese monument praeguses asukohas üles õigustatud subjekti ootuse vara tervikuna tagastamisele, mistõttu otsustatakse:

1. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 28. juuni 2006 korraldus nr 1418-k “Tõnismägi 11a / Pärnu mnt 44 maa tagastamine“.

2. Tagastada õigusvastaselt võõrandatud maa Kesklinna linnaosas alljärgnevatel tingimustel:

2.1 asukoht: Tõnismägi 11a;

2.2 pindala: 1836 m2;

2.3 sihtotstarve: elamumaa (E).

3. Tagastada punktis 2 nimetatud maa (endine kinnistu nr 562 pindalaga 2983 m2) järgmisele isikule:

Redmont Invest AS, äriregistri kood 11020684, asukoht Pärnu mnt 102c, Tallinn.

4. Tagastataval maal asuv ehitis (ehitisregistri koodiga 101020820 elamu) kuulub punktis 3 nimetatud isikule (kontrollitud Riiklikust ehitisregistrist 28. septembril 2008).

5. Maa tagastamise taotlus ülejäänud 1147 endise kinnistu nr 562 maa osas lahendatakse järgnevate Tallinna Linnavalitsuse korraldustega.

6. Maa taotlejat teavitatakse vajadusest:

6.1 kahe nädala jooksul pärast korralduse saamist tähistada tagastatav maa alaliste piirimärkidega;

6.2 järgida muinsuskaitseseaduse §-s 25 ning Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 “Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ sätestatud piiranguid, kuna Tõnismägi 11a krunt paikneb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis;

6.3 taluda asjaõigusseaduse §-s 1581 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 152 sätestatud tingimustel olemasolevaid maapealseid ning maa-aluseid tehnovõrke ja mitte kahjustada neid. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis ei ole kinnisasja osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 kohaselt.

7. Punktis 3 nimetatud isik on kohustatud tasuma õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise toimiku ja katastritoimiku koostamise tasu rahas 550 (viissada viiskümmend) krooni Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse kontole 10220066771017 AS-s SEB Pank, kood 401. Maksekorraldusse märkida viitenumber 5238050050050225 ja maksekorralduse selgitusse käesoleva korralduse number ja kuupäev ning tagastatava maaüksuse aadress.

8. Senine maakasutusõigus lõpeb käesoleva korralduse jõustudes.

9. Tallinna Linnavaraametil:

9.1 teha korraldus teatavaks Redmont Invest AS-le ja Tallinna Kesklinna Valitsusele;

9.2 kanda korraldusest tulenevad andmed Tallinna maamaksu registrisse.

10. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) kahe kuu jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Edgar Savisaar

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär