|
TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
|
|
|
MÄÄRUS
|
|
|
|
|
|
Tallinn
|
14. mai 2009 nr 16
|
|
|
|
|
|
Sotsiaalsete
töökohtade loomise toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord
|
|
|
|
|
|
|
Määrus kehtestatakse kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2, § 22 lg 1
p 5, konkurentsiseaduse §‑de 301 ja 33, Tallinna
põhimääruse § 26 lg 1 p 5 alusel ning kooskõlas Tallinna
Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 71 “Tallinna linna abipakett
linnaelanikule ja ettevõtjale“.
|
|
|
|
|
|
|
|
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kohaldamisala
(1) Sotsiaalsete töökohtade loomise
toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord (edaspidi kord)
reguleerib Tallinna Ettevõtlusameti (edaspidi ettevõtlusamet) kaudu töötutele
mõeldud uute sotsiaalsete töökohtade loomise toetamise meetmeks eraldatud
rahaliste vahendite (edaspidi toetus) kasutamist.
(2) Sotsiaalsete töökohtade loomiseks
antavat toetust käsitatakse vähese tähtsusega abina, mille andmisel järgitakse
Euroopa Komisjoni määruses nr 1998/2006 ja konkurentsiseaduse §‑s 33
sätestatut.
(3) Korda ei kohaldata Euroopa
Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud või Eesti majanduse
tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste
tegevusvaldkondade ettevõtjatele:
1) Euroopa Ühenduse asutamislepingu
lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane tootmine ja loodussaaduste
kogumine;
2) jahindus (EMTAK 2008, jagu A,
alajagu 01) ja metsamajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 02)
ning neid teenindavad tegevusalad;
3) kalapüük ja vesiviljelus (EMTAK 2008,
jagu A, alajagu 03) ning neid teenindavad tegevusalad;
4) joogitootmine, välja arvatud
alkoholivaba joogi tootmine, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine (EMTAK 2008,
jagu C alajagu 11, v.a alajagu 11.07);
5) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008
jagu C, alajagu 12);
6) hasartmängude ja kihlvedude
korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92).
§ 2. Toetuse eesmärk
(1) Toetuse andmise eesmärk on stimuleerida
töötutele tallinlastele mõeldud sotsiaalsete töökohtade loomist ja arendada sotsiaalset
tööhõivet majandussurutise tingimustes.
(2) Toetuse andmise tulemusena loovad ettevõtjad sotsiaalseid
töökohti registreeritud töötutele, et ennetada pikaajalist tööpuudust ja parandada
hõivet.
§ 3. Mõisted
Korras
kasutatakse mõisteid alltoodud tähenduses:
1) ettevõtja – Eesti äriregistris registreeritud äriühingud;
2) sotsiaalne töökoht – töökoht,
millele saab tööle asuda isik, kes on vahetult enne tööle vormistamist olnud Töötukassa
piirkondlikus üksuses arvel töötuna;
3) uus töökoht – sotsiaalne töökoht,
mille toetust taotlev äriühing loob pärast seda, kui ettevõtlusamet on toetuse taotluse
vastu võtnud, ning mida toetuse taotleja ega temaga tulumaksuseaduse mõistes
seotud äriühingus varem ei olnud;
4) toetus – tagastamatu abi
sotsiaalsel töökohal töötava töötaja palgakulude osaliseks katteks. Toetus on
tagastamatu, v.a korra § 4 lõikes 4 ja § 13 lõikes 5
sätestatud juhtudel;
5) toetuse taotlus (edaspidi taotlus) –
vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse
taotlemiseks;
6) toetuse taotleja (edaspidi taotleja) –
ettevõtja, kes on esitanud taotluse;
7) toetuse saaja – toetust taotlenud
ettevõtja, kelle taotlus on rahuldatud ja kellega ettevõtlusamet on sõlminud sihtotstarbelise
toetuse lepingu toetuse kasutamiseks;
8) omafinantseering – toetuse saaja rahaline panus § 4
lõikes 2 sätestatud abikõlblike kulude katmisel;
9) registreeritud töötuse määr – Tallinnas registreeritud
töötute arvu (Töötukassa piirkondliku üksuse andmed) osakaal Tallinna tööjõust
(Eesti Statistikaameti andmed, eelmise aasta keskmine tööjõud vanuses 16 kuni
pensioniiga).
2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED
§ 4. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Kõik taotluses sisalduvad kulud peavad olema
põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud.
(2) Toetust saab taotleda taotleja loodud või loodaval
sotsiaalsel töökohal töötava töötaja järgmiste palgakulude (edaspidi abikõlblikud
kulud) katteks vastavalt §‑s 6 sätestatud piirmääradele ja
tingimustele:
1) sotsiaalsel töökohal töötava töötaja brutopalk;
2) punktis 1 nimetatud brutopalgalt arvestatud ja
üle kantud sotsiaalmaks;
3) punktis 1 nimetatud brutopalgalt tööandja arvestatud
ja üle kantud töötuskindlustuse makse.
(3) Abikõlblike kulude hulka ei arvata:
1) olemasoleva töökoha täitmiseks või olemasoleva töötaja
asendamiseks tööle võetud töötaja palgakulusid;
2) väiksema koormusega kui 30 tundi nädalas tööle
võetud töötaja palgakulusid;
3) toetuse saaja juhtorgani liikmega tulumaksuseaduse
mõistes seotud isiku palgakulusid;
4) taotlejaga
ega temaga tulumaksuseaduse mõistes seotud äriühingutega taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul
töösuhetes olnud isiku palgakulusid;
5) toetuse saajaga tulumaksuseaduse mõistes seotud
äriühingus taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud töökoha
täitmiseks tööle võetud töötaja palgakulusid.
(4) Toetust antakse ainult sihtotstarbeliseks
kasutamiseks ja saadud toetus tuleb kas täielikult või osaliselt tagastada,
kui:
1) saadud toetust on kasutatud
mittesihipäraselt;
2) ilmneb,
et taotleja on esitanud valeinformatsiooni oma ettevõtte, taotluses nõutud
andmete või toetuse kasutamise kohta või keeldub vastavat infot andmast.
(5) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel
arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel
tasutud kuludega.
(6) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise
hetkeks loetakse vastava majandustehingu tegeliku toimumise hetke.
(7) Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult neid
kulusid, mis on tekkinud §-s 5 sätestatud abikõlblikkuse perioodil. Kui
ettevõtlusamet teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, vastutab taotleja
tehtud kulutuste eest ise.
§ 5. Abikõlblikkuse periood
Kulude abikõlblikkuse
periood algab hetkest, kui ettevõtlusamet võtab vormikohase taotluse koos kõigi
nõutud lisadokumentidega vastu, ja kestab 6–12 kuud.
§ 6. Toetuse piirmäärad ja tingimused
(1) Toetuse piirmäär ühe töötaja kohta kuus on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga
alammäär, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja tööandja
tasutav töötuskindlustuse makse.
(2) Toetuse osakaal on kuni 2/3 abikõlblikest
kuludest ning minimaalne omafinantseerimise määr taotlejale on 1/3
abikõlblikest kuludest.
(3) Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja
tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti
ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks.
(4) Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohalike
omavalitsuste, Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastamatuid
toetusi.
3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE
§ 7. Toetuse taotlemine
(1) Taotluse vastuvõtt kuulutatakse välja ettevõtlusameti
juhataja käskkirjaga juhul, kui kuue järjestikuse kalendrikuu keskmine
registreeritud töötuse määr Tallinnas ületab 5%. Ettevõtlusamet annab taotluste
vastuvõtust teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
(2) Taotlus esitatakse ettevõtlusametile taotlusvormil. Taotlusvormi
kinnitab Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) määrusega.
(3) Ettevõtlusamet teeb taotlusvormi kättesaadavaks ameti
veebilehel ja ettevõtlusameti ettevõtja infopunktis.
(4) Taotlus esitatakse ettevõtlusametile
digitaalallkirjaga elektroonilise dokumendina või allkirjastatud
paberdokumendina koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla
taotleja esindusõiguslik isik.
§ 8. Nõuded taotlejale
(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud äriühing.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja täiskohaga töötajate arv taotlemisele
eelnenud kalendrikuul on vähemalt 20;
2) taotleja
on tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat ja esitanud asukohajärgsele kohtu
registriosakonnale vähemalt ühe majandusaasta aruande;
3) taotlejal ei tohi olla maksuvõlga riiklike või
kohalike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla
ajatatuse korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab
olema nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud
maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
4) äriühingust taotleja aktsionärid või osanikud, kelle
summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult
noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eesti Vabariigis või
territooriumil, mis ei ole madala maksumääraga territoorium tulumaksuseaduse
tähenduses, või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv
assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;
5) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku
suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud
pankrotiotsust.
§ 9. Taotleja kohustused
Taotleja on
kohustatud:
1) esitama ettevõtlusameti nõudmisel taotleja ja taotluse
kohta lisateavet ja ‑dokumente nõutud vormis ja tähtajal;
2) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust
nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust ning kontrollida esitatud andmete
õigsust;
3) teavitama ettevõtlusametit kirjalikult või e‑posti
teel enne mis tahes muudatuste tegemist töösuhetes sotsiaalsel töökohal töötava
töötajaga;
4) asjaolude selgumisel viivitamata informeerima
ettevõtlusametit kirjalikult kõigist esitatud andmete muudatustest või
asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada ettevõtlusametit või taotlejat
oma kohustuste täitmisel, sealhulgas taotleja nime, aadressi ja seaduslike või
volitatud esindajate muutumisest, taotleja ümberkujundamisest, tema suhtes
pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse
lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus
registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
5) viivitamata kirjalikult informeerima taotleja või
selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse
vastuvõtmisest;
6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja
esitama ettevõtlusametile informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta
otsuse tegemist.
§ 10. Nõuded taotlusele
(1) Loodavate uute sotsiaalsete töökohtade arv on vähemalt
5 ja maksimaalselt 30.
(2) Toetatavatele sotsiaalsetele töökohtadele tööle
võetavate töötajate elukoht rahvastikuregistris on Tallinn katkematult vähemalt
ühe aasta jooksul enne tööle vormistamist.
(3) Uuteks
töökohtadeks ei loeta taotleja loodud töökohti, mis on loodud teise äriühingu
või selle osa omandamise või ülevõtmise teel.
(4) Töötajad
võetakse tööle ja nendega sõlmitakse vastavalt töölepingu seadusele tähtajaline tööleping.
(5) Kui toetatavate sotsiaalsete töökohtade loomise
tulemusena toetuse taotleja töötajate arv eelneva kuue kuu keskmisega võrreldes
kokkuvõttes ei suurene, peab ametikoht või peavad ametikohad olema vabanenud seoses
vabatahtliku töölt lahkumisega, töövõime kaotusega, vanaduspensionile
jäämisega, tööaja vabatahtliku vähendamisega või töötaja üleastumisest tingitud
õiguspärase töölt vabastamisega, mitte seoses koondamisega.
4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 11. Taotluse menetlemine
(1) Ettevõtlusamet teostab taotluse suhtes järgmisi
toiminguid: registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine,
selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste
küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks
tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamine, taotluse
rahuldamine või rahuldamata jätmine, toetuse eraldamine.
(2) Ettevõtlusamet võib taotluse menetlemise käigus nõuda
taotlejalt lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta, taotluse
täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge. Seejuures
tuleb näidata, millised asjaolud vajavad selgitamist või täiendamist ja mis
tähtajaks tuleb selgitused või täiendused esitada.
(3) Vajaduse korral konsulteerib ettevõtlusamet haruliidu
või muu selle valdkonna ettevõtjate ühenduse ja/või spetsialistidega.
(4) Taotluste vastuvõtmine peatatakse ettevõtlusameti
juhataja käskkirjaga, kui kalendriaastal rahuldatud taotluste alusel eraldatud
toetuste kogumaht on võrdne vastava aasta linna eelarves ettevõtlusametile
toetuse eraldamiseks ettenähtud summaga, või juhul, kui kuue järjestikuse
kalendrikuu keskmine registreeritud töötuse määr Tallinnas on 5% või madalam.
Taotluste vastuvõtu peatamisest annab ettevõtlusamet teada üleriigilise
levikuga päevalehes ja ameti veebilehel. Sellisel juhul jäetakse rahuldamata
ning tagastatakse esitajatele kõik taotlused, mis on esitatud pärast taotluste
vastuvõtmise peatamist.
(5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
taotluste vastuvõtmise peatamise otsustamist avatakse taotluste vastuvõtmine
ettevõtlusameti juhataja käskkirjaga juhul, kui linna eelarves nähakse ette lisavahendid
toetuse eraldamiseks. Taotluste vastuvõtmise avamisest annab ettevõtlusamet
teada üleriigilise levikuga päevalehes ja ameti veebilehel.
§ 12. Taotluse läbivaatamine, hindamine ja otsuste
langetamine
(1) Ettevõtlusamet edastab nõuetele vastava taotluse koos
oma hinnangu ja ettepanekuga hindamiskomisjonile. Hindamiskomisjoni kuulub viis
kuni seitse liiget. Hindamiskomisjoni liikmeteks on Tallinna Linnavolikogu, linnavalitsuse,
ettevõtluse tugiorganisatsioonide ja ettevõtjate ühenduste esindajad.
Hindamiskomisjon on linnavalitsuse ajutine komisjon, mille koosseisu kinnitab
linnavalitsus korraldusega.
(2) Hindamiskomisjon hindab laekunud nõuetekohaseid
taotlusi ja teeb ettevõtlusameti juhatajale ettepaneku taotluste rahuldamise
või rahuldamata jätmise kohta kolmekümne tööpäeva jooksul alates taotluse
laekumisest ettevõtlusametile.
(3) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult.
Taotluse osalisel rahuldamisel võib hindamiskomisjon teha ettepaneku ja
ettevõtlusameti juhataja vähendada toetuse summat proportsionaalselt loodavate
sotsiaalsete töökohtade töökoormusele.
(4) Toetuse taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ettepaneku
tegemisel võtab hindamiskomisjon ja otsuse tegemisel võtab ettevõtlusameti
juhataja arvesse:
1) loodavate sotsiaalsete töökohtade arvu;
2) loodavate sotsiaalsete töökohtade palgataset;
3) loodavate sotsiaalsete töökohtade töökoormust (täis-
või osalise tööajaga);
4) taotluse realistlikkust;
5) taotleja asukohta.
(5) Kui hindamiskomisjon teeb ettepaneku rahuldada
taotlused ja taotlustes taotletud toetuste kogusumma on suurem kui linna
eelarves ettevõtlusametile toetuse eraldamiseks ettenähtud summa, koostab
hindamiskomisjon nimetatud taotluste kohta pingerea ja esitab selle
ettevõtlusametile koos koosoleku protokolliga.
(6) Hindamiskomisjoni koosolekud protokollitakse.
(7) Ettevõtlusameti juhataja otsustab hindamiskomisjoni ettepanekute
põhjal taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise oma käskkirjaga kolme
tööpäeva jooksul arvates hindamiskomisjoni otsuse tegemisest.
(8) Ettevõtlusamet informeerib toetuse taotlejaid taotluse
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusest ning toetuse eraldamisest või
eraldamata jätmisest kirjalikult ühe nädala jooksul arvates otsuse tegemisest.
(9) Ettevõtlusameti taotluse rahuldamise otsus kehtib kaks
kuud arvates otsuse tegemise päevast. Selle aja jooksul peab toetuse saaja
sõlmima ettevõtlusametiga sihtotstarbelise toetuse lepingu (edaspidi leping).
§ 13. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetuste kasutamist ja väljamaksmist reguleerib
leping. Toetuse tüüplepingu vormi ja selle lisad kinnitab linnavalitsus määrusega.
(2) Toetuse maksmise aluseks on toetuse saaja tegelikult
tehtud abikõlblikud kulud.
(3) Toetus makstakse välja üks kord kuus viieteistkümne
päeva jooksul pärast seda, kui ettevõtlusamet on kinnitanud toetuse saaja
esitatud aruanded ja muud nõutavad dokumendid.
(4) Ettevõtlusametil on igal ajal õigus kontrollida toetuse
kasutamist, nõuda lisainformatsiooni ja ‑dokumente toetuse kasutamise kohta
ja toetuse taotluses või aruannetes esitatud andmete kohta.
(5) Kui toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt või kui
toetuse saaja rikub käesoleva korra või lepingu tingimusi või esitab
valeandmeid, on ettevõtlusametil õigus leping ühepoolselt lõpetada, edasine
toetuse väljamaksmine peatada ning väljamakstud toetus osaliselt või täielikult
tagasi nõuda.
5. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 14. Lepingu ja muude projekti dokumentide muutmine
Kui toetuse
saaja soovib pärast lepingu sõlmimist teha selles muudatusi, on toetuse saaja
kohustatud taotlema ettevõtlusametilt muudatuste heakskiitmist juhul, kui
muutub abikõlblikkuse periood, ettenähtud tegevused või eesmärgid. Iga lepingumuudatus,
millega kaasneb toetuse saaja omafinantseeringu vähendamine alla lepingus
sätestatud määra, tuleb kooskõlastada ettevõtlusametiga.
§ 15. Aruandlus, kontroll ja dokumentide säilitamine
(1) Toetuse saaja on kohustatud esitama aruandeid lepingus
sätestatud korras üks kord kuus iga kuu 12. kuupäevaks sellele eelnenud
kuu kohta. Aruannete vormid on lepingu lahutamatud osad. Aruannete vormid kinnitab
linnavalitsus määrusega.
(2) Toetuse kasutamist kontrollib ettevõtlusamet. Toetuste
sihtotstarbelise kasutamise kontrollimisel lähtub ettevõtlusamet esitatud
taotlusest, lepingu tingimustest, aruannetest ja vajaduse korral kohapealse
kontrolli tulemustest.
(3) Ettevõtlusamet korraldab taotluste, nende kohta tehtud
otsuste ja toetuse kasutamise aruannete säilitamise.
§ 16. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 20. mail
2009.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
|
Tallinna Linnavolikogu
esimees
|
