Tallinna Õigusaktide andmebaas


OTSUS


Tallinn		14. mai 2009 nr 98




Kadaka tee 78d kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Mustamäe linnaosas

Planeerimisseaduse § 23 lg 3 p 3, § 24 lg 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 19 lg-te 1, 3 ja 5 alusel ja arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmiste põhimotiivide ja kaalutlustega: - Mustamäe linnaosa üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt asub planeeringuala arengualas (A‑5) – tootmise ja/või ärifunktsiooniga arenguala. Kuna planeeringuga nähakse ette üksnes äri- ja tootmishoone rajamine, siis selles osas on planeeringulahendus kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga; - looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2 kohaselt on kohalikul omavalitsusel võimalik teha ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks üksnes üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta Mustamäe linnaosa üldplaneeringut – vähendada Soone oja seadusjärgset 25 meetrist ehituskeeluala 10 meetrile, mis veeseaduse § 29 lg 2 p 2 kohaselt on ka veekaitsevöönd; - Soone oja ümber olemasolevale haljasalale moodustatakse üldkasutatava maa krunt, mida Tallinna linn hakkab peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist taotlema munitsipaalomandisse; - planeeringuga luuakse ümbritsevasse keskkonda uued ettevõtluse- ja arenguvõimalused; - olemasoleva tee (krunt positsioon 2) äärde kavandatakse jalgtee, mis suurendab liiklusohutust ning see ühendatakse perspektiivis Kadaka tee äärde planeeritava kergliiklusteega; - planeeringulahenduse puhul on on arvestatud maksimaalse kõrghaljastuse säilitamise vajadusega, sest ühtegi väärtuslikku puud ei likvideerita.

1. Kehtestada Kadaka tee 78d kinnistu ja lähiala detailplaneering, Osaühing Eeteprojekt töö nr 01024. Detailplaneeringu eesmärgiks on Mustamäe linnaosas 0,83 ha suurusel planeeritaval maa-alal Kadaka tee 78d kinnistu liitmine 678 m² suuruse reformimata riigimaa krundiga, moodustuvale krundile 75% äri- ja 25% tootmismaa sihtotstarbe määramine ning ehitusõiguse andmine kuni 4‑korruselise äri‑ ja tootmishoone rajamiseks; reformimata riigimaast 1878 m² suuruse 100% sotsiaalmaa (alaliigiga üldkasutatav maa) krundi, 2126 m² suuruse transpordimaa krundi ja olemasolevale alajaamale 82 m² suuruse 100% tootmismaa krundi moodustamine. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeringulahendusega tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestatud “Mustamäe linnaosa üldplaneeringut“ Soone oja ehituskeeluvööndi osas.

2. Ehitusloa taotlejal kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Kadaka tee 78d kinnistu ja lähiala detailplaneerunguga kavandatava hoone ehitusprojekt Tallinna Keskkonnaametiga.

3. Detailplaneeringu kohaste teede- ja tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse vastavalt 16. märtsil 2009 sõlmitud lepingule nr 2‑6/63.

4. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Tallinna Linnavolikogu 14. mai 2009 otsuse nr 98 LISA

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Kadaka tee 78d kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Mustamäe linnaosas“ juurde

Kehtestada Kadaka tee 78d kinnistu ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks on Mustamäe linnaosas 0,83 ha suurusel planeeritaval maa-alal Kadaka tee 78d kinnistu liitmine 678 m² suuruse reformimata riigimaa krundiga, moodustuvale krundile 75% äri‑ ja 25% tootmismaa sihtotstarbe määramine ning ehitusõiguse andmine kuni 4‑korruselise äri‑ ja tootmishoone rajamiseks; reformimata riigimaast 1878 m² suuruse 100% sotsiaalmaa (alaliigiga üldkasutatav maa) krundi, 2126 m² suuruse transpordimaa krundi ja olemasolevale alajaamale 82 m² suuruse 100% tootmismaa krundi moodustamine. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritav maa‑ala paikneb Tallinnas Mustamäe linnaosas Kadaka tee, Iva tänava ja Akadeemia tee vahelises kvartalis Soone oja ääres. Planeeritav ala piirneb idast Kadaka tee 76a krundiga, lõunast Kadaka tee 78a ja 78b ning Kadaka tee 82 kruntidega, läänest Iva tn 10 krundiga, loodest Iva tn 8 ja põhjast Kadaka tee 78 kruntidega.

Planeeritaval alal olev Kadaka tee 78d kinnistu suurus on 2848 m² ja maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa. Kinnistuga soovitakse liita sellega piirnev 678 m² suurune reformimata riigimaa krunt, mille suhtes on Kadaka tee 78d kinnistu omanik Varivere Tehnopark OÜ 1. veebruaril 2006 esitanud maareformi seaduse § 22 lõike 1² alusel maa ostueesõigusega erastamise avalduse. Samuti jäävad planeeritavale alale 2126 m² ja 1878 m² suurused reformimata riigimaa krundid, mida peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist hakatakse taotlema munitsipaalomandisse. Lisaks moodustatakse olemasolevale alajaamale 82 m² suurune tootmismaa sihtotstarbega krunt. Kadaka tee 78d kinnistul paikneb ca 20 m² suurune lagunenud vundament, mis planeeringulahenduse kohaselt likvideeritakse.

Planeeringuala kõrghaljastus kasvab valdavalt Soone oja ümbruses.

2. Kontaktvööndianalüüs

Planeeritava ala kontaktvööndi näol on tegemist on polüfunktsionaalse piirkonnaga (kauplused, laod ja kontorid jt). Varieerub nii hoonete korruselisus kui ka maakasutuse sihtotstarve. Iva tn 8 kinnistul on endise Marienheimi suvemõisa puitelamu abihoonega. Lisaks on kontaktvööndis elamumaa sihtotstarbega Kadaka tee 78a krunt, kus paikneb 2‑korruseline elamu abihoonetega. Ülejäänud kontaktvööndi krundid on kas äri‑ või/ja tootmismaa maakasutuse sihtotstarbega. Planeeringualale jäi ka osaliselt endine raudtee haru, mis on likvideeritud ja mille raudteetammile kavandatakse kergliiklusteed. Raudteetammi planeeringuala poolne hoonestus on 2‑ kuni 3‑korruseline. Kadaka tee 82 krundil tegutseb OÜ Geoloogiakeskus, mille esises parklas toimub kasutatud sõidukite müük. Raudteetammi vastaspoolele jäävad 2‑korruselised tootmis‑ ja ärihooned. Kadaka tee poolsel küljel on Jäägrimännik. Planeeringualast loode suunal on AKTSIASELTS COCA‑COLA HBC EESTI renoveeritud kuni 3‑korruseline hoonete kompleks (hulgilaod ja logistikakeskus). Planeeringuala naaberkrundil Kadaka tee 76a on kuni 4‑korruseline AS Leibur tootmiskompleks. Kontaktvööndi kirdeossa jääb kauplus Säästumarket ja tankla. Kadaka tee ääres, planeeringuala kaguosas on sõidukite müügisalong ja endise AS Klementi 4‑korruselised tootmishooned. Vastaspoole Kadaka teed jääb AS Tallinna Küte tootmiskompleks. Seega on kontaktvööndi hoonestus nii kasutamise otstarbelt kui ka arhitektuurilt väga erinev. Linnaehituslikult on tegemist piirkonnaga, mida järk-järgult rekonstrueeritakse, mille käigus säilivad omanäolised hooned ja amortiseerunud hoonestuse asemele rajatakse kaasaaegsem hoonestus.

Planeeritava ala kontaktvööndisse jääb tiheda liiklusega Kadaka tee, kus sõidab ka ühistransport (buss), mille lähim peatus on ca 400 meetri kaugusel. Akadeemia tee äärde planeeringualast ca 600 m kaugusele jääb trollide lõpp‑peatus.

Piirkonnas on algatatud, vastuvõetud ja kehtestatud järgmised detailplaneeringud: Tallinna Linnavalitsuse 11. aprilli 2007 korraldusega nr 641‑k, algatatud “Kadaka tee 76 kinnistu detailplaneering“, eesmärgiga ehitusõiguse määramine ühe 3‑korruselise ärihoone rajamiseks; Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2007 korraldusega nr 1250‑k vastuvõetud “Akadeemia tee 33a ja 33b kinnistu detailplaneering“, eesmärgiga ehitusõiguse määramine ühe kuni 6‑korruselise äri‑ ja büroohoone ehitamiseks; Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2003 otsusega nr 208 kehtestatud “Kadaka tee 86 kinnistu detailplaneering“, eesmärgiga kinnistu jagamiseks ja uute äri‑ ning tootmishoonete rajamiseks jt.

3. Mustamäe linnaosa üldplaneering ja Mustamäe linnaosa üldplaneeringu muutmise põhjendused.

Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestati Mustamäe linnaosa üldplaneering. Viidatud otsuse punkti 2 kohaselt tuleb lugeda Mustamäe linnaosa üldplaneering Tallinna üldplaneeringut täpsustavaks ja osaliselt muutvaks planeeringuks Mustamäe linnaosa piirides.

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu seletuskirja kohaselt: “Tulenevalt tõsiasjast tuleb Mustamäe linnaosa tunnistada valdavas osas ajastukohaseks väärtuslikuks terviklikuks hoonestusalaks, on üldplaneeringu ülesanne tagada nende alade säilimine põhiliselt oleval kujul suunitlusega elukeskkonna parandamisele. Põhiliseks säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu märksõnaks Mustamäe linnaosas on säästev ressursikasutus. Tallinna kõige tihedamini asustatud linnaosana on maaressursi kasutus Mustamäel säästlik. Uute töökohtade loomiseks tuleb tõsta ka siin juba asuvate tööstus- ja ettevõtlusobjektide maa-alade kasutamise intensiivsust. Otstarbekas on arendada olemasolevate ettevõtlusalade baasil teadusmahukat tootmist“.

Märgitud üldplaneeringu kohaselt kuulub planeeringuala Kadaka III kvartalisse. Mustamäe linnaosa üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt kuulub planeeritav ala selles kvartalis arengualasse (A‑5).

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu seletuskiri iseloomustab arengualasid järgmiselt: “suhteliselt vaba arengu võimalused on antud nn arengualadel, kus pole olnud traditsioonilist vabaplaneeringust lähtuvat linnaehituslikku keskkonda või seda pole võimalik või otstarbekas taas luua. Arengualadel on võimalik ettevõtlus- ja elukeskkonna omavaheline tihedam integreerimine kui väljakujunenud elurajoonides. Arengualadel on reservi teiste funktsioonidega integreeritud elamuehituse arendamiseks hinnanguliselt kuni 4000 eluasemele (u 200 000 m² elamispinda). See korvab eluasemete arvu ja sellest tingitud elanike arvu vähendamise ning annab ruumilise võimaluse elanike arvu kasvuks linnaosas ca 2500 elaniku võrra. Samas tuleb hoiduda arengualade arengu monofunktsionaalsusest“.

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt on selle piirkonna – arenguala (A‑5) – puhul tegemist tootmise ja/või ärifunktsiooniga arengualaga.

Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga on antud ka tingimused detailplaneeringu koostamiseks: kogu parkimine lahendada omal krundil. Tagada heakorrastatud haljasmaa osakaal vähemalt 10% planeeritavate maade pindalast.

Kuna planeeringuga nähakse ette üksnes äri‑ ja tootmishoone rajamine, siis selles osas on planeeringulahendus kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga.

Planeeringulalale jääb osaliselt Soone oja.

Soone oja (registrikood 10942, pikkus 3 km ja valgala 7,2 m²) ühendab Glehni allikaid Harku järvega.

Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 5 sätestab, et ehituskeeluvööndi laius rannal, kaldal või allikal ning kuni 10 hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul on 25 meetrit. Tulenevalt sellest sättest on Soone oja ehituskeeluvööndi laius 25 meetrit. Looduskaitseseaduse § 31 lg 2 p 8 kohaselt, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine. Sama seaduse § 40 lg 4 p 2 näeb ette, et ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus keskkonnaministrile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu. Menetletava detailplaneeringuga tehakse ettepanek 25‑meetrise ehituskeeluvööndi vähendamiseks 10 meetrile, mis veeseaduse § 29 lg 2 p 2 kohaselt on ka veekaitsevöönd.

Kuna looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2 kohaselt on kohalikul omavalitsusel võimalik teha ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks üksnes üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, siis on käesoleval juhul tehtud ettepanek Mustamäe linnaosa üldplaneeringu muutmiseks.

4. Detailplaneeringuga kavandatu

Detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek 75% äri- ja 25% tootmismaa krundi, 100% sotsiaalmaa krundi, 100% tootmismaa krundi ning 100% transpordimaa sihtotstarbega krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse määramiseks ühe kuni 4‑korruselise äri‑ ja tootmishoone rajamiseks.

Krundi positsioon 1 (edaspidi lühendatult pos; aadressi ettepanekuga Kadaka tee 78d) krundi planeeritav suurus on 3526 m². Krunt moodustatakse Kadaka tee 78d kinnistu suurusega 2848 m² (maakasutuse sihtotstarbega 100% tootmismaa) ning 678 m² suuruse reformimata riigimaa krundi liitmisel. Kadaka tee 78d kinnistu omanik, Varivere Tehnopark OÜ on 1. veebruaril 2006 esitanud maareformi seaduse § 22 lõike 1² alusel nimetatud reformimata riigimaa krundi suhtes ostueesõigusega erastamise avalduse.

Maareformi seaduse § 22 lõige 1² sätestab, et kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga.

Arvestades asjaoluga, et 678 m² suuruse reformimata riigimaa krundi puhul on tegemist kitsa maatükiga Kadaka tee 78d ja olemasoleva tänavamaa vahel, ei ole võimalik seda iseseisvalt hoonestada. Samuti ei ole sellel krundil teisi piirnevaid piirinaabreid, kelle vahel oleks võimalik reformimata riigimaa krunti erastada. Seega on Kadaka tee 78d kinnistu omanikul võimalik seda reformimata riigimaa krunti maareformi seaduse kohaselt erastada.

Planeeringulahendusega on tehtud ettepanek moodustuvale krundile 75% ärimaa ja 25% tootmismaa maakasutuse sihtotstarbe määramiseks. Planeeringu koostamisel on eeldatud, et rajatavas äri- ja tootmishoones hakkab toimuma sanitaartsooni mitte vajav tootmine ja keskkonnasäästlik majandustegevus.

Planeeringulahendusega määratakse krundile ehitusõigus kuni 4‑korruselise äri‑ ja tootmishoone rajamiseks. Hoonealune pind on 650 m² ja maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 15 meetrit.

Hoonestusala on paigutatud kinnistule juurdepääsutee poolsele küljele, mis tagab krundil maksimaalse haljastusliku pinna olemasolu. Hoone rajamisel ei likvideerida ühtegi kasvavat puud. Kavandatava hoone kaugus naaberkruntidest on: krundi pos 2 piirist 6 meetrit; Kadaka tee 78a krundist 4,2 kuni 7,3 meetrit; krundi pos 3 piirist minimaalselt 10 meetrit (veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd) ja Iva tn 8 kinnistu piirist ca 24 meetrit.

Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999 määruse nr 38 “Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ punkt 5 sätestab, et eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil, peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Seega peavad insolatsiooninõuded olema täidetud eluruumide puhul. Krundi pos 2 kavandatav maakasutuse sihtotstarve on transpordimaa, krundil pos 3 sotsiaalmaa (ehitusõigust ei kavandata) ning Kadaka tee 78a krundi hoonestus paikneb Kadaka tee poolses osas. Seega nendel suundadel rajatav hoone ei põhjusta mingeid negatiivseid mõjutusi. Ainuke planeeringuala läheduses olev eluhoone paikneb Iva tn 8 kinnistul. Kuivõrd rajatava hoone ja naaberkrundil paikneva elamu vahele jääb ca 65 meetrit, siis ei takista rajatav hoone päikese levikut naaberkrundile. Samuti on planeeritaval hoonel tagatud piisav päevavalgus.

Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ tulenevalt peab rajatav hoone vastama tulepüsivusklassile TP‑1.

Krundil on kavandatud 21 parkimiskohta ja planeeritava hoone mahus, esimesel korrusel 4 parkimiskohta. Parkimiskohtade hajutamine välistab suure ilmetu parkimisala kavandamise, mis tagab suurema haljastuspinna olemasolu ja sobib ümbritsevasse looduskeskkonda.

Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsuse nr 329 “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014“ järgi peab krundil tagama 23 parkimiskohta. Tingimus on täidetud – kokku on kavandatud 25 parkimiskohta.

Juurdepääs krundile on tagatud Kadaka teelt läbi transpordimaa krundi pos 2.

Krundi pos 2 (aadressi ettepanekuga Kadaka tee T15) suurus on 2126 m². Krunt moodustatakse reformimata riigimaa krundist ning selle kavandatav maakasutuse sihtotstarve on 100% transpordimaa. Tegemist on praeguse tänavamaaga, mida kasutatakse Iva tn 8 ja Kadaka tee 78 kruntidele ligipääsuks.

Planeeringulahenduse kohaselt olemasoleva juurdepääsutee laiust ega profiili ei muudeta. Ainukese muudatusena nähakse ette paralleelselt juurdepääsuteega kergliiklustee rajamist. Kuivõrd praegu olemasoleva tee ääres jalgtee puudub, siis planeeringulahendus suurendab liiklusohutust. Kavandatav kergliiklustee ühendatakse perspektiivis Kadaka tee äärde planeeritava kergliiklusteega.

Tallinna Maa‑amet on 7. jaanuari 2008 kirjas nr 4‑13/105 kinnitanud, et peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist taotletakse krunt pos 2 munitsipaalomandisse.

Krundi pos 3 (aadressi ettepanekuga Kadaka tee 78c) suurus on 1878 m². Krunt moodustatakse reformimata riigimaa krundist ning selle kavandatav maakasutuse sihtotstarve on 100% sotsiaalmaa, alaliigiga üldkasutatav maa. Krunt paikneb krundi pos 1 taga Soone oja ääres.

Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008 määruse nr 155 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 13 kohaselt on üldkasutatav maa avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa.

Planeeringulahendusega krundile ehitusõigust ette ei nähta.

Tallinna Maa-amet on 7. jaanuari 2008 kirjas nr 4‑13/105 kinnitanud, et peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist taotletakse krunt pos 3 munitsipaalomandisse.

Krundi pos 4 (aadressi ettepanekuga Kadaka tee 78b) suurus on 82 m². Krunt moodustatakse reformimata riigimaa krundist ning selle kavandatav maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa. Krunt asub planeeringuala loodeosas ühendustee (krunt pos 2) ääres. Krundil paikneb alajaam nr 1343.

Planeeringulahendusega moodustatava krundi suurus vastab normikohasele alajaama maanduskontuuri kaitsevööndile. Krundil paikneb 10 m² suuruse ehitusaluse pinnaga 1‑korruseline alajaam, mille ehitusõigust ei muudeta.

Planeeritaval alal puuduvad keskkonda reostavad objektid. Haljastusliku hinnangu teostamiseks vajalik dendroloogiline inventuur viidi läbi keskkonnaeksperdi A. Tõnissoni poolt jaanuaris 2003. Planeeringuala kõrghaljastus kasvab Soone oja ääres ja planeeringuala läänepoolses osas. Soone oja äärne haljasala ei liitu ühegi haljaskoridoriga. Kõik planeeringualal kasvavad puud on lehtpuud. Krundil kasvavad põhiliselt pärnad, vahtrad, sanglepad ja üksikud tammed. Soone oja ääres kasvavad peamiselt sanglepad ja saared ning mõned vahtrad.

Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määruse nr 34 “Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“ kohaseid I väärtusklassi puid planeeringualas ei ole. Samas kasvab planeeringualas palju II väärtusklassi puid, mis kõik planeeringulahenduse kohaselt säilitatakse.

Likvideeritakse 2 IV väärtusklassi puud (kuusk ja vaher). Tallinna Linnavalitsuse nimetatud määruse kohaselt on need puud väheväärtuslikud, mis “kahjustavad või tulevikus hakkavad kahjustama liigiliselt või asukohalt ala väärtuslikumaid puid. Puu, mis on oma eluea lõpul kas vanuse või kahjustuste tõttu. Puu, mis on allasurutud seisundis. Linnahaljastuse seisukohalt väheväärtuslik puu, mida võib säilitada kui biomassi, kuid mis on soovitav likvideerida või asendada väärtuslikumate puuliikidega. Võib likvideerida“. Puud likvideeritakse, sest need jäävad kavandatavale kergliiklustee alale.

Mahavõetavate puude haljastusväärtus tuleb kompenseerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusega nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“ kehtestatud korras ja tingimustel. Asendusistutuse korras istutatavate puude arvuks on 14 puud.

Kokkuvõtvalt: detailplaneeringuga moodustatakse 75% äri- ja 25% tootmismaa sihtotstarbega krunt, millele määratakse ehitusõigus 4‑korruselise äri‑ ja tootmishoone rajamiseks; 100% sotsiaalmaa krunt (alaliigiga üldkasutatav maa), 100% transpordimaa krunt ja olemasolevale alajaamale 82 m² suurune 100% tootmismaa krunt; nähakse ette 25 parkimiskohta (normatiivne 23 parkimiskohta) ning likvideeritakse 2 IV väärtusklassi puud. Asendusistutuse korras istutatavate puude arvuks on 14 puud.

5. Detailplaneeringu menetlus

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 11. jaanuari 2002 taotlusega Ralf Õng. 23. aprillil 2008 sõlmiti kolmepoolne leping nr 2‑5/99, mille kohaselt võttis Osaühing Eeteprojekt kohustuse koostada detailplaneering Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel ja Varivere Tehnopark OÜ kohustuse tasuda detailplaneeringu koostamise kulud.

Tallinna Linnavolikogu linnamajanduskomisjon on 11. aprilli 2002 koosoleku protokolli nr 8 punkti 12.15 kohaselt kooskõlastanud Kadaka tee 78d kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lähteülesande.

Detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 29. mai 2002 korraldusega nr 1557‑k.

Detailplaneeringu koostas Osaühing Eeteprojekt.

Detailplaneering on koostatud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetele“.

Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 nimetatud asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Mustamäe Linnaosa Valitsus, Mustamäe linnaosa halduskogu, Tallinna Kommunaalamet, AS Eesti Gaas, AS Tallinna Küte, Tallinna Transpordiamet ning Põhja‑Eesti Päästekeskus kooskõlastasid detailplaneeringu märkusteta.

Märkusteta kooskõlastas detailplaneeringu ka naaberkinnistu Iva tn 8 omanik Monica Lobanov ja Varivere Tehnopark OÜ.

Tallinna Maa-amet kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste märkustega:

1. Detailplaneeringuga moodustatakse transpordimaa krunt pos 2. Krunt moodustatakse reformimata riigimaast. Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lg 1 p 2 kohaselt kooskõlastatakse detailplaneering Tallinna Kommunaalametiga. Kooskõlastusest peab nähtuma, kas teelõigu ehitamine ja korrashoid kavandatakse linna eelarveliste vahendite või eraõiguslike isikute – detailplaneeringu tellija või ehituslubade taotlejate vahendite arvelt. Tallinna Kommunaalameti kooskõlastusest antud asjaolud ei selgu, palume nimetatud tingimused kommunaalametiga läbi arutada.

Vastusena märkis Tallinna Kommunaalamet, et nimetatud küsimused määratakse detailplaneeringu kehtestamise eel detailplaneeringu tellija ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahel sõlmitavas ja Tallinna Kommunaalameti poolt viseeritavas lepingus. Nii on see kõikide detailplaneeringute puhul. 16. märtsil 2009 on Tallinna linna ja Varivere Tehnopark OÜ vahel sõlmitud detailplaneeringu kohaste teede- ja tehnovõrkude väljaehitamise leping nr 2‑6/63. Seega vastav märkus on täidetud.

2. Detailplaneeringule lisada Kadaka tee 78d kinnistu omaniku kirjalik nõusolek sõlmida Tallinna linnaga leping krundi pos 3 korrashoiu tagamiseks pärast maa munitsipaalomandisse üle andmist. Vastav kirjalik nõusolek on olemas.

Tallinna Maa‑amet lisas oma kirjas, et pärast detailplaneeringu kehtestamist taotleb Tallinna Maa‑amet krundid pos 2 ja pos 3 munitsipaalomandisse.

Samuti märkis Tallinna Maa‑amet, et detailplaneeringuga moodustatakse reformimata riigimaast ajutine krunt pos 1b, mis planeeringu kohaselt liidetakse piirneva Kadaka tee 78d krundiga ning Kadaka tee 78d kinnistu omanik on 1. veebruaril 2006 esitanud maareformi seaduse § 22 lõike 1² alusel maa ostueesõigusega erastamise avalduse.

Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus ei kooskõlastanud detailplaneeringut märkides, et puudub keskkonnaministri luba Soone oja ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Keskkonnaminister on 6. novembri 2008 kirjaga nr 16‑3/41879‑3 nõustunud ehituskeeluvööndi vähendamisega. Järelikult on Tallinna tervisekaitsetalituse esitatud märkus täidetud ja seega detailplaneering kooskõlastatud.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et ehitusprojektid kooskõlastakse enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonnaametiga.

Esitatud tingimus täidetakse järgnevates projekteerimisstaadiumites.

Samuti märkis Tallinna Keskkonnaamet, et looduskaitseaduse kohase ehituskeeluvööndi (25 meetrit tavalisest veepiirist) vähendamise nõusolek taotletakse keskkonnaministrilt peale detailplaneeringu vastuvõtmist Tallinna Linnavalitsuses, vähendatud ehituskeeluvöönd (10 meetrit tavalisest veepiirist) jõustub detailplaneeringu kehtestamisel.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel:

1. Arvestades eravalduses oleva sademetevee eelvoolutorustikuga, soovitame tuua reostunud sademetevee torustiku paralleelselt reoveekanalistasiooniga Kadaka tee sademetevee ühistorustikku d1000 mm. Vastasel juhul tuleb sademetevee eelvoolutorustikule vormistada kinnistute omanike vahelised servituudid kuni Kadaka tee 76c kinnistul paikneva ühiskanalisatsiooni torustikuni.

Esitatud tingimusega arvestatakse järgnevates projekteerimisstaadiumites.

2. Järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete ja tänavate vee- ja kanalisatsiooniehitusprojektid) koostamiseks taotleda AKTSIASELTSILT TALLINNA VESI tehnilised tingimused.

Tingimus täidetakse järgmises projekteerimisstaadiumis.

Harjumaa Keskkonnateenistus märkis, et arvestades Soone oja kalda looduslikku seisundit ja olemasolevate ehitiste paiknemist, on põhjendatud Soone oja ehituskeeluvööndi vähendamine 10 meetrini. Samuti lisati, et Soone oja omab Harku järve stabiilse seisundi tagamisel olulist tähtsust. Seetõttu on lubamatu suurendada oja torustatuse osatähtsust, mis halvendab looduslike protsesside kulgu veekogus – muutuvad vee omadused.

Planeeringulahenduse kohaselt on Soone oja torusse juhtimisest loobutud.

Maa‑amet märkis detailplaneeringut kooskõlastades, et kuivõrd detailplaneeringu toimikusse on sisse viidud parandused puuduste osas, millele Maa‑amet on varasemas kirjas tähelepanu juhtinud, siis anname teada, et Maa‑ametil ei ole vastuväiteid jätkuvalt riigi omandis oleva maa‑ala kaasamise osas Kadaka tee 78d ja lähiala detailplaneeringu alasse ning kooskõlastatakse detailplaneeringu lahendus. Maa‑amet selgitas, et Kadaka tee 78d kinnistu omanikul on võimalik esitada krundi pos 4 osas kohalikule omavalitsusele avaldus maa‑ala ostueesõigusega erastamiseks.

Samuti märkis Maa‑amet, et detailplaneeringuga kavandatud kruntide pos 2 ja pos 3 omamine ei ole riigi seisukohast otstarbekas ning tegi Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku algatada nimetatud maa-alade osas maa munitsipaalomandisse taotlemise menetlus.

OÜ Eesti Geoloogiakeskus kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel: teavitada tööde algusest ja territoorium korrastada pärast tööde lõppu.

Esimene tingimus tuleb täita vahetult enne ehitustööde algust ja teine tingimus hiljemalt mõistliku aja jooksul peale ehitustööde lõppu.

OÜ TELEKTRA kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et järgmistes projekteerimisetappides küsida tehnilised tingimused.

Tingimus täidetakse järgnevates projekteerimisstaadiumites.

Elion Ettevõtted AS kooskõlastas detailplaneeringu märkusega, et tööjooniste koostamise käigus sätestatakse siderajatise ümberpaigaldamine.

Tingimusega arvestatakse järgmises projekteerimisstaadiumis.

OÜ Jaotusvõrk kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel, et tööjoonistes konkretiseerida tehnilised tingimused ning tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

Tingimus täidetakse järgnevates projekteerimisstaadiumites.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet on 18. veebruari 2008 kirjaga nr 2‑1/500 esitanud detailplaneeringu Harju maavanemale planeerimisseaduse § 17 lg 3 p 2 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lg 5 alusel riigiasutuste või Harjumaa keskonnateenistuseaga kooskõlastuse vajaduse määramiseks.

Harju maavanem on 20. märtsi 2008 kirjas nr 2.1‑13k/1030 punktis 9 märkinud, et vastavalt planeerimisseaduse § 17 lg 3 punktile 2 ei pea vajalikuks määrata Kadaka tee 78d kinnistu ja lähiala detailplaneeringule kooskõlastusi riigiasutustega.

Samas märkis Harju maavanem viidatud kirjas järgmist:

1. Lisada väljavõte kehtivast Mustamäe linnaosa üldplaneeringust, millel fikseerida planeeritava maa-ala paiknemine.

Detailplaneeringu kausta on Mustamäe linnaosa üldplaneeringu väljavõttega täiendatud ning sellele on märgitud ka planeeringuala asukoht.

2. Kui kohalik omavalitsus on huvitatud eratee avalikust kasutamisest või munitsipaliseerimisest, siis tuleks planeeringute seletuskirja lisada vastavasisuline märkus ja selgitada eratee avaliku kasutamise või munitsipaliseerimise võimalusi.

Materjalidele on lisatud Tallinna Maa‑ameti 7. jaanuari kiri 2008 nr 4‑13/105, milles on kinnitatud, et peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist taotletakse transpordimaa krunt pos 2 munitsipaalomandisse.

3. Planeeringu materjalidest ei selgu sotsiaalmaa krundi pos 3 hilisema kasutamisega seonduvad küsimused. Täiendada planeeringu seletuskirja selles osas, kelle omandisse see krunt hiljem jääb ja mis tingimustel on kavas selle avalikku kasutamist korraldada.

Ülaviidatud Tallinna Maa‑ameti kirjast nähtub, et peale detailplaneeringu kehtestamist taotletakse krunt pos 3 munitsipaalomandisse.

4. Detailplaneeringu materjalidest ei selgu, kas kinnistu omanikud on planeeringulahendusest teadlikud (ka kinnistut läbivast madalpinge kaablist ning teavad sellest tulenevaid piiranguid) ja sellega nõustunud.

Ainukese planeeringualasse jääva kinnistu (Kadaka tee 78d) omanik Varivere Tehnopark OÜ on detailplaneeringu lahenduse kooskõlastanud. Seega on ta teadlik nii detailplaneeringu menetlusest, kui ka madalpinge kaabliga kaasnevatest piirangutest ning on sellise lahenduse ka heaks kiitnud.

5. Kuna detailplaneeringu seletuskiri ei sisalda põhjendusi üldplaneeringu muutmise vajalikkuse kohta, siis palun täiendada seletuskirja ja esitada põhjendused, miks üldplaneeringu muutmise ettepanek on vajalik.

Detailplaneeringu seletuskirja on vastavalt täiendatud ja muutmise põhjused esitatud.

Samuti selgitas Harju maavanem, et kalda ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik üksnes keskkonnaministri nõusolekul (looduskaitseseadus § 40 lg 3).

Kadaka tee 78d kinnistu ja lähiala detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 14. mai 2008 korraldusega nr 852‑k

Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 5. juunist 2008 kuni 19. juunini 2008 Mustamäe Linnaosa Valitsuses ja Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroos. Sellekohane teade ilmus 23. mai 2008 ajalehes Postimees.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud.

Tallinna Keskkonnaameti 12. septembri 2008 kirjaga nr 6.1-4.2/2303 edastati detailplaneering keskkonnaministrile Soone oja ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Keskkonnaminister on 6. novembri 2008 kirjas nr 16‑3/41879‑3 märkinud, et kinnistu looduslikud tingimused ja ümbritsev situatsioon toetavad ehituskeeluvööndi vähendamist ning nõustub ehituskeeluvööndi vähendamisega 10 meetrini Kadaka tee 78d kinnistu ulatuses.

Samuti juhiti tähelepanu asjaolule, et kui Soone oja ehituskeeluvööndisse jääva tee puhul on tegemist avalikult kasutatava teega, ei laiene sellele vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 10 ehituskeeld. Juhul kui tegemist ei ole avalikult kasutatava teega, ei saa esitatud detailplaneeringu lahendusega kavandatavat teed Soone oja ehituskeeluvööndisse planeerida.

Kadaka tee 78d kinnistu ulatuses ehituskeeluvööndisse teid ei planeerita.

Planeerimisseaduse § 23 lg 3 p 3 sätestab, et järelevalve teostaja pädevuses on nõusoleku andmine liigilt üldisema kehtestatud planeeringu muutmiseks temale esitatud, liigilt üldisema planeeringu muutmise ettepanekut sisaldava planeeringu kehtestamisel.

Viidatud sätte alusel edastas Tallinna Linnavalitsus 12. jaanuari 2009 kirjaga nr LV‑1/174 Kadaka tee 78d kinnistu ja lähiala detailplaneeringu Harju maavanemale koos põhjendustega Tallinna üldplaneeringu muutmiseks.

Harju maavanema 3. veebruari 2009 kirjaga nr 2.1‑13/242 anti Kadaka tee 78d kinnistu ja lähiala detailplaneeringule planeerimisseadusest tulenev heakskiit.

Planeeringu kohaste teede‑ ja tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse vastavalt 16. märtsil 2009 sõlmitud lepingule nr 2‑6/63.

Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 19 lg 3 alusel kehtestab detailplaneeringu, mille puhul teostatakse planeerimisseaduse kohast järelevalvet või millega määratakse miljööväärtusega hoonestusala, linnavolikogu oma otsusega. Käesoleva planeeringu puhul on teostatud planeerimisseaduse kohast järelevalvet.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Lihtne otsing