|
TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
|
|
|
OTSUS
|
|
|
|
|
|
Tallinn
|
16. aprill 2009 nr 71
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tallinna linna
abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale
|
|
|
|
|
|
|
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 ja § 6,
Tallinna põhimääruse § 4 lg 2, § 6 lg 1 p‑de 1
ja 3 ning lg‑te 3 ja 4 alusel ning tulenevalt vajadusest aidata
Tallinna linna elanikke, soodustada ettevõtteid uute töökohtade loomisel ja
tagada linna jätkusuutlik areng
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Kinnitada
lisatud Tallinna linna abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale.
2. Tallinna
Linnavalitsusel:
2.1 näha abipaketis 2009. aastaks
kavandatud meetmete rakendamiseks vajalikud vahendid vajadusel täiendavalt ette
Tallinna linna 2009. aasta lisaeelarve eelnõus;
2.2 näha abipaketis 2010. aastaks
kavandatud meetmete rakendamiseks vajalikud vahendid ette Tallinna linna 2010. aasta
eelarve eelnõus;
2.3 töötada vajaduse
korral välja abipaketi rakendamiseks nõutavad õigusaktid;
2.4 avaldada otsus
ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.
3. Otsust on võimalik
vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu
mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse
teatavakstegemisest.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
|
|
|
Tallinna Linnavolikogu
16. aprilli 2009
otsuse nr 71
LISA
|
|
|
|
Tallinna linna
abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale
|
|
|
|
Majanduslangus ja selle tugev mõju Tallinna ettevõtetele ja
elanikele nõuab kiiret ja kohast tegevust nii riiklikul tasandil kui ka
kohaliku omavalitsuse tasandil. Tallinna linn on välja töötanud abipaketi, mis
aitab Tallinna elanikul ja ettevõtjal paremini üle elada raskeid aegu ja
väljuda majanduskriisist tugevamana. Keskendutakse kuuele valdkonnale:
tööpuuduse leevendamine, toetused ja sotsiaalabi, raskustesse sattunud inimeste
nõustamine, eluasemekulude vähendamine, ettevõtluse toetamine ning tarbijate
kaitse.
Kaks kõige valusamat teemat on
eluasemekulude järsk tõus ja tohutu kiirusega suurenev tööpuudus. Ainuüksi
küttehinnad on tõusnud kahel viimasel aastal kokku üle 70%. Samal ajal jääb
tööta üha suurem hulk inimesi, kellel tekivad kohe raskused eluasemekulude
tasumisel. Kui 2008. aasta alguses oli registreeritud töötuid Tallinnas
1,5%, siis 2009. aasta I kvartali lõpuks on neid ligikaudu viis korda
rohkem ehk 7,2%. Viimastel kuudel on Tallinnas registreeritud keskmiselt 160 töötut
ühes tööpäevas.
Tööpuuduse hüppeline kasv on
suurendanud ka toimetulekutoetuse vajajate arvu. Kui 2008. aasta
veebruaris oli toimetulekutoetuse saajaid 790, siis 2009. aasta veebruaris
juba 1289. Seega kasvas toimetulekutoetuse saajate hulk 63%, mistõttu jätkub riigieelarvelisi
vahendeid ainult esimeseks poolaastaks.
Samas on hea meel tõdeda, et nii
tänu positiivsele iibele kui ka inimeste kolimisele Tallinna, on elanike arv
viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud. Tallinn hoolib oma elanikest ja
pakub neile head keskkonda, kus elada ja töötada.
Abipaketi näol ei ole tegemist
programmiga, millega ehitame üles nüüdisaegset ühiskonda ja
konkurentsivõimelist majandust, vaid see on programm, mille rakendamine
võimaldab raskustesse sattunud inimestel paremini toime tulla. Kuid samas on
programmis mitmeid olulisi tegevusi, mis on suunatud järgnevate aastate heaolu
kasvule, näiteks uue tööstuspargi rajamine, ettevõtluse rahalised toetused ja
Nõmme turu avamine.
Abimeetmeid on kokku 41. Need
aitavad elanikel ja ettevõtjatel raskeid aegu üle elada ning pidurdada
tööpuuduse kasvu. Suur hulk abimeetmetest on täiesti uued, kuid on ka muudetud
olemasolevate tegevuste rõhuasetust ja suurendatud mahtu. Abimeetmeid
rakendatakse 2009. ja 2010. aastal. 2010. aasta lõpus otsustatakse
majanduse olukorrast lähtuvalt, milliste tegevustega jätkatakse pärast 2010. aastat.
2009. aastal planeeritakse
abipaketi tegevuste elluviimiseks 136,420 miljonit krooni ning 2010. aastal
174,945 miljonit krooni. Rahalised vahendid tulevad linna eelarve
kulutuste ümbersuunamisest, ilma et seejuures vähendataks linna
sotsiaaltoetusi. Täiendavad rahalised vahendid abimeetmete finantseerimiseks nähakse
ette 2009. aasta lisaeelarvega ja 2010. aasta eelarvega.
1. Tööpuuduse
leevendamine
1.1 Sotsiaalsete
töökohtade loomine linnale kuuluvates ettevõtetes
Sotsiaalsed töökohad on linna
finantseeritavad ajutised töökohad, mis on loodud töötutele perioodiks, kui
registreeritud töötus Tallinnas on üle 5%.
Sotsiaalseid töökohti luuakse linna
eri valdkondades: ühistransport, liikluse reguleerimine ülekäiguradadel,
tänavate, kõnniteede ja haljasalade heakord, laste mänguväljakute hooldus,
sotsiaalhoolekanne jms.
2009. aastal kavandatakse luua
ligikaudu 1000 sotsiaalset töökohta töötuks jäänud tallinlastele. Töökohad
luuakse kahes etapis: esimesed kuni 100 töötut võetakse tööle alates
juunist 2009 ning ülejäänud ligikaudu 900 inimest septembrist 2009.
Esmalt alustatakse sotsiaalsete
töökohtade loomist Tallinna Autobussikoondise Aktsiaseltsis ning Tallinna
Trammi- ja Trollibussikoondise Aktsiaseltsis, kus inimesi rakendatakse
ühissõidukite sisekoristusel, trammiteede puhastamisel, ühissõidukites
piletimüüjate ja ‑kontrollijatena jms.
Töötud peavad olema registreeritud
Tööturuametis ja olema Tallinna elanikud. Töötutele makstakse miinimumpalka
4350 krooni kuus ja nendega sõlmitakse töölepingud tähtajaga kuni 31.12.2009.
Sotsiaalsete töökohtade loomisega
jätkatakse 2010. aastal.
|
2009. aastal
|
28 500
000 krooni
|
|
2010. aastal
|
55 500
000 krooni
|
1.2 Sotsiaalsete
töökohtade loomise toetamine erasektoris
Linn toetab eraettevõtet, kus
põhikohaga töötajate arv on vähemalt 20 ja kus soovitakse luua 5–30 sotsiaalset
töökohta. Toetuse piirmäär ühe töötaja kohta on 4350 krooni kuus, millele
lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustuse makse. Toetuse osakaal on kuni 2/3
abikõlblikest kuludest ning minimaalne omafinantseeringu määr 1/3 abikõlblikest
kuludest.
Töötud peavad olema registreeritud
Tööturuametis ja olema Tallinna elanikud. Sotsiaalsete töökohtade loomise
toetamist erasektoris jätkatakse ka 2010. aastal, juhul kui registreeritud
töötus Tallinnas on üle 5%.
Tallinna Linnavalitsus esitab
linnavolikogule aprillis 2009 määruse eelnõu “Sotsiaalsete töökohtade
loomise toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“. Taotluste
vastuvõtmist alustatakse maikuus ja 2009. aastal oleme valmis toetama
ligikaudu 400 sotsiaalse töökoha loomist (töölepingu kestus
keskmiselt viis kuud).
|
2009. aastal
|
10 000
000 krooni
|
|
2010. aastal
|
15 000
000 krooni
|
1.3 Uute
töökohtade loomise soodustamine
Täiendatakse linnavolikogu määrust “Uute
töökohtade loomise toetuse taotlemise ja menetlemise kord“, mille eesmärk on
laiendada toetuse taotlejate sihtgruppi ning suurendada toetuse eraldamise
piirmäära. Määruse eelnõus tõstetakse taotleva ettevõtte maksimaalne töötajate
arv 30‑lt 250‑ni ning vähendatakse eraisikute osakaalu nõuet
äriühingu omanikeringis 100%‑lt 51%‑le. Lisaks tõstetakse toetuse
ülemmäär 200 000 kroonilt 300 000 kroonile. Toetust on
võimalik taotleda juba kahe uue töökoha loomisel.
Linnavolikogu määruse eelnõu “Uute
töökohtade loomise toetuse taotlemise ja menetlemise kord“ muutmine esitatakse
linnavolikogule aprillis 2009.
|
2009. aastal
|
1 500
000 krooni
|
|
2010. aastal
|
3 000
000 krooni
|
1.4 Linnale
kuuluvate mitteeluruumide üürihinna vähendamine uusi töökohti loovate
ettevõtete puhul
Linnalt mitteeluruumi üürivad
ettevõtted, kes loovad vähemalt kolm uut töökohta, saavad taotleda kaheks
aastaks üürihinna alandamist kuni 20%. Uueks töökohaks on töökoht, mis luuakse
ettevõttesse lisaks ning mille loomisel töökohtade arv ettevõttes kasvab
võrreldes töökohtade arvuga 12 kuud tagasi. Uutele töökohtadele peavad
inimesed olema asunud kahe kuu jooksul ning sõlmitavad töölepingud peavad olema
tähtajatud. Kui töökohtade arv väheneb enne kahe aasta möödumist, tõuseb
üürihind varasemale tasemele.
Mitteeluruumide üürihinna ajutise
alandamise regulatsioon töötatakse välja mais 2009 ja esitatakse
linnavalitsusele.
|
2009. aastal
|
1 000
000 krooni
|
|
2010. aastal
|
2 000
000 krooni
|
1.5 Hoonestusõiguse
tasu vähendamine uusi töökohti loovate ettevõtete puhul
Ettevõtted, kelle kasuks on linn
seadnud linna maale hoonestusõiguse ning kes loovad vähemalt viis uut töökohta,
saavad taotleda kaheks aastaks hoonestusõiguse tasu vähendamist kuni 20%. Uueks
töökohaks on töökoht, mis luuakse ettevõttesse lisaks ning mille loomisel
töökohtade arv ettevõttes kasvab võrreldes töökohtade arvuga 12 kuud
tagasi. Uutele töökohtadele peavad inimesed olema asunud kahe kuu jooksul ning
sõlmitavad töölepingud peavad olema tähtajatud. Kui hoonestaja vähendab
hoonestusõiguse tasu soodustuse kehtivuse ajal töökohtade arvu, hüvitab
hoonestaja kinnistu omanikule summa, mis võrdub vähemmakstud hoonestusõiguse
tasu summaga.
Hoonestusõiguse tasu ajutise
alandamise regulatsioon töötatakse välja mais 2009 ja esitatakse
linnavalitsusele.
1.6 Jäätmeveo
ja tänavapuhastusega tegeleva linna äriühingu või asutuse asutamine
Tallinna Linnavalitsuse
korraldusega on loodud ajutine komisjon, kes analüüsib linna äriühingu või
asutuse loomise vajalikkust jäätmeveo ja tänavapuhastuse korraldamiseks ning
teostamiseks Tallinna linnas. Siiani on linn jäätmeveo, tänavapuhastuse ja
parkide heakorra teenuseid ostnud erasektorilt. Finants- ja juriidiline analüüs
näitab, kas linnal oleks võimalik olemasoleva eelarvega pakkuda teenust
ulatuslikumalt, saavutada elanikule parem linnakeskkond ja luua juurde uusi
töökohti. Komisjon esitab ettepaneku linna äriühingu või asutuse asutamiseks
või asutamata jätmiseks linnavalitsuse istungile 3. juuniks 2009.
1.7 Töötute
rakendamine avalikel töödel (hädaabitööd)
Töötutele pakutakse senisest enam
ajutist rakendust linna heakorra- ja hädaabitöödel. See annab hea võimaluse nii
pikaajalisel töötul kui ka hiljuti töötuks jäänud inimesel saada kas või
ajutiselt tööd ja teenida 27–35 krooni tunnis. Linn laiendab töötute
rakendamise võimalusi oluliselt, suurendades selleks rahalisi vahendeid üle
kahe korra võrreldes eelmise aastaga. Töötuid rakendatakse kõikides linnaosades
ning hinnanguliselt saab 2009. aasta jooksul linna heakorratöödel (parkide
ja haljasalade hooldus, kõnniteede puhastamine, prügi kokkukorjamine jms) tööd
ligikaudu 500 töötut.
|
2009. aastal
|
1 600
000 krooni
|
|
2010. aastal
|
1 600
000 krooni
|
1.8 Avalikel
töödel töötutele lubatud töötundide arvu suurendamine
Et suurendada töötute rakendamise
võimalust 50 tunnilt 80 tunnini kuus, tuleb muuta tööturuteenuste ja ‑toetuste
seadust. Asjakohane ettepanek on edastatud 17. märtsil 2009 Vabariigi
Valitsusele.
1.9 Tööharjutuskeskused
Põhja-Tallinna linnaosas aadressil
Alasi tn 4 ja 6 asub tööharjutuskeskus, kus koolitatakse ja nõustatakse
pikaajalisi töötuid. 2009. aasta esimesel poolel ehitatakse endisesse
laohoonesse Lina tn 5 puidu-, metalli- ja savitöökoda, kus töötutel on
võimalik õppida uusi käelisi oskusi, mis laiendavad nende võimalusi uue töökoha
leidmisel.
Sotsiaal- ja tervishoiuamet on
esitanud taotluse raha eraldamiseks Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, et luua
uus tööharjutuskeskus Lasnamäe linnaossa aadressil Punane tn 68.
|
2009. aastal
|
900
000 krooni
|
1.10 Töötute
klubide toetamine
Tallinna Kodurahu foorumi programmi
raames on käivitatud kaks klubi üle 50‑aastastele töötutele. Igal
esmaspäeval kohtuvad töötud Lasnamäel Kultuurikeskuses Lindakivi, et õppida
näiteks CV koostamist ja arvuti kasutamist ning valmistuda kogenud psühholoogi
juhendamisel töövestlusteks. Väga oluline on see, et neil on võimalus suhelda
oma saatusekaaslastega, lugeda ajalehti ja vajaduse korral kasutada arvutit.
See võimaldab üle saada tõrjutusest, olla kursis ühiskonnas toimuvaga ja saada
konkreetset teavet töökoha leidmiseks. Samuti on töötute klubi liikmetel ja ka
teistel töötutel võimalik osaleda linna korraldatud tasuta arvuti-, keeleõppe
jt kursustel.
|
2009. aastal
|
200
000 krooni
|
|
2010. aastal
|
400
000 krooni
|
1.11
Puudega inimeste haiguspäevade hüvitamine riigi poolt alates 4. päevast
Alates 1. juulist 2009 jõustub
haigushüvitiste maksmise regulatsioon, mille kohaselt on isiku omavastutus haigestumise
korral 1–3 päeva, 4.–8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 80%
töötaja keskmisest töötasust ja alates 9. päevast maksab haigushüvitist
haigekassa eelmise aasta kalendripäeva keskmise tulu alusel.
Hoolimata sellest, et õigusaktidega
on puudega inimestele ette nähtud toetusi ja abistamismeetmeid, ei ole neil
võimalik teistega võrdsel alusel tööd leida, kuna tihtipeale ei soovi tööandja
võtta puudega inimese värbamise riski. Eeltoodu on suuresti tingitud
arvamusest, et puudega töötajal esinevad sagedamini tervisehäired, mistõttu ta on
sunnitud töölt puuduma.
Tallinna linn peab vajalikuks
vähendada riski, et tööandja koondab eelisjärjekorras puudega inimese ja väldib
uute töötajate värbamisel puudega inimesi.
Tallinna linn pöördub aprillis 2009
Vabariigi Valitsuse poole, et algatada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja
ravikindlustuse seaduse muutmine selliselt, et puudega isikul oleks
haigestumise korral omavastutus 1–3 päeva ning alates 4. päevast
maksaks haigushüvitist haigekassa eelmise aasta kalendripäeva keskmise tulu
alusel.
2. Toetused ja
sotsiaalabi
2.1 Tallinna
linna ettepanek Vabariigi Valitsusele tõsta riikliku toimetuleku piirmäära
1000 kroonilt 1200 kroonile
Viimati tõusis toimetuleku piirmäär
2008. aasta jaanuaris, s.o ligikaudu poolteist aastat tagasi.
Inflatsioonitase on aga olnud viimastel aastatel väga kõrge ja on selge, et
kehtiv 1000‑kroonine toimetuleku toetuse määr on liiga madal. Kui võtta
arvesse Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna andmeid,
siis 2007. aastal oli elatusmiinimum Eestis 2341 krooni, millest
eluasemekulud moodustasid 798 krooni. Seega toimetuleku määr ilma
eluasemekuludeta oli juba 2007. aastal kehtivast piirmäärast poolteist
korda suurem. Tallinna linn esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku tõsta
toimetuleku piirmäära vähemalt 20% võrra, s.o 1000 kroonilt
1200 kroonile.
2.2 Abivajajaid
tasuta toitlustavatele supiköökidele lisavahendite eraldamine
2009. aasta linnaeelarves on
tasuta toitlustamisele ette nähtud 670 000 krooni ja seda teenust
pakutakse neljas kohas: Laevastiku tn 1a, Kopli tn 100c, Kopli tn 79
ja Eha tn 8. Tulenevalt abivajajate arvu kasvust eraldas linn veebruaris 2009
reservfondist 500 000 krooni ning vajaduse korral eraldatakse 2009. aasta
jooksul veel rahalisi vahendeid. Varem toitlustati abivajajaid kolm korda
nädalas, alates veebruarist 2009 aga igal päeval. Keskmiselt
toitlustatakse tasuta üle 200 abivajaja päevas.
Püütakse tagada, et kõik
raskustesse sattunud inimesed teaksid tasuta toitlustamise võimalustest.
|
2009. aastal
|
1 170
000 krooni
|
|
2010. aastal
|
1 200
000 krooni
|
2.3 Ravikindlustuseta
isikutele mõeldud voodikohtade arvu suurendamine
AS Ida-Tallinna Keskhaigla
ravikindlustamatute osakonnas aadressil Magasini 34 osutatakse
ravikindlustuseta isikutele nii statsionaarset (2008. aastal 182 patsienti
20 voodikohal) kui ka ambulatoorset teenust (2008. aastal 2010 patsienti).
Arvestades nimetatud isikute arvu suurenemist kasvava tööpuuduse tõttu on
prognoositav eeskätt statsionaarse abi vajajate arvu kasv, mistõttu on vaja
suurendada voodikohtade arvu veel viie koha võrra alates 1. maist 2009.
|
2009. aastal
|
1
160 000 krooni
|
|
2010. aastal
|
1
080 000 krooni
|
2.4 Tallinna
linnaametnike abi kodututele ja vähekindlustatud inimestele – programm “Hooliv
ametnik“
2009. aasta kevadel
alustatakse programmiga “Hooliv ametnik“, mille käigus kogutakse riideid ja
majatarbeid Tallinna vähekindlustatud isikute ja kodutute abistamiseks.
Programmi raames saavad kõik linna ametkondades töötavad inimesed anda panuse
raskustesse sattunud inimeste abistamiseks. Linna ametnike abi kodutule ja
vähekindlustatud inimestele korraldab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.
2.5 Kohtade
arvu suurendamine kodutute varjupaikades
2009. aasta jaanuaris oli
Tallinnas Alasi tn 8 ja Kopli tn 79 öömaja-varjupaigas kohti kokku
135, alates veebruarist pakutakse ajutiselt öömaja-varjupaiga teenust ka
aadressil Männiku tee 92, millega suurendati varjupaiga kohtade arvu
Tallinnas 25 võrra.
|
2009. aastal
|
7
350 000 krooni
|
|
2010. aastal
|
7 350
000 krooni
|
2.6 Uute
sotsiaalmajutusüksuste avamine
2009. aastal avatakse kaks
sotsiaalmajutusüksust, mis on mõeldud hätta jäänud inimeste majutamiseks.
1. mail 2009 alustab tööd sotsiaalmajutusüksus Paljassaare tee 35,
kuhu on planeeritud 50 kohta, ja 15. juunil 2009 Kauge tn 4, kuhu
on planeeritud 70 kohta. Eeldusel, et Tallinna linn saab toetust Euroopa
tõukefondide vahenditest, alustatakse 2010. aastal ettevalmistustöid uue
Varre tn 7 sotsiaalmajutusüksuse rajamiseks.
|
2009. aastal
|
32 900
000 krooni
|
|
2010. aastal
|
6 700
000 krooni
|
2.7 Ühistranspordi
piletite hinna alandamine
2009. aastal vähendatakse
erinevaid ühistranspordi piletite hindasid. Alates 1. jaanuarist 2009
alandati keskmiselt 20% võrra tunnipiletite hindasid ning 1. juunist
soovitakse alandada 25% võrra ekspressbusside piletite hindasid. Selle peamine
eesmärk on pakkuda sõitjatele odavamat ühistranspordipiletit praeguses raskes
majandusolukorras, kus paljudele on ühistransport ainuke liikumisvõimalus.
|
2009. aastal
|
1 100
000 krooni
|
2.8 Tallinna
linna poolt pensionäridele makstava toetuse tõstmine
Alates 2003. aastast on Tallinna
linn maksnud oma pensionäridele toetust hinnatõusu kompenseerimiseks. Kui 2003. aastal
oli toetuse suurus 500 krooni, siis 2009. aastaks on see
kahekordistunud. Tallinna linn jätkab pensionäridele toetuse maksmist ning soovib
2010. aastal tõsta toetust 200 krooni võrra, s.o 1200 kroonile.
Tallinnas on ligikaudu 92 000 pensionäri, kellele seda toetust makstakse.
Toetust makstakse ainult isikutele,
kellel on õigus saada riiklikku pensionit riikliku pensionikindlustuse seaduse
alusel.
|
2010. aastal
|
18 400
000 krooni
|
2.9 Taotlus
Vabariigi Valitsusele eraldada toimetulekutoetusteks piisavalt vahendeid
Toimetulekutoetuse taotlejate arv
ja väljamakstavad summad on 2009. aastal hüppeliselt kasvanud. Kui 2008. aasta
veebruaris oli toimetulekutoetuse saajaid 790, siis 2009. aasta veebruaris
juba 1289. Seega kasvas toimetulekutoetuse saajate hulk 63%, mistõttu jätkub
riigieelarvelisi vahendeid ainult esimeseks poolaastaks. Tallinna linn pöördus
19. veebruaril 2009 Vabariigi Valitsuse poole taotlusega eraldada
lisavahendeid, et tagada kõigile abivajajatele toimetulekutoetuse
väljamaksmine.
3. Raskustesse
sattunud inimeste nõustamine
3.1 Võlanõustamise
teenuse laiendamine
Väga paljudel töö kaotanud
inimestel on tekkinud raskusi arvete tasumisega ning nad vajavad asjatundlikku
nõu. Tallinnas toimub võlanõustamine Tuulemaa tn 6 ja Akadeemia tee 34.
Alates 1. juunist alustatakse võlanõustamist ka Tallinna Linnavalitsuse ja
Lasnamäe Linnaosa Valitsuse teenindussaalides.
|
2009. aastal
|
1
200 000 krooni
|
|
2010. aastal
|
1
200 000 krooni
|
3.2 Perede psühholoogiline
nõustamine
Tallinna linn nõustab raskes
olukorras peresid, kelle on nõustamisele suunanud linnaosa valitsuste
sotsiaalhoolekande osakondade lastekaitsespetsialistid. Teenus sisaldab
psühhoteraapiat kogu perele, perenõustamist lapsevanematele ja lastele ning
pereliikmete lepitamist. Psühholoogiline nõustamine toimub Tallinna Lastehaigla
Kesklinna Lastepolikliiniku noorte nõustamiskeskuses aadressil Ravi tn 27
ja Tallinna Perekeskuses aadressil Asula tn 11.
|
2009. aastal
|
1 525
000 krooni
|
|
2010. aastal
|
1 525
000 krooni
|
3.3 Kriisiabi
raskustesse sattunud inimestele
Raskustesse sattunud inimeste
kriisinõustamise eesmärk on pakkuda eelkõige Tallinna linna elanikele tasuta
lühiajalist psühholoogilist abi vaimse tervise ja töövõime säilitamiseks või
taastamiseks. Vastuvõtt toimub aadressil Pärnu mnt 9a. Kriisiabi
telefonile 631 4300 vastavad ajavahemikul 20.00–07.00 Mittetulundusühingu Eluliin
vabatahtlikud telefoninõustajad.
|
2009. aastal
|
2 020
000 krooni
|
|
2010. aastal
|
2 020
000 krooni
|
3.4
Tööõigusnõustamine ja asjakohaste juriidiliste dokumentide koostamine
Tulenevalt hüppeliselt kasvavast
tööpuudusest alustati 1. detsembril 2008 linnavalitsuse teenindussaalis,
Vabaduse väljak 7, tööõigusnõustamisega. Esimese nelja kuuga on nõustatud
ligikaudu 1750 inimest. Alates veebruarist 2009 on töönõustamisel
osalenud inimesel võimalik linna suunamislehega saada tasuta õigusabi
dokumentide, avalduste ja kohtuhagide koostamisel. Suunamislehti on väljastatud
kahe kuu jooksul ligikaudu 90 korral.
|
2009. aastal
|
900
000 krooni
|
|
2010. aastal
|
900
000 krooni
|
3.5 Tallinna
tööhõive ja ettevõtluse kontaktmess “Tallinn töötab“
10. septembril 2009 korraldab
Tallinna linn lauluväljaku ruumes tööhõive ja ettevõtluse kontaktmessi “Tallinn
töötab“, kus koostöös riigiasutuste ja mittetulundusühingutega jagatakse teavet
ning nõustatakse tööõiguse, tööhõive ja ettevõtlusega seotud küsimustes.
|
2009. aastal
|
50
000 krooni
|
|
2010. aastal
|
50
000 krooni
|
4. Eluasemekulude
vähendamine
4.1 Soojusenergia
hinnatõusu kompenseerimine vähekindlustatud elanikele
Alates 2009. aasta sügisesest
kütteperioodist on võimalik vähekindlustatud isikutel taotleda soojusenergia
hinnatõusu kompenseerimist. Toetuse määramisel arvestatakse eluruumi
maksimaalse pinnana Vabariigi Valitsuse kinnitatud eluruumi sotsiaalselt
põhjendatud normi (s.o 18 m2 ühe elaniku kohta ja 15 m2
lisaks perekonna kohta, üksi elava pensionäri puhul 51 m2).
Kütteperioodi kestuseks
arvestatakse faktilise kütteperioodi täiskuud, s.o ühe aasta oktoobrist
järgmise aasta aprillini, mis on jaotatud kaheks perioodiks: esimene periood
oktoobrist detsembrini, teine periood jaanuarist aprillini.
Kui perekonnaliikme keskmine
netosissetulek kuus jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga
alammäära (praegu on alammäär 4350 krooni, millest netosissetulek on 3909 krooni),
saab linnalt taotleda soojusenergia hinnatõusu kompenseerimist.
Vastav regulatsioon esitatakse
Tallinna Linnavolikogule mais 2009.
|
2010. aastal
|
10 000
000 krooni
|
4.2 Konkurentsiametile
ja kohalikele omavalitsustele soojusenergia hinna muutmise algatamise õiguse
taotlemine
6. märtsil 2009 esitati
Vabariigi Valitsusele ettepanek muuta kaugkütteseaduse § 9 lõiget 10,
et anda konkurentsiametile või valla- või linnavalitsusele õigus algatada kütte
piirhinna alandamist, lähtudes soojusettevõtjaga kooskõlastatud hinnavalemist
ilma soojusettevõtja taotluseta, kui soojusenergia piirhinda muudetakse
soojusettevõtja tegevusest sõltumatute ja soojusenergia hinda mõjutavate
tegurite ilmnemisel.
Seaduse muutmise tulemusena on
võimalik operatiivselt reageerida soojusettevõtja tegevusest sõltumatute ja
soojusenergia hinda mõjutavate tegurite muutusele, eelkõige vedelkütuse ja
maagaasi hinna langemisel.
4.3 Elanikele
müüdava soojusenergia käibemaksu alandamine 18%-lt 5%-le
Alates 1. juulist 2007 tõsteti
soojusenergia käibemaks 5%‑lt 18%‑le, mis koosmõjus vedelkütuse ja
maagaasi üldise hinnatõusuga on põhjustanud elanikele hüppelise eluasemekulude
suurenemise. Tallinna linn esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku muuta alates
1. juulist 2009 käibemaksuseaduse § 15 lõiget 7 eesmärgiga
vähendada soojusenergia ja küttematerjali (kütteturvas, brikett, kivisüsi ja
küttepuit) käibemaksumäära kehtivalt 18%‑lt 5%‑le. Käibemaksumäär
mõjutab väga otseselt kõikide inimeste toimetulekut ning selle alandamine
endisele määrale leevendaks teatud määral tekkinud sotsiaalprobleeme.
4.4 Vee
hinnatõusu kompenseerimine vähekindlustatud elanikele
Alates 2005. aastast
kompenseerib Tallinna linn veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse
hinnatõusu vähekindlustatud leibkonnale, kus leibkonna liikme keskmine
sissetulek kuus on alla 4350 krooni. 2008. aastal maksti
4419 leibkonna liikmele kokku 725 300 krooni. 2009. aastal
on toetusteks ettenähtud vahendeid suurendatud. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise
teenuse hinnatõusu kompenseerimise taotluse saab esitada kaks korda aastas
elukohajärgsesse piirkondlikku ametisse.
|
2009. aastal
|
1
100 000 krooni
|
|
2010. aastal
|
1 100
000 krooni
|
4.5 Korterelamute
renoveerimise riigipoolse toetuse taastamine
Suur osa Tallinna eluasemefondist
on kuni pool sajandit tagasi ehitatud ning hoonete vanus hakkab juba lähenema
normatiividega määratud elueale. Kuigi otsest hävimisohtu ei pruugi olla,
vajavad korterelamud rekonstrueerimist. Samuti on enamikul kortermajadel väga
suured energiakulud, mistõttu on vaja muuta eluasemefond energiasäästlikumaks.
Tallinna linn on pöördunud
Vabariigi Valitsuse poole, et riik taastaks eluasemefondi vastupidavuse ning
energiasäästlikkuse suurendamiseks toetuste eraldamise. Riik peab tagama
korterelamute renoveerimise laenusid, toetama rekonstrueerimis- ja tehnilise
ülevaatuse ning hoonete energiaauditeid.
4.6 Projekti “Fassaadid
korda“ käivitamine
Projekt “Fassaadid korda“ on Tallinna
korterelamuid energiasäästlikumaks muutvate ühistute linnapoolse toetamise
kord, mis reguleerib energiaauditi soovituste alusel ühistute sihttoetamist
vajaliku ehitusprojekti koostamisel ja realiseerimisel.
2009. aasta esimesel poolel
esitatakse linnavolikogusse kõnealuse toetuse kord, kus sätestatakse toetuse
andmise eesmärk, toetatavad tegevused, nõuded taotlejale ja taotlusele, toetuse
määr jms. 2009. aasta sügisel alustatakse korteriühistute teavitustööd,
mille käigus tutvustatakse kõnealust toetusmeedet. Projekti “Fassaadid korda“
koostamise käigus selgub, kui suuri ressursse selleks järgnevatel aastatel
vajatakse.
Projekti kohaselt toetatakse
tegevusi elamute energiasäästlikkuse saavutamiseks, et parandada elamute
soojapidavust ning vähendada oluliselt inimeste kulutusi hoonete ülalpidamiseks
talveperioodil. Samuti aitab projekt “Fassaadid korda“ parandada elamute
välisilmet ning elanike kodutunnet ja sotsiaalseid suhteid.
|
2009. aastal
|
200
000 krooni
|
4.7 Pöördumine
riigi poole, et moodustataks stabilisatsioonifond maksetega hätta jäänud
korteriühistutele laenude andmiseks
Seoses üldise majanduslanguse ja
kasvava tööpuudusega ning soojusenergia olulise hinnatõusuga on käesoleval
kütteperioodil tekkinud paljudel korteriomanikel raskusi eluasemekulude
tasumisega. Tallinna linn on pöördunud Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga
luua stabilisatsioonifond, mis annaks hätta sattunud korteriühistutele
sihtlaenu, et vältida korteriühistute majandatavate elamute kütmata jätmist.
Eelnimetatud stabilisatsioonifondi loomine aitaks ära hoida korteriühistute pankrotte.
4.8 Tallinna
Energiaagentuuri loomine
Tallinnal kui Põhja-Eesti ja
Harjumaa suurimal omavalitsusüksusel on tähtis roll energiasuundumuste
kujundamisel. Energiaagentuur on institutsioon, mis toetab ja arendab säästvat
energiamajandust, annab säästva energiatarbimisega seonduvat nõu, pakub
teenust, mis on seotud kohaliku energiamajanduse rakendamisega. Energiaagentuur
on nii energiatootjate, ‑tarbijate kui ka otsustajate partner.
Selleks, et hakata koordineerima
kõiki energeetikaga seonduvaid küsimusi, oleks otstarbekas luua pädev ühtne
institutsioon, kes haldab kogu linna energeetikategevusi. Energiaagentuuri
tegevuste elluviimiseks kaasatakse erinevaid Euroopa Liidu toetusi.
|
2010. aastal
|
4 000
000 krooni
|
5. Ettevõtluse
toetamine
5.1 Teabepäevad
alustavale ja väikeettevõtjale linna toetusmeetmete tutvustamiseks
2009. aastal korraldatakse
teabepäevi, seminare ja koolitusprogramme alustavatele ja väikeettevõtjatele.
Ettevõtja infopunktis toimub igapäevane ettevõtlusnõustamine. Mentorklubis keskendutakse
muuhulgas eksporditurgudele sisenemise koolitusele. Sügisel 2009 korraldatakse
juba traditsiooniks saanud Tallinna ettevõtluspäev.
|
2009. aastal
|
1 400
000 krooni
|
|
2010. aastal
|
1 800
000 krooni
|
5.2 Ettevõtluse
rahalised toetusmeetmed
Tallinna linnas on kaheksa rahalist
ettevõtluse toetamise meedet: stardiabi, koolitustoetus, stipendium välisriigis
koolitamiseks, praktikajuhendaja toetus, uute töökohtade loomise toetus,
messitoetus, patenditoetus ja ettevõtlusklastrite toetus. Stardiabi on väga oluline,
et alustada ettevõtlusega ning luua uusi töökohti. Linna toetusmeetmed on
suunatud uute ettevõtete ja töökohtade loomisele ning olemasolevate ettevõtete
konkurentsivõime parandamisele.
|
2009. aastal
|
9 000
000 krooni
|
|
2010. aastal
|
12 000
000 krooni
|
5.3 Uue
tööstuspargi rajamine Suur-Sõjamäe tänavale
Tallinna linn on loonud
tootmisettevõtetele kaks tööstusparki, kus on välja ehitatud tehniline
infrastruktuur ning enamik kinnistuid on tootmisettevõtetele müüdud või on kinnistutele
seatud hoonestusõigus. Lasnamäe tööstuspargis on tootmise avanud juba seitse
ettevõtet, kus töötab üle 1000 inimese, ning järgmise aasta lõpuks alustab
tegevust veel seitse ettevõtet.
Tulenevalt vajadusest luua
tööstusettevõtetele Tallinnas oma tootmise alustamise või olemasoleva tootmise
laiendamise võimalusi, algatatakse kolmanda tööstuspargi rajamiseks
detailplaneering aadressil Suur-Sõjamäe tn 29b. Detailplaneering peaks
valmima 2010. aasta alguseks ning seejärel alustatakse tehnilise
infrastruktuuri projekteerimist ja väljaehitamist. 2010. aasta lõpuks on
Tallinnas 16 uut infrastruktuuriga varustatud tootmismaad, kuhu ettevõtted
saavad rajada oma tööstushooned ning luua uusi töökohti.
|
2009. aastal
|
550
000 krooni
|
|
2010. aastal
|
20 000
000 krooni
|
5.4 Ettevõtlusinkubaatorid
ja loomeinkubaatori avamine
Tallinnas on kolm
ettevõtlusinkubaatorit: Ülemiste, Kopli ja Mustamäe (Tehnopolis).
Ettevõtlusinkubaatorid pakuvad alustavale ettevõtjale olulist tugiteenust,
mistõttu suureneb märkimisväärselt ettevõtte jätkusuutlikkus ning võime kasvada
sageli kiiremini kui tavatingimustes alustav ettevõte.
2009. aasta sügisel avatakse
ettevõtlusinkubaator loomemajandusega tegelevatele ettevõtjatele (eeskätt
disaineritele, tarbe- ja meediakunstnikele, moeloojatele, sise- ja välisarhitektidele
jne). Loomeinkubaatori tegevuse peamised eesmärgid on loomingul põhineva
äritegevuse elavdamine ning mitmekesistamine, konkurentsivõime suurendamine ja
nende äritegevuse jätkusuutlikkuse tagamine.
|
2009. aastal
|
10
455 000 krooni
|
|
2010. aastal
|
8 500
000 krooni
|
5.5 Noorte
ettevõtlikkuse suurendamine
Noorte ettevõtlikkuse
suurendamiseks on käivitatud koostöö Tallinna kõrgkoolidega, mille raames
esinevad ülikoolides regulaarselt linna ettevõtluskonsultandid.
Samuti korraldatakse gümnaasiumiõpilaste
kohtumisi ettevõtjatega, et jagada ettevõtja kogemust juba kooliealistele.
Tallinna ettevõtluspäeva raames korraldatakse noortekonverents. Koos ettevõtjate
ühendustega osaletakse ühisstendiga messil “Teeviit 2009“
3.–5. detsembrini 2009.
Noorte ettevõtlikkuse parandamiseks
mõeldud tegevuste toetamine: Mittetulundusühingu AIESEC Eesti “Eesti noorte
foorum“, Junior Achievementi Arengufondi “Õpilasfirmade aastalaat 2009“,
äriplaanide konkurss “Ajujaht 2009“.
|
2009. aastal
|
300
000 krooni
|
|
2010. aastal
|
500
000 krooni
|
5.6
Linna suuremate investeeringute jätkamine – töökohad
Linna investeeringud säilitavad
olemasolevaid töökohti ning aitavad luua uusi. Linna investeeringute mahu
märkimisväärne vähendamine tooks kindlasti kaasa raskusi töökohtade säilitamisel
ja suurendaks tööpuudust. Seetõttu tuleb linna investeeringuid infrastruktuuri
objektidesse jätkata võimalikult suures mahus. Eesmärgiks on säilitada 2009. aasta
linnaeelarves investeerimisprojektidele ja ‑objektidele ning
partnerlusprojektidele erasektoriga vahendid summas üle 1 miljardi krooni.
Nimetatud eesmärgi täitmiseks on vajalik kaasata lisaressurssi, kasutades
selleks eelarvelaenu.
2010. aastal alustatakse uute
suurte infrastruktuuriobjektide rajamist, mida osaliselt finantseeritakse
Euroopa tõukefondide vahenditest. Suurim projekt on Ülemiste ristmiku
väljaehitamine, mille kogumaksumuseks kujuneb ligikaudu 1 miljard krooni
ning kus hinnanguliselt saavad nii otseselt kui ka kaudselt tööd
500–700 inimest.
6. Tarbijate
kaitsmine
6.1 Soodsate
ostuvõimaluste loomine renoveeritud Nõmme turule
15. mail k.a avatakse
Tallinnas täielikult renoveeritud Nõmme turg, mis on esimene linnale kuuluv,
täiesti uue kvaliteediga turg. Nõmme turu renoveerimise eesmärk on luua
tallinlasele ja Tallinna külastajale atraktiivne ostu- ja vaba aja veetmise
koht. Nõmme turust kujuneb kauplemiskoht, kus on teiste turgude ja
kaubanduskeskustega võrreldes soodsamad hinnad. Turul pakutava kaubasortimendi
olulise osa moodustavad Eestis kohalikust toorainest toodetud kaubad. Samuti on
ka Tallinna elanikul võimalik tulla oma aiasaadusi müüma ja teenida sellega
endale täiendavat sissetulekut.
|
2009. aastal
|
21 350
000 krooni
|
6.2 Tarbijatele
teabepäevade ja seminaride korraldamine
Selleks, et tagada tarbijaõiguste
ühtlane kaitse ja aidata tarbijatel kohaneda muutunud olukorraga, alustati
2009. aasta alguses programmiga, mille raames korraldab Tallinna linn igas
kuus tarbijaõiguste infopäevi ja seminare. Peamised teemad on sotsiaaltoetused,
eluaseme- ja jäätmekäitlusküsimused, tarbija õigused kaupade ja teenuste
ostmisel jms.
Suurt tähelepanu on pööratud
noortele, kes üldjuhul ei tea oma õigusi ning kellel puudub ka teenuste
tellimise ja kaupade ostmise kogemus. Noorte teavitamise eesmärgil
korraldatakse õppetunde Tallinna koolides.
|
2009. aastal
|
150
000 krooni
|
|
2010. aastal
|
200
000 krooni
|
6.3 Tarbijate
nõustamine
Lisaks linnavalitsuse
teenindussaalis tegutsevale tarbija infopunktile on alustatud regulaarset
tarbijate nõustamist ajalehtedes Pealinn ja Stolitsa, kus ilmub igas kuus
rubriik “Tarbija küsib“. Rubriigis vastavad Tallinna Ettevõtlusameti
tarbijakaitse spetsialistid, kellel on pikaajalised kogemused tarbijate
probleemide lahendamisel.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
