Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna jäätmehoolduseeskiri
Tallinna Linnavolikogu 30.10.2008 määrus number 36
Jõustumine:06.11.2008
Kehtetuks tunnistamine:01.10.2011
Redaktsiooni kehtivus:17.03.2011 - 01.10.2011

 Redaktsioonid

AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tvk m 08.09.2011 nr 28, jõustumine 01.10.2011

REDAKTSIOON:

Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011
Tvk m 09.09.2010 nr 45, jõustumine 01.01.2011

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

30. oktoober 2008 nr 36

 

 

Tallinna jäätmehoolduseeskiri

 

 

 

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 66 lg-te 2-4, § 67 lg 4, § 68 lg 1, § 69 lg 41, § 71 lg-te 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja lg 3 p 1 ja § 22 lg 1 p 365 ja 366 alusel ning eesmärgiga tagada puhas ja tervislik elukeskkond.

 

 

     

1. peatükk
JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED

1. jagu
Üldsätted

§ 1.  Jäätmehoolduseeskirja eesmärk

(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada Tallinnas jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete kogust ning soodustada nende taaskasutamist.

(2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed) käitlemise korra Tallinna haldusterritooriumil. Eeskirja on kohustatud järgima kõik juriidilised ja füüsilised isikud, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused. Eeskirja kohaldatakse kooskõlas Tallinna linna heakorra eeskirjaga (edaspidi heakorra eeskiri), Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuetega ja teiste linna õigusaktidega.

(3) Jäätmehooldust Tallinnas korraldavad ning kontrollivad Tallinna Keskkonnaamet (edaspidi keskkonnaamet), Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (edaspidi munitsipaalpolitsei), Tallinna Kommunaalamet (edaspidi kommunaalamet) ja linnaosade valitsused vastavalt oma pädevusele.

(4) Informatsiooni Tallinna haldusterritooriumil asuvate jäätmejaamade kohta, ohtlike jäätmete, kasutuskõlbmatute patareide, pakendite ja pakendijäätmete, elektroonikaromude ja vanarehvide vastuvõtupunktide kohta, jäätmeveo piirkondade ja neid teenindavate jäätmekäitlejate kohta ning lähimate nõuetekohaste käitluskohtade kohta annab Tallinna abitelefon 1345, keskkonnaamet, Tallinna linna koduleheküljel www.tallinn.ee asuv veebikaart ning jäätmekäitluskampaania Prügihunt kodulehekülg www.tallinn.ee/prygihunt.

§ 2.  Keskkonnaameti, munitsipaalpolitsei ja linnaosade valitsuste pädevus

(1) Keskkonnaamet korraldab jäätmehooldust ja selle arendamist ning teostab järelevalvet eeskirja täitmise üle.

(2) Munitsipaalpolitsei teostab eeskirja täitmise üle järelevalvet vastavalt oma põhimäärusele ja menetleb väärtegusid.

(3) Linnaosa valitsus korraldab linnaosas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:

1) nõustab linnaosa elanikke ja levitab jäätmeteavet;

2) kontrollib jäätmete liigiti kogumist ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;

3) teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldajate üle;

(Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

4) korraldab linna haljasaladel tekkivate aia- ja haljastujäätmete kogumist ja üleandmist kompostimisväljakule või vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale;

5) korraldab üldkasutatavasse parki, haljasalale, randa vajalikul hulgal jäätmemahutite paigaldamise ja nende regulaarse tühjendamise.

6) kontrollib heakorda linnaosa haldusterritooriumil ja korraldab vajadusel prahistatud alade korrastamist;

7) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu, jäätmete liigiti kogumist ja jäätmekäitlus­toiminguid turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses;

8) määrab linnaosa haldusterritooriumil pakendipunktide asukohad ja paigaldamise tingimused ning kontrollib nende tingimuste täitmist.

§ 3.  Mõisted

(1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;

2) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;

3) aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed, nagu rohi, lehed ja oksad;

4) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistuses (edaspidi Harjumaa keskkonnateenistus);

5) jäätmejaam on sorteeritud jäätmete vastuvõtukoht. Jäätmejaamas vastuvõetavate jäätmete liigid ja jäätmete vastuvõtu tingimused sätestatakse Tallinna linna ja jäätmejaama operaatori vahelises lepingus;

6) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega jäätmekäitleja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti;

7) segapakend on pakend või pakendijäätmed, mida ei koguta selle pakendi materjalist lähtuvalt liigiti eraldi teistest pakendimaterjalidest. Segapakendi mahutisse võib panna sellistest materjalidest pakendeid ja pakendijäätmeid, mille kogumine ei ole korraldatud liigiti eraldi materjalina;

8) pakendipunkt on pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite ja pakendijäätmete mahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Tallinna haldusterritooriumil viibivatele füüsilistele isikutele ning mis pakendimaterjalide liigiti kogumiseks vastab vähemalt eeskirja § 10 lõikes 4 sätestatud nõuetele;

9) jäätmeveo piirkond (edaspidi piirkond) on eeskirjaga kindlaksmääratav ala, kus korraldatud jäätmevedu teostab asjakohase ainuõigusega jäätmekäitleja;

10) ettevõtja eeskirja 2. peatüki tähenduses on isik, kes osaleb korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldataval avalikul konkursil ja esitab oma pakkumise;

11) vedaja eeskirja 2. peatüki tähenduses on ettevõtja, kellele avaliku konkursi tulemusena on antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks konkreetses piirkonnas;

12) olmejäätmete vedamine eeskirja 2. peatüki tähenduses on konkreetses piirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja laadimine jäätmemahutitest vedaja prügiveoauto(de)le, transport ning üleandmine jäätmekäitluskohale;

13) linna ja vedaja vaheline leping eeskirja 2. peatüki tähenduses on leping, millega reguleeritakse Tallinna linna ja vedaja õigused ja kohustused seoses korraldatud jäätmeveoga;

14) (Kehtetu - Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

15) (Kehtetu - Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

16) jäätmeveo teenustasu eeskirja 2. peatüki tähenduses on tasu, mida jäätmevaldaja maksab vedajale paberi ja kartongi, biolagunevate jäätmete, segaolmejäätmete ning suurjäätmete vedamise eest;

17) jäätmeveo teenustasu muutmine on linna ja vedaja vahelises lepingus fikseeritud teenustasu suuruse muutmine eeskirja §-s 35 sätestatud korras;

18) tühisõit eeskirja 2. peatüki tähenduses on vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirja nõuete mittetäitmise tõttu;

19) lisateenus eeskirja 2. peatüki tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida vedaja jäätmevaldajale osutab.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

2. jagu
Jäätmekäitluse korraldamine

§ 4.  Jäätmekäitluse üldnõuded

(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

(2) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.

(3) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda ning segunenud olmejäätmete sortimisel jäätmekäitluskohas tuleb välja noppida vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määruse nr 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” (edaspidi jäätmenimistu) jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:

1) paber ja kartong (20 01 01);

2) pakendid (15 01);

3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga (*) tähistatud jäätmed);

4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);

5) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);

6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01) ning vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);

7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38) ja plastid (20 01 39);

8) suurjäätmed (20 03 07);

9) metallid (20 01 40).

(4) (Kehtetu - Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

(5) (Kehtetu - Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

(6) Jäätmete nõuetekohast käitlemist korraldab jäätmevaldaja.

(7) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.

(8) Jäätmekäitleja tegevus peab olema suunatud jäätmete ladestamise vähendamisele, taaskasutamisele või kahjutustamisele.

§ 5.  Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused

(1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõiguse omaja (hoonestaja). Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) korraldab ehitise omanik. Kinnisasja ja ehitise kui vallasasja omanik ning hoonestaja on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.

(2) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:

1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule;

2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;

3) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama vastavalt eeskirja nõuetele või andma jäätmed eeskirjaga määratud korras üle jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba;

4) piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, ja korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks sõlmima kas ise või volitatud esindaja vahendusel jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama endale kuuluvad või enda valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt kehtivatele nõuetele;

5) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu keskkonnaameti või linnaosa valitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;

6) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmete vedamiseks Harjumaa keskkonnateenistuses. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;

7) omama või üürima eeskirja nõuete kohaselt piisavas koguses jäätmemahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes kõrvuti asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga korterelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks;

8) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;

9) hoidma mahuteid terve ja puhtana ning neid regulaarselt pesema. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;

10) vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras.

(3) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistut ainult linnaosa valitsuse loal ja tingimustel.

(4) Territooriumi haldaja, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõte ja juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja nõuetest.

3. jagu
Jäätmete kogumine ja sortimine

§ 6.  Jäätmete kogumise üldnõuded

(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

(2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, mis asub samal kinnistul või krundil, või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühismahutisse, mida kasutatakse jäätmekäitluslepingu alusel. Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele.

(3) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt kolme ööpäeva jooksul.

(4) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

(5) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna:

1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele;

2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;

3) vedelaid jäätmeid;

4) ohtlikke jäätmeid;

5) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;

6) suurjäätmeid;

7) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;

8) käimlajäätmeid;

9) kogumiskaevude setteid;

10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;

11) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;

12) ehitusjäätmeid.

(6) Liiva, jahtunud tuhka ja pühkmeid võib panna mahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele.

(7) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja haisvad jäätmed tuleb panna mahutisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida mahutit.

(8) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

(9) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahuti säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmeid hiljem töödelda või taaskasutada. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas.

§ 7.  Paberi ja kartongi ning biolagunevate jäätmete kogumine

(1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid koguda liigiti. Lähtuvalt korterite arvust peavad kinnistul olema järgmised mahutid:

1) paberi- ja kartongi mahuti, kui kinnistul on vähemalt viis korterit;

2) biolagunevate jäätmete mahuti, kui kinnistul on vähemalt kümme korterit, väljaarvatud korraldatud jäätmeveo vanalinna piirkonnas;

3) kui lepingu alusel kasutatakse ühismahutit, rakenduvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud kohustused juhul, kui vastava jäätmeliigi ühismahutit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korterite arv ning kui ühismahuti kasutamise lepingus ei ole sätestatud teisiti.

(2) Vähem kui viie korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia need jäätmejaama või anda üle jäätmekäitlejale.

(3) Vähem kui kümne korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul ei rakendata biolagunevate jäätmete eraldi mahutisse liigiti kogumise kohustust elanikele juhul, kui:

1) kinnistul tekkivad biolagunevad jäätmed kompostitakse eeskirja § 14 kohaselt samal kinnistul;

2) segaolmejäätmete mahutit tühjendatakse vähemalt üks kord nädalas, sealjuures biolagunevad aia- ja haljastujäätmed kogutakse liigiti ja antakse lepingu alusel üle jäätmekäitlejale või viiakse lähimasse nõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.

(4) Kui mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul tekib paberit ja kartongi, immutamata puitu ja biolagunevaid jäätmeid eraldivõetuna üle 25 kg nädalas, tuleb seda liiki jäätmed eraldi koguda. Käesoleva lõike tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel.

§ 8.  Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine

(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunktidesse või jäätmejaama või uue toote ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(2) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid. Vaidlused seadme komplektsuse üle lahendab linnavalitsuse volitatud isik.

(3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunktidesse või avalikesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või viia jäätmejaama või avalikesse patareide kogumiskastidesse või kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega.

(4) Vanarehvid tuleb üle anda vanarehvide kogumispunktidesse või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega või vanametalli kogumispunkti.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

(7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon keskkonnaametiga. Patareide avalike kogumiskastide asukohad, nõuded kogumiskastile ja paigaldamise tingimused kooskõlastatakse keskkonnaametiga.

(8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tagama avaliku kogumispunkti ümbruse heakorra vähemalt kuue meetri raadiuses kogumispunktist.

(9) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma puhta ja käesoleva eeskirja ja heakorra eeskirja nõuetele vastava ning tagama puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms.

§ 9.  Ohtlike jäätmete kogumine

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi.

(2) Ohtlikke jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellel on keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents.

(3) Ohtlike jäätmete kogumise mahutid peavad olema suletavad ja valvatavad.

(4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korras.

(5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

(6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas mahutis, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

(7) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid) tuleb viia avalikku ohtlike jäätmete kogumispunkti. Avalikud kogumispunktid on avalikes kohtades või bensiinitanklate juures paiknevad erimahutid või ohtlike jäätmete kogumisringide peatuskohad. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt.

(8) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma riikliku käitlussüsteemi Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskusele või mõnele teisele jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

(9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(10) Juriidiline isik, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

4. jagu
Pakendite ja pakendijäätmete kogumine

§ 10.  Pakendite ja pakendijäätmete kogumise nõuded

(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja anda üle pakendipunkti või jäätmejaama või lepingu alusel jäätmekäitlejale või panna pakendite ja pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti).

(2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

(3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioon, lähtudes eeskirja §-des 10 ja 11 sätestatud nõuetest ning selliselt, et oleks tagatud eeskirja § 11 lõigetes 3 ja 6 määratud pakendite ja pakendijäätmete kogumisvõrgustiku tihedus.

(4) Pakendipunktide asukohad määrab linnaosa valitsus. Pakendipunktides peavad olema eraldi mahutid vähemalt klaas-, paber- ja segapakendile. Nõuded pakendipunktile ja pakendipunkti märgistus tuleb kooskõlastada keskkonnaametiga.

(5) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.

(6) Pakendipunktil või -mahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri eesti ja vene keeles või märk, mis vastab kogutavale pakendiliigile, ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. Mahuti märgistus tuleb kooskõlastada keskkonnaametiga.

§ 11.  Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni kohustused

(1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas kogumispunktis.

(2) Müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

(3) Kui mingil põhjusel ei ole võimalik müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses linnaosavalitsuse loal ja tingimustel. Erand ei kehti tagatisrahaga pakendite kohta.

(4) Pakendiettevõtja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile.

(5) Taaskasutusorganisatsioon ja pakendiettevõtja, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi delegeerinud taaskasutusorganisatsioonile, on kohustatud sõlmima Tallinna linnaga lepingu pakendipunktide või -mahutite paigaldamise, haldamise, tühjendamise ning kogumiskohtade ümbruse heakorra tagamisega seotud õiguste ja kohustuste sätestamiseks Tallinna haldusterritooriumil.

(6) Tarbija paremaks teenindamiseks tagab taaskasutusorganisatsioon kooskõlastatult linnaosa valitsusega pakendipunktide või -mahutite olemasolu tihedusega keskmiselt üks kogumiskoht 1000 elaniku kohta ning nende tühjendamise selliselt, et oleks välditud ületäitumine või ümbruse reostumine.

(7) Üksikelamute piirkondades, kus jäätmekäitleja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga osutab lepingu alusel pakendite äravedu jäätmevaldaja kinnistult, määrab pakendipunktide ja -mahutite võrgustiku tiheduse ja kogumiskohtade asukohad linnaosa valitsus.

(8) Pakendite ja pakendijäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

(9) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

(10) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud enda hallatava pakendite ja pakendijäätmete kogumiskoha ümbruses hoidma heakorda vähemalt kuue meetri raadiuses ning tagama pakendimahutite tühjendamise sellise sagedusega, et oleks välditud nende ületäitumine ja ümbruse reostumine ning et oleks tagatud pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus. Pakendipunkt või -mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu.

(11) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud enda hallatava pakendi ja pakendijäätmete kogumiskoha pidevalt hoidma puhta ja käesoleva eeskirja ja heakorra eeskirja nõuetele vastava ning tagama selle puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms.

5. jagu
Jäätmete vedamine ja kõrvaldamine

§ 12.  Jäätmeveo nõuded

(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab vedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

(Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

(2) Isikul, kes veab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena, peab olema jäätmeseaduse tähenduses jäätmeluba või ta peab olema registreeritud Harjumaa keskkonnateenistuses.

(3) Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, see tähendab üldjuhul vähemalt üks kord nädalas. Üksikelamutes, kus biolagunevaid jäätmeid kompostitakse vastavalt eeskirja §-le 14 ning mahutisse ei panda toidujäätmeid, on kuni 240-liitrist mahutit lubatud tühjendada kord kuus tingimusel, et on välditud mahuti ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus.

(4) Biolagunevate jäätmete mahutit tuleb tühjendada vähemalt kord nädalas.

(5) Pakendimahutit või paberi ja kartongi mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.

(6) Vedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama taaskasutamiseks keskkonnaameti poolt riigihangete seaduses sätestatud korras valitud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse. Juhul kui keskkonnaamet ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras valinud jäätmekäitluskohta või -kohtasid, peab vedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, millel on vastav jäätmeluba. Kui jäätmevaldaja või territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada jäätmekäitluskohta, millel on vastav jäätmeluba.

(Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

(7) Elurajoonides ei ole lubatud jäätmeid vedada öörahu ajal, välja arvatud juhul, kui keskkonnaamet on andnud selleks loa.

(8) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele, tuleb kohe ära vedada. Jäätmete nõuetekohase äraveo korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.

(9) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

§ 13.  Jäätmete kõrvaldamise nõuded

(1) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases tava- või ehitusjäätmete käitluskohas.

(2) Tallinna Prügilasse võib Tallinnast viia kõrvaldamiseks igat liiki prügilakõlblikke tavajäätmeid. Kopli püsijäätmete käitluskohas võib pärast töötlemist kõrvaldada ehitus- ja lammutustöödel tekkinud püsijäätmeid, asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale ning saastumata pinnast. Kõrvaldamiskõlblikkuse hindamisel loetakse pinnas saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

(3) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

(4) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud aia- ja haljastujäätmete kompostimine oma kinnistul.

6. jagu
Biolagunevate jäätmete kompostimine

§ 14.  Biolagunevate jäätmete kompostimise nõuded

(1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks lähimale nõuetekohasele kompostimisväljakule või Tallinna Prügilasse või muusse vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida kohapeal vastavalt eeskirja nõuetele.

(2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas või keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul ja tingimustel.

(3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

(4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.

(5) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

(6) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

(8) Linna haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ei ole lubatud prügilasse ladestada. Need tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja kompostida lähimal nõuetele vastaval kompostimisväljakul või Tallinna Prügila kompostimisväljakul või muus vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

7. jagu
Jäätmekäitluse tehnilised nõuded

§ 15.  Jäätmemahutite tehnilised nõuded

(1) Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning veega pestav (välja arvatud jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms.

(2)  Olmejäätmete mahutina võib kasutada:

1) kuni 150-liitrist jäätmekotti ühe pere jäätmete (maksimaalselt 10 kg) kogumiseks;

2) põhiliselt plastist 80-, 140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitrist kaane ja käepidemetega väikemahutit, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada;

3) 2,5 või 4,5 m3 suurust kaanega mahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada või käitluskohta toimetada;

4) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;

5) presskonteinerit.

(3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.

(4) Eri jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada eri värvi jäätmemahuteid:

1) hall – segaolmejäätmed;

2) pruun – biolagunevad jäätmed;

3) roheline, sinine või kollane – muud taaskasutatavad jäätmed, nagu paber ja kartong, klaas ning pakendid;

4) punane – ohtlikud jäätmed.

(5) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri või märk, mis viitab kogutavale jäätmeliigile, ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. Mahuti märgistus tuleb kooskõlastada keskkonnaametiga.

(6) Kui jäätmemahuti värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.

(7) Mahuti lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval.

(8) Mahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

§ 16.  Nõuded jäätmemahuti paiknemiskohale ja juurdepääsuteele

(1) Kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel väikemahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga.

(2) Suurem kui 800-liitrine mahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde mahuti tühjendusküljelt.

(3) Väljas paiknev jäätmekott peab asetsema aiaga piiratud territooriumil tasasel, tugeval ja maapinnast kõrgemal alusel, mis on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning lindude ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekott peab olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastist. Jäätmekott peab olema riputatud hoidjale.

(4) Mahuti on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb jäätmekäitlejale tagada sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Mahuti võib varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahuti paikneb, peab olema küllaldaselt valgustatud.

(5) Ligipääsutee mahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. See peab võimaldama mahutit hõlpsalt käsitsi teisaldada. Ligipääsutee peab olema vähemalt 3,5 m lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 m. Tee peab olema puhastatud lumest ja jääst, selle kalle ei tohi ületada 10%.

(6) Mahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Kui mahuti paikneb linnaosa valitsuse loal riigi- või linnamaal, tagab korrashoiu mahuti omanik või valdaja.

§ 17.  Jäätmeveokite tehnilised nõuded

(1) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.

(2) Vanalinnas jäätmete, välja arvatud ehitusjäätmete, vedamiseks kasutatava jäätmeveoki registrimass ei tohi ületada 12 tonni ja jäätmeveok peab vastama EURO III nõuetele.

(3) Korraldatud jäätmeveoks kasutatav jäätmeveok ei tohi olla vanem kui 10 aastat.

8. jagu
Jäätmekäitlus Aegna saarel

§ 18.  Jäätmekäitlus Aegna saarel

(1) Aegna saar (edaspidi saar) hajaasustusalana ei kuulu korraldatud jäätmeveo piirkonda. Olmejäätmete käitlust saarel korraldab jäätmejaama operaator.

(2) Saarel asuvad jäätmevaldajad ja muud saarel viibivad isikud on kohustatud täitma eeskirja nõudeid. Jäätmevaldaja vastutab tema kinnistul tekkivate jäätmete nõuetekohase kogumise ja käitlemise korraldamise eest.

(3) Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul tekkivaid jäätmeid koguma liigiti vastavalt eeskirja § 4 lõikele 3 ja § 6 lõikele 4. Liigiti kogutud jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, ja segaolmejäätmed peab jäätmevaldaja viima jäätmejaama või tagama nende jäätmete üleandmise jäätmejaama operaatorile vastavalt jäätmejaama operaatori ja jäätmevaldaja vahel sõlmitud jäätmekäitluslepingu tingimustele või korraldama nende jäätmete käitlemise vastavalt eeskirja nõuetele. Jäätmevaldaja, kes ei korralda oma jäätmete käitlemist ise, on kohustatud sõlmima jäätmekäitluslepingu jäätmejaama operaatoriga.

(4) Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul viibivaid isikuid teavitama saarel kehtivatest jäätmekäitlus- ja heakorranõuetest ning tagama oma kinnistul vajalike jäätmemahutite ja kogumiskohtade olemasolu.

(5) Saarel tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti mahutitesse. Mahutite korrashoiu ja tühjendamise eest vastutab jäätmevaldaja.

(6) Biolagunevad jäätmed tuleb kohapeal kompostida vastavalt eeskirja nõuetele.

(7) Küttekoldes või lahtisel tuleasemel tohib põletada üksnes immutamata puitu ja kiletamata paberit ja kartongi.

(8) Jäätmevaldaja on kohustatud sõlmima jäätmekäitluslepingu jäätmejaama operaatoriga või korraldama oma jäätmekäitluse ise vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Viimasel juhul on jäätmevaldaja kohustatud kahe aasta jooksul säilitama dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist ja jäätmekäitlejale üle andmist ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu keskkonnaameti või linnaosa valitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks.

(9) Jäätmejaama operaator on kohustatud:

1) sõlmima jäätmekäitluslepingud saarel asuvate jäätmevaldajatega, kes ei korralda oma jäätmete käitlemist ise;

2) tagama jäätmevaldajatele liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimaluse või äraveo jäätmevaldaja kinnistult vastavalt jäätmekäitluslepingus sätestatud tingimustele;

3) korraldama jäätmejaamast jäätmete äraveo ja nende käitlemise või lõppkäitlejale üleandmise vähemalt 1. maist kuni 31. oktoobrini üks kord kuus selliselt, et oleks välditud jäätmejaama ületäitumine.

2. peatükk
KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU

1. jagu
Üldnõuded

§ 19.  Korraldatud jäätmeveo ulatus

(1) Tallinna haldusterritoorium, välja arvatud Aegna saar, kuulub tiheasustusalana tervikuna piirkonda, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik. Piirkondades, kus on rakendunud korraldatud jäätmevedu, on jäätmevaldajad kohustatud andma olmejäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.

(2) Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid, paberit ja kartongi, biolagunevaid jäätmeid ja ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmeid. Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi.

§ 20.  Korraldatud jäätmeveo eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on kindlaks määrata:

1) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu;

2) korraldatud jäätmeveo piirkonnad;

3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg;

4) korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldaja ja vedaja valiku tingimused;

5) ainuõigust omava vedaja ja Tallinna linna vahel korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimise kord ning jäätmekäitluslepingute sõlmimise kord;

6) jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise kord;
(Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

7) jäätmeveo teenustasude muutmise kord;
(Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

8) vedajalt ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord.

§ 21.  Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele:

1) prügi (segaolmejäätmed) – 20 03 01;

2) paber ja kartong – 20 01 01;

3) biolagunevad jäätmed (biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete mahutisse) – 20 01 08 ja 20 02 01 (edaspidi biolagunevad jäätmed);

4) suurjäätmed – 20 03 07.

(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:

1) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;

2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;

3) jäätmekäitluse lisateenused ning jäätmemahutite üürimine või müümine.

(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

§ 22.  Jäätmeveo piirkonnad

(1) Kuni 31. maini 2009 on Tallinna haldusterritoorium jaotatud kahekümne üheks piirkonnaks, mis on kantud Tallinna halduskaardile (eeskirja lisa 1.1). Piirkondade piiride kirjeldused on toodud eeskirja lisas 2.1.

(2) Alates 1. juunist 2009 kuni 31. märtsini 2010 on Tallinna haldusterritoorium jaotatud üheksateistkümneks piirkonnaks, mis on kantud Tallinna halduskaardile (eeskirja lisa 1.2). Piirkondade piiride kirjeldused on toodud eeskirja lisas 2.2.

(3) Alates 1. aprillist 2010 kuni 30. aprillini 2010 on Tallinna haldusterritoorium jaotatud kaheksateistkümneks piirkonnaks, mis on kantud Tallinna halduskaardile (eeskirja lisa 1.3). Piirkondade piiride kirjeldused on toodud eeskirja lisas 2.3.

(4) Alates 1. maist 2010 kuni 31. maini 2010 on Tallinna haldusterritoorium jaotatud viieteistkümneks piirkonnaks, mis on kantud Tallinna halduskaardile (eeskirja lisa 1.4). Piirkondade piiride kirjeldused on toodud eeskirja lisas 2.4.

(5) Alates 1. juunist 2010 on Tallinna haldusterritoorium jaotatud kolmeteistkümneks piirkonnaks, mis on kantud Tallinna halduskaardile (eeskirja lisa 1.5). Piirkondade piiride kirjeldused on toodud eeskirja lisas 2.5.

2. jagu
Avalik konkurss

§ 23.  Avalik konkurss

(1) Avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab keskkonnaamet, juhindudes jäätmeseadusest, konkurentsiseadusest ja Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määrusest nr 303 “Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord”. Keskkonnaameti ettepaneku alusel annab Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) avalikul konkursil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist konkreetses piirkonnas.

(2) Avalikul konkursil kasutatakse pakkumismenetlusena avatud kirjalikku pakkumist. Avalik konkurss kuulutatakse välja üleriigilise levikuga ajalehes, milles Tallinna linn avaldab oma ametlikke teadaandeid.

(3) Avaliku konkursi pakkumiskutse dokumendid esitatakse enne konkursi väljakuulutamist seisukohavõtuks Harjumaa keskkonnateenistusele jäätmeseaduses ettenähtud korras.

(4) Lisaks Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määruse nr 303 “Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord” §-s 11 sätestatud andmetele tuleb avaliku konkursi väljakuulutamise teates esitada ühe kvalifitseerimistingimusena Eestis kehtiva jäätmeloa olemasolu olmejäätmete veoks majandus- või kutsetegevusena.

(5) Lisaks Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määruse nr 303 “Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord” §-s 15 sätestatud andmetele ning jäätmeseaduse § 67 lõikes 2 sätestatud andmetele peavad avaliku konkursi pakkumiskutse dokumentides sisalduma:

1) linna ja vedaja vahelise lepingu projekt;

2) pakkumise maksumuse esildis paberi ja kartongi, biolagunevate jäätmete, segaolmejäätmete ning suurjäätmete käitlemise teenustasude esitamiseks;

3) andmed ainuõiguse kestuse kohta piirkonnas;

4) nõue, et ettevõtja tagab pakkumise vastavuse jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuetele;

5) (Kehtetu - Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

(6) Avaliku konkursi pakkumiste hindamiseks moodustatakse keskkonnaameti juhataja käskkirjaga komisjon, millesse kuuluvad vähemalt kaks keskkonnaameti esindajat, üks Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) keskkonnakomisjoni liige ning üks esindaja konkursil oleva piirkonna järgsest linnaosa valitsusest. Komisjon võib oma töösse kaasata sõltumatuid eksperte.

(7) Avalik konkurss korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine ettevõtja, kellele antakse ainuõigus piirkonnas:

1) jõuaks enne vedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida linna ja vedaja vahelise lepingu ning

2) oleks vedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama olmejäätmete vedamist ning müüma või andma rendile jäätmemahuteid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad.

§ 24.  Avalikkuse teavitamine

Avaliku konkursi tulemusena välja selgitatud vedajast, jäätmeveo teenustasudest ning piirkonnast, kus vedaja omab ainuõigust korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks, teavitab Keskkonnaamet avalikkust väljaande Ametlikud Teadaanded ja ajalehe kaudu, milles Tallinna linn avaldab oma ametlikke teadaandeid.

§ 25.  Linna ja vedaja vaheline leping

Linna ja vedaja vaheline leping sõlmitakse hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates vedajale ainuõiguse andmise päevale järgnevast tööpäevast.

3. jagu
Korraldatud jäätmeveoga liitumine

§ 26.  Vedaja ja jäätmevaldaja vaheline leping

(1) Vedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad.

(2) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Asjaolu, kas jäätmevaldaja on sõlminud vedajaga jäätmekäitluslepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.

(3) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmemahutitena kasutatakse sel juhul 80-, 140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitriseid standardseid jäätmemahuteid ja nende tühjendamisel lähtutakse eeskirja lisas 3 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedustest.

(4) Jäätmevaldaja, kes kasutab eeskirja § 15 lõike 2 punktides 2 ja 3 ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatust erinevat jäätmemahutit või jäätmekotti või kelle jäätmemahutit tühjendatakse harvemini, kui on sätestatud eeskirja lisas 3, on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepingu.

(5) Jäätmevaldaja, kes kasutab lepingu alusel teise jäätmevaldajaga ühismahutit, on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepingu ning teavitama keskkonnaametit ja linnaosavalitsust ühismahuti kasutamisest. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

§ 27.  (Kehtetu - Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

§ 271 Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

(1) Jäätmevaldaja võib taotleda teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamist, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Jäätmevaldaja esitab korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks vormi kohase taotluse (eeskirja lisa 6) kinnistu asukohajärgsele linnaosa valitsusele.

(2) Taotluses märgitakse:

1) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata);

2) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest;

3) andmed jäätmevaldaja kohta.

(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, kinnistu asukohajärgsele linnaosa valitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

(4) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnaosa valitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Linnaosa valitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

 

(Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

§ 28.  (Kehtetu - Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

§ 281 Taotluse menetlemine

(1) Linnaosa valitsus kontrollib taotluse vastavust eeskirja § 271 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab linnaosa valitsus taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib linnaosa vanem jätta taotluse läbi vaatamata.

(2) Taotluse vaatab läbi linnaosa vanema korraldusega moodustatud komisjon (edaspidi komisjon), mille koosseisu kuulub vähemalt kaks linnaosa valitsuse esindajat ja üks keskkonnaameti esindaja. Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajaduse järgi. Komisjon teeb linnaosa vanemale ettepaneku taotlus rahuldada või rahuldamata jätta ja esitab ettepaneku tähtaja kohta, millal jäätmevaldaja on erandkorras vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

(3) Komisjon kontrollib eelnevalt kohapeal, kas jäätmevaldaja esitatud korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja võimaldavad vabastamist.

(4) Jäätmevaldaja erandkorras vabastamise korraldatud jäätmeveoga liitumisest (edaspidi vabastamine) otsustab linnaosa vanem korraldusega, kus näidatakse vabastamise põhjus ja kestus.

(5) Korralduses viidatakse eeskirja § 271 lõigetes 3 ja 4 esitatud kohustustele.

(6) Linnaosa valitsus teeb jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise või tema taotluse rahuldamata jätmise korralduse teatavaks keskkonnaametile ja taotlejale hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates korralduse andmisest.

(7) Eeskirja § 271 lõikes 1 nimetatud taotluse menetlustähtaeg alates avalduse laekumisest linnaosa valitsusse on kolmkümmend päeva. Mõjuval põhjusel võib taotluse menetlustähtaega pikendada kahekümne kalendripäeva võrra.

(8) Vabastatud jäätmevaldajat ei loeta väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi olevaks.

 

(Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

§ 29.  (Kehtetu - Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

§ 291 Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lõppemine

(1) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõppeb, kui

1) linnaosa vanema korralduses märgitud tähtaeg on möödunud;

2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks eeskirja § 271 lõikes 3 nimetatud kirjalikku kinnitust.

(2) Enne kui jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõppeb, on vabastatud jäätmevaldajal õigus linnaosa valitsusele esitada uus taotlus. Taotluse menetlemisel juhindutakse eeskirja §-dest 271 ja 281.

 

(Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

§ 30.  (Kehtetu - Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

§ 301 Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lõpetamine enne tähtaega

Linnaosa vanemal on õigus korraldusega lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine enne tähtaja lõppu, kui:

1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;

2) jäätmevaldaja esitab asjakohase taotluse linnaosa valitsusele;

3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

 

(Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

4. jagu
Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine

§ 31.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumine

(1) Jäätmevaldajad koguvad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid liigiti vastavalt eeskirja §-de 6 ja 7 nõuetele.

(2) Eeskirja § 21 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud olmejäätmeid kogutakse liigiti eraldi jäätmemahutitesse vastavalt eeskirja nõuetele. Vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumiskutse dokumentides võib sätestada miinimum- või erinõuded konkreetses piirkonnas kasutatavate jäätmemahutite suuruse ja jäätmekäitluseks vajaliku tehnika, sealhulgas jäätmeveokite kohta.

(3) Kui biolagunevate jäätmete või paberi ja kartongi mahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest ning jäätmeveo teenustasu sama suurusega mahutist segaolmejäätmete vedamise eest. Käesolevas lõikes nimetatud tasu tühisõidu eest on vedajal õigus rakendada üksnes siis, kui vedajal ei ole võimalik mahutis asuvaid jäätmeid vedada sama jäätmeveokiga, millega veetakse liigiti kogutavaid biolagunevaid jäätmeid või paberit ja kartongi, ning vedaja on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimuse.

(4) Kui jäätmevaldaja ei ole vedajale võimaldanud juurdepääsu mahutile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tühisõit on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega mahuti tühjendamise 50% teenustasuga. Jäätmekäitluslepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksemast mahutist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolude ilmnemisel on vedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama hiljemalt ühe ööpäeva jooksul asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise kolme päeva jooksul.

§ 32.  Jäätmemahutite tühjendamine

(1) Jäätmemahutite tühjendamise sagedus on sätestatud eeskirja § 12 lõigetes 3-5 ning eeskirja lisas 3. Suurjäätmete äraveo nõuded on sätestatud eeskirja § 6 lõikes 3.

(2) Kui eeskirja lisas 3 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada eeskirja lisas 3 sätestatust sagedamini.

(3) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid veetakse eeskirja § 12 lõikes 7 sätestatud ajal. Nimetatud lõikes sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumiskutse dokumentides.

(4) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma jäätmemahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel vedajaga reguleerima jäätmemahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud jäätmemahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine.

(5) Vedaja on kohustatud tühjendama jäätmemahutid ja ära vedama jäätmemahutite ümbrusesse paigutatud suurjäätmed hiljemalt kolme ööpäeva jooksul alates jäätmevaldaja esitatud tellimusest.

(6) Vedaja on kohustatud koristama jäätmemahutite tühjendamise ajal nende ümbruse sinna paigutatud segaolmejäätmetest (välja arvatud suuremõõtmelistest jäätmetest, mille kogumine ja vedamine on sätestatud eeskirja § 6 lõikes 3 ning toimub eraldi kogumisringiga) kuue meetri raadiuses. Vedaja on kohustatud kokkuleppel jäätmevaldajaga reguleerima tühjendussagedust või mahutite arvu ja suurusi, et vältida jäätmemahutite ümbruse reostamist.

(7) Üksikelamute jäätmemahutid tuleb võimaluse korral jäätmeveo lihtsustamiseks lükata jäätmeveo päeval väljapoole kinnistu piire tänavaga külgnevale alale tingimusel, et jäätmemahutid ei takista liiklust ega jalakäijaid.

5. jagu
Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord
(Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

§ 33. (Kehtetu - Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

§ 34.  (Kehtetu - Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

§ 35.  Teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord

(1) Teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid vastavas piirkonnas.

(2) Vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises nimetamata standardsete jäätmemahutite teenustasu arvestatakse lähima suurusega mahuti ühikhinna järgi.

(3) Vedaja saab taotleda teenustasu suurendamist kas ühe või mitme olmejäätmete liigi osas või kõigi olmejäätmete liikide osas konkreetses piirkonnas, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise, sulgemise või järelhoolduse kulusid.

(4) Vedaja esitatav teenustasude suurendamise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada:

1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon;

2) eelnenud majandusaasta raamatupidamise aruanne;

3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes;

4) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus taotletavates teenustasudes.

(5) Teenustasu muudetakse vedaja põhjendatud avalduse esitamisel üldjuhul mitte rohkem kui üks kord aastas.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse Tallinna Ettevõtlusametile (edaspidi ettevõtlusamet), kes valmistab ette linnavalitsuse korralduse eelnõu jäätmeveo teenustasu suurendamise kohta. Korralduse eelnõu kooskõlastatakse keskkonnaametiga ja vastava jäätmeveo piirkonna linnaosa valitsusega. Vedaja esitatud jäätmeveo teenustasude suurendamise taotluse menetlemise tähtaeg on maksimaalselt kuuskümmend päeva.

(7) (Kehtetu - Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

(8) Linnavalitsuse kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui ettevõtlusamet avalikustab uued teenustasud ajalehes, milles Tallinna linn avaldab oma ametlikke teadaandeid.

§ 36.  Lisateenused

(1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Vedaja ei tohi lisatasusid arvestada mahutite laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel.

(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

6. jagu
Ainuõiguse äravõtmine

§ 37.  Ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord

(1) Linnavalitsusel on õigus võtta vedajalt enne tähtaja lõppu ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks konkreetses piirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:

1) vedaja ei ole pöördunud eeskirja §-s 25 nimetatud tähtaja jooksul linna poole linna ja vedaja vahelise lepingu sõlmimiseks;

2) vedaja ei ole alustanud piirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates linna ja vedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast;

3) vedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega linna ja vedaja vahelises lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks;

4) vedaja on kolmel korral jätnud jäätmemahutid õigel ajal tühjendamata;

5) vedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või linna ja vedaja vahelist lepingut;

6) vedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse § 1201 alusel.

(2) Kui esineb lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab keskkonnaamet sellest kohe vedajat ning nõuab temalt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Vedaja peab selgituse esitama kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude saamisest.

(3) Kui vedaja ei esita lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole sellest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja toimepandud lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab linnavalitsus keskkonnaameti ettepanekul vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ära võtmise enne tähtaja lõppu.

(4) Vedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks konkreetses piirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avaliku konkursi tulemusena selgunud uus vedaja vastavas piirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist.

3. peatükk
EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED

§ 38.  Ehitusjäätmed

(1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid) ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

(2) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada keskkonnaameti jäätmespetsialistiga vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3. Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada keskkonnaametis kinnitatud õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

(3) Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed:

1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;

2) pinnasetööde mahtude bilanss;

3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;

4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

(4) Ehitise lammutamiseks vajalik projekt peab olema kooskõlastatud keskkonnaametis. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see keskkonnaametis.

(5) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Harjumaa keskkonnateenistuses.

(6) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas.

(7) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

§ 39.  Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

(1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

(3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik või hoonestusõiguse omaja.

(4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

(5) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:

1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;

2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents;

3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;

4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;

5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;

6) kooskõlastama linnaosa valitsusega ja kommunaalametiga jäätmemahutite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;

7) kooskõlastama linnaosa valitsusega jäätmemahutite paigutamise parkidesse või haljasaladele;

8) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;

9) teavitama oma töötajaid linnas kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.

§ 40.  Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

(1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:

1) puit;

2) kiletamata paber ja kartong;

3) metall (eraldi must- ja värviline metall);

4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);

5) raudbetoon- ja betoondetailid;

6) tõrva mittesisaldav asfalt;

7) kiled.

(2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

(3) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7. Mahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

(4) Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

(5) Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või kõrvaldamise asukohajärgse linnaosa valitsusega ja keskkonnaameti jäätmespetsialistiga kooskõlastatud heakorraplaani alusel. Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu omanik kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult keskkonnaameti jäätmespetsialistiga.

(6) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Harjumaa keskkonnateenistusega. Kaevise kasutamiseks väljaspool kinnisasja tuleb Harjumaa keskkonnateenistusele esitatavale taotlusele lisada väljavõte keskkonnaameti jäätmespetsialistiga kooskõlastatud projektist või olemasoleva plaanimaterjali alusel koostatud ning kasutamise asukohajärgse linnaosa valitsuse ja keskkonnaametiga kooskõlastatud heakorraplaanist. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.

(7) Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti ja eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.

(8) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning seda kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaselt.

§ 41.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määruse nr 103 “Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord” alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:

1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsiooni­materjalid jne;

2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;

4) saastunud pinnas.

(2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

(3) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid.

(4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

(5) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrust nr 22 “Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded” ja tööandjal peab olema Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni luba.

(6) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

(7) Ohtlikud ehitusjäätmed, sealhulgas ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed, ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

(8) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ja keskkonnaameti jäätmespetsialisti kooskõlastuse alusel.

(9) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(10) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

4. peatükk
TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD

§ 42.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus

(1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele, nende laboratooriumidele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.

(2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.

§ 43.  Olmejäätmete käitlemise nõuded

(1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sealhulgas koristusjäätmed.

(2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ette nähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitleja.

(3) Väiksemad jäätmekotid tuleb vajaduse korral pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse.

§ 44.  Bioloogilised jäätmed

(1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused.

(2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

(3) Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

§ 45.  Teravad ja torkivad jäätmed

(1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.

(2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

(3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Vajaduse korral võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt “Teravad ja torkivad jäätmed”.

(4) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

(5) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

§ 46.  Nakkusohtlikud jäätmed

(1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

(2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

(3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.

(4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

(5) Eriolukorras, nt epideemiapiirkondades, tuleb järgida Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitse­inspektsiooni korraldusi.

§ 47.  Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed

(1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on neis laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed.

(2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.

§ 48.  Radioaktiivsed jäätmed

(1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikaga kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).

(2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering “Radioaktiivsed jäätmed”. Pakendile tuleb märkida tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.

(3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.

(4) Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse pärast kiirguskontrolli prügilasse. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni.

(5) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.

§ 49.  Ravimijäätmed

(1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud.

(2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud) pakitakse plastkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga “Ravimijäätmed”.

(3) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse markeeringuga “Tsütostaatravimijäätmed”.

(4) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

§ 50.  Elavhõbedajäätmed

(1) Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedat sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed.

(2) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

(3) Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

(4) Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.

(5) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

§ 51.  Kemikaalide jäätmed

(1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.

(2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

(3) Pakendile tuleb lisada markeering “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

(4) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.

(5) Kemikaalide jäätmed tuleb anda käitlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

(6) Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale.

§ 52.  Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale

(1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:

1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest;

2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid;

3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;

4) põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk;

5) kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema seinaga ühel tasapinnal;

6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);

7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;

8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti;

9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

(2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse esitatud nõuetele.

5. peatükk
JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED

§ 53.  Jäätmekäitluskohad

(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

(2) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.

(3) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud jäätmemahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

(4) Jäätmekäitluskoht Tallinnas on:

1) kompostimisväljak;

2) jäätmejaam;

3) ehitis või maa-ala, kus jäätmeid ümber laaditakse, töödeldakse, sorditakse või pakendatakse.

§ 54.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

(5) Keskkonnaameti jäätmespetsialistil on õigus Harjumaa keskkonnateenistusele teha ettepanekuid Tallinna haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

(6) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Harjumaa keskkonnateenistuse väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

6. peatükk
VASTUTUS

§ 55.  Jäätmehoolduseeskirja rikkumine

Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120–128 ja pakendiseaduse § 29–31 alusel.

§ 56.  Väärtegude menetlejad

Paragrahvis 55 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikud.

§ 57.  Keskkonnareostuse likvideerimine

(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

(2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

(3) Vajaduse korral teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse linnaosa valitsus või linnavalitsuse ametiasutus. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib ettekirjutuse teinud linnaosa valitsus või linnavalitsuse ametiasutus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise linnaosa valitsuse või linnavalitsuse ametiasutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib ettekirjutuse teinud isik rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 58.  Järelevalve

Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad keskkonnaamet, munitsipaalpolitsei ja linnaosade valitsused vastavalt eeskirja §-s 2 antud pädevusele.

7. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 59.  Eeskirja rakendamine

(1) Eeskirja § 11 lõiked 1 ja 5 jõustuvad 1. jaanuaril 2009.

(2) Eeskirja § 22 lõigetes 2–5 nimetatud lisad jõustuvad alljärgnevalt:

1) eeskirja lisad 1.2 ja 2.2 jõustuvad 1. juunil 2009;

2) eeskirja lisad 1.3 ja 2.3 jõustuvad 1. aprillil 2010;

3) eeskirja lisad 1.4 ja 2.4 jõustuvad 1. mail 2010;

4) eeskirja lisad 1.5 ja 2.5 jõustuvad 1. juunil 2010.

(3) Eeskirja § 33 lõige 2 jõustub alljärgnevalt:

1) jäätmeveo piirkondades nr 2, 3, 6, 8, 11, 12, 18, 19, 20 ja 21 alates määruse jõustumisest;

2) jäätmeveo piirkondades nr 4, 5 ja 6 alates 1. juunist 2009;

3) jäätmeveo piirkonnas nr 12 alates 1. juulist 2009;

4) jäätmeveo piirkondades nr 9 ja 10 alates 1. aprillist 2010;

5) jäätmeveo piirkondades nr 7 ja 11 alates 1. maist 2010;

6) jäätmeveo piirkonnas nr 1 alates 1. juunist 2010.

(4) Eeskirja § 33 lõige 3 jõustub alljärgnevalt:

1) jäätmeveo piirkondades nr 6, 8, 18, 19 ja 20 alates määruse jõustumisest;

2) jäätmeveo piirkondades nr 4, 5, 6 ja 19 alates 1. juunist 2009;

3) jäätmeveo piirkonnas nr 12 alates 1. juulist 2009;

4) jäätmeveo piirkondades nr 9 ja 10 alates 1. aprillist 2010;

5) jäätmeveo piirkondades nr 7 ja 11 alates 1. maist 2010;

6) jäätmeveo piirkonnas nr 1 alates 1. juunist 2010.

§ 60.  Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks:

1) Tallinna Linnavolikogu 8. märtsi 2007 määrus nr 6 “Tallinna jäätmehoolduseeskiri”.

2) Tallinna Linnavolikogu 1. novembri 2007 määrus nr 34 “Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”.

§ 61.  Määruse jõustumine

Määrus jõustub 6. novembril 2008.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri”
LISA 1.1

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kaart kuni 31.05.2009

 

 

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kaart kuni 31.05.2009

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri”
LISA 1.2

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kaart alates 01.06.2009

 

 

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kaart alates 01.06.2009

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri”
LISA 1.3

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kaart alates 01.04.2010

 

 

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kaart alates 01.04.2010

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri”
LISA 1.4

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kaart alates 01.05.2010

 

 

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kaart alates 01.05.2010

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri”
LISA 1.5

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kaart alates 01.06.2010

 

 

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kaart alates 01.06.2010

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri”
LISA 2.1

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kirjeldused kuni 31.05.2009

 

 

 

HAABERSTI LINNAOSA

Haabersti

Piirkond nr 1

Elanike arv 8 000

Veskimetsa–Tiskre

Kirjeldus

Paldiski mnt 74–132 ja 75–145, Ehitajate tee 114–150 (sh Meistri 5, 8–22), Mustamäe, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosa piir, meri ja Haabersti linnaosa piir kuni Paldiski maanteel asuva linna piiri punktini nr 646.

(Veskimetsa, Mustjõe, Rocca al Mare, Kakumäe, Vismeistri, Tiskre jne elurajoonid).

Haabersti

Piirkond nr 2

Elanike arv 17 000

Õismäe

Kirjeldus

Õismäe tee 2–150 (paarisnumbrid) ja 111– 173 (paaritud numbrid)

Ehitajate tee 117–153 (paaritud numbrid)

Paldiski mnt 147–219b

Haabersti

Piirkond nr 3

Elanike arv 13 000

Ehitajate– Harku–Järveotsa

Kirjeldus

Õismäe tee 1a–109 (paaritud numbrid)

Ehitajate tee 105a–115 (paaritud numbrid)

Järveotsa tee 1–51 (paaritud numbrid) ja 2– 54

Paldiski mnt 221–249 (paaritud numbrid)

Kadaka tee 88–108 (paarisnumbrid)

Kadaka tee 191–197 (paaritud numbrid)

Tähetorni 90–110

Härgmäe 1–15

Härgmäe 2–16

Astangu 2–74

Astangu 1–35

         

 

NÕMME LINNAOSA

Nõmme

Piirkond nr 4

Elanike arv 20 220

Pääsküla–Hiiu

Kirjeldus

Ääre tänavast Kadaka puiesteeni (165b, 165b/1), mööda Mustamäe ja Nõmme vahelist piiri (Mäepealse, Lossi ja Soone tn, Üliõpilaste tee), mööda Ehitajate teed alla kuni Vana-Mustamäe tänavani, edasi Vana-Mustamäe ja Põhjakaare ristini, Põhjakaare tn (paaritud numbrid), Lühike tn (paarisnumbrid), Tähe tn (paarisnumbrid), mööda mõttelist joont läbi raba linnaosa piirini ja mööda linnaosa piiri Laagri poole.

 Nõmme

Piirkond nr 5

Elanike arv 17 293

Nõmme–Männiku

Kirjeldus

Mööda Ehitajate teed alla kuni Vana-Mustamäe tänavani, edasi Vana- Mustamäe ja Põhjakaare ristini, Põhjakaare tn (paarisnumbrid), Lühike tn (paaritud numbrid), Tähe tn (paaritud numbrid), Tähe ja Serva tn ristini, edasi mööda mõttelist joont läbi raba linnaosa piirini. Mööda linnaosa piiri Männiku poole Nõmme ja Kesklinna vahelise piirini. Sealt Viljandi ja Pärnu mnt ristini, edasi mööda Tervise tänavat, Nõmme ja Mustamäe vahelist piiri mööda Ehitajate teele.

         

 

MUSTAMÄE LINNAOSA

Mustamäe

Piirkond nr 6

Elanike arv 24 000

Kadaka

Kirjeldus

Haabersti ja Mustamäe vaheline piir, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Soone tänavani, Soone tn (paaritud numbrid), Raja tn, Üliõpilaste tee, Ehitajate tee, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Tervise tänavani, Retke tee (paarisnumbrid), A. H. Tammsaare tee (paaritud numbrid alates 57–71), Sõpruse pst (paaritud numbrid alates 179st) Ehitajate tee ringristmikuni, Ehitajate tee (paarisnumbrid kuni 103a-ni)

Mustamäe

Piirkond nr 7

Elanike arv 13 000

Szolnoki

Kirjeldus

Ehitajate tee (paarisnumbrid alates Haabersti ja Mustamäe vahelisest piirist), Sõpruse pst, Keskuse tn, Mustamäe tee (paarisnumbrid alates 138st), Kadaka tee (paaritud numbrid), Tuuliku tee, Haabersti ja Mustamäe vaheline piir.

Mustamäe

Piirkond nr 8

Elanike arv 27 000

Siili–Sääse

Kirjeldus

Mustamäe tee (paaritud numbrid 137–201), Keskuse tn (paarisnumbrid 6–4), Sõpruse pst (paarisnumbrid 250–204), A. H. Tammsaare tee (paarisnumbrid

74–70), Nõmme tee (paarisnumbrid kuni 106ni), Kristiine ja Mustamäe vaheline piir kuni Mustamäe teeni.

           

 

KRISTIINE LINNAOSA

Kristiine

Piirkond nr 9

Elanike arv 15 150

Tondi–Järve

Kirjeldus

Kotkapoja 2 ja 4 kuni Nõmme teeni, Nõmme tee (paaritud numbrid), Retke tee (paaritud numbrid) piki linnaosa piiri kuni Pärnu ja Viljandi mnt ristini, sealt piki Kesklinna linnaosa piiri kuni Kotkapoja tänavani.

Kristiine

Piirkond nr 10

Elanike arv 14 850

Lilleküla–Kristiine

Kirjeldus

Kotkapoja tn (paaritud numbrid), piki Kesklinna linnaosa piiri (raudteed) kuni Paldiski mnt viaduktini, sealt piki Paldiski mnt (paaritud numbrid) kuni Pirni tänavani piki Kristiine linnaosa piiri Tuuliku teeni, piki Tuuliku tee ja Kadaka tee põhjaserva Mustamäe linnaosa piirini, piki Tildri ja Siili tn kruntide põhjaserva (piki Mustamäe linnaosa piiri) kuni Nõmme teeni. Nõmme tee paarisnumbrid (Nõmme tee 104) kuni Kotkapoja tn paaritute numbritega majade kruntideni.

 

PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 11

Elanike arv 20 000

Merimetsa–Kelmiküla–Pelgulinn

Kirjeldus

Toompuiestee (paaritud numbrid 35–27) kuni Paldiski maanteeni, piki Paldiski mnt mööda linnaosa piiri Pelguranna tänavani, piki linnaosa piiri Kopli laheni, piki rannajoont kuni Pelguranna tn pikenduseni (Kopliranna tn ristmikult). Pelguranna tn pidi alla Puhangu tänavani piki Puhangu tänavat (paaritud numbrid 91–1a) Sõle tänavani, Sõle tänavat mööda 100m lõunasse kuni Kopli kaubajaama raudtee pikenduseni, piki raudtee maa-ala lõunaserva Rohu tänavani, sealt piki raudtee lõunaserva piirkonna alguspunkti.

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 12

Elanike arv 18 500

Pelguranna–Kopli

Kirjeldus

Kopli lahe rannajoon alates Pelguranna tn pikendusest (Kopliranna tn ristmikult), piki Pelguranna tn põhjaserva kuni Puhangu tänavani, Puhangu tn (paarisnumbrid) kuni Sõle tänavani, Sõle tn mööda loode suunas kuni Kopli tänavani. Kopli tn pidi itta kuni Niidi tänavani. Sealt üle trammitee mööda raudteeharu Laevastiku 3a garaažide krundini. Piki selle krundi edela- ja läänepiiri ning Neeme tn paaritute numbritega kruntide idapiiri kuni Paljassaare laheni. Rannajoont pidi Kopli poolsaare suunas Pelguranna tn pikenduseni.

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 13

Elanike arv 18 500

Kalamaja–Paljassaare

Kirjeldus

Paljassaare poolsaare rannajoon alates Neeme tn paaritute numbritega kruntide idapiiride pikendusest kuni Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelise piirini (linnahalli krundi idapiir), mööda linnaosa piiri Põhja pst (Skoone bastioni alaserva), Rannamäe tee loodeserva Toompuiestee 35 krundini, sealt piki raudtee lõunaserva kuni Rohu tänavani, sealt põhja suunas piki Kopli kaubajaama raudtee lääne- ja lõunaserva kuni Sõle tänavani. Sõle 54 (paarisnumbrid) kuni Kopli tänavani. Kopli tn (paaritud numbrid) 69a kuni Niidi tänavani, sealt üle trammitee piki raudteeharu kuni Laevastiku 3 kruntideni, piki nende kruntide edela- ja läänepiiri Neeme tn paaritute numbritega kruntide piirideni ja sealt kuni Paljassaare laheni.

         

 

TALLINNA KESKLINNA LINNAOSA

Kesklinn

Piirkond nr 14

Elanike arv 2811

Vanalinn

Kirjeldus

Põhja pst (paaritud numbrid), Mere pst (paaritud numbrid), Pärnu mnt (vanalinnapoolne külg) kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (vanalinnapoolne külg), Kaarli pst (paarisnumbrid 2–10), Toompuiestee (paarisnumbrid) kuni Rannamäe teeni, Rannamäe teed pidi linnaosa piiri mööda Põhja pst alguseni.

Kesklinn

Piirkond nr 15

Elanike arv 16 747

 

Südalinn–Keldrimäe–Mõigu

Kirjeldus

Endla tn viaduktist mööda Endla tänavat ida poole, mööda Suur-Ameerika tänavat (paarisnumbrid) kuni Liivalaia tänavani (paaritud numbrid), Liivalaia tänavast kuni Veerenni tänavani, Veerenni tänavast (paaritud numbrid) kuni Viadukti tänavani, piki Viadukti tänavat ida suunas kuni raudtee hargnemiseni. Piki raudteeharu äärt edelasse Järvevana teele, Järvevana tee põhjaserva pidi kuni Järvevana tee 9d krundini, sealt piki Järvevana tee 9 kruntide ida ja lõunapiire Pärnu maanteeni, seal piki Pärnu mnt lõunasse Viljandi maanteeni, piki Viljandi maanteed kagusse raudteeni, piki raudteed kirdesse. Piki Viljandi mnt 9 krundi põhjaserva itta, sealt piki metsateed, jalgrada kagu suunas kuni Valdeku tänava pikenduseni, sealt kuni linna piiri punktini nr 473, piki linna piiri, Vana-Tartu maanteelt Tartu maanteeni. Piki Tartu mnt kagusse kuni linna piirini ja sealt linna piiri mööda kuni lennujaama krundini (Vaskjala–Ülemiste kanalini). Sealt piki kanalit Tartu maanteeni, piki Tartu mnt ida serva Kivisilla tänavani, Kivisilla tänavast Gonsiori tänavani, piki Gonsiori tn paaris numbreid Laikmaa tänavani (Viru keskuse poolne), piki Laikmaa tänavat põhja Narva maanteeni, Narva mnt mööda läände kuni Pärnu maanteeni. Pärnu mnt mööda (Tammsaare pargi poolne) kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (3, 5, 7), Kaarli pst (paaritud numbrid 1–11) kuni Toompuiesteeni, Toompuiestee (paaritud numbrid) kuni Paldiski maanteeni, Paldiski mnt (1–23a) kuni Tehnika tänavani, Tehnika tn (33–63) kuni Endla tn viaduktini.

Kesklinn

Piirkond nr 16

Elanike arv 10 737

Uue-Maailma–Kitseküla–Luite

Kirjeldus

Endla tn viaduktist Suur-Ameerika tänavani. Suur-Ameerika tn (paaritud numbrid) kuni Liivalaia tänavani, Liivalaia tn (paarisnumbrid 2–14) kuni Veerenni tänavani, Veerenni tn (paarisnumbrid Liivalaia tänavast Viadukti tänavani). Piki Viadukti tänavat ida suunas raudtee hargnemiseni, piki raudteeharu äärt edelasse Järvevana teele, Järvevana tee põhjaserva pidi kuni Järvevana tee 9d krundini, sealt piki Järvevana tee 9 kruntide ida- ja lõunapiire Pärnu maanteeni, edasi kulgeb piir piki Kesklinna linnaosa piiri Endla tn viaduktini.

Kesklinn

Piirkond nr 17

Elanike arv 14 413

Raua–Torupilli–Kadriorg

Kirjeldus

Viru väljakust piki Mere pst ja Rannamäe tee lääneserva kuni Suure Rannaväravani, sealt piki Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelist piiri (linnahalli krundi idapiir) mereni, sealt piki rannajoont kuni Pirita linnaosa piirini (Lepa tn pikendus). Piki Kesklinna ja Lasnamäe vahelist piiri Tartu maanteeni. Tartu mnt (paaritud numbrid 1–83) kuni Kivisilla tänavani, Kivisilla tänavast Gonsiori tänavani, piki Gonsiori tn paarisnumbreid Laikmaa tänavani. Piki Laikmaa tänavat Narva maanteeni, piki Narva mnt läände kuni Viru väljakuni.

 

LASNAMÄE LINNAOSA

Lasnamäe

Piirkond nr 18

Elanike arv 34 400

Pae–Ülemiste

Kirjeldus

Lasnamäe tn paarisnumbrid (lõigus Tartu mnt – Laagna tee), Valge tn paarisnumbrid (lõigus Laagna tee – Narva mnt), Narva mnt paarisnumbrid (lõigus Narva mnt – Suur-Sõjamäe tn), Suur-Sõjamäe tn paarisnumbrid (lõigus J. Smuuli tee – linna piir), linna piir kuni Lasnamäe linnaosa piirini, Lasnamäe linnaosa piirist kuni Tartu maanteeni, Tartu mnt paaritud numbrid kuni Lasnamäe tänavani.

Lasnamäe

Piirkond nr 19

Elanike arv 44 400

Laagna–Tondiraba

Kirjeldus

Mäe tn paarisnumbrid, Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv), Narva mnt (piki Lasnamäe linnaosa piiri kulgevast lõigust Mustakivi tee läänepoolse haruni), Mustakivi tee paaritud numbrid, Peterburi tee (lõigus Mustakivi tee – Paneeli tn), Paneeli tn paarisnumbrid, Betooni tn paarisnumbrid (lõigus Paneeli tn kuni linna piir), linna piirist Suur-Sõjamäe tänavani, Suur-Sõjamäe tn paaritud numbrid (lõigus linna piir – J. Smuuli tee), J. Smuuli tee paaritud numbrid, Narva mnt paaritud numbrid (lõigus J. Smuuli tee – Mäe tn).

Lasnamäe

Piirkond nr 20

Elanike arv 33 200

Priisle–Mustakivi

Kirjeldus

Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv) alates Mustakivi tee läänepoolsest harust (Narva mnt – Pärnamäe tee), linna piirist Betooni tänavani (Pärnamäe tee – Peterburi tee, mööda Pirita jõge Lagedi teeni, Lagedi teest kuni Betooni tänavani), Betooni tn paaritud numbrid (linna piir – Paneeli tn), Paneeli tn paaritud numbrid, Peterburi tee (Paneeli tn – Mustakivi tee), Mustakivi tee paarisnumbrid, Mustakivi tee läänepoolset haru mööda kuni Narva mnt.

           

 

PIRITA LINNAOSA

Pirita

Piirkond nr 21

Elanike arv 11 000

Kirjeldus

Pirita linnaosa piiri kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 9)

 

Tallinna jäätmeveo piirkondade kirjelduste juures toodud elanike arv on ligikaudne.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri”
LISA 2.2

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kirjeldused alates 01.06.2009

 

 

 

HAABERSTI LINNAOSA

Haabersti

Piirkond nr 1

Elanike arv 8 000

Veskimetsa–Tiskre

Kirjeldus

Paldiski mnt 74–132 ja 75–145, Ehitajate tee 114–150 (sh Meistri 5, 8–22), Mustamäe, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosa piir, meri ja Haabersti linnaosa piir kuni Paldiski maanteel asuva linna piiri punktini nr 646.

(Veskimetsa, Mustjõe, Rocca al Mare, Kakumäe, Vismeistri, Tiskre jne elurajoonid).

Haabersti

Piirkond nr 2

Elanike arv 17 000

Õismäe

Kirjeldus

Õismäe tee 2–150 (paarisnumbrid) ja 111– 173 (paaritud numbrid)

Ehitajate tee 117–153 (paaritud numbrid)

Paldiski mnt 147–219b

Haabersti

Piirkond nr 3

Elanike arv 13 000

Ehitajate– Harku–Järveotsa

Kirjeldus

Õismäe tee 1a–109 (paaritud numbrid)

Ehitajate tee 105a–115 (paaritud numbrid)

Järveotsa tee 1–51 (paaritud numbrid) ja 2– 54

Paldiski mnt 221–249 (paaritud numbrid)

Kadaka tee 88–108 (paarisnumbrid)

Kadaka tee 191–197 (paaritud numbrid)

Tähetorni 90–110

Härgmäe 1–15

Härgmäe 2–16

Astangu 2–74

Astangu 1–35

         

 

NÕMME LINNAOSA

Nõmme

Piirkond nr 4

Elanike arv 38 798

Kirjeldus

Nõmme linnaosa piiri kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 8)

 

MUSTAMÄE LINNAOSA

Mustamäe

Piirkond nr 5

Elanike arv 24 000

Kadaka

Kirjeldus

Haabersti ja Mustamäe vaheline piir, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Soone tänavani, Soone tn (paaritud numbrid), Raja tn, Üliõpilaste tee, Ehitajate tee, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Tervise tänavani, Retke tee (paarisnumbrid), Tammsaare tee (paaritud numbrid 57–71), Sõpruse pst (paaritud numbrid alates 179st) Ehitajate tee ringini, Ehitajate tee (paarisnumbrid kuni linnaosa piirini (103a)).

Mustamäe

Piirkond nr 6

Elanike arv 40 000

Siili–Sääse–Szolnoki

Kirjeldus

Kadaka tee (paaritud numbrid), Tuuliku tee, Ehitajate tee (paarisnumbrid alates Haabersti ja Mustamäe vahelisest piirist), Sõpruse pst mööda Tammsaare teeni, Tammsaare tee (paaritud numbrid alates 71–57), Nõmme tee (paarisnumbrid kuni 106ni), Kristiine ja Mustamäe vaheline piir (Tildri tänavat pidi Kadaka teeni).

         

 

KRISTIINE LINNAOSA

Kristiine

Piirkond nr 7

Elanike arv 15 150

Tondi–Järve

Kirjeldus

Kotkapoja 2 ja 4 kuni Nõmme teeni, Nõmme tee (paaritud numbrid), Retke tee (paaritud numbrid) piki linnaosa piiri kuni Pärnu ja Viljandi mnt ristini, sealt piki Kesklinna linnaosa piiri kuni Kotkapoja tänavani.

Kristiine

Piirkond nr 8

Elanike arv 14 850

Lilleküla–Kristiine

Kirjeldus

Kotkapoja tn (paaritud numbrid), piki Kesklinna linnaosa piiri (raudteed) kuni Paldiski mnt viaduktini, sealt piki Paldiski mnt (paaritud numbrid) kuni Pirni tänavani piki Kristiine linnaosa piiri Tuuliku teeni, piki Tuuliku tee ja Kadaka tee põhjaserva Mustamäe linnaosa piirini, piki Tildri ja Siili tn kruntide põhjaserva (piki Mustamäe linnaosa piiri) kuni Nõmme teeni. Nõmme tee paarisnumbrid (Nõmme tee 104) kuni Kotkapoja tn paaritute numbritega majade kruntideni.

 

PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 9

Elanike arv 20 000

Merimetsa–Kelmiküla–Pelgulinn

Kirjeldus

Toompuiestee (paaritud numbrid 35–27) kuni Paldiski maanteeni, piki Paldiski mnt mööda linnaosa piiri Pelguranna tänavani, piki linnaosa piiri Kopli laheni, piki rannajoont kuni Pelguranna tn pikenduseni (Kopliranna tn ristmikult). Pelguranna tn pidi alla Puhangu tänavani piki Puhangu tänavat (paaritud numbrid 91–1a) Sõle tänavani, Sõle tänavat mööda 100m lõunasse kuni Kopli kaubajaama raudtee pikenduseni, piki raudtee maa-ala lõunaserva Rohu tänavani, sealt piki raudtee lõunaserva piirkonna alguspunkti.

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 10

Elanike arv 18 500

Pelguranna–Kopli

Kirjeldus

Kopli lahe rannajoon alates Pelguranna tn pikendusest (Kopliranna tn ristmikult), piki Pelguranna tn põhjaserva kuni Puhangu tänavani, Puhangu tn (paarisnumbrid) kuni Sõle tänavani, Sõle tn mööda loode suunas kuni Kopli tänavani. Kopli tn pidi itta kuni Niidi tänavani. Sealt üle trammitee mööda raudteeharu Laevastiku 3a garaažide krundini. Piki selle krundi edela- ja läänepiiri ning Neeme tn paaritute numbritega kruntide idapiiri kuni Paljassaare laheni. Rannajoont pidi Kopli poolsaare suunas Pelguranna tn pikenduseni.

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 11

Elanike arv 18 500

Kalamaja–Paljassaare

Kirjeldus

Paljassaare poolsaare rannajoon alates Neeme tn paaritute numbritega kruntide idapiiride pikendusest kuni Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelise piirini (linnahalli krundi idapiir), mööda linnaosa piiri Põhja pst (Skoone bastioni alaserva), Rannamäe tee loodeserva Toompuiestee 35 krundini, sealt piki raudtee lõunaserva kuni Rohu tänavani, sealt põhja suunas piki Kopli kaubajaama raudtee lääne- ja lõunaserva kuni Sõle tänavani. Sõle 54 (paarisnumbrid) kuni Kopli tänavani. Kopli tn (paaritud numbrid) 69a kuni Niidi tänavani, sealt üle trammitee piki raudteeharu kuni Laevastiku 3 kruntideni, piki nende kruntide edela- ja läänepiiri Neeme tn paaritute numbritega kruntide piirideni ja sealt kuni Paljassaare laheni.

         

 

TALLINNA KESKLINNA LINNAOSA

Kesklinn

Piirkond nr 12

Elanike arv 2811

Vanalinn

Kirjeldus

Põhja pst (paaritud numbrid), Mere pst (paaritud numbrid), Pärnu mnt (vanalinnapoolne külg) kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (vanalinnapoolne külg), Kaarli pst (paarisnumbrid 2–10), Toompuiestee (paarisnumbrid) kuni Rannamäe teeni, Rannamäe teed pidi linnaosa piiri mööda Põhja pst alguseni.

Kesklinn

Piirkond nr 13

Elanike arv 16 747

Südalinn–Keldrimäe–Mõigu

Kirjeldus

Endla tn viaduktist mööda Endla tänavat ida poole, mööda Suur-Ameerika tänavat (paarisnumbrid) kuni Liivalaia tänavani (paaritud numbrid), Liivalaia tänavast kuni Veerenni tänavani, Veerenni tänavast (paaritud numbrid) kuni Viadukti tänavani, piki Viadukti tänavat ida suunas kuni raudtee hargnemiseni. Piki raudteeharu äärt edelasse Järvevana teele, Järvevana tee põhjaserva pidi kuni Järvevana tee 9d krundini, sealt piki Järvevana tee 9 kruntide ida ja lõunapiire Pärnu maanteeni, seal piki Pärnu mnt lõunasse Viljandi maanteeni, piki Viljandi maanteed kagusse raudteeni, piki raudteed kirdesse. Piki Viljandi mnt 9 krundi põhjaserva itta, sealt piki metsateed, jalgrada kagu suunas kuni Valdeku tänava pikenduseni, sealt kuni linna piiri punktini nr 473, piki linna piiri, Vana-Tartu maanteelt Tartu maanteeni. Piki Tartu mnt kagusse kuni linna piirini ja sealt linna piiri mööda kuni lennujaama krundini (Vaskjala–Ülemiste kanalini). Sealt piki kanalit Tartu maanteeni, piki Tartu mnt ida serva Kivisilla tänavani, Kivisilla tänavast Gonsiori tänavani, piki Gonsiori tn paaris numbreid Laikmaa tänavani (Viru keskuse poolne), piki Laikmaa tänavat põhja Narva maanteeni, Narva mnt mööda läände kuni Pärnu maanteeni. Pärnu mnt mööda (Tammsaare pargi poolne) kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (3, 5, 7), Kaarli pst (paaritud numbrid 1–11) kuni Toompuiesteeni, Toompuiestee (paaritud numbrid) kuni Paldiski maanteeni, Paldiski mnt (1–23a) kuni Tehnika tänavani, Tehnika tn (33–63) kuni Endla tn viaduktini.

Kesklinn

Piirkond nr 14

Elanike arv 10 737

Uue-Maailma–Kitseküla–Luite

Kirjeldus

Endla tn viaduktist Suur-Ameerika tänavani. Suur-Ameerika tn (paaritud numbrid) kuni Liivalaia tänavani, Liivalaia tn (paarisnumbrid 2–14) kuni Veerenni tänavani, Veerenni tn (paarisnumbrid Liivalaia tänavast Viadukti tänavani). Piki Viadukti tänavat ida suunas raudtee hargnemiseni, piki raudteeharu äärt edelasse Järvevana teele, Järvevana tee põhjaserva pidi kuni Järvevana tee 9d krundini, sealt piki Järvevana tee 9 kruntide ida- ja lõunapiire Pärnu maanteeni, edasi kulgeb piir piki Kesklinna linnaosa piiri Endla tn viaduktini.

Kesklinn

Piirkond nr 15

Elanike arv 14 413

Raua–Torupilli–Kadriorg

Kirjeldus

Viru väljakust piki Mere pst ja Rannamäe tee lääneserva kuni Suure Rannaväravani, sealt piki Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelist piiri (linnahalli krundi idapiir) mereni, sealt piki rannajoont kuni Pirita linnaosa piirini (Lepa tn pikendus). Piki Kesklinna ja Lasnamäe vahelist piiri Tartu maanteeni. Tartu mnt (paaritud numbrid 1–83) kuni Kivisilla tänavani, Kivisilla tänavast Gonsiori tänavani, piki Gonsiori tn paarisnumbreid Laikmaa tänavani. Piki Laikmaa tänavat Narva maanteeni, piki Narva mnt läände kuni Viru väljakuni.

 

LASNAMÄE LINNAOSA

Lasnamäe

Piirkond nr 16

Elanike arv 34 400

Pae–Ülemiste

Kirjeldus

Lasnamäe tn paarisnumbrid (lõigus Tartu mnt – Laagna tee), Valge tn paarisnumbrid (lõigus Laagna tee – Narva mnt), Narva mnt paarisnumbrid (lõigus Narva mnt – Suur-Sõjamäe tn), Suur-Sõjamäe tn paarisnumbrid (lõigus J. Smuuli tee – linna piir), linna piir kuni Lasnamäe linnaosa piirini, Lasnamäe linnaosa piirist kuni Tartu maanteeni, Tartu mnt paaritud numbrid kuni Lasnamäe tänavani.

Lasnamäe

Piirkond nr 17

Elanike arv 44 400

Laagna–Tondiraba

Kirjeldus

Mäe tn paarisnumbrid, Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv), Narva mnt (piki Lasnamäe linnaosa piiri kulgevast lõigust Mustakivi tee läänepoolse haruni), Mustakivi tee paaritud numbrid, Peterburi tee (lõigus Mustakivi tee – Paneeli tn), Paneeli tn paarisnumbrid, Betooni tn paarisnumbrid (lõigus Paneeli tn kuni linna piir), linna piirist Suur-Sõjamäe tänavani, Suur-Sõjamäe tn paaritud numbrid (lõigus linna piir – J. Smuuli tee), J. Smuuli tee paaritud numbrid, Narva mnt paaritud numbrid (lõigus J. Smuuli tee – Mäe tn).

Lasnamäe

Piirkond nr 18

Elanike arv 33 200

Priisle–Mustakivi

Kirjeldus

Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv) alates Mustakivi tee läänepoolsest harust (Narva mnt – Pärnamäe tee), linna piirist Betooni tänavani (Pärnamäe tee – Peterburi tee, mööda Pirita jõge Lagedi teeni, Lagedi teest kuni Betooni tänavani), Betooni tn paaritud numbrid (linna piir – Paneeli tn), Paneeli tn paaritud numbrid, Peterburi tee (Paneeli tn – Mustakivi tee), Mustakivi tee paarisnumbrid, Mustakivi tee läänepoolset haru mööda kuni Narva mnt.

           

 

 

PIRITA LINNAOSA

Pirita

Piirkond nr 19

Elanike arv 11 000

Kirjeldus

Pirita linnaosa piiri kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 9)

 

Tallinna jäätmeveo piirkondade kirjelduste juures toodud elanike arv on ligikaudne.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri”
LISA 2.3

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kirjeldused alates 01.04.2010

 

 

 

HAABERSTI LINNAOSA

Haabersti

Piirkond nr 1

Elanike arv 8 000

Veskimetsa–Tiskre

Kirjeldus

 

Paldiski mnt 74–132 ja 75–145, Ehitajate tee 114–150 (sh Meistri 5, 8–22), Mustamäe, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosa piir, meri ja Haabersti linnaosa piir kuni Paldiski maanteel asuva linna piiri punktini nr 646.

(Veskimetsa, Mustjõe, Rocca al Mare, Kakumäe, Vismeistri, Tiskre jne elurajoonid).

Haabersti

Piirkond nr 2

Elanike arv 17 000

Õismäe

Kirjeldus

 

Õismäe tee 2–150 (paarisnumbrid) ja 111– 173 (paaritud numbrid)

Ehitajate tee 117–153 (paaritud numbrid)

Paldiski mnt 147–219b

Haabersti

Piirkond nr 3

Elanike arv 13 000

Ehitajate– Harku–Järveotsa

Kirjeldus

 

Õismäe tee 1a–109 (paaritud numbrid)

Ehitajate tee 105a–115 (paaritud numbrid)

Järveotsa tee 1–51 (paaritud numbrid) ja 2– 54

Paldiski mnt 221–249 (paaritud numbrid)

Kadaka tee 88–108 (paarisnumbrid)

Kadaka tee 191–197 (paaritud numbrid)

Tähetorni 90–110

Härgmäe 1–15

Härgmäe 2–16

Astangu 2–74

Astangu 1–35

         

 

NÕMME LINNAOSA

Nõmme

Piirkond nr 4

Elanike arv 38 798

Kirjeldus

Nõmme linnaosa piiri kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 8)

 

MUSTAMÄE LINNAOSA

Mustamäe

Piirkond nr 5

Elanike arv 24 000

Kadaka

Kirjeldus

 

Haabersti ja Mustamäe vaheline piir, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Soone tänavani, Soone tn (paaritud numbrid), Raja tn, Üliõpilaste tee, Ehitajate tee, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Tervise tänavani, Retke tee (paarisnumbrid), Tammsaare tee (paaritud numbrid 57–71), Sõpruse pst (paaritud numbrid alates 179st) Ehitajate tee ringini, Ehitajate tee (paarisnumbrid kuni linnaosa piirini (103a)).

Mustamäe

Piirkond nr 6

Elanike arv 40 000

Siili–Sääse–Szolnoki

Kirjeldus

 

Kadaka tee (paaritud numbrid), Tuuliku tee, Ehitajate tee (paarisnumbrid alates Haabersti ja Mustamäe vahelisest piirist), Sõpruse pst mööda Tammsaare teeni, Tammsaare tee (paaritud numbrid alates 71–57), Nõmme tee (paarisnumbrid kuni 106ni), Kristiine ja Mustamäe vaheline piir (Tildri tänavat pidi Kadaka teeni).

         

 

KRISTIINE LINNAOSA

Kristiine

Piirkond nr 7

Elanike arv 15 150

Tondi–Järve

Kirjeldus

Kotkapoja 2 ja 4 kuni Nõmme teeni, Nõmme tee (paaritud numbrid), Retke tee (paaritud numbrid) piki linnaosa piiri kuni Pärnu ja Viljandi mnt ristini, sealt piki Kesklinna linnaosa piiri kuni Kotkapoja tänavani.

Kristiine

Piirkond nr 8

Elanike arv 14 850

Lilleküla–Kristiine

Kirjeldus

Kotkapoja tn (paaritud numbrid), piki Kesklinna linnaosa piiri (raudteed) kuni Paldiski mnt viaduktini, sealt piki Paldiski mnt (paaritud numbrid) kuni Pirni tänavani piki Kristiine linnaosa piiri Tuuliku teeni, piki Tuuliku tee ja Kadaka tee põhjaserva Mustamäe linnaosa piirini, piki Tildri ja Siili tn kruntide põhjaserva (piki Mustamäe linnaosa piiri) kuni Nõmme teeni. Nõmme tee paarisnumbrid (Nõmme tee 104) kuni Kotkapoja tn paaritute numbritega majade kruntideni.

 

PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 9

Elanike arv 25 700

Kopli–Tööstuse

Kirjeldus

Linnaosa põhjapoolsed kinnistud maa-alal mere ja alljärgnevate tänavate vahel: alates merest Tallinna linnahalli läänepoolset külge pidi kuni Põhja puiesteeni, Suurtüki tn, Rannamäe tee, Toompuiesteed pidi Balti jaama raudteeni, raudteest kuni Rohu tänavani ja edasi piki raudteed läbi Kopli kaubajaama kuni Sõle tänavani, edasi piki Sõle tn kuni Pelguranna tn ristmikuni ning edasi Pelguranna tn kuni mereni ja rannajoont mööda kuni linnahallini.

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 10

Elanike arv 30 980

Merimetsa–Pelguranna

Kirjeldus

Linnaosa lõunapoolsed kinnistud maa-alal linnaosa piiri ja alljärgnevate tänavate vahel: alates linnaosa piirist Seevaldi kollektori juures mööda rannajoont kuni Pelguranna 27 krundini, edasi kuni Pelguranna ja Kopli tn ristmikuni, piki Sõle tn kuni endise raudtee ületuskohani, mööda raudtee tammi läbi Kopli kaubajaama kuni Rohu tänavani, mööda raudtee tammi läbi Balti jaama Toompuiesteele ja tagasi mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed kuni Pelguranna tn pikenduseni.

 

TALLINNA KESKLINNA LINNAOSA

Kesklinn

Piirkond nr 11

Elanike arv 2811

Vanalinn

Kirjeldus

Põhja pst (paaritud numbrid), Mere pst (paaritud numbrid), Pärnu mnt (vanalinnapoolne külg) kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (vanalinnapoolne külg), Kaarli pst (paarisnumbrid 2–10), Toompuiestee (paarisnumbrid) kuni Rannamäe teeni, Rannamäe teed pidi linnaosa piiri mööda Põhja pst alguseni.

Kesklinn

Piirkond nr 12

Elanike arv 16 747

Südalinn–Keldrimäe–Mõigu

Kirjeldus

Endla tn viaduktist mööda Endla tänavat ida poole, mööda Suur-Ameerika tänavat (paarisnumbrid) kuni Liivalaia tänavani (paaritud numbrid), Liivalaia tänavast kuni Veerenni tänavani, Veerenni tänavast (paaritud numbrid) kuni Viadukti tänavani, piki Viadukti tänavat ida suunas kuni raudtee hargnemiseni. Piki raudteeharu äärt edelasse Järvevana teele, Järvevana tee põhjaserva pidi kuni Järvevana tee 9d krundini, sealt piki Järvevana tee 9 kruntide ida ja lõunapiire Pärnu maanteeni, seal piki Pärnu mnt lõunasse Viljandi maanteeni, piki Viljandi maanteed kagusse raudteeni, piki raudteed kirdesse. Piki Viljandi mnt 9 krundi põhjaserva itta, sealt piki metsateed, jalgrada kagu suunas kuni Valdeku tänava pikenduseni, sealt kuni linna piiri punktini nr 473, piki linna piiri, Vana-Tartu maanteelt Tartu maanteeni. Piki Tartu mnt kagusse kuni linna piirini ja sealt linna piiri mööda kuni lennujaama krundini (Vaskjala–Ülemiste kanalini). Sealt piki kanalit Tartu maanteeni, piki Tartu mnt ida serva Kivisilla tänavani, Kivisilla tänavast Gonsiori tänavani, piki Gonsiori tn paaris numbreid Laikmaa tänavani (Viru keskuse poolne), piki Laikmaa tänavat põhja Narva maanteeni, Narva mnt mööda läände kuni Pärnu maanteeni. Pärnu mnt mööda (Tammsaare pargi poolne) kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (3, 5, 7), Kaarli pst (paaritud numbrid 1–11) kuni Toompuiesteeni, Toompuiestee (paaritud numbrid) kuni Paldiski maanteeni, Paldiski mnt (1–23a) kuni Tehnika tänavani, Tehnika tn (33–63) kuni Endla tn viaduktini.

Kesklinn

Piirkond nr 13

Elanike arv 10 737

Uue-Maailma–Kitseküla–Luite

Kirjeldus

Endla tn viaduktist Suur-Ameerika tänavani. Suur-Ameerika tn (paaritud numbrid) kuni Liivalaia tänavani, Liivalaia tn (paarisnumbrid 2–14) kuni Veerenni tänavani, Veerenni tn (paarisnumbrid Liivalaia tänavast Viadukti tänavani). Piki Viadukti tänavat ida suunas raudtee hargnemiseni, piki raudteeharu äärt edelasse Järvevana teele, Järvevana tee põhjaserva pidi kuni Järvevana tee 9d krundini, sealt piki Järvevana tee 9 kruntide ida- ja lõunapiire Pärnu maanteeni, edasi kulgeb piir piki Kesklinna linnaosa piiri Endla tn viaduktini.

Kesklinn

Piirkond nr 14

Elanike arv 14 413

Raua–Torupilli–Kadriorg

Kirjeldus

Viru väljakust piki Mere pst ja Rannamäe tee lääneserva kuni Suure Rannaväravani, sealt piki Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelist piiri (linnahalli krundi idapiir) mereni, sealt piki rannajoont kuni Pirita linnaosa piirini (Lepa tn pikendus). Piki Kesklinna ja Lasnamäe vahelist piiri Tartu maanteeni. Tartu mnt (paaritud numbrid 1–83) kuni Kivisilla tänavani, Kivisilla tänavast Gonsiori tänavani, piki Gonsiori tn paarisnumbreid Laikmaa tänavani. Piki Laikmaa tänavat Narva maanteeni, piki Narva mnt läände kuni Viru väljakuni.

 

LASNAMÄE LINNAOSA

Lasnamäe

Piirkond nr 15

Elanike arv 34 400

Pae–Ülemiste

Kirjeldus

Lasnamäe tn paarisnumbrid (lõigus Tartu mnt – Laagna tee), Valge tn paarisnumbrid (lõigus Laagna tee – Narva mnt), Narva mnt paarisnumbrid (lõigus Narva mnt – Suur-Sõjamäe tn), Suur-Sõjamäe tn paarisnumbrid (lõigus J. Smuuli tee – linna piir), linna piir kuni Lasnamäe linnaosa piirini, Lasnamäe linnaosa piirist kuni Tartu maanteeni, Tartu mnt paaritud numbrid kuni Lasnamäe tänavani.

Lasnamäe

Piirkond nr 16

Elanike arv 44 400

Laagna–Tondiraba

Kirjeldus

Mäe tn paarisnumbrid, Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv), Narva mnt (piki Lasnamäe linnaosa piiri kulgevast lõigust Mustakivi tee läänepoolse haruni), Mustakivi tee paaritud numbrid, Peterburi tee (lõigus Mustakivi tee – Paneeli tn), Paneeli tn paarisnumbrid, Betooni tn paarisnumbrid (lõigus Paneeli tn kuni linna piir), linna piirist Suur-Sõjamäe tänavani, Suur-Sõjamäe tn paaritud numbrid (lõigus linna piir – J. Smuuli tee), J. Smuuli tee paaritud numbrid, Narva mnt paaritud numbrid (lõigus J. Smuuli tee – Mäe tn).

Lasnamäe

Piirkond nr 17

Elanike arv 33 200

Priisle–Mustakivi

Kirjeldus

Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv) alates Mustakivi tee läänepoolsest harust (Narva mnt – Pärnamäe tee), linna piirist Betooni tänavani (Pärnamäe tee – Peterburi tee, mööda Pirita jõge Lagedi teeni, Lagedi teest kuni Betooni tänavani), Betooni tn paaritud numbrid (linna piir – Paneeli tn), Paneeli tn paaritud numbrid, Peterburi tee (Paneeli tn – Mustakivi tee), Mustakivi tee paarisnumbrid, Mustakivi tee läänepoolset haru mööda kuni Narva mnt.

           

 

PIRITA LINNAOSA

Pirita

Piirkond nr 18

Elanike arv 11 000

Kirjeldus

Pirita linnaosa piiri kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 9)

 

Tallinna jäätmeveo piirkondade kirjelduste juures toodud elanike arv on ligikaudne.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri”
LISA 2.4

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kirjeldused alates 01.05.2010

 

 

 

HAABERSTI LINNAOSA

Haabersti

Piirkond nr 1

Elanike arv 8 000

Veskimetsa–Tiskre

Kirjeldus

Paldiski mnt 74–132 ja 75–145, Ehitajate tee 114–150 (sh Meistri 5, 8–22), Mustamäe, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosa piir, meri ja Haabersti linnaosa piir kuni Paldiski maanteel asuva linna piiri punktini nr 646.

(Veskimetsa, Mustjõe, Rocca al Mare, Kakumäe, Vismeistri, Tiskre jne elurajoonid).

Haabersti

Piirkond nr 2

Elanike arv 17 000

Õismäe

Kirjeldus

Õismäe tee 2–150 (paarisnumbrid) ja 111– 173 (paaritud numbrid)

Ehitajate tee 117–153 (paaritud numbrid)

Paldiski mnt 147–219b

Haabersti

Piirkond nr 3

Elanike arv 13 000

Ehitajate– Harku–Järveotsa

Kirjeldus

Õismäe tee 1a–109 (paaritud numbrid)

Ehitajate tee 105a–115 (paaritud numbrid)

Järveotsa tee 1–51 (paaritud numbrid) ja 2– 54

Paldiski mnt 221–249 (paaritud numbrid)

Kadaka tee 88–108 (paarisnumbrid)

Kadaka tee 191–197 (paaritud numbrid)

Tähetorni 90–110

Härgmäe 1–15

Härgmäe 2–16

Astangu 2–74

Astangu 1–35

         

 

NÕMME LINNAOSA

Nõmme

Piirkond nr 4

Elanike arv 38 798

Kirjeldus

Nõmme linnaosa piiri kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 8)

 

MUSTAMÄE LINNAOSA

Mustamäe

Piirkond nr 5

Elanike arv 24 000

Kadaka

Kirjeldus

Haabersti ja Mustamäe vaheline piir, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Soone tänavani, Soone tn (paaritud numbrid), Raja tn, Üliõpilaste tee, Ehitajate tee, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Tervise tänavani, Retke tee (paarisnumbrid), Tammsaare tee (paaritud numbrid 57–71), Sõpruse pst (paaritud numbrid alates 179st) Ehitajate tee ringini, Ehitajate tee (paarisnumbrid kuni linnaosa piirini (103a)).

Mustamäe

Piirkond nr 6

Elanike arv 40 000

Siili–Sääse–Szolnoki

Kirjeldus

Kadaka tee (paaritud numbrid), Tuuliku tee, Ehitajate tee (paarisnumbrid alates Haabersti ja Mustamäe vahelisest piirist), Sõpruse pst mööda Tammsaare teeni, Tammsaare tee (paaritud numbrid alates 71–57), Nõmme tee (paarisnumbrid kuni 106ni), Kristiine ja Mustamäe vaheline piir (Tildri tänavat pidi Kadaka teeni).

         

 

KRISTIINE LINNAOSA

Kristiine

Piirkond nr 7

Elanike arv 29 471

Kirjeldus

Kristiine linnaosa piiri kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 5)

 

PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 8

Elanike arv 25 700

Kopli–Tööstuse

Kirjeldus

Linnaosa põhjapoolsed kinnistud maa-alal mere ja alljärgnevate tänavate vahel: alates merest Tallinna linnahalli läänepoolset külge pidi kuni Põhja puiesteeni, Suurtüki tn, Rannamäe tee, Toompuiesteed pidi Balti jaama raudteeni, raudteest kuni Rohu tänavani ja edasi piki raudteed läbi Kopli kaubajaama kuni Sõle tänavani, edasi piki Sõle tn kuni Pelguranna tn ristmikuni ning edasi Pelguranna tn kuni mereni ja rannajoont mööda kuni linnahallini.

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 9

Elanike arv 30 980

Merimetsa–Pelguranna

Kirjeldus

Linnaosa lõunapoolsed kinnistud maa-alal linnaosa piiri ja alljärgnevate tänavate vahel: alates linnaosa piirist Seevaldi kollektori juures mööda rannajoont kuni Pelguranna 27 krundini, edasi kuni Pelguranna ja Kopli tn ristmikuni, piki Sõle tn kuni endise raudtee ületuskohani, mööda raudtee tammi läbi Kopli kaubajaama kuni Rohu tänavani, mööda raudtee tammi läbi Balti jaama Toompuiesteele ja tagasi mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed kuni Pelguranna tn pikenduseni.

 

TALLINNA KESKLINNA LINNAOSA

Kesklinn

Piirkond nr 10

Elanike arv 2 811

Vanalinn

Kirjeldus

Põhja pst (paaritud numbrid), Mere pst (paaritud numbrid), Pärnu mnt (vanalinnapoolne külg) kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (vanalinnapoolne külg), Kaarli pst (paarisnumbrid 2–10), Toompuiestee (paarisnumbrid) kuni Rannamäe teeni, Rannamäe teed pidi linnaosa piiri mööda Põhja pst alguseni.

Kesklinn

Piirkond nr 11

Elanike arv 41 897

Kesklinn

Kirjeldus

Kaarli pst (paaritud numbrid 1–11) kuni Toompuiesteeni, Toompuiestee (paaritud numbrid) kuni Paldiski maanteeni, Paldiski mnt (1–23a) kuni Tehnika tänavani, Tehnika tn (33–63) Endla tn viaduktini. Edasi kulgeb piir piki Kesklinna ja Kristiine vahelist piiri Pärnu maanteeni, sealt piki Pärnu mnt lõunasse Viljandi maanteeni. Piki Viljandi mnt kagusse raudteeni, piki raudteed kirdesse. Piki Viljandi mnt 9 krundi põhjaserva itta, sealt piki metsateed, jalgrada kagu suunas kuni Valdeku tn pikenduseni, sealt kuni linna piiri punktini nr 473, piki linna piiri, Vana-Tartu maanteelt Tartu maanteeni. Piki Tartu mnt kagusse kuni linna piirini ja linna piiri mööda kuni lennujaama krundini (Vaskjala–Ülemiste kanalini). Sealt piki kanalit Tartu maanteeni. Piki Kesklinna ja Lasnamäe vahelist piiri mereni. Sealt piki rannajoont Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelise piirini. Mööda Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelist piiri Mere puiesteeni. Mööda Mere pst Pärnu maanteeni. Piki Pärnu mnt (Tammsaare pargi poolne) kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (3, 5, 7), Kaarli pst.

 

LASNAMÄE LINNAOSA

Lasnamäe

Piirkond nr 12

Elanike arv 34 400

Pae–Ülemiste

Kirjeldus

Lasnamäe tn paarisnumbrid (lõigus Tartu mnt – Laagna tee), Valge tn paarisnumbrid (lõigus Laagna tee – Narva mnt), Narva mnt paarisnumbrid (lõigus Narva mnt – Suur-Sõjamäe tn), Suur-Sõjamäe tn paarisnumbrid (lõigus J. Smuuli tee – linna piir), linna piir kuni Lasnamäe linnaosa piirini, Lasnamäe linnaosa piirist kuni Tartu maanteeni, Tartu mnt paaritud numbrid kuni Lasnamäe tänavani.

Lasnamäe

Piirkond nr 13

Elanike arv 44 400

Laagna–Tondiraba

Kirjeldus

Mäe tn paarisnumbrid, Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv), Narva mnt (piki Lasnamäe linnaosa piiri kulgevast lõigust Mustakivi tee läänepoolse haruni), Mustakivi tee paaritud numbrid, Peterburi tee (lõigus Mustakivi tee – Paneeli tn), Paneeli tn paarisnumbrid, Betooni tn paarisnumbrid (lõigus Paneeli tn kuni linna piir), linna piirist Suur-Sõjamäe tänavani, Suur-Sõjamäe tn paaritud numbrid (lõigus linna piir – J. Smuuli tee), J. Smuuli tee paaritud numbrid, Narva mnt paaritud numbrid (lõigus J. Smuuli tee – Mäe tn).

Lasnamäe

Piirkond nr 14

Elanike arv 33 200

Priisle–Mustakivi

Kirjeldus

Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv) alates Mustakivi tee läänepoolsest harust (Narva mnt – Pärnamäe tee), linna piirist Betooni tänavani (Pärnamäe tee – Peterburi tee, mööda Pirita jõge Lagedi teeni, Lagedi teest kuni Betooni tänavani), Betooni tn paaritud numbrid (linna piir – Paneeli tn), Paneeli tn paaritud numbrid, Peterburi tee (Paneeli tn – Mustakivi tee), Mustakivi tee paarisnumbrid, Mustakivi tee läänepoolset haru mööda kuni Narva mnt.

           

 

PIRITA LINNAOSA

Pirita

Piirkond nr 15

Elanike arv 11 000

Kirjeldus

Pirita linnaosa piiri kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 9)

 

Tallinna jäätmeveo piirkondade kirjelduste juures toodud elanike arv on ligikaudne.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri”
LISA 2.5

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kirjeldused alates 01.06.2010

 

 

 

HAABERSTI LINNAOSA

Haabersti

Piirkond nr 1

Elanike arv 39 276

Kirjeldus

Haabersti linnaosa piiri kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 3)

 

NÕMME LINNAOSA

Nõmme

Piirkond nr 2

Elanike arv 38 798

Kirjeldus

Nõmme linnaosa piiri kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 8)

 

MUSTAMÄE LINNAOSA

Mustamäe

Piirkond nr 3

Elanike arv 24 000

Kadaka

Kirjeldus

Haabersti ja Mustamäe vaheline piir, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Soone tänavani, Soone tn (paaritud numbrid), Raja tn, Üliõpilaste tee, Ehitajate tee, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Tervise tänavani, Retke tee (paarisnumbrid), Tammsaare tee (paaritud numbrid 57–71), Sõpruse pst (paaritud numbrid alates 179st) Ehitajate tee ringini, Ehitajate tee (paarisnumbrid kuni linnaosa piirini (103a)).

Mustamäe

Piirkond nr 4

Elanike arv 40 000

Siili–Sääse–Szolnoki

Kirjeldus

Kadaka tee (paaritud numbrid), Tuuliku tee, Ehitajate tee (paarisnumbrid alates Haabersti ja Mustamäe vahelisest piirist), Sõpruse pst mööda Tammsaare teeni, Tammsaare tee (paaritud numbrid alates 71–57), Nõmme tee (paarisnumbrid kuni 106ni), Kristiine ja Mustamäe vaheline piir (Tildri tänavat pidi Kadaka teeni).

         

 

KRISTIINE LINNAOSA

Kristiine

Piirkond nr 5

Elanike arv 29 471

Kirjeldus

Kristiine linnaosa piiri kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 5)

 

PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 6

Elanike arv 25 700

Kopli–Tööstuse

Kirjeldus

Linnaosa põhjapoolsed kinnistud maa-alal mere ja alljärgnevate tänavate vahel: alates merest Tallinna linnahalli läänepoolset külge pidi kuni Põhja puiesteeni, Suurtüki tn, Rannamäe tee, Toompuiesteed pidi Balti jaama raudteeni, raudteest kuni Rohu tänavani ja edasi piki raudteed läbi Kopli kaubajaama kuni Sõle tänavani, edasi piki Sõle tn kuni Pelguranna tn ristmikuni ning edasi Pelguranna tn kuni mereni ja rannajoont mööda kuni linnahallini.

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 7

Elanike arv 30 980

Merimetsa–Pelguranna

Kirjeldus

Linnaosa lõunapoolsed kinnistud maa-alal linnaosa piiri ja alljärgnevate tänavate vahel: alates linnaosa piirist Seevaldi kollektori juures mööda rannajoont kuni Pelguranna 27 krundini, edasi kuni Pelguranna ja Kopli tn ristmikuni, piki Sõle tn kuni endise raudtee ületuskohani, mööda raudtee tammi läbi Kopli kaubajaama kuni Rohu tänavani, mööda raudtee tammi läbi Balti jaama Toompuiesteele ja tagasi mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed kuni Pelguranna tn pikenduseni.

 

TALLINNA KESKLINNA LINNAOSA

Kesklinn

Piirkond nr 8

Elanike arv 2 811

Vanalinn

Kirjeldus

Põhja pst (paaritud numbrid), Mere pst (paaritud numbrid), Pärnu mnt (vanalinnapoolne külg) kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (vanalinnapoolne külg), Kaarli pst (paarisnumbrid 2–10), Toompuiestee (paarisnumbrid) kuni Rannamäe teeni, Rannamäe teed pidi linnaosa piiri mööda Põhja pst alguseni.

Kesklinn

Piirkond nr 9

Elanike arv 41 897

Kesklinn

Kirjeldus

Kaarli pst (paaritud numbrid 1–11) kuni Toompuiesteeni, Toompuiestee (paaritud numbrid) kuni Paldiski maanteeni, Paldiski mnt (1–23a) kuni Tehnika tänavani, Tehnika tn (33–63) Endla tn viaduktini. Edasi kulgeb piir piki Kesklinna ja Kristiine vahelist piiri Pärnu maanteeni, sealt piki Pärnu mnt lõunasse Viljandi maanteeni. Piki Viljandi mnt kagusse raudteeni, piki raudteed kirdesse. Piki Viljandi mnt 9 krundi põhjaserva itta, sealt piki metsateed, jalgrada kagu suunas kuni Valdeku tn pikenduseni, sealt kuni linna piiri punktini nr 473, piki linna piiri, Vana-Tartu maanteelt Tartu maanteeni. Piki Tartu mnt kagusse kuni linna piirini ja linna piiri mööda kuni lennujaama krundini (Vaskjala–Ülemiste kanalini). Sealt piki kanalit Tartu maanteeni. Piki Kesklinna ja Lasnamäe vahelist piiri mereni. Sealt piki rannajoont Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelise piirini. Mööda Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelist piiri Mere puiesteeni. Mööda Mere pst Pärnu maanteeni. Piki Pärnu mnt (Tammsaare pargi poolne) kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (3, 5, 7), Kaarli pst.

 

LASNAMÄE LINNAOSA

Lasnamäe

Piirkond nr 10

Elanike arv 34 400

Pae–Ülemiste

Kirjeldus

Lasnamäe tn paarisnumbrid (lõigus Tartu mnt – Laagna tee), Valge tn paarisnumbrid (lõigus Laagna tee – Narva mnt), Narva mnt paarisnumbrid (lõigus Narva mnt – Suur-Sõjamäe tn), Suur-Sõjamäe tn paarisnumbrid (lõigus J. Smuuli tee – linna piir), linna piir kuni Lasnamäe linnaosa piirini, Lasnamäe linnaosa piirist kuni Tartu maanteeni, Tartu mnt paaritud numbrid kuni Lasnamäe tänavani.

Lasnamäe

Piirkond nr 11

Elanike arv 44 400

Laagna–Tondiraba

Kirjeldus

Mäe tn paarisnumbrid, Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv), Narva mnt (piki Lasnamäe linnaosa piiri kulgevast lõigust Mustakivi tee läänepoolse haruni), Mustakivi tee paaritud numbrid, Peterburi tee (lõigus Mustakivi tee – Paneeli tn), Paneeli tn paarisnumbrid, Betooni tn paarisnumbrid (lõigus Paneeli tn kuni linna piir), linna piirist Suur-Sõjamäe tänavani, Suur-Sõjamäe tn paaritud numbrid (lõigus linna piir – J. Smuuli tee), J. Smuuli tee paaritud numbrid, Narva mnt paaritud numbrid (lõigus J. Smuuli tee – Mäe tn).

Lasnamäe

Piirkond nr 12

Elanike arv 33 200

Priisle–Mustakivi

Kirjeldus

Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv) alates Mustakivi tee läänepoolsest harust (Narva mnt – Pärnamäe tee), linna piirist Betooni tänavani (Pärnamäe tee – Peterburi tee, mööda Pirita jõge Lagedi teeni, Lagedi teest kuni Betooni tänavani), Betooni tn paaritud numbrid (linna piir – Paneeli tn), Paneeli tn paaritud numbrid, Peterburi tee (Paneeli tn – Mustakivi tee), Mustakivi tee paarisnumbrid, Mustakivi tee läänepoolset haru mööda kuni Narva mnt.

           

 

PIRITA LINNAOSA

Pirita

Piirkond nr 13

Elanike arv 11 000

Kirjeldus

Pirita linnaosa piiri kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 9)

 

Tallinna jäätmeveo piirkondade kirjelduste juures toodud elanike arv on ligikaudne.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri”
LISA 3

 

Jäätmemahutite tühjendamise sageduse tabel

 

 

 

JÄÄTMEMAHUTITE TÜHJENDAMISE SAGEDUSE TABEL

 

Elanike arv

Korterite arv

600 l segaolmejäätmed

800 l segaolmejäätmed

2500 l segaolmejäätmed

 

 

 

1 x ndl

2 x ndl

1 x ndl

2 x ndl

3x ndl

1 x ndl

2 x ndl

3x ndl

 

10

5

1

 

 

 

 

 

 

 

 

20

10

2

1

1

 

 

 

 

 

 

30

15

2

1

1

 

 

 

 

 

 

40

20

3

2

 

1

 

 

 

 

 

50

25

 

 

3

1

 

1

 

 

 

60

30

 

 

3

2

 

1

 

 

 

70

35

 

 

4

2

 

1

 

 

 

80

40

 

 

4

2

 

1

 

 

 

90

45

 

 

4

2

2

2

1

 

 

100

50

 

 

5

3

2

2

1

 

 

110

55

 

 

6

3

2

2

1

 

 

120

60

 

 

7

3

3

2

1

 

 

130

65

 

 

7

3

3

2

1

 

 

140

70

 

 

8

4

3

3

1

 

 

150

75

 

 

8

4

3

3

1

 

 

160

80

 

 

9

4

3

3

1

 

 

170

85

 

 

9

4

3

3

1

 

 

180

90

 

 

9

4

3

3

1

 

 

190

95

 

 

10

6

4

3

1

 

 

200

100

 

 

11

6

4

4

2

1

 

210

105

 

 

11

6

4

4

2

1

 

220

110

 

 

11

7

5

4

2

1

 

230

115

 

 

12

7

5

4

2

1

 

240

120

 

 

12

8

5

4

2

1

 

250

125

 

 

 

 

6

 

 

2

 

260

130

 

 

 

 

6

 

 

2

 

270

135

 

 

 

 

6

 

 

2

 

280

140

 

 

 

 

6

 

 

2

 

290

145

 

 

 

 

7

 

 

2

 

                       

Tabelis on toodud vajalik jäätmemahutite arv vastavalt korterite ja elanike arvule ning tühjendamise sagedusele. Üksikelamutele kehtib kuni 20-liitrise ja maksimaalselt 4 kg kaaluva ning 40–150-liitrise ja maksimaalselt 10 kg kaaluva jäätmekoti või kuni 370-liitrise jäätmemahuti puhul tühjendamissagedus üks kord kahe nädala jooksul. Kui jäätmeid kompostitakse kohapeal, on nende jäätmekottide või mahutite tühjendamise sagedus üks kord nelja nädala jooksul.

Tabelis esinevate lühendite seletus:

1 x ndl – üks kord ühe nädala jooksul;

2 x ndl – kaks korda ühe nädala jooksul;

3 x ndl – kolm korda ühe nädala jooksul.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri”
LISA 4

(Kehtetu - Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

             

 

Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri”
LISA 5

(Kehtetu - Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

             

 

LISA
Tallinna Linnavolikogu 10. märtsi 2011
määrusele nr 7
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri”
LISA 6

(Tvk m 10.03.2011 nr 7, jõustumine 17.03.2011)

 

Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotluse vorm

 

 

 

 

Kuupäev

 

(Linnaosa valitsuse nimetus)

 

 

 

Allkiri

 

KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA LIITUMISEST ERANDKORRAS VABASTAMISE TAOTLUS

 

 

Juriidiline isik

Füüsiline isik

Taotleja nimi

Aadress

Telefon, faks,
e-post

Kontaktisik

 

 

 

 

Aadress, mille kohta taotletakse korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist

Jäätmeveo piirkond ja linnaosa

 

Aadress

 

 

 

 

Periood, mille jooksul jäätmevaldaja taotleb korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastust

Algus

Lõpp

 

 

 

 

Taotleja omakäeline kinnitus, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata

 

Taotleja allkiri

 

Kuupäev

 

 

 

 

 

 

 

 

Taotlus rahuldada

 

Vabastamise periood

Taotlus jätta rahuldamata

 

Selgitus

Komisjoni ettepanek

 

 

 

 

 

201

 

 

Komisjoniliikme eriarvamus

 

 

 

 

                       

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees