Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas
Tallinna Linnavolikogu 05.02.2009 otsus number 21
Redaktsiooni kehtivus:05.02.2009 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

5. veebruar 2009 nr 21

 

 

 

 

Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas

 

 

 

Planeerimisseaduse § 24 lg‑te 3 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 4, Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 19 lg 1, lg 2 p 2, lg‑te 3 ja 5 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringuga“ ja arvestades nii korraldusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmiste põhimotiivide ja kaalutlustega:

- Tallinna üldplaneeringuga on planeeritava ala juhtfunktsiooniks korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- või enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaažikooperatiivid jm. Planeeritava ala mereäärse territooriumi juhtfunktsiooniks on pargiala või looduslik haljasala ehk puhkeotstarbeline ala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Alale võib ehitada ka väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. Tallinna üldplaneeringuga on mereäärsele alale kavandatud haljaskoridor koos liikumisrajaga ehk soovitavalt 50 m laiune haljasriba, mis tuleb säilitada hoonestusvabana. Tallinna üldplaneeringu üheks eesmärgiks on ühendada haljas- ja puhkealad koos loodusliku rannavööndiga ühtseks võrgustikuks ning siduda need Tallinna ümbruse haljasvööndiga. Kopli liinide ja lähiala detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ning ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

- Planeeringulahenduse eelised kehtiva planeeringulahenduse ees on järgmised: Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringuga täpsustakse Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu idaosa liiklusskeemi, korrigeerides juurdepääsud kontaktala kruntidele, muutes need miljööväärtusliku elamuala väljakujunenud tänavavõrgustikule vastavaks ning tagades liikluse rahustamise planeeritavas elamupiirkonnas. Samuti muudetakse Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneeringut Sepa tn 12, 14 ja 16 kruntide osas. Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringuga taastatakse kruntide miljööväärtuslik hoonestusrütm ja -struktuur, uued hooned kavandatakse ajalooliste hoonete asukohale, säilitades nii hoonete omavahelise väljakujunenud distantsi kui ka hoonete kauguse tänavast, samuti kruntidel paikneva haljastuse, mis on osa piirkonna miljööväärtusest.

- Detailplaneeringuga on kavandatud 1461 parkimiskohta vastavalt Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukavale aastateks 2006‑2014“.

- Kopli piirkonnas säilinud vanad hooned moodustavad struktuurilt ainulaadse terviku, mis on  lähtekohaks piirkonna arendusele. Planeeringulahenduse eesmärgiks oli olemasolevate tugevate külgede ärakasutamine, milleks on terviklikud puumajade rühmad ja munakividega sillutatud vanad tänavad.

- Kopli tänava suunas luuakse uute hoonetega selge tänavajoon. Sepa tänava äärde paigutatud hoonete rivi eraldab elurajooni Neeme tööstusrajoonist. Territooriumi põhjaosa kvartalid piirnevad kergelt Paljassaare lahe rannikuga. Ala polüfunktsionaalsus on turvalisuse aspektist väga oluline, sest nii on tagatud inimeste kohalolek ja kontroll avaliku ruumi üle ööpäevaringselt. Hoonestamisel on lähtutud väljakujunenud linnaruumi jätkamisest ja asukohale sobiliku hoonestuse leidmisest, sest tegemist on kujuneva ning eriilmelise linnalise struktuuriga piirkonnaga. Uushoonestuse kavandamisel on arvestatud nõudega tagada arhitektuurselt kõrgetasemeline ja keskkonnasäästlik hoonestus ja heakorrastus ning side ümbritseva linnaruumiga.

- Detailplaneeringu kohaselt tuleb likvideerida kokku 310 puud – 1 II väärtusklassi hinnatud puu, 129 III väärtusklassi kuuluvat puud ja 180 IV väärtusklassi puud. Likvideeritavate puude asemele istutatakse 7682 puud.

- Praegune tänavavõrk annab uuele hoonestusele funktsioneeriva aluse. Detailplaneeringuga nähakse ette osa tänavaid korrastada mootorsõidukite liikluseks, teised liidetakse kergliiklusteede võrguga. Planeeritud alast luuakse elanikele takistusteta tervikala, kus jalakäijatele ja jalgratturitele eraldatakse piisavalt liiklusteid.

 

 

1. Kehtestada Kopli liinide ja lähiala detailplaneering, RAAM Arhitektid OÜ töö nr 08KLL, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas asuva 23,13 ha suuruse maa-ala kujundamine vajalike teenindavate funktsioonidega korterelamualaks, planeeritavale alale jäävate kruntide piiride ja ehitusõiguse määramine 37 1- kuni 5‑korruselise korterelamu ning 37 kuni 3‑korruselise väikeelamu ning 14 abihoone, 22 äripindadega kuni 5‑korruselise korterelamu, 5 kuni 3‑korruselise ärihoone, 5 kuni 3‑korruselise ühiskondliku hoone ja 4 1‑korruselise tootmishoone ehitamiseks. Kokku on planeeringuga kavandatud 115 krunti, sh 9 elamu- ja ärimaa, 4 ärimaa, 6 tootmismaa, 63 elamumaa, 17 transpordimaa, 13 sotsiaalmaa- üldmaa ja 3 sotsiaalmaa- ühiskondlike hoonete maa sihtotstarbega krunti. Samuti lahendatakse detailplaneeringuga ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine. Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringuala määratakse miljööväätuslikuks hoonestusalaks.

2. Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 otsusega nr 281 kehtestatud “Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneering“ käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas.

3. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 5. veebruari 2009
otsuse nr 21
LISA

 

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ juurde

 

 

 

Korraldusega kehtestatakse Kopli liinide ja lähiala detailplaneering, RAAM Arhitektid OÜ töö nr 08KLL, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas asuva 23,13 ha suuruse maa-ala kujundamine vajalike teenindavate funktsioonidega korterelamualaks, planeeritavale alale jäävate kruntide piiride ja ehitusõiguse määramine 37 1- kuni 5‑korruselise korterelamu ning 37 kuni 3‑korruselise väikeelamu ning 14 abihoone, 22 äripindadega kuni 5‑korruselise korterelamu, 5 kuni 3‑korruselise ärihoone, 5 kuni 3‑korruselise ühiskondliku hoone ja 4 1‑korruselise tootmishoone ehitamiseks. Kokku on planeeringuga kavandatud 115 krunti, sh 9 elamu- ja ärimaa, 4 ärimaa, 6 tootmismaa, 63 elamumaa, 17 transpordimaa, 13 sotsiaalmaa- üldmaa ja 3 sotsiaalmaa- ühiskondlike hoonete maa sihtotstarbega krunti. Samuti lahendatakse detailplaneeringuga ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

1.        HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1.1 Olemasolev olukord

Planeeritav ala asub Põhja-Tallinnas, Sepa tn, Kopli tn ning mere vahelisel alal, piirnedes idas Neeme tööstusrajooni ja Kase pargiga, lõunas Kopli tänavaga ja läänes Vene-Balti sadamaga. Maa-ala põhjapiiriks on Paljassaare lahe akvatoorium.

Kopli tn 108 asuv 1914. aastal ehitatud Vene-Balti laevatehase politseijaoskond, Kaevuri tn 1 asuv Vene-Balti laevatehase haigla ja Kopli tn 114 asuv Vene-Balti laevatehase tuletõrjujate maja on kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 49 tunnistatud arhitektuurimälestisteks.

Treiali tn 6 asuv 1936. aastal ehitatud Nikolai Imetegija kirik on kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega nr 25 tunnistatud arhitektuurimälestiseks.

Suurem osa planeeringualast kuulub Tallinna linnale. Riigile kuuluvad mõned maatükid Kopli ja Sepa tänavas. Eraomandis on mõned üksikud krundid ja ala läänetipus asuv raudtee. Planeeritav ala hõlmab osaliselt ka reformimata riigimaad.

Vastavalt raudteeseaduse § 3 punktile 6 ulatub planeeritavale maa-alale osaliselt 30 meetri laiune raudtee kaitsevöönd.

Planeeritav ala jääb osaliselt Läänemere ranna piiranguvööndisse ning ehituskeeluvööndisse. Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lõike 1 punktile 5 on piiranguvööndi laius Läänemere rannal 200 meetrit ja vastavalt § 38 lõike 1 punktile 3 on ehituskeeluvööndi laius tiheasustusalal 50 meetrit. Planeeringuga ei nähta ette ehituskeeluvööndisse hoonete ehitamist.

Planeeritav maa-ala on jagatud 7 alaks ning on tähistatud detailplaneeringus vastavalt ala A, ala B, ala C, ala D, ala E, ala F ja ala G.

1.1.1 Ala A

Alal A asuvad Kopli tn 116 ja Kaevuri tn 1 kinnistud ning Kopli tn 114, Treiali 6 ja Treiali tn 8 hooned ning lisaks asuvad alas mitmed abihooned. Sepa ühistranspordi peatuses asub müügikiosk.

Sotsiaalmaa sihtotstarbega Kopli tn 116 kinnistul asuvas 3‑korruselises osaliselt krohvitud paekivihoones paikneb Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituut. Hoone on hinnatud heas tehnilises seisukorras olevaks miljööväärtuslikuks ehitiseks.

Sotsiaalmaa sihtotstarbega Kaevuri tn 1 kinnistul asub 3‑korruseline paekivist ajalooline administratiivhoone ning kaks laohoonet. Administratiivhoone on endine Vene-Balti laevatehase haigla, mis on ehitatud 1914. aastal ja on kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 49 tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Hetkel on hoone kasutusel büroohoonena.

Kopli tn 114 asunud 2‑korruseline viilkatusega puithoone hävis 2008. aastal põlengus. Tegemist oli endise Vene-Balti laevatehase tuletõrjujate majaga, mis oli ehitatud 1914. aastal ning oli tunnistatud kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 49 arhitektuurimälestiseks.

Treiali tn 6 krundil asub 1936. aastal ehitatud Nikolai Imetegija kirik. Hoone on heas tehnilises seisukorras ning renoveeritud ja kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega nr 25 tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Kiriku kõrval asub väike silikaattellisest abihoone.

Treiali tn 8 hoone puhul on tegemist miljööväärtusliku 1,5‑korruselise viilkatusega puitelamuga, mis on rahuldavas tehnilises olukorras. Hoone juures asub ka väike miljööväärtuslik tehniliselt halvas seisukorras puidust abihoone. Mõlemad hooned asuvad Tallinna linnale kuuluval kinnistul ja on kinnistusraamatusse kantud nimetusega Sepa tn kvartal.

1.1.2 Ala B

Sepa tn kvartal asub tervikuna Tallinna linnale kuuluval elamumaa sihtotstarbega kinnistul. Alal asub 11 2,5‑korruselist miljööväärtuslikku puitelamut – Sepa tn 1 // Kaevuri tn 2, Sepa tn 3 ja Sepa tn 5 // 1. liin 2, Kaevuri tn 6 ja 8, 2. liin 3, 7, 1. liin 1, 4, 6 ja 7. Algselt on kvartalis asunud 19 sarnast puitelamut.

Sepa tn 1 // Kaevuri tn 2, Sepa tn 3, Sepa tn 5 // 1. liin 2 ja 1. liin 1 elamud on tehniliselt rahuldavas seisukorras ja kuuluvad säilitamisele, teised hooned on tehniliselt halvas seisukorras ning tuleb säilitada vastavalt võimalustele.

Kaevuri tn 10e krundil paikneb alajaam nr 220.

1.1.3 Ala C

Sepa tn kvartal asub tervikuna Tallinna linnale kuuluval kinnistul. Kinnistu sees asub ärimaa sihtotstarbega Sepa tn 6 krunt. Kvartalis asuvad Kopli tn 108 elamu, Sepa tn 6 kauplus ning mõned abihooned.

Kopli tn 108 asuv 1914. aastal ehitatud 2,5‑korruseline puithoone on endine Vene-Balti laevatehase politseijaoskond. Elamu tehniline seisukord on rahuldav. Hoone on kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 49 tunnistatud arhitektuurimälestiseks.

Sepa tn 6 asub ühekorruseline krohvitud fassaadiga kauplus/baar. Hoone tehniline seisukord on hea, kuid tegemist on arhitektuurselt väärtusetu hoonega, mis säilitamist ei vääri.

1.1.4 Ala D

Antud ala koosneb väikesest osast ülemisest koloniist ja alumise kolonii reljeefsest osast. Ala on suures osas hoonestamata, alumisel koloniil asub kolm hoonet. Hoonestamata ala asub enamuses Tallinna linnale kuuluval Sepa tn kvartali kinnistul. Alas on ka kolm eraomandisse kuuluvat krunti Kaevuri tn 12, 18 ja Sepa tn 19 ning osa endiselt riigi omandis olevat maad.

Sepa tn 19 kinnistu sihtotstarve on 50% elamumaa ja 50% tootmismaa. Krundil asub 2,5‑korruseline miljööväärtuslik krohvitud kivihoone, mille tehniline seisukord on hinnatud rahuldavaks. Krundil paikneb ka kivist abihoone.

Tootmismaa sihtotstarbega Kaevuri tn 12 kinnistul asub 1,5‑korruseline paekivist endine Vene-Balti laevatehase leivatööstuse hoone. Hoone on kasutuses ärihoonena ning selle tehniline seisukord on rahuldav. Kaevuri tn 12e asub trafoalajaam nr 685.

Tootmismaa sihtotstarbega Kaevuri tn 18 krunt on hoonestamata, selle kõrval Kaevuri tn 18e krundil asub alajaam nr 338.

1.1.5 Ala E

Kvartalis asub 3 miljööväärtuslikku elamut – Sepa tn 12, 14 ja 16. Tegemist on 2,5‑korruseliste tehniliselt halvas seisukorras olevate kelpkatusega puitelamutega. Elamud on Tallinna linnale kuuluval Sepa tn kvartali kinnistul.

1.1.6 Ala F

Alal asuvad miljööväärtuslikud 2,5‑korruselised puitelamud. Elamud on Tallinna linnale kuuluval Sepa tn kvartali kinnistul.

Ajalooliselt on alal olnud 19 elamut, millest on säilinud 13: Kaevuri tn 5, 9, Kaevuri tn 7 // 3. liin 1, Kaevuri tn 11 // Sepa tn 25, Sepa tn 27 ja 31, 3. liin 3, 4, 5, 7 ja 10, 4. liin 6 ja 8. Hooned on kõik rahuldavas seisukorras ning kuuluvad säilitamisele. Hoonegruppide vahel asuvad miljööliselt väärtusetud abihooned.

1.1.7 Ala G

Ala jääb tervikuna Tallinna linnale kuuluva kinnistu Sepa tn kvartal koosseisu.

5. liin 11 asub 2,5‑korruseline viilkatusega, kolme kivitrepikojaga kõrge soklikorrusega miljööväärtuslikuks hinnatud puitelamu. Elamu on tehniliselt rahuldavas seisukorras ning kuulub säilitamisele. Teine sarnane hoone on hävinud.

Alal paikneb ka 6 tehniliselt halvas seisukorras olevat 2,5‑korruselist miljööväärtuslikku puitelamut – 5. liin 2, 4, 5, 6, 9 ja 10.

1.2 Kontaktvööndianalüüs

Planeeringuala asub Põhja-Tallinnas, piirnedes idas Neeme tööstusrajooni tootmishoonetega ja Kase pargiga, lõunas Bekkeri sadama- ja tööstuspiirkonna, elamukvartali ja Marjamäe pargiga ning läänes Balti Laevaremonditehasega. Maa-ala põhjapiiriks on Paljassaare lahe akvatoorium.

Kopli tänava ja ranna vahel kulgev raudtee jagab planeeritava territooriumi kaheks osaks, mida maapinna kõrguste vahe järgi nimetatakse Ülemiseks ja Alumiseks koloniiks. Ülemine kolonii on tihedalt seotud Kopli tänavaga ja selle hoonete akendest avaneb vaade Paljassaare lahele. Alumine kolonii on eriti rannakvartalite osas väga mereline ala, kus domineerib planeeringuala põhjakaares laiuv akvatoorium.

Planeeringualal asub praegu rohkesti väga erinevas seisukorras säilinud hooneid. Suurem osa territooriumi elamutest on ehitatud aastatel 1912–1917 Vene-Balti laevatehase töötajatele üürikorteriteks. Enamik hooneid on veel kasutusel.

Kuna analüüsitav piirkond on ümbritsetud kahe põhitänavaga (Kopli tn ja Maleva tn), siis on alale tagatud hea juurdepääs nii autoga liiklejaile kui ka jalakäijatele. Asukoht kesklinna lähipiirkonnas võimaldab väikese ajakuluga jõuda ühest sihtpunktist teise nii alternatiivse transpordiga (jalgratas) kui ka ühistransporti kasutades. Piirkonna tänavad on kahesuunalise liiklusega. Tallinna tänavate liigituse kohaselt on Kopli tänav määratud magistraaltänavaks, mille kaudu toimub liiklus linna eri osade vahel. Seega on planeeritaval maa-alal hea ühendus ka teiste linna piirkondadega.

Planeeritava ala kontaktvööndis olevad alad on ühistranspordiga hästi varustatud. Piki Kopli tänavat kulgevad bussi-, trolli- ja trammiliinid. Lähimad bussipeatused on vahetult planeeritava alaga piirnevas tsoonis ning asuvad Kopli ja Sepa (buss 32, troll 9, trammid 1 ja 2). Seega on trolli, bussi- ja trammpeatused elurajooni kaugeimatest osadest maksimaalselt mõnesaja meetri kaugusel. Tegemist on asukohaga, kus ühistranspordi liiklus on elamupiirkonnale omaselt tihe.

Kuna planeeritav ala asub kesklinnast u 5 km kaugusel, on piirkonna elanikele kergesti kättesaadavad kõik kesklinnale omased avalikud teenused. Sellest tulenevalt puudub Kopli piirkonnal teistele linnaosadele omane tsentraliseeritud kultuuri-, teenindus- ja ärikeskus, vaid kõik avalikkusele suunatud funktsioonid on üle linnaosa hajutatud.

Piirkond on varustatud elufunktsiooni toetavate sotsiaalasutustega. Planeeritava ala naabruses Kopli tn 102a asub Tallinna Kunstigümnaasium. Lähimad kõrgkoolid on Kopli tn lõpus asuv Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond, kuhu kolib 2009. aasta sügisest Eesti Mereakadeemia, Kopli tn 116 asuv Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituut ning Kopli ja Ketta tn nurgal asuv Kõrgkool I Studium. Lähimad lasteaiad asuvad Kopli tn 104 (Kopli Lasteaed) ja Vasara tn 18 (Lasteaed Maasikas). Kontaktvööndis asuvad ka Kopli Noortekeskus (Kopli tn 98) ja Kopli Raamatukogu (Uus-Maleva tn 1a). Sõle tn 63 asub Kopli Polikliinik, mis koondab ka mitmed perearstikeskused. Kontaktvööndis asuvad ka Tallinna Lastekodu Kopli keskus, Põhja-Tallinna Sotsiaalkeskuse Lastetuba ja sotsiaalmajutusüksus.

Sportimiseks on piirkonnas hulgaliselt võimalusi. Kontaktvööndis asuvad Jalgpalliklubi Dünamo, Johannes Kotkase Spordiklubi, Kopli Vene Põhikooli ja Tallinna Kunstigümnaasiumi võimlad, Spordiklubi Baltic Stars, Jäähokiklubi HC Unistars, Artemi Tepi Poksiklubi, Spordiklubi Siilid ja Rebased ning Põhja Spordihoone.

Seevastu napib piirkonnas kaubandus- ja teenindusettevõtteid, olemas on vaid väiksemad kauplused ja teenindusasutused. Kesklinna lähedus küll kompenseerib selle puuduse, kuid Kopli poolsaare kui elamuala arendamise käigus tuleb leida kohad ka kaubandus- ja teenindusettevõttetele. Puudus on ka kohvikutest ja restoranidest. Sellest tulenevalt on Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringualasse kavandatud mitmed ärikeskused, mis muuhulgas sisaldavad ka eelnimetatud funktsioone ning täidavad planeeritava elamupiirkonna ning kontaktvööndis olevate elamupiirkondade vastavad vajadused.

Lähimad pargid on Kopli, Kaluri ja Süsta tänava vahel paiknev Marjamäe park ja Kopli, Sepa, Maleva ja Kilbi tänava vahel paiknev Kase park, samuti on rikkalikult haljastatud elamupiirkonnad.

Kokkuvõttes on tegemist igati täisväärtusliku elukeskkonnaga, kus on tagatud elukeskkond ja elamisvõimalused kõigile erinevatele sotsiaalsetele gruppidele (peredele, eakatele, noortele jt).

Planeeringuala kontaktvööndis on algatatud ja kehtestatud järgmised detailplaneeringud: Tallinna Linnavalitsuse 31. märtsi 2004 korraldusega nr 595‑k algatatud “Kopli tn 103 kinnistu ja lähiala detailplaneering“, mille eesmärk on linna avamine ja laienemine sadamafunktsioonist vabale mereäärsele alale, et taastada ajaloolised sidemed linna ja mere vahel; planeeritavale alale kvaliteetse linnakeskkonna kavandamine, lähtudes eelkõige uue linnaruumi arhitektuursest kvaliteedist ja olemasolevatest säilitatavatest väärtustest; Paljassaare lahe äärse maa-ala kavandamine avalikult kasutatavaks alaks koos haljaskoridori säilitamisega; Kopli poolsaare tipus asuva Kopli tn 103 maa-ala rekonstrueerimine sadama-alaks; sadamaga raudteeühenduse vajalikkuse ja intensiivsuse analüüsimine; Tallinna Linnavalitsuse 11. detsembri 2002 korraldusega nr 3030‑k algatatud “Kopli tn 99b kinnistu detailplaneering“, mille eesmärk on Kopli tn 99B kinnistu sihtotstarbe muutmine transpordimaast ärimaaks ja kinnistule ehitusõiguse ulatuse määramine kauplus-baari rajamiseks endisesse trammiliinide lõpp-peatuse dispetšerihoonesse; Tallinna Linnavalitsuse 16. jaanuari 2002 korraldusega nr 153‑k algatatud “Kaluri tn 2a, 6 ja Ketta tn 7c kinnistute ning lähiala detailplaneering“, mille eesmärk on Kaluri tn 2a kinnistuga külgneva maa liitmine nimetatud kinnistuga ning seoses sellega uute kruntide moodustamine ja kõigile planeeringuala kruntidele ehitusõiguse ulatuse määramine; Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 otsusega nr 281 kehtestatud “Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneering“, millega kavandatakse Põhja-Tallinnas asuvale 12,5 ha suurusele maa-alale 14 tootmismaa sihtotstarbega krunti, 2 ärimaa sihtotstarbega krunti, 5 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti, 4 elamumaa sihtotstarbega krunti, 1 elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krunt, 1 elamu- ja ühiskondlike hoonete maa sihtotstarbega krunt, 4 transpordimaa sihtotstarbega krunti ja 1 sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt, määratakse tekkivatele kruntidele ehitusõigused ning antakse lahendused haljastuse, heakorra ja tehnovõrkude jaoks; Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005 otsusega nr 164 kehtestatud “Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneering“, millega on kavandatud Põhja-Tallinnas asuvale 36 ha suurusele maa‑alale kuusteist krunti – sadamaehitiste, elamute, äri- ja tootmishoonete, pumbajaama, veetorni, alajaamade, tänavate ja parklate teenindamiseks ja rekonstrueerimiseks, Tallinna Linnavolikogu 17 mai 2007 otsus nr 138 muudab osaliselt kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005 otsusega nr 164 kehtestatud Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringu transpordimaa (positsioon XV) osas.

1.3 Tallinna üldplaneering

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga on linna arengu üheks põhisuunaks määratud linna avamine merele ning mere ja linna vaheliste sidemete taastamine. Tallinna üldplaneeringuga on planeeritava ala juhtfunktsiooniks korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- või enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaažikooperatiivid jm. Planeeritava ala mereäärse territooriumi juhtfunktsiooniks on pargiala või looduslik haljasala ehk puhkeotstarbeline ala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Alale võib ehitada ka väiksemaid spordi- või puhkeehitisi.

Tallinna üldplaneeringuga on mereäärsele alale kavandatud haljaskoridor koos liikumisrajaga ehk soovitavalt 50 meetri laiune haljasriba, mis tuleb säilitada hoonestusvabana. Tallinna üldplaneeringu üheks eesmärgiks on ühendada haljas- ja puhkealad koos loodusliku rannavööndiga ühtseks võrgustikuks ning siduda need Tallinna ümbruse haljasvööndiga.

Nimetatud haljaskoridor on planeeritud avalikus kasutuses olevaks haljasalaks, mis ühendab kesk- ja vanalinna Tallinna ääreosadega. Linnahaljastute põhiülesandeks on linna haaramine ühtsesse omavahel ühendatud haljaskoridoride süsteemi, mis ühendavad linna eri osasid ning tagavad jalakäijatele ja jalgratturitele, mootortranspordile alternatiivsed liikumise võimalused. Haljaskoridor on lisaks linnasisese ühendusteena kasutatav ka matka- või suusarajana, mis on omakorda ühendatud linnaümbruse haljasvööndiga.

Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ning ei sisalda Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

1.4 Kehtiv detailplaneering

Planeeringuala idaosas kehtib Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 otsusega nr 281 kehtestatud “Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneering“, millega kavandati Põhja-Tallinnas asuvale 12,5 ha suurusele maa-alale 14 tootmismaa sihtotstarbega krunti, 2 ärimaa sihtotstarbega krunti, 5 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti, 4 elamumaa sihtotstarbega krunti, 1 elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krunt, 1 elamu- ja ühiskondlike hoonete maa sihtotstarbega krunt, 4 transpordimaa sihtotstarbega krunti ja 1 sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt, määrati tekkivatele kruntidele ehitusõigused ning antakse lahendused haljastuse, heakorra ja tehnovõrkude jaoks.

Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringuga täpsustakse Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu idaosa liiklusskeemi, korrigeeritakse juurdepääsud kontaktala kruntidele, muutes need miljööväärtusliku elamuala väljakujunenud tänavavõrgustikule vastavaks ning tagades liikluse rahustamise planeeritavas elamupiirkonnas. Samuti muudetakse Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneeringut Sepa tn 12, 14 ja 16 kruntide osas. Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringuga taastatakse kruntide miljööväärtuslik hoonestusrütm ja -struktuur, uued hooned kavandatakse ajalooliste hoonete asukohale, säilitades nii hoonete omavahelise väljakujunenud distantsi kui ka hoonete kaugused tänavast, aga ka kruntidel paikneva haljastuse, mis on osa piirkonna miljööväärtusest.

Planeerimisseaduse § 24 lõike 6 kohaselt muutub planeeringu kehtestamisega kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 otsusega nr 281 kehtestatud Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneering käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas.

1.5 Detailplaneeringuga kavandatu

Kopli tänava suunal luuakse uute hoonete abil selge tänavajoon. Sepa tänava äärde paigutatud hoonete rivi eraldab elurajooni Neeme tööstusrajoonist. Territooriumi põhjaosa kvartalid piirnevad kergelt Paljassaare lahe rannikuga. Ala polüfunktsionaalsus on turvalisuse aspektist väga oluline, sest nii on tagatud inimeste kohalolek ja kontroll avaliku ruumi üle ööpäevaringselt. Antud asukoha hoonestamise kavandamisel on lähtutud väljakujunenud linnaruumi jätkamisest ja asukohale sobiliku hoonestuse leidmisest, sest tegemist on kujuneva ning eriilmelise linnalise struktuuriga piirkonnaga. Uushoonestuse kavandamisel on arvestatud nõudega tagada arhitektuurselt kõrgetasemeline ja keskkonnasäästlik hoonestus ja heakorrastus ning side ümbritseva linnaruumiga.

Kruntide hoonestusala planeerimisel on lähtutud olemasolevast situatsioonist – naabruses paiknevate hoonete asetsemisest, reljeefist, piirkonna hoonestustavast. Lisaks on arvestatud vajalike kujadega (tuleohutus, valgustatus jms) ja võimaliku parkimiskorraldusega. Määratud on ka kohustuslikud ehitusjooned. Hoonete paigutusel lähtuti eelkõige haljastuse säilitamise printsiibist. Planeeringualal asub neli arhitektuurimälestist – Kaevuri tn 1, Treiali tn 6, Kopli tn 108 ja 114. Mälestiste – Kopli tn 114 ja 108 – remont-restaureerimine/ taastamine on kavandatud arendusprojekti esimesse etappi. Vastavalt planeerimisseaduse § 9 lg 2 punktile 11 on detailplaneeringu üheks eesmärgiks vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine. Arvestades Kopli liinide piirkonna arhitektuurset ja ajaloolist väärtust Tallinna eeslinnade kujunemisel, on Kopli liinide ülemine ja alumine kolonii määratud käesoleva detailplaneeringuga miljööväärtuslikuks hoonestusalaks. Kopli liinide kui miljööväärtusliku hoonestusala kaitse- ja kasutustingimused on antud käesoleva detailplaneeringu seletuskirjas linnaehitusliku kontseptsiooni kirjeldust ja arhitektuurseid piiranguid käsitlevates osades.

1998. aastal koostati EUROPAN 5 võistlustingimused, eesmärgiga leida tulevasele Kopli endise Vene-Balti Laevatehase maa-alale Tallinnas – Kopli liinidele arhitektuurne ja planeeringuline lahendus. Ala kuulub linnale ja selle käsitlemisest oli aktiivselt huvitatud nii Tallinna linn kui ka Põhja-Tallinna Valitsus. Loodeti, et ühe ala korrastamisega Kopli poolsaare põhjakaldal käivitub ahelreaktsioon ka teiste alade arenguks Koplis. 6. aprillil 1998 algas EUROPAN 5 võistlus ja võistluseks registreerimine. 19. märtsil 1999 langetati lõppotsus ja valiti võidutööks “Good heavens, clear skies!“, mille koostajateks olid Tampere Tehnikaülikooli diplomi omandanud noored soome arhitektid Olli Sarlin, Marja Sopanen, Tuomas Hakala ja Katariina Vuorio. Esikoht anti tööle, mis täiesti rahulikult ja efektitsemata sulandub liinide senisesse rütmi, jättis alles paar näidismaja ja asendab vanad hooned uutega etappide kaupa. Arhitektide visiooni kohaselt tuleks säilitada piirkonna miljööväärtuslikkus, rajades sinna madaltiheda ridamaja struktuuris korterelamu tüüpi hoonestuse. Töös on rühmiti säilitatud olemasolevad puitelamud, säilitatud on elamukvartali struktuur ja mastaap esimese korruse tasandil, järk-järgult lisades esimese korruse struktuurile pealekasvavaid pikemaid hoonemasse. Tegu on justkui ridaelamutega, mitut korrust läbivate korteritega, kusjuures mereäärsed majad on madalamad, kasvades järk-järgult trammitee suunas, nii, et katuseterrassidelt on võimalik vaadata merele. Rõdud on rajatud katustele, et elimineerida merevaate võimalikkus vaid äärmisest hoonerivist ja võimaldada saada otsest päikesevalgust. Töö seletuskirjas rõhutati valitseva linnamustri säilitamist, mereranna taastamist, ühendusteid trammi ja autoga. Sisse oli toodud ka senisest suurem seostatus ülikoolihoonega (Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond), näidismajadesse pakuti tudengite eluasemeid. Et korterite suurus oli väga varieeruv, nähti ideaalis ette ka erineva sissetulekutasemega elanike kontingenti. Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. juuni 2003 korraldusele nr 1508‑k on Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu eesmärgiks EUROPAN 5 võidutöö edasiarendamine, mistõttu kaasati EUROPAN 5 võistlusalale planeeringulahenduse koostamise protsessi ka vastava võidutöö autorid.

1.5.1 Ala A

Ala keskel asunud arhitektuurimälestis, endine tuletõrjemaja, hävis 2008. a põlengus. Arhitektuurimälestised – kirik ja endine haiglahoone ning miljööväärtuslikud hooned – Tallinna Tehnikaülikooli energeetikainstituut ja ühekorruseline elamu säilitatakse ja renoveeritakse. Kvartalis asuvad miljööala seisukohast väärtusetud lao- ja abihooned lammutatakse. Treiali tn 6 ja Kaevuri tn 1 hoonete renoveerimisprojektide ning Kopli tn 114 taastamisprojekti koostamiseks on vajalik eelnevalt koostada muinsuskaitselised eritingimused, kus antakse hoonete restaureerimis-rekonstrueerimisnõuded. Kopli tn 108 mälestise puhul on tegemist kahe täiskorrusega puumajaga, mille üsna madala, praegu kasutuseta pööningu väljaehitamise võimalikkus tuleb täiendavalt selgitada muinsuskaitse eritingimuste koostamise käigus.

Kaasaegne muinsuskaitse reeglina ei soosi ajalooliste hoonete koopiate ehitamist, kuid erijuhtudel on see siiski õigustatud. Kuna Kopli liinide asumi üheks peamiseks väärtuseks on kunagise vabrikuasula ansambli terviklikkuse säilimine, on siin otstarbekas rakendada linnaruumi osalist restaureerimist ja sellest lähtuvalt taastada hävinud elemendid kas endisega sarnases mahus hävinud hoone asukohal või mõnel juhul endise hoone koopiana. Kopli tn 114 asunud kunagine Vene-Balti laevaehitustehase arhitektuurimälestiseks tunnistatud tuletõrjestaabi maja on tulekahjus täielikult hävinud ja selle varisemisohtlikud varemed likvideeritud. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Muinsuskaitseamet on seisukohal, et selle hoone kui kunagise vabrikuasula eluskeemi oluline osa tuleb taastada senises asukohas endises mahus ja endises fassaadikujunduses. Sellest tulenevalt kavandatakse planeeringulahenduses Kopli tn 114 taastatava hoonena ehk hävinud hoone asukohale on kavandatud uus ehitis, konstruktsioonilt kaasaegne puitsõrestikhoone, mille ehitusalune pindala, kõrgus ja arhitektuurne üldmaht ning fassaadide kujundus peab sarnanema hävinud arhitektuurimälestisega. Hoone sisekujunduse ja siseplaneeringu osas tingimusi ei esitata.

Ala kirdenurka Treiali tn 8 kavandatakse eakate keskus, mille funktsioone võib laiendada ka samas õues asuvasse säilitatavasse 1,5‑korruselisse puithoonesse. Krundil paikneb ka miljööväärtuslikuks hooneks tunnistatud puukuur, mida on võimalik renoveerida mängumajaks koos vanavanematega keskust külastavatele lastele.

Treiali tn 8 renoveeritaval hoonel tuleb säilitada üldgabariidid ja katuse kuju ning kõrgus, katusekatteks sobib sile valtsplekk. Ehitusprojekti koostamisel peab arvestama, et hoone tuleb restaureerida – säilitada avade arv, suurus, kuju ja paiknemine, välisviimistluseks tuleb kasutada laudist (vajadusel teha uus samade profiilidega hööveldatud puitlaudis), avatäited restaureerida või teha puidust olemasolevate originaalide eeskujul, õue- ja otsafassaadide osas on võimalikud muudatused.

Kopli tänava äärde on kavandatud kaks uut kahekorruselist madala viilkatusega ja heleda krohviga kivihoonet. Hoonetesse on võimalik paigutada eriotstarbelised korterid, näiteks vanurite tugikorterid.

Sepa tänava ühistranspordipeatusese kõrval asuvale maa-alale on kavandatud kohvik.

Parkimine on lahendatud kvartalis suures osas üldkasutatavatel parklaaladel.

Kvartal on planeeritud säilitatada pargilaadse ühtse tervikuna kruntidevaheliste piireteta. Hoonete vahele on kavandatud ala läbiv kergliiklustee. Piirete vältimine on soovituslik. Juhul kui pos 31 või 35 kinnistute tulevased kasutajad eeldavad siiski kvartalisiseseid krundipiirdeid, tuleb need kavandada ajalooliste hoonete arhitektuuriga sobivate kas metall- või puitlippaedadena ja need ei tohi takistada mälestiste vaadeldavust.

Positsioon 29: 100% ärimaa sihtotstarbega krundi suuruseks on kavandatud 717 m2. Krundile antakse planeeringulahendusega võimalus ühe hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 265 m2. Krundile on planeeritud üks kuni 2‑korruseline kohvik, kõrgusega maapinnast maksimaalselt 7 m.

Positsioon 30: 100% ärimaa sihtotstarbega krundi (Kaevuri tn 1) suuruseks on kavandatud 4561 m2. Detailplaneeringuga antakse krundile ehitusõigus kahele hoonele ehitusaluse pinnaga kuni 750 m2. Krundil on 1 olemasolev 3‑korruseline hoone ja lisaks on planeeritud 1 kuni 3‑korruseline büroohoone. Maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on 12 m. Alale on kavandatud 21 parkimiskohta.

Positsioon 31: 100% sotsiaalmaa sihtotstarbega krundi (Treiali tn 8) suuruseks on kavandatud 1870 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga ehitusõigus kolmele hoonele ehitusaluse pinnaga kuni 430 m2. Krundil asub 1 olemasolev 2‑korruseline hoone, mida võiks kasutada eakate keskusena ning puukuur, mille võib renoveerida mängumajaks. Krundile on antud lisaks ehitusõigus kuni 3‑korruselise eakate keskuse hoonele maksimaalse kõrgusega maapinnast kuni 12 m.

Positsioon 32: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 1793 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 2 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 540 m2. Krundile on planeeritud 2 kuni 3‑korruselist, maapinnast maksimaalselt 10 m kõrgust 20 korteriga elamut. Alale on kavandatud 8 parkimiskohta.

Positsioon 33: 100% ärimaa sihtotstarbega krundi (Kopli tn 114) suuruseks on planeeritud 822 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 270 m2. Krundile on planeeritud taastada 1 kuni 3‑korruseline maapinnast maksimaalselt 10 m kõrgune büroohoone. Alale on kavandatud 8 parkimiskohta.

Positsioon 34: 100% ärimaa sihtotstarbega krundi (Kopli tn 116) suuruseks on planeeritud 4678 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 1225 m2. Krundile on kavandatud üks 3‑korruseline büroohoone kõrgusega maksimaalselt 12 m maapinnast. Alale on kavandatud 20 parkimiskohta.

Positsioon 35: 100% sotsiaalmaa sihtotstarbega krundi (Treiali tn 6) suuruseks on planeeritud 1736 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 kuni 2‑korruselise hoone ehitamiseks, ehitusaluse pinnaga kuni 235 m2 ja kõrgusega maapinnast maksimaalselt 13 m. Krundil asub kirik.

Ala A kavandatud seitmesse elamusse brutopinnaga 540 m2 on planeeritud kokku kuni 20 korterit, korteri keskmine suurus 45 m2.

1.5.2 Ala B

Alal nähakse ette osaline linnaruumi kuuluvate hoonete restaureerimine. Säilitavad hooned jagunevad kahte gruppi – esimesse gruppi kuuluvad kivitrepikodadega elamud, teise nn pikad barakid.

I grupi hoonetel ehk kivitrepikojaga elamutel (milleks on Sepa tänava ääres asuvad 4 miljööväärtuslikku 2,5‑korruselist puithoonet) tuleb säilitada hoone gabariidid ja ehitusmaht, välisseintes olevate avade arv, suurus, kuju ja paiknemine, fassaadide viimistlusena säilitada laudis koos dekoorielementidega (vajadusel teha samade profiilidega uus hööveldatud puitlaudis), säilitada avade piirdelauad, hoonet väljastpoolt mitte soojustada, säilitada kivitrepikojad (välisviimistlusena silikaattellis, mitte krohvida), avatäited restaureerida või teha puidust olemasolevate originaalavatäidete eeskujul. Hoonete siseruumide ümberehitamisel arvestada nüüdisaegsele eluasemele esitatavaid nõudeid.

II grupi hoonete ehk barakkide puhul tuleb säilitada hoone gabariidid ja ehitusmaht, avade hulk, suurus, kuju ja paiknemine fassaadidel teise korruse tasandil, välisviimistlusena säilitada laudis koos dekoorielementidega (vajadusel teha uus samade profiilidega hööveldatud puitlaudis), säilitada avade piirdelauad, hoonet väljastpoolt mitte soojustada, avatäited restaureerida või teha puidust olemasolevate originaalavatäidete eeskujul. Hoonete siseruumides ning esimese korruse fassaadiavades võib teha muudatusi.

Kõige halvemas tehnilises seisukorras olevad hooned lammutatakse. Lammutatavate ja varem lammutatud hoonete asemele kavandatakse uusehitisi. 2,5‑korruselised uusehitised järgivad mahult, kõrguselt, katuse kujult ja fassaadimaterjalidelt praeguseid hooneid. Katusekorrusele võib paigutada merevaatega terrasse.

Piirkonna hoonetesse nähakse ette väiksemad korterid, korrusel neli kuni kuus korterit.

Maa-ala keskel asuvatele hoonestamata kruntidele rajatakse kaks omavahel ühendatud avalikuks kasutamiseks mõeldud väljakut ning seda ümbritsevate elamute alumisele korrusele võib paigutada väiksemaid äri-, teenindus- ja tööruume. Alal piirdeaedu ei kavandata.

Kaevuri tn 10e krundil paiknev alajaam nr 220 on kavandatud likvideerida ning asendada uue alajaamaga teises kohas.

Positsioon 24: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 2958 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga ehitusõigus neljale hoonele ehitusaluse pinnaga kokku kuni 1340 m2. Krundil asub 2 olemasolevat 3‑korruselist 10 korteriga korterelamut, lisaks on planeeritud veel kaks 10 korteriga ja kuni 3‑korruselist (sh 2 täiskorrust ja katusekorrus) elamut, kõrgusega maksimaalselt 10 m maapinnast.

Positsioon 25: 10% ärimaa ja 90% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 8247 m2. Krundile määratakse detailplaneeringuga ehitusõigus kaheksale hoonele ehitusaluse pinnaga kokku kuni 2680 m2. Krundil asub 3 olemasolevat 3‑korruselist 10 korteriga elamut. Krundile on lisaks planeeritud 5 kuni 3‑korruselist (sh 2 täiskorrust) maapinnast maksimaalselt 10 m kõrgust 10 korteriga hoonet.

Positsioon 27: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (Sepa tn 1) suuruseks on planeeritud 3542 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga ehitusõigus viiele hoonele ehitusaluse pinnaga kuni 1675 m2. Krundil asub 2 olemasolevat 3‑korruselist 10 korteriga elamut. Krundile on lisaks planeeritud 3 kuni 3‑korruselist (sh 2 täiskorrust) maapinnast maksimaalselt 10 m kõrgust 10 korteriga hoonet.

Alal B on seitsmesse 650 m2 suuruse brutopinnaga rekonstrueeritavasse ja kümnesse 820 m2 suuruse brutopinnaga uude elamusse kavandatud kuni 10 korterit hoonesse, kokku kuni 170 korterit. Olemasolevates hoonetes on korteri keskmine suurus 47–50 m2. Uushoonete korterite keskmine suurus on 58 m2.

1.5.3 Ala C

Alale C kavandatakse koondada teenindusasutused. Praegune kauplusehoone asendatakse uusehitisega, mille alumisele korrusele paigutatakse äriruumid ja ülemisele korrusele bürooruumid. Hoone ehitusprojektiga võib kavandada alumisele korrusele näiteks toidu- ja tarbekaupade kaupluse ning restorani. Kaupluste teenindamine nähakse ette hoovi poolt.

Sepa tänava äärde planeeritakse 3‑korruseline elamu. Esimesele korrusele võib paigutada garaažid ja korterite ühisruumid. Elamu õueala piirneb lõuna pool asuva pargiga.

Parkimine on lahendatud hoonete maa-alusel korrusel, kuhu pääseb pandusega krundi Kopli tn poolsest osast. Parkimine on kavandatud nii krundile kui ka Sepa tänaval asuvale üldkasutatavale parkimisalale.

Ärihoone ümbritseb väljakut, mida kasutatakse kaupluste lahtiolekuajal parklana. Antud ala võib kujundada ka linnaväljakuks.

Varem politseijaoskonnana ja apteegina kasutusel olnud puithoone Kopli tn 108 renoveeritakse kortermajaks. Hoone renoveerimisprojekti koostamiseks on vajalik eelnevalt koostada muinsuskaitselised eritingimused. Hoonesse on kavandatud 7 kuni 8 korterit, kuna hoones on küllalt suures osas säilinud fragmentidena ajaloolist ja eksponeerimist väärivat interjööri. Lõplik korterite arv määratakse muinsuskaitse eritingimustega.

Positsioon 20: 40% elamumaa ja 60% ärimaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 5249 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 2 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 1860 m2. Krundile on planeeritud 2 2- kuni 3‑korruselist maapinnast maksimaalselt 11 m kõrgust 20 korteriga ja äripindadega hoonet. Alale on kavandatud 133 parkimiskohta.

Positsioon 43: Kopli tn 108 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 2443 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus ühele hoonele ehitusaluse pinnaga kuni 380 m2. Krundil asub üks 3‑korruseline 8 korteriga elamu kõrgusega maapinnast kuni 12 m. Alale on kavandatud 13 parkimiskohta.

Alal C on olemasolevasse 750 m2 suuruse brutopinnaga elamusse kavandatud 8 korterit keskmise suurusega 67,5 m2. Uude 1450 m2 brutopinnaga elamusse on kavandatud 20 korterit keskmise suurusega 55 m2. Alale on kokku planeeritud 28 korterit.

1.5.4 Ala D

Planeeringuala keskse ja koondava elemendina toimib Sepa ja Kaevuri tänava vaheline suurkvartal. See koosneb üksteisega ühendatud heledates toonides krohvitud ja omavahel plokistatud korterelamutest. Kvartali keskele kujundatakse suured ühiskasutusega siseõued, millega krundid avatult liituvad. Raudteeäärne ala on säilitatud jalakäijate läbipääsuna, aga ala on võimalik kasutada ka juurdepääsuteena äripindu teenindavatele ning operatiivsõidukitele (tuletõrje, politsei, kiirabi jm). Kvartali keskossa on planeeritud raudteeületuskoht, mis ühendab kvartali mereäärse alaga.

Varieeruva kõrgusega hoonetes on vastavalt 3, 4 või 5 elukorrust. Kvartalis D2 kavandatav pikk hoone koosneb kaheteistkümnest kokkuehitatud 2 või 3 trepikojaga elamust. Hoone on planeeritud tervikliku maa-aluse osaga (kuni 2 maa-alust korrust), mis on kavandatud autoparklaks ja kuhu lisanduvad samal tasandil tehnilised ruumid, prügikonteinerite hoidla ning panipaigad jalgratastele, mootorratastele, sporditarvetele jms. Tänavaäärsele I korrusele on kavandatud elurajooni teenindavad äripinnad. Esimesele korrusele paigutatakse ka ühisruumid ja korterite juurde kuuluvad tööruumid. Kvartalis D2 asub enamik parkimiskohti hoone all, parkimiskohad külalistele on kavandatud tänava äärde. Sissesõidud parkimiskorrusele (3 tk) on kavandatud põhjakaarest Kaevuri tänava tasandilt. Kuna pinnase reljeef tõuseb lõuna suunas, ei ole parkimiskorrusele pääsemiseks pandusi tarvis rajada. Kvartalis D2 on tulenevalt reljeefist II korruse korteritel hoovipoolne väljapääs otse õuealale väiksesse eesaeda, mis asub maa-aluse parkimiskorruse peal. Eesaia võib piirata madala hekiga.

Kaevuri tn 18e krundil asuv alajaam nr 338 on kavandatud likvideerida ning asendada uue alajaamaga teises kohas. Kaevuri tn 12e trafoalajaam nr 685 on kavas asendada uue kompaktalajaamaga. Alajaama välisviimistluses ei tohi kasutada plekki, võimalikud välisviimistlusmaterjalid on vask, betoon või krohv.

Kvartal D1 hõlmab endas 3840 m2 suuruse brutopinnaga elamut, kuhu on planeeritud 52 korterit keskmise suurusega 59 m2. Kvartalis D2 on 19 900 m2 brutopinda ja kavandatud kokku kuni 222 korterit.

1.5.4.1       Kvartal D1

Positsioon 16: 80% elamumaa ja 20% ärimaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 3394 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 1380 m2. Krundile on planeeritud üks maksimaalselt 4‑korruseline ja maapinnast kuni 13 m kõrgune 52 korteriga äripindadega hoone. Alale on kavandatud 90 parkimiskohta. Parkimiskohad asuvad kvartali D1 parklakrundil, hoone all asuval kahel parkimiskorrusel ja tänava ääres. Kvartali D1 hoone vastas asuvale haljasalale on planeeritud 755 m2 suurune koerte jalutuspark.

1.5.4.2       Kvartal D2

Positsioon 10: 2407 m2 suurusele 90% elamu- ja 10% ärimaa sihtotstarbega krundile on lubatud  püstitada 3 kuni 5‑korruselist 2 maa-aluse korrusega maksimaalselt 16 m kõrgust ning kuni 2270 m2 ehitusaluse pinnaga elu- ja ärihoonet korterite arvuga kokku kuni 55.

Positsioon 7: 1072 m2 suurusele 90% elamu- ja 10% ärimaa sihtotstarbega krundile on lubatud  püstitada 2 kuni 4‑korruselist 2 maa-aluse korrusega maksimaalselt 13 m kõrgust ning kuni 960 m2 ehitusaluse pinnaga elu- ja ärihoonet korterite arvuga kokku kuni 24.

Positsioon 9: 1763 m2 suurusele 90% elamu- ja 10% ärimaa sihtotstarbega krundile on lubatud  püstitada 2 kuni 4‑korruselist 2 maa-aluse korrusega maksimaalselt 13 m kõrgust ning kuni 1570 m2 ehitusaluse pinnaga elu- ja ärihoonet korterite arvuga kokku kuni 39.

Positsioon 11: 634 m2 suurusele 90% elamu- ja 10% ärimaa sihtotstarbega krundile on lubatud  püstitada 1 kuni 3‑korruseline 2 maa-aluse korrusega maksimaalselt 10 m kõrgune ning kuni 445 m2 ehitusaluse pinnaga elu- ja ärihoone korterite arvuga kuni 11.

Positsioon 12: 4343 m2 suurusele 100% elamumaa sihtotstarbega krundile on lubatud püstitada 4 kuni 5‑korruselist 2 maa-aluse korrusega maksimaalselt 16 m kõrgust ning kuni 3250 m2 ehitusaluse pinnaga elamut korterite arvuga kokku kuni 79.

Parkimiskohtade arvuks kvartalis D2 on planeeritud 601.

Positsioon 15: 1435 m2 suurusel 30% elamu- ja 70% ärimaa sihtotstarbega krundil (Sepa tn 19) asuv olemasolev hoone on kavandatud olemasolevas mahus rekonstrueerida ärihooneks. Hoone on kaotanud autentse välimuse ja on lubatud vabalt rekonstrueerida, säilitades hoone põhigabariidid ja põhimahu, kuid seejuures on vajalik arvestada vana ehitussubstantsi ning säilinud osade säilitamise ja eksponeerimise vajadust. Enne lõpliku rekonstrueerimisprojekti koostamist tuleb uuringute käigus selgitada vanade ehitusosade seisund ja säilivuse ulatus. Krundil asuv kivist abihoone on planeeritud lammutada. Krundile on lubatud püstitada 1 uus hoone, lubatav korruselisus on kuni 3, maksimaalne kõrgus 15 m, ehitusalune pind kuni 1100 m2. Krundile on kavandatud 6 korterit ning 20 parkimiskohta.

Positsioon 39: 1004 m2 suurusel 70% elamu- ja 30% ärimaa sihtotstarbega krundil (Kaevuri tn 12) asuval ühekorruselisel paekivihoonel tuleb säilitada paekivist osa tervikuna, avade kuju ja avatäidete osas on võimalikud väiksemad muudatused, sest avade originaalkuju ei ole kõikidel juhtudel säilinud. Hoonele on lubatud peale ehitada 2 korrust, mis peavad selgelt eristuma olemasolevast hoonemahust ja mille välisviimistluses tuleb vähemalt 50% seinapinna ulatuses kasutada puitu. Hoone I korrus jääb täitma ärifunktsiooni ning ülemistele korrustele on kavandatud korterid. Krundile on antud ehitusõigus ühele hoonele, lubatav korruselisus on kuni 3, maksimaalne kõrgus maapinnast 10 m, ehitusalune pind kuni 405 m2. Krundile on kavandatud kuni 8 korterit ning 9 parkimiskohta.

1.5.5 Ala E

Kolm halvas korras palkehitist Sepa tänavas asendatakse uute korruselamutega. Hoonete rida on võimalik jätkata perspektiivselt Maleva tänava suunas kahe korrusmajaga. Ühe trepikojaga 5‑korruselised (sh 4 täiskorrust) hooned varustatakse liftiga. Hoone ülemise korruse pindala tohib olla 2/3 hoone suurima korruse pindalast. Ülemiste korruste korteritel on kavandatud merevaatega terrassid.

Parkimine on lahendatud osaliselt kinnistutel, kuid suuremas osas pos 3 Sepa tn maa-alale kavandatud üldkasutataval parkimisalal.

Positsioon 1: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (Sepa tn 16) suuruseks on planeeritud 2434 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 maa-aluse korrusega 5‑korruselise kuni 17 m kõrguse hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 510 m2. Elamusse on plaanitud kuni 25 korterit.

Positsioon 5: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (Sepa tn 14) suuruseks on planeeritud 1875 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 maa-aluse korrusega 5‑korruselise kuni 17 m kõrguse hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 520 m2. Elamusse on plaanitud kuni 25 korterit. Alale on kavandatud 9 parkimiskohta.

Positsioon 6: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (Sepa tn 12) suuruseks on planeeritud 1676 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 maa-aluse korrusega 5‑korruselise kuni 17 m kõrguse hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 520 m2. Elamusse on plaanitud kuni 25 korterit.

Alale E on planeeritud 3 elamut ja kokku kuni 75 korterit.

1.5.6 Ala F

Alal seatakse eesmärgiks osaline linnaruumi kuuluvate hoonete restaureerimine.

Säilitatavate hoonete puhul tuleb säilitada hoone gabariidid ja ehitusmaht, välisseintes olevate avade arv, suurus, kuju ja paiknemine esi- ja külgfassaadidel, välisviimistlusena säilitada laudis koos dekoorielementidega (vajadusel teha samade profiilidega uus laudis), säilitada avade piirdelauad, hoonet väljastpoolt mitte soojustada, säilitada kivitrepikojad (välisviimistlusena punane tellis, mitte krohvida), sissekäikude kohal varikatused, avatäited restaureerida või teha puidust olemasolevate eeskujul.

Taastatavad on need hooned, millest on säilinud või säilitamiskõlblik vaid kivitrepikoda ja sokkel, puitosad on juba lammutatud või nii amortiseerunud, et need tuleb tervenisti uuesti üles ehitada. Taastatavate hoonete puhul tuleb säilitada kivitrepikoda (välisviimistlusena punane tellis, mitte krohvida) ja võimalusel sokkel, puitosad taastada kaasaegses konstruktsioonis puitsõrestikhoonetena, mis välimuselt meenutaksid esi- ja külgfassaadi osas detailideni endisi hooneid – taastada välisviimistlusena laudis, avade suurus, hulk, kuju ja paiknemine, taastada avade piirdelauad ja avatäited teha puidust olemasolevate säilitatavate majade eeskujul, taastada sissekäikude kohal varikatused, taastada katuse kuju.

Uushooned on täielikult hävinud hoonete asemele (nn aukudesse) püstitatavad hooned, mis peavad sarnanema ajalooliste hoonetega kõrguse ja üldkuju ning välisviimistluses kasutatavate materjalide poolest, kuid ei pea olema endiste hoonete koopiad. Uued väikekorrusmajad on 2,5‑korruselised (2 täiskorrust ja katusekorrus) viilkatusega hooned. Enamasti paiknevad korterid hoonetes ülestikku, kuid osades hoonetes võivad korterid paikneda vertikaalselt läbi korruste, nagu ridaelamutes. Ülemistele korrustele võib kvartalite õuepoolsele küljele kavandada katuseterrasse. Uusehitised peavad sarnanema välismõõtmete, kõrguse, katuse kuju ja fassaadimaterjalide poolest praeguste hoonetega.

Hooned paiknevad kahes kvartalis. Krundid külgnevad avatult kvartalite keskele kujunevate suurte ühisõuedega. Kvartalid ümbritsetakse perimetraalselt puittaraga, et need moodustaksid hoonetega ühtse joone. Kruntide merepoolses osas paigutatakse piirded hoonete merepoolsete fassaadide piirjoonele. Olemasolevad madalad abihooned ehk kuurid kvartalisisestes õuedes on ette nähtud lammutada.

Positsioon 88: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (4. liin 8) suuruseks on planeeritud 960 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga ehitusõigus ühele hoonele ehitusaluse pinnaga kuni 295 m2. Krundil asub üks 3‑korruseline 6 korteriga elamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 89: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (4. liin 6) suuruseks on planeeritud 705 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga ehitusõigus ühele hoonele ehitusaluse pinnaga kuni 295 m2. Krundil asub üks 3‑korruseline 6 korteriga elamu. Alale on kavandatud 5 parkimiskohta.

Positsioon 90: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (4. liin 4) suuruseks on planeeritud 708 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 295 m2. Krundile on planeeritud üks 3‑korruseline 7 korteriga elamu. Alale on kavandatud 5 parkimiskohta.

Positsioon 91: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (Kaevuri tn 5) suuruseks on planeeritud 730 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga ehitusõigus ühele hoonele ehitusaluse pinnaga kuni 295 m2. Krundil asub üks 3‑korruseline 8 korteriga elamu. Alale on kavandatud 3 parkimiskohta.

Positsioon 92: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (3. liin 7) suuruseks on planeeritud 776 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga ehitusõigus ühele hoonele ehitusaluse pinnaga kuni 295 m2. Krundil asub üks 3‑korruseline 6 korteriga elamu.

Positsioon 93: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (3. liin 5) suuruseks on planeeritud 574 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga ehitusõigus ühele hoonele ehitusaluse pinnaga kuni 295 m2. Krundil asub üks 3‑korruseline 6 korteriga elamu.

Positsioon 94: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (3. liin 3) suuruseks on planeeritud 576 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga ehitusõigus ühele hoonele ehitusaluse pinnaga kuni 295 m2. Krundil asub üks 3‑korruseline 6 korteriga korterelamu.

Positsioon 95: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (Kaevuri tn 7) suuruseks on planeeritud 620 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga ehitusõigus ühele hoonele ehitusaluse pinnaga kuni 295 m2. Krundil asub üks 3‑korruseline 8 korteriga korterelamu.

Positsioon 97: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (3. liin 10) suuruseks on planeeritud 775 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga ehitusõigus ühele hoonele ehitusaluse pinnaga kuni 295 m2. Krundil asub üks 3‑korruseline 6 korteriga korterelamu.

Positsioon 98: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (3. liin 8) suuruseks on planeeritud 578 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 295 m2. Krundile on kavandatud üks 3‑korruseline 7 korteriga korterelamu.

Positsioon 99: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (3. liin 6) suuruseks on planeeritud 572 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 295 m2. Krundile on kavandatud üks 3‑korruseline 7 korteriga korterelamu.

Positsioon 100: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (3. liin 4) suuruseks on planeeritud 569 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 295 m2. Krundile on kavandatud üks 3‑korruseline 7 korteriga korterelamu.

Positsioon 101: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (Kaevuri tn 9) suuruseks on planeeritud 679 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga ehitusõigus ühele hoonele ehitusaluse pinnaga kuni 295 m2. Krundil asub üks 3‑korruseline 8 korteriga korterelamu.

Positsioon 102: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (Kaevuri tn 11) suuruseks on planeeritud 666 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 295 m2. Krundile on kavandatud üks 3‑korruseline 7 korteriga korterelamu.

Positsioon 103: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (Sepa tn 27) suuruseks on planeeritud 703 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga ehitusõigus ühele hoonele ehitusaluse pinnaga kuni 295 m2. Krundil asub üks 3‑korruseline 8 korteriga korterelamu.

Positsioon 104: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (Sepa tn 29) suuruseks on planeeritud 702 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 295 m2. Krundile on kavandatud üks 3‑korruseline 7 korteriga korterelamu.

Positsioon 105: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi (Sepa tn 31) suuruseks on planeeritud 697 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga ehitusõigus ühele hoonele ehitusaluse pinnaga kuni 295 m2. Krundil asub üks 3‑korruseline 6 korteriga korterelamu.

Positsioon 2: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 931 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 295 m2. Krundile on kavandatud üks 3‑korruseline 7 korteriga korterelamu.

Ala F hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 10 m. Viies 720 m2 brutopinnaga uuselamus on kavandatud kuni 7 korterit keskmise suurusega 77 m2. Olemasolevaid brutopinnaga 580 m2 elamuid on kahte tüüpi – 6 ja 8 korteriga. Neljas elamus on 8 korterit keskmise suurusega 57 m2, seitsmes 6 korterit keskmise suurusega 75 m2 ja kahes 7 korterit keskmise suurusega 77 m2. Kokku on alale planeeritud 123 korterit.

1.5.7 Ala G

Kaevuri tänava ja 4. liini vahele jääval alal asuvad halvas seisukorras puithooned asendatakse uue kompaktse aatriummajadest koosneva väikemajade kompleksiga. Kompaktne uuselamurajoon jätkub väikemajadest koosneva reana. Uusehitised on 1- kuni 3‑korruselised heledas toonis krohvitud ja ühepoolse katusekaldega kivihooned. Väikeelamupiirkond lahendatakse ühtses arhitektuurses võtmes. Parkimine on lahendatud olenevalt krundist kas hoone mahus või õuealal.

Maa-alal säilinud kunagine vallaliste meestööliste elukasarm, 2,5‑korruseline Vene-Balti laevatehase maja nr 21 (pos 38) renoveeritakse lasteaiaks olemasolevas mahus. Säilitada tuleb hoone gabariidid ja ehitusmaht, elamu sihtotstarbega korrustel välisseintes olevate avade arv, suurus, kuju ja paiknemine, välisviimistlusena laudis (vajadusel teha samade profiilidega uus hööveldatud laudis), hoonet väljastpoolt mitte soojustada, säilitada kivitrepikojad, sissekäikude kohal varikatused, avatäited teha puidust olemasolevate eeskujul. Kivikonstruktsioonis keldrikorrusel hakkavad paiknema ühis- ja tööruumid, mida saavad kasutada ka kõrvalasuvate väikemajakvartalite elanikud.

Positsioon 38: 100% sotsiaalmaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 5112 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga ehitusõigus ühele kuni 3‑korruselisele ja 15 m kõrgusele  1 maa-aluse korrusega hoonele ehitusaluse pinnaga kuni 1070 m2. Alale on kavandatud 5 parkimiskohta, normikohane parkimine on lahendatud 5. liini maa-alal asuval avalikult kasutatavas parklas.

Positsioonid 47, 48, 49, 50, 51, 53: 100% elamumaa sihtotstarbega iga krundi suuruseks on planeeritud 376 m2. Igale krundile antakse detailplaneeringuga õigus maksimaalselt 2 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kokku kuni 185 m2, kavandatud on üks 1–2‑korruseline 1 korteriga väikeelamu ning üks abihoone. Igale krundile on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 52: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 328 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 2 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 185 m2. Krundile on kavandatud üks 1–2‑korruseline 1 korteriga väikeelamu ning üks abihoone. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 54: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 373 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 2 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 180 m2. Krundile on kavandatud üks 1–2‑korruseline 1 korteriga väikeelamu ning üks abihoone. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 55: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 273 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 2 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 95 m2. Krundile on kavandatud üks 1–2‑korruseline 1 korteriga väikeelamu ning üks abihoone. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 56: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 388 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 2 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 125 m2. Krundile on kavandatud üks 1–2‑korruseline 1 korteriga väikeelamu ning üks abihoone. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 57: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 563 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 3 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kokku kuni 210 m2. Krundile on kavandatud 1–2‑korruseline 2 korteriga väikeelamu ning kaks abihoonet. Alale on kavandatud 4 parkimiskohta.

Positsioon 58: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 640 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 2 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 130 m2. Krundile on kavandatud üks 1–2‑korruseline 1 korteriga väikeelamu ning üks abihoone. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 59: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 740 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 2 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 180 m2. Krundile on kavandatud üks 1–3‑korruseline 1 korteriga väikeelamu ning üks abihoone. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 60: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 339 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m2. Krundile on kavandatud üks 1–3‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 61: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 339 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m2. Krundile on kavandatud üks 1–3‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 62: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 339 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m2. Krundile on kavandatud üks 1–3‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 63: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 339 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m2. Krundile on kavandatud üks 1–2‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 64: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 339 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m2. Krundile on kavandatud üks 1–3‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 65: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 279 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m2. Krundile on kavandatud üks 1–2‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 66: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 234 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 110 m2. Krundile on kavandatud üks 2–3‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 67: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 279 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m2. Krundile on kavandatud üks 1–2‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 68: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 278 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m2. Krundile on kavandatud üks 1–3 korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 69: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 279 m2 Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m2. Krundile on kavandatud üks 1–2‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 70: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 279 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m2. Krundile on kavandatud üks 1–3-korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 71: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 279 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m2. Krundile on kavandatud üks 1–2‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 72: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 279 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m2. Krundile on kavandatud üks 1–2‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 73: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 279 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m2. Krundile on kavandatud üks 1–3‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 74: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 279 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m2. Krundile on kavandatud üks 1–2‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 75: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 279 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m2. Krundile on kavandatud üks 1–2‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 76: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 279 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m2. Krundile on kavandatud üks 1–3‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 77: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 279 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m2. Krundile on kavandatud üks 1–2‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 78: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 279 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m2. Krundile on kavandatud üks 1–2‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 79: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 279 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m2. Krundile on kavandatud üks 1–3‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 80: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 189 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 130 m2. Krundile on kavandatud üks 1–3‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 81: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 189 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 130 m2. Krundile on kavandatud üks 1–2‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 82: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 279 m². Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m². Krundile on kavandatud üks 1–2-korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioon 83: 100% elamumaa sihtotstarbega krundi suuruseks on planeeritud 391 m2. Krundile antakse detailplaneeringuga õigus 1 hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 165 m2. Krundile on kavandatud üks 1–3‑korruseline 1 korteriga väikeelamu. Alale on kavandatud 2 parkimiskohta.

Positsioonide 47–58, 63, 65, 67, 69, 71, 72, 74, 75, 77, 78, 81 ja 82 hoonestus on kuni 2 korrust ning kõrgus maapinnast maksimaalselt 8 m. Positsioonide 59–62, 64, 66, 68, 70, 73, 76, 79, 80 ja 83 hoonestus on maksimaalselt 3 korrust ning kõrgus maapinnast kuni 10 m.

Kvartali G väikeelamute suurus on vahemikus 130–310 m2, mille puhul keskmine elamisüksuse suurus on 195 m2. Alale on planeeritud 37 väikeelamut (36 üksikelamut ja 1 kahe korteriga elamu), seega kokku 38 korterit.

Planeeritavale alale on kokku kavandatud 728 korterit.

Krundid positsioonidel 3, 13, 18, 21, 26, 28, 42 87, 107, 109, 113 on planeeritud tee maa-aladeks. Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Krundid positsioonidel 37, 44, 45, 46 on planeeritud raudtee maa-aladeks. Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 m, vööndi laius nähakse ette detailplaneeringuga. Planeeringuga on Kopli tänava kaitsevöönd määratud kuni ehitusjooneni. Sepa ja Treiali tänava ning liinide kaitsevööndi laius on samuti määratud kuni ehitusjooneni. Planeeritav ala jääb osaliselt raudtee kaitsevööndisse. Raudtee kaitsevöönd on raudtee sihtotstarbelise toimimise ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, mille laius rööpme teljest (mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest) linnades ja asulates on 30 m.

Olemasolev juurdepääs planeeritavale alale on Kopli ja Maleva tänavalt. Planeeringuga on kavandatud nimetatud juurdepääsud säilitada. Mootorsõidukid pääsevad territooriumile kaht marsruuti pidi. Alumine kolonii on ümbritseva tänavavõrgustikuga seotud Maleva tänava kaudu. Ülemisse koloniisse sõidetakse piki Kopli tänavat. Territooriumisiseselt on püütud liiklust minimeerida: liiklemiseks on planeeritud kasutada enamasti olemasolevat tänavavõrku. Kõik hooned on kergliiklusteede ja õueradade kaudu ligipääsetavad hooldustranspordile. Regulaarset hooldustransporti nõudvad objektid paigutatakse ühendustänavate vahetusse lähedusse. Kopli piirkonda ühendab Tallinna kesklinnaga trammiliin. Planeeringuala elanikke teenindavad trammipeatused asuvad Kopli tänaval. Osa piirkonna praeguseid liikluskoridore on mõeldud kergliikluseks. Jalgteed, väljakud ja haljasalad liituvad kogu piirkonda teenindavaks kergliiklusteede võrguks. Planeeritav ala paikneb suure liiklustihedusega Kopli tn ääres, kust on ka planeeritud põhiline juurdepääs planeeritavale alale. Teine oluline juurdepääs on Maleva tänavalt. Kopli, Sepa ja Maleva tänavale on kavandatud ka uus ühistranspordiliin. Kvartalisisesed tänavad kaetakse graniitkivituhast kattega või kahekordse eelpindamisega kattega ja peamine sõidutee  Sepa tänav asfalteeritakse. Õuealatänavad, kergliiklusteed ja õuealad kaetakse samuti graniitkivituhast kattega või kahekordse eelpindamisega kattega. Esimese korruse korteritesse ja kõrgemate hoonete trepikodadesse pääseb mööda kividega sillutatud õueradu, kus tohivad liikuda ka teenindus- ja päästesõidukid.

Kõik piirkonna vanad munakivisillutisega tänavad (raudkivisillutis) säilitatakse. Tänavate alustarindid korrastatakse vastavaks tänapäeva nõuetele. Raudkivisillutis tuleb kindlasti säilitada järgmistes tänavalõikudes: Treiali tn ülemise kolonii lõigus, Kaevuri tn, 1 ja 2. liin, 3. ja 4. liin, 5. liini säilitatav osa 5. liin 11 maja ees. Munakivisillutisega teed moodustavad olulise osa piirkonna miljööst ja seetõttu ei ole nende asendamine muud liiki katenditega vastuvõetav. Ka ülejäänud tänavatel ja õuealadel võib asfaltkatte all olla säilinud munakivisillutist. Kõik teede remontimisel ja uute kommunikatsioonide rajamisel leitavad raudkivid tuleb kokku koguda ning kasutada nende tänavate sillutamisel, kus nähakse ette munakivisillutise taastamine.

Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse on koostanud OÜ Dictum-Factum IB insener T. Leetma. Planeeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse aluseks on AS Tallinna Vesi 21. juunil 2008 väljastatud tehnilised tingimused PR/0824780‑1. Planeeritaval maa-alal asuvad olemasolevad veevarustuse ja kanalisatsioonitorustikud. Enamuses on need torustikud rajatud möödunud sajandi alguses ja kuuluvad likvideerimisele. Veevarustus on lahendatud Sepa tänava ø250 mm ühisveetorustiku baasil. Planeeritud ühiskanalisatsiooni torustikud on kanaliseeritud Kopli poolsaare põhjakaldal kulgeva ø500 mm ühiskanalisatsiooni torustiku kaudu Sepa tänava kanalisatsiooni ülepumplasse. Sadeveed on planeeritud juhtida Kopli lahte. Sepa tänava äärse teiste kinnistute sadeveed kanaliseeritakse Sepa tänava olemasoleva sadevete ühiskanalisatsiooni torustiku kaudu Kopli lahte. Elektri- ja sidevarustuse ning tänavavalgustuse lahenduse on koostanud AS Elpec insener E. Kippar. Planeeringualal paiknevad Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi sidetrassid, OÜ Jaotusvõrgu alajaamad, kesk- ja madalpinge kaablid ning õhuliinid, Aktsiaselts KH Energia - Konsult õhuliinid. Detailplaneeringu telekommunikatsiooni võrk on lahendatud vastavalt Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 8389741. Elektrivarustuse lahendus planeeritaval alal on projekteeritud vastavalt Osaühingu Jaotusvõrk võrguehituse tehnilistele tingimustele nr 143697. Vastavalt ülalmainitud tingimustele kogu planeeringu ala on lahendatud uute keskpinge ja madalpinge kaablite projekteerimisega ning kolme toitealajaamade paigaldamisega. Tänavavalgustus ehitatakse välja koos teede ja trassidega. Pärast tänavavalgustuse väljaehitamist antakse see üle piirkonda haldavale ettevõttele. Soojus- ja gaasivarustuse lahenduse on koostanud RAAM Arhitektid OÜ insener K. Vilmer. Kopli Liinide ja lähialal asuva kinnistute soojavarustus on planeeritud lähtuvalt Fortum Termest AS 2. juulil 2008 väljastatud tehnilistest lähteandmetest nr 32. Kuna nimetatud ala on Fortum Termest AS kaugküttepiirkond, siis on plaanis rajada antud piirkonna kütmiseks gaasiküttel konteinerkatlamaja, mille baasil on planeeritud soojusvarustus Kopli Liinide ja lähialal A, B, C, D, E, F kvartalitele ja G kvartalis asuvale lasteaiale. Tallinnas, Kopli Liinide ja lähialal asuva kinnistute gaasivarustus on planeeritud lähtuvalt AS Eesti Gaas 26. mail 2008 väljastatud tehnilistest lähteandmetest nr 6‑2/299. Planeeritavate Kopli Liinide ja lähialal asuvate kinnistute gaasiga varustamiseks on planeeritud kapp-regulaatorid algusega Sepa tänaval asuvast B‑kategooria gaasitorustikust.

Planeeringuga on kavandatud likvideerida 1 II väärtusklassi hinnatud puu, 129 III väärtusklassi kuuluvat puud ja 180 IV väärtusklassi puud. Likvideeritav puu kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määruse nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“. Kokku on asendusistutusena kavandatud alale juurde istutada 7682 uut puud, mis vastab Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusele nr 45.

Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014“ punkti 4.4 kohaselt võib parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel väljakujunenud hoonestusalal, linnakeskuses või miljööväärtuslikul alal põhjendatud vajaduse korral kõrvale kalduda arengukavas esitatud parkimisnormatiividest, kuid seejuures ei tohi väheneda liikluse sujuvus ega turvalisus. Parkimine on territooriumil lahendatud peamiselt maapinnal paiknevatel maastikuga kokkusobitatud parklaaladel, mis kuuluvad ümbritsevate kvartalite juurde. Tänavate äärde on paigutatud nii elanikele mõeldud parkimiskohti kui ka lühiajaliselt kasutatavaid külaliste parkimiskohti. Parklaaladel asuvad parkimiskohad on haljasaladega jagatud väikestesse gruppidesse. Parkimisalasid võib liigendada puude, taimede ja kergrajatistega. Kuna tegemist on suures osas väljakujunenud miljööväärtusliku piirkonnaga, on lähtutud parkimise arengukavasse tehtud muudatustest, mille kohaselt parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel väljakujunenud hoonestusalal või miljööväärtuslikul alal võib põhjendatud vajaduse korral kõrvale kalduda arengukavas esitatud parkimisnormatiividest, kuid seejuures ei tohi väheneda liikluse sujuvus ega turvalisus. Planeeritaval alal ei ole kohati suudetud normatiivset parkimist planeerida konkreetsete hoonete juures, kuna tegemist on suures osas väljakujunenud miljööväärtusliku piirkonnaga, kus lisaks ajaloolistele hoonetele või nende väljakujunenud asukohtadele vajab säilitamist ka kruntidel paiknev haljastus. Kokku on kavandatud alale 1461 parkimiskohta. Kvartali A parkimisvajadus on 85 parkimiskohta, planeeritud on 109. Kvartali B parkimisvajadus on 237 parkimiskohta, planeeritud on 155. Kvartali C parkimisvajadus on 64 parkimiskohta, planeeritud on 163. Kvartali D parkimisvajadus on 419 parkimiskohta, planeeritud on 729. Kvartali E parkimisvajadus on 105 parkimiskohta, planeeritud on 49. Kvartali F parkimisvajadus on 170 parkimiskohta, planeeritud on 142. Kvartali G parkimisvajadus on 89 parkimiskohta, planeeritud on 113. Kvartali G väikemajade parkimiskohad asuvad peamiselt garaažides. Planeeritud on 1461 parkimiskohta, neist 1/3 maa-alustel parkimiskorrustel ning lisaks ka parkimisvõimalused mootorratastele ja jalgratastele, arvestades piirkonna iseloomu, mis soosib nimetatud liikumisvahendite kasutust. Maa-alusele parkimiskorrusele pääseb panduse abil. Planeeringuga on lubatud kvartalisse D2 rajada kaks maa-alust parkimiskorrust, kasutades ära maapinna reljeefi. Parklas on soovitav kasutada parkimistõstukeid, mis võimaldavad ökonoomse ruumikasutusega parkida 2 autot teineteise kohale. Selline lahendus on ka rajamiskuludelt ökonoomsem kui kahe maa-aluse korruse ehitamine. Detailplaneeringu liikluskorralduse ja parkimise lahenduse on heaks kiitnud ka Tallinna Transpordiamet.

Jäätmete kogumine nähakse ette kooskõlas jäätmeseaduse ja Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrusega nr 36 kehtestatud “Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga“. Olmejäätmete kogumine toimub oma krundil. Olmejäätmed tuleb ladustada vastavatesse suletavatesse prügikonteineritesse, mis on planeeritud krundile sissesõidutee vahetusse lähedusse. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat tegevuslitsentsi omav ettevõte. Jäätmete kogumiseks paigaldada eraldi konteinerid taaskasutatavate jäätmete, biolagunevate jäätmete ja mitte taaskasutatavate jäätmete jaoks. Planeeringuala teenindamiseks vajalikud jäätmekonteinerid on ette nähtud paigaldada hoone mahtu. Prügiveo auto peab pääsema vähemalt 10 m kaugusele konteinerist või konteinerite ruumist. Otstarbekas on rajada mitmele krundile ühised prügikonteinerite hoidlad, nn prügimajad, mis tuleb kujundada piirkonna miljöösse sobivatena, traditsioonilistest ehitusmaterjalidest väikehoonetena.

2.        DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu koostamist on vajalikuks pidanud Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Detailplaneeringu koostamise tellimiseks viis vastava riigihanke läbi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Riigihanke läbiviimise tulemusel sõlmiti RAAM Arhitektid OÜ leping detailplaneeringu koostamiseks.

Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 19 lõike 1 kohaselt selgitab Amet välja detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohta sõlmitud lepingu täpsustamise või vastava lepingu sõlmimise vajaduse. Vastavalt ehitusseaduse § 13 lõikele 1 tagab kohalik omavalitsus detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna käesoleva detailplaneeringu tellijaks on Tallinna Linnaplaneermise Amet, ei ole vajalik detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohta vastavat lepingut sõlmida.

Detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 11. juuni 2003 korraldusega nr 1508‑k “Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“ eesmärgiga Tallinna linnale kuuluva Kopli poolsaare lõpus asuva maa-ala rekonstrueerimine korterelamualaks; planeeringualale jäävatele kruntidele piiride ja ehitusõiguse ulatuse määramine; planeeringualale kvaliteetse elukeskkonna kavandamine, lähtudes eelkõige uue linnaruumi arhitektuursest kvaliteedist ning olemasolevatest ja säilitatavatest väärtustest, EUROPAN 5 võidutöö edasiarendamine. Alates 1997. aastast on Eesti kaasatud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse EUROPAN korraldamise protsessi. Võistlus toimub korraga u 70 Euroopa linnas. EUROPAN tähistab nii arhitektuurivõistlust kui ka organisatsiooni. Võistlus on suunatud alla 40 aasta vanustele elukutselistele Euroopa arhitektidele, õhutades neid tegelema elamuarhitektuuri ja planeerimisega Euroopa linnades. Seetõttu on võistluse objekt alati seotud elamise ja linnaga. EUROPANi organisatsioon (mille peakontor asub Pariisis La Defense La Grande Arche’i põhjapoolses tiivas) on mittetulunduslik rahvuslike organisatsioonide föderatsiooni põhimõttel üles ehitatud institutsioon. Kõik riigid osalevad ühise arhitektuurivõistluse organiseerimises samaaegselt, kokkulepitud teemal ja võrdsetel tingimustel. EUROPANi rahvuslik komitee koosneb haldus- või järelvalveorganite, linnavalitsuste, riiklike ja eraviisiliste linnaplaneerijate, arhitektide ja neid esindavate organisatsioonide esindajatest või kulutuuriinimestest ja vastutab oma riigis võistluse organiseerimise eest. EUROPAN on tegutsenud järjepidevalt 16 aastat ja viinud selle aja jooksul läbi seitse laiahaardelist võistlust. Nende tulemusena on rajatud rida uusehitusi üle Euroopa, üldse umbes 15% võiduprojektide üldarvust. Eestile pakkus võimalust esmakordselt osaleda EUROPANi arhitektuurikonkursi läbiviimisel EUROPAN-Suomi. Eestis moodustati Arhitektide Liidu juurde vastav mittetulunduslik organisatsioon EUROPAN-Eesti, kes käivitas projekti Eesti Kultuurkapitali Arhitektuuri Sihtkapitali toel. Eesti variandid võistlusalaks pakkusid välja Tallinna Linnavalitsus, arhitektuuritudengid ja korraldajad. Esialgu valiti välja 15 konkursi teemaga haakuvat krunti. Kohad vaatas üle ka EUROPAN-Suomi. Valiku tegi keeruliseks nõue, et elamuehituseks sobiv maa-ala peab kuuluma linnale (EUROPAN loodab sellega saada osalisegi garantii võitnud projekti väljaehitamiseks pärast võistluse lõppemist). Lõpuks otsustati kaalukausile panna kaks kohta: Kopli liinid ja Lasnamäe IX pooleliolev mikrorajoon. Võistlusalaks otsustati valida Kopli endise Vene-Balti Laevatehase maa-ala Tallinnas – Kopli liinid. Ala kuulub linnale ja selle käsitlemisest oli aktiivselt huvitatud nii Tallinna linn kui ka Põhja-Tallinna Valitsus. Loodeti, et ühe ala korrastamisega Kopli poolsaare põhjakaldal käivitub ahelreaktsioon ka teiste alade arenguks Koplis. Hooletusse jäänud mereäärset barakkide ala on kokku 17 ha, kuid seda on võimalik liigendada erinevateks suuruselt sobivateks arengualadeks, erinevalt Lasnamäe hiigelalast.

Tallinna Linnavalitsuse 11. juuni 2003 korralduses nr 1508‑k oli detailplaneeringu algatamisel Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu maa-ala suuruseks märgitud 22,9 hektarit. Vastavalt planeerimisseaduse § 221 lg‑le 2 on planeeritavat ala planeeringu vastuvõtmisel laiendatud selliselt, et planeering hõlmaks kogu loodavat võrguühendust ning korrigeeritud planeeritava ala suuruseks on 23,13 hektarit.

Teade detailplaneeringu algatamisest ilmus ajalehes Postimees 16. juunil 2003. Teade eskiislahendusega tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 24. mail 2006. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus Põhja-Tallinna Valitsuses avalik arutelu 30. mail 2006.

Detailplaneeringu koostas RAAM Arhitektid OÜ. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud “Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega“.

Detailplaneeringule on lisatud H. Sanderi koostatud planeeritava maa-ala puittaimestiku inventeerimisel koostatud hinnang, osaühingu T- Linnaprojekt koostatud Kopli liinide kui miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutustingimused ning muinsuskaitselised eritingimused, osaühing T- Linnaprojekt koostatud Kopli liinide ja lähiala hoonestuse linnaehitusajaloolise inventariseerimise aruanne, Osaühingu Eesti Geoloogiakeskus koostatud Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu piirkonna radooniriski ja pinnase saastatuse taseme uuringute aruanne, Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali koostatud Sepa tn ja Kopli tn ning mere vahelise ala keskkonnamürast põhjustatud mürataseme hindamine.

Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse“ § 16 lg‑s 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Muinsuskaitseamet, Tallinna Maa-amet, Tallinna Elamumajandusamet, Tallinna Haridusamet, Põhja-Eesti Päästekeskus on kooskõlastanud detailplaneeringu märkusteta. Lisaks on detailplaneeringu kooskõlastanud AS Eesti Gaas, Aktsiaselts KH Energia - Konsult, Fortum Termest AS, Kopli tn 116 kinnistu omanik Tallinna Tehnikaülikool, BLRT Grupp Aktsiaselts, Sepa tn 19 kinnistu omanik R. Ivanjan, Kaevuri tn 1 kinnistu omanik Divvea OÜ, Treiali tn 6 kinnistu omanik Tallinna linn, Kaevuri tn 12 kinnistu omanikud PEALINNA KINNISVARA OÜ ja Caido Invest OÜ.

Põhja-Tallinna Valitsus kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste tingimustega: 1) arvesse võttes renoveeritava elamupiirkonna avatust merele, luua planeeritavale alale täiendavalt puhke- ja vabaaja veetmise võimalusi; 2) ajalooliselt väljakujunenud ansamblilisuse säilitamise huvides võtta kaalumisele suuremahuliste suletud õuealadega elamute rajamisest loobumine. Detailplaneeringu põhijoonist on vastavalt märkusele täiendatud. Alale on kavandatud universaalväljak, kaks korvpalliväljakut, tervisespordiväljakud, lastemänguväljakud ning rannapark koos promenaadiga. Planeeringualale ei ole kavandatud suuremahulisi suletud õuealadega elamuid. Piirdeaiaga varustatud suletud õuealad on lubatud ainult mereäärsetele väikeelamutele kvartalis G ning alumise kolonii säilitatavale 2,5‑korruseliste hoonete kvartalile F.

Põhja-Tallinna halduskogu kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste tingimustega: 1) arvestada tänaseks kujunenud olukorda ja kaugust linnalikest teeninduskeskustest, pidada vajalikuks korrigeerida detailplaneering, andes lahendusele elukondlik- ja puhkemajandusliku funktsiooni (s.o infrastruktuur, ühiskondlik spordi- ja vabaajakeskus, mõõdukas äritegevus, esmatarbeline kaubandus jne); 2) loobuda suuremahulisest suletud õuealaga elamutest. Detailplaneeringu põhijoonist on vastavalt märkusele täiendatud. Planeeritavale alale on kavandatud lasteaed, mis võimaldab oma mahus ka päevakeskuse ja huviringide toimimist. Samuti on lisatud vanurite päevakeskus ja mitmeid täiendavaid ärifunktsioone. Lisaks on alale kavandatud mitmeid spordi- ja vabaajaobjekte – universaalväljak, kaks korvpalliväljakut, tervisespordiväljakud, laste mänguväljakud ning rannapark koos promenaadiga. Planeeringualale ei ole kavandatud suuremahulisi suletud õuealadega elamuid. Piirdeaiaga varustatud suletud õuealad on lubatud ainult mereäärsetele väikeelamutele kvartalis G ning alumise kolonii säilitatavate 2,5‑korruseliste hoonete kvartalis F.

Maa-amet kooskõlastas detailplaneeringu ja märkis järgmist: “Käesolevaga teatame, et Maa-ametil ei ole põhimõttelisi vastuväiteid Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringus esitatud kujul reformimata riigimaale kruntide moodustamise osas. Reformimata maale planeeritava transpordi- ja sotsiaalmaa (üld- ja ühiskondlike ehitiste maa) sihtotstarbega kruntide aluse maa saab kohalik omavalitsus pärast käsitletava detailplaneeringu kehtestamist taotleda tranpordimaa ja sotsiaalmaana munitsipaalomandisse. 1. novembril 2008 jõustus Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008 määrus nr 155 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“. Palume sellest lähtudes korrigeerida detailplaneeringu seletuskiri ja joonised.“ Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on korrigeeritud vastavalt 1. novembril 2008 jõustunud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008 määrusele nr 155 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ enne detailplaneeringu kehtestamist.

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste tingimustega: 1) spordiväljakutena ette näha multifunktsionaalne pallimänguväljak ja korvpalliväljak; 2) võimalusel näha ette palkidest jõulinnak. Detailplaneeringu seletuskirja on vastavalt märkusele täiendatud ning sinna on lisatud vastavad spordiväljakute funktsioonide täpsustused.

Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus kooskõlastas detailplaneeringu järgmise tingimusega: detailplaneeringu ala läbib raudtee, mis viib Vene-Balti sadama alale. Raudtee planeeritud kasutusega 2 rongi ööpäevas on müratasemed planeeritud elamute fassaadidel 67/59 dB, 66/58 dB, 66/57 dB, mis ületab uute planeeritavate 3. kategooria elamualade taotlus- ja piirtasemeid. Elamute projekteerimisel ja ehitamisel rakendada müravastaseid meetmeid vastavalt EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ nõuetele, tagades eluruumides müratasemed mitte üle 35 dB ja magamisruumides öisel ajal mitte üle 30 dB. Raudtee- ja trammiliini äärsetes planeeritavates hoonetes rakendada vibratsioonivastased meetmed ning mitte ületada sotsiaalministri 17. mai 2002 määrusega kehtestatud piirväärtusi. Detailplaneeringu seletuskirja on vastavalt märkusele täiendatud. Detailplaneeringu seletuskirjas on esitatud need nõuded hoonete ehitusprojektide koostamiseks.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste tingimustega: 1) lammutus-, ehitus- ja haljastusprojektid kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist keskkonnaametiga; 2) raskemetallide jääkreostusega maa-ala täiendavate uuringute aruanne ja saneerimiskava esitada keskkonnaametile läbivaatamiseks enne väikeelamute ehitusprojektide koostamist; 3) tampoonitud puurkaevu suudmele ehitamise tingimused taotleda Harjumaa Keskkonnateenistusest, tingimused lisada korruselamu ehitusprojektile; 4) konteinerkatlamaja ehitusprojektile lisada paikse saasteallika välisõhu saasteluba; 5) sademetevee väljalasu ehitusprojektile lisada vee erikasutusluba. Detailplaneeringu seletuskirja on vastavalt märkusele täiendatud ja esitatud nõuded ehitusprojektide koostamiseks.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste tingimustega: järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete ja tänavate vee- ja kanalisatsiooni ehitusprojektide) koostamiseks taotleda AKTSIASELTSilt TALLINNA VESI tehnilised tingimused. Tingimustega arvestatakse järgmistest projekteerimisstaadiumites.

Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu on heaks kiitnud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 5. novembri 2008 korraldusega nr 1872‑kKopli liinide ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine Põhja-Tallinnas“. Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus ajalehes Postimees 6. novembril 2008. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 17. novembrist kuni 3. detsembrini 2008. Teade avaliku väljapaneku asukoha ja aja kohta ilmus ajalehes Postimees 12. novembril 2008.

Avaliku väljapaneku kestel esitasid AS ELRATO, SPERCO KINNISVARA Osaühing, osaühing Citygate detailplaneeringu lahenduse kohta järgmised vastuväited ja ettepanekud: 1) kuna Maleva tn 20 // Sepa tn 10 kinnistu on hõlmatud 29. septembril 2006 kehtestatud detailplaneeringuga, ei ole omanik saanud kooskõlastust ehitusloa taotluseks Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuselt põhjendusel, et vahepeal on kooskõlastatud Kopli liinide detailplaneeringu liiklusskeem, kus selle kinnistuga piirnevale tänavamaa krundile on plaanis rajada parkla; 2) arusaamatuks jääb, kuidas Kopli liinide planeerimismeneltus saab takistada ja viivitada kehtestatud detailplaneeringu alusel Maleva tn 30 // Sepa tn 10 kinnistule projekteeritava tootmishoone ehitusloa väljastamist; 3) Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel on valmimas Maleva tn liiklusskeem (K-Projekt Aktsiaselts), mis on samuti seotud Kopli liinide detailplaneeringuga ning kus ei ole arvestatud ligipääsuga omanikule kuuluval Maleva tn 17 kinnistul asuvale laohoonele; 4) Sepa tn 22 krundi omanik ei nõustu juurdepääsuteede muutmisega Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringus näidatud viisil. Juurdepääsutee lahendus tuleb fiktseerida vastavalt kehtestatud Maleva põik 3 ja lähiümbruse detailplaneeringule; 5) vähendada hoonete korruselisust selliselt, et hoonestuse kõrgus väheneks mere poolt, st positsioonil 6 säiliks 6 korrust, positsioon 5 planeeritaks 5‑korruseliseks ning positsioon 1 4‑korruseliseks ning viimased korrused võiksid olla vormistatud tagasiastena; 6) lahendada positsioonide 1, 5, 6 kruntide parkimine vastavalt kehtivatele normidele; 7) näha ette parkimislahendus mereäärse atraktiivse ala külastajatele; 8) mitte nõustuda sellega, et Sepa tn 28 kinnistu piiridesse on planeeritud õueala, kuna see muudaks õuealaga piirneva ala kasutuks ja tekitaks kinnistu omanikule olulist kahju, jätta antud piirkonnas muutmata Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamisega tekkinud olukord.

Tallinna Linnaplaneermise Amet vastas eelpool märgitud ettepanekutele 9. detsembril 2008 kirjaga nr 2‑1/1814 järgmist: 1 ja 2) 20. novembril 2008 kell 10.00 toimunud Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu vastuväidete arutelul otsustati, et ehitusloa taotlemiseks esitatavas ehitusprojektis tuleb näha ette peamine juurdepääs Maleva tn 20 // Sepa tn 10 kinnistule Maleva tänavalt, säilitades ka kehtestatud Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneeringuga planeeritud ning Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringus ettenähtud juurdepääsu Sepa tänavalt, 3) K-Projekt Aktsiaseltsi koostatavas teeprojektis tehakse vastavad parandused. Maleva tn 20 // Sepa tn 10 kinnistule planeeritava tootmishoone ehitusloa väljastamist Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu menetlemine ei takista; 4) ettepanekut on kaalutud ning Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringus on taastatud Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu järgne Sepa tn 22 ja Sepa tn 28 kruntide juurdepääsutee asukoht; 5) Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et kõrgem hoonestus on kavandatud antud alale, kuna tegemist on Kopli liinide äärealaga, mis markeerib elamuala ning tööstusala piiri. Kuna planeeringuala hoonestus on lahendatud hoonegruppidena, ollakse nõus vähendama antud hoonegrupi korruselisust, andes ehitusõiguse maksimaalselt 5‑korruselistele hoonetele; 6 ja 7) Tallinna Transpordiamet on Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastanud ja nõustunud selle parkimislahendusega. Parkimiskohtade arvutuse aluseks on võetud Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise arengukavaga aastateks 2006–2014“ vahevööndi norm. Planeeritaval alal ei ole kohati suudetud normatiivset parkimist planeerida konkreetsete hoonete juures, kuna tegemist on suures osas väljakujunenud miljööväärtusliku piirkonnaga, kus lisaks ajaloolistele hoonetele või nende väljakujunenud asukohtadele vajab säilitamist ka kruntidel paiknev haljastus. Seega on lähtutud parkimise arengukavas tehtud mööndusest, mille alusel parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel väljakujunenud hoonestusalal või miljööväärtuslikul alal võib põhjendatud vajaduse korral kõrvale kalduda arengukavas esitatud parkimisnormatiividest, kuid seejuures ei tohi väheneda liikluse sujuvus ega turvalisus. Sellest tulenevalt on piirkonna normatiivne parkimine lahendatud tänavamaal paiknevates parklates ning piirkonna keskmesse kavandatud uushoonete aluses parkimismajas. Parkimine on territooriumil lahendatud peamiselt maapinnal paiknevate maastikuga kokkusobitatud parklaaladena, mis kuuluvad ümbritsevate kvartalite juurde. Tänavate äärde on paigutatud nii elanikele mõeldud parkimiskohti kui ka lühiajaliselt kasutatavaid külaliskohti. Sepa tn lõpus paikneva mereäärse ala planeerimisel on seatud prioriteediks jalakäijate liikumine mererannal. Tegemist on piirkonna atraktiivseima alaga ja seetõttu ei ole seal autode eelistamine põhjendatud. Sellest tulenevalt on alale kavandatud avalik linnaväljak, mis on kasutamiseks kõigile antud piirkonda külastavatele inimestele. Avalik parkimine on lahendatud kahes Sepa tn äärses üldkasutatavas parklas, samuti Kopli liinide keskosas paiknevas maa-aluses parkimismajas, mis asub jalgsikäigutee kaugusel merest; 8) ettepanekut on kaalutud ning korrigeeritud Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringut, lahendades juurdepääsutee Tallinna linnale kuuluvalt kinnistult nimetusega Sepa tn kvartal. Juurdepääsutee jaoks on moodustatud eraldi transpordimaa sihtotstarbega krunt.

17. detsembril 2008 toimus Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu  avalik arutelu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalike pöördumiste lahendamiseks. Arutelul tutvustas projekteerija detailplaneeringusse viidud täiendusi. Ettepanekud ja vastuväited esitanud AS ELRATO ja osaühing Citygate võtsid oma ettepanekud 17. detsembril ning osaühing Citygate 22. detsembril kirjalikult tagasi. Detailplaneeringu maavanemale järelevalveks esitamine ei olnud vajalik.

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ettepanekul määratakse Kopli liinide detailplaneeringu ala miljööväätuslikuks hoonestusalaks.

Detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve planeeringu koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala, kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lõikele 3.

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

 

Tallinna Linnavolikogu esimees