Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Ettevõtete töötajate Eestis toimuva täiendusõppe toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord
Tallinna Linnavolikogu 11.12.2008 määrus number 45
Jõustumine:01.01.2009
Kehtetuks tunnistamine:09.11.2012
Redaktsiooni kehtivus:01.01.2011 - 09.11.2012

 Redaktsioonid

AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tvk m 01.11.2012 nr 25, jõustumine 09.11.2012

REDAKTSIOON:

Tvk m 09.09.2010 nr 45, jõustumine 01.01.2011

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

11. detsember 2008 nr 45

 

 

Ettevõtete töötajate Eestis toimuva täiendusõppe toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord

 

 

 

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2 alusel ja kooskõlas Tallinna põhimääruse § 26 lg 1 p-ga 5 ning Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008 otsusega nr 129 “Tallinna arengukava 2009–2027” ja Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008 otsusega nr 135 “Tallinna innovatsioonistrateegia 2009–2013”.

 

 

     

1. peatükk
ÜLDSÄTTED



§ 1.  Kohaldamisala

(1) Ettevõtete töötajate Eestis toimuva täiendusõppe toetuse taotlemise ja menetlemise kord (edaspidi kord) reguleerib Tallinna Ettevõtlusameti (edaspidi ettevõtlusamet) kaudu Tallinnas registreeritud ja tegutsevate ettevõtete töötajate ettevõtlusega seotud erialase täiendusõppeks toetuse (edaspidi toetus) eraldamist ja kasutamist. Kord käsitab ettevõtet kui äriühingut.

(2) Määrust ei kohaldata Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud või Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmistele tegevusaladele:

1) Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane tootmine;

2) jahindus ja seda teenindavad tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 01) ning metsamajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 02) ja seda teenindavad tegevusalad;

3) kalapüük ja vesiviljelus ning neid teenindavad tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 03);

4) joogitootmine, v.a alkoholivaba joogi tootmine, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 11, v.a selle alajagu 11.07);

5) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 12);

6) hulgi- ja jaekaubandus, v.a mootorsõidukite hooldus ja remont (EMTAK 2008, jagu G, v.a selle alajagu 45.2);

7) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K);

8) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);

9) juriidilised toimingud ja arvepidamine, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (EMTAK 2008, jagu M, alajaod 69 ja 73.2);

10) juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008, jagu M, alajagu 70.2), äri-, juhtimis- ja muud täienduskoolitus (EMTAK 2008, jagu P, alajagu 8559);

11) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92).

§ 2.  Toetuse eesmärk

(1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada Tallinna ettevõtjate konkurentsivõimet ja kasvupotentsiaali ning parandada ettevõtjate ja ettevõtete töötajate kutseteadmisi ja -oskusi erialase täiendusõppe kaudu.

(2) Toetuse andmise tulemusena töötavad ettevõttes  ettevõtja pidevalt muutuvatele vajadustele vastava kompetentsiga kvalifitseeritud töötajad, kes suudavad luua suuremat lisandväärtust ning toetavad ettevõtja ärieesmärkide saavutamist.

§ 3.  Mõisted

(1) Määruses kasutatakse mõisteid alltoodud tähenduses:

1) ettevõtja – Eesti äriregistris registreeritud juriidiline isik;

2) mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja – mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele 364/2004/EÜ, millega muudetakse määrust nr 70/2001/EÜ seoses selle kohaldamisala laiendamisega uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile (ELT L 63, 28.02.2004, lk 22–29);

3) projekt – kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse ja kasutatakse;

4) toetuse taotlus (edaspidi taotlus) – vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;

5) toetuse taotleja (edaspidi taotleja) – ettevõtja, kes on esitanud taotluse;

6) toetuse saaja – ettevõtja, kelle taotlus on rahuldatud ja kellega sõlmitakse toetuse leping;

7) omafinantseering – toetuse saaja või teise projektis osaleva isiku rahaline panus projekti eelarvesse, mille hulka arvatakse ainult abikõlblikud kulud;

8) erialane täiendusõpe (edaspidi ka koolitus) – koolitus, mis arendab ettevõtete töötajate kutseteadmisi ning -oskusi, mis on üldjuhul rakendatavad konkreetses tegevusvaldkonnas ning mis on kooskõlas ettevõtja põhitegevusala(de)ga. Koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend;

9) üldkoolitus – koolitus, kus õpitut saab kasutada ka teistes tegevusvaldkondades, so eeskätt ettevõtte juhtimise, majandamise ja töö korraldamisega seotud tegevused (üld- ja tugifunktsioonide juhtimine, töö üldine organiseerimine, finantsjuhtimine ja raamatupidamine, müük ja turundus, personalitöö, kinnisvarahaldus jne) ja kus antakse oskusi, mida saab üldjuhul kasutada muudes ettevõtetes ja tegevusvaldkondades;

10) tasemekoolitus – koolitus, mis võimaldab õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust;

11) õppereis – ettevõtte töötajate või juhatuse liikmete lähetamine teise, väljaspool Tallinna asuvasse organisatsiooni kogemuste ja praktikatega tutvumise eesmärgil. Lähetus peab muuhulgas sisaldama ka sihtkohas toimuvat seminari või koolitust;

12) koolituse läbiviija – taotlejale täienduskoolituse teenust osutav füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik;

13) koolitaja – füüsiline isik, kes koolitust või konsultatsiooni läbi viib;

14) põhitegevusala – ettevõtja majandusaasta aruande müügitulu jaotuse osas loetletud tegevusala (tekst ja/või klassifikaatori kood) Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2008 järgi, mis moodustab vähemalt 10% ettevõtja viimase majandusaasta käibest.

2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED

§ 4.  Kulude abikõlblikkus

(1) Toetus eraldatakse ettevõtte töötajate erialaseks täiendusõppeks Eestis.

(2) Abikõlblike kulude hulka ei arvata:

1) töötajate üldise haridustaseme tõstmisega seotud tasemekoolitust, sealhulgas diplomi-, bakalaureuse-, magistri-, doktori- või doktorikraadi järgne õpe ning muu samalaadne koolitus;

2) töötute koolitust ja ümberõpet;

3) koolitus- ja/või õppereisi samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate puhul ja taotleja organisatsioonisisene koolitust, mille viib läbi organisatsioonisisene koolitaja;

4) seminaridel, foorumitel, konverentsidel, teabe- ja infopäevadel osalemist;

5) töötajate üldkoolitust.

(3) Tarkvarakoolitus on abikõlblik juhul, kui tegemist on tootmiseks või teenuse osutamiseks vajalike seadmete juhtimisega seotud koolitusega või ettevõttega, mille tegevusala on tarkvara kirjastamine(EMTAK 2008, jagu J, alajagu 58.2) või programmeerimine ja konsultatsioonid (EMTAK 2008, jagu J, alajagu 620).

§ 5.  Abikõlblikud kulud

(1) Kõik taotluses sisalduvad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud.

(2) Toetust saab taotleda järgmiste kulude (edaspidi abikõlblikud kulud) katteks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele:

1) koolituse läbiviijale makstav tasu;

2) koolitusel osaleja majutuskulu ning sõidukulu koolituse toimumiskohta ja tagasi alalisse teenistuskohta Eesti Vabariigi piires. Koolitusel osaleja majutuskulu ning sõidukulu hüvitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määruses nr 453 Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord kehtestatud piirmääradele;

3) koolituseks vajalike koolitusmaterjalide, ruumide ja tehnika rentimise ning suulise tõlke teenuse kulud.

(3) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik tõendada, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

(4) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

(5) Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult neid kulusid, mis on tekkinud § 6 lõikes 1 sätestatud abikõlblikkuse perioodil. Kui ettevõtlusamet  teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja vastutav varem tehtud kulutuste eest.

(6) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise hetkeks loetakse vastava majandustehingu tegeliku toimumise hetke.

§ 6.  Abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimise hetkest ettevõtlusametis (alguskuupäev) või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast. Täiendusõppe abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval (lõppkuupäev). Täiendusõppe abikõlbulikkuse periood peab jääma ühte kalendriaastasse.

(2) Täiendusõpe loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale väljamakse tegemist.

§ 7.  Toetuse piirmäärad ja tingimused

(1) Toetuse maksimumsumma on 958,68 eurot ühe koolitatava kohta. Toetuse kogusumma on maksimaalselt 3195,58 eurot.

(Tvk m 09.09.2010 nr 45, jõustumine 01.01.2011)

(2) Toetuse piirmäär on kuni 50% abikõlblikest kuludest ning minimaalne omafinantseerimise määr taotlejale on 50% abikõlblikest kuludest.

(3) Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks.

(4) Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohalike omavalitsuste, Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastamatuid toetusi.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TOETUSELE

§ 8.  Toetuse taotlemine

(1) Toetuse taotlemine toimub voorude kaupa.

(2) Taotluste vastuvõtt ja voorude tähtpäevad kuulutatakse välja ettevõtlusameti juhataja käskkirjaga ning sellest annab ettevõtlusamet teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

(3) Taotlus esitatakse ettevõtlusametile taotlusvormil. Ettevõtlusamet teeb taotlusvormi kättesaadavaks ameti veebilehel ja ettevõtlusameti ettevõtja infopunktis.

(4) Taotlus esitatakse ettevõtlusametile digitaalallkirjaga elektroonilise dokumendina või allkirjastatud paberdokumendina koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.

§ 9.  Nõuded taotlejale

(1) Taotlejaks võib olla äriühing, kes on registreeritud Tallinnas, kelle peamine tegevuskoht on Tallinn ja toetuse abil koolitatavate töötajate peamine töökoht on Tallinnas.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotleja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja;

2) taotlejal ei tohi olla maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla ajatatuse korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud Maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;

3) äriühingust taotleja aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eesti Vabariigis või territooriumil, mis ei ole madala maksumääraga territoorium Tulumaksuseaduse tähenduses, või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;

4) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.

§ 10.  Taotleja kohustused

(1) Taotleja on kohustatud:

1) esitama ettevõtlusameti nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet ja -dokumente nõutud vormis ja tähtajal;

2) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust ning kontrollida esitatud andmete õigsust;

3) teavitama ettevõtlusametit kirjalikult või e-posti teel enne planeeritud tegevuste toimumist projektis nimetatud koolitaja, koolituse läbiviija, koolituse sisu või eesmärgi, tegevuste toimumisaja ja/või -koha või osalejate muutumisest;

4) asjaolude selgumisel viivitamata informeerima ettevõtlusametit kirjalikult kõigist esitatud andmete muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada ettevõtlusametit või taotlejat oma kohustuste täitmisel, sealhulgas taotleja nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, taotleja ümberkujundamisest, tema suhtes pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;

5) viivitamata kirjalikult informeerima taotleja või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;

6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama ettevõtlusametile informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 11.  Nõuded taotlusele

(1) Täiendusõppes peab osalema 1–5 töötajat.

(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente:

1) taotleja koostatud ja koolituse läbiviijale esitatud koolituse lähteülesanne;

2) taotleja arendustegevuste plaan;

3) koolituse läbiviija või koolitaja koostatud koolitusprogramm;

4) osalejate nimekiri, kus on nimetatud osalejate ametikohad ja -ülesanded;

5) koolituse läbiviija litsentsid ja koolitusload (nende nõutavuse korral) ning koolitaja CV, tema kompetentsi tõendavad dokumendid, kui need ei ole interneti teel või muul viisil avalikult kätte saadavad;

6) kui ühelt teenuse pakkujalt ostetakse teenust rohkem kui 6391,16 euro eest, peab taotleja esitama vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja väljastatud sisu poolest võrreldavad teenuse hinnapakkumised (välja arvatud juhul kui turul pole kolme võrreldavat teenusepakkujat või tegemist on seadmetega seotud koolitustega).
(
Tvk m 09.09.2010 nr 45, jõustumine 01.01.2011)

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 12.  Taotluse menetlemine

(1) Ettevõtlusamet teostab taotluse suhtes järgmisi toiminguid: registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamine, taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine, toetuse eraldamine.

(2) Ettevõtlusamet võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist või täiendamist.

(3) Vajaduse korral konsulteerib ettevõtlusamet haruliidu või muu selle valdkonna ettevõtjate ühenduse ja/või spetsialistidega.

(4) Taotluste vastuvõtmine peatatakse ettevõtlusameti juhataja käskkirjaga, kui kalendriaastal rahuldatud taotluste alusel eraldatud toetuste kogumaht on võrdne vastava aasta linna eelarves ettevõtlusametile toetuse eraldamiseks ettenähtud summaga. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab ettevõtlusamet teada üleriigilise levikuga päevalehes ja ameti veebilehel. Sellisel juhul jäetakse rahuldamata ning tagastatakse esitajatele kõik taotlused, mis on esitatud pärast vooru tähtpäeva, aga enne taotluste vastuvõtmise peatamist.

(5) Taotluste vastuvõtmine avatakse ettevõtlusameti juhataja käskkirjaga juhul, kui  linna eelarves nähakse ette täiendavad vahendid toetuse eraldamiseks. Taotluste vastuvõtmise avamisest annab ettevõtlusamet teada üleriigilise levikuga päevalehes ja ameti veebilehel.

§ 13.  Taotluse läbivaatamine, hindamine ja otsuste langetamine

(1) Ettevõtlusamet edastab nõuetele vastava taotluse koos oma hinnangu ja ettepanekuga hindamiskomisjonile otsuse tegemiseks. Hindamiskomisjoni kuulub viis kuni seitse liiget. Hindamiskomisjoni liikmeteks on Tallinna Linnavolikogu, Tallinna Linnavalitsuse, ettevõtluse tugiorganisatsioonide ja ettevõtjate ühenduste esindajad. Hindamiskomisjon on linnavalitsuse alatine komisjon, mille põhimääruse kinnitab linnavalitsus määrusega ja komisjoni koosseisu korraldusega.

(2) Hindamiskomisjon teeb otsused vooru tähtpäevaks laekunud nõuetekohaste taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kolmekümne tööpäeva jooksul alates tähtpäevast.

(3) Kui hindamiskomisjoni otsusel rahuldatud taotlustes taotletud toetuse kogusumma on suurem kui linna eelarves ettevõtlusametile toetuse eraldamiseks ettenähtu summa, koostab hindamiskomisjon rahuldatud taotluste kohta pingerea ja esitab selle ettevõtlusametile koos istungi protokolliga.

(4) Hindamiskomisjoni istungid protokollitakse. Hindamiskomisjoni protokoll on ettevõtlusametile aluseks täiendusõppe toetuse lepingu (edaspidi leping) sõlmimiseks.

(5) Ettevõtlusameti juhataja kinnitab hindamiskomisjoni otsused oma käskkirjaga kolme tööpäeva jooksul arvates hindamiskomisjoni otsuse tegemisest.

(6) Ettevõtlusamet informeerib toetuse taotlejaid hindamiskomisjoni taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusest ning toetuse eraldamisest või eraldamata jätmisest kirjalikult ühe nädala jooksul arvates otsuse tegemisest.

(7) Hindamiskomisjoni taotluse rahuldamise otsus kehtib kaks kuud arvates otsuse tegemise päevast. Selle aja jooksul peab toetuse saaja sõlmima ettevõtlusametiga lepingu.

§ 14.  Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord

(1) Eelistatud on taotlejad, kelle põhitegevusala on seotud järgmiste valdkondadega:

1) kemikaalide ja keemiatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 20);

2) põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 21);

3) muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 23

4) arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 26);

5) elektriseadmete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 27);

6) mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 28);

7) masinate ja seadmete remont ja paigaldus (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 33);

8) veetransport (EMTAK 2008, jagu H, alajagu 50);

9) laondus ja veondust abistavad tegevusalad (EMTAK 2008, jagu H, alajagu 52);

10) telekommunikatsioon (EMTAK 2008, jagu J, alajagu 61);

11) programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused (EMTAK 2008, jagu J, alajagu 62);

12) infoalane tegevus (EMTAK 2008, jagu J, alajagu 63).

(2) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisel võtab hindamiskomisjon arvesse:

1) koolituse sisu ja mõju ettevõtte edasisele tegevusele;

2) koolitusel osaleja eelnevat töökogemust;

3) eeldatavat lisandväärtuse kasvu;

4) eelarve realistlikkust.

§ 15.  Toetuse väljamaksmine

(1) Toetuste kasutamist ja väljamaksmist reguleerib leping. Toetuse tüüplepingu vormi ja selle lisad kinnitab linnavalitsus.

(2) Toetuse maksmise aluseks on toetuse saaja tegelikud õppepraktika läbiviimisel tehtud abikõlblikud kulud.

(3) Toetus makstakse välja pärast toetuse saaja esitatud aruannete (ja muude nõutavate dokumentide) kinnitamist ettevõtlusameti poolt.

(4) Ettevõtlusametil on igal ajal õigus teostada toetuse kasutamise kontrolli, nõuda lisainformatsiooni ja -dokumente õppepraktika läbiviimise ning toetuse kasutamise kohta.

(5) Kui toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt või kui toetuse saaja rikub käesoleva korra või lepingu tingimusi või esitab valeandmeid, on ettevõtlusametil õigus leping ühepoolselt lõpetada, edasine toetuse väljamaksmine peatada ning väljamakstud toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

5. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 16.  Lepingu ja muude projekti dokumentide muutmine

(1) Kui toetuse saaja soovib pärast lepingu sõlmimist teha muudatusi taotluses esitatud projektis, on toetuse saaja kohustatud taotlema ettevõtlusametilt muudatuste heakskiitmist, kui eelarve muudatus on suurem kui 20% eelarve kirje mahust ja samas ei muutu eelarve kogusumma või kui muutub projekti kestus, tegevused või eesmärgid. Iga muudatus, millega kaasneb toetuse saaja omafinantseeringu vähendamine alla lepingus sätestatud määra, tuleb kooskõlastada ettevõtlusametiga.

§ 17.  Aruandlus, kontroll ja dokumentide säilitamine

(1) Toetuse saaja on kohustatud lepingus sätestatud korras esitama aruandeid. Aruannete vormid on lepingu lahutamatud osad.

(2) Toetuse kasutamist kontrollib ettevõtlusamet.

(3) Ettevõtlusametil on igal ajal õigus teostada toetuse sihtotstarbelise kasutamise kontrolli, nõuda lisainformatsiooni ja -dokumente õppepraktika läbiviimise ning toetuse kasutamise kohta.

(4) Toetuste sihtotstarbelise kasutamise kontrollimisel lähtub ettevõtlusamet esitatud taotlusest, lepingu tingimustest, aruannetest ja vajaduse korral kohapealse kontrolli tulemustest.

(5) Ettevõtlusamet korraldab taotluste, nende kohta tehtud otsuste ja toetuse kasutamise aruannete säilitamise.

§ 18.  Õigusakti kehtetuks tunnistamine

Tunnistatakse kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 18. aprilli 2002 määruse nr 27 punktiga 1 kehtestatud “Ettevõttele olulise spetsialisti täiendkoolituse toetuse (stipendiumi) taotlemise ja menetlemise kord”.

§ 19.  Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2009.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees