Lihtne otsing

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1.  Kohaldamisala

(1) Klastriprojektide kaasfinantseerimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord (edaspidi kord) reguleerib Tallinna Ettevõtlusameti (edaspidi ettevõtlusamet) kaudu klastri koostööprojektide kaasfinantseerimiseks toetuse (edaspidi toetus) eraldamist ja kasutamist.

(2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. augusti 2008 määrus nr 71 “Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi meede) on kehtestatud “Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013“ ja sellest tuleneva “Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna “Ettevõtete uuendus- ja kasvuvõime suurendamine“ eesmärkide elluviimiseks.

(3) Korra alusel meetme eeltaotluste etapis antav toetus ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes.

(4) Korra alusel meetme täistaotluste etapis antavat toetust käsitletakse vähese tähtsusega abina, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni määrust (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(5) Korda ei kohaldata Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud või Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmistele tegevusaladele:

1) Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane tootmine;

2) jahindus ja seda teenindavad tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 01) ning metsamajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 02) ja seda teenindavad tegevusalad;

3) kalapüük ja vesiviljelus ning neid teenindavad tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 03);

4) joogitootmine, v.a alkoholivaba joogi tootmine, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 11, v.a selle alajagu 11.07);

5) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 12);

6) hulgi- ja jaekaubandus, v.a mootorsõidukite hooldus ja remont (EMTAK 2008, jagu G, v.a jagu G, alajagu 45.2);

7) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K);

8) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);

9) juriidilised toimingud ja arvepidamine, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (EMTAK 2008, jagu M, alajaod 69 ja 73.2);

10) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92).

§ 2.  Mõisted

(1) Korras kasutatakse mõisteid alltoodud tähenduses:

1) klaster – sarnaste majandushuvidega ettevõtjate või ettevõtjate, haridus- ja teadusasutuste ning teiste partnerite organiseerunud kooslus, mis viib ellu klastri algatusi;

2) klastri algatus – ühine ressursside kasutamine, tegevuste planeerimine ja elluviimine ning pikaajalise koostöö arendamine, mille eesmärk on suurendada klastri ettevõtjate turusuutlikkust ja konkurentsivõimet ja milleks on moodustatud konsortsium, mittetulundusühing või sihtasutus;

3) ettevõtja – Eesti äriregistris registreeritud juriidiline isik;

4) projekt – kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse ja kasutatakse;

5) projektijuht – projekti elluviimist koordineeriv ja selle eest vastutav füüsiline isik;

6) toetuse taotlus (edaspidi taotlus) – meetme nõuetele vastav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;

7) toetuse taotleja (edaspidi taotleja) – konsortsium või juriidiline isik, kes on esitanud taotluse;

8) toetuse saaja – konsortsium või juriidiline isik, kelle esitatud toetuse taotluse on rahuldanud  Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) ning vajadusel Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) või ettevõtlusamet, kellega sõlmitakse linna nimel kaasfinantseeringu/toetuse leping;

9) eeltaotluse etapp – riikliku meetme osa, mille raames toetatakse partnerite ühis(t)e idee(de) teostatavuse uurimist, partnerite leidmist ja kaasamist ning idee realiseerimiseks vajalike tegevuste määratlemist;

10) täistaotluse etapp – riikliku meetme osa, mille raames toetatakse ühis(t)e kandva(te) idee(de), mille teostatavus on realistlik ning projekti partnerid olemas, elluviimist;

11) kaasfinantseering – Tallinna linna rahaline toetus riikliku meetme vahenditest toetuse saanud projekti finantseerimiseks;

12) omafinantseering – meetme raames nõutav toetuse saaja ja/või teise projektis osaleva füüsilise või juriidilise isiku rahaline või rahaliselt mõõdetav abikõlblik panus projekti eelarvesse;

13) partner – projekti finantseerimisse, juhtimisse või elluviimisse kaasatud juriidiline isik, kusjuures äriseadustiku § 6 mõistes kontserni kuuluvaid ettevõtteid vaadeldakse ühe projekti raames ühe partneri ja juriidilise isikuna. Partneritena käsitatakse nii mittetulundusühingut, sihtasutust, äriühingut, teadus- ja arendusasutust ning haridusasutust kui ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksusi;

14) ühise tegutsemise leping (edaspidi konsortsiumleping) – partneritevaheline leping, mis reguleerib nende suhteid taotluses sisalduva projekti elluviimisel. Konsortsiumilepingus kinnitavad partnerid projekti eesmärgid, elluviidavate tegevuste kava, eelarve ja finantseerimisplaani ning reguleerivad partnerite vahelised koostööprintsiibid, projekti juhtimisega seotud küsimused, partnerite kaasamise ja lahkumise korra ning teised konsortsiumile olulised küsimused;

15) konsortsium – projekti ettevalmistav ning toetatud projekti finantseerimises, juhtimises või elluviimises osalevate partnerite lepinguline ühendus;

16) haldusakt – haldusmenetluse seaduse § 51 lõike 1 alusel haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt;

17) arendustöötaja – kõrge kvalifikatsiooniga töötaja Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47), tähenduses, kelleks on teadurid, insenerid, disainerid ja müügijuhid, kellel on kolmanda taseme haridust tõendav kraad ning vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases valdkonnas. Doktoriõpet võib lugeda asjaomaseks töökogemuseks.

2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED

§ 3.  Abikõlblikud kulud

(1) Toetus eraldatakse ainult meetme raames EAS-i poolt rahastatava konkreetse projekti kulude katteks.

(2) Meetme raames eeltaotluse projekti kaasfinantseerimisel toetatakse järgmisi klastri algatusi:

1) partnerite ühishuvide kaardistamine ning koostöövõimaluste teostatavuse uurimine, sh õppereisil osalemine teiste riikide klastri algatustega tutvumiseks;

2) koostöövõimaluste realiseerimiseks vajalike partnerite otsimine;

3) partnerite ühise arengustrateegia väljatöötamine ning selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuskava väljatöötamine.

(3) Meetme raames täistaotluse projekti kaasfinantseerimisel toetatakse järgmisi klastri algatusi:

1) ühisturunduse koordineerimine, sh turu-uuringute tegemine ja partnerite otsimine;

2) tootmisvõimsuste jagamise koordineerimine;

3) klastri ühistegevuste elluviimiseks vajaliku inimressursi vajaduse kaardistamine, sh tööjõu vajaduse prognooside koostamine, koolitusvajaduse määratlemine ja õppekavade arendamises osalemine;

4) teiste ühiste arendusprojektide algatamine ja koordineerimine, koostöövõimaluste realiseerimiseks vajalike partnerite otsimine;

5) tõlkekulud.

§ 4.  Abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru avamise hetkest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast tähtajast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal. Abikõlblikuks võib lugeda ka kulusid, mis on tekkinud 90 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu tingimusel, et tegevused on toimunud abikõlblikkuse perioodil.

(2) Meetme raames eeltaotluse etapis toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 12 kuud.

(3) Meetme raames täistaotluste etapis toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 36 kuud.

(4) Toetuse saaja võib taotleda perioodi pikendamist meedet reguleerivates dokumentides sätestatud korras ja tingimustel.

(5) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist või tasaarvelduse teostamist.

§ 5.  Toetuse piirmäärad ja tingimused

(1) Projekti omafinantseerimise piirmäär eeltaotluste etapis on vähemalt 25% projekti abikõlblikest kuludest, millest toetus võib moodustada kuni poole, s.o 12,5% kõigist abikõlblikest kuludest, kuid maksimaalselt 66 000 krooni.

(2) Projekti omafinantseerimise piirmäär täistaotluste etapis on vähemalt 30% projekti abikõlblikest kuludest, millest toetus võib moodustada kuni poole, s.o 15% kõigist abikõlblikest kuludest, kuid maksimaalselt 600 000 krooni.

(3) Ettevõtjate omafinantseeringu määr peab moodustama vähemalt 50% kogu omafinantseeringu määrast.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE

§ 6.  Toetuse taotlemine

(1) Taotluse esitamine ettevõtlusametile toimub voorude kaupa kooskõlas EAS-i taotlusvoorudega. Ettevõtlusamet avab eelarvevahendite olemasolu korral toetuse taotlemise vooru üldjuhul viie (5) tööpäeva jooksul peale EAS-i taotlusvooru avanemist, teavitades sellest linna kodulehel ja üleriigilise levikuga päevalehes ning teeb taotlusvormi kättesaadavaks ettevõtlusameti veebilehel ja ettevõtlusameti ettevõtja infopunktis.

(2) Taotlus esitatakse ettevõtlusametile viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul alates EAS-i poolt taotluse rahuldamise otsuse avaldamisest EAS-i kodulehel.

(3) Taotlus esitatakse ettevõtlusameti kinnitatud taotlusvormil koos EAS-i poolt välja antud taotluse rahuldamise otsusega (haldusaktiga), millele on lisatud EAS-i poolt rahastatava projekti taotluse koopia koos kõigi nõutavate lisadega, välja arvatud ingliskeelsed tõlked.

(4) Taotlus esitatakse ettevõtlusametile digitaalallkirjaga elektroonilise dokumendina või allkirjastatud paberkandjal koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.

§ 7.  Nõuded taotlejale

(1) Toetuse taotlejaks võib olla meetme eeltaotluste puhul:

1) Eesti äriregistris registreeritud äriühing, kes on klastri moodustamist planeeriva konsortsiumi liige ja esindusõiguslik isik, kelle konsortsium on volitanud taotlust esitama;

2) Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühing või sihtasutus juhul, kui on määratletud projekti elluviimisel osalevad partnerid.

(2) Täistaotluste puhul võib toetuse taotlejaks olla Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühing või sihtasutus juhul, kui on määratletud projekti elluviimisel osalevad partnerid.

(3) Toetuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise hetkel maksuvõlga riiklike või kohalike maksude osas. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt;

2) taotlejal on nõuetekohaselt täidetud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustus;

3) konsortsiumisse kuuluvatest äriühingutest moodustavad rohkem kui 50% ettevõtted, kes on registreeritud Tallinnas või Harjumaal ning kelle põhitegevuskoht on Tallinnas või Harjumaal;

4) taotlejal peavad olema nõutavad vahendid toetuse omafnantseerimiseks vajalikus ulatuses või vastavad kinnitused.

(4) Toetuse taotleja omab EAS-i poolt välja antud taotluse rahuldamise otsust (haldusakti).

§ 8.  Taotleja kohustused

(1) Taotleja on kohustatud:

1) esitama ettevõtlusameti nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet ja -dokumente nõutud vormis ja tähtajal;

2) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust ning kontrollida esitatud andmete õigsust;

3) teavitama ettevõtlusametit kirjalikult või e-posti teel enne planeeritud tegevuste toimumist projektis loetletud tegevuste või tegevuste toimumisaja ja -koha või osalejate muutumisest;

4) asjaolude selgumisel viivitamata informeerima ettevõtlusametit kirjalikult kõigist esitatud andmete muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada ettevõtlusametit või taotlejat oma kohustuste täitmisel, sealhulgas taotleja nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, taotleja ümberkujundamisest, tema suhtes pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;

5) viivitamata kirjalikult informeerima taotleja või projekti partneri ja/või nende osa ja seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;

6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama ettevõtlusametile informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 9.  Taotluse menetlemine

(1) Ettevõtlusamet teostab taotluse suhtes järgmisi toiminguid: registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamine, taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine, toetuse eraldamine.

(2) Ettevõtlusamet võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist või täiendamist.

(3) Vajaduse korral konsulteerib ettevõtlusamet antud valdkonna ettevõtjate ühenduse ja/või spetsialistidega.

§ 10.  Taotluse läbivaatamine, hindamine ja otsuste langetamine

(1) Ettevõtlusameti juhataja käskkirjaga tunnistatakse taotleja ja taotlus nõuetele vastavaks või mittevastavaks kümne (10) tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. Käskkiri tehakse taotlejatele teatavaks.

(2) Ettevõtlusameti teenistuja edastab nõuetele vastavad taotlused koos oma hinnangu ja ettepanekuga hindamiskomisjonile otsuse tegemiseks.

(3) Hindamiskomisjoni kuulub viis liiget. Hindamiskomisjon on Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) alatine komisjon, mille põhimääruse kinnitab linnavalitsus määrusega ja komisjoni koosseisu korraldusega.

(4) Hindamiskomisjon hindab nõuetele vastavaid taotlusi eeltaotlus- ja täistaotlusvoorus viiepunktiskaalal.

(5) Hindamiskomisjon võtab taotluste hindamisel ja ettevõtlusameti juhatajale ettepaneku tegemisel eeltaotluste- ja täistaotluste etapis arvesse järgmisi hindamiskriteeriume:

1) koosluse puhul on tegemist “Tallinna klastriarenduse programmis 2009–2013“ loetletud prioriteetse valdkonnaga (0 p või 2 p);

2) projekti viiakse ellu sektorite koostöös ja see aitab rakendada võtmetehnoloogiaid, milleks on info-, telekommunikatsiooni-, bio- või materjalitehnoloogia (0 p kuni 2 p);

3) konsortsiumisse kuuluvatest äriühingutest moodustavad vähemalt 50% ettevõtted, kes on registreeritud ning kelle põhitegevuskoht on Tallinnas või Harjumaal (0 p või 1 p).

(6) Hindamiskomisjon hindab taotlusi ja teeb ettepaneku taotluse rahuldamiseks juhul, kui taotlus saab § 10 lõikes 5 toodud hindamiskriteeriumite alusel vähemalt 3 punkti ja koos EAS-i vastava komisjoni poolt saadud punktisummaga kokku vähemalt 5 punkti.

(7) Hindamiskomisjoni koosolekud protokollitakse. Hindamiskomisjon koostab taotluste kohta pingerea § 10 lõikes 6 nimetatud punktisummade alusel. Hindamiskomisjon esitab taotluste kohta koostatud pingerea koos ettepanekuga taotluste rahuldamise (rahuldamata jätmise) kohta ning koosoleku protokolliga ettevõtlusameti juhatajale.

(8) Ettevõtlusameti juhataja otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise hindamiskomisjoni ettepaneku alusel, arvestades eelarvelisi võimalusi oma käskkirjaga viie (5) tööpäeva jooksul arvates hindamiskomisjoni otsuse tegemisest.

(9) Ettevõtlusamet informeerib taotlejat taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest kirjalikult saates taotlejale väljavõtte käskkirjast tähitud kirjaga väljastusteatega posti teel viie (5) tööpäeva jooksul arvates selle väljaandmisest.

(10) Rahuldatud toetuse taotluse puhul, mille väljamaksed on planeeritud ja võimalikud jooksval kalendriaastal, peab toetuse saaja sõlmima ettevõtlusametiga klastriarenduse toetuslepingu (edaspidi leping) hiljemalt kahe kuu jooksul arvates ettevõtlusameti juhataja käskkirja väljavõtte kättetoimetamisest toetuse saajale.

(11) Kui hindamiskomisjon teeb ettepaneku rahuldada taotlus ja ettevõtlusameti juhataja otsustab sellise taotluse rahuldamise ja rahastamise, mille puhul on toetuse väljamaksed planeeritud pikemale perioodile kui üks kalendriaasta, algatab ettevõtlusamet viie (5) tööpäeva jooksul arvates ettevõtlusameti juhataja käskkirja väljaandmisest linnavolikogu otsuse eelnõu menetlemise osalemise kohta taotluse kaasrahastajana ja volituste andmise kohta klastriarenduse toetuslepingu sõlmimiseks. Linnavolikogu otsuse eelnõus tuleb märkida otsus toetuse eraldamise kohta, toetuse saaja, toetuse andmise eesmärk (projekti nimetus), projekti hoidja ja selle esindaja, projekti kogueelarve, kogueelarve jaotus rahastajate vahel, linnapoolse toetuse summa ja eelarveaastat ületava projekti osas summad aastate lõikes. Linnavolikogu otsusega antakse ettevõtlusameti juhatajale volitused sõlmida taotlejaga toetusleping.

(12) Linnavolikogu taotluse rahastamise otsus kehtib kaks kuud. Selle aja jooksul peab toetuse saaja sõlmima Tallinna linnaga toetuslepingu.

§ 11.  Toetuse väljamaksmine

(1) Korra alusel eraldatud toetuse kasutamist ja väljamaksmist reguleerib leping. Klastriprojektide kaasfinantseerimise toetuse lepingu vormi ja toetuse kasutamise aruannete vormid kinnitab linnavalitsus määrusega.

(2) Ettevõtlusamet sõlmib toetuse saajaga lepingu kogu toetuse kasutamise abikõlblikkuse perioodiks. Vahendid toetuse andmiseks nähakse ette vastava aasta linna eelarves, millal toetuse saaja toetust kasutab.

(3) Eeltaotluste puhul makstakse toetus välja ühes osas.

(4) Täistaotluse puhul makstakse toetus välja kaks korda aastas osade kaupa proportsionaalselt projekti pikkusega. Toetuse esimene osa makstakse toetuse saajale ühe kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist ja järgmised osad vastavalt ettevõtlusametile esitatud EAS-i heaks kiidetud vahearuannetele ja lõpparuandele.

(5) Kui toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt, kui toetuse saaja rikub korra või lepingu tingimusi või esitab valeandmeid, on ettevõtlusametil õigus leping ühepoolselt lõpetada.

(6) Kui toetuse saaja omafinatseering väheneb alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra, on ettevõtlusametil õigus vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt omafinantseeringu vähenemisega, lõpparveldused toimuvad peale projekti lõpparuande esitamist.

§ 12.  Aruandlus ja kontroll

(1) Toetuse saaja esitab ettevõtlusametile koopiad EAS-ile taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadeks esitatud projekti vahearuandest ja lõpparuandest, sh koopia lõpparuandest esitatakse mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppu.

(2) Täiendavalt esitab toetuse saaja ettevõtlusametile iga kvartali lõpu seisuga informatsiooni (kas paberkandjal või elektrooniliselt) kvartali jooksul tehtud kulutustest. Informatsioon esitatakse vastavalt lepingu lisas toodud kuluaruande vormile.

(3) Ettevõtlusamet jätab endale õiguse vajadusel nõuda toetuse saajalt aruandlusperioodil tehtud kulusid tõendavaid dokumente ja/või nende koopiad.

(4) Ettevõtlusametil on õigus igal ajal nõuda toetuse saajalt lisainformatsiooni ja -dokumente projekti teostamise kohta.

(5) Lepingulised suhted ettevõtlusameti ja toetuse taotleja vahel lõppevad pärast seda, kui EAS esitab ettevõtlusametile projekti lõpetamist kinnitava haldusakti koopia.

(6) Ettevõtlusamet korraldab toetuse taotluste, nende kohta tehtud otsuse ja projekti aruannete säilitamise.

§ 13.  Õigusakti kehtetuks tunnistamine

Tunnistatakse kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 11. detsembri 2008 määrus nr 48 “Klastriprojektide kaasfinantseerimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord“.

§ 14.  Määruse jõustumine

Määrus jõustub 21. mail 2009.