Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Informatsioon strateegia "Tallinn 2025" monitooringust 2008. aastal
Tallinna Linnavalitsus 30.12.2008 istungi protokoll number 54/17
Jõustumine:30.12.2008
Redaktsiooni kehtivus:30.12.2008 - ...

VÄLJAVÕTE

 

TALLINNA LINNAVALITSUS

 

ISTUNGI PROTOKOLL

 

 

Tallinn

30. detsember 2008 nr 54

 

 

Päevakorrapunkt 17

 

 

 

Informatsioon strateegia „Tallinn 2025“ monitooringust 2008. aastal

 

 

 

 

O t s u s t a t i:

 

Võtta teadmiseks Tallinna Linnakantselei arenguteenistuse esitatud informatsioon strateegia „Tallinn 2025“ monitooringu kohta 2008. aastal.

 

 

 

 

Edgar Savisaar

 

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär

 

 

Seletuskiri

Tallinna Linnavalitsuse istungi protokolli päevakorrapunkti

“Informatsioon strateegia „Tallinn 2025“ monitooringust 2008. aastal“ juurde

 

 

 

Tallinna Linnakantselei arenguteenistus viis läbi strateegia „Tallinn 2025“ monitooringu selle kohta, kuidas edeneb arengustrateegias fikseeritud arengusuundade realiseerimine.

Käesolevaga esitame ülevaate 2008. aastal koostatud strateegia „Tallinn 2025“ monitooringust.

Tallinna pikaajalise jätkusuutliku arengu kindlustamiseks kinnitas Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004 määrusega nr 23 strateegia „Tallinn 2025“. Tallinna arengukavade (üldiste, valdkondlike, territoriaalsete), eelarvestrateegiate ja muude arengut määratlevate dokumentide koostamisel on arvestatud strateegiaga „Tallinn 2025“ ja linna arengut puudutavad otsused on lähtunud arengustrateegias sätestatud eesmärkidest.

Strateegia „Tallinn 2025“ ühendab ja tasakaalustab kahte põhilist eesmärki – „Tegus Tallinn“ ja „Heaolemise Tallinn“. Nende eesmärkide ideestiku ja konkreetsete tegevuskavade järk-järguline elluviimine peavad kindlustama Tallinna rahvusvahelise konkurentsivõime, ühelt poolt ning Tallinna majandus- ja elukeskkonna tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu, teiselt poolt.

Arengustrateegia üldstrateegia osas toodud põhimõtete ja püstitatud eesmärke täpsustavad ja konkretiseerivad kuus allstrateegiat ja seda järgmiselt: Tallinna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise strateegia, Tallinna kultuuri ja turismi strateegia, Tallinna hariduse ja noorsootöö strateegia, Tallinna sotsiaalse heaolu strateegia, Tallinna elukeskkonna (linnaplaneerimise, -ehituse ja -arhitektuuri, elamumajanduse ja kommunaalmajanduse) arendamise strateegia, Tallinna linnajuhtimise ja -rahanduse strateegia.

Strateegia „Tallinn 2025“ monitooringu läbiviimiseks koostas Tallinna Linnakantselei arenguteenistus eeltäidetud tabeli, kus olid välja toodud strateegias kirjeldatud tegevused. Spetsialistid Tallinna ametiasutustest täiendasid tabelit elluviidud tegevuste osas ja vajadusel esitati ettepanekuid strateegia muutmiseks, arenguteenistus analüüsis esitatud materjale ja koostas monitooringu.

Tallinna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise strateegia sätestab muuhulgas ettevõtete toetamise olulisuse, eelkõige väikeettevõtete alustamistoetuste, aga ka töötajate koolitustoetuste ning eksporditoetuste näol, lisaks tehnoparkide ja inkubaatorite käivitamise, ettevõtlusinkubaatorite süsteemi laiema rakendamise,  inkubaatorite loomine linnaosades, sh Lasnamäe inkubaatori masinaehitusliku profiili. Tallinna Ettevõtlusametist saab taotleda stardiabi alustava ettevõtluse toetamiseks, ettevõtte töötajate väljaõppe, ümber- ja täiendkoolituse toetust, ettevõtte praktikajuhendaja toetust, ettevõttele olulise spetsialisti täiendkoolituse toetust (stipendium), uute töökohtade loomise toetust, tööstusomandi esemetele patendikaitse vormistamise toetust (patenditoetus) ja messitoetust. 2008. aastal moodustas toetuste summa kokku 6,6 miljonit krooni, toetust sai hinnanguliselt 155 ettevõtet ja stardiabi toel on kavas luua 233 uut töökohta. 2003. aastal asutati Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise SA, 2006. aastal loodi SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, mis koordineerib Kopli ja Ülemiste ettevõtlusinkubaatorite tegevust. 2003. aastal avatud Lasnamäe ettevõtlusinkubaatorist on saanud Ülemiste ettevõtlusinkubaator, mis asub Ülemiste Citys ja omab teadmistepõhist profiili. Lasnamäel on avatud tööstuspargid I ja II ning kavandatakse Lasnamäe tööstusparki III. Klastrikeskust kavandatakse Tehnopoli ja 2009. aastal luuakse loomeinkubaator.

Kultuuri ja turismistrateegia sätestab muuhulgas, et linn kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2011, lisaks linn hoiab kultuuri kinnisvara (sh teatrid, raamatukogud, muuseumid, kirikud) korras. Tallinn koostas Euroopa Komisjonile enda tutvustamiseks põhjaliku kava, kus oli välja toodud, millisena kultuuripealinna nähakse, millised on programmi raskuspunktid ja kuidas käib töö kultuuripealinnaks saamise nimel. 2007. aastal kinnitati Tallinn Euroopa Komisjonis Euroopa Kultuuripealinnaks 2011. Tallinn kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit koos Turu linnaga. Loodi SA Tallinn 2011 kultuuripealinna programmi ettevalmistamiseks ja elluviimiseks. Tallinnas renoveeriti Kalamaja raamatukogu, Sõle raamatukogu, Nõmme raamatukogu, Pirita raamatukogu ja uued raamatukogud avati Haaberstis ja Koplis. Renoveeriti Lindakivi Kultuurikeskus, tööd on pooleli Vene Kultuurikeskuses ja Salme Kultuurikeskuses. Lisaks on käsil Tallinna Lauluväljaku renoveerimine, kus juba avati renoveeritud laulukaare alused ruumid. Restaureeritakse Kiek in de Köki ja Bastioni käike. Jätkub Tallinna Loomaaia afrikaaniumi ehitus, järgmisena on kavas polaariumi ehitus. Kultuurikatlal on valminud teostatavus-tasuvusuuring ja alustatakse projekteerimist.

Hariduse ja noorsootöö strateegia sätestab muuhulgas haridussüsteemi terviklikkuse tagamise, koolide normaalse majandamise ja investeeringud õpikeskkonna kaasajastamiseks, sh infotehnoloogia laialdase rakendamise, väljalangevuse vähendamise ja lapsevanema rolli väärtustamise.  Majanduse struktuurimuutused eeldavad terviklikku, õppija ja ühiskonna vajadusi arvestavat haridussüsteemi, milles on tagatud sujuv üleminek ühelt haridustasemelt teisele. Järjest tähtsamaks muutub kvaliteetse täiskasvanute ümber- ja täiendusõppe võimalus. Õpikeskkonna parandamiseks remonditakse linna üldhariduskoolid. Koolikohustuse täitmise osas on järelevalvet tõhustatud ja lapsevanemaid informeeritakse sellest. Toimub lastevanemate nõustamine, arenguvestlused, lastevanemate koolitused ja seminarid ning süsteemsem tegevus on väljatöötamisel.

Sotsiaalse heaolu strateegia sätestab muuhulgas soodsate hindadega üürikorterite turu loomise, Munitsipaalpolitsei välja arendamise operatiivteenistuseks ja sotsiaalse kaasatuse suurendamise, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riskide vähendamise. 2008. aastal anti Tallinna poolt välja 940 eluruumi ja uute või renoveeritud eluruumide arv oli 1530. Aastavahetuse seisuga jääb eluruumi taotlema 515 tagastatud eluruumi elaniku ja nende probleem lahendatakse Raadiku tänava eluruumide arvelt 2009. aasta jooksul. 2007. aastal loodi Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet eraldiseisva ametina. Munitsipaalpolitsei tegevusvaldkondadeks on osalemine avaliku korra tagamisel, järelevalve teostamine linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle, häiritud liikluse korral ajutine liikluse reguleerimine ja sisevalve üksuse ülesannete täitmine Tallinna haldusterritooriumil, ühistranspordi sõiduõigust tõendavate dokumentide kontroll ja alates 01.01.2009 taksonduse järelevalve teostamine. 2009. aastal käivitatakse sotsiaalmajutusüksused aadressidel Kauge tn ja Paljassaare tee 35.

Elukeskkonna (linnaplaneerimise, -ehituse ja –arhitektuuri, elamumajanduse ja kommunaalmajanduse) arendamise strateegia sätestab muuhulgas linnale maa munitsipaliseerimise ja Tallinnas on eesmärgiks saada linnas 50% maa omanikuks. Eesmärgiks on ka sisulise linnaplaneerimisega tegeleva meeskonna loomine, kes esmajärjekorras suudab käivitada vajaliku analüüsi- ja monitooringusüsteemi, täiendada ja edasi arendada linna üldplaneeringut ning teostada vajalikud teema- ja osaüldplaneeringud. Tallinna linna territooriumist on eraomandis 35%, munitsipaalomandis 20% ja ülejäänud on riigimaa (riigi omandis või reformimata). Omandi- ja maareformi käigus saavutatakse munitsipaalmaa osakaal linna maabilansis aastaks 2012 – 36%. Tallinna Linnaplaneerimise Ametis on loodud üldplaneeringute osakond.

Linnarahanduse ja -juhtimise strateegia sätestab muuhulgas linna integreeritud meediasüsteemi arendamise, linna avalike teenuste osutamise kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamise, internetipõhiste e-teenuste osakaalu olulise laiendamise ja andmete ristkasutamise võimaldamise. Lisaks sätestab linnaeelarve finantsmudeli rakendamise (ülemineku tekkepõhisele raamatupidamisele ja tootepõhisele finantsjuhtimisele) ja rahavoogude ohjamise. Ilmuvad ajaleht „Pealinn“ ja „Stolitsa“, linnaosade lehed, toimuvad ettevalmistused Tallinna TV loomiseks. 2008. aastal võeti vastu „Tallinna avalike teenuste edasiarendamist tagava infotehnoloogilise keskkonna arengukava 2008-2013“, Tallinnal on uus veebileht, loodud on teenuste infosüsteem Tallinna veebilehel ja suur osa teenustest on saadaval Tallinna veebilehe vahendusel, erinevad linna infosüsteemid on liidestatud X-teega, riigiportaalis on käivitatud kolm viienda taseme e-teenust. Toimus ID-kaardi ja Mobiil-ID laiem rakendamine ja e-parkimise käivitamine. Alates 2004. aastast koostatakse eelarvet tekkepõhisest arvestusprintsiibist lähtudes, alates 2007. aastast täies mahus tootepõhiselt ja linnas on kasutusel ühtne majandustarkvara SAP.

Strateegias „Tallinn 2025“ kirjeldatud tegevused ja nende täitmine on välja toodud tabeli kujul seletuskirja lisas.

Läbiviidud strateegia „Tallinn 2025“ monitooringu tulemuste põhjal võib põhijäreldusena väita, et Tallinna linna on aastatel 2004-2008 arendatud püstitatud strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt. See on olnud oluliseks teguriks, et Tallinna rahvusvaheline konkurentsivõime on suurenenud, Tallinn on muutunud atraktiivsemaks välisinvestoritele ja ilusamaks elupaigaks tallinlastele. Monitooringu käigus selgus ka vajadus mitmete strateegia seisukohtade ja tegevuste korrigeerimiseks ja ajakohastamiseks. Strateegia vastuvõtmisest on möödunud peaaegu viis aastat ja selle aja jooksul on osad püstitatud eesmärgid täidetud ning ühiskonnas on aset leidnud olulise kaaluga muutused ja seda eriti silmas pidades halvenenud majandussituatsiooni.

Seetõttu tuleb strateegia „Tallinn 2025“ terviktekst läbi vaadata ja seda ajakohastada. Tallinna arengudokumentide menetlemise korra kohaselt algatatakse Tallinna arengustrateegia läbivaatamine linnavolikogu otsusega ja toimub vastavalt linnavolikogu poolt kehtestatud lähteülesandele ja strateegia läbivaatamise korraldamise eest vastutab Tallinna Linnakantselei arenguteenistus.

Viited kasutatud õigusaktidele:

Strateegia “Tallinn 2025“ – ?id=get_attachment&subid=2802210090

Tallinna arengudokumentide menetlemise kord – ?id=3001&aktid=103266

Tallinna arengukava 2009-2027 – ?id=3001&aktid=111699

Tallinna vanalinna arengukava – ?id=get_attachment&subid=2241005999

Tallinna avalike teenuste edasiarendamist tagava infotehnoloogilise keskkonna arengukava 2008-2013 – ?id=3001&aktid=111429

Tallinna innovatsioonistrateegia 2009‑2013 – ?id=3001&aktid=111680

Tallinna klastriarenduse programm 2009‑2013 – ?id=3001&aktid=111679

 

 


 

 

Toomas Sepp

Linnasekretär

 


Tallinna Linnavalitsuse 30.12.2008

istungi protokolli nr 54 päevakorrapunkti 17

“Informatsioon strateegia „Tallinn 2025“

monitooringust 2008. aastal“

seletuskirja

LISA

 

Strateegia „Tallinn 2025“ monitooring

 

 

 

Tallinna Elamumajandusameti tegevused strateegias

Korraldatud ja planeeritud tegevused

2.4 Sotsiaalse heaolu strateegia

 

Linnas luuakse vaesematele linlastele soodsate hindadega üürikorterite turg kodutuse tõkestamiseks ja slummistumise vältimiseks. Tühjalt seisvad, peremeheta või omaniku järelevalveta majad kaovad.

Linna poolt väljaantud eluruumide arv

2004

2005

2006

2007

2008

498

311

526

170

ca 940

 

Alates 1999. a valminud linna omandis olevate uute või renoveeritud eluruumide arv

2004

2005

2006

2007

2008

1072

1170

1394

1394

1530

 

Aastavahetuse seisuga jääb eluruumi taotlema 515 tagastatud eluruumi elaniku ja nende probleem lahendatakse Raadiku tänava eluruumide arvelt 2009. aasta jooksul.

Tühjalt seisvate, peremeheta või omaniku järelevalveta majade lammutamisega tegeletakse võimaluste piires.

 

Tallinna arengukava 2009-2027: Seoses elamuehitusprogrammi “5000 eluaset Tallinnasse“ (sundüürnikud, hädasti eluruume vajavad isikud)  lõpulejõudmisega on oluline Tallinna teise elamuehitusprogrammi käivitamine.

Elamupoliitiliseks visiooniks on muuta eluase kõigile Tallinna elanikele kättesaadavaks.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Linnale kuuluvates tervikelamutes eluasemete üürimine elamistingimuste parandamisel abi vajavatele isikutele, linnale kuuluvates sotsiaalmajutusüksustes eluasemete üürimine elamistingimuste parandamisel abi vajavatele isikutele, seoses elamuehitusprogrammi „5000 eluaset Tallinnasse“ (sundüürnikud, hädasti eluruume vajavad isikud) lõpulejõudmisega Tallinna teise elamuehitusprogrammi käivitamine, munitsipaalelamispindade ehitamine linna hallatavate asutuste töötajatele, päästjatele ja politseinikele, noortele peredele (II elamuehitusprogramm), munitsipaalelamufondi täiendamine (puuetega ja erivajadustega inimesed), sotsiaalmajutusüksuste rajamine vastavalt abivajadusele (meede: elamistingimuste parandamisel abi vajavatele isikutele munitsipaaleluaseme tagamine).

Linnale kuuluvate tervikelamute majandamine, tehnohooldus- ja heakorratööd, linnale kuuluvate sotsiaalmajutusüksuste majandamine, tehnohooldus- ja heakorratööd, linnale kuuluvate üksikkorterite majandamine (meede: munitsipaalelamispindade hooldamine, korrashoiu ja majandusarvestuse arendamine).

2.5. Elukeskkonna (linnaplaneerimise, -ehituse ja –arhitektuuri, elamumajanduse ja kommunaalmajanduse) arendamise strateegia

 

Linna omanduses oleva elamufondi kulupõhise üüriarvestuse juurutamine ja maksuametiga koostööprojekti käivitamine eraomanike üüritulude deklareerimiseks.

Elamufondi struktuuri korrastamine ja kulupõhise üüriarvestamine on juurutamisel.

 

 

Tallinna Ettevõtlusameti tegevused strateegias

Korraldatud ja planeeritud tegevused

2.1 Tallinna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise strateegia                      

 

Peab võtma suuna diversifitseeritud (mitmepalgelisele) ettevõtlusstruktuurile, milles on ühendatud arenenud teenindusmajanduslik ettevõtlus ja järk-järgult kõrgtehnoloogia suunas liikuv tööstus. Arendada on vaja tööstust, sh kõrgtehnoloogilist ja teadmiste mahukat tööstust. Teeninduses omavad keskset kohta nn elamusmajandus (kultuurimajandus, turismile suunatud ettevõtlus) ja rahvusvaheliste logistiliste teenustega seotud ettevõtlussuund. Oluline on soodustada teadmiste mahukat arendustegevust ja väiketootmist (väljaspool asuvate ettevõtete tarbeks), aga ka tehnoloogiapõhist teenindust, mille alusel kasvatada Tallinna ettevõtete konkurentsi- ja ekspordivõimet rahvusvahelisel turul.

 

Vastu on võetud „Tallinna innovatsioonistrateegia 2009-2013“ ja „Tallinna klastriarenduse programm 2009-2013“, kõrgtehnoloogia alal on kavas konkreetsed klastrialased programmid, meetmed on fokusseeritud innovatsioonile.

 

Tallinna arengukava 2009-2027: Linna elanikkonna vananemise ja vähenemise tendents tähendab, et maksumaksjate arv võib väheneda ja paratamatult kasvab majanduslik surve linnaeelarvele. Seega on sama või parema elustandardi saavutamiseks hädavajalik suurendada tööturule jäävate elanike tööviljakust. Selle eelduseks on ettevõtluse strukturaalsed muutused, mille eesmärk on suurendada produktiivsust ja saavutada suurem kasum. Linna ettevõtluspoliitika peab sellesuunalisi muutusi soodustama.

Struktuurimuutuste vajadus majanduses eeldab linna ettevõtlus­poliitikalt nii ettevõtjate ümberorienteerumise soodustamist uuenduslikele, teadmistemahukatele ja enam lisandväärtust loovatele töökohtadele kui ka tööjõu paindliku täiendus- ja ümberõppe võimalusi.

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: tehnoloogiaparkide (Tehnopol, Ülemiste City) arengu toetamine, klastrite (sh loomemajandusklastrite) arendamine, klastrikeskuste rajamine (meede: tingimuste loomine teadmistemahuka, suure tootlikkusega ettevõtluse arenguks).

 

Tallinna innovatsioonistrateegia 2009–2013 sätestab järgmised tegevused: Ülevaade Tallinna regiooni teadus- ja tehnoloogia­põhistest ettevõtetest (tegevussuund 4).

Innovatsiooni­keskuste arengu toetamine ja nende kaasamine linna arengusse, endiste tööstusalade kasutuselevõtt innovatsiooni tekkepaikadena (tegevussuund 8).

 

Tallinna klastriarenduse programm 2009-2013 sätestab järgmised tegevused: Klastriteadlikkuse suurendamine, koostöövormide ja võimekuse väljaselgitamine, uute klastrialgete ja olemasolevate tuumikgruppide tugevdamine, ettevõtetevahelise võrgustumise soodustamine, võtmevaldkondade arendus koostöös ettevõtete ühendus-tega (tegevussuund 1).

Klastrikoosluste toetamine, klastrikoosluste ühisprojektide elluviimise toetamine, klastrikeskuste rajamise eeltööd, klastrikeskuste loomisel osalemine, klastrikoosluste jätkuprojektide toetamine (tegevussuund 2).

2.1 Tallinna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise strateegia                      

 

Tehnoparkide ja inkubaatorite käivitamine. Ettevõtlusinkubaatorite süsteemi laiem rakendamine (eriprojektiga inkubaatorid enamikes linnaosades). Inkubaatorite loomine linnaosades, sh Lasnamäe inkubaator peab saama masinaehitusliku profiili.

2003 asutati Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise SA ehk Tehnopol, 2006 loodi SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid ehk TEI, mis koordineerib Kopli ja Ülemiste ettevõtlusinkubaatorite tegevust. TEI tegeleb loomeinkubaatori loomisega.

2003 avatud Lasnamäe ettevõtlusinkubaatorist on saanud Ülemiste ettevõtlusinkubaator, mis asub alates 2006 kerkinud Ülemiste Citys. TEI pakub füüsilise infrastruktuuriga seotud teenuseid, ärialustusteenuseid, äriarendus- ja võrgustikuteenuseid, lisaks inkubatsiooniteenustele ka inkubatsioonialane koostöö ja kogemuste vahetamine kohalike ja välismaiste koostööpartneritega, osalemine koostöövõrgustikes ja asukasfirmade ja Tallinna võimaluste tutvustamine ettevõtjatele.

Lasnamäel on tööstuspargid I ja II.

Tööstuspark üks on täidetud firmadega ja kahte täidetakse ehk otsitakse sobivaid firmasid.

Aadressil Suur-Sõjamäe 29b kavandatakse Lasnamäe tööstusparki III.

Klastrikeskust kavandatakse Tehnopoli ja 2009 luuakse loomeinkubaator.

 

 

 

Ettevõtteid ettevõtlus-inkubaatorites

 

2005

 

2007

 

2008

Mustamäe

11

24

26

Ülemiste

4

10

12

Kopli

11

8

13

Kokku

26

42

51

 

Lasnamäe Tööstuspark

LTP I (Tondiraba)

 

LTP II (Betooni)

Tootmispinda

Alustati ehitust

Tootmispinda 24 000 m2

28 500 m2

Töökohti

0

1070

1150

 

 

 

 

Tehnopol

 

 

 

Renditavat pinda

25 000m2

34 000m2

36 000 m2

Töökohti

800

1150

1300

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: ettevõtlusinkubaatorite rajamine ja majandamine ning nende tegevuse toetamine (sh loomemajandusinkubaatorid) (meede: ettevõtlust toetavate tugistruktuuride arendamine). Tehnoloogiaparkide (Tehnopol, Ülemiste City) arengu toetamine, klastrite (sh loomemajandusklastrite) arendamine, klastrikeskuste rajamine (meede: tingimuste loomine teadmiste mahuka, suure tootlikkusega ettevõtluse arenguks).

 

Tallinna innovatsioonistrateegia 2009–2013 sätestab järgmised tegevused: Koostöö soodustamine võtmevaldkondades ettevõtete, teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide vahel, võtme­valdkondade arendus koostöös ettevõtete ühendustega (erialaliidud jt) (tegevussuund 4).

Klastrikoosluste visioonide, strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamise toetamine, klastrikoosluste visioonide, strateegiate ja tegevuskavade elluviimise toetamine, klastrikeskuste rajamise eeltööd, klastrikeskuste loomine, klastrikoosluste jätkuprojektide toetamine (tegevussuund 5).

Loovklassile ettevõtluseks sobiva keskkonna väljaarendamine (Kultuurikatel, loome­inkubaatorid; galeriipinnad vms) (tegevussuund 8).

2.1 Tallinna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise strateegia                      

 

Ära kasutada transiidiga seonduvaid võimalusi, sidudes neid sealjuures transiitkaupadele lisandväärtuse andmisega ja/või erinevate teenuste pakkumisega laevade hooldamisel. Transiidi puhul tuleb püüda siduda seda ettevõtlusega: anda kohapeal transiitkaupadele lisandväärtust.

Tegeletakse ettevõtluse turundustegevusega.

2008 korraldasid Tallinn ja EAS visiidi Suurbritanniasse.

Suhete loomine ja pikaajaliste suhete arendamine Hiinaga.

Logistika valdkonda tutvustavate trükiste avaldamine.

 

Tallinna innovatsioonistrateegia 2009–2013 sätestab järgmised tegevused: Väikeettevõtete ja keskmise suurusega ettevõtete võrgustumise soodustamine (tegevussuund 4).

2.1 Tallinna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise strateegia                      

 

Tallinn tuleb kujundada Ida-Lääne vaheliseks “pehmete“ teenuste vahendajaks (sh EL ja Venemaa vahelise kommunikatsiooni vahendajaks, nt projektide koostamine-juhtimine teenindusärina).

2009 on kavas Tallinna finantsteenuste turunduse ja Tallinna kui finantsteenuste keskkonna arenduseks luua sihtasutus.

2.1 Tallinna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise strateegia                      

 

Oluline on tunduvalt aktiivsemalt arendada konverentsiturismi turgu,  haarates sh ka kaugemaid turge – nt kohtumispaik Ida-Euroopa ja Lähis- ja/või Kaug-Ida vahel. Selleks tuleb luua Tallinnas kesksele kohale 10 000 külastajat mahutav integreeritud konverentsikeskus.

Konverentsikeskused Tallinnas

2004

2005

2006

2007

Kuni 1000-kohalised konverentsiruumid

3

3

6

8

6000-kohalised konverentsikeskused

1

1

1

1

 

Tallinna arengukavas on sätestatud järgmised tegevused: Tallinna kui konverentsiturismi sihtkoha tutvustamine, konverentsiturismi ettevõtjate koolitamine (meede: konverentsiturismi arendamine). Multifunktsionaalse konverentsikeskuse loomine (meede: linna kui tervikliku turismitoote arendamine).

2.1 Tallinna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise strateegia                      

 

Tallinnast tuleb kujundada Läänemere regiooni keskne festivali- ja elamusmajanduse turismi keskus.

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Tallinna kui kultuuripealinna tutvustamine, kultuuriturismi toote Tallinn Card arendamine, vähemalt  ühe Tallinna festivali kujunemine rahvusvaheliselt nii tuntuks, et seda seostatakse eksimatult Tallinnaga (nt nagu Savonlinna ooperifestival, Veneetsia biennaal) (meede: kultuuriturismi arendamine).

Tallinnal on valminud „Loova Tallinna visiooni kontseptsioon“, mis kirjeldab viite keskset fookust loova Tallinna kontspetsiooni elluviimiseks: mitmekesisus, erilisus/omanäolisus, koostöö ja kokkusaamine, uudsus/moodsus ja rohelisus. Antud fookused on lahti kirjutatud kolmemõõtmelistena sotsiaalses, ruumilis-keskkondlikus ja majanduslikus mõõtmes.

2.1 Tallinna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise strateegia                      

 

On hakatud rohkem tähelepanu pöörama ettevõtete toetamisele, eelkõige kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja väikeettevõtete alustamistoetuste näol, aga ka töötajate koolitustoetuste ning eksporditoetuste näol. Tallinna ettevõtluspoliitika kujundamisel on oluline teha koostööd riiklike arenguprogrammide ja -toetustega kõrgtehnoloogilise ettevõtluse toetamise osas.

Tööjõu koolituse suunamine Tallinnale olulistesse ettevõtlussuundadesse, eelkõige turism, kultuuritööstus, kõrg- ja kesk-kõrgtehnoloogia (elektroonika- ja masinatööstus; ökoloogiline tootmine ja -teenindus). Teadmiste mahuka ettevõtluse arendamiseks soodustada täiend- ja ümberõpet, samuti seotud erialade õppurite koolitust, sh anda neile (ka täiendõppuritele) lisaks eriala spetsiifilistele loengutele ettevõtjakoolitust (juhtimine, marketing jms).

Ülikoolide potentsiaali kasutamine koostöö soodustamise ja spin-off firmade loomise abil.

Toimub tihe koostöö ülikoolidega, oluline on Tallinna ülikoolide välisturundus.

Tallinna Ettevõtlusametist saab taotlusi esitada järgmistele toetusmeetmetele: stardiabi alustava ettevõtluse toetamiseks, ettevõtte töötajate väljaõppe, ümber- ja täiendkoolituse toetus, ettevõtte praktikajuhendaja toetus, ettevõttele olulise spetsialisti täiendkoolituse toetus (stipendium), uute töökohtade loomise toetus, tööstusomandi esemetele patendikaitse vormistamise toetus (patenditoetus) ja messitoetus.

 

 

2005

2007

2008

Toetused

1) stardiabi

2) koolitustoetus

3) stipendium

4) praktikajuhendaja toetus

1) stardiabi

2) koolitustoetus

3) stipendium

4) praktikajuhendaja toetus

5) messitoetus

6) uute töökohtade loomise toetus

7) patenditoetus

1) stardiabi

2) koolitustoetus

3) stipendium

4) praktikajuhendaja toetus

5) messitoetus

6) uute töökohtade loomise toetus

7) patenditoetus

Toetust saanud ettevõtjaid

70

98

155*

 

Toetuste summa kokku

3,9 mln krooni

6,0 mln krooni

6,6 mln krooni

Uusi töökohti stardiabi toel

82

105

233**

 

Keskmine uute töökohtade arv stardiabi saanud ettevõtetes

1,9

2,8

5**

Koolitustel osalejaid

404

545

685

hinnanguline, sest andmete esitamise hetkel messitoetuste vastuvõtt jätkub.

** kavas luua uusi töökohti stardiabi toel.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: lühikoolituse korraldamine (mida turul ei pakuta (turutõrge)), stardiabitoetus ettevõtlusega alustamiseks, uute töökohtade loomise toetus, messitoetus (meede: ettevõtlusaktiivsuse suurendamine). Ettevõtlusinkubaatorite rajamine ja majandamine ning nende tegevuse toetamine (sh loomemajandusinkubaatorid), suunatud ettevõtlustoetuste eraldamine tegutsevatele ettevõtetele, mentorprogrammi elluviimine (meede: ettevõtlust toetavate tugistruktuuride arendamine). Koolitustoetuste eraldamine ettevõtetele (meede: tööjõu oskuste ja teadmiste edendamine).

 

Tallinna innovatsioonistrateegia 2009–2013 sätestab järgmised tegevused: Rahvusvahelised stipendiumid tudengitele, sh välistudengitele, Välistudengite värbamine kõrgkoolidesse, Suveülikoolide korraldamise ja turundamise toetamine (tegevussuund 1).

Loodus- ja täppisteaduste õppekavade atraktiivsuse suurendamine, külalisõppe­jõudude kaasamine linnale olulisemates valdkondades, rakendusliku iseloomuga teadustööde konkursside (kaas)korraldamine ja toetamine, praktika­juhendaja toetus ettevõtetele (fookus insener-tehnilistele erialadele) (tegevussuund 2).

Tallinna linna stipendiumid tudengitele, üliõpilaste osalemine rahvusvahelistel äriideede konkurssidel, koolitus-, täiendusõppe toetus (suunatud võtme-valdkondadele), stipendium inseneridele erialaseks täiendamiseks välismaal (suunatud võtme­valdkondadele), koolitus­programm ettevõtlus­inkubaatorite ja Tehnopoli töötajatele ning asukas­ettevõtetele  (tegevussuund 3).

Ülevaade Tallinna regiooni teadus- ja tehnoloogia­põhistest ettevõtetest, koostöö soodustamine võtmevaldkondades ettevõtete, teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide vahel (tegevussuund 4).

2.1 Tallinna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise strateegia                      

 

Infoühiskonna arendamine (vastavate firmade ja investeeringute siia tõmbamine ning linna infosüsteemide arendamine ettevõtja ja elanike sõbralikumaks, koolitus). Nn infotootmise bilanss on vaja muuta positiivseks. On vaja pöörata enam tähelepanu inimeste IKT alasele koolitusele, teatud tehnoloogia siirdele, linnapoolse ettevõtetega suhtlemise lihtsustamisele uudsete IKT lahenduste abil, püüda soodustada IKT lahenduste kasutust ettevõtetes.

IKT on eelisarendatav toetuste eraldamisel.

 

2.1 Tallinna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise strateegia                      

 

Tallinna kui atraktiivse ettevõtluskeskkonna tutvustamine rahvusvaheliselt.

Meetmed Tallinna ettevõtete eksporditegevuse soodustamiseks (linn riik).

Tallinn osales kinnisvaramessil Expo Real.

Fookus on väikeettevõtjatele lähieksporditurgude tutvustamisel ja sihtkohtadesse ärivisiitide korraldamisel.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: linna ettevõtluskeskkonna ja investeerimisvõimaluste tutvustamine messidel jt kontaktüritustel, linna ettevõtluskeskkonda ja investeerimisvõimalusi tutvustavate infomaterjalide tootmine ja levitamine (trükised, multimeedia, veebileht, reklaam, PR-artiklid ja -saated) (meede: linna ettevõtluskeskkonna välisturundus).

Koostöö erialaliitude, Kaubandus-Tööstuskoja ja teiste tugistruktuuridega, koostöö Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega, osalemine Euroopa Liidu ettevõtluse edendamise koostööprojektides, eksportmentorklubi tegevuse toetamine, välisvisiitide korraldamine (meede: ettevõtluskoostöö arendamine).

 

Tallinna innovatsioonistrateegia 2009–2013 sätestab järgmised tegevused: Välisriikides kontaktürituste korraldamine, eksportmentor-klubi korraldamine (tegevussuund 6).

2.1 Tallinna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise strateegia                      

 

Ettevõtluspiirkondade kujundamine (esmatähtis jätkusuutlikkuse kontseptsiooni rakendades – praegu arendatakse ettevõtluspiirkondi hajutatult üle linna, mis raiskab ressursse ja tingib täiendavaid liiklussõlmi jms).

Tööstuspargid on turutõrke leevendamise vahendid. Tallinn arendab tööstusparke oma administratiivpiirides.

 

Tallinna arengukava 2009-2027: Liiklemisprobleemide leevendamiseks ja elanike aja säästmiseks on otstarbekas hajutada äri- ja ettevõtlusalad kesklinna piirkonnast välja ning kujundada uued ärikvartalid teistesse linnaosadesse, linnasiseste või -väliste magistraal(ring)teede lähedusse.

2.2 Kultuuri ja turismistrateegia

 

Turismi arendamine ja elamusmajanduse alaste teenuste pakkumine.

Turismi arendamine toimub Tallinnas eraldi valdkonnana.

2.2 Kultuuri ja turismistrateegia

 

Vanalinnas on aktiivne turismiala laienenud kogu vanalinna ja ümbritseva rohelise vööndi (Tornide väljak – Šnelli – Hirvepark –  Harjumägi) ulatusse.

Turismiala laiendamine kogu vanalinnas, hõlmates ka selle ümbruses oleva rohelise vööndi.

Vanalinna ajaloolised haljasalad on bastionaalvööndisse rajatud Hirvepark, Snelli tiigi park, Tornide väljak ja Harju tänava haljasala, mis on rajatud II maailmasõjas purustatud hoonete asemele.

 

Tallinna vanalinna arengukava 2008-2013 sätestab järgmist: Vanalinn on mitmepalgelist kultuuri- ja ajalooteemalist elamust pakkuv kvaliteetturismi sihtkoht (strateegiline arengueesmärk). Vanalinna turismitoode on mitmekesine ja kultuuripõhine ning sobib ajaloolisesse keskkonda, vanalinna turismivood on sesoonselt ühtlasema jaotusega, vanalinn on turistidele hea teeninduse ja kvaliteetsete teenuste tarbimise koht (alleesmärgid).

2.2 Kultuuri ja turismistrateegia

 

Tallinn on Läänemere regiooni keskne festivali- ja elamusturismi keskus.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Vähemalt  ühe Tallinna festivali kujunemine rahvusvaheliselt nii tuntuks, et seda seostatakse eksimatult Tallinnaga (nt nagu Savonlinna ooperifestival, Veneetsia biennaal) (meede: kultuuriturismi arendamine).

2.4 Sotsiaalse heaolu strateegia

 

Seatakse sisse laenunõustamise teenus.

Laenunõustamise teenus toimib.

 

 

Tallinna Haridusameti tegevused strateegias

Korraldatud ja planeeritud tegevused

2.1 Tallinna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise strateegia                      

 

Tööjõu arendamise osas on koostöö riigiga, eelkõige kutsehariduse ja täiend- ning ümberõppe osas, väga vajalik. Tallinn peab rohkem tähelepanu pöörama linna arengus oluliste tööstus- ja teenindusvaldkondade õppe korraldamisele ja nt koolitusgrante pakkuma eelkõige nendele tegevusala esindajafirmadele, kelle arengule tehakse panus kogu Tallinna linna üldise arengu ja heaolu huvides.

Tallinnas asub kohalikule omavalitsusele kuuluv kutsekool: Kopli Ametikool.

 

Tallinna arengukava 2009-2027: Struktuurimuutuste vajadus majanduses eeldab linna ettevõtlus­poliitikalt nii ettevõtjate ümberorienteerumise soodustamist uuenduslikele, teadmistemahukatele ja enam lisandväärtust loovatele töökohtadele kui ka tööjõu paindliku täiendus- ja ümberõppe võimalusi.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: koolitustoetuste eraldamine ettevõtetele, praktikajuhendaja toetuste eraldamine ettevõtetele, täiendus- ja ümberõppevõimaluste kättesaadavuse parandamine nii töötavatele isikutele kui ka töötutele, osalemine kõrg- ja kutsehariduse edendamisel, lähtudes linna tööturu vajadustest, karjäärinõustamissüsteemi rakendamine kõigis üldhariduskoolides (meede: tööjõu oskuste ja teadmiste edendamine). Eelkutseõppe juurutamine üldhariduskoolides, kutsenõustamise ja karjääriplaneerimise teenuse osutamine kõigis üldhariduskoolides, täiskasvanutele suunatud üldharidusasutuste arendamine ja õppimisvõimaluste tutvustamine, kutseõppe võimaldamine põhihariduseta inimestele (meede: haridussüsteemi paindlikkuse suurendamine, sujuva ülemineku võimaldamine ühelt haridustasemelt teisele).

2.3 Hariduse ja noorsootöö strateegia

 

Haridussüsteemi terviklikkuse tagamine (üldhariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse integratsioon). Asutuste võrkstruktuuri ühtlase koormatuse saavutamine, institutsionaalse ja halduspiire ületava koostöö korraldamine. Läbirääkimised naaberomavalitsustega alus-, põhi- ja keskhariduse teenuse osutamise mahtude selgitamiseks pealinna koolides. Finantsskeemide efektiivsemaks muutmine, mis lähtuks pikemaajalisest kooli arenguperspektiivist. Haridusfinantseeringute tagatus ja vahendite efektiivne kasutamine. Võrdsed võimalused haridusele juurdepääsuks. Hariduse kvaliteedi parandamine.

Tallinna arengukava 2009-2027: Majanduse struktuurimuutused eeldavad terviklikku, õppija ja ühiskonna vajadusi arvestavat haridussüsteemi, milles on tagatud sujuv üleminek ühelt haridustasemelt teisele. Järjest tähtsamaks muutub kvaliteetse täiskasvanute ümber- ja täiendusõppe võimalus.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Lastehoiuteenuse osutamine ja alushariduse andmine (meede: kvaliteetsete teenuste osutamine lasteasutustes ja nõudlusele vastava kohtade arvu tagamine). Põhihariduse võimaldamine, keskhariduse võimaldamine (meede: tänapäeva nõuetele vastava, turvalise ja arendava õpikeskkonna loomine koolides).

2.3 Hariduse ja noorsootöö strateegia

 

Elukestva õppe kindlustamine ja kõigi ühiskonnaliikmete juurdepääsu tagamine haridusele. Elukestva õppe tagatiste kindlustamine.

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: 3. peaeesmärk: turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane – haritud, võimekas ja avatud Tallinn. Antud peaeesmärki toetavad erinevad meetmed alaeesmärkide kaupa.

2.3 Hariduse ja noorsootöö strateegia

 

Hariduse omandamise võimaluste muutumine isikukesksemaks. Arvestada õppija isikupära ja tagada tingimused hariduse kvaliteetseks omandamiseks kaasaegses õpikeskkonnas. Nõustamistegevuse asjalikkus (sh kutsenõustamine). Õpilaste sotsialiseerumise korraldamine. Võimekatele ja andekatele kohapeal perspektiivi pakkumine.

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Eelkutseõppe juurutamine üldhariduskoolides, kutsenõustamise ja karjääriplaneerimise teenuse osutamine kõigis üldhariduskoolides, täiskasvanutele suunatud üldharidusasutuste arendamine ja õppimisvõimaluste tutvustamine, kutseõppe võimaldamine põhihariduseta inimestele, koolikohustust mittetäitvatele õpilastele paindlike õppimisvõimaluste loomine (meede: tänapäeva nõuetele vastava, turvalise ja arendava õpikeskkonna loomine koolides).

2.3 Hariduse ja noorsootöö strateegia

 

Suurendada hariduse rakenduslikku väärtust, luua teooria ja praktika vahekorra tasakaal toetamaks loovust ja pürgimust. Vajalike isikuomadustega oskustööjõu ettevalmistamine, kutsekvalifikatsioonisüsteemi areng ja ettevõtlust hõlbustavate teadmiste arendamine.

Kopli Ametikoolis toimub kutseomistamise süsteem, praktika ja teooria ühendamine kaasates ettevõtteid. Arvestatakse Tallinna ja kaasatud ettevõtete vajadusi.

2.3 Hariduse ja noorsootöö strateegia

 

Kindlustada õpetajatele tagatised, motivatsioon arenguks ja lastega tööks. Haridus-, spordi- ja noorsootöö eri taseme juhtide pädevuse tagamine.

Tallinn kindlustab õpetajate motiveerimise arenguks ja õpilastega tööks.

 

2.3 Hariduse ja noorsootöö strateegia

 

Aidata kaasa erinevate kogukondade integratsioonile, laiendada eesti õppekeele kandepinda nii koolisiseses kui koolivälises suhtluses. Muukeelse elanikkonna lõimumise soodustamine.

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: tuleb tagada eelkõige sotsiaal- ja haridusasutuste valmisolek uusimmigrante lõimida ja nende inimeste soovi korral ka naturaliseerida.

2.3 Hariduse ja noorsootöö strateegia

 

Kindlustada koolide normaalne majandamine ja investeeringud õpikeskkonna kaasajastamiseks, sh infotehnoloogia laialdane rakendamine. Õpikeskkonna kaasaegsuse kindlustamine.

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Õpikeskkonna parandamiseks remonditakse järgneva nelja aasta jooksul kõik linna üldhariduskoolid.

2.3 Hariduse ja noorsootöö strateegia

 

Laiendada rahvusvahelist suhtlust, õppijate ja õpetajate võimalusi saada osa rahvusvahelisest kootööst, algatada rahvusvahelisi haridus-, kultuuri-, spordi-ja noorsooprogramme, õpilaste ja õpetajate vahetuslähetusi.    

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Senisest veelgi enam suunatakse vahendeid kodaniku kasvatamisele, selles on tähtis roll nii huviharidusel ja -tegevusel kui ka noorsootööl. Noorte osalemist linnaelus toetatakse laiemalt läbi erinevate programmide, projektide kui ka uute osalusvormide kasutuselevõtu.

2.3 Hariduse ja noorsootöö strateegia

 

Väljalangevuse vähendamine.

Koostöös e-kooli ja munitsipaalkoolidega on tõhustatud järelevalvet ning toimub süsteemne lapsevanemate informeerimine koolikohustuse täitmise nõudest.

2.3 Hariduse ja noorsootöö strateegia

 

Erivajadustega õppijatele tingimuste loomine.

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Erivajadustega isikutega arvestamine koolihoonete ehitamisel ja renoveerimisel (meede: tänapäeva nõuetele vastava, turvalise ja arendava õpikeskkonna loomine koolides)

2.3 Hariduse ja noorsootöö strateegia

 

Noorte kuritegevuse ennetamine ja ohjeldamine.

Toimub koostöö politseiga.

Ennetamisega tegelevad ka linnaosades alaealiste komisjonid.

Viiakse läbi projekte (näiteks „Ole normaalne“).

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Kuriteoennetuse ja ohutust tutvustavate ürituste korraldamine, linna ja politsei kuriteoennetuslike ühisprojektide toetamine, avaliku korra tagamisel koostöö mittetulundus- ja erasektoriga (meede: kogukonna kaasamine kuriteoennetusse ja eri asutuste koostöö edendamine kuritegevuse ennetamisel).

2.3 Hariduse ja noorsootöö strateegia

 

Lapsevanema rolli väärtustamine laste õpiteel.

Toimub läbi munitsipaalkoolide ja koolieelsete lasteasutuste, toimub lastevanemate nõustamine, arenguvestlused, lastevanemate koolitused ja seminarid.

Süsteemsem tegevus on väljatöötamisel.

 

 

Tallinna Keskkonnaameti tegevused strateegias

Korraldatud ja planeeritud tegevused

2.1 Tallinna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise strateegia                      

 

Aastaks 2007 lahendatakse ohtlike veoste vedu läbi linna raudtee ümbersõidu ehitamisega ümber Tallinna ning Kopli poolsaare kaudu liikuva kaubavoo vähendamise või asendamise abil.

Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 otsus nr 252 teeb Tallinna Linnavalitsusele ülesandeks töötada välja õigusakti eelnõu, mis reguleeriks Tallinna linnas mootorikütuse ja ohtlike veoste transportimist ning käitlemisel tekkida võivate ohtude ennetamist.

Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2005 määrus nr 125 piirab Tallinna linnas ohtlike veostega sõidukite liiklust.

Teemaplaneering „Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed“ on algatatud, lähteülesanne kinnitatud ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud.

Tallinn on omapoolsed ettepanekud esitanud ja riigipoolne protsess on pooleli.

 

Tallinna arengukava 2009-2027: Tallinna arengu huvides on oluline korraldada ümber raudteetransport ja vähendada ohtlikke veoseid. Tallinna ümbritseva tööstuspiirkonna haldamiseks on vaja rajada Tallinna ümbritsev magistraalteede võrgustik, mis lisaks autotranspordi liiklusvoogude sujuvale korraldamisele hõlmaks ka rongiliiklust. Tallinna raudtee ümbersõidutee rajamine võimaldab vähendada pealinna liikluskoormust ja välja viia ka keskkonnaohtlikud veosed.

2.5. Elukeskkonna (linnaplaneerimise, -ehituse ja –arhitektuuri, elamumajanduse ja kommunaalmajanduse) arendamise strateegia

 

Propageerida ja soodustada taastuvate kütuste ja teiste taastuvate energiaallikate kasutamist Tallinna energiavarustuses (prügilagaas, biogaas).

Pääsküla prügilas toodetakse prügilagaasi, kõik gaas kogutakse kokku ja kasutatakse soojatootmises.

2007 toodeti 622 m3 prügilagaasi

 

 

Tallinna Kommunaalameti tegevused strateegias

Korraldatud ja planeeritud tegevused

2.1 Tallinna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise strateegia                      

 

Arendada ja hoida toimivana nii pinna- kui ka põhjaveevarul baseeruvat veevarustussüsteemi. Põhjavee kasutamisel eelistada elanikkonda ja toiduainete tööstust.  Amortiseerunud veetorustike renoveerimine. Tagada veevarude säilimine järvedes (sest alternatiivse veeallikana saab kasutada Raku-Männiku järvede vett).

Eesmärgiks on kogu linn kanaliseerida ja varustada sademetevee kanalisatsiooniga. Tuleb vähendada ühisvoolsesse kanalisatsiooni juhitavaid sademetevee koguseid; ehitada välja sademetevee puhastid enne sademetevee juhtimist veekogudesse; tagada reovete puhastamine nõutud tasemeni.

 

2004

2005

2006

2007

01.06.2008

 

Veevõrgu pikkus (km)

884

877

878

884

894

Kanalisatsioonivõrgu pikkus (km)

728

755

762

775

816

Sadeveevõrgu pikkus (km)

317

332

339

352

372

Veeühenduste arv

19469

19973

20478

20727

21 054

Reovee ühenduste arv

14736

15682

15978

16451

17 895

Veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademetevee rajatiste ehitus toimub vee-ettevõtjate poolt vastavalt Tallinna Linnavolikogu 13.12.2007 otsusele nr 295.

 

Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas on sätestatud järgmised tegevused: aastani 2010 rajada olmereovee kanalisatsioon piirkondadesse, kus see puudub, rajada sademevee kanalisatsiooni lahkvoolsetel valgaladel, kus ta senini puudub ning vähendada ühisvoolsesse kanalisatsiooni juhitavaid sademevee koguseid, üldplaneeringus ettenähtud uute elamuehituspiirkondade kanaliseerimist.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Tallinna veevarustuse võimalike hädaolukordade ennetamise kava koostamine veevarustussüsteemi töökindluse parandamiseks hädaolukordades, Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava regulaarne uuendamine iga 4 aasta järel, kanalisatsiooni väljaehitamine seni kanaliseerimata piirkondades, olemasolevate, nõuetele mittevastavate kanalisatsioonitorustike renoveerimine, veetorustike väljaehitamine ühisveevärgiga ühendamata aladel, olemasolevate, nõuetele mittevastavate veetorustike renoveerimine, pumplatele puhastusseadmete ehitamine, ühiskanalisatsiooniga liitujatele liitumistasu hüvitamine (meede: vee- ja kanalisatsiooniteenuste kvaliteedi ja linnaelanikele kättesaadavuse tagamine). Sademevete seire korraldamine, sademeveesüsteemide plaanipäraseks arendamiseks piirkondlike sademe- ja pinnasevee ärajuhtimise lahenduste koostamine, uute torustike rajamine piirkondadesse, kus need puuduvad, nõuetele mittevastavate torustike või kraavide rekonstrueerimine, puhastusseadmete rajamine (meede: sademe- ja pinnasevee ärajuhtimise tagamine). Põhjavee kaitse tagamise korraldamine ohtlike ainetega reostumise eest, keskkonnaohtlike objektide keskkonnanõuetega vastavusse viimise või nende likvideerimise korraldamine, vanade ja kasutuseta puurkaevude ja jääkreostuskollete nõuetekohase likvideerimise ja vajaduse korral pinnase ja põhjavee puhastamise korraldamine, Tallinna linna hüdrogeoloogilise aluskaardi koostamine (meede: põhjavee kui olulise loodusvara kaitsmine).

2.1 Tallinna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise strateegia                      

 

Elektri 0,23kV võrgu 0,4kV pingele üleviimise lõpetamine (elamute/hoonete omanike või haldajate mõjutamine, et nad ehitaksid ümber hoonesisesed elektrivõrgud).

Üleminek uuele pingesüsteemile on Eesti Energia pädevus. Tallinna Kommunaalamet ei saa kaasa aidata elamute/hoonete omanike või haldajate mõjutamisele, et nad ehitaksid ümber hoonesisesed elektrivõrgud.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: elektriliinide pingemuutuse ülemineku toetamine osas elamurajoonides (meede: energiasüsteemide säästlikkuse suurendamine).

2.1 Tallinna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise strateegia                      

 

Valgustada kõik linna tänavad ja parendada tänava­valgustusvõrke. Valgustust tuleb laiendada ka parkides, terviseradadel ja muudel laialdast ühiskondlikku kasutamist leidvatel territooriumitel.

2007 said valgustuse viimased linna teeregistris olevad tänavad. Valgustatud on hulgaliselt parke ja terviseradasid (näiteks Pirita, Ilmarise, Harku tervise- ja suusarajad).

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: tänavavalgustussüsteemide hooldamine ja taastusremont, tänavavalgustussüsteemi ehitus ja renoveerimine (meede: teedevõrgu hooldamine ja arendamine).

 

Tallinna linna välisvalgustuse suunad aastateks 2006-2015 sätestavad järgmised tegevused: teevalgustuse rekonstrueerimine; vanalinna dekoratiivvalgustuse ehitus; skulptuuride valgustus; miljööväärtuslike piirkondade valgustuse ehitus; eriobjektide valgustuse ehitus.

 

 

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti tegevused strateegias

Korraldatud ja planeeritud tegevused

2.2 Kultuuri ja turismistrateegia

 

Linn toetab rahvusvahelisi projekte, et soodustada avatud kultuuripoliitikat ja eesti kultuuri rahvusvahelist integreerumist. Toimub rahvusvaheline kultuurialane koostöö. Tallinn on võrdne partner koostöös Euroopa (pea)linnadega.

Koostöö riigiga kultuurivaldkondade osas, mis seostuvad Tallinna kui pealinnaga, üleriigiliste kultuuriasutuste töö kvaliteedi eest hoolitsemisel, informatsiooni kogumisel suurürituste kohta.

Kultuurivallas erinevate institutsioonide koostöö.

2006-2007 BaltMet Exchange Programme raames toimus linna kultuuritöötajate vahetusprogramm koostöös Helsingi, Riia, Vilniuse ja Varssaviga. Taotlus on esitatud festivaliteemalise koostööprojekti jaoks, et kaardistada ja korrastada linnade festivalikalendrit ja festivale koos turustada).

Käimas kolme-aastane keskkonnakunstiprojekt „Kunstisillad Euroopa Liidu ja Hiina vahel“, kus lisaks Tallinnale osalevad Helsingi, Stockholm ja Peking.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Koostöö riigi- ja erasektori kultuuriasutuste ja eraalgatuslike kultuuriprojektide korraldajatega linna kultuurikalendri kujundamisel, kultuuriprojektide toetamine, osalemine Euroopa Liidu institutsioonide rahastatavates programmides ja teistes rahvusvahelistes kultuurikoostöö projektides (meede: loometegevuse ergutamine ja mitmekesistamine, tingimuste loomine uutele tegevusvormidele).

2.2 Kultuuri ja turismistrateegia

 

Oht, et valitseb linnaruumi kvaliteedi ja miljöö erinevus erinevates asumistes ja eksisteerivad piirkonnad, kus linnaruumi kvaliteet ja miljöö langevad alla "kriitilise piiri". Kultuurielu keskkond on kogu linn, mitte ainult vanalinn. Ühtlane areng asumite vahel.

On oluline, et linna erinevates asumites eksisteerivad elementaarsed kultuuritarbimisvõimalused arvestades asumite eripära.

2.2 Kultuuri- ja turismistrateegia

 

Linn hoiab kultuuri kinnisvara (sh teatrid, raamatukogud, muuseumid, kirikud) korras.

Renoveeriti Kalamaja Raamatukogu, Sõle Raamatukogu, Nõmme Raamatukogu, Pirita Raamatukogu. Uued raamatukogud on avatud Haaberstis ja Koplis. Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse ja muusika osakond (üle 2000 m2) ootab renoveerimist.

Renoveeriti Lindakivi Kultuurikeskus, tööd on pooleli Vene Kultuurikeskuses ja Salme Kultuurikeskuses.

Käsil on Tallinna Lauluväljaku renoveerimine, avati laulukaare alused ruumid, teostada on vaja raadiotorni ja tuletorni renoveerimine ja veega tualettruumide ehitus.

Kiek in de Köki ja Bastioni käike restaureeritakse kaasates Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid.

Toimub Tallinna Loomaaias jätkub afrikaaniumi ehitus ja peale seda on kavas polaariumi ehitus.

Tallinna Linnateatril on valminud projektdokumentatsioon uue hoone ehitamiseks.

Kultuurikatlal on läbi viidud mitmeid rahvusvahelisi konkursse arenguvisiooni ja kasutusotstarbe välja selgitamiseks ja valminud teostatavus-tasuvusuuring, alustatakse projektdokumentatsiooni koostamist.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Raamatukoguruumide remont ja rekonstrueerimine (meede: raamatukoguteenuse arendamine: elanike enesetäiendamise toetamine ning selleks juurdepääsu tagamine kirjandusele ning muule kirjalikule, visuaalsele või auditiivsele teabele).

Kultuurikeskuste renoveerimine, Tallinna lauluväljaku rekonstrueerimine (meede: mitmekesiste harrastus- ja seltsitegevuse võimaluste loomine).

Bastionide restaureerimine ja nende maaaluste käikude avamine, kirikute restaureerimise toetamine, Wismari raveliini restaureerimine, Peeter Suure merekindluse objektide restaureerimine (meede: ajaloo- ja arhitektuurimälestiste ja muinsuskaitsealade väärtustamine ning nende korrashoiu tagamine).

Kiek in de Köki suurtükitorni renoveerimine, Mustpeade Maja restaureerimine, Eesti Vabaõhumuuseumi tegevuse toetamine ja arendamine (meede: muuseumide tegevuse arendamine: kultuuripärandi kogumine, säilitamine ja tutvustamine elanikele).

Uute rajatiste ehitamine loomaaeda (loomaaia tegevuse arendamine ja looduslähedase puhkevõimaluse pakkumine).

Tallinna Linnateatri uue hoone ehitamine (meede: teatritegevuse arendamine).

Kultuurikatla rekonstrueerimine (meede: loometegevuse ergutamine ja mitmekesistamine, tingimuste loomine uutele tegevusvormidele).

2.2 Kultuuri- ja turismistrateegia

 

Linn toetab omakultuuri tutvustamist maailmas, soodustab riiklust ja omakultuuri esindavate sümbolite, rajatiste ja ürituste olemasolu. Rahvuslikku identiteeti kandvad ja linna nimiüritused pälvivad linna tähelepanu ja toetust.

Regulaarselt toimuvad Tallinna päevad St. Peterburis ja Moskvas.

2.2 Kultuuri- ja turismistrateegia

 

Linn kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2011.

Tallinn koostas Euroopa Komisjonile enda tutvustamiseks põhjaliku kava, kus oli välja toodud, millisena kultuuripealinna nähakse, millised on programmi raskuspunktid ja kuidas käib töö kultuuripealinnaks saamise nimel. 16. novembril 2007 kinnitati Tallinn Euroopa Komisjonis Euroopa Kultuuripealinnaks 2011. Tallinn kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit koos Turu linnaga.

Loodi SA Tallinn 2011 kultuuripealinna programmi ettevalmistamiseks ja elluviimiseks.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Tallinna kui kultuuripealinna tutvustamine, (meede: kultuuriturismi arendamine).

Euroopa kultuuripealinna ürituste programmi väljatöötamine ja investeeringud, Euroopa kultuuripealinna korraldusorganisatsiooni ülesehitamine ja korraldamiseks vajalikud ettevalmistustööd, Euroopa kultuuripealinna ürituste korraldamine, koostöö Turu linnaga (meede: Euroopa kultuuripealinna projekti teostamine).

2.2 Kultuuri- ja turismistrateegia

 

Kindlad reeglid kultuurialaste sündmuste kohta info kogumiseks ja väljaandmiseks.

Tallinnal on elektrooniline sündmuste kalender aadressil http://kuhuminna.tallinn.ee/

Tehakse koostööd Delfi Kuhu minna portaaliga.

2.2 Kultuuri- ja turismistrateegia

 

Kultuurisündmusi planeeritakse ette pikemaks ajaks (ca 3 aastat), (korraldamis)soodustused ja toetused piisavalt etteplaneeritud üritustele.

Ürituste korraldamine on aastaringne, motiveerivad süsteemid selle tagamiseks. Ennast tõestanud ürituste toetamine.

Linna nimiürituste toetamiseks tuleb välja töötada pikemaajalisema rahastamise printsiibid.

Aastaringne jaotus on välja kujunenud ja linna nimiüritusi finantseeritakse mittetulundustegevuse toetamise kaudu.

2.2 Kultuuri- ja turismistrateegia

 

Linn tagab väärtfilmide näitamise.

Tallinn eraldab toetust kinole Sõprus väärtfilmiprogrammi koostamiseks.

Tallinn toetab filmifestivali PÖFF.

2.2 Kultuuri- ja turismistrateegia

 

Linn toetab erakätes olevaid kultuuriinstitutsioone ja projekte, mis loovad, eksponeerivad või säilitavad kõrgkultuuri. Linn annab kõrgprofessionaalidele ja tudengitele võimalusi praktiseerimiseks.

Tallinn eraldab toetust MTÜ-le Teine Tants tantsukultuuri edendamiseks.

Von Krahli ja Vana Baskini teatrite toetamine.

Kunstihoone ja Tallinna Linnagalerii toetamine kunstitegevuse arendamiseks.

2.2 Kultuuri- ja turismistrateegia

 

Linn soosib tippkunstnike disaini, skulptuuri linnaruumi kujundamisel (konkurssid jne). Linn soosib innovaatilist, professionaalset tööstuskultuuri.

Disainiöö toetamine.

 

 

Tallinna Linnakantselei tegevused strateegias

Korraldatud ja planeeritud tegevused

2.1 Tallinna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise strateegia

 

Ülikoolide potentsiaali kasutamine koostöö soodustamise ja spin-off firmade loomise abil.

Koostöölepingud: Tallinna Ülikooliga, Tallinna Tehnikaülikooliga, Eesti Mereakadeemiaga. Stipendiumid: Tallinna linna stipendium (Tallinna Ülikool), Tallinna linna infotehnoloogia stipendium, Jaan Poska nimeline stipendium (Tallinna Tehnikaülikool), Tallinna linna Peterburi stipendium (Eesti Kunstiakadeemia ja Peterburi Riikliku Tehnoloogia- ja Disainiülikool).

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Ettevõtjate innovatsioonikultuuri ja -teadlikkuse tõstmine koostöös kõrgkoolide, kompetentsikeskuste ja teadus-arendusorganisatsioonidega (meede: ettevõtjate kompetentsi tõstmine).

2.2 Kultuuri- ja turismistrateegia

 

Linnarahva kihistumine, Eestist ja mujalt sisserännanud suurendavad heterogeensust. Erinevatele subkultuuridele antakse võimalus eksisteerimiseks ja arenguks. Linn soosib erinevate kogukondade koostööd ja lõimumist.

Tallinna Linnavolikogu 21. juuni 2007 otsusega nr 177 on vastu võetud Tallinna kodurahu tegevuskava kinnitamine juuli ‑ oktoober 2007 ning kuni aastani 2010.

 

Tallinna kodurahu tagamise tegevuskava lähiajaks juuli ‑ oktoober 2007: kujunenud olukorra kaardistamine ja julgeolekuriskide selgitamine, kodurahu foorumite käivitamine, kodurahu foorumi ettevalmistavate töörühmade käivitamine, kriisiabi osutamine, venekeelse elanikkonna informeerituse parandamine ja senise ebapiisava integratsioonipoliitika analüüsimine.

 

Tallinna kodurahu tagamise tegevuskava kuni aastani 2010: töötada välja Tallinna integratsiooniprogramm, suurendada usaldust ja sallivust eesti- ja venekeelse kogukonna vahel, tagada kvaliteetne haridus vene keelt kõnelevale elanikkonnale, tagada vene keelt kõnelevatele noortele turvaline elu ja tulevik Tallinnas, vene keelt kõneleva elanikkonna ja eestlaste kultuurielule ühisosa leidmine, tagada vene keelt kõnelevale elanikkonnale võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused eestlastega, parandada elanikkonna informeeritust, koolitada ja suurendada Tallinna linnaametnike ja spetsialistide pädevust rahvussuhete valdkonnas.

2008 sõlmiti kodurahu programmi raames 23 mittetulundustegevuse toetamise lepingut, et parandada suhteid ja suurendada sallivust eesti- ja vene keelse kogukonna vahel ja viia ellu integratsioonipoliitikat.

Korraldatud on seitse kodurahu foorumit ja „Kodurahu“  esimene projektikonkurss.

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Linnaelanike ja kodanikuühenduste ümarlauad ja koostöökogud ning nende kaasamine otsustusprotsessi, kodurahu foorumi tegevuse jätkamine, linnaelanike ja kodanikeühenduste tegevuse toetamine (vabatahtlik tuletõrje) (meede: linnaelanike kaasamise suurendamine).

Lõimumisprotsessis osalevatele õpetajatele lisakoolitusvõimaluste loomine (meede: pedagoogide motivatsiooni ja professionaalse arengu edendamine).

2.4 Sotsiaalse heaolu strateegia

 

Professionaalse kaadri koolitamine ja rakendamine, täiendkoolituse süsteemi väljatöötamine.

Välja töötamine ja juurutamine on läbi viidud, toimub süsteemi toimimise tagamine.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Koolitusprioriteetide väljatöötamine, heakskiitmine ja selle alusel koolitustegevuse korraldamine, ametiasutuste iga-aastase tsentraliseeritud koolitusvajaduse väljaselgitamine, selle alusel koolitusplaani koostamine, koolitusplaani täitmise korraldamine ja koolituseelarve kasutamise kontrollimine (meede: ametnike ja teenistujate professionaalse arengu tagamine).

2.4 Sotsiaalse heaolu strateegia

 

Ametnike korruptsiooni tõkestamine.

Ametnik on kohustatud järgima Korruptsioonivastast seadust ja linnavolikogu poolt kinnitatud korruptsioonivastase seaduse rakendamise eeskirja. Ametnik peab esitama deklaratsioonihoidjale majanduslike huvide deklaratsiooni igal aastal üks kuu pärast tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega või ühe kuu jooksul, arvates teenistusse astumisest. Kui ametniku poolt deklareeritud vara koosseis või selle struktuur muutub vähemalt 30 protsendi ulatuses või üle 100 000 krooni, peab ta esitama uue deklaratsiooni ühe kuu jooksul, arvates muutustest.

Deklaratsioonid on esitatud õigeaegselt ja eeskirja parandusettepanekud on esitatud Tallinna Linnavolikogule.

2.6 Linnarahanduse ja -juhtimise strateegia

 

Linnajuhtimises analüüsidel põhinevate otsuste tähtsustamine, juhtimises kvaliteedisüsteemi rakendamine, ametnike kompetentsuse ja vastutuse suurendamine sh tööringluse süsteemi kasutuselevõtmine. Rakendada süsteemset, läbivat personalijuhtimist, konkreetseid protseduure ja protsesse muudatuste juhtimise rakendamiseks linnavalitsuses. Tuleb rakendada personali järjepidevat koolitust ja arendamist, tagada personalijuhtimise meetmete sihiteadlik valik ja stabiilsus (püsivus). Pikaajaliselt rakendada meetmeid juhtide kaadrireservi loomiseks linnavalitsuse töötajate baasil.

2004. aastal – kokku 1997,5 ametikohta, kõrgharidusega ametnike 63%, õppis 14% ametnikest.

2005. aastal – kokku 1348,5 ametikohta, kõrgharidusega ametnike 66%, õppis 14% ametnikest. 2006. aastal – kokku 1450 ametikohta, kõrgharidusega ametnike 68%, õppis 12% ametnikest.

2006. aastal oli täienduskoolituse läbinud teenistujate protsent kogu linna teenistujate arvust 81,5%. 2007. aastal – kokku 1597 ametikohta, kõrgharidusega ametnike 68%, keskeriharidusega 17%, õppis 13% ametnikest.

2007. aastal oli täienduskoolituse läbinud teenistujate protsent kogu linna teenistujate arvust 91%.

2006. aastal moodustati Tallinna Linnakantselei arenguteenistusse linnauuringute büroo, mille ülesanneteks on linnauuringute teostamine, tellimine ja tellimise koordineerimine. Linna ametiasutuste tööks vajaliku sotsiaalteadusliku informatsiooni kättesaadavuse tagamine, linna ametiasutuste poolt kõrgkoolide ja teadusasutustega tehtava  koostöö üle arvestuse pidamine. Linnapea 24. aprilli 2008 käskkirjaga nr PO-1/104 kehtestatud korra kohaselt edastavad linna ametiasutused informatsiooni teostatud, teostamisel olevate ja kavandatavate uuringute kohta ja vastava uuringu või uurimuse andmetabeli Tallinna Linnakantselei arenguteenistuse linnauuringute büroole. Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: elanikkonna vajaduste, hoiakute ja rahulolu uuringute korraldamine, linnakeskkonda käsitlevate uuringute ja analüüside tegemise korraldamine (meede: arengukavandamist ja arendustegevust toetavad uuringud ja analüüsid). Koolitusprioriteetide väljatöötamine, heakskiitmine ja selle alusel koolitustegevuse korraldamine, ametiasutuste iga-aastase tsentraliseeritud koolitusvajaduse väljaselgitamine, selle alusel koolitusplaani koostamine, koolitusplaani täitmise korraldamine ja koolituseelarve kasutamise kontrollimine (meede: ametnike ja teenistujate professionaalse arengu tagamine). Personalivaliku põhimõtete väljatöötamine, uuendamine ja rakendamine värbamisel, ametiasutuste juhtidele ja linnakantselei struktuuriüksuste juhtidele abi ja toe osutamine valikuprotsessi läbiviimisel (meede: professionaalsete teenistujate valik ja töölevõtmine linna ametiasutustesse).

2.6 Linnarahanduse ja -juhtimise strateegia

 

Linnaosade arvu, ametite ja linnaosade tööjaotuse ning kompetentsi määratlemine. Selgitada linnaosade administratiivpiiride otstarbekus ja vajadusel teha korrektiivid. Viia läbi uuringud keskvõimu ja linnaosade funktsioonide selgitamiseks, uue juhtimismudeli ettepanekud, mis väldiksid tegevuste dubleerimist ja võimaldaksid tulemuslikke ja kiireid otsuseid lähtudes lähimuspõhimõttest. Täpsustada linnaosade halduskogude staatust ja pädevust ning suurendada halduskogu liikme kui linnaosa identiteedi kandja rolli linnaosa arengus.

2004. aastal toimunud suuremad struktuurimuudatused: Linnakantselei koosseisus moodustati õigusnõuniku büroo, haldusosakonna koosseisus moodustati Särgava külalistemaja teenistujate ametikohad. Moodustati SAPA koosseisu registriosakond. Haridusametis moodustati hariduskorralduse teenistus ja ökonoomikateenistus. Kultuuriväärtuste Ameti linnakujunduse osakonna nimi muudeti miljööalade osakonnaks. Alates 1. juulist 2004 kinnitati Tuletõrje- ja Päästeameti koosseisus oleva struktuuriüksuse munitsipaalpolitsei uus struktuur ning suurendati selle koosseisu 12 ametikohalt 36-le ametikohale.

2005. aastal toimunud suuremad struktuurimuudatused: Korraldati Kommunaalamet ning Transpordi- ja Keskkonnaamet ümber Kommunaalametiks, Keskkonnametiks ja Transpordiametiks. Tuletõrje- ja Päästeameti koosseisus olnud munitsipaalpolitsei ülesanded koos ametikohtadega anti üle Keskkonnametile. Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet anti üle Harjumaa Päästeteenistusele. Säästva Arengu ja Linnaplaneerimise Ametiks ja muutus ameti struktuur. Maa-ametis korrastati ameti struktuuri ning liideti korteriomandi seadmise osakond maa erastamise osakonnaga. Linnakantselei koosseisus moodustati arenguteenistus. Linnaosade kaubanduskeskustes avati teenindussaalid.

2006. aastal toimunud suuremad struktuurimuudatused: Lastekaitse valdkonna töö tugevdamiseks loodi linnaosade valitsustes täiendavad lastekaitse, alaealiste komisjoni sekretäri ja/või erinoorsootöö spetsialistide ametikohad. Loodi täiendavad ametikohad munitsipaalpolitsei koosseisus korrakaitseüksuse töö tõhustamiseks ja etapiviisiliselt ööpäevase patrulli rakendamiseks. Veebilehe ja veebiväljundite tsentraliseeritud halduse funktsioon pandi linnakantseleile, loodi ametikohad avalike suhete teenistuses ja infotehnoloogia teenistuses. Spordi- ja Noorsooameti haldusala raamatupidamise tsentraliseerimiseks moodustati ameti koosseisu täiendavad raamatupidajate ametikohad hallatavate asutuste koosseisude vähendamise arvel. Linnaosade tänavapuhastuse valdkonnaga seotud tegevused anti üle Kommunaalameti hooldusosakonnale. Jätkus Linnaplaneerimise Ameti struktuuri korrastamine. Moodustati täiendavaid ametikohi Linnakantseleis, Elamumajandusametis, Kultuuriväärtuste Ametis, Keskkonnaametis, Transpordiametis ja Kommunaalametis.

2007. aastal toimunud suuremad struktuurimuudatused: Tsentraliseeriti Haridusameti ning Kultuuriväärtuste Ameti haldusala raamatupidamised, ametite koosseisu loodi raamatupidajate ametikohad ametite hallatavate asutuste koosseisude vähenemise arvel. Tõhustati tööd lastekaitse valdkonnas ning suurendati lastekaitsega tegelevate spetsialistide arvu, linnaosade valitsustes 5 uut loodud ametikohta ja 3 ametikohta moodustati ümberkorralduse tulemusel. Lasnamäe neljas sotsiaalmajas ööpäevaringne hooldusteenuse tagamiseks moodustati Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda täiendavalt 14 hooldustöötaja ametikohta. Keskkonnaameti korrakaitseüksuse munitsipaalpolitsei baasil loodi linna ametiasutus Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet. Linnakantseleis moodustati õigusteenistus. Linnaplaneerimise Ameti koosseisu kinnitati täiendavalt linna peaarhitekti ametikoht. 31. detsembri 2007 seisuga oli Tallinnas 24 ametiasutust: linnavolikogu kantselei, linnakantselei, 14 ametit (sh Tallinna Linnaarhiiv) ja 8 linnaosa valitsust, mille koosseisus oli kokku 1597 ametikohta.

2008. aastal toimunud suuremad struktuurimuudatused: Munitsipaalpolitsei Ametis loodi 25 uut ametikohta linna korrakaitsealase töö tõhustamiseks sisevalve suunal ja alates 1. juulist 2008 moodustati  kontrolliosakond sõitjate sõiduõigust tõendavate dokumentide olemasolu kontrollimiseks. Alates 2008. aastast viidi Kesklinna, Kristiine, Mustamäe ja Nõmme Linnaosa Valitsuste hooldustöötajad hallatavate asutuste koosseisu. Tallinna Linnakantseleis moodustati haldusteenistus ja avalike suhete teenistuse koosseisu moodustati ajalehtede „Pealinn“ ja „Stolitsa“ toimetused ning kujundati Raepress. Korrastati Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhtimisstruktuuri ja moodustati arendus- ja haldusosakond. Linnaosade valitsustesse moodustati tervisedenduse spetsialistide ametikohad. Suurendati lastekaitse töötajate ametikohtade arvu.

2.6 Linnarahanduse ja -juhtimise strateegia

 

Suurendada meeskonda linnakantselei välissuhete ja eurointegratsiooni osakonnas, tagamaks EL struktuurifondide vahendite maksimaalne võimalik kaasamine liitumisjärgsel perioodil 2004-2008.

Tallinna Linnakantseleis arenguteenistuses on loodud välisprojektide rakendamise osakond ja Tallinna esindus Euroopa Liidus. Välisprojektide rakendamise osakonna ülesanneteks on välisprojektide ja struktuurifondide projektide ettevalmistamise koordineerimine, elluviimise toetamine ja seire. Euroopa Liidu ja Euroopa Liidu naabruspoliitika alaste kontaktide arendamine.

2006 oli üks Tallinna esindaja Euroopa Liidus.

2007 moodustati teine ametikoht Brüsseli esinduses. 2008 moodustati Tallinna esindus Euroopa Liidus büroona.

Tallinna nähtavust Brüsselis on suurendatud läbi rahvusvaheliste projektide (näiteks tantsuansambli „Leigarid“ kontsert, kunstinäitus kultuuridevahelise dialoogi aasta lõpetamiseks). Toimunud on ajakirjanike visiidid Hiinast, Lõuna-Koreast, Venemaalt ja mujalt Tallinna ja Eestisse. Toimus Tallinna innovaatiliste e-lahenduste tutvustamine Brüsselis Open Days 2008 raames.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Tallinna esinduse Euroopa Liidus arendamine, osalemine välisprojektides (meede: väliskoostöö ja -suhtluse edendamine).

2.6 Linnarahanduse ja -juhtimise strateegia

 

Arendada linna integreeritud meediasüsteemi, mis hõlmaks ka linnastu ühishuvide kajastamise, meediatöö naaberriikide pealinnadega, sõpruslinnadega, partnerlinnadega rahvusvahelistes võrgustikes. Tallinna turunduses (turism, kultuurisündmused) rakendataks IT integratsioon (linnaga seotud institutsioonide veebipõhised lahendused). Koostatakse Tallinna ühtne visuaalne identiteet.

Ilmuvad ajaleht „Pealinn“ ja „Stolitsa“, linnaosade lehed, toimuvad ettevalmistused Tallinna TV loomiseks ja käivitamine on kavas aastal 2011.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: ülelinnalise lehe väljaandmine, linnaosa lehtede väljaandmine, digitaalvõrgu baasil Tallinna TV rajamise võimaluste uurimine, saadete tootmise ja eetriaja ostmine meediakanalitest (meede: linnaelu kajastamine meedias). Teenuseid tutvustavate infomaterjalide koostamise ja levitamise korraldamine, linna esindustrükiste koostamise korraldamine, suhtekorraldustoodete kujundamise ja tootmise korraldamine (meedia: teabe- ja suhtekorraldusmaterjalide koostamine ja levitamine).

2.6 Linnarahanduse ja -juhtimise strateegia

 

Linnaeelarve finantsmudeli rakendamine (üleminek tekkepõhisele raamatupidamisele ja tootepõhisele finantsjuhtimisele). Linna investeerimisvõime taastamiseks keskenduda tegevustele, mis võimaldavad pikaajaliselt madalat tegevuskulude kasvu ja/või leida olulisel määral täiendavaid tuluallikaid.

Hetkel toimib linna ühtse majandustarkvara SAP keskkonnas 280 asutuse pearaamatut, mille baasil on võimalik operatiivselt koostada finantsraamatupidamise aruandeid,

Seniste eraldiseisvate raamatupidamisüksuste asemele 24 linna ametiasutuses ja lisaks 255 hallatavas asutuses on seisuga 1. jaanuar 2007 loodud linna raamatupidamisorganisatsioon, mis on koondatud linna 23 ametiasutuse tasandile. Raamatupidamise organisatsiooni tsentraliseerimise ja ühtse finantsinfosüsteemi juurutamisega on oluliselt kasvanud majandusarvestuse kvaliteet, mida näitab kasvõi see, et viimastel aastatel on linna majandusaasta aruanded kinnitatud linna audiitori poolt märkusteta ning esitatud ka Riigi Raamatupidamise Toimkonna konkursile “Finantsaruandluse lipulaev“.

Olulisemad saavutused raamatupidamisarvestuse korrastamise valdkonnas on alljärgnevad:

·        ümberkorralduste käigus on korrastatud rollijaotust erinevate majandusarvestuse valdkondade spetsialistide vahel;

·        on tekkinud paremad võimalused ühtseks metoodiliseks juhendamiseks seoses majandusarvestusega tegelevate töötajate selgemate funktsioonide tekkega;

·        kõik linna majandustehingud on jälgitavad reaalajas ning raamatupidamiskanded kajastuvad nende tegemise hetkel ka eelarve täitmise andmetes ning on seeläbi koheselt kasutatavad ka juhtimisinformatsiooni tootmiseks.

Finantsjuhtimise mudeli eelarvestamise funktsiooni peamiseks eesmärgiks oli eelarvestamise viimine tasemele, mis toetab linna eesmärkide saavutamist.

Selleks nähti ette juurutada linnas tootepõhine eelarvestamine, mis aitaks paremini saavutada linna eesmärke vastandina seni kehtinud asutusekesksele eelarvestamisele. Eelarveprotsess tuli muuta paindlikumaks ja üheselt mõistetavaks. Eelarve täitmise informatsioon tuli muuta avalikuks ning ajaliselt kiiremini kättesaadavaks juhtimisotsuste tegemiseks kõikidel tasanditel. Eelarve struktuur tuli muuta paindlikumaks.

Alates aastast 2001 koostatakse linnas eelarvestrateegiat, mida uuendatakse iga aasta. Eelarvet koostatakse tekkepõhisest arvestusprintsiibist lähtudes alates 2004. aastast ning tootepõhiselt täies mahus alates 2007. aastast. Linna eelarvekorraldust käsitlevad õigusaktid kehtestati aastal 2003.

Ressursijuhtimise peamiseks eesmärgiks finantsjuhtimise mudeli raames oli viia rahavoogude juhtimine tasemele, mis toetab linna eesmärkide saavutamist, juurutada uus investeerimis- ja laenuhaldus ning uued rahavoogude juhtimise protseduurid.

Uue investeerimis- ja laenuhalduse raames loodi esmalt vastavat valdkonda reguleerivad õigusaktid: 2001. aastal kinnitati volikogu poolt Tallinna linna rahaliste vahendite haldamise kord ning 2003. aastal Tallinna linna laenude võtmise ja haldamise kord. 

Linna rahavoogude juhtimise reguleerimiseks koostati Tallinna linna kassalise teenindamise kord 2004. aasta alguses. Nimetatud korraga sätestati linna kontsernikonto struktuur, kontode avamise ja sulgemise reeglid, reguleeriti väljamaksete tegemist ning nende piiramist ja kinnitati rahavoogude prognooside vormid ning esitamise tähtajad. Korrastati linna kontsernikonto struktuuri, vähendades oluliselt kontode arvu. Järk-järgult mindi üle tsentraalsele makseliiklusele, mis tähendas, et kõik linna maksed hakkasid toimuma läbi linnakassa. Lisaks arendati linnas viitenumbrite süsteem ning linna teenuste eest otsekorraldusega tasumise võimalus kõikides kohalikes suuremates ja väiksemates pankades.

Finantsjuhtimise infosüsteemi juurutamise eesmärgiks oli aidata kaasa linna finantsjuhtimise eesmärkide saavutamisele ja finantsteenuste kvaliteedi parandamisele tarkvaralise lahenduse abil.

Eelarvest kinnipidamine on automaatselt tagatud.

Operatiivne aruandlus ja otsuste tugi reaalajas.

Raha juhtimine efektiivsem, suuremad finantstulud.

Müügi-, ostu, kinnisvara halduse protsessidel on uus automatiseerituse tase.

One entry andmesisestus, usaldusväärsem lõpptulemus.

Loogilisem tööjaotus ja efektiivsem töövoog.

Ühtsed töörutiinid ja kõrgem töökvaliteet.

Infotehnoloogiline lahendus põhineb standardtarkvaral mySAP Business Suite.

Organisatsioonilises vaates rakendati infosüsteemi linnaorganisatsioonis kahes etapis:

·        grupp A kokku 45 asutust – finantsteenistus, 20 ametiasutust (sh 8 linnaosa valitsust) ja 25 hallatavat asutust;

·        grupp B kokku 234 asutust – 4 ametiasutust ja 230 hallatavat asutust.

2.6 Linnarahanduse ja -juhtimise strateegia

 

Taastada linna investeerimisvõime oma tuludest, leida ja rakendada meetmed investeeringute jätkamiseks tasemel 500 mln krooni aastas lähiaastatel, saavutada eelarve tasakaal aastaks 2007, vabaneda eelarvevõlast aastaks 2015. Vajalik otsida täiendavaid vahendeid.

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: optimaalse struktuuriga laenuportfell, mis arvestab linna maksevõime ja finantseeritavate investeeringute elueaga, finantsriskide juhtimine, vabade rahaliste vahendite paigutamine maksimaalse finantstulu teenimiseks õigusaktidega kehtestatud riskipiirangute raames, rahavoogude võimalikult täpne planeerimine (meede: optimaalne rahavoogude juhtimine).

 

Tallinna eelarvestrateegia:

Tulenevalt vajadusest tagada keskpikas perspektiivis linna eelarvepoliitika jätkusuutlikkus on Tallinnas koostatud alates 2001. aastast iga-aastaselt linna eelarvestrateegia. Eelarvestrateegia hõlmab nelja eelseisvat eelarveaastat. Keskpikk planeerimine võimaldab keskenduda pikemaajalistele arengueesmärkidele, kavandada tulemuslikumalt nende elluviimiseks vajalikke ressursse ning muuta konkreetse eelarveaasta eelarveprotsessi läbipaistvamaks, seostades seda linna pikemaajaliste sihtidega.

Linna strateegilistest eesmärkidest lähtudes on strateegias koostatud linna eelarve tulude prognoos ja määratletud kavandatavate kulude ja investeeringute mahud ning linna laenustrateegia. Arvestades linna majandustegevuse suurt sõltuvust väliskeskkonna mõjudest, uuendatakse strateegiat iga-aastaselt, et viia prognoosid kooskõlla üldiste muutustega Eesti majandus- ja fiskaalkeskkonnas.

2.6 Linnarahanduse ja -juhtimise strateegia

 

Linna avalike teenuste osutamise kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine,  internetipõhiste e-teenuste osakaalu oluline laiendamine ja andmete ristkasutamise võimaldamine. Tagada teenuste kvaliteedi tõus ja linna avalike teenuste kättesaadavuse paranemine, teenuste osutamise kohtade arvu suurendamine. Selleks luua linnavalitsuse poolt osutatavate teenuste kvaliteedistandardid ja viia sisse andmete ristkasutus, töötada välja ja juurutada teenuste kvaliteedi mõõtmise metoodika, laiendada linna avalike teenuste kättesaadavust teenindussaalides ja Interneti teel, e-teenuste oluline laiendamine ja teenuste muutmine kliendikesksemaks, rakendada kaasaegseid kvaliteedijuhtimise metoodikaid. Tagada tõhus, usaldusväärne ja turvaline linnavalitsuse ja  -ametiasutuste sise- ja väliskommunikatsioon. Parandada linna avalike teenuste kättesaadavust, sh standardiseerida avalikud teenused ja töötada välja ning rakendada e-teenused. Vahenditeks kaasaegse internetikommunikatsiooni ja elektroonse dokumendihalduse laiem rakendamine ja  propageerimine linnavalitsuses. Usaldusväärsete integreeritud funktsionaalsete andmebaaside loomine, sh andmete sisestamine andmebaasidesse ühekordselt, andmete tekke hetkel. Koostöö riigi registritega funktsionaalsete andmebaaside arendamisel ja andmete usaldusväärsuse tagamisel. Koostöö linna haldusterritooriumil paiknevate tehnovõrkude valdajatega ühtse usaldusväärse geoinfosüsteemi loomisel ja juurutamise. Luua eeldused turvalisele ja kiirele andmeedastusele linnavalitsuses kaasates väliseid inforessursse (sh riigi registrid ja andmebaasid, partnerettevõtete andmebaasid). Tagada infrastruktuur linna avalike teenuste pakkumiseks elektroonilistes jaotuskanalites, luues täiendavaid võimalusi digitaalallkirja ja ID-kaardi kasutamiseks ning 360° teeniduskontseptsiooni rakendamine. Tagada ametnikele tööülesannete täitmiseks vajalikud infotehnoloogilised vahendid ning arendada välja infosüsteemide kasutusoskused.

2008 võeti vastu „Tallinna avalike teenuste edasiarendamist tagava infotehnoloogilise keskkonna arengukava 2008-2013“.

Tallinnal on uus veebileht.

Loodud teenuste infosüsteem Tallinna veebilehel ja suur osa teenustest on saadaval Tallinna veebilehe vahendusel, erinevad linna infosüsteemid (väärteoasjade register, Jäätmevaldajate register, Tallinna kinnistute kultuurilooliste ja arhiiviandmete infosüsteem jne) on liidestatud X-teega. Riigiportaalis on käivitatud kolm viienda taseme e-teenust (lapse ühekordne sünnitoetus, sünnipäevatoetus ja sporditegevuse toetamise klubi määramine).

ID-kaardi ja Mobiil-ID laiem rakendamine.

E-parkimise käivitamine.

Liitumine programmiga “Arvutikaitse 2009“ .

Linnateenistujatele on tagatud tööks vajalik infrastruktuur ja vajalike riigi registrite kasutamine, alustatud on dokumendihaldussüsteemi liitumist Dokumendivahetuskeskusega. Aastast 2009 võetakse täielikult kasutusele digitaalne dokumendihaldussüsteem. Toimub arvutikoolituste korraldamine (raamatukogude ja päevakeskuste kaudu, linnateenistujatele õppeklassis)

2009. aastal valmivad viienda taseme e-teenused: mittetulundustegevuse toetus, pensionäride hinnatõusu kompenseerimine, esmakordselt kooli mineva lapse toetus, ID pileti laiendused, e-koolitervishoid, avaldustele ja märgukirjadele vastamine.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: linna ametiasutuste ühtse IT infrastruktuuri loomine ja arendamine, IT tugiteenuse organiseerimine linna ametiasutustele, infosüsteemide haldamine ja nende kasutuseks tehnilise toe pakkumine, koostöö jätkamine riigi infosüsteemide arendajate ja haldajatega, Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna Linnavalitsuse istungite infotehnoloogiliste audio- ja videosüsteemide jätkuv arendamine, et tagada linnajuhtimise läbipaistvus, dokumentide digitöötlemine, IKT varustuse tagamine raamatukogudes, et oleks võimalik elanikele arvutikoolitusi korraldada ning e-teenuste punktide arendamine, linna avalike ja e-teenuste kasutamise konsultatsioonide võimaldamine raamatukogudes, linna koolitervishoiu infosüsteemi loomine ja liidestamine riigi digiloo infosüsteemiga, riigi ja kohalike omavalitsuste ühisprojektide algatamine ja nendes osalemine, linna ametiasutuste IT arengustrateegia loomine, uuendamine ja elluviimine (meede: IT infrastruktuuri ja IT-teenuste arendamine linna teenistujate teenindamiseks). Linna veebilehtede arendamine, e-teenuste väljatöötamine, e-teenuste tutvustamine elanikele Internetis ja traditsiooniliste meediakanalite vahendusel, e-teenuste osutamise uute kanalite ja üksiklahenduste arendamine, ID-pileti kasutusala laiendamine enamikule linna poolt müüdavatele piletitele, ID-pileti kasutamise võimaluse loomine Tallinna külalistele, kellel ei ole Eesti ID-kaarti, Tallinna ID-pileti ja teiste omavalitsuste (eelkõige Harjumaa ja Helsingi regioon) ning erasektori (eelkõige massiürituste korraldajad) piletisüsteemide integreerimisele kaasa aitamine, Tallinna Televisiooni kanalil e-teenuste pakkumise platvormi väljaarendamine (meede: e-teenuste arendamine ja võimaluste tutvustamine elanikkonnale).

 

Tallinna avalike teenuste edasiarendamist tagava infotehnoloogilise keskkonna arengukavas 2008-2013 on sätestatud järgmised tegevused: teenuste tegevuskavade väljatöötamise protsessi loomine, teenuste registri edasiarendus ja selle kasutamise koolitus, osutatavate teenuste hindamine e-teenuste keerukuse skaalal ja selle info kandmine teenuste andmebaasi, teenuste arendamise aluseks olevate protsesside analüüs, kirjeldamine ja modelleerimine, vastavate standardite ja kordade väljatöötamine, e-teenuste standardite väljatöötamine, digitaalne dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtt, iga-aastase e-teenuste tegevuskava väljatöötamine, e-teenuste tehnoloogilise raamistiku väljatöötamine, e-teenuste sisseostmine, GISi juurutamine, e-teenuste kasutamisega seotud meetrikate kogumiseks vajalike tehnoloogiliste vahendite loomine/hankimine, e-teenuste realiseerimine ja e-teenustega seonduvate  ideekonkursside korraldamine (teenuste  arendamine  e-teenusteks). Uued e-kanalid ametnikega suhtlemiseks,  ID-kaardi ja Mobiil-ID laiem rakendamine,  uute andmeedastuskanalite ja esitluskihtide loomine e-teenustele (e-teenuste kanalid). Reeglite väljatöötamine ja protsesside defineerimine uute linna andmekogude asutamiseks, linna infosüsteemide andmekogude koosvõimele seatavate nõuete ajakohastamine, linna registrite semantiline kirjeldamine, vajalike standardlepingute jt dokumentide väljatöötamine linna registrite ja andmekogude andmeteenuste osutamiseks X-tee kaudu, andmeturbemeetmete rakendamine, arvutitarkvara ja süsteemiplatvormide ühtlustamine, ESB juurutamine, linna registrite liidestamine X-teega, linna registrite arendamine ristkasutuse tagamiseks, klassifikaatorite korrastamine, riigi registreid osaliselt dubleerivate registrite liitmine riigi registritega, infosüsteemide integratsioon SAPiga (infotehnoloogilise keskkonna arendamine). Noorte ja teiste linnakodanike veebipõhise teavitussüsteemi parendamine ning veebi riiklike nõuetega vastavusse viimine, SEO rakendamine veebis, veebi sisu ja keskkonna ettevalmistamine personaliseerimiseks (veebi arendamine).

2.6 Linnarahanduse ja -juhtimise strateegia

 

Tallinnale pealinna seaduse koostamine.

Tallinna Linnavolikogu 23. märts 2006 otsusega nr 89 "Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Riigieelarve seaduse muutmiseks" esitati Vabariigi Valitsusele ettepanek tuua seadustes välja Tallinna linna erisused ehk reguleerida Tallinna kui teistest Eesti valdadest ja linnadest erineva kohaliku omavalitsuse üksuse ning pealinna staatus nii juriidilisest kui ka majanduslikust aspektist.

Tallinna kui pealinna ja teistest omavalitsusüksustest erineva omavalitsuse staatust pole seadusega kehtestatud.

Tallinn on omapoolsed seadusemuudatusettepanekud Vabariigi Valitsusele esitanud, Siseministeerium Tallinna ettepanekutega ei nõustunud. Tallinna eristaatuse reguleerimine sõltub Vabariigi Valitsusest ja Riigikogust.

 

 

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevused strateegias

Korraldatud ja planeeritud tegevused

2.2 Kultuuri- ja turismistrateegia

 

Vanalinna ja kesklinna avamine merele.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet läbi planeeringute soodustab ranna-äärsete alade ja eriti kesklinna arendamist ja avamist merele.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Vanalinna ja kesklinna avamine merele, kvaliteetse linnaruumi loomine vanalinna ümbrusesse (meede: linna kui tervikliku turismitoote arendamine).

2.4 Sotsiaalse heaolu strateegia

 

Linna planeerimisel arvestatakse linnaehitusliku turvaaspekti (hoonetevahelise ruumi arendamine õuealaks, majadevaheliste läbisõitude piiramine, mänguväljakute rajamine, parkimise korraldamine, jalakäijate piirkonnad  jm arhitektuurilised ja linnaplaneerimisalased lahendused).

Toimub tasakaalustatud elamupiirkondade ja kvaliteetse elukeskkonna arendamine.

 

Tallinna arengukava 2009-2027: Planeerimistegevuses teadmistepõhisuse, strateegilisuse ja lahenduste süsteemsuse suurendamine, naaberomavalitsustega tehtava koostöö oluline laiendamine ning arendajate kaasamine, et tagada Tallinna linnastu tasakaalustatud areng.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Planeeringute koostamise korraldamine, uuringute teostamine planeeringute koostamisel, pidev statistika ja kinnisvaratrendide jälgimine ning analüüsimine, elanikkonna teavitamine kehtestatud üld- ja teemaplaneeringute sisust, planeeringute strateegilise keskkonnamõju hindamiste korraldamine (meede: linna tasakaalustatud arengut toetava üld- ja teemaplaneeringute süsteemi väljaarendamine ja uuendamine).

Detailplaneeringute koostamine linna asutuste ja infrastruktuuriobjektide arendustöödeks, teiste füüsiliste ja juriidiliste isikute huvides menetletavate detailplaneeringute koostamise korraldamine (meede: detailplaneeringute menetlemine).

2.5  Elukeskkonna (linnaplaneerimise, -ehituse ja –arhitektuuri, elamumajanduse ja kommunaalmajanduse) arendamise strateegia

 

Suuremad ja olulisemad planeeringud peavad lõppema teostatavuse analüüsi ja rakenduskavaga. Lisaks planeeringu realiseerimise ehitusmaksumusele peab olema arvutatud ka kasutusmaksumus, eeldatav kasutusiga ning kõik keskkonnakulud. Oluline, et toimuks pidev ning põhjalik analüüs ja hindamine olemasoleva infrastruktuuri kasutamispotentsiaalist enne, kui otsustatakse planeerida ja ehitada uut.

2.5 Elukeskkonna (linnaplaneerimise, -ehituse ja –arhitektuuri, elamumajanduse ja kommunaalmajanduse) arendamise strateegia

 

Linnaplaneerimise- ja arhitektuuri- ning eluaseme- ja maapoliitika sõnastamine. Sisulise linnaplaneerimisega tegeleva meeskonna loomine, kes esmajärjekorras suudab käivitada vajaliku analüüsi- ja monitooringusüsteemi, täiendada ja edasi arendada linna üldplaneeringut ning teostada vajalikud teema- ja osaüldplaneeringud.

Eesmärk on täidetud ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametis on loodud üldplaneeringute osakond.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Planeeringute koostamise korraldamine, uuringute teostamine planeeringute koostamisel, pidev statistika ja kinnisvaratrendide jälgimine ning analüüsimine, elanikkonna teavitamine kehtestatud üld- ja teemaplaneeringute sisust, planeeringute strateegilise keskkonnamõju hindamiste korraldamine (meede: linna tasakaalustatud arengut toetava üld- ja teemaplaneeringute süsteemi väljaarendamine ja uuendamine).

Detailplaneeringute koostamine linna asutuste ja infrastruktuuriobjektide arendustöödeks, teiste füüsiliste ja juriidiliste isikute huvides menetletavate detailplaneeringute koostamise korraldamine (meede: detailplaneeringute menetlemine).

 

 

Tallinna Maa-Ameti tegevused strateegias

Korraldatud ja planeeritud tegevused

2.1 Tallinna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise strateegia

 

Linna arengu ja ettevõtluse arengu seisukohalt on oluline lõpule viia omandi- ja maareform Tallinna territooriumil: lähitulevikus saada linna käsutusse seni reformimata maad, mis on vajalikud linna arenguks, sealhulgas munitsipaliseerida rannaalad, mis on olulised Tallinna kui mere(turismi)linna arenguks.

Seisuga 01.01.2004 oli linna omandis munitsipaalmaad 8,1% linna territooriumist. Reformimata riigimaa moodustas 51%.

Seisuga 01.01.2005 oli linna omandis munitsipaalmaad 9% linna territooriumist. Reformimata riigimaa moodustas 44,7%.

Seisuga 01.01.2006 oli linna omandis munitsipaalmaad 9,7% linna territooriumist. Reformimata riigimaa moodustas 51%.

Seisuga 01.01.2007 oli linna omandis munitsipaalmaad 11,5 % linna territooriumist. Reformimata riigimaa moodustas 41,8%.

Seisuga 31.07.2008 oli linna omandis munitsipaalmaad 20,2% linna territooriumist. Reformimata riigimaa moodustas 33,5%. 2008. aastal on maa munitsipaliseerimiseks taotlusi esitatud 194 ha maale.

Väikeettevõtluse arendamiseks on Tallinna linn võõrandanud AS-le Lasnamäe Tööstuspark Betooni tn 6b kinnistu jagamisel tekkinud äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistud. Tallinna linn on korduvalt munitsipaalomandisse taotlenud Suur-Sõjamäe tn 29b maatükki, mis on vajalik väikeettevõtluse arendamiseks. Keskkonnaministeerium on 01.08.2008 andnud nõusoleku maa munitsipaalomandisse andmiseks. Taotlus on maavanemale esitatud 01.09.2008.

Kehtestatud planeeringute alusel taotletakse munitsipaalomandisse koolide, lasteaedade jm haridusobjektide ehitamiseks vajalik maa. Tallinna linna omandis on lasteaedade ehitamiseks vajalikud maatükid (Kose tee 58, Rännaku pst 28, Padriku tee 10, Lepiku tee 19/ Kirilase tn 2). Munitsipaalomandisse andmise taotlus on ettevalmistamisel Mooni tn 115 maa kohta, kuhu on kavandatud noortekeskuse rajamine.

Tulenevalt riigi maakatastri andmetest on seisuga 31.07.2008 eraomandis 35%, munitsipaalomandis 20% ja riigi omandis 13% Tallinna linna territooriumist. Omandi- ja maareformi käigus saavutatakse munitsipaalmaa osakaal linna maabilansis aastaks 2012 – 36%.

2008. aastal on esitatud munitsipaliseerimise taotlusi* 194 ha maale, sellest 8 ha hoonestamata maale, 4 ha ehitiste alusele maale, 70 ha haljasmaale ja 112 ha tänavate maale. Maavanema ja Vabariigi Valitsuse korraldustega on munitsipaalomandisse antud 113,6 ha maad, sellest 1,4 ha hoonestamata maad, 10,4 ha ehitiste alust maad, 21,2 ha haljasmaad ja 80,6 ha tänavate maad. Maa munitsipaalomandisse andmise taotlused arenguks vajaliku maa osas on võimalik esitada kehtestatud planeeringute alusel.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: omandi- ja maareformi lõpetamine, avalikult kasutatava tänava-, haljas- ja metsamaa, parkide, kalmistute, botaanikaaia ning rannaalade, järvedealuse ja sanitaartsooni maa munitsipaliseerimine, linnale kuuluvate ehitiste kruntide munitsipaliseerimine, sh linnamüür ja tornid, kehtestatud planeeringute alusel linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maa munitsipaliseerimine, sh munitsipaalelamute, haridus-, sotsiaal- ja kultuuriasutuste ehitamiseks, elurajoonide teenindamiseks, teede ja infrastruktuuri rajamiseks, spordi- ja puhkerajatiste ja mänguväljakute rajamiseks, väikeettevõtluse ja tootmise arendamiseks (meede: linna arengu vajadustest lähtuv maakorraldus).

2.3 Hariduse ja noorsootöö strateegia

 

Maa-alade broneerimine ja uute objektide rajamine linlaste ühiskasutuse objektideks, maa munitsipaliseerimine.

2.5 Elukeskkonna (linnaplaneerimise, -ehituse ja –arhitektuuri, elamumajanduse ja kommunaalmajanduse) arendamise strateegia

 

Linnale maa munitsipaliseerimine. Eesmärgiks saada linnas 50% maa omanikuks.

2.6 Linnarahanduse ja –juhtimise strateegia

 

Riigilt maa munitsipaliseerimine ja arendustegevuses linnavalitsuse mõju suurendamine linnaruumi kujunemisele, nt munitsipaalelamufondi kujundamises kohaliku omavalitsuse rolli kasv.

 

 

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti tegevused strateegias

Korraldatud ja planeeritud tegevused

2.4 Sotsiaalse heaolu strateegia

 

Munitsipaalpolitsei arendatakse välja operatiivteenistuseks, tagamaks linna turvalisust esmatasandil.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet eraldiseisva ametina loodi 2007.

Munitsipaalpolitsei on korrakaitseüksus Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses. Munitsipaalpolitsei tegevusvaldkondadeks on osalemine avaliku korra tagamisel, järelevalve teostamine linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle, häiritud liikluse korral ajutine liikluse reguleerimine ja sisevalve üksuse ülesannete täitmine Tallinna haldusterritooriumil.

Alates 01.07.2008 tegeleb Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ühistranspordi sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrolli ja alates 01.01.2009 taksonduse järelevalve teostamisega.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Ühistranspordi- ja taksoteenuse kvaliteedi parandamine (meede: linna kui tervikliku turismitoote arendamine).

 

 

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tegevused strateegias

Korraldatud ja planeeritud tegevused

2.4 Sotsiaalse heaolu strateegia

 

Sotsiaalprobleemide tekke ennetamine. Ennetustegevus sotsiaalalal aitab vähendada inimeste hulka, kes vajavad kalleid tugiteenuseid ja toetusi. Õigeaegne märkamine, probleemide teadvustamine, sekkumine, elukvaliteedi parandamine. Ennetustegevuste põhirõhk on tööl laste, noorte ja peredega. Kultuuri, rassi, rahvusliku omapäraga seonduvad konfliktide teadvustamine, ennetustöö  ja valmisolek.

Vastu võetud „Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008–2015“.

Linnaosades on tööl tervisedendus spetsialistid.

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Tervislike eluviiside propageerimine, tervist edendavate võrgustike loomine ja tegevuse koordineerimine, teadlikkuse tõstmine haiguste, sh nakkushaiguste ennetamisest, meelemürkide kasutamise ennetamisele suunatud tegevus, riskikäitumise vähendamine süstivate narkomaanide seas, lastele ja noortele suunatud ennetustöö haiguste riskitegurite vähendamiseks, AIDSi/HIVi nõustamisteenuse toetamine (meede: tervisedendustöö Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008–2015 alusel).

Koolide koostöö linnaosade terviseedendajatega Tallinna rahvastiku tervise arengukava elluviimiseks, koolituspäevade korraldamine koolieelsete lasteasutuste tervishoiutöötajatele laste tervisehäirete ennetamise, laste liikumisaktiivsuse tõstmise ja õnnetusjuhtumite esmaabi küsimustes (meede: koolitervishoiu edendamine).

2.4 Sotsiaalse heaolu strateegia

 

Sotsiaalse kaasatuse strateegia, st tõrjutuse vältimine. Luua tingimused sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks, mis aitavad vähendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riske ning tuua heitunuid tagasi inimväärsesse ellu. Sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks parandada elanikkonna informeeritust.

Käivitatakse sotsiaalmajutusüksused aadressidel Kauge tn 4 (75 voodikohaga, koos väikse sauna ja pesumajaga) ja Paljassaare tee 35 (ca 40-50 kohta). Alustatakse uute sotsiaalmajutusüksuste projekteerimist.

 

 

2007

2008

2009

Sotsiaalmajutusüksuste arv

2 tk

2 tk

4 tk

Majutuskohtade arv

252 tk

252 tk

336 tk

Tegelikult täidetud majutuskohtade arv

 

246 tk

 

246 tk

 

320 tk

Majutuspäevade arv (isikute arv x majutuspäevade arv)

 

89590 tk

 

89590 tk

 

116800tk

Saunateenuse kasutuskordade arv

0

2400 tk

2400 tk

2.4 Sotsiaalse heaolu strateegia

 

Eesmärgiks kindlustada eakatele eneseväärikust säilitav elustandard, mis võimaldab iseseisva eluga toime tulla ja emotsionaalse rahulolu, tagab teiste earühmadega võrdse positsiooni ühiskondlikus elus. Enam tähelepanu pööratakse avahooldusele ja suureneb asutustes osutatavate teenuste maht (päevahoid, rehabilitatsioon, ööpäevaringne hooldus). Linna avalike teenuste pakkumisel arvestatakse eakate inimeste erivajadusi.

Eakatele osutatakse järgnevaid avahooldusteenuseid: koduteenused, koduõendus, häirenuputeenus, dementsuse sündroomiga isikute päevahoid, päevakeskuse teenused. Häirenuputeenust laiendatakse erinevatele sihtgruppidele, olemasolevate linnaosade päevakeskuste juurde rajatakse asumikeskseid filiaale.

Igal aastal suurendab linn ööpäevaringse hoolduse mahtu. Linn osutab teenust Iru Hooldekodus ja ostab teenust ~60 hooldekodust üle Eesti (kokku tasub linn osaliselt ~940 isiku hoolduskulud).

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Eakate eluruumide kohandamise korraldamine, päevakeskuse teenuse osutamise korraldamine, häirenuputeenuse osutamise korraldamine, koduteenuste osutamise korraldamine (meede: eakate toimetulekut soodustavate teenuste osutamine). Päevahoiuteenuse osutamise korraldamine dementsuse sündroomiga inimestele (meede: eakate inimeste perekondadele toetavate teenuste osutamine). Üldhooldekoduteenuse osutamise korraldamine, Iru Hooldekodu kompleksi renoveerimine (meede: eakate ööpäevaringne hooldamine üldhooldekodus).

2.4 Sotsiaalse heaolu strateegia

 

Töö tegemist väärtustavate positiivsete väärtushinnangute kujundamine. Isikutele, keda ei ole võimalik tööellu integreerida, luua alternatiivsed töötamis- ja tegutsemisvõimalused.

Renoveeritud ruumid aadressil Alasi 4 ja 6 ning Lina 5 ESF osalusega projekti „Põhja-Tallinna tööharjutuskeskuse väljaarendamine“ raames. Soetatud mööbel, seadmed, elektroonika praktilise tööharjutuse, nõustamisteenuse ja auditoorse õppetöö läbiviimiseks. Täisfunktsionaalsuse saavutamisel on keskus võimeline teenindama aastas 120-170 inimest.

Alates 2009. aastast on kavas ra kendada uus välisprojekt samasuguse keskuse loomiseks Lasnamäele.

2.4 Sotsiaalse heaolu strateegia

 

Võrgustiku loomine protsesside juhtimiseks riigi, linna, linnaosade, linnaasutuste, kolmanda sektori ja elanikkonna esindajatega. Kolmanda sektori aktiviseerimine linnale vajalike avalike teenuste osutamiseks. Arendatakse välja sotsiaalteenuste erinevate toetusvormide, ravi- ning ennetustegevuse võrgustik koostöös vabatahtlike ja kolmanda sektori esindajatega (supiköögid, öömajad, turvakodud, alkoholismi ning narkoennetus- ja ravikeskused, kriisiabi, usaldus- ja nõuande telefonid jne).

Koostöövõrgustik riigi, linna, linnaosade, linnaasutuste, kolmanda sektori ja elanikkonna esindajatega toimib. Näiteks koos kolmanda sektori esindajatega on korraldatud ühiseid üritusi kodutute toitlustamiseks.

2.4 Sotsiaalse heaolu strateegia

 

EL-i struktuurifondide kaasamine erinevatesse projektidesse, osalemine EL-i koostööprojektides kuritegevuse ennetamiseks, kaasatakse väliseksperte. EL-i struktuurifondide kaasamine erinevatesse projektidesse sotsiaalselt tõrjutud isikutele (toimetulekutoetusest elavad tööealised isikud, vangist vabanenud, psüühikahäirega inimesed jt) tööharjumuste taastamiseks ja kujundamiseks, toimetulekuoskuste õpetamiseks, ühiskondliku aktiivsuse  suurendamiseks.

Tallinna Laste Turvakeskuses on avatud täiendavad kohad sõltuvus- ja käitumishäiretega lastele. Kokku on kohti 40.

2.4 Sotsiaalse heaolu strateegia

 

Ühiskonna laialdane informeerimine sotsiaalsest olukorrast linnas, olemasolevatest toetustest ja teenustest ning nende kättesaamisest laialdasem teavitamine.

Lastele ja peredele on käivitatud laste abi- ja infotelefon, laste muretelefon, lastele on kolm varjupaika  ja emadele lastega kaks varjupaika. Lisaks toetab linn naiste kriisikodu, mida peab mittetulundusühing.

 

 

Tallinna Spordi- ja Noorsooameti tegevused strateegias

Korraldatud ja planeeritud tegevused

2.3 Hariduse ja noorsootöö strateegia

 

Lisaks õppetööle laiendada koolides huvihariduse, noorsoo- ja sporditöö võimalusi. Läbirääkimised naaberomavalitsustega laste spordi- ja huviringidesse kaasamisest. Noorte huvitegevuse, harrastus- ja saavutusspordi tegelemisvõimaluste laiendamine ning soovijatele osavõtutingimuste võimalikult maksimaalne tagamine. Teave hariduse, spordi- ja noorsootöö võimalustest teha Internetis kättesaadavaks.

Noorte harrastus- ja saavutusspordi võimaluste suurendamine läbi linnapoolse toetuse suurendamise – toetust makstakse vanusrühmale 4-19 aastat, aastal 2007 toetati ca 19 000 ja 2008. a ca 22 000 noore sportimist. Kuna noored harrastavad mitte-formaalse õppimise vormis (klubid ja stuudiod) huvitegevust ka noortekeskustes, on iga uue noortekeskuse avamine samuti võimaluste suurendamine – hiljuti avatud Kopli noortekeskus (2007) ja Järve noortekeskus (2008).

 

Teave noorsootöö võimalustest kättesaadav noorte infoportaalis http://www.taninfo.ee

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Avatud noorsootöö meetodi rakendamine noortekeskustes,  stuudiomeetodi edasiarendamine noortekeskustes, piirkonna noorsootöö korraldamine avatud noortekeskustes, noortekeskuste töö tutvustamine kogukonnas, uute meetodite kasutuselevõtmine noortekeskustes, noortekeskuste renoveerimine,  noortekeskuste varustamine õppetegevuseks vajalike infotehnoloogiliste vahenditega, sh e-õppe keskkonna loomine, uute noortekeskuste avamine, uute noortekeskuste avamine, spetsialiseerunud noortekeskuste väljaarendamine (meede: noortekeskuste võrgustiku väljaarendamine ja seal tegevusvõimaluste pakkumine noortele).

Infokeskuste töö korraldamine, infoürituste korraldamine koolides, noortekeskustes ja avatud üritustena, infotrükiste koostamine ja levitamine, esmase nõustamise ja e-nõustamise arendamine (meede: noorte teavitamine ja nõustamine).

2.3 Hariduse ja noorsootöö strateegia

 

Rahva- ja tervisespordi tähtsuse ja osakaalu suurendamine.

Tallinnas on tervisespordi programm „Tallinn liigub“.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Tervisespordi propageerimine, teavitustöö terviseliikumise vajalikkusest ja võimalustest, terviseradade ja liikumisspordi uuringute tegemine, noorsportlaste terviseuuringute programmi elluviimine, terviseliikumisürituste korraldajate toetamine (meede: tervisespordi edendamine).

 

 

Tallinna Transpordiameti tegevused strateegias

Korraldatud ja planeeritud tegevused

2.5 Elukeskkonna (linnaplaneerimise, -ehituse ja –arhitektuuri, elamumajanduse ja kommunaalmajanduse) arendamise strateegia

 

Ühistranspordi prioriteedi süsteemi arendamine kesklinna liikluskoormuse vähendamise ja inimsõbralikuma linnakeskkonna huvides. Ühistranspordi sõiduradade kehtestamine, osaliselt ühistranspordi poolt juhitavad valgusfoorid. Parkimissüsteemide arendamine, jalakäijate tsoonide laiendamine, jalgrattateede võrgustiku loomine, puhkealade ja tänavate inimsõbralikumaks kujundamine. Parkimistingimuste karmistamine kesklinnas. Ühtse regionaalse (tõmbekeskusega Tallinnas) ehk halduspiire ületava ühtse ühistranspordisüsteemi loomine, ühtse regionaalse ühistranspordi juhtimiskeskuse loomine. Kehtestatakse reeglid ühistranspordi rahastamiseks riigi ja regiooni kuuluvate kohalike omavalitsuste vahel. Arendatakse teenindustaset ja kvaliteeti, rakendatakse turvalisuse abinõusid. Tallinna ja lähivaldade ühtse piletisüsteemi laiendamine.

Tallinna Trammi teostatavusuuring on läbi viidud.

30 ristmikul on ühistranspordile rakendunud prioriteedisüsteem.

Ühistranspordiliinide optimeerimiseks taotleti vahendeid struktuurifondidest, kuid neid ei eraldatud.

Jätkub sõidukipargi uuendamine.

Toimub elektroonse piletisüsteemi edasiarendamine.

Koolibuss on rakendunud kahel suunas neljal marsruudil.

2007 käivitus pargi ja reisi süsteem. Pargi ja reisi parklaid on rajatud neli.

Sõiduõigust tõendavate dokumentide kontroll on üle antud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile.

 

Tallinna arengukavas 2009-2027 on sätestatud järgmised tegevused: Ühistranspordiveo korraldamine, ühistransporti käsitlevate uuringute ja projektide tellimine, linnaosadevahelise rööbastranspordivõrgu laiendamine, koolibussiteenuse arendamine, ühissõidukipargi uuendamine, arvestades puudega inimeste, eakate ja lastega sõitjate vajadusi, piletisüsteemi edendamine, elektroonse piletisüsteemi väljaarendamine, ühistranspordiliinide ja sõidugraafikute optimeerimine, ühistranspordi infrastruktuuri väljaarendamine, sõiduõiguse kontrolli tulemuslikkuse ja ökonoomsuse suurendamine (meede: ühistranspordi liiniveo arendamine ning elanike elu- ja äritegevuse vajadustega vastavusse viimine).

Parkimise korraldamine linna tasulise parkimise alal, parkimiskohtade efektiivne kasutamine sh puuetega inimeste sõidukitele parkimiskohtade arvu suurendamine, "pargi ja reisi" süsteemi arendamine, parkimismajade rajamine äripiirkondadesse koostöös erasektoriga, avaliku tasulise parkimise piirkonna laiendamine linnas (meede: parkimiskorralduse edendamine).

Ühistranspordi- ja taksoteenuse kvaliteedi parandamine (meede: linna kui tervikliku turismitoote arendamine).

 

 

 

 

 

 

 

Inga Skurihhin

Tallinna Linnakantselei arenguteenistuse

arengukavade osakonna peaspetsialist

 

 

VÄLJAVÕTE ÕIGE