Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Endla 17 mitteeluruumi üürilepingu projekti heakskiitmine ja volituste andmine Andres Pajulale
Tallinna Linnavalitsus 01.04.2009 korraldus number 527
Redaktsiooni kehtivus:01.04.2009 - ...

TALLINNA LINNAVALITSUS

 

KORRALDUS

 

 

Tallinn

1. aprill 2009 nr 527-k

 

 

Endla 17 mitteeluruumi üürilepingu projekti heakskiitmine ja volituste andmine Andres Pajulale

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3 ja § 35 lg 5 alusel ning kooskõlas Tallinna põhimääruse § 44 lg 1 p 2 ja Tallinna Linnavolikogu 14. detsembri 2006 otsusega nr 356 „Tallinna programm „Lasteaiakoht igale lapsele““ ning tulenevalt vajadusest tagada Tallinna Haridusameti hallatava asutuse Muumipere Lastesõimele tööruumid

 

 

1. Kiita heaks juurdelisatud Tallinna linna ja Osaühing Maakri KVF vahel sõlmitav Endla 17 mitteeluruumi üürilepingu projekt.

2. Volitada Tallinna Haridusameti juhatajat Andres Pajulat Tallinna linna nimel alla kirjutama punktis 1 nimetatud Endla 17 mitteeluruumi üürilepingule tähtajaga 1. aprill 2009 – 31. august 2011 Endla 17 hoones keldri, I ja II korruse mitteeluruumide üldpinnaga 408,3 m² üürimiseks Muumipere Lastesõime tööruumidena.

3. Tallinna Haridusametil teha korraldus teatavaks Tallinna Linnakantselei finantsteenistusele, Osaühingule Maakri KVF ja Muumipere Lastesõimele.

4. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

 

Edgar Savisaar

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär

 

 

 

Tallinna Linnavalitsuse 1. aprilli 2009

korralduse nr 527-k

LISA

 

Endla tn 17 mitteeluruumi üürileping

 

 

Tallinn                                                                                                                           2009

 

OÜ Maakri KVF (edaspidi nimetatud üürileandja), registrikoodiga 10905854, keda esindab juhatuse liige Urmas Kivisalu, ühelt poolt ja

 

Tallinna linn (edaspidi nimetatud üürnik), keda esindab Tallinna Linnavalitsuse ………………………2009 korralduse nr …….-k alusel Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula teiselt poolt,

 

keda nimetatakse edaspidi koos või eraldi vastavalt kas pooled“ või pool“,

sõlmisid käesoleva mitteeluruumi üürilepingu (edaspidi nimetatud leping) ja leppisid kokku alljärgnevas:

1.      Mõisted ja tõlgendamine

1.1.   Mõisted:

1.1.1.  leping – tähistab käesolevat üürilepingut ja lepingu lisasid ning ka muudatusi ja kokkuleppeid, mis sõlmitakse pärast käesolevale lepingule allakirjutamist poolte poolt;

1.1.2.  üüripind – tähistab lepingu lisas 1 fikseeritud ja vastavalt lepingu tingimustele üürniku kasutusse antavaid mitteeluruume;

1.1.3.  üürisumma – tähistab üürniku poolt üürileandjale lepingu alusel tasutavat ühe kuu üüri ilma kommunaalteenustasude ning käibemaksuta;

1.1.4.  õigeaegselt – tähistab mistahes tegude või toimingute teostamist antud tingimustes lühima selleks vajaliku ajaga või poolte vahel kirjalikult kokkulepitud ajal;

1.1.5.  päev – tähistab kalendripäeva;

1.1.6.  pangapäev – tähistab päeva, millal pank on üldistel alustel avatud klientidele panga operatsioonide teostamiseks;

1.1.7.  kommunaalteenused – tähistab kolmandate isikute või üürileandja poolt osutatavaid ja üürileandja poolt üürnikule üüripinnal võimaldatavaid teenuseid: elektrienergia, vesi, kanalisatsioon, side, prügi-vedu;

1.1.8.   muud maksed – tähistab lepingu mõistes üürniku poolt üürileandjale lepingu kohaselt tasumisele kuuluvaid summasid, mida üürnik tasub vastavalt võimalikule täiendavale kokkuleppele;

1.1.9.   leppetrahv – tähistab lepingu mittetäitmisest või mittekohase täitmise eest ühe poole poolt teise poole suhtes rakendatavad viiviseid ja/või trahve;

1.1.10.   viivis – tähistab rahalist sanktsiooni lepingu makse või mõne muu lepinguga ettenähtud varalise kohustuse täitmisega hilinemise eest.

1.2.    Kui kontekst seda nõuab, tähendavad ainsuses olevad sõnad mitmust ja vastupidi.

1.3.    Mõisted üürileandja ja üürnik hõlmavad kõiki üürileandjaga või üürnikuga töösuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda üürileandja või üürnik oma lepinguliste kohustuste täitmisel või õiguste teostamisel kasutab.

2.      Lepingu objekt

2.1.   Üürileandja annab ja üürnik võtab tähtajaliselt üürile üürileandja omandis olevad mitteeluruumid (edaspidi üüripind) asukohaga Endla 17, Tallinn, mille paiknemise plaan on toodud lepingu lisas 1.

2.2.   Üüripinna üleandmine on toimunud eelnevate poolte vaheliste rendilepingute alusel.

2.3.   Üürnik on kohustatud kasutama üüripinda sihtotstarbele vastavalt lepingu tingimustele.

 

3.      Lepingu hind ja arveldamine

3.1.   Üürniku poolt üürileandjale üüripinna eest tasumisele kuuluv üürisumma on I ja II korrusel asuvate ruumide, üldpinnaga 373,7 m², eest 69 (kuuskümmend üheksa) krooni/m² ning keldrikorrusel asuvate ruumide, üldpinnaga 34,6 m², eest 18 (kaheksateist) krooni/m², milledele lisandub käibemaks. Üürisumma ei sisalda kommunaalteenuseid (vesi, elekter) ning valveteenust.

3.2.   Kommunaalteenuste eest tasumiseks sõlmib üürnik vastavate teenuste osutajatega lepingud ja tasub makseid üks kord kuus vastavalt kommunaalteenuste osutajatega sõlmitud lepingutes näidatud tähtaegadel ja esitatud arvete alusel.

3.3.   Jooksva kuu üürisumma tasumise tähtaeg on hiljemalt järgneva  kuu 15. kuupäev, vastasel korral on üürileandjal õigus nõuda üürnikult viivist 0,02% (null koma null kaks protsenti) tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse arve esitamise 15 (viieteistkümnendast) päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest, kuid mitte kauem, kui 60 (kuuskümmend) päeva.

3.4.   Eesti krooni devalveerimise või revalveerimise korral suureneb või väheneb devalveerumise või revalveerumise päeval üürisumma automaatselt, ilma poolte kirjaliku kokkuleppeta summani, mille eest oleks makse toimumise päeval vastavalt ametlikule rahavahetuskursile võinud saada summa EURO-des, mis oleks saadud siis, kui EURO ja eesti krooni vahetuskurss oleks olnud l (üks) EURO võrdub 15,6466 (viisteist koma kuus tuhat nelisada kuuskümmend kuus) eesti krooniga.

4.      Lepingu kehtivus ja lõpetamine

4.1.   Leping on sõlmitud tähtajalisena ning kehtib 31. augustini 2011. Juhul, kui hiljemalt 3 (kolm) kuud enne lepingu lõppemist ei ole kumbki pool teatanud teisele poolele soovist leping lõpetada, loetakse leping pikendatuks samadel tingimustel järgnevaks 1 (üheks) aastaks. Sarnane lepingu pikenemise kordade arv ei ole piiratud. Pooltel on õigus pikendatud leping igal ajal üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 60 kalendripäeva.

4.2.   Leping ja hilisemad lepingu muudatused jõustuvad ainult ja pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt allkirjastamise momendist või muudatuses määratud tähtajal.

4.3.   Kui lepingutes mõni lepingusäte osutub vastavalt kehtivatele seadustele kehtetuks, ei mõjuta see lepingute ülejäänud sätete ja tingimuste kehtivust. Kehtetu säte asendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusel legitiimsega.

4.4.   Üürileandjal on õigus käesolev leping üles öelda lisaks seaduses sätestatud juhtudele üksnes alljärgnevatel juhtudel:

4.4.1.  üürnik on viivituses kolmel (3) üksteisele järgneval maksetähtpäeval üüri ja/või kommunaal- ja muude maksete tasumisega või võlgnetava üüri ja/või kommunaal- ja muude maksete summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri ja/või kommunaal- ja muude maksete summat, välja arvatud juhul, kui üürnik täidab oma kohustuse enne lepingu ülesütlemist;

4.4.2.  üürnik halvendab tahtlikult üüripinna seisukorda ja/või rikub oluliselt üüripinnal õigusakte, s.h. kuid mitte ainult tuleohutuse, elektri, kütte jm. ohutuseeskirju;

4.4.3.  üürnik kasutab ja/või võimaldab kasutada üüripinda vastuolus lepingus sätestatud sihtotstarbega.

4.5.   Lepingu punkti 4.4 lõigetes nimetatud juhtudel on üürileandjal õigus leping kirjaliku ülesütlemisavalduse tegemisega üürnikule üles öelda juhul, kui üürileandja on nõudnud üürnikult eelnevalt kirjalikult lepingu lõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamist ning üürnik ei ole seda teinud koheselt, kuid mitte hiljem kui kümne (10) kalendripäeva jooksul arvates üürileandjalt sellekohase kirjaliku nõude saamise kuupäevast, mõistliku aja jooksul.

4.6.   Üürnikul on õigus käesolev leping üles öelda lisaks seaduses sätestatud juhtudele üksnes alljärgnevatel juhtudel:

4.6.1.  üürileandja on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi ning see muudab võimatuks üüripinna normaalse kasutamise;

4.6.2.  üüripind hävineb, üüripinna seisund halveneb oluliselt üürnikust mitteolenevatel asjaoludel.

4.7.   Lepingu punkti 4.6 lõigetes nimetatud juhtudel on üürnikul õigus leping kirjaliku ülesütlemisavalduse tegemisega üürileandjale üles öelda juhul, kui üürnik on nõudnud üürileandjalt eelnevalt kirjalikult lepingu lõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamist ning üürileandja ei ole seda teinud koheselt mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kümne (10) kalendripäeva jooksul arvates üürnikult sellekohase kirjaliku nõude saamise kuupäevast.

4.8.   Lepingu ülesütlemisel lepingu punktides 4.4 kuni 4.7 sätestatud tingimustel loetakse leping lõppenuks 45 (neljakümne viie) päeva möödudes ülesütlemisteate kättesaamisest.

4.9.   Pooled võivad käesoleva lepingu lõpetada igal ajal poolte kokkuleppel.

4.10.   Lepingu lõppemisel või ülesütlemisel annab üürnik üüripinna üürileandjale üle ning pooled allkirjastavad selle kohta üüripinna tagastamise akti, mille allakirjutamine toimub hiljemalt lepingu lõppemisele või ülesütlemisele järgneval 5 (viiendal) päeval. Üürnik annab üüripinna üürileandjale üle mitte halvemas seisukorras kui üürnik üüripinna üürileandjalt vastu võttis, arvestades normaalset kulumist.

4.11.   Juhul, kui üks pooltest ei ilmu üüripinna tagastamise akti allakirjutamisele hiljemalt käesolevas lepingus märgitud tähtajal, loetakse üüripinna tagastamine toimunuks teise poole esindaja koostatud aktiga, millele võetakse kahe tunnistaja allkirjad. Üüripinna ühepoolne vastuvõtmine on teise poole õigus ning tal on õigus sellest loobuda, kui ta peab teise poole juuresolekut üüripinna seisundi fikseerimiseks vajalikuks.

4.12.   Lepingute lõpetamisel peavad pooled täitma kuni selle hetkeni tekkinud kohustused – vastavalt kas tasuma selle hetkeni osutatud teenuse eest ja/või üle andma juba tasutud teenuse käigus loodud tulemused.

4.13.   Lepingute lõppemisel mistahes põhjusel, kaasa arvatud käesoleva lepingu kehtetus, kohaldatakse ka peale lepingu lõppemist neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. Eelmises lauses sätestatu käib eriti sätete kohta, mis määravad pooltevaheliste vaidluste lahendamise, lepinguga ettenähtud tasude maksmise kohustuse ning nende arvestamise ja maksmise korra, lepingu sätete tõlgendamise viisi, konfidentsiaalsuse ning poolt vastutuse.

5.      üüripinna parendused

5.1.   Üürniku vahenditega ja üürileandja kirjalikul loal (ehk poolte kokkuleppel) tehtud parendused, mida ei ole võimalik ümber paigutada, kuuluvad üürileandjale, kusjuures üürileandja hüvitab üürnikule tehtud kulutused.

5.2.   Üürniku vahenditega ja üürileandja loata tehtud ümberehitused ja parendused, mida pole võimalik üüripinda kahjustamata ümber paigutada, lähevad lepingu lõppemisel või lõpetamisel tasuta üle üürileandjale. Kui üürileandja nõuab nende kõrvaldamist, on üürnik kohustatud tegema seda oma kulul või hüvitama nende kõrvaldamisega seotud kulud üürileandjale.

5.3.   Üürileandja kohustub igal lepingu kehtivuse aastal (perioodid algusega 01. aprillist kuni iga järgneva aasta 31. märtsini) teostama kooskõlastatult üürniku esindajaga parendusi 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni ulatuses. Üürileandjal on kokkuleppel üürnikuga õigus teostada parendusi tulevaste perioodide arvelt.

6.      poolte õigused ja kohustused

6.1.   Üürnik kohustub:

6.1.1.  kasutama üüripinda vastavalt sihtotstarbele;

6.1.2.  tasuma üüri ning talle osutatavate kommunaal- ja muude teenuste eest vastavalt lepingule ja esitatud arvetele. Juhul, kui üürnik asub täiendavalt kasutama kommunaalteenust, mis ei ole lepinguga reguleeritud ja mille eest tasub teenuse osutajale üürileandja, sõlmivad pooled selle kohta eraldi kokkuleppe käesoleva lepingu lisana;

6.1.3.  mitte andma üüripinda allüürile ega muul viisil kolmandate isikute kasutusse. üüripinna kolmandate isikute kasutusse andmine võib toimuda ainult üürileandja kirjalikul loal, mis on vormistatud lepingu lahutamatu lisana. Üüripinna allüürile andmise korral kannab nende kasutamise jms. eest täit vastutust üürnik;

6.1.4.  hoidma üüripinna korras, mitte halvendama üüripinna olukorda võrreldes sellega, milles see oli hetkel, mil üüripind üürniku kasutusse anti ning teostama üüripinnal vajadusel sanitaarremonti ja parendusi;

6.1.5.  mitte teostama ilma üürileandja kirjaliku loata üüritud üüripinnal kapitaalremonti ja ümberehitusi;

6.1.6.  lubama üürileandjat või tema poolt selleks volitatud esindajaid poolte eelneval kokkuleppel ning tingimusel, et see ei takista üürniku normaalset majandustegevust, takistamatult üüripinnale, kontrollimaks üüripinna ning sellel asuvate kommunikatsioonide seisukorda ja sihtotstarbelist kasutamist, samuti võimaldama ligipääsu üüripinnal asuvate kommunikatsioonide või muude seadmete hooldajatele;

6.1.7.  teavitama üürileandjat koheselt kõigist üüripinnal toimunud avariidest, võttes tarvitusele abinõud avariist tulenevate kahjustuste ärahoidmiseks;

6.1.8.  lepingu lõppemisel andma viivitamatult üüripinna üürileandjale üle koos enda poolt paigaldatud päraldistega, mida ei ole võimalik eemaldada ilma üüripinda kahjustamata;

6.1.9.  tagama üüripinna kasutamisel ohutud töö- ja ekspluateerimistingimused (sh varustama üüripinna käsitulekustutusvahenditega), vastutades tuletõrje ja ohutustehnika eeskirjade ning sanitaarnormide täitmise eest ning nende täitmata jätmisest tulenevate tagajärgede eest;

6.1.10.  oma kulul välja vedama üüripinnalt oma tegevuse tulemusena tekkiva prügi hoone tsentraalsesse prügikohta;

6.1.11.  kirjalikult kooskõlastama hoonele välisreklaami paigaldamise tingimused üürileandjaga vastavalt kehtivale seadusandlusele, jäädes ise reklaami eest vastutavaks. Samuti tasub üürnik reklaamimaksu kohalikule omavalitsusele vastavalt kehtivale seadusandlusele kui üürileandjaga ei lepita kokku teisiti.

6.2.   Üürileandja kohustused:

6.2.1.  võimaldama üürnikul takistamatult kasutada üüripinda ja nendes olevaid kommunikatsioone vastavalt lepingu tingimustele;

6.2.2.  üürileandja kui äriühingu ümberkujundamisel ja likvideerimisel, kui sellega kaasneb lepingu poole muutus, teatama sellest üürnikule 1 (ühe) kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest, näidates ära õigusjärglase või omaniku nimetuse ja aadressi;

6.2.3.  hoidma hoone põhikonstruktsioonid ja kommunikatsioonid nõutavas seisukorras ning võimaliku avarii korral tegema kõik endast oleneva normaalse olukorra taastamiseks. Üürileandja võib delegeerida avariide tagajärgede kõrvaldamiseks tehtavad tööd ka üürnikule, juhul kui pooled on selles eelnevalt kirjalikult kokku leppinud;

6.2.4.  hooldama üldkasutatavaid ruume, territooriumi ning hoone ekspluatatsiooniks vajalikke tehnilisi seadmeid ning hoidma kommunikatsioonid töökorras.

6.3.   Üürniku õigused:

6.3.1.  kasutada üüripinda sihtotstarbeliselt oma tegevuseks;

6.3.2.  teha üüripinnal sanitaarremonti ja parendusi, mis on vajalikud üüripinna säilivuse tagamiseks või üürniku majandustegevuse organiseerimiseks tingimusel, et see ei riku üüripinna ega hoone terviklikkust. Kapitaalremont ja ümberehitused on lubatud üksnes üürileandjaga kooskõlastatult, s.h. peavad olema kooskõlastatud nende maksumused ja amortisatsioonimäärad, mis on aluseks lepingu lõpetamisel parenduste hüvitamiseks üürnikule;

6.3.3.  paigaldada üüripinnale ning hoone, kus üüripind asub, välisseintele ja ustele viitasid ja reklaamsilte (ka valgusreklaame), kooskõlastades selle eelnevalt üürileandjaga ning kandes ise kõik sellega seonduvad kulud (s.h. reklaamimaks jms.);

6.3.4.  teha üürileandjale ettepanekuid üüripinna ja hoone paremaks korrashoidmiseks tarvilike toimingute teostamiseks;

6.3.5.  õigus nõuda üürileandjalt üürisumma vähendamist juhul, kui üüripinna seisundi kasutamise tingimused ning ühiskasutuses olevad ruumid või territooriumi  heakord ei vasta kokkulepitule või halvenenud põhjustel, milliste eest üürnik ei ole vastutav.

6.4.   Üürileandja õigused:

6.4.1.  kontrollida üüripinna lepingujärgset sihipärast kasutamist, selle hooldamist ja säilitamist ning teha vajadusel üürnikule kohustuslikke ettekirjutisi üüripinna tehnilise seisundi halvenemise ärahoidmiseks;

6.4.2.  nõuda üürisumma muutmist, kui need muutused tulenevad käesolevast lepingust ja/või Eesti Vabariigi seadusandlusest;

6.4.3.  siseneda üüripinnale igal ajal avariide või õnnetuste ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui nimetatud õnnetused või avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid isikuid või hoone teiste üürnike vara; üürileandja on kohustatud informeerima sellest esimesel võimalusel üürnikku ning tarvitusele võtma vajalikud meetmed üürnikule kuuluva ja üüripinnal asuva vara säilimiseks.

7.      vastutus ja sanktsioonid

7.1.   Pooled kannavad täielikku varalist vastutust käesoleva lepingu täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese ja tõestatud kahju osas. Kahju ulatus ja selle põhjustamise asjaolud võivad olla kindlaks määratud kolmeliikmelise komisjoni poolt, mille üks liige on üürniku ja teine üürileandja esindaja ning kolmas nende esindajate poolt valitud erapooletu spetsialist. Komisjon teeb oma järeldused lihthäälte enamusega. Komisjoni tegevusega seotud kulud jäävad kahju tekitaja kanda.

8.      poolte esindajad ja teadete edastamine

8.1.   Volitatud esindajateks lepingute tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on:

8.1.1.  üürileandja poolt Urmas Kivisalu, telefon 651 8834, e-post urmas@vjh.ee;

8.1.2.  üürniku poolt Muumipere Lastesõime juhataja Marika Hallikmann, telefon 644 1012, e-post muumipere@gmail.com.

8.2.   Juhul, kui üürileandja või üürnik asendab oma esindaja teisega, teatab ta viivitamata sellest kirjalikult teisele poolele.

8.3.   Pooled nõustuvad omavahelises suhtluses kasutama digitaalallkirja teadete edastamiseks elektroonilisi kanaleid pidi.

8.4.   Teade loetakse kätteantuks, kui:

8.4.1.  teade on üle antud allkirja vastu;

8.4.2.  teade on edastatud e-posti teel elektrooniliselt allkirjastatult ja teiselt poolelt on saadud kinnitus samuti elektrooniliselt allkirjastatult, selle teate kätte saamise kohta.

8.4.3.  teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga teise poole poolt näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva.

9.      vääramatu jõud

9.1.   Vääramatu jõu all mõistetakse järgmisi asjaolusid, kui need takistavad lepingute täitmist:

9.1.1.  loodusõnnetus, tulekahju, varavastased kuriteod, üldstreik, mobilisatsioon või sõda jms. Pooltest sõltumatu asjaolu nende tegutsemise piirkonnas;

9.1.2.  Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või viimase allasutuse akt, mis kitsendab oluliselt senist majandustegevust või pankade keeldumine vastavalt Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või Eesti Panga aktidele lunastada finantskohustusi või igasugune analoogiline tegevus, mille kohta pooled otsustavad, et see takistab lepingute tingimuste täitmist.

9.2.   Pool, kes soovib apelleerida vääramatule jõule, on kohustatud sellest viivitamatult teisele poolele teatama. Sama teatamiskohustus kehtib ka tõkestavate asjaolude äralangemise kohta.

9.3.   Kui lepinguliste kohustuste täitmisega hilinemine põhineb vääramatul jõul, loetakse kohustuste täitmise tähtaeg pikenenuks takistuste kehtivuse aja võrra. Vääramatu jõud ei vabasta seeläbi takistatud poolt parimate jõupingutuste rakendamisest oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks ning ta peab oma kohustuste täitmist jätkama niipea, kui takistused on möödunud.

10.  konfidentsiaalsus

10.1.   Lepingu tingimused ning lepingu alusel teisele poolele teatavaks saanud informatsioon on konfidentsiaalne ega kuulu ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta avalikustamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui informatsiooni andmise kohustus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest.

10.2.   Konfidentsiaalse informatsiooni edastamisel tuleb kindlasti üleantavale dokumendile märkida tekst: “konfidentsiaalne“, samuti tuleb võtta info üleandmisel vastava isiku kirjalik kinnitus konfidentsiaalse informatsiooni vastuvõtmise kohta.

10.3.   Järgnevat tüüpi info ei ole konfidentsiaalne informatsioon:

10.3.1.  avalikkusele juba kättesaadav info, mille avaldamine ei too kaasa lepingute rikkumist;

10.3.2.  kolmandalt isikult õigusjärgselt saadud info, mis ei riku ühegi poole konfidentsiaalsuskohustust;

10.3.3.  iseseisvalt ühe poole poolt järeldatud info, saadud konfidentsiaalsele informatsioonile ligipääsu omamata;

10.3.4.  informatsioon, mis on info saajale avaldamise hetkeks teada, või on produtseeritud seaduse või kohtuotsuse nõudel, kusjuures on püütud vältida ja piirata taolise nõude teket ja ulatust.

11.  muud sätted

11.1.   Leping tühistab kõik varasemad üürniku ja üürileandja vahel sõlmitud kokkulepped ja tahteavaldused.

11.2.   Pooled tegutsevad teineteise huvides oma parimate võimete kohaselt ning lähtudes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, lepingutest ja poolte vahel sõlmitud muudest kokkulepetest.

11.3.   Lepingute täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendatakse poolte läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus.

11.4.   Lepingu lisa on üürileantavate mitteeluruumide põhiplaanid.

11.5.   Leping koos lisadega on vormistatud kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb üürileandjale ja teine üürnikule.

 

 

Poolte andmed ja allkirjad

Tallinna linn                                             Osaühing Maakri KVF

Tallinna Haridusamet                               Maakri 28a, Tallinn 10145

Estonia pst 5a Tallinn 10143

Registrikood 75014289                          Registrikood 10905854

……………………………………      ……………………………………

Andres Pajula                                         Urmas Kivisalu

                                                             

 

 

 

 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär