Tallinna Õigusaktide andmebaas

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS


Tallinn		18. juuni 2009 nr 146




Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2010–2020 koostamise algatamine ja lähteülesande kehtestamine


Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2 alusel ning kooskõlas Tallinna põhimääruse § 6 lg‑ga 3, Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008 otsusega nr 129 kinnitatud “Tallinna arengukavaga 2009–2027“ ja Tallinna Linnavolikogu 5. veebruari 2009 otsusega nr 16 “Tallinna liitumine Euroopa Komisjoni algatusega “Linnapeade pakt““

1. Algatada “Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2010-2020“ koostamine linna arengudokumentides seatud eesmärkide täpsustamiseks, linna energiamajanduse süsteemseks ja jätkusuutlikuks arenguks ning selle tegevuse rahastamise aluse loomiseks, lähtudes kehtestatud arengudokumentidest, hetkeolukorrast ja linna rahalistest võimalustest.

2. Kehtestada vastavalt lisale punktis 1 nimetatud tegevuskava koostamise lähteülesanne.

3. Tallinna Linnavalitsusel korraldada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajaduse tuvastamine ja vajaduse olemasolul selle algatamine.

4. Tallinna Linnavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna Keskkonnaametile.

5. Tallinna Keskkonnaametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Tallinna Linnavolikogu 18. juuni 2009 otsuse nr 146 LISA

Lähteülesanne “Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2010–2020“ koostamisele

1. Tegevuskava eesmärk

Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava eesmärk on luua linna energiamajanduse arengule säästva ja jätkusuutliku tegevuse põhimõtteid järgiv kava, mille ellurakendamisel oleksid arvestatud keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed aspektid. Tegevuskava peab lähtuma üldisest suundumusest vähendada energia tarbimist, suurendada taastuvenergia osakaalu ning vähendada kasvuhoonegaaside teket linnas. Tegevuskava täpsustab Tallinna arengukava 2009–2027 valdkonnapõhiseid meetmeid ning viiakse ellu vastavalt Tallinna arengukavale ja Tallinna eelarvelistele võimalustele.

Tegevuskavaga luuakse uus tasand linna energiamajanduse arendamisel, lisades sinna tugeva keskkonnakaitselise aspekti.

2. Tegevuskava koostaja, koostamisse kaasatavad asutused, linnavolikogu liikmed ja kolmandad isikud

Tegevuskava koostamist korraldab Tallinna Keskkonnaamet, kaasates Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Linnavaraameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Linnakantselei arenguteenistuse, Tallinna Linnavolikogu asjassepuutuvate komisjonide esindajad, ühiskondlike organisatsioonide esindajad, mittetulundusühingud, teadusasutused, energiatootjad ja laiema üldsuse.

3. Taustinformatsioon

Tallinn on koostanud Tallinna energeetikakontseptsiooni ja Tallinna energiamajanduse pikaajalise arengukava (2003–2017), kuid neis märgitud energeetika keskkonnaaspekte ja energia säästmise põhimõtteid on vaja täpsustada. Käesolevas majanduslikus olukorras ja keskkonnaprobleemide üha teravnevas kontekstis on oluline tegutseda süstemaatiliselt ja jätkusuutlikult. Energiamajandus on vaieldamatult valdkond, kus kokkuhoiu saavutamine on teostatav praktiliselt igal tasandil – olulised poliitilised otsused või elanike tarbimisharjumuste muutmine – kõik need kannavad ühte eesmärki: vähendada energiatootmisele tehtavaid kulutusi ja säästa selle kaudu keskkonda.

Tallinna linn on liitunud Euroopa Komisjoni algatusega “Linnapeade pakt“ (Tallinna Linnavolikogu 5. veebruari 2009 otsus nr 16). Linnapeade pakt on algatus, mille eesmärk on tuua kokku Euroopa juhtivate linnade linnapead, et luua alaline võrgustik parimate praktikate omandamiseks ja vahetamiseks energia säästmiseks linnapiirkondades. Ühe paktiga liitumise kohustusena on toodud ka säästva energiamajanduse tegevuskava koostamine.

Euroopa Liit võttis 9. märtsil 2007 vastu paketi “Energia muutuvas maailmas“, kohustudes ühepoolselt vähendama CO₂ heitkoguseid 2020. aastaks 20%, mis tuleneks energiatõhususe 20% suurenemisest ja taastuvate energiaallikate 20% osakaalust üldises energiakogumis.

Euroopa Liidu kohustust heitkoguseid vähendada saab täita vaid siis, kui ka kohalikud sidusrühmad, elanikud ja nende rühmitused kõnealust eesmärki jagavad.

Paljud meetmed energiaressursside säästvamaks kasutamiseks ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks, mis on vajalikud kliimamuutustega võitlemiseks, kuuluvad kohalike omavalitsuste pädevusse või ei ole teostatavad ilma nende poliitilise toetuseta.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kogu Euroopas vähendavad globaalset soojenemist põhjustavat saastet muuhulgas ka säästvat linnaliiklust käsitlevate energiatõhususe programmide rakendamise ning taastuvate energiaallikate edendamise abil.

Tegevuskava koostamine on vajalik linna kaasaegse energiapoliitika kujundamiseks lähtuvalt Euroopa Liidu suundumustest ja kohalikest oludest.

4. Lähtealused

4.1 Tegevuskava koostamisel tuleb lähtuda järgmistest kehtivatest dokumentidest ja õigusaktidest:

4.1.1 rahvusvahelised lepingud, konventsioonid;

4.1.2 Euroopa Liidu direktiivid;

4.1.3 Eesti õigusaktid, standardid, strateegiad ja kontseptsioonid;

4.1.4 Tallinna Linnavolikogu määrused:

4.1.4.1 Tallinna arengukava 2009–2027;

4.1.4.2 Tallinna eelarvestrateegia;

4.1.4.3 Strateegia “Tallinn 2025“;

4.1.4.4 kehtivad teema- ja üldplaneeringud.

4.2 Tegevuskava koostamisel tuleb võimaluse korral arvestada järgmisi koostamisel olevaid dokumente ja nende raames tehtavaid uuringuid:

4.2.1 linnaosade arengukavad;

4.2.2 teema- ja üldplaneeringud.

5. Nõuded tegevuskava koostamiseks

5.1 Tegevuskava koostatakse aastateks 2010–2020.

5.2 Tegevuskava on piiritletud Tallinna haldusterritooriumiga.

5.3 Tegevuskava peab kirjeldama linna asutustele ja linnas tegutsevate äriühingutele ning üksikisikutele suunatud meetmeid ja tegevusi, mille kaudu saavutatakse energia säästmist ja vähendatakse linna ökoloogilist jalajälge.

5.4 Tegevuskava aluseks on linna CO₂ inventuur. Inventuur on tegevuskava lahutamatu osa.

5.4.1 CO₂ bilanss tuleb esitada tonnides ja ümberarvutatuna õli ekvivalendile (toe).

5.4.2 Energeetilised näitajad tuleb tegevuskavas esitada MWh ühikutes.

5.5 CO₂ vähendamise baasaastaks saab inventuuri koostamise aasta. Tegevuskava peab näitama meetmed ja tegevused CO₂ vähendamiseks 20% võrra aastaks 2020.

5.6 Tegevuskava peab tooma välja tegevused avalikule sektorile, äriühingutele ja elanikele vähemalt järgmistes valdkondades:

5.6.1 elamuehitus (ehitustegevus), sh renoveerimine;

5.6.2 linnaruumi elemendid;

5.6.3 transport ja liikumine;

5.6.4 tarbimisharjumused;

5.6.5 energia tootmine ja kasutamine;

5.6.6 maakasutus;

5.6.7 jäätmekäitlus;

5.6.8 veemajandus;

5.6.9 soojamajandus (tarbimine ja tootmine);

5.6.10 tänavavalgustus.

5.7 Tegevuskava peab näitama linnavalitsuse aktiivset rolli:

5.7.1 tarbija ja teenusepakkuja seisukohalt;

5.7.2 planeerija, arendaja ja reguleerija seisukohalt;

5.7.3 nõustaja, motiveerija ja eeskuju seisukohalt;

5.7.4 tootja ja tarnija seisukohalt.

5.8 Tegevukava peab olema avalik dokument, mille koostamisse on kaasatud kõik huvilised.

5.9 Tegevuskava koostamisel kasutatud tarbimiste andmete kohta koostada elektrooniline tabel perspektiiviga kuni aastani 2020. Tabel peab olema lihtsalt muudetav ja võimaldama käsitleda erinevaid arengustsenaariume.

5.10 Tegevuskava peab sisaldama järgmisi alalõike:

5.10.1 valdkonna lähteolukorra analüüs ja arengu eeldused;

5.10.2 tegevuskava elluviimisega soovitud tegevuse visioon, arengulised eesmärgid ja nende saavutamise aluseks olevad peamised strateegilised valikud;

5.10.3 tegevuskavas toodud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed (ülesanded) ning nende teostamise ajaline järgnevus;

5.10.4 tegevusprogramm vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks koos loendiga ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks;

5.10.5 tegevuskava elluviimisega seotud kulude ja investeeringute maht ning kulutuste võimalikud katteallikad;

5.10.6 tegevuskava täitmise edukuse määramise mõõdikud ning sellest teavitamise põhimõtted;

5.10.7 võimalikud riskid tegevuskavas püstitatud eesmärkide saavutamisel ning võimalused nende riskide maandamiseks;

5.10.8 Tallinna linna, linna asutuste või valdkonna võimalikust eripärast tulenevad täiendavad teemad.

5.11 Tegevuskava elluviimise edukuse hindamine ja tegevuskava korrigeerimine toimub iga kahe aasta tagant.

6. Tegevuskava koostamise etapid, tähtajad, kooskõlastamise ja avalikustamise kord

6.1 I etapp. Objektiivse taustainfo kogumine erinevatest linna asutustest, ettevõtetest ja muudest allikatest. Kohtumised aktiivsete huvigruppide ja asjast huvitatud isikutega. Uurimistööde tellimine.

Tähtaeg: august 2009.

6.2 II etapp. Tehakse rühmatöö(id), et koostada visioon ning välja selgitada pika- ja lühiajalised eesmärgid jms subjektiivne teemakohane informatsioon. Tehakse paralleelselt I etapiga. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse tuvastamine ja vajadusel algatamine.

6.3 III etapp. Informatsiooni süntees. Täpsustatud detailse tegevuskava koostamine, arvestades linna eelarve võimaluste ja muude võimalike katteallikate mahtu, vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks.

6.4 IV etapp. Kokkuvõtete tegemine, tegevuskava eelnõu koostamine.

Tähtaeg: detsember 2009.

6.5 V etapp. Tegevuskava kooskõlastamine Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga, Tallinna Linnavaraametiga, Tallinna Kommunaalametiga, Tallinna Transpordiametiga, Tallinna Linnakantselei arenguteenistuse ja finantsteenistusega ning vastavate paranduste sisseviimine eelnõusse.

6.6 VI etapp. Tegevuskava eelnõu avalikustamine toimub Tallinna Keskkonnaameti veebilehel vähemalt 3 nädala vältel pärast selle valmimist, avaliku arutelu ajast ja kohast teavitatakse avalikkust ajalehes “Postimees“.

Tähtaeg: jaanuar 2010.

6.7 VII etapp. Tegevuskava kehtestamiseks Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu koostamine ja Tallinna Linnavalitsusele esitamine.

Tähtaeg: veebruar 2010.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Lihtne otsing