|
OTSUS
|
|
|
Tallinn
|
14. mai 2009 nr 98
|
|
|
|
|
Kadaka tee 78d kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
kehtestamine Mustamäe linnaosas
|
|
|
Planeerimisseaduse
§ 23 lg 3 p 3, § 24 lg 3, kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ning Tallinna Linnavolikogu
29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna
ehitusmääruse“ § 19 lg-te 1, 3 ja 5 alusel ja arvestades nii
otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas
esitatud kui ka järgmiste põhimotiivide ja kaalutlustega:
- Mustamäe
linnaosa üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt asub planeeringuala
arengualas (A‑5) – tootmise ja/või ärifunktsiooniga arenguala.
Kuna planeeringuga nähakse ette üksnes äri- ja tootmishoone rajamine, siis
selles osas on planeeringulahendus kooskõlas Mustamäe linnaosa
üldplaneeringuga;
- looduskaitseseaduse
§ 40 lg 4 p 2 kohaselt on kohalikul omavalitsusel võimalik
teha ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks üksnes üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta Mustamäe
linnaosa üldplaneeringut – vähendada Soone oja seadusjärgset 25 meetrist
ehituskeeluala 10 meetrile, mis veeseaduse § 29 lg 2 p 2
kohaselt on ka veekaitsevöönd;
- Soone
oja ümber olemasolevale haljasalale moodustatakse üldkasutatava maa krunt,
mida Tallinna linn hakkab peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist
taotlema munitsipaalomandisse;
- planeeringuga
luuakse ümbritsevasse keskkonda uued ettevõtluse- ja arenguvõimalused;
- olemasoleva
tee (krunt positsioon 2) äärde kavandatakse jalgtee, mis suurendab
liiklusohutust ning see ühendatakse perspektiivis Kadaka tee äärde
planeeritava kergliiklusteega;
- planeeringulahenduse
puhul on on arvestatud maksimaalse kõrghaljastuse säilitamise vajadusega,
sest ühtegi väärtuslikku puud ei likvideerita.
|
|
|
|
|
|
1. Kehtestada Kadaka tee 78d kinnistu ja lähiala
detailplaneering, Osaühing Eeteprojekt töö nr 01024. Detailplaneeringu
eesmärgiks on Mustamäe linnaosas 0,83 ha suurusel planeeritaval maa-alal Kadaka
tee 78d kinnistu liitmine 678 m2
suuruse reformimata riigimaa krundiga, moodustuvale krundile 75% äri- ja 25%
tootmismaa sihtotstarbe määramine ning ehitusõiguse andmine kuni 4‑korruselise
äri‑ ja tootmishoone rajamiseks; reformimata riigimaast 1878 m2
suuruse 100% sotsiaalmaa (alaliigiga üldkasutatav maa) krundi, 2126 m2
suuruse transpordimaa krundi ja olemasolevale alajaamale 82 m2
suuruse 100% tootmismaa krundi moodustamine. Lisaks antakse planeeringuga
heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise
põhimõtteline lahendus. Planeeringulahendusega tehakse ettepanek muuta Tallinna
Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestatud “Mustamäe
linnaosa üldplaneeringut“ Soone oja ehituskeeluvööndi osas.
2. Ehitusloa taotlejal kooskõlastada enne ehitusloa
taotlemist Kadaka tee 78d kinnistu ja lähiala detailplaneerunguga
kavandatava hoone ehitusprojekt Tallinna Keskkonnaametiga.
3. Detailplaneeringu kohaste teede- ja tehnovõrkude
väljaehitamine tagatakse vastavalt 16. märtsil 2009 sõlmitud lepingule
nr 2‑6/63.
4. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus
ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.
5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu
mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse
teatavakstegemisest.
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
Tallinna Linnavolikogu esimees
|
|
Tallinna Linnavolikogu
14. mai 2009
otsuse nr 98
LISA
|
|
Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Kadaka tee 78d kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu kehtestamine Mustamäe linnaosas“ juurde
|
|
|
|
Kehtestada Kadaka tee 78d kinnistu ja lähiala detailplaneering.
Detailplaneeringu eesmärgiks on Mustamäe linnaosas 0,83 ha suurusel
planeeritaval maa-alal Kadaka tee 78d kinnistu liitmine 678 m2
suuruse reformimata riigimaa krundiga, moodustuvale krundile 75% äri‑ ja 25% tootmismaa sihtotstarbe määramine
ning ehitusõiguse andmine kuni 4‑korruselise äri‑ ja
tootmishoone rajamiseks; reformimata riigimaast 1878 m2 suuruse
100% sotsiaalmaa (alaliigiga üldkasutatav maa) krundi, 2126 m2
suuruse transpordimaa krundi ja olemasolevale alajaamale 82 m2
suuruse 100% tootmismaa krundi moodustamine. Lisaks antakse planeeringuga
heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise
põhimõtteline lahendus.
HALDUSAKTI PÕHJENDUSED
1. Olemasolev olukord
Planeeritav
maa‑ala paikneb Tallinnas Mustamäe linnaosas Kadaka tee, Iva tänava ja
Akadeemia tee vahelises kvartalis Soone oja ääres. Planeeritav ala piirneb
idast Kadaka tee 76a krundiga, lõunast Kadaka tee 78a ja 78b ning
Kadaka tee 82 kruntidega, läänest Iva tn 10 krundiga, loodest Iva tn 8
ja põhjast Kadaka tee 78 kruntidega.
Planeeritaval alal olev Kadaka tee 78d kinnistu suurus on 2848 m2
ja maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa. Kinnistuga soovitakse liita
sellega piirnev 678 m2 suurune reformimata riigimaa krunt,
mille suhtes on Kadaka tee 78d kinnistu omanik Varivere Tehnopark OÜ 1. veebruaril
2006 esitanud maareformi seaduse § 22 lõike 12 alusel maa
ostueesõigusega erastamise avalduse. Samuti jäävad planeeritavale alale 2126 m2
ja 1878 m2 suurused reformimata riigimaa krundid, mida peale
käesoleva detailplaneeringu kehtestamist hakatakse taotlema munitsipaalomandisse.
Lisaks moodustatakse olemasolevale alajaamale 82 m2 suurune
tootmismaa sihtotstarbega krunt. Kadaka tee 78d kinnistul paikneb ca
20 m2 suurune lagunenud vundament, mis planeeringulahenduse
kohaselt likvideeritakse.
Planeeringuala kõrghaljastus kasvab valdavalt Soone oja ümbruses.
2. Kontaktvööndianalüüs
Planeeritava
ala kontaktvööndi näol on tegemist on polüfunktsionaalse piirkonnaga
(kauplused, laod ja kontorid jt). Varieerub nii hoonete korruselisus kui ka
maakasutuse sihtotstarve. Iva tn 8 kinnistul on endise Marienheimi
suvemõisa puitelamu abihoonega. Lisaks on kontaktvööndis elamumaa
sihtotstarbega Kadaka tee 78a krunt, kus paikneb 2‑korruseline elamu
abihoonetega. Ülejäänud kontaktvööndi krundid on kas äri‑ või/ja
tootmismaa maakasutuse sihtotstarbega. Planeeringualale jäi ka osaliselt endine
raudtee haru, mis on likvideeritud ja mille raudteetammile kavandatakse kergliiklusteed.
Raudteetammi planeeringuala poolne hoonestus on 2‑ kuni 3‑korruseline.
Kadaka tee 82 krundil tegutseb OÜ Geoloogiakeskus, mille esises parklas
toimub kasutatud sõidukite müük. Raudteetammi vastaspoolele jäävad 2‑korruselised
tootmis‑ ja ärihooned. Kadaka tee poolsel küljel on Jäägrimännik.
Planeeringualast loode suunal on AKTSIASELTS COCA‑COLA HBC EESTI
renoveeritud kuni 3‑korruseline hoonete kompleks (hulgilaod ja
logistikakeskus). Planeeringuala naaberkrundil Kadaka tee 76a on kuni 4‑korruseline
AS Leibur tootmiskompleks. Kontaktvööndi kirdeossa jääb kauplus
Säästumarket ja tankla. Kadaka tee ääres, planeeringuala kaguosas on sõidukite
müügisalong ja endise AS Klementi 4‑korruselised tootmishooned.
Vastaspoole Kadaka teed jääb AS Tallinna Küte tootmiskompleks. Seega
on kontaktvööndi hoonestus nii kasutamise otstarbelt kui ka arhitektuurilt väga
erinev. Linnaehituslikult on tegemist piirkonnaga, mida järk-järgult
rekonstrueeritakse, mille käigus säilivad omanäolised hooned ja amortiseerunud
hoonestuse asemele rajatakse kaasaaegsem hoonestus.
Planeeritava
ala kontaktvööndisse jääb tiheda liiklusega Kadaka tee, kus sõidab ka
ühistransport (buss), mille lähim peatus on ca 400 meetri kaugusel.
Akadeemia tee äärde planeeringualast ca 600 m kaugusele jääb
trollide lõpp‑peatus.
Piirkonnas on algatatud,
vastuvõetud ja kehtestatud järgmised detailplaneeringud: Tallinna
Linnavalitsuse 11. aprilli 2007 korraldusega nr 641‑k,
algatatud “Kadaka tee 76 kinnistu detailplaneering“, eesmärgiga
ehitusõiguse määramine ühe 3‑korruselise ärihoone rajamiseks; Tallinna
Linnavalitsuse 25. juuni 2007 korraldusega nr 1250‑k
vastuvõetud “Akadeemia tee 33a ja 33b kinnistu detailplaneering“,
eesmärgiga ehitusõiguse määramine ühe kuni 6‑korruselise äri‑
ja büroohoone ehitamiseks; Tallinna
Linnavolikogu 12. juuni 2003 otsusega nr 208 kehtestatud “Kadaka
tee 86 kinnistu detailplaneering“, eesmärgiga kinnistu jagamiseks ja uute äri‑
ning tootmishoonete rajamiseks jt.
3. Mustamäe linnaosa üldplaneering ja Mustamäe linnaosa
üldplaneeringu muutmise põhjendused.
Tallinna
Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestati
Mustamäe linnaosa üldplaneering. Viidatud otsuse punkti 2 kohaselt tuleb
lugeda Mustamäe linnaosa üldplaneering Tallinna üldplaneeringut täpsustavaks ja
osaliselt muutvaks planeeringuks Mustamäe linnaosa piirides.
Mustamäe
linnaosa üldplaneeringu seletuskirja kohaselt: “Tulenevalt tõsiasjast tuleb
Mustamäe linnaosa tunnistada valdavas osas ajastukohaseks väärtuslikuks
terviklikuks hoonestusalaks, on üldplaneeringu ülesanne tagada nende alade
säilimine põhiliselt oleval kujul suunitlusega elukeskkonna parandamisele.
Põhiliseks säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu märksõnaks Mustamäe
linnaosas on säästev ressursikasutus. Tallinna kõige tihedamini asustatud
linnaosana on maaressursi kasutus Mustamäel säästlik. Uute töökohtade loomiseks
tuleb tõsta ka siin juba asuvate tööstus- ja ettevõtlusobjektide maa-alade
kasutamise intensiivsust. Otstarbekas on arendada olemasolevate ettevõtlusalade
baasil teadusmahukat tootmist“.
Märgitud
üldplaneeringu kohaselt kuulub planeeringuala Kadaka III kvartalisse.
Mustamäe linnaosa üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt kuulub planeeritav
ala selles kvartalis arengualasse (A‑5).
Mustamäe
linnaosa üldplaneeringu seletuskiri iseloomustab arengualasid järgmiselt: “suhteliselt
vaba arengu võimalused on antud nn arengualadel, kus pole olnud
traditsioonilist vabaplaneeringust lähtuvat linnaehituslikku keskkonda või seda
pole võimalik või otstarbekas taas luua. Arengualadel on võimalik ettevõtlus-
ja elukeskkonna omavaheline tihedam integreerimine kui väljakujunenud
elurajoonides. Arengualadel on reservi teiste funktsioonidega integreeritud
elamuehituse arendamiseks hinnanguliselt kuni 4000 eluasemele (u 200 000 m2
elamispinda). See korvab eluasemete arvu ja sellest tingitud elanike arvu
vähendamise ning annab ruumilise võimaluse elanike arvu kasvuks linnaosas ca
2500 elaniku võrra. Samas tuleb hoiduda arengualade arengu
monofunktsionaalsusest“.
Mustamäe
linnaosa üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt on selle piirkonna –
arenguala (A‑5) – puhul tegemist tootmise ja/või ärifunktsiooniga
arengualaga.
Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga on antud ka
tingimused detailplaneeringu koostamiseks: kogu parkimine lahendada omal
krundil. Tagada heakorrastatud haljasmaa osakaal vähemalt 10% planeeritavate
maade pindalast.
Kuna
planeeringuga nähakse ette üksnes äri‑ ja tootmishoone rajamine, siis
selles osas on planeeringulahendus kooskõlas Mustamäe linnaosa
üldplaneeringuga.
Planeeringulalale
jääb osaliselt Soone oja.
Soone
oja (registrikood 10942, pikkus 3 km ja valgala 7,2 m2)
ühendab Glehni allikaid Harku järvega.
Looduskaitseseaduse
§ 38 lg 1 p 5 sätestab, et ehituskeeluvööndi laius rannal,
kaldal või allikal ning kuni 10 hektari suurusel järvel ja
veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal,
maaparandussüsteemi eesvoolul on 25 meetrit. Tulenevalt sellest sättest on
Soone oja ehituskeeluvööndi laius 25 meetrit. Looduskaitseseaduse
§ 31 lg 2 p 8 kohaselt, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata
teisiti, on piiranguvööndis keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise
püstitamine. Sama seaduse § 40 lg 4 p 2 näeb ette, et
ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus keskkonnaministrile
taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise
ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu. Menetletava
detailplaneeringuga tehakse ettepanek 25‑meetrise ehituskeeluvööndi
vähendamiseks 10 meetrile, mis veeseaduse
§ 29 lg 2 p 2 kohaselt on ka veekaitsevöönd.
Kuna
looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2 kohaselt on kohalikul
omavalitsusel võimalik teha ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks üksnes
üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, siis on käesoleval juhul tehtud
ettepanek Mustamäe linnaosa üldplaneeringu muutmiseks.
4. Detailplaneeringuga kavandatu
Detailplaneeringu
lahendusega tehakse ettepanek 75% äri- ja 25% tootmismaa krundi, 100% sotsiaalmaa
krundi, 100% tootmismaa krundi ning 100% transpordimaa sihtotstarbega
krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse määramiseks ühe kuni 4‑korruselise
äri‑ ja tootmishoone rajamiseks.
Krundi
positsioon 1 (edaspidi lühendatult pos; aadressi ettepanekuga Kadaka tee 78d)
krundi planeeritav suurus on 3526 m2. Krunt moodustatakse
Kadaka tee 78d kinnistu suurusega 2848 m2 (maakasutuse
sihtotstarbega 100% tootmismaa) ning 678 m2 suuruse reformimata
riigimaa krundi liitmisel. Kadaka tee 78d kinnistu omanik, Varivere Tehnopark
OÜ on 1. veebruaril 2006 esitanud maareformi
seaduse § 22 lõike 12 alusel nimetatud
reformimata riigimaa krundi suhtes ostueesõigusega erastamise avalduse.
Maareformi
seaduse § 22 lõige 12 sätestab, et kui eraomandis oleva
kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat
kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa
erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga.
Arvestades
asjaoluga, et 678 m2 suuruse reformimata riigimaa krundi puhul
on tegemist kitsa maatükiga Kadaka tee 78d ja olemasoleva tänavamaa vahel,
ei ole võimalik seda iseseisvalt hoonestada. Samuti ei ole sellel krundil teisi
piirnevaid piirinaabreid, kelle vahel oleks võimalik reformimata riigimaa
krunti erastada. Seega on Kadaka tee 78d kinnistu omanikul võimalik seda
reformimata riigimaa krunti maareformi seaduse kohaselt erastada.
Planeeringulahendusega
on tehtud ettepanek moodustuvale krundile 75% ärimaa ja 25% tootmismaa
maakasutuse sihtotstarbe määramiseks. Planeeringu koostamisel on eeldatud, et
rajatavas äri- ja tootmishoones hakkab toimuma sanitaartsooni mitte vajav
tootmine ja keskkonnasäästlik majandustegevus.
Planeeringulahendusega
määratakse krundile ehitusõigus kuni 4‑korruselise äri‑ ja
tootmishoone rajamiseks. Hoonealune pind on 650 m2 ja
maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 15 meetrit.
Hoonestusala
on paigutatud kinnistule juurdepääsutee poolsele küljele, mis tagab krundil
maksimaalse haljastusliku pinna olemasolu. Hoone rajamisel ei likvideerida
ühtegi kasvavat puud. Kavandatava hoone kaugus naaberkruntidest on: krundi pos 2
piirist 6 meetrit; Kadaka tee 78a krundist 4,2 kuni 7,3 meetrit;
krundi pos 3 piirist minimaalselt 10 meetrit (veekaitsevöönd,
ehituskeeluvöönd) ja Iva tn 8 kinnistu piirist ca 24 meetrit.
Vabariigi
Valitsuse 26. jaanuari 1999 määruse nr 38 “Eluruumidele
esitatavate nõuete kinnitamine“ punkt 5 sätestab, et eluruumi igal elu-,
töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil, peab olema vähemalt
üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes
piisava loomuliku valgustuse. Seega peavad insolatsiooninõuded olema täidetud
eluruumide puhul. Krundi pos 2 kavandatav maakasutuse sihtotstarve on
transpordimaa, krundil pos 3 sotsiaalmaa (ehitusõigust ei kavandata) ning
Kadaka tee 78a krundi hoonestus paikneb Kadaka tee poolses osas. Seega
nendel suundadel rajatav hoone ei põhjusta mingeid negatiivseid mõjutusi.
Ainuke planeeringuala läheduses olev eluhoone paikneb Iva tn 8 kinnistul.
Kuivõrd rajatava hoone ja naaberkrundil paikneva elamu vahele jääb ca 65 meetrit,
siis ei takista rajatav hoone päikese levikut naaberkrundile. Samuti on
planeeritaval hoonel tagatud piisav päevavalgus.
Vabariigi
Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja
selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ tulenevalt peab rajatav hoone vastama
tulepüsivusklassile TP‑1.
Krundil
on kavandatud 21 parkimiskohta ja planeeritava hoone mahus, esimesel
korrusel 4 parkimiskohta. Parkimiskohtade hajutamine välistab suure ilmetu
parkimisala kavandamise, mis tagab suurema haljastuspinna olemasolu ja sobib
ümbritsevasse looduskeskkonda.
Tallinna
Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsuse nr 329 “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks
2006–2014“ järgi peab krundil tagama 23 parkimiskohta. Tingimus on
täidetud – kokku on kavandatud 25 parkimiskohta.
Juurdepääs
krundile on tagatud Kadaka teelt läbi transpordimaa krundi pos 2.
Krundi pos 2 (aadressi
ettepanekuga Kadaka tee T15) suurus on 2126 m2. Krunt
moodustatakse reformimata riigimaa krundist ning selle kavandatav maakasutuse
sihtotstarve on 100% transpordimaa. Tegemist on praeguse tänavamaaga, mida
kasutatakse Iva tn 8 ja Kadaka tee 78 kruntidele ligipääsuks.
Planeeringulahenduse
kohaselt olemasoleva juurdepääsutee laiust ega profiili ei muudeta. Ainukese
muudatusena nähakse ette paralleelselt juurdepääsuteega kergliiklustee
rajamist. Kuivõrd praegu olemasoleva tee ääres jalgtee puudub, siis
planeeringulahendus suurendab liiklusohutust. Kavandatav kergliiklustee
ühendatakse perspektiivis Kadaka tee äärde planeeritava kergliiklusteega.
Tallinna
Maa‑amet on 7. jaanuari 2008 kirjas nr 4‑13/105
kinnitanud, et peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist taotletakse krunt
pos 2 munitsipaalomandisse.
Krundi
pos 3 (aadressi ettepanekuga Kadaka tee 78c) suurus on 1878 m2. Krunt
moodustatakse reformimata riigimaa krundist ning selle kavandatav maakasutuse
sihtotstarve on 100% sotsiaalmaa, alaliigiga üldkasutatav maa. Krunt paikneb
krundi pos 1 taga Soone oja ääres.
Vabariigi
Valitsuse 23. oktoobri 2008 määruse nr 155 “Katastriüksuse
sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 13 kohaselt on üldkasutatav
maa avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul
hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas
haljasala ja pargi maa.
Planeeringulahendusega
krundile ehitusõigust ette ei nähta.
Tallinna
Maa-amet on 7. jaanuari 2008 kirjas nr 4‑13/105 kinnitanud, et
peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist taotletakse krunt pos 3
munitsipaalomandisse.
Krundi
pos 4 (aadressi ettepanekuga Kadaka tee 78b) suurus on 82 m2.
Krunt moodustatakse reformimata riigimaa krundist ning selle kavandatav
maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa. Krunt asub planeeringuala
loodeosas ühendustee (krunt pos 2) ääres. Krundil paikneb alajaam nr 1343.
Planeeringulahendusega
moodustatava krundi suurus vastab normikohasele alajaama maanduskontuuri
kaitsevööndile. Krundil paikneb 10 m2 suuruse ehitusaluse
pinnaga 1‑korruseline alajaam, mille ehitusõigust ei muudeta.
Planeeritaval alal puuduvad
keskkonda reostavad objektid. Haljastusliku hinnangu teostamiseks vajalik
dendroloogiline inventuur viidi läbi keskkonnaeksperdi A. Tõnissoni poolt
jaanuaris 2003. Planeeringuala kõrghaljastus kasvab Soone oja ääres ja
planeeringuala läänepoolses osas. Soone oja äärne haljasala ei liitu ühegi
haljaskoridoriga. Kõik planeeringualal kasvavad puud on lehtpuud. Krundil
kasvavad põhiliselt pärnad, vahtrad, sanglepad ja üksikud tammed. Soone oja
ääres kasvavad peamiselt sanglepad ja saared ning mõned vahtrad.
Tallinna
Linnavalitsuse 3. mai 2006 määruse nr 34 “Puittaimestiku
ja haljastuse inventeerimise kord“ kohaseid I väärtusklassi puid
planeeringualas ei ole. Samas kasvab planeeringualas palju II väärtusklassi
puid, mis kõik planeeringulahenduse kohaselt säilitatakse.
Likvideeritakse
2 IV väärtusklassi puud (kuusk ja vaher). Tallinna Linnavalitsuse
nimetatud määruse kohaselt on need puud väheväärtuslikud, mis “kahjustavad või
tulevikus hakkavad kahjustama liigiliselt või asukohalt ala väärtuslikumaid
puid. Puu, mis on oma eluea lõpul kas vanuse või kahjustuste tõttu. Puu, mis on
allasurutud seisundis. Linnahaljastuse seisukohalt väheväärtuslik puu, mida
võib säilitada kui biomassi, kuid mis on soovitav likvideerida või asendada
väärtuslikumate puuliikidega. Võib likvideerida“. Puud likvideeritakse, sest
need jäävad kavandatavale kergliiklustee alale.
Mahavõetavate
puude haljastusväärtus tuleb kompenseerida vastavalt Tallinna
Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusega nr 45 “Puu raie-
ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“ kehtestatud korras ja
tingimustel. Asendusistutuse korras istutatavate puude arvuks on 14 puud.
Kokkuvõtvalt:
detailplaneeringuga moodustatakse 75% äri- ja 25% tootmismaa sihtotstarbega
krunt, millele määratakse ehitusõigus 4‑korruselise äri‑ ja tootmishoone
rajamiseks; 100% sotsiaalmaa krunt (alaliigiga üldkasutatav maa), 100%
transpordimaa krunt ja olemasolevale alajaamale 82 m2 suurune
100% tootmismaa krunt; nähakse ette 25 parkimiskohta (normatiivne 23 parkimiskohta)
ning likvideeritakse 2 IV väärtusklassi puud. Asendusistutuse korras
istutatavate puude arvuks on 14 puud.
5. Detailplaneeringu menetlus
Detailplaneeringu
koostamise algatamist taotles 11. jaanuari 2002 taotlusega Ralf Õng. 23. aprillil
2008 sõlmiti kolmepoolne leping nr 2‑5/99, mille kohaselt võttis
Osaühing Eeteprojekt kohustuse koostada detailplaneering Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti tellimusel ja Varivere Tehnopark OÜ kohustuse tasuda
detailplaneeringu koostamise kulud.
Tallinna
Linnavolikogu linnamajanduskomisjon on 11. aprilli 2002 koosoleku
protokolli nr 8 punkti 12.15 kohaselt kooskõlastanud Kadaka tee 78d
kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lähteülesande.
Detailplaneering
on algatatud Tallinna
Linnavalitsuse 29. mai 2002 korraldusega nr 1557‑k.
Detailplaneeringu
koostas Osaühing Eeteprojekt.
Detailplaneering
on koostatud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega
nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu
koostamise ning vormistamise nõuetele“.
Tallinna
linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 nimetatud asutused on detailplaneeringu
kooskõlastanud.
Mustamäe
Linnaosa Valitsus, Mustamäe linnaosa halduskogu, Tallinna Kommunaalamet, AS Eesti
Gaas, AS Tallinna Küte, Tallinna Transpordiamet ning Põhja‑Eesti Päästekeskus
kooskõlastasid detailplaneeringu märkusteta.
Märkusteta
kooskõlastas detailplaneeringu ka naaberkinnistu Iva tn 8 omanik Monica Lobanov
ja Varivere Tehnopark OÜ.
Tallinna
Maa-amet kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste märkustega:
1. Detailplaneeringuga
moodustatakse transpordimaa krunt pos 2. Krunt moodustatakse reformimata
riigimaast. Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lg 1 p 2 kohaselt
kooskõlastatakse detailplaneering Tallinna Kommunaalametiga. Kooskõlastusest
peab nähtuma, kas teelõigu ehitamine ja korrashoid kavandatakse linna
eelarveliste vahendite või eraõiguslike isikute – detailplaneeringu
tellija või ehituslubade taotlejate vahendite arvelt. Tallinna Kommunaalameti
kooskõlastusest antud asjaolud ei selgu, palume nimetatud tingimused kommunaalametiga
läbi arutada.
Vastusena
märkis Tallinna Kommunaalamet, et nimetatud küsimused määratakse
detailplaneeringu kehtestamise eel detailplaneeringu tellija ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
vahel sõlmitavas ja Tallinna Kommunaalameti poolt viseeritavas lepingus. Nii on
see kõikide detailplaneeringute puhul. 16. märtsil 2009 on Tallinna linna
ja Varivere Tehnopark OÜ vahel sõlmitud detailplaneeringu
kohaste teede- ja tehnovõrkude väljaehitamise leping nr 2‑6/63.
Seega vastav märkus on täidetud.
2.
Detailplaneeringule lisada Kadaka tee 78d kinnistu omaniku kirjalik
nõusolek sõlmida Tallinna linnaga leping krundi pos 3 korrashoiu
tagamiseks pärast maa munitsipaalomandisse üle andmist. Vastav kirjalik
nõusolek on olemas.
Tallinna
Maa‑amet lisas oma kirjas, et pärast detailplaneeringu kehtestamist
taotleb Tallinna Maa‑amet krundid pos 2 ja pos 3
munitsipaalomandisse.
Samuti
märkis Tallinna Maa‑amet, et detailplaneeringuga moodustatakse
reformimata riigimaast ajutine krunt pos 1b, mis planeeringu kohaselt
liidetakse piirneva Kadaka tee 78d krundiga ning Kadaka tee 78d
kinnistu omanik on 1. veebruaril 2006 esitanud maareformi seaduse § 22
lõike 12 alusel maa ostueesõigusega erastamise avalduse.
Tervisekaitseinspektsiooni
Tallinna tervisekaitsetalitus ei kooskõlastanud detailplaneeringut märkides, et
puudub keskkonnaministri luba Soone oja ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Keskkonnaminister
on 6. novembri 2008 kirjaga nr 16‑3/41879‑3 nõustunud
ehituskeeluvööndi vähendamisega. Järelikult on Tallinna tervisekaitsetalituse
esitatud märkus täidetud ja seega detailplaneering kooskõlastatud.
Tallinna
Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et ehitusprojektid
kooskõlastakse enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonnaametiga.
Esitatud
tingimus täidetakse järgnevates projekteerimisstaadiumites.
Samuti
märkis Tallinna Keskkonnaamet, et looduskaitseaduse kohase ehituskeeluvööndi
(25 meetrit tavalisest veepiirist) vähendamise nõusolek taotletakse
keskkonnaministrilt peale detailplaneeringu vastuvõtmist Tallinna
Linnavalitsuses, vähendatud ehituskeeluvöönd (10 meetrit tavalisest
veepiirist) jõustub detailplaneeringu kehtestamisel.
AKTSIASELTS
TALLINNA VESI kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel:
1. Arvestades
eravalduses oleva sademetevee eelvoolutorustikuga, soovitame tuua reostunud
sademetevee torustiku paralleelselt reoveekanalistasiooniga Kadaka tee
sademetevee ühistorustikku d1000 mm. Vastasel juhul tuleb sademetevee
eelvoolutorustikule vormistada kinnistute omanike vahelised servituudid kuni
Kadaka tee 76c kinnistul paikneva ühiskanalisatsiooni torustikuni.
Esitatud
tingimusega arvestatakse järgnevates projekteerimisstaadiumites.
2. Järgnevate
projekteerimisstaadiumite (hoonete ja tänavate vee- ja
kanalisatsiooniehitusprojektid) koostamiseks taotleda AKTSIASELTSILT TALLINNA VESI
tehnilised tingimused.
Tingimus
täidetakse järgmises projekteerimisstaadiumis.
Harjumaa
Keskkonnateenistus märkis, et arvestades Soone oja kalda looduslikku seisundit ja
olemasolevate ehitiste paiknemist, on põhjendatud Soone oja ehituskeeluvööndi
vähendamine 10 meetrini. Samuti lisati, et Soone oja omab Harku järve
stabiilse seisundi tagamisel olulist tähtsust. Seetõttu on lubamatu suurendada
oja torustatuse osatähtsust, mis halvendab looduslike protsesside kulgu
veekogus – muutuvad vee omadused.
Planeeringulahenduse
kohaselt on Soone oja torusse juhtimisest loobutud.
Maa‑amet
märkis detailplaneeringut kooskõlastades, et kuivõrd detailplaneeringu
toimikusse on sisse viidud parandused puuduste osas, millele Maa‑amet on
varasemas kirjas tähelepanu juhtinud, siis anname teada, et Maa‑ametil ei
ole vastuväiteid jätkuvalt riigi omandis oleva maa‑ala kaasamise osas
Kadaka tee 78d ja lähiala detailplaneeringu alasse ning kooskõlastatakse
detailplaneeringu lahendus. Maa‑amet selgitas, et Kadaka tee 78d
kinnistu omanikul on võimalik esitada krundi pos 4 osas kohalikule
omavalitsusele avaldus maa‑ala ostueesõigusega erastamiseks.
Samuti
märkis Maa‑amet, et detailplaneeringuga kavandatud kruntide pos 2 ja
pos 3 omamine ei ole riigi seisukohast otstarbekas ning tegi Tallinna
Linnavalitsusele ettepaneku algatada nimetatud maa-alade osas maa
munitsipaalomandisse taotlemise menetlus.
OÜ
Eesti Geoloogiakeskus kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel:
teavitada tööde algusest ja territoorium korrastada pärast tööde lõppu.
Esimene
tingimus tuleb täita vahetult enne ehitustööde algust ja teine tingimus
hiljemalt mõistliku aja jooksul peale ehitustööde lõppu.
OÜ
TELEKTRA kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et järgmistes
projekteerimisetappides küsida tehnilised tingimused.
Tingimus
täidetakse järgnevates projekteerimisstaadiumites.
Elion
Ettevõtted AS kooskõlastas detailplaneeringu märkusega, et tööjooniste
koostamise käigus sätestatakse siderajatise ümberpaigaldamine.
Tingimusega
arvestatakse järgmises projekteerimisstaadiumis.
OÜ
Jaotusvõrk kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel, et
tööjoonistes konkretiseerida tehnilised tingimused ning tööjoonised
kooskõlastada täiendavalt.
Tingimus
täidetakse järgnevates projekteerimisstaadiumites.
Tallinna
Linnaplaneerimise Amet on 18. veebruari 2008 kirjaga nr 2‑1/500
esitanud detailplaneeringu Harju maavanemale planeerimisseaduse § 17 lg 3
p 2 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lg 5 alusel
riigiasutuste või Harjumaa keskonnateenistuseaga kooskõlastuse vajaduse
määramiseks.
Harju
maavanem on 20. märtsi 2008 kirjas nr 2.1‑13k/1030 punktis 9
märkinud, et vastavalt planeerimisseaduse § 17 lg 3 punktile 2
ei pea vajalikuks määrata Kadaka tee 78d kinnistu ja lähiala
detailplaneeringule kooskõlastusi riigiasutustega.
Samas
märkis Harju maavanem viidatud kirjas järgmist:
1. Lisada
väljavõte kehtivast Mustamäe linnaosa üldplaneeringust, millel fikseerida
planeeritava maa-ala paiknemine.
Detailplaneeringu
kausta on Mustamäe linnaosa üldplaneeringu väljavõttega täiendatud ning sellele
on märgitud ka planeeringuala asukoht.
2. Kui
kohalik omavalitsus on huvitatud eratee avalikust kasutamisest või munitsipaliseerimisest,
siis tuleks planeeringute seletuskirja lisada vastavasisuline märkus ja
selgitada eratee avaliku kasutamise või munitsipaliseerimise võimalusi.
Materjalidele
on lisatud Tallinna Maa‑ameti 7. jaanuari kiri 2008 nr 4‑13/105,
milles on kinnitatud, et peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist
taotletakse transpordimaa krunt pos 2 munitsipaalomandisse.
3. Planeeringu
materjalidest ei selgu sotsiaalmaa krundi pos 3 hilisema kasutamisega
seonduvad küsimused. Täiendada planeeringu seletuskirja selles osas, kelle
omandisse see krunt hiljem jääb ja mis tingimustel on kavas selle avalikku
kasutamist korraldada.
Ülaviidatud Tallinna Maa‑ameti
kirjast nähtub, et peale detailplaneeringu kehtestamist taotletakse krunt pos 3
munitsipaalomandisse.
4. Detailplaneeringu
materjalidest ei selgu, kas kinnistu omanikud on planeeringulahendusest
teadlikud (ka kinnistut läbivast madalpinge kaablist ning teavad sellest
tulenevaid piiranguid) ja sellega nõustunud.
Ainukese planeeringualasse
jääva kinnistu (Kadaka tee 78d) omanik Varivere Tehnopark OÜ on
detailplaneeringu lahenduse kooskõlastanud. Seega on ta teadlik nii
detailplaneeringu menetlusest, kui ka madalpinge kaabliga kaasnevatest
piirangutest ning on sellise lahenduse ka heaks kiitnud.
5. Kuna
detailplaneeringu seletuskiri ei sisalda põhjendusi üldplaneeringu muutmise
vajalikkuse kohta, siis palun täiendada seletuskirja ja esitada põhjendused,
miks üldplaneeringu muutmise ettepanek on vajalik.
Detailplaneeringu
seletuskirja on vastavalt täiendatud ja muutmise põhjused esitatud.
Samuti
selgitas Harju maavanem, et kalda ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik
üksnes keskkonnaministri nõusolekul (looduskaitseseadus § 40 lg 3).
Kadaka
tee 78d kinnistu ja lähiala detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 14. mai
2008 korraldusega nr 852‑k
Detailplaneering
oli avalikul väljapanekul 5. juunist 2008 kuni 19. juunini 2008
Mustamäe Linnaosa Valitsuses ja Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroos. Sellekohane
teade ilmus 23. mai 2008 ajalehes Postimees.
Detailplaneeringu
avaliku väljapaneku käigus vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud.
Tallinna
Keskkonnaameti 12. septembri 2008 kirjaga nr 6.1-4.2/2303 edastati
detailplaneering keskkonnaministrile Soone oja ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Keskkonnaminister
on 6. novembri 2008 kirjas nr 16‑3/41879‑3 märkinud, et
kinnistu looduslikud tingimused ja ümbritsev situatsioon toetavad ehituskeeluvööndi
vähendamist ning nõustub ehituskeeluvööndi vähendamisega 10 meetrini
Kadaka tee 78d kinnistu ulatuses.
Samuti juhiti tähelepanu
asjaolule, et kui Soone oja ehituskeeluvööndisse jääva tee puhul on tegemist
avalikult kasutatava teega, ei laiene sellele vastavalt looduskaitseseaduse § 38
lg 5 p 10 ehituskeeld. Juhul kui tegemist ei ole avalikult kasutatava
teega, ei saa esitatud detailplaneeringu lahendusega kavandatavat teed Soone
oja ehituskeeluvööndisse planeerida.
Kadaka
tee 78d kinnistu ulatuses ehituskeeluvööndisse teid ei planeerita.
Planeerimisseaduse
§ 23 lg 3 p 3 sätestab, et järelevalve teostaja
pädevuses on nõusoleku andmine liigilt üldisema kehtestatud planeeringu
muutmiseks temale esitatud, liigilt üldisema planeeringu muutmise ettepanekut
sisaldava planeeringu kehtestamisel.
Viidatud
sätte alusel edastas Tallinna Linnavalitsus 12. jaanuari 2009 kirjaga nr LV‑1/174
Kadaka tee 78d kinnistu ja lähiala detailplaneeringu Harju
maavanemale koos põhjendustega Tallinna üldplaneeringu muutmiseks.
Harju
maavanema 3. veebruari 2009 kirjaga nr 2.1‑13/242 anti Kadaka
tee 78d kinnistu ja lähiala detailplaneeringule planeerimisseadusest
tulenev heakskiit.
Planeeringu
kohaste teede‑ ja tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse vastavalt 16. märtsil
2009 sõlmitud lepingule nr 2‑6/63.
Tallinna
Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna
ehitusmääruse“ § 19 lg 3 alusel kehtestab detailplaneeringu, mille
puhul teostatakse planeerimisseaduse kohast järelevalvet või millega määratakse
miljööväärtusega hoonestusala, linnavolikogu oma otsusega. Käesoleva
planeeringu puhul on teostatud planeerimisseaduse kohast järelevalvet.
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
Tallinna Linnavolikogu esimees
|