Lihtne otsing

1. Esitada Vabariigi Valitsusele riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (ravikindlustuse seaduse § 56 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12²) muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga vastavalt lisale.

2. Tallinna Linnavalitsusel esitada otsus Vabariigi Valitsusele.

3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

§ 1.  Riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 punktiga 7 muudetud ravikindlustuse seaduse § 56 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

“Isikutel, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratud kehtiv puude raskusaste, tekib õigus saada haigushüvitist töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse neljandast päevast alates.“;

2) paragrahvi 19 punktiga 2 täiendatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12² täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

“(2¹) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse alusel määratud kehtiva puude raskusastmega töötaja haigestumise või vigastuse korral, mille eest Haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist alates haigestumise või vigastuse neljandast päevast, tööandja haigushüvitist ei maksa.“.

§ 2.  Käesolev seadus jõustub                                2009.

Riigikogu esimees Ene Ergma

1. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse ja sellega koos ravikindlustuse seaduse § 56 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12² muutmisega luua puudega isikutele ja nende tööandjatele soodsamad tingimused puudega isikute haigushüvitise maksmise kohustuse panemisega tööandja asemel haigekassale alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse neljandast päevast.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu kohaselt muudetakse riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadust ja sellega koos ravikindlustuse seaduse § 56 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12² ning luuakse puudega isikutele ja puudega isikute tööandjatele soodsamad tingimused haigushüvitise maksmisel. Riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse alates 1. juulist 2009 jõustuva redaktsiooni kohaselt paneb ravikindlustuse seadus haigekassale kohustuse maksta haigushüvitist alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast ning töötervishoiu ja tööohutuse seadus paneb tööandjale kohustuse maksta haigushüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda päeva eest. Kui haiguspäevade hüvitamine on kasvõi osaliselt tööandjate kohustus, on suur tõenäosus, et puudega inimeste töökohad koondatakse esimestena ning puudega inimestel oleks suuri raskusi uue töökoha saamisel. Ravikindlustuse seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses soodsamate tingimuste loomine puudega isikutele haigushüvitiste maksmisel võiks olla üheks puudega inimeste tööhõivet säilitavaks ja suurendavaks täiendavaks meetmeks juba riigi poolt rakendatud meetmete reas nagu spetsiaalsed tööturumeetmed, töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu osaline tasumine tööandja eest jne.

Eelnõus esitatud soodsam olukord puudega isikutele ja nende tööandjatele soodustab puudega isikute tööhõivet, väldib elanikkonna sotsiaalselt tundlikus grupis riigi abivajaduse kasvu. Eelnõus esitatu ei kahjusta riigi ega kolmandate isikute huve.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu kasutab kehtivas õiguses kasutatavaid mõisteid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas rahvusvaheliste lepingute ja Euroopa Liidu õiguse põhimõtetega.

5. Seaduse mõjud

Seaduse vastuvõtmine toetab puudega isikute tööhõivet, aitab säilitada ja juurde luua puudega isikutele sobivaid töökohti.

6. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused

Seaduse rakendamine kulutab haigekassa riigieelarvest saadavaid resursse. Kuid kuna alates 1. juulist 2009 väheneb oluliselt haigekassa koormus haigushüvitiste maksmisel (inimese omavastutus esimeset kolmanda päevani, tööandja vastutus neljandast kaheksanda päevani) ning puudega isikute tööhõive on 3,5 korda madalam tervete inimeste tööhõivest, on vajalikud ressursid olemas. Seaduse muutmine ei too kaasa riigi töökoormuse suurenemist.

7. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.