Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
2009. aasta Hamburgi kliimakonverentsi deklaratsiooni heakskiitmine ja volituse andmine Deniss Boroditšile
Tallinna Linnavalitsus 11.11.2009 korraldus number 1875
Redaktsiooni kehtivus:11.11.2009 - ...

TALLINNA LINNAVALITSUS

 

KORRALDUS

 

 

Tallinn

11. november 2009 nr 1875-k

 

 

2009. aasta Hamburgi kliimakonverentsi deklaratsiooni heakskiitmine ja volituse andmine Deniss Boroditšile

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10 lõike 1, § 13 lõike 1 ja Tallinna põhimääruse § 79 lõike 2 alusel ning kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 5. veebruari 2009 otsusega nr 16 „Tallinna liitumine Euroopa Komisjoni algatusega “Linnapeade pakt““

 

 

1. Kiita heaks juurdelisatud 2009. aasta Hamburgi kliimakonverentsi deklaratsioon.

2. Volitada abilinnapea Deniss Boroditši Tallinna linna nimel alla kirjutama punktis 1 nimetatud deklaratsioonile.

3. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

 

Edgar Savisaar

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär

 

 

 

Tallinna Linnavalitsuse 11. november 2009

korralduse nr 1875 -k

LISA

 

2009. aasta Hamburgi kliimakonverentsi deklaratsioon

 

 

 

Seitse fakti, seitse kohustust ja seitse üleskutset madalama süsinikdioksiidi tasemega tulevikuks.

 

Allakirjutanud linnad tunnistavad, et kliimamuutuse vastu võitlemine on linnade olulisim probleem. Nad on valmis tegema kõik endast oleneva, et vähendada kliimamuutust ning toime tulla kliimamuutuse tagajärgedega. Nad toetavad linnapeade paktiga ühinenud linnade võetud kohustusi. Nad kutsuvad üles ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP15), riikide valitsusi ja rahvusvahelisi organisatsioone võtma vastu õigusaktid, mis teeksid võimalikuks 2 °C eesmärgi saavutamise.

 

Seitse fakti linnade ja kliimamuutuse seose kohta

1.      Linnad mängivad kliimamuutuste tekkes olulist rolli ja nad on peamised, keda kliimamuutus mõjutab.

Linnad ja väikelinnad tekitavad 75% maailma kasvuhoonegaaside heitkogusest. Seepärast on neil võtmeroll selles, et 2050. aastaks saavutada ülemaailmne kasvuhoonegaaside vähendamine 50% võrra.

 

2.      Kliimamuutuse mõju vähendamine on enamjaolt linnade probleem.

Heitkoguste tase inimese kohta võiks olla iseäranis madal linnades. Elu võiks linnas olla korraldatud selliselt, et läbitavad vahemaad on lühikesed, asustus kompaktne ja energiavarustus sünergiline, nii et saavutatakse heitkoguste vähendamise eesmärk.

 

3.      Maailma linnad alustavad erinevates tingimustes.

Sel põhjusel tuleb üksteist toetada. Võitlus vaesusega ja võitlus süsiniku heitkoguste vähendamise eest kuuluvad kokku. Rahvusvaheline reguleerimissüsteem peab toetama arengumaade linnade pingutusi, et kaasa aidata kliimamuutust leevendavatele tegevustele ja kliimamuutuse tagajärgedega toimetulekuks.

 

4.      Tööstusriikide linnad peavad vähendama süsinikuheitmeid kuni 80%.

Arengumaade rahvastik ja majandus kasvavad. Nemad saavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust vaid pikema ajavahemiku jooksul. Sellepärast peavad tööstusriikide linnad vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks kuni 80% võrra, et võimaldada ülemaailmset 50%lise eesmärgi saavutamist.

 

5.      Linnad vajavad riigi ja rahvusvahelist toetust.

Linnad soovivad leevendada kliimamuutust taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamisega. Selleks soovitakse kasutada vähese energiavajadusega mootoreid ja seadmeid ning vähendada oluliselt energiatarbimist. Eesmärgi saavutamiseks on vaja efektiivseid rahvusvahelisi kokkuleppeid ja nende kooskõla riigi õigusaktidega.

 

6.      Eriti ohustatud on linnad.

Peaaegu kõik linnad asuvad kas jõe või mere läheduses või orus, mistõttu ohustavad neid tõsiselt üleujutused ning mere veetaseme tõus. Samuti esinevad seal tormid, kuumalained ning joogivee nappus. Kuna linnadesse koonduvad nii inimesed, infrastruktuur kui ka vara, oleksid linnades kaotused väga suured. Vajalikud on nii rahvusvahelised kui ka riigi regulatsioonid, et kliimamuutuse tagajärgedega hakkama saada.

 

7.      Linnad vajavad suuremat sõnaõigust.

Hoolimata maailma linnade võtmerollist kliimamuutuse leevendamisel, pole nad piisavalt kaasatud poliitilisse otsustusprotsessi. Nende kogemus peaks olema kaasatud, et kehtestada praktikas toimivad regulatsioonid.

 

Allakirjutanute seitse kohustust

Allakirjutanud linnad, väikelinnad ja regioonid on kohustunud järgima järgmisi põhimõtteid:

 

1.      Globaalse koostöö uus dimensioon

Linnad jätkavad aktiivset koostööd teadmiste jagamisel rahvusvahelistes linnade võrgustikes. Eriti pööratakse tähelepanu arengumaade linnade toetamisele. Arendatakse uusi mooduseid kahe- ja mitmepoolseteks kliimaga seotud partnerlusteks. Linnad toetavad Kliima Liidu seatud CO2 heitkoguste vähendamise eesmärke, Eurocitiese kliimamuutuse deklaratsiooni ja ICLEI algatatud kohalike omavalitsuste kliimaalast tegevuskava.

 

2.      Koostöö ümbritsevate piirkondadega

Linnad tõhustavad pidevalt koostööd ümbritsevate piirkondadega, et suurendada taastuvenergia kasutuselevõttu ja rakendada meetmeid kliimamuutusega kohanemiseks.

 

3.      Kohaliku omavalitsuse kliimaalane tegevusprogramm

Linnad arendavad kliimaalaseid tegevusprogramme, mis keskenduvad °C eesmärgi saavutamisele, rakendavad neid ning seiravad pidevalt nende tõhusust.

 

4.      Linnad kui eeskuju

Linnavalitsused on erasektori ettevõtetele ja linnakodanikele eeskujuks riigihangetes ja neile kuuluvais hoonetes.

 

5.      Energiasäästupoliitika

Linnad võtavad meetmeid, mis toetavad energiatõhusust kodumajapidamistes, tööstuses ja kaubanduses ning ühistranspordi arendamist, ennetavad liiklustiheduse kasvu, edendavad elektriautode kasutamist, jalgrattasõitu ning jalgsi liikumist.

 

6.      Kliimaküsimusi arvestav linnaplaneerimine

Linnad edendavad ja rakendavad kliimamuutuse mõju leevendavaid ja nendega kohaneda aitavaid meetmeid oma linnaplaneerimisalaste õigusaktide ja stimuleerimisvahenditega.

 

7.      Kodanike osavõtt

Linnad kaasavad aktiivselt oma kodanikke kliimaalaste tegevusprogrammide väljatöötamisse ja rakendamisesse ning motiveerivad neid võitlema kliimamuutuse vastu.

 

Seitse üleskutset COP15, valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide toetuse leidmiseks

 

1.      Globaalsete kohustuste sidumine IPCC nn 2 °C eesmärgiga

Globaalne soojenemine rohkem kui 2 °C võrra destabiliseerib kogu maailma ökosüsteemi ja majanduse. Seetõttu tuleb piirata heitmeid nii, et nimetatud temperatuuripiiri ei ületataks. Rahvusvahelised heitmete vähendamise kokkulepped peavad täpsustama tööstus- ja arenguriikide konkreetseid eesmärke, et vähendada 2050. aastaks heitmeid vähemalt 50% võrra.

 

2.      Õiglased lahendused, sest kaugemas perspektiivis aitab vaid õiglus

Et mitte ületada 2 °C piiri, on lubatav kuni 750-gigatonnine CO2 emissioon 2050. aastani. Selleks on vaja jaotusmehhanismi, mis põhineb võrdsel heitkogusel inimese kohta. Väiksema emissiooniga riikidele ja rahvastele tuleks luua rahaline kompensatsioon. Arvestuse aluseks tuleks võtta tööstusriikide ajaloolised emissioonid.

 

3.      Taastuvuse võimendamine

2050. aastaks on võimalik umbes 80% energiast toota taastuvatest energiaallikatest ühise rahvusvahelise jõupingutuse tulemusena. Selleks tuleb muuta tehnoloogiat, rahastada tehnosiiret ja arendada taastuvenergia infrastruktuure. See tähendab kontinentidevahelise taastuvenergia võrgustiku loomist.

 

4.      Energiatõhusus ja energia säästmine

Tööstusriikidel on vaja seadustada nõuded uute hoonete soojusisolatsioonile praegu ja nõuded olemasolevate hoonete soojusisolatsioonile hiljemalt 2025. aastaks. Transpordi­infrastruktuuri ülesehitus ja transpordivahendite maksusoodustused peavad põhinema nende CO2 emissioonil.

 

5.      Põlismetsade kaitsmine

Linnad esitavad üleskutse sõlmida Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika põlismetsade kaitseks rahvusvahelised lepingud, mis näeksid ette ka rahalise kompensatsiooni mõjutatud riikidele. Kauplemine nende metsade puiduga tuleb keelustada ja selle keelu järgimist tuleks tõhusalt jälgida.

           

6.      Kaitse üleujutuste eest ja joogivee reservide kaitse

Linnad vajavad rahvusvahelisi kokkuleppeid, et saada toetust enda kaitsmiseks merevee tõusu eest. Samuti on hädavajalik organiseerida rahvusvaheline koostöö magevee reservide kaitseks.

 

7.      Linnade asjakohane kaasamine

Kliimamuutusega võitlemiseks peavad linnad olema kaasatud riiklikesse ja rahvusvahelistesse otsustusprotsessidesse.

 

 

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär