REDAKTSIOON:
Tvk m 09.09.2010 nr 45, jõustumine 01.01.2011
TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
|
MÄÄRUS
|
|
|
Tallinn
|
30. oktoober 2008 nr 36
|
|
|
Tallinna jäätmehoolduseeskiri
|
|
|
|
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 66 lg-te
2-4, § 67 lg 4, § 68 lg 1, § 69 lg 41,
§ 71 lg-te 1 ja 2, pakendiseaduse § 15
lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja
lg 3 p 1 ja § 22 lg 1 p 365 ja 366
alusel ning eesmärgiga tagada puhas ja tervislik elukeskkond.
|
|
|
|
|
|
1. peatükk
JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED
1. jagu
Üldsätted
§ 1. Jäätmehoolduseeskirja
eesmärk
(1) Jäätmehoolduseeskiri
(edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada Tallinnas jäätmeseaduse
ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, säilitada puhas ja
tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete kogust ning soodustada nende
taaskasutamist.
(2) Eeskiri määrab
kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, ehitus-,
remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed)
ning tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate
jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed) käitlemise korra Tallinna
haldusterritooriumil. Eeskirja on kohustatud järgima kõik juriidilised ja
füüsilised isikud, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused. Eeskirja
kohaldatakse kooskõlas Tallinna linna heakorra eeskirjaga (edaspidi heakorra
eeskiri), Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku
korraldamise nõuetega ja teiste linna õigusaktidega.
(3) Jäätmehooldust
Tallinnas korraldavad ning kontrollivad Tallinna Keskkonnaamet (edaspidi keskkonnaamet),
Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (edaspidi munitsipaalpolitsei),
Tallinna Kommunaalamet (edaspidi kommunaalamet) ja linnaosade valitsused
vastavalt oma pädevusele.
(4) Informatsiooni
Tallinna haldusterritooriumil asuvate jäätmejaamade kohta, ohtlike jäätmete,
kasutuskõlbmatute patareide, pakendite ja pakendijäätmete, elektroonikaromude
ja vanarehvide vastuvõtupunktide kohta, jäätmeveo piirkondade ja neid
teenindavate jäätmekäitlejate kohta ning lähimate nõuetekohaste käitluskohtade
kohta annab Tallinna abitelefon 1345, keskkonnaamet, Tallinna linna
koduleheküljel www.tallinn.ee asuv veebikaart ning
jäätmekäitluskampaania Prügihunt kodulehekülg www.tallinn.ee/prygihunt.
§ 2. Keskkonnaameti,
munitsipaalpolitsei ja linnaosade valitsuste pädevus
(1) Keskkonnaamet
korraldab jäätmehooldust ja selle arendamist ning teostab järelevalvet eeskirja
täitmise üle.
(2) Munitsipaalpolitsei
teostab eeskirja täitmise üle järelevalvet vastavalt oma põhimäärusele ja
menetleb väärtegusid.
(3) Linnaosa valitsus
korraldab linnaosas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle
järgmiselt:
1) nõustab linnaosa
elanikke ja levitab jäätmeteavet;
2) kontrollib jäätmete
liigiti kogumist ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega
kinnistutel;
3) teostab järelevalvet
korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajate üle;
4) korraldab linna
haljasaladel tekkivate aia- ja haljastujäätmete kogumist ja üleandmist
kompostimisväljakule või vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale;
5) korraldab
üldkasutatavasse parki, haljasalale, randa vajalikul hulgal jäätmemahutite
paigaldamise ja nende regulaarse tühjendamise.
6) kontrollib heakorda
linnaosa haldusterritooriumil ja korraldab vajadusel prahistatud
alade korrastamist;
7) kontrollib
jäätmekäitluslepingute olemasolu, jäätmete liigiti kogumist ja jäätmekäitlustoiminguid
turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses;
8) määrab linnaosa
haldusterritooriumil pakendipunktide asukohad ja paigaldamise tingimused ning
kontrollib nende tingimuste täitmist.
§ 3. Mõisted
(1) Eeskirjas on
kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) segaolmejäätmed on
liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
2) suurjäätmed on
jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu
mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena
ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud
või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid
või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid)
ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
3) aia- ja
haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad
jäätmed, nagu rohi, lehed ja oksad;
4) jäätmekäitleja on
juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab
jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks
jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistuses
(edaspidi Harjumaa keskkonnateenistus);
5) jäätmejaam on
sorteeritud jäätmete vastuvõtukoht. Jäätmejaamas vastuvõetavate jäätmete liigid
ja jäätmete vastuvõtu tingimused sätestatakse Tallinna linna ja jäätmejaama
operaatori vahelises lepingus;
6) jäätmekäitlusleping
on jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega
jäätmekäitleja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse
ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui
jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti;
7) segapakend on pakend
või pakendijäätmed, mida ei koguta selle pakendi materjalist lähtuvalt liigiti
eraldi teistest pakendimaterjalidest. Segapakendi mahutisse võib panna
sellistest materjalidest pakendeid ja pakendijäätmeid, mille kogumine ei ole
korraldatud liigiti eraldi materjalina;
8) pakendipunkt on
pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite ja
pakendijäätmete mahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile
Tallinna haldusterritooriumil viibivatele füüsilistele isikutele ning mis
pakendimaterjalide liigiti kogumiseks vastab vähemalt eeskirja § 10
lõikes 4 sätestatud nõuetele;
9) jäätmeveo piirkond
(edaspidi piirkond) on eeskirjaga kindlaksmääratav ala, kus korraldatud
jäätmevedu teostab asjakohase ainuõigusega jäätmekäitleja;
10) ettevõtja eeskirja
2. peatüki tähenduses on isik, kes osaleb korraldatud jäätmeveo ainuõiguse
andmiseks korraldataval avalikul konkursil ja esitab oma pakkumise;
11) vedaja eeskirja
2. peatüki tähenduses on ettevõtja, kellele avaliku konkursi tulemusena on
antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks
konkreetses piirkonnas;
12) olmejäätmete
vedamine eeskirja 2. peatüki tähenduses on konkreetses piirkonnas
korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja laadimine
jäätmemahutitest vedaja prügiveoauto(de)le, transport ning üleandmine
jäätmekäitluskohale;
13) linna ja vedaja
vaheline leping eeskirja 2. peatüki tähenduses on leping, millega
reguleeritakse Tallinna linna ja vedaja õigused ja kohustused seoses korraldatud
jäätmeveoga;
14) jäätmevaldaja
mitteliitunuks lugemine on jäätmevaldaja erandlik ja tähtajaline vabastamine
korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise kohustusest;
15) jäätmeveo
teenustasu piirmäär on kõige suurem võimalik tasu korraldatud jäätmeveoga
hõlmatud jäätmete vedamise eest, millest vedaja teenustasud ei saa kõrgemad
olla;
16) jäätmeveo
teenustasu eeskirja 2. peatüki tähenduses on tasu, mida jäätmevaldaja
maksab vedajale paberi ja kartongi, biolagunevate jäätmete, segaolmejäätmete
ning suurjäätmete vedamise eest;
17) jäätmeveo
teenustasu muutmine on linna ja vedaja vahelises lepingus fikseeritud
teenustasu suuruse muutmine eeskirja §-s 35 sätestatud korras;
18) tühisõit eeskirja
2. peatüki tähenduses on vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule tehtud
sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud
võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirja nõuete mittetäitmise
tõttu;
19) lisateenus eeskirja
2. peatüki tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline
jäätmekäitlusteenus, mida vedaja jäätmevaldajale osutab.
(2) Käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses
ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest,
vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
2. jagu
Jäätmekäitluse korraldamine
§ 4. Jäätmekäitluse
üldnõuded
(1) Iga tegevuse juures
tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada,
kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes
ülemäära kulukas.
(2) Prügilasse võib
ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt
võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.
(3) Jäätmeid tuleb
koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda ning segunenud
olmejäätmete sortimisel jäätmekäitluskohas tuleb välja noppida vähemalt
järgmised jäätmeliigid vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004
määruse nr 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ (edaspidi jäätmenimistu)
jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) pakendid (15 01);
3) ohtlikud jäätmed
(jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga (*) tähistatud jäätmed);
4) biolagunevad aia- ja
haljastujäätmed (20 02 01);
5) biolagundatavad
köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
6) probleemtoodete
jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01) ning vanarehvid
(16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja
akud (16 06);
7) põlevjäätmed,
sealhulgas puit (20 01 38) ja plastid (20 01 39);
8) suurjäätmed (20 03 07);
9) metallid
(20 01 40).
(4) Liigiti kogumisest
ülejäänud segaolmejäätmed tuleb anda töötlemiseks üle mõnele Tallinnas või
selle läheduses paiknevale olmejäätmete töötlemise ettevõttele vastavalt
käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 nõuetele, kui sellega ei kaasne
ülemääraseid kulutusi.
(5) Töötlemisettevõttest
tuleb töötlemisjääk viia läheduse põhimõtet järgides Tallinna Prügilasse.
Segaolmejäätmed, mida töötlemisettevõtted võimsuste puudumise tõttu või muudel
põhjustel vastu ei võta, tuleb viia Tallinna Prügilasse.
(6) Jäätmete
nõuetekohast käitlemist korraldab jäätmevaldaja.
(7) Jäätmete käitlemine,
sealhulgas põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud.
Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning
kiletamata paberit või kartongi.
(8) Jäätmekäitleja
tegevus peab olema suunatud jäätmete ladestamise vähendamisele,
taaskasutamisele või kahjutustamisele.
§ 5. Jäätmevaldaja
ja territooriumi haldaja kohustused
(1) Jäätmekäitlust
kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel
kasutataval maal korraldab hoonestusõiguse omaja (hoonestaja). Jäätmekäitlust
ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal
(edaspidi krunt) korraldab ehitise omanik. Kinnisasja ja ehitise kui
vallasasja omanik ning hoonestaja on edaspidises tekstis territooriumi
haldaja.
(2) Jäätmevaldaja ja
territooriumi haldaja on kohustatud:
1) käitlema enda
valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega
kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule;
2) vältima ohtlike
jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega
või mis tahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete
kogust ja ohtlikkust;
3) jäätmeid liigiti
koguma, vedama või taaskasutama vastavalt eeskirja nõuetele või andma jäätmed
eeskirjaga määratud korras üle jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba;
4) piirkondades, kus
jäätmevedu ei ole korraldatud, ja korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete
vedamiseks sõlmima kas ise või volitatud esindaja vahendusel jäätmekäitlejaga
jäätmekäitluslepingu või vedama endale kuuluvad või enda valduses oleval
territooriumil tekkivad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid
vastavalt kehtivatele nõuetele;
5) säilitama kahe aasta
jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist
jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu
keskkonnaameti või linnaosa valitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;
6) mitte sõlmima
jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba
või kes ei ole registreeritud jäätmete vedamiseks Harjumaa keskkonnateenistuses.
Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata,
peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid
käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
7) omama või üürima
eeskirja nõuete kohaselt piisavas koguses jäätmemahuteid segaolmejäätmete ning
liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama
jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad
vastama eeskirja nõuetele. Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes kõrvuti
asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga korterelamutes tekkivate jäätmete
kogumiseks;
8) paigutama
jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud
juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse.
Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui
naabrid ei lepi kokku teisiti;
9) hoidma mahuteid
terve ja puhtana ning neid regulaarselt pesema. Mahutite korrashoiu ja puhtuse
eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;
10) vähendama tekkivate
jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud
korras.
(3) Korterelamutega
aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib
jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistut ainult linnaosa valitsuse loal ja
tingimustel.
(4) Territooriumi
haldaja, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõte ja juriidilisest isikust
jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma
ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja
nõuetest.
3. jagu
Jäätmete kogumine ja sortimine
§ 6. Jäätmete
kogumise üldnõuded
(1) Jäätmete kogumise,
taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud
korraldatud jäätmeveo korral.
(2) Kinnistul või
krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada
vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, mis asub samal kinnistul
või krundil, või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühismahutisse, mida
kasutatakse jäätmekäitluslepingu alusel. Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti
lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid vastavalt käesoleva paragrahvi
lõikes 3 sätestatud tingimustele.
(3) Suurjäätmed võib
ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse
hiljemalt kolme ööpäeva jooksul.
(4) Jäätmeid, mille
liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud
mahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel
teiste jäätmeliikidega segada.
(5) Segaolmejäätmete
mahutisse on keelatud panna:
1) jäätmeid, mille
liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele;
2) tule- ja
plahvatusohtlikke jäätmeid;
3) vedelaid jäätmeid;
4) ohtlikke jäätmeid;
5) biolagunevaid aia-
ja haljastujäätmeid;
6) suurjäätmeid;
7) probleemtooteid või
nendest tekkinud jäätmeid;
8) käimlajäätmeid;
9) kogumiskaevude
setteid;
10) aineid ja esemeid,
mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi
isikuid;
11) aineid ja esemeid,
mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid
või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
12) ehitusjäätmeid.
(6) Liiva, jahtunud
tuhka ja pühkmeid võib panna mahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad
jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele.
(7) Segaolmejäätmed ning
muud kergesti riknevad ja haisvad jäätmed tuleb panna mahutisse pakendatult
ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida
mahutit.
(8) Liigiti kogutavad
biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberist või muust biolagunevast
materjalist kotti pakendatult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna
kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
(9) Jäätmete hoidmisel
tuleb tagada jäätmete ja mahuti säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmeid
hiljem töödelda või taaskasutada. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks
ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas.
§ 7. Paberi ja
kartongi ning biolagunevate jäätmete kogumine
(1) Elamumaa
sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid
koguda liigiti. Lähtuvalt korterite arvust peavad kinnistul olema järgmised
mahutid:
1) paberi- ja kartongi
mahuti, kui kinnistul on vähemalt viis korterit;
2) biolagunevate
jäätmete mahuti, kui kinnistul on vähemalt kümme korterit, väljaarvatud
korraldatud jäätmeveo vanalinna piirkonnas;
3) kui lepingu alusel
kasutatakse ühismahutit, rakenduvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2
nimetatud kohustused juhul, kui vastava jäätmeliigi ühismahutit kasutavate
korterite arv kokku on suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2
sätestatud korterite arv ning kui ühismahuti kasutamise lepingus ei ole
sätestatud teisiti.
(2) Vähem kui viie
korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda
liigiti ning viia need jäätmejaama või anda üle jäätmekäitlejale.
(3) Vähem kui kümne
korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul ei rakendata biolagunevate jäätmete
eraldi mahutisse liigiti kogumise kohustust elanikele juhul, kui:
1) kinnistul tekkivad
biolagunevad jäätmed kompostitakse eeskirja § 14 kohaselt samal kinnistul;
2) segaolmejäätmete
mahutit tühjendatakse vähemalt üks kord nädalas, sealjuures biolagunevad aia-
ja haljastujäätmed kogutakse liigiti ja antakse lepingu alusel üle
jäätmekäitlejale või viiakse lähimasse nõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.
(4) Kui mitteelamumaa
sihtotstarbega kinnistul tekib paberit ja kartongi, immutamata puitu ja
biolagunevaid jäätmeid eraldivõetuna üle 25 kg nädalas, tuleb seda liiki
jäätmed eraldi koguda. Käesoleva lõike tähenduses ei loeta paberi ja kartongi
hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel.
§ 8. Probleemtoodete
ja nendest tekkivate jäätmete kogumine
(1) Elektri- ja
elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja
telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi
ning üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunktidesse või
jäätmejaama või uue toote ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega.
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on
kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest
tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(2) Tootja võib
jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale
tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse
seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või
koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse
seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid. Vaidlused
seadme komplektsuse üle lahendab linnavalitsuse volitatud isik.
(3) Kasutuskõlbmatuks
muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning
üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunktidesse või
avalikesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või viia jäätmejaama või
avalikesse patareide kogumiskastidesse või kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega.
(4) Vanarehvid tuleb üle
anda vanarehvide kogumispunktidesse või jäätmejaama või uue rehvi ostmise
korral kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide
tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda
valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta
vastuvõtmise.
(5) Romusõiduk tuleb üle
anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise
korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega või vanametalli kogumispunkti.
(6) Käesoleva paragrahvi
lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise
korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.
(7) Probleemtoodete
avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise
tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon
keskkonnaametiga. Patareide avalike kogumiskastide asukohad, nõuded
kogumiskastile ja paigaldamise tingimused kooskõlastatakse keskkonnaametiga.
(8) Tootja või
tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tagama avaliku kogumispunkti ümbruse
heakorra vähemalt kuue meetri raadiuses kogumispunktist.
(9) Tootja või
tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma
puhta ja käesoleva eeskirja ja heakorra eeskirja nõuetele vastava ning tagama puhastamise
illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms.
§ 9. Ohtlike
jäätmete kogumine
(1) Ohtlikud jäätmed
tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi.
(2) Ohtlikke jäätmeid
võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellel on keskkonnaministri väljastatud
ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(3) Ohtlike jäätmete
kogumise mahutid peavad olema suletavad ja valvatavad.
(4) Ohtlikud jäätmed,
välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne
jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korras.
(5) Ohtlike jäätmete
kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise
kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike
jäätmete äraveo kord.
(6) Vedelaid ohtlikke
jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas mahutis, mis välistab nende
sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.
(7) Koduses
majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid,
õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid)
tuleb viia avalikku ohtlike jäätmete kogumispunkti. Avalikud kogumispunktid on
avalikes kohtades või bensiinitanklate juures paiknevad erimahutid või ohtlike
jäätmete kogumisringide peatuskohad. Avalikes kogumispunktides võetakse
ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt.
(8) Juriidilised isikud
peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma riikliku käitlussüsteemi Tallinna Ohtlike
Jäätmete Kogumiskeskusele või mõnele teisele jäätmekäitlejale, kellel on
jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(9) Ohtlike jäätmete
valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni
jäätmekäitlejale.
(10) Juriidiline isik,
kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule
informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
4. jagu
Pakendite ja pakendijäätmete kogumine
§ 10. Pakendite ja
pakendijäätmete kogumise nõuded
(1) Pakendid ja
pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja anda üle
pakendipunkti või jäätmejaama või lepingu alusel jäätmekäitlejale või panna
pakendite ja pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti).
(2) Üleantavad pakendid ja
pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad
pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi
kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.
(3) Pakendite ja
pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või
nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioon, lähtudes
eeskirja §-des 10 ja 11 sätestatud nõuetest ning selliselt, et oleks
tagatud eeskirja § 11 lõigetes 3 ja 6 määratud pakendite ja
pakendijäätmete kogumisvõrgustiku tihedus.
(4) Pakendipunktide
asukohad määrab linnaosa valitsus. Pakendipunktides peavad olema eraldi mahutid
vähemalt klaas-, paber- ja segapakendile. Nõuded pakendipunktile ja
pakendipunkti märgistus tuleb kooskõlastada keskkonnaametiga.
(5) Tagatisrahaga
pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle
teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea
tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.
(6) Pakendipunktil või -mahutil
peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri eesti
ja vene keeles või märk, mis vastab kogutavale pakendiliigile, ning mahuti
valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. Mahuti märgistus
tuleb kooskõlastada keskkonnaametiga.
§ 11. Pakendiettevõtja
ja taaskasutusorganisatsiooni kohustused
(1) Pakendiettevõtja on
kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba
müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või
teenindusmaa piires olevas kogumispunktis.
(2) Müüdud kauba
müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit,
mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile
ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast
teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.
(3) Kui mingil põhjusel
ei ole võimalik müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist korraldada
müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada kinnistu või
teenindusmaa vahetus naabruses linnaosavalitsuse loal ja tingimustel. Erand ei
kehti tagatisrahaga pakendite kohta.
(4) Pakendiettevõtja
võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustused lepingu
alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile.
(5) Taaskasutusorganisatsioon
ja pakendiettevõtja, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2
nimetatud kohustusi delegeerinud taaskasutusorganisatsioonile, on kohustatud
sõlmima Tallinna linnaga lepingu pakendipunktide või -mahutite
paigaldamise, haldamise, tühjendamise ning kogumiskohtade ümbruse heakorra
tagamisega seotud õiguste ja kohustuste sätestamiseks Tallinna
haldusterritooriumil.
(6) Tarbija paremaks
teenindamiseks tagab taaskasutusorganisatsioon
kooskõlastatult linnaosa valitsusega pakendipunktide või -mahutite
olemasolu tihedusega keskmiselt üks kogumiskoht 1000 elaniku kohta ning
nende tühjendamise selliselt, et oleks välditud ületäitumine või ümbruse
reostumine.
(7) Üksikelamute
piirkondades, kus jäätmekäitleja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga osutab
lepingu alusel pakendite äravedu jäätmevaldaja kinnistult, määrab
pakendipunktide ja -mahutite võrgustiku tiheduse ja kogumiskohtade
asukohad linnaosa valitsus.
(8) Pakendite ja
pakendijäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.
(9) Pakendiettevõtja või
taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või
pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist
teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.
(10) Pakendiettevõtja
või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud enda hallatava pakendite ja
pakendijäätmete kogumiskoha ümbruses hoidma heakorda vähemalt kuue meetri
raadiuses ning tagama pakendimahutite tühjendamise sellise sagedusega, et oleks
välditud nende ületäitumine ja ümbruse reostumine ning et oleks tagatud
pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus. Pakendipunkt või -mahuti
tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu.
(11) Pakendiettevõtja
või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud enda hallatava pakendi ja
pakendijäätmete kogumiskoha pidevalt hoidma puhta ja käesoleva eeskirja ja
heakorra eeskirja nõuetele vastava ning tagama selle puhastamise illegaalsest
grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms.
5. jagu
Jäätmete vedamine ja kõrvaldamine
§ 12. Jäätmeveo
nõuded
(1) Korraldatud
jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab
vedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga
mitteliitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab
jäätmevaldaja.
(2) Isikul, kes veab
jäätmeid majandus- või kutsetegevusena, peab olema jäätmeseaduse tähenduses
jäätmeluba või ta peab olema registreeritud Harjumaa keskkonnateenistuses.
(3) Segaolmejäätmete
mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja
kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, see tähendab üldjuhul vähemalt üks
kord nädalas. Üksikelamutes, kus biolagunevaid jäätmeid kompostitakse vastavalt
eeskirja §-le 14 ning mahutisse ei panda toidujäätmeid, on kuni 240-liitrist
mahutit lubatud tühjendada kord kuus tingimusel, et on välditud mahuti
ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus.
(4) Biolagunevate
jäätmete mahutit tuleb tühjendada vähemalt kord nädalas.
(5) Pakendimahutit või
paberi ja kartongi mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides
selle ületäitumist.
(6) Jäätmed tuleb vedada
jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja või territooriumi
haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada lähimasse nõuetekohasesse
jäätmekäitluskohta.
(7) Elurajoonides ei ole
lubatud jäätmeid vedada öörahu ajal, välja arvatud juhul, kui keskkonnaamet on
andnud selleks loa.
(8) Jäätmed, mille
säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele,
tuleb kohe ära vedada. Jäätmete nõuetekohase äraveo korraldamise eest vastutab
jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.
(9) Kui kinnistul või
krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada
koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga,
korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse
ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.
§ 13. Jäätmete
kõrvaldamise nõuded
(1) Ladestatavad
tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases tava- või
ehitusjäätmete käitluskohas.
(2) Tallinna Prügilasse
võib Tallinnast viia kõrvaldamiseks igat liiki prügilakõlblikke tavajäätmeid.
Kopli püsijäätmete käitluskohas võib pärast töötlemist kõrvaldada ehitus- ja
lammutustöödel tekkinud püsijäätmeid, asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale ning
saastumata pinnast. Kõrvaldamiskõlblikkuse hindamisel loetakse pinnas
saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud
piirnormide.
(3) Jäätmekäitluskohti
käitavad ettevõtjad on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha
juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut
ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.
(4) Jäätmete
kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja
arvatud aia- ja haljastujäätmete kompostimine oma kinnistul.
6. jagu
Biolagunevate jäätmete kompostimine
§ 14. Biolagunevate
jäätmete kompostimise nõuded
(1) Liigiti kogutud
biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks lähimale nõuetekohasele
kompostimisväljakule või Tallinna Prügilasse või muusse vastava jäätmeloaga
jäätmekäitluskohta või kompostida kohapeal vastavalt eeskirja nõuetele.
(2) Elamumaa
sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida
oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid
lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas või keskkonnaameti
kirjalikul nõusolekul ja tingimustel.
(3) Kompostitav materjal
tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult
ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.
(4) Keelatud on
kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle
kasutuskõlbmatuks.
(5) Elamumaa
sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida
ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Aia- ja
haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.
(6) Kompostimisnõu ja
-aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei
lepi kokku teisiti.
(7) Heitvee kogumis- ja
settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti
valmistamiseks ega laotada territooriumile.
(8) Linna haljasaladel
tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ei ole lubatud prügilasse
ladestada. Need tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja kompostida
lähimal nõuetele vastaval kompostimisväljakul või Tallinna Prügila
kompostimisväljakul või muus vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.
7. jagu
Jäätmekäitluse tehnilised nõuded
§ 15. Jäätmemahutite
tehnilised nõuded
(1) Jäätmemahuti peab
olema terve ja puhas ning veega pestav (välja arvatud jäätmekotid) ning ei tohi
põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Jäätmemahuti omanik või valdaja
peab tagama selle puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest,
tolmust, jäätmetest jms.
(2) Olmejäätmete
mahutina võib kasutada:
1) kuni 150-liitrist
jäätmekotti ühe pere jäätmete (maksimaalselt 10 kg) kogumiseks;
2) põhiliselt plastist
80-, 140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitrist kaane ja käepidemetega
väikemahutit, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada;
3) 2,5 või 4,5 m3
suurust kaanega mahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse
tühjendada või käitluskohta toimetada;
4) süvakogumismahutit,
mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
5) presskonteinerit.
(3) Kokkuleppel
jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei
põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.
(4) Eri jäätmeliikide
kogumiseks tuleb kasutada eri värvi jäätmemahuteid:
1) hall –
segaolmejäätmed;
2) pruun –
biolagunevad jäätmed;
3) roheline, sinine või
kollane – muud taaskasutatavad jäätmed, nagu paber ja kartong, klaas ning
pakendid;
4) punane – ohtlikud
jäätmed.
(5) Jäätmemahutil peab
olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri või märk,
mis viitab kogutavale jäätmeliigile, ning mahuti valdaja või seda teenindava
jäätmekäitleja telefoninumber. Mahuti märgistus tuleb kooskõlastada
keskkonnaametiga.
(6) Kui jäätmemahuti
värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte
tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.
(7) Mahuti lukustamise
korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval.
(8) Mahuti, mis ei ole
käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada
jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.
§ 16. Nõuded
jäätmemahuti paiknemiskohale ja juurdepääsuteele
(1) Kuni 800-liitrine
käsitsi teisaldatav ratastel väikemahuti tuleb paigutada seda tühjendava
jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt,
kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust
peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse
tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga.
(2) Suurem kui 800-liitrine
mahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega
(betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult
juurde mahuti tühjendusküljelt.
(3) Väljas paiknev
jäätmekott peab asetsema aiaga piiratud territooriumil tasasel, tugeval ja
maapinnast kõrgemal alusel, mis on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise
ning lindude ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekott peab olema valmistatud
niiskuskindlast paberist või plastist. Jäätmekott peab olema riputatud
hoidjale.
(4) Mahuti on soovitatav
paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Kui jäätmemaja või
katusealune lukustatakse, tuleb jäätmekäitlejale tagada sissepääs vastavalt
jäätmekäitluslepingule. Mahuti võib varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus
mahuti paikneb, peab olema küllaldaselt valgustatud.
(5) Ligipääsutee
mahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. See peab võimaldama mahutit
hõlpsalt käsitsi teisaldada. Ligipääsutee peab olema vähemalt 3,5 m lai ja
vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 m. Tee peab olema puhastatud
lumest ja jääst, selle kalle ei tohi ületada 10%.
(6) Mahuti paiknemiskoha
ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi
haldaja. Kui mahuti paikneb linnaosa valitsuse loal riigi- või linnamaal, tagab
korrashoiu mahuti omanik või valdaja.
§ 17. Jäätmeveokite
tehnilised nõuded
(1) Jäätmeveok peab
olema kinnine ja varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku
tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda
sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid
ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise
ajal ei satu jäätmeid keskkonda.
(2) Vanalinnas jäätmete,
välja arvatud ehitusjäätmete, vedamiseks kasutatava jäätmeveoki registrimass ei
tohi ületada 12 tonni ja jäätmeveok peab vastama EURO III nõuetele.
(3) Korraldatud
jäätmeveoks kasutatav jäätmeveok ei tohi olla vanem kui 10 aastat.
8. jagu
Jäätmekäitlus Aegna saarel
§ 18. Jäätmekäitlus
Aegna saarel
(1) Aegna saar (edaspidi
saar) hajaasustusalana ei kuulu korraldatud jäätmeveo piirkonda.
Olmejäätmete käitlust saarel korraldab jäätmejaama operaator.
(2) Saarel asuvad
jäätmevaldajad ja muud saarel viibivad isikud on kohustatud täitma eeskirja
nõudeid. Jäätmevaldaja vastutab tema kinnistul tekkivate jäätmete nõuetekohase
kogumise ja käitlemise korraldamise eest.
(3) Jäätmevaldaja on
kohustatud oma kinnistul tekkivaid jäätmeid koguma liigiti vastavalt eeskirja
§ 4 lõikele 3 ja § 6 lõikele 4. Liigiti kogutud jäätmed,
mida ei saa kohapeal taaskasutada, ja segaolmejäätmed peab jäätmevaldaja viima
jäätmejaama või tagama nende jäätmete üleandmise jäätmejaama operaatorile
vastavalt jäätmejaama operaatori ja jäätmevaldaja vahel sõlmitud
jäätmekäitluslepingu tingimustele või korraldama nende jäätmete käitlemise
vastavalt eeskirja nõuetele. Jäätmevaldaja, kes ei korralda oma jäätmete
käitlemist ise, on kohustatud sõlmima jäätmekäitluslepingu jäätmejaama
operaatoriga.
(4) Jäätmevaldaja on
kohustatud oma kinnistul viibivaid isikuid teavitama saarel kehtivatest
jäätmekäitlus- ja heakorranõuetest ning tagama oma kinnistul vajalike
jäätmemahutite ja kogumiskohtade olemasolu.
(5) Saarel tekkivad
jäätmed tuleb koguda liigiti mahutitesse. Mahutite korrashoiu ja tühjendamise
eest vastutab jäätmevaldaja.
(6) Biolagunevad jäätmed
tuleb kohapeal kompostida vastavalt eeskirja nõuetele.
(7) Küttekoldes või
lahtisel tuleasemel tohib põletada üksnes immutamata puitu ja kiletamata
paberit ja kartongi.
(8) Jäätmevaldaja on
kohustatud sõlmima jäätmekäitluslepingu jäätmejaama operaatoriga või korraldama
oma jäätmekäitluse ise vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Viimasel juhul on
jäätmevaldaja kohustatud kahe aasta jooksul säilitama dokumendid, mis tõendavad
jäätmete nõuetekohast kogumist ja jäätmekäitlejale üle andmist ning esitama
need dokumendid või jäätmekäitluslepingu keskkonnaameti või linnaosa valitsuse
ametniku nõudel kontrollimiseks.
(9) Jäätmejaama
operaator on kohustatud:
1) sõlmima
jäätmekäitluslepingud saarel asuvate jäätmevaldajatega, kes ei korralda oma
jäätmete käitlemist ise;
2) tagama
jäätmevaldajatele liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimaluse või äraveo
jäätmevaldaja kinnistult vastavalt jäätmekäitluslepingus sätestatud
tingimustele;
3) korraldama
jäätmejaamast jäätmete äraveo ja nende käitlemise või lõppkäitlejale üleandmise
vähemalt 1. maist kuni 31. oktoobrini üks kord kuus selliselt, et
oleks välditud jäätmejaama ületäitumine.
2. peatükk
KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
1. jagu
Üldnõuded
§ 19. Korraldatud
jäätmeveo ulatus
(1) Tallinna
haldusterritoorium, välja arvatud Aegna saar, kuulub tiheasustusalana tervikuna
piirkonda, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik. Piirkondades,
kus on rakendunud korraldatud jäätmevedu, on jäätmevaldajad kohustatud andma
olmejäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.
(2) Korraldatud
jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid, paberit ja kartongi, biolagunevaid jäätmeid
ja ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmeid. Korraldatud
jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline
avalik huvi.
§ 20. Korraldatud
jäätmeveo eesmärk
Käesoleva peatüki eesmärk on kindlaks määrata:
1) jäätmeliigid,
millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu;
2) korraldatud
jäätmeveo piirkonnad;
3) korraldatud
jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas
vedamise sagedus ja aeg;
4) korraldatud
jäätmeveo ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldaja ja vedaja valiku
tingimused;
5) ainuõigust omava
vedaja ja Tallinna linna vahel korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimise kord
ning jäätmekäitluslepingute sõlmimise kord;
6) jäätmevaldaja
korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kord;
7) jäätmeveo teenustasu
piirmäärad ning teenustasu piirmäärade ja teenustasude muutmise kord;
8) vedajalt ainuõiguse
ennetähtaegse äravõtmise kord.
§ 21. Jäätmeliigid,
millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu
(1) Korraldatud
jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all
loetletud olmejäätmetele:
1) prügi
(segaolmejäätmed) – 20 03 01;
2) paber ja
kartong – 20 01 01;
3) biolagunevad jäätmed
(biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles
ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete
mahutisse) – 20 01 08 ja 20 02 01 (edaspidi biolagunevad
jäätmed);
4) suurjäätmed – 20 03 07.
(2) Korraldatud
jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
1) ühistranspordipeatustes,
tänavatel, avalikes randades, parkides, kalmistutel ning haljasaladel
paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad
jäätmed;
2) avaliku ürituse
korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
3) jäätmekäitluse lisateenused
ning jäätmemahutite üürimine või müümine.
(3) Korraldatud
jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 41
alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
§ 22. Jäätmeveo
piirkonnad
(1) Kuni 31. maini
2009 on Tallinna haldusterritoorium jaotatud kahekümne üheks piirkonnaks, mis
on kantud Tallinna halduskaardile (eeskirja lisa 1.1). Piirkondade piiride
kirjeldused on toodud eeskirja lisas 2.1.
(2) Alates
1. juunist 2009 kuni 31. märtsini 2010 on Tallinna haldusterritoorium
jaotatud üheksateistkümneks piirkonnaks, mis on kantud Tallinna halduskaardile
(eeskirja lisa 1.2). Piirkondade piiride kirjeldused on toodud eeskirja
lisas 2.2.
(3) Alates
1. aprillist 2010 kuni 30. aprillini 2010 on Tallinna
haldusterritoorium jaotatud kaheksateistkümneks piirkonnaks, mis on kantud
Tallinna halduskaardile (eeskirja lisa 1.3). Piirkondade piiride
kirjeldused on toodud eeskirja lisas 2.3.
(4) Alates 1. maist
2010 kuni 31. maini 2010 on Tallinna haldusterritoorium jaotatud viieteistkümneks
piirkonnaks, mis on kantud Tallinna halduskaardile (eeskirja lisa 1.4).
Piirkondade piiride kirjeldused on toodud eeskirja lisas 2.4.
(5) Alates
1. juunist 2010 on Tallinna haldusterritoorium jaotatud kolmeteistkümneks
piirkonnaks, mis on kantud Tallinna halduskaardile (eeskirja lisa 1.5).
Piirkondade piiride kirjeldused on toodud eeskirja lisas 2.5.
2. jagu
Avalik konkurss
§ 23. Avalik
konkurss
(1) Avaliku konkursi
korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab keskkonnaamet, juhindudes
jäätmeseadusest, konkurentsiseadusest ja Vabariigi Valitsuse 25. septembri
2001 määrusest nr 303 “Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi
korraldamise kord“. Keskkonnaameti ettepaneku alusel annab Tallinna
Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) avalikul konkursil edukaks
tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud
jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist konkreetses piirkonnas.
(2) Avalikul konkursil
kasutatakse pakkumismenetlusena avatud kirjalikku pakkumist. Avalik konkurss
kuulutatakse välja üleriigilise levikuga ajalehes, milles Tallinna linn avaldab
oma ametlikke teadaandeid.
(3) Avaliku konkursi
pakkumiskutse dokumendid esitatakse enne konkursi väljakuulutamist
seisukohavõtuks Harjumaa keskkonnateenistusele jäätmeseaduses ettenähtud
korras.
(4) Lisaks Vabariigi
Valitsuse 25. septembri 2001 määruse nr 303 “Eri- või ainuõiguse
andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“ §-s 11 sätestatud
andmetele tuleb avaliku konkursi väljakuulutamise teates esitada ühe
kvalifitseerimistingimusena Eestis kehtiva jäätmeloa olemasolu olmejäätmete
veoks majandus- või kutsetegevusena.
(5) Lisaks Vabariigi
Valitsuse 25. septembri 2001 määruse nr 303 “Eri- või ainuõiguse
andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“ §-s 15 sätestatud andmetele
ning jäätmeseaduse § 67 lõikes 2 sätestatud andmetele peavad avaliku
konkursi pakkumiskutse dokumentides sisalduma:
1) linna ja vedaja
vahelise lepingu projekt;
2) pakkumise maksumuse
esildis paberi ja kartongi, biolagunevate jäätmete, segaolmejäätmete ning
suurjäätmete käitlemise teenustasude esitamiseks;
3) andmed ainuõiguse
kestuse kohta piirkonnas;
4) nõue, et ettevõtja
tagab pakkumise vastavuse jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuetele;
5) nõue,
et ettevõtja pakkumises sisalduvate jäätmeveo teenustasude suurus ei tohi
ületada kehtivaid teenustasude piirmäärasid.
(6) Avaliku konkursi
pakkumiste hindamiseks moodustatakse keskkonnaameti juhataja käskkirjaga
komisjon, millesse kuuluvad vähemalt kaks keskkonnaameti esindajat, üks
Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) keskkonnakomisjoni liige
ning üks esindaja konkursil oleva piirkonna järgsest linnaosa valitsusest.
Komisjon võib oma töösse kaasata sõltumatuid eksperte.
(7) Avalik konkurss
korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks tuleb välja kuulutada sellise
arvestusega, et järgmine ettevõtja, kellele antakse ainuõigus piirkonnas:
1) jõuaks enne vedajale
antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida linna ja vedaja vahelise lepingu
ning
2) oleks vedajale antud
ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama olmejäätmete
vedamist ning müüma või andma rendile jäätmemahuteid kõigile jäätmevaldajatele,
kes seda soovivad.
§ 24. Avalikkuse
teavitamine
Avaliku konkursi tulemusena välja selgitatud vedajast, jäätmeveo
teenustasudest ning piirkonnast, kus vedaja omab ainuõigust korraldatud
jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks, teavitab Keskkonnaamet avalikkust
väljaande Ametlikud Teadaanded ja ajalehe kaudu, milles Tallinna linn avaldab
oma ametlikke teadaandeid.
§ 25. Linna ja
vedaja vaheline leping
Linna ja vedaja vaheline leping sõlmitakse hiljemalt kolmekümne
päeva jooksul alates vedajale ainuõiguse andmise päevale järgnevast tööpäevast.
3. jagu
Korraldatud jäätmeveoga liitumine
§ 26. Vedaja ja jäätmevaldaja
vaheline leping
(1) Vedaja on kohustatud
sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on
selleks kohustatud või kes seda soovivad.
(2) Jäätmevaldaja
loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1
alusel. Asjaolu, kas jäätmevaldaja on sõlminud vedajaga jäätmekäitluslepingu
või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks
lugemisele.
(3) Jäätmekäitluslepinguga
täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmekäitluslepingut
ei ole sõlmitud, juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja
kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest
õigusaktidest. Jäätmemahutitena kasutatakse sel juhul 80-, 140-, 240-, 370-,
600- või 800-liitriseid standardseid jäätmemahuteid ja nende
tühjendamisel lähtutakse eeskirja lisas 3 sätestatud jäätmemahutite
tühjendamise sagedustest.
(4) Jäätmevaldaja, kes
kasutab eeskirja § 15 lõike 2 punktides 2 ja 3 ning käesoleva
paragrahvi lõikes 3 nimetatust erinevat jäätmemahutit või jäätmekotti või
kelle jäätmemahutit tühjendatakse harvemini, kui on sätestatud eeskirja
lisas 3, on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepingu.
(5) Jäätmevaldaja, kes
kasutab lepingu alusel teise jäätmevaldajaga ühismahutit, on kohustatud sõlmima
vedajaga jäätmekäitluslepingu ning teavitama keskkonnaametit ja
linnaosavalitsust ühismahuti kasutamisest. Ühismahuti kasutaja loetakse
korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
§ 27. Jäätmevaldaja
korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine
(1) Jäätmevaldajal on
õigus esitada piirkonnajärgsele linnaosa valitsusele avaldus enda tähtajaliseks
ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Avalduse vorm
on toodud eeskirja lisas 4.
(2) Avalduses
märgitakse:
1) põhjused,
miks jäätmevaldaja soovib enda mitteliitunuks lugemist;
2) tähtaeg, mille
jooksul jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud;
3) kuidas kavatseb
jäätmevaldaja oma jäätmeid keskkonnaohutult käidelda.
(3) Linnavalitsusel või
tema volitatud isikul on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse
alusel korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitunuks kuni viieks
aastaks.
(4) Linnavalitsusel või
tema volitatud isikul on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel
korraldatud jäätmeveoga osaliselt mitteliitunuks mittestandardse mahuti või ühe
või mitme jäätmeliigi osas.
(5) Korraldatud
jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas
keskkonnaametile jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku
selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Jäätmevaldaja, kes on loetud
korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks eeskirja § 28 lõike 7
punktis 3 nimetatud põhjusel, ei ole kohustatud selgitust esitama.
(6) Korraldatud
jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama
linnaosa valitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude
muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende
asjaolude jäätmevaldajale teatavakssaamisest.
§ 28. Avalduse menetlemine
(1) Eeskirja § 27
lõikes 1 nimetatud avaldust menetletakse järgmiselt:
1) jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks jäätmemahuteid, mis on
vähelevinud, mille hind on vähemalt 3200 eurot ning mida piirkonnas ainuõiguse
võitnud vedaja ei ole suuteline teenindama;
(Tvk m 09.09.2010 nr 45, jõustumine 01.01.2011)
2) linnaosa
valitsus kutsub vastavalt vajadusele, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus,
kokku komisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks keskkonnaameti ning
vähemalt kaks linnaosavalitsuse esindajat;
3) komisjon teeb
ettepaneku avaldus rahuldada või rahuldamata jätta. Avalduse rahuldamata
jätmine peab olema põhjendatud.
(2) Jäätmevaldaja
mitteliitunuks lugemise või tema avalduse rahuldamata jätmise otsustab
linnavalitsus või tema volitatud isik. Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise
korral määratakse linnavalitsuse või tema volitatud isiku korraldusega:
1) jäätmevaldaja
mitteliitunuks lugemise põhjused;
2) mitteliitunuks
lugemise kestus;
3) tähtaeg, millal
mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja peab esitama keskkonnaametile jäätmeseaduse
§ 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise
kohta. Selgituse vorm on toodud eeskirja lisas 5.
(3) Linnaosa valitsus
teeb korralduse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest
või tema avalduse rahuldamata jätmisest teatavaks keskkonnaametile ja
taotlejale hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates korralduse andmisest.
(4) Keskkonnaamet
teavitab jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja mitteliitunuks lugemise
tähtajast vastava piirkonna vedajat hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates
korralduse keskkonnaametile teatavakstegemisest.
(5) Eeskirja § 27
lõikes 1 nimetatud avalduse menetlemise tähtaeg alates avalduse
laekumisest linnaosa valitsusse kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud linnavalitsuse või tema volitatud isiku korralduse
teatavakstegemiseni, on üks kuu. Mõjuval põhjusel (lisateabe kogumise vajadus,
küsimuse keerukus jms) võib linnavalitsus või tema volitatud isik avalduse
menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.
(6) Linnavalitsus või
tema volitatud isik loeb jäätmevaldaja mitteliitunuks, kui:
1) esinevad
mõjuvad põhjused, mis õigustavad jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist ja
2) kui jäätmevaldaja
korraldab jäätmekäitluse ise keskkonnaohutult.
(7) Mõjuvad põhjused,
mis võivad õigustada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist, on eelkõige
järgmised asjaolud:
1) jäätmevaldaja
kasutab oma olmejäätmete kogumiseks jäätmemahuteid, mis on vähelevinud, mille
hind on vähemalt 50 000 krooni ning mida piirkonnas ainuõiguse
võitnud vedaja ei ole suuteline teenindama;
2) jäätmevaldaja
kinnisasjal või krundil tekib olmejäätmeid suurtes kogustes massiürituste
korraldamise ajal, muul ajal olmejäätmeid ei teki;
3) jäätmevaldaja
kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus, mille
käigus võib tekkida jäätmeid;
4) muud põhjused, mis
õigustavad jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist selliselt, et on tagatud
jäätmete keskkonnaohutu käitlemine.
(8) Jäätmevaldaja
avalduse lahendamisel tuleb igakordselt hinnata kõiki asjaolusid, mis võivad
õigustada tema mitteliitunuks lugemist või avalduse rahuldamata jätmist.
§ 29. Mitteliitumise
lõppemine
(1) Jäätmevaldaja
mitteliitunuks lugemine lõpeb eeskirja § 28 lõikes 2 nimetatud
linnavalitsuse või tema volitatud isiku korralduses märgitud mitteliitunuks
lugemise tähtaja möödumisel.
(2) Jäätmevaldajal on
õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist
linnaosavalitsusele uus avaldus, millega taotletakse jäätmevaldaja lugemist
mitteliitunuks. Käesolevas punktis nimetatud avalduse menetlemisel juhindutakse
eeskirja §-des 27 ja 28 sätestatust.
§ 30. Mitteliitumise
ennetähtaegne lõpetamine
Linnavalitsusel või tema volitatud isikul on õigus lõpetada
jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine enne tähtaja
lõppu, kui:
1) jäätmevaldaja on
esitanud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise avalduses valeandmeid;
2) jäätmevaldaja
avaldab selleks soovi linnaosa valitsusele;
3) mitteliitunuks
lugemise aluseks olnud mõjuvad põhjused on ära langenud;
4) jäätmevaldaja ei
esita õigel ajal eeskirja § 27 lõikes 5 nimetatud kirjalikku
selgitust või sisaldab jäätmevaldaja esitatud selgitus valeandmeid;
5) mitteliitunuks
loetud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma olmejäätmete
jäätmekäitlust.
4. jagu
Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine
§ 31. Korraldatud
jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumine
(1) Jäätmevaldajad
koguvad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid liigiti vastavalt eeskirja §-de 6
ja 7 nõuetele.
(2) Eeskirja § 21
lõike 1 punktides 1-3 nimetatud olmejäätmeid kogutakse liigiti
eraldi jäätmemahutitesse vastavalt eeskirja nõuetele. Vedaja leidmiseks
korraldatava avaliku konkursi pakkumiskutse dokumentides võib sätestada
miinimum- või erinõuded konkreetses piirkonnas kasutatavate jäätmemahutite
suuruse ja jäätmekäitluseks vajaliku tehnika, sealhulgas jäätmeveokite kohta.
(3) Kui biolagunevate
jäätmete või paberi ja kartongi mahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse
mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on vedajal õigus rakendada tasu
tühisõidu eest ning jäätmeveo teenustasu sama suurusega mahutist
segaolmejäätmete vedamise eest. Käesolevas lõikes nimetatud tasu tühisõidu eest
on vedajal õigus rakendada üksnes siis, kui vedajal ei ole võimalik mahutis
asuvaid jäätmeid vedada sama jäätmeveokiga, millega veetakse liigiti kogutavaid
biolagunevaid jäätmeid või paberit ja kartongi, ning vedaja on täitnud
käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimuse.
(4) Kui jäätmevaldaja ei
ole vedajale võimaldanud juurdepääsu mahutile, siis on vedajal õigus rakendada
tasu tühisõidu eest. Tühisõit on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud
suurusega mahuti tühjendamise 50% teenustasuga. Jäätmekäitluslepingu puudumisel
loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksemast mahutist.
(5) Käesoleva paragrahvi
lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolude ilmnemisel on vedaja kohustatud
jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama hiljemalt ühe
ööpäeva jooksul asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada, ning
kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise kolme
päeva jooksul.
§ 32. Jäätmemahutite
tühjendamine
(1) Jäätmemahutite
tühjendamise sagedus on sätestatud eeskirja § 12 lõigetes 3-5 ning
eeskirja lisas 3. Suurjäätmete äraveo nõuded on sätestatud eeskirja
§ 6 lõikes 3.
(2) Kui eeskirja
lisas 3 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on
jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud
kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada
eeskirja lisas 3 sätestatust sagedamini.
(3) Korraldatud
jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid veetakse eeskirja § 12 lõikes 7
sätestatud ajal. Nimetatud lõikes sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja
leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumiskutse dokumentides.
(4) Jäätmevaldaja on
kohustatud hoidma jäätmemahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel vedajaga
reguleerima jäätmemahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud
jäätmemahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine.
(5) Vedaja on kohustatud
tühjendama jäätmemahutid ja ära vedama jäätmemahutite ümbrusesse paigutatud
suurjäätmed hiljemalt kolme ööpäeva jooksul alates jäätmevaldaja esitatud
tellimusest.
(6) Vedaja on kohustatud
koristama jäätmemahutite tühjendamise ajal nende ümbruse sinna paigutatud
segaolmejäätmetest (välja arvatud suuremõõtmelistest jäätmetest, mille kogumine
ja vedamine on sätestatud eeskirja § 6 lõikes 3 ning toimub eraldi
kogumisringiga) kuue meetri raadiuses. Vedaja on kohustatud kokkuleppel
jäätmevaldajaga reguleerima tühjendussagedust või mahutite arvu ja suurusi, et
vältida jäätmemahutite ümbruse reostamist.
(7) Üksikelamute
jäätmemahutid tuleb võimaluse korral jäätmeveo lihtsustamiseks lükata jäätmeveo
päeval väljapoole kinnistu piire tänavaga külgnevale alale tingimusel, et
jäätmemahutid ei takista liiklust ega jalakäijaid.
5. jagu
Jäätmeveo teenustasu piirmäärad ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord
§ 33. Jäätmeveo
teenustasu piirmäärad
(1) Segaolmejäätmete
jäätmeveo teenustasu piirmäärad:
|
Jäätmemahuti suurus
|
Teenustasu piirmäär segaolmejäätmete ühekordse vedamise eest
|
1.
|
kuni 20 l ja kuni 4 kg jäätmekott
|
1,66 eurot
|
2.
|
40-150 l ja kuni 10 kg jäätmekott
|
2,68 eurot
|
3.
|
80 l
|
4,28 eurot
|
4.
|
140
l
|
4,67
eurot
|
5.
|
240
l
|
5,05
eurot
|
6.
|
370
l
|
6,71
eurot
|
7.
|
600
l
|
8,44
eurot
|
8.
|
800
l
|
9,71
eurot
|
9.
|
2500
l
|
23,97
eurot
|
10.
|
4500
l
|
42,31
eurot
|
(Tvk m 09.09.2010 nr 45, jõustumine 01.01.2011)
(2) Paberi ja kartongi
jäätmeveo teenustasu piirmäärad:
|
Jäätmemahuti
suurus
|
Teenustasu piirmäär paberi ja kartongi ühekordse vedamise
eest
|
1.
|
240
l
|
0,64
eurot
|
2.
|
600
l
|
0,64
eurot
|
3.
|
2500
l
|
0,64
eurot
|
(Tvk m 09.09.2010 nr 45, jõustumine 01.01.2011)
(3) Biolagunevate
jäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäärad:
|
Jäätmemahuti
suurus
|
Teenustasu piirmäär biolagunevate jäätmete ühekordse vedamise
eest
|
1.
|
80
l
|
2,30
eurot
|
2.
|
240
l
|
2,68
eurot
|
(Tvk m 09.09.2010 nr 45, jõustumine 01.01.2011)
(4) Ühe kuupmeetri suurjäätmete vedamise teenustasu piirmäär on 18,47 eurot.
(Tvk m 09.09.2010 nr 45, jõustumine 01.01.2011)
(5) Lõigetes 1-4
toodud jäätmeveo teenustasu piirmäärad ei sisalda käibemaksu.
(6) Lõigetes 1-3
nimetamata standardsete jäätmemahutite, mida on võimalik mehhaaniliselt
jäätmeveokisse tühjendada või käitluskohta toimetada, teenustasu piirmäära
arvestatakse lähima suurusega standardse mahuti piirmäära järgi.
(7) Teenustasu
piirmäärad kehtivad kõikide Tallinna korraldatud jäätmeveo piirkondade suhtes.
§ 34. Jäätmeveo
teenustasu piirmäärade muutmise kord
(1) Linnavolikogul on
õigus muuta teenustasu piirmäärasid. Iga olmejäätmete liigi teenustasu
piirmäära saab muuta erineva protsendi võrra, kui esinevad objektiivsed
asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha
rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid.
(2) Kui linnavolikogu
suurendab teenustasu piirmäärasid, ei suurenda see automaatselt vedajale
makstavaid teenustasusid.
§ 35. Teenustasu
suuruse määramise ja muutmise kord
(1) Teenustasu on
määratud kindlaks vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks
tunnistatud pakkumises. Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo
teenustasusid vastavas piirkonnas.
(2) Vedaja poolt
avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises nimetamata
standardsete jäätmemahutite teenustasu arvestatakse lähima suurusega mahuti
ühikhinna järgi.
(3) Vedaja saab taotleda
teenustasu suurendamist kas ühe või mitme olmejäätmete liigi osas või kõigi
olmejäätmete liikide osas konkreetses piirkonnas, kui esinevad objektiivsed asjaolud,
mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamise,
kasutamise, sulgemise või järelhoolduse kulusid.
(4) Vedaja esitatav
teenustasude suurendamise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse
põhjendust ning taotlusele tuleb lisada:
1) taotletavate
teenustasude kalkulatsioon;
2) eelnenud
majandusaasta raamatupidamise aruanne;
3) eeloleva
majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates
teenustasudes;
4) eeloleva
majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus taotletavates
teenustasudes.
(5) Teenustasu
muudetakse vedaja põhjendatud avalduse esitamisel üldjuhul mitte rohkem kui üks
kord aastas.
(6) Käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse Tallinna Ettevõtlusametile (edaspidi
ettevõtlusamet), kes valmistab ette linnavalitsuse korralduse eelnõu
jäätmeveo teenustasu suurendamise kohta. Korralduse eelnõu kooskõlastatakse
keskkonnaametiga ja vastava jäätmeveo piirkonna linnaosa valitsusega. Vedaja
esitatud jäätmeveo teenustasude suurendamise taotluse menetlemise tähtaeg on
maksimaalselt kuuskümmend päeva.
(7) Kehtivad ega
suurendatud teenustasud ei tohi olla suuremad linnavolikogu kehtestatud
teenustasu piirmääradest.
(8) Linnavalitsuse
kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva
pärast seda, kui ettevõtlusamet avalikustab uued teenustasud ajalehes, milles
Tallinna linn avaldab oma ametlikke teadaandeid.
§ 36. Lisateenused
(1) Vedaja võib
korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult
jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on
jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja
hinnakirjast. Vedaja ei tohi lisatasusid arvestada mahutite laialipaigutamise
eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel.
(2) Lisateenuste
osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei
tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud
korras.
6. jagu
Ainuõiguse äravõtmine
§ 37. Ainuõiguse
ennetähtaegse äravõtmise kord
(1) Linnavalitsusel on
õigus võtta vedajalt enne tähtaja lõppu ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks
konkreetses piirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
1) vedaja ei ole
pöördunud eeskirja §-s 25 nimetatud tähtaja jooksul linna poole
linna ja vedaja vahelise lepingu sõlmimiseks;
2) vedaja ei ole
alustanud piirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates linna ja
vedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast;
3) vedaja ei ole varustanud
jäätmemahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega linna
ja vedaja vahelises lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise
tähtpäevale eelnevaks päevaks;
4) vedaja on kolmel
korral jätnud jäätmemahutid õigel ajal tühjendamata;
5) vedaja on kolmel
korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude
õigusaktide nõudeid või linna ja vedaja vahelist lepingut;
6) vedajat
on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse
§ 1201 alusel.
(2) Kui esineb
lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab keskkonnaamet sellest kohe vedajat
ning nõuab temalt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Vedaja peab selgituse
esitama kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude saamisest.
(3) Kui vedaja ei esita
lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole sellest nähtuvad asjaolud nii
kaalukad, et need õigustaksid vedaja toimepandud lõikes 1 nimetatud
rikkumist, otsustab linnavalitsus keskkonnaameti ettepanekul vedajalt
olmejäätmete vedamise ainuõiguse ära võtmise enne tähtaja lõppu.
(4) Vedaja ainuõigus
olmejäätmete vedamiseks konkreetses piirkonnas loetakse ennetähtaegselt
äravõetuks alates päevast, millal avaliku konkursi tulemusena selgunud uus
vedaja vastavas piirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete
vedamist.
3. peatükk
EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED
§ 38. Ehitusjäätmed
(1) Ehitusjäätmete hulka
kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude
ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid
sisaldavad materjalid) ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel,
remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine) ning mida
ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.
(2) Kui ehitamise käigus
tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb nende käitlemine enne
ehitamise alustamist kooskõlastada keskkonnaameti jäätmespetsialistiga
vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3. Kui ehitamise käigus tekib
ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise
dokumentidele lisada keskkonnaametis kinnitatud õiend ehitusjäätmete
nõuetekohase käitlemise kohta.
(3) Ehitusprojektile
peavad olema lisatud järgmised andmed:
1) jäätmete
hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;
2) pinnasetööde mahtude
bilanss;
3) selgitused jäätmete
liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
4) jäätmete
käitlemistoimingud ja -kohad.
(4) Ehitise
lammutamiseks vajalik projekt peab olema kooskõlastatud keskkonnaametis.
Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see
keskkonnaametis.
(5) Ehitusjäätmeid oma
majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Harjumaa keskkonnateenistuses.
(6) Tekkinud
ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides
mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas.
(7) Ehitusjäätmeid ei
tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel
puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud.
Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul,
kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete
käitluslitsents.
§ 39. Ehitusjäätmete
valdaja kohustused jäätmekäitlusel
(1) Ehitusjäätmete
eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(2) Ehitusjäätmete
valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja
vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud
ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.
(3) Ehitise omanik on
eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik või
hoonestusõiguse omaja.
(4) Ehitusjäätmete
valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse
jäätmekäitluslepinguga.
(5) Ehitusjäätmete
valdaja on kohustatud:
1) rakendama kõiki
tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama oma
jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale
või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab
olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents;
3) rakendama kõiki
võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
4) võtma tarvitusele
abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või
laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
5) valmistama ette
tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;
6) kooskõlastama linnaosa
valitsusega ja kommunaalametiga jäätmemahutite paigutamise tänavatele, sõidu-
või kõnniteedele ning parklatesse;
7) kooskõlastama
linnaosa valitsusega jäätmemahutite paigutamise parkidesse või haljasaladele;
8) tagama, et kinnistul
või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete
kogumiseks;
9) teavitama oma
töötajaid linnas kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.
§ 40. Mitteohtlike
ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ehitusjäätmed tuleb
sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
1) puit;
2) kiletamata paber ja
kartong;
3) metall (eraldi must-
ja värviline metall);
4) mineraalsed jäätmed
(kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
5) raudbetoon- ja
betoondetailid;
6) tõrva mittesisaldav
asfalt;
7) kiled.
(2) Kui ehitusjäätmete
tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult
ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga
jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat,
kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.
(3) Jäätmed tuleb koguda
liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle
vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või
tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga
jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7.
Mahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.
(4) Mahukad
ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja
mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks
eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.
Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja
lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid,
palgid, metall- ja puittalad jne).
(5) Sortimisel üle
jäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke
ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi heakorrastamiseks,
on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja
ehitusloa või kõrvaldamise asukohajärgse linnaosa valitsusega ja keskkonnaameti
jäätmespetsialistiga kooskõlastatud heakorraplaani alusel. Sortimisel üle
jäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu omanik kasutada oma
kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult keskkonnaameti jäätmespetsialistiga.
(6) Ehitamisel maapõues
tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada
kooskõlastatult Harjumaa keskkonnateenistusega. Kaevise kasutamiseks väljaspool
kinnisasja tuleb Harjumaa keskkonnateenistusele esitatavale taotlusele lisada
väljavõte keskkonnaameti jäätmespetsialistiga kooskõlastatud projektist või
olemasoleva plaanimaterjali alusel koostatud ning kasutamise asukohajärgse linnaosa
valitsuse ja keskkonnaametiga kooskõlastatud heakorraplaanist. Kaevis on
looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.
(7) Raudbetoon- ja
betoondetaile, asfalti ja eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole
lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat.
Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda
purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastava jäätmeloaga
jäätmekäitlejale. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada
ehituskivide ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide
taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Puhas puit tuleb kas
kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastava jäätmeloaga
jäätmekäitlejale. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.
(8) Kasvupinnas tuleb
koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat
kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning seda kasutatakse käesoleva paragrahvi
lõikes 6 sätestatu kohaselt.
§ 41. Ohtlike
ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis
ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning
nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja
jäätmenimistu ja Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määruse nr 103 “Jäätmete
ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord“ alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka
kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad
jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid
jne;
2) värvi-, laki-,
liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud
materjalid jne;
3) naftaprodukte
sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva
sisaldav asfalt jne;
4) saastunud pinnas.
(2) Pinnas loetakse
saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud
piirnormide.
(3) Ohtlikud
ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa
eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra
kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke
jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid.
(4) Ohtlike
ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või
valvatavad.
(5) Asbestitööde
tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrust
nr 22 “Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded“ ja tööandjal peab olema
Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni luba.
(6) Vedelad ohtlikud
jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende
jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt
suletavasse mahutisse.
(7) Ohtlikud
ehitusjäätmed, sealhulgas ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed, ja
saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud vastav
jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(8) Saastunud pinnast
võib kohapeal käidelda vastava projekti ja keskkonnaameti jäätmespetsialisti
kooskõlastuse alusel.
(9) Ohtlike
ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete
üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(10) Isikud, kes
tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma
järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.
4. peatükk
TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD
§ 42. Tervishoiu- ja
veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus
(1) Käesolevas peatükis
sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hoolekande- ja
veterinaarasutustele, nende laboratooriumidele ja uurimisasutustele ning
muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed,
mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega
seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.
(2) Käesolevas peatükis
sätestatut ei kohaldata heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide
suhtes.
§ 43. Olmejäätmete
käitlemise nõuded
(1) Olmejäätmed
käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed,
mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sealhulgas
koristusjäätmed.
(2) Olmejäätmed tuleb
pakkida tekkekohas musta või halli jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist.
Mahutid paigaldab selleks ette nähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu
korraldav jäätmekäitleja.
(3) Väiksemad
jäätmekotid tuleb vajaduse korral pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti,
mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse.
§ 44. Bioloogilised
jäätmed
(1) Bioloogilised
jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid),
vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või
niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi
kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade
jäänused.
(2) Bioloogilised
jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering
“Bioloogilised jäätmed“. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on
punane silt “Bioloogilised jäätmed“. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada
15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja
(tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt
sulgeda.
(3) Jäätmed viiakse
tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest
jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle vastava
jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
§ 45. Teravad ja
torkivad jäätmed
(1) Teravad ja torkivad
jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid,
tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.
(2) Teravad ja torkivad
jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse
kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed“. Pakendi
kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja
(tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.
(3) Kanistreid teravate
ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis,
kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Teravad ja
torkivad jäätmed“. Vajaduse korral võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse
pakendisse, millel on punane silt “Teravad ja torkivad jäätmed“.
(4) Teravad ja torkivad
jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt
märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.
(5) Jäätmekotid või
teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega
vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
§ 46. Nakkusohtlikud
jäätmed
(1) Nakkusohtlikud
jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb
pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed“.
Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning
pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.
(2) Nakkusohtlikke
jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev
jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti,
millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed“. Pakendi kaal ei tohi ületada
15 kg.
(3) Nakkusohtlikud
jäätmed tuleb anda üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.
(4) Nakkusohtlike
jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi
jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.
(5) Eriolukorras, nt
epideemiapiirkondades, tuleb järgida Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooni
korraldusi.
§ 47. Mikrobioloogia
ja viroloogia laboratooriumide jäätmed
(1) Mikrobioloogia ja
viroloogia laboratooriumide jäätmed on neis laboratooriumides tekkinud
tervisele ohtlikud jäätmed.
(2) Mikrobioloogia ja
viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida
kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud,
autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.
§ 48. Radioaktiivsed
jäätmed
(1) Radioaktiivsed
jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega
radioaktiivsed ained ning kiirgusallikaga kokkupuutunud ained ja esemed
(kindad, paber, linad jt).
(2) Radioaktiivsed
jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on
markeering “Radioaktiivsed jäätmed“. Pakendile tuleb märkida tervishoiuasutus
ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.
(3) Radioaktiivseid
jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas
ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete
matmiskohta.
(4) Vananenud, vähese
radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid,
viiakse pärast kiirguskontrolli prügilasse. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui
nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli
kanalisatsiooni.
(5) Kui radioaktiivsed
jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse
neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.
§ 49. Ravimijäätmed
(1) Ravimijäätmed on
ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud.
(2) Ravimeid ei
eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga
18 01 09 tähistatud) pakitakse plastkotti või -purki, mis
omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja
kast tähistatakse sildiga “Ravimijäätmed“.
(3) Tsütostaatikumid
pakitakse eraldi ja tähistatakse markeeringuga “Tsütostaatravimijäätmed“.
(4) Pakitud
ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse
üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Pakendile märgitakse ravimijäätmed
tekitanud tervishoiuasutus.
§ 50. Elavhõbedajäätmed
(1) Elavhõbedajäätmed
tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedat
sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed.
(2) Eri kujul esinevat
elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse
plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.
(3) Metallilise
elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb
see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.
(4) Pakend tähistatakse
markeeringuga “Elavhõbedajäätmed“. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud
tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.
(5) Pakendeid
elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi
vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
§ 51. Kemikaalide
jäätmed
(1) Kemikaalide jäätmed
on ohtlike kemikaalide jäägid.
(2) Kemikaalide jäätmed
tuleb koguda suletud purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei
reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit,
millel on vastavad märgistused.
(3) Pakendile tuleb
lisada markeering “Kemikaalide jäätmed“ ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.
(4) Kemikaalide jäätmeid
tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.
(5) Kemikaalide jäätmed
tuleb anda käitlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
(6) Ühiskanalisatsiooni
võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja
vastavuses Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale.
§ 52. Tehnilised
nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale
(1) Tervishoiuteenust osutava
asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis
vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
1) jäätmehoidla tuleb
võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi
väljapääsuga hoonest;
2) jäätmehoidlaks
kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi
pääseda närilisi ega putukaid;
3) jäätmehoidla lagi,
seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus
peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite
kasutamist;
4) põranda ja seina
liitekoht peab olema ümarnurk;
5) kui jäätmehoidlal on
aken, peab see asetsema seinaga ühel tasapinnal;
6) jäätmehoidlas tuleb
säilitada kindlat temperatuurireþiimi (jahe või külm);
7) jäätmehoidla ruum
peab olema ventileeritav;
8) jäätmehoidlal ei
tohi olla jäätmeðahti;
9) jäätmehoidla ruum
peab olema lukustatav.
(2) Veterinaarteenust
osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa,
milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused.
Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja
Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse esitatud nõuetele.
5. peatükk
JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED
§ 53. Jäätmekäitluskohad
(1) Jäätmekäitluskoht on
tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või
kõrvaldamiseks.
(2) Jäätmekäitluskoht on
ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust,
maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse
jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu
ei ole vajalik.
(3) Jäätmekäitluskohaks
ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud jäätmemahutit, mis on
ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks
jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti,
kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi,
mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
(4) Jäätmekäitluskoht
Tallinnas on:
1) kompostimisväljak;
2) jäätmejaam;
3) ehitis või maa-ala,
kus jäätmeid ümber laaditakse, töödeldakse, sorditakse või pakendatakse.
§ 54. Jäätmekäitluskoha
järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha
järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku
negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Tegevuse lõpetanud
jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal
leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.
(3) Järelhoolduse kulud
kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel
jäätmekäitluskoha maaomanik.
(4) Jäätmekäitluskoha
järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev
võimalik negatiivne keskkonnamõju.
(5) Keskkonnaameti
jäätmespetsialistil on õigus Harjumaa keskkonnateenistusele teha ettepanekuid
Tallinna haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja
jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh
jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha
järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.
(6) Jäätmekäitluskohtade
järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Harjumaa keskkonnateenistuse
väljastatavas jäätme- või kompleksloas.
6. peatükk
VASTUTUS
§ 55. Jäätmehoolduseeskirja
rikkumine
Jäätmehoolduseeskirja
rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120–128 ja pakendiseaduse
§ 29–31 alusel.
§ 56. Väärtegude
menetlejad
Paragrahvis 55
nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127
lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikud.
§ 57. Keskkonnareostuse
likvideerimine
(1) Jäätmete keskkonda
viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas
jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega
seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).
(2) Ebaseaduslikult
keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse
likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.
(3) Vajaduse korral teeb
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks
ettekirjutuse linnaosa valitsus või linnavalitsuse ametiasutus. Kui saastaja
ettekirjutust ei täida, võib ettekirjutuse teinud linnaosa valitsus või
linnavalitsuse ametiasutus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada
sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(4) Kui saastajat ei ole
kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas
süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse
likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt
viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise linnaosa
valitsuse või linnavalitsuse ametiasutuse ettekirjutuse alusel maa omanik,
kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise
tagamiseks võib ettekirjutuse teinud isik rakendada sunnivahendeid
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
§ 58. Järelevalve
Järelevalvet
eeskirja täitmise üle teostavad keskkonnaamet, munitsipaalpolitsei ja
linnaosade valitsused vastavalt eeskirja §-s 2 antud pädevusele.
7. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 59. Eeskirja
rakendamine
(1) Eeskirja § 11
lõiked 1 ja 5 jõustuvad 1. jaanuaril 2009.
(2) Eeskirja § 22
lõigetes 2–5 nimetatud lisad jõustuvad alljärgnevalt:
1) eeskirja
lisad 1.2 ja 2.2 jõustuvad 1. juunil 2009;
2) eeskirja
lisad 1.3 ja 2.3 jõustuvad 1. aprillil 2010;
3) eeskirja
lisad 1.4 ja 2.4 jõustuvad 1. mail 2010;
4) eeskirja
lisad 1.5 ja 2.5 jõustuvad 1. juunil 2010.
(3) Eeskirja § 33 lõige
2 jõustub alljärgnevalt:
1) jäätmeveo
piirkondades nr 2, 3, 6, 8, 11, 12, 18, 19, 20 ja 21 alates määruse
jõustumisest;
2) jäätmeveo
piirkondades nr 4, 5 ja 6 alates 1. juunist 2009;
3) jäätmeveo piirkonnas
nr 12 alates 1. juulist 2009;
4) jäätmeveo
piirkondades nr 9 ja 10 alates 1. aprillist 2010;
5) jäätmeveo
piirkondades nr 7 ja 11 alates 1. maist 2010;
6) jäätmeveo piirkonnas
nr 1 alates 1. juunist 2010.
(4) Eeskirja § 33 lõige
3 jõustub alljärgnevalt:
1) jäätmeveo piirkondades
nr 6, 8, 18, 19 ja 20 alates määruse jõustumisest;
2) jäätmeveo
piirkondades nr 4, 5, 6 ja 19 alates 1. juunist 2009;
3) jäätmeveo piirkonnas
nr 12 alates 1. juulist 2009;
4) jäätmeveo
piirkondades nr 9 ja 10 alates 1. aprillist 2010;
5) jäätmeveo
piirkondades nr 7 ja 11 alates 1. maist 2010;
6) jäätmeveo piirkonnas
nr 1 alates 1. juunist 2010.
§ 60. Õigusaktide
kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks:
1) Tallinna
Linnavolikogu 8. märtsi 2007 määrus nr 6 “Tallinna
jäätmehoolduseeskiri“.
2) Tallinna Linnavolikogu
1. novembri 2007 määrus nr 34 “Tallinna korraldatud jäätmeveo
rakendamise kord“.
§ 61. Määruse
jõustumine
Määrus jõustub 6. novembril 2008.
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
Tallinna Linnavolikogu esimees
|
Tallinna
Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri“
LISA 2.1
|
|
Korraldatud jäätmeveo
piirkondade kirjeldused kuni 31.05.2009
|
|
|
|
HAABERSTI LINNAOSA
Haabersti
|
Piirkond nr 1
|
Elanike arv 8 000
|
Veskimetsa–Tiskre
|
Kirjeldus
|
Paldiski mnt 74–132 ja
75–145, Ehitajate tee 114–150 (sh Meistri 5, 8–22), Mustamäe, Kristiine ja
Põhja-Tallinna linnaosa piir, meri ja Haabersti linnaosa piir kuni Paldiski
maanteel asuva linna piiri punktini nr 646.
(Veskimetsa, Mustjõe,
Rocca al Mare, Kakumäe, Vismeistri, Tiskre jne elurajoonid).
|
Haabersti
|
Piirkond nr 2
|
Elanike arv 17 000
|
Õismäe
|
Kirjeldus
|
Õismäe tee 2–150
(paarisnumbrid) ja 111– 173 (paaritud numbrid)
Ehitajate tee 117–153
(paaritud numbrid)
Paldiski mnt 147–219b
|
Haabersti
|
Piirkond nr 3
|
Elanike arv 13 000
|
Ehitajate– Harku–Järveotsa
|
Kirjeldus
|
Õismäe tee 1a–109
(paaritud numbrid)
Ehitajate tee 105a–115
(paaritud numbrid)
Järveotsa tee 1–51
(paaritud numbrid) ja 2– 54
Paldiski mnt 221–249
(paaritud numbrid)
Kadaka tee 88–108
(paarisnumbrid)
Kadaka tee 191–197
(paaritud numbrid)
Tähetorni 90–110
Härgmäe 1–15
Härgmäe 2–16
Astangu 2–74
Astangu 1–35
|
|
|
|
|
|
NÕMME LINNAOSA
Nõmme
|
Piirkond nr 4
|
Elanike arv 20 220
|
Pääsküla–Hiiu
|
Kirjeldus
|
Ääre tänavast Kadaka
puiesteeni (165b, 165b/1), mööda Mustamäe ja Nõmme vahelist piiri (Mäepealse,
Lossi ja Soone tn, Üliõpilaste tee), mööda Ehitajate teed alla kuni
Vana-Mustamäe tänavani, edasi Vana-Mustamäe ja Põhjakaare ristini, Põhjakaare
tn (paaritud numbrid), Lühike tn (paarisnumbrid), Tähe tn (paarisnumbrid), mööda
mõttelist joont läbi raba linnaosa piirini ja mööda linnaosa piiri Laagri
poole.
|
Nõmme
|
Piirkond nr 5
|
Elanike arv 17 293
|
Nõmme–Männiku
|
Kirjeldus
|
Mööda Ehitajate teed
alla kuni Vana-Mustamäe tänavani, edasi Vana- Mustamäe ja Põhjakaare ristini,
Põhjakaare tn (paarisnumbrid), Lühike tn (paaritud numbrid), Tähe tn
(paaritud numbrid), Tähe ja Serva tn ristini, edasi mööda mõttelist joont
läbi raba linnaosa piirini. Mööda linnaosa piiri Männiku poole Nõmme ja
Kesklinna vahelise piirini. Sealt Viljandi ja Pärnu mnt ristini, edasi mööda
Tervise tänavat, Nõmme ja Mustamäe vahelist piiri mööda Ehitajate teele.
|
|
|
|
|
|
MUSTAMÄE LINNAOSA
Mustamäe
|
Piirkond nr 6
|
Elanike arv 24 000
|
Kadaka
|
Kirjeldus
|
Haabersti ja Mustamäe
vaheline piir, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Soone tänavani, Soone tn
(paaritud numbrid), Raja tn, Üliõpilaste tee, Ehitajate tee, Nõmme ja
Mustamäe vaheline piir kuni Tervise tänavani, Retke tee (paarisnumbrid), A.
H. Tammsaare tee (paaritud numbrid alates 57–71), Sõpruse pst (paaritud
numbrid alates 179st) Ehitajate tee ringristmikuni, Ehitajate tee
(paarisnumbrid kuni 103a-ni)
|
Mustamäe
|
Piirkond nr 7
|
Elanike arv 13 000
|
Szolnoki
|
Kirjeldus
|
Ehitajate tee
(paarisnumbrid alates Haabersti ja Mustamäe vahelisest piirist), Sõpruse pst,
Keskuse tn, Mustamäe tee (paarisnumbrid alates 138st), Kadaka tee (paaritud
numbrid), Tuuliku tee, Haabersti ja Mustamäe vaheline piir.
|
Mustamäe
|
Piirkond nr 8
|
Elanike arv 27 000
|
Siili–Sääse
|
Kirjeldus
|
Mustamäe tee (paaritud
numbrid 137–201), Keskuse tn (paarisnumbrid 6–4), Sõpruse pst (paarisnumbrid
250–204), A. H. Tammsaare tee (paarisnumbrid
74–70), Nõmme tee
(paarisnumbrid kuni 106ni), Kristiine ja Mustamäe vaheline piir kuni Mustamäe
teeni.
|
|
|
|
|
|
|
KRISTIINE LINNAOSA
Kristiine
|
Piirkond nr 9
|
Elanike arv 15 150
|
Tondi–Järve
|
Kirjeldus
|
Kotkapoja 2 ja 4 kuni
Nõmme teeni, Nõmme tee (paaritud numbrid), Retke tee (paaritud numbrid) piki
linnaosa piiri kuni Pärnu ja Viljandi mnt ristini, sealt piki Kesklinna
linnaosa piiri kuni Kotkapoja tänavani.
|
Kristiine
|
Piirkond nr 10
|
Elanike arv 14 850
|
Lilleküla–Kristiine
|
Kirjeldus
|
Kotkapoja tn (paaritud
numbrid), piki Kesklinna linnaosa piiri (raudteed) kuni Paldiski mnt
viaduktini, sealt piki Paldiski mnt (paaritud numbrid) kuni Pirni tänavani
piki Kristiine linnaosa piiri Tuuliku teeni, piki Tuuliku tee ja Kadaka tee
põhjaserva Mustamäe linnaosa piirini, piki Tildri ja Siili tn kruntide
põhjaserva (piki Mustamäe linnaosa piiri) kuni Nõmme teeni. Nõmme tee
paarisnumbrid (Nõmme tee 104) kuni Kotkapoja tn paaritute numbritega majade
kruntideni.
|
PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA
Põhja-Tallinn
|
Piirkond nr 11
|
Elanike arv 20 000
|
Merimetsa–Kelmiküla–Pelgulinn
|
Kirjeldus
|
Toompuiestee (paaritud
numbrid 35–27) kuni Paldiski maanteeni, piki Paldiski mnt mööda linnaosa
piiri Pelguranna tänavani, piki linnaosa piiri Kopli laheni, piki rannajoont
kuni Pelguranna tn pikenduseni (Kopliranna tn ristmikult). Pelguranna tn pidi
alla Puhangu tänavani piki Puhangu tänavat (paaritud numbrid 91–1a) Sõle
tänavani, Sõle tänavat mööda 100m lõunasse kuni Kopli kaubajaama raudtee
pikenduseni, piki raudtee maa-ala lõunaserva Rohu tänavani, sealt piki
raudtee lõunaserva piirkonna alguspunkti.
|
Põhja-Tallinn
|
Piirkond nr 12
|
Elanike arv 18 500
|
Pelguranna–Kopli
|
Kirjeldus
|
Kopli lahe rannajoon
alates Pelguranna tn pikendusest (Kopliranna tn ristmikult), piki Pelguranna
tn põhjaserva kuni Puhangu tänavani, Puhangu tn (paarisnumbrid) kuni Sõle
tänavani, Sõle tn mööda loode suunas kuni Kopli tänavani. Kopli tn pidi itta
kuni Niidi tänavani. Sealt üle trammitee mööda raudteeharu Laevastiku 3a
garaaþide krundini. Piki selle krundi edela- ja läänepiiri ning Neeme tn
paaritute numbritega kruntide idapiiri kuni Paljassaare laheni. Rannajoont
pidi Kopli poolsaare suunas Pelguranna tn pikenduseni.
|
Põhja-Tallinn
|
Piirkond nr 13
|
Elanike arv 18 500
|
Kalamaja–Paljassaare
|
Kirjeldus
|
Paljassaare poolsaare
rannajoon alates Neeme tn paaritute numbritega kruntide idapiiride
pikendusest kuni Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelise piirini (linnahalli
krundi idapiir), mööda linnaosa piiri Põhja pst (Skoone bastioni alaserva),
Rannamäe tee loodeserva Toompuiestee 35 krundini, sealt piki raudtee
lõunaserva kuni Rohu tänavani, sealt põhja suunas piki Kopli kaubajaama
raudtee lääne- ja lõunaserva kuni Sõle tänavani. Sõle 54 (paarisnumbrid) kuni
Kopli tänavani. Kopli tn (paaritud numbrid) 69a kuni Niidi tänavani, sealt
üle trammitee piki raudteeharu kuni Laevastiku 3 kruntideni, piki nende
kruntide edela- ja läänepiiri Neeme tn paaritute numbritega kruntide
piirideni ja sealt kuni Paljassaare laheni.
|
|
|
|
|
|
TALLINNA
KESKLINNA LINNAOSA
Kesklinn
|
Piirkond
nr 14
|
Elanike
arv 2811
|
Vanalinn
|
Kirjeldus
|
Põhja pst (paaritud
numbrid), Mere pst (paaritud numbrid), Pärnu mnt (vanalinnapoolne külg) kuni
Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (vanalinnapoolne külg), Kaarli pst
(paarisnumbrid 2–10), Toompuiestee (paarisnumbrid) kuni Rannamäe teeni,
Rannamäe teed pidi linnaosa piiri mööda Põhja pst alguseni.
|
Kesklinn
|
Piirkond nr 15
|
Elanike arv 16 747
|
Südalinn–Keldrimäe–Mõigu
|
Kirjeldus
|
Endla tn viaduktist
mööda Endla tänavat ida poole, mööda Suur-Ameerika tänavat (paarisnumbrid)
kuni Liivalaia tänavani (paaritud numbrid), Liivalaia tänavast kuni Veerenni
tänavani, Veerenni tänavast (paaritud numbrid) kuni Viadukti tänavani, piki
Viadukti tänavat ida suunas kuni raudtee hargnemiseni. Piki raudteeharu äärt
edelasse Järvevana teele, Järvevana tee põhjaserva pidi kuni Järvevana tee 9d
krundini, sealt piki Järvevana tee 9 kruntide ida ja lõunapiire Pärnu
maanteeni, seal piki Pärnu mnt lõunasse Viljandi maanteeni, piki Viljandi
maanteed kagusse raudteeni, piki raudteed kirdesse. Piki Viljandi mnt 9
krundi põhjaserva itta, sealt piki metsateed, jalgrada kagu suunas kuni
Valdeku tänava pikenduseni, sealt kuni linna piiri punktini nr 473, piki
linna piiri, Vana-Tartu maanteelt Tartu maanteeni. Piki Tartu mnt kagusse
kuni linna piirini ja sealt linna piiri mööda kuni lennujaama krundini
(Vaskjala–Ülemiste kanalini). Sealt piki kanalit Tartu maanteeni, piki Tartu
mnt ida serva Kivisilla tänavani, Kivisilla tänavast Gonsiori tänavani, piki
Gonsiori tn paaris numbreid Laikmaa tänavani (Viru keskuse poolne), piki
Laikmaa tänavat põhja Narva maanteeni, Narva mnt mööda läände kuni Pärnu
maanteeni. Pärnu mnt mööda (Tammsaare pargi poolne) kuni Vabaduse väljakuni,
Vabaduse väljak (3, 5, 7), Kaarli pst (paaritud numbrid 1–11) kuni
Toompuiesteeni, Toompuiestee (paaritud numbrid) kuni Paldiski maanteeni,
Paldiski mnt (1–23a) kuni Tehnika tänavani, Tehnika tn (33–63) kuni Endla tn
viaduktini.
|
Kesklinn
|
Piirkond nr 16
|
Elanike arv 10 737
|
Uue-Maailma–Kitseküla–Luite
|
Kirjeldus
|
Endla tn viaduktist
Suur-Ameerika tänavani. Suur-Ameerika tn (paaritud numbrid) kuni Liivalaia
tänavani, Liivalaia tn (paarisnumbrid 2–14) kuni Veerenni tänavani, Veerenni
tn (paarisnumbrid Liivalaia tänavast Viadukti tänavani). Piki Viadukti tänavat
ida suunas raudtee hargnemiseni, piki raudteeharu äärt edelasse Järvevana
teele, Järvevana tee põhjaserva pidi kuni Järvevana tee 9d krundini, sealt
piki Järvevana tee 9 kruntide ida- ja lõunapiire Pärnu maanteeni, edasi
kulgeb piir piki Kesklinna linnaosa piiri Endla tn viaduktini.
|
Kesklinn
|
Piirkond nr 17
|
Elanike arv 14 413
|
Raua–Torupilli–Kadriorg
|
Kirjeldus
|
Viru väljakust piki
Mere pst ja Rannamäe tee lääneserva kuni Suure Rannaväravani, sealt piki
Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelist piiri (linnahalli krundi idapiir)
mereni, sealt piki rannajoont kuni Pirita linnaosa piirini (Lepa tn
pikendus). Piki Kesklinna ja Lasnamäe vahelist piiri Tartu maanteeni. Tartu
mnt (paaritud numbrid 1–83) kuni Kivisilla tänavani, Kivisilla tänavast
Gonsiori tänavani, piki Gonsiori tn paarisnumbreid Laikmaa tänavani. Piki
Laikmaa tänavat Narva maanteeni, piki Narva mnt läände kuni Viru väljakuni.
|
LASNAMÄE LINNAOSA
Lasnamäe
|
Piirkond nr 18
|
Elanike arv 34 400
|
Pae–Ülemiste
|
Kirjeldus
|
Lasnamäe tn
paarisnumbrid (lõigus Tartu mnt – Laagna tee), Valge tn paarisnumbrid (lõigus
Laagna tee – Narva mnt), Narva mnt paarisnumbrid (lõigus Narva mnt –
Suur-Sõjamäe tn), Suur-Sõjamäe tn paarisnumbrid (lõigus J. Smuuli tee – linna
piir), linna piir kuni Lasnamäe linnaosa piirini, Lasnamäe linnaosa piirist
kuni Tartu maanteeni, Tartu mnt paaritud numbrid kuni Lasnamäe tänavani.
|
Lasnamäe
|
Piirkond nr 19
|
Elanike arv 44 400
|
Laagna–Tondiraba
|
Kirjeldus
|
Mäe tn paarisnumbrid,
Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv), Narva mnt (piki Lasnamäe linnaosa piiri
kulgevast lõigust Mustakivi tee läänepoolse haruni), Mustakivi tee paaritud
numbrid, Peterburi tee (lõigus Mustakivi tee – Paneeli tn), Paneeli tn
paarisnumbrid, Betooni tn paarisnumbrid (lõigus Paneeli tn kuni linna piir),
linna piirist Suur-Sõjamäe tänavani, Suur-Sõjamäe tn paaritud numbrid (lõigus
linna piir – J. Smuuli tee), J. Smuuli tee paaritud numbrid, Narva mnt
paaritud numbrid (lõigus J. Smuuli tee – Mäe tn).
|
Lasnamäe
|
Piirkond nr 20
|
Elanike arv 33 200
|
Priisle–Mustakivi
|
Kirjeldus
|
Lasnamäe linnaosa piir
(klindi serv) alates Mustakivi tee läänepoolsest harust (Narva mnt – Pärnamäe
tee), linna piirist Betooni tänavani (Pärnamäe tee – Peterburi tee, mööda
Pirita jõge Lagedi teeni, Lagedi teest kuni Betooni tänavani), Betooni tn
paaritud numbrid (linna piir – Paneeli tn), Paneeli tn paaritud numbrid,
Peterburi tee (Paneeli tn – Mustakivi tee), Mustakivi tee paarisnumbrid,
Mustakivi tee läänepoolset haru mööda kuni Narva mnt.
|
|
|
|
|
|
|
PIRITA LINNAOSA
Pirita
|
Piirkond nr 21
|
Elanike arv 11 000
|
Kirjeldus
|
Pirita linnaosa piiri
kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 9)
|
Tallinna jäätmeveo piirkondade kirjelduste juures
toodud elanike arv on ligikaudne.
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
Tallinna
Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri“
LISA 2.2
|
|
Korraldatud jäätmeveo
piirkondade kirjeldused alates 01.06.2009
|
|
|
|
HAABERSTI LINNAOSA
Haabersti
|
Piirkond nr 1
|
Elanike arv 8 000
|
Veskimetsa–Tiskre
|
Kirjeldus
|
Paldiski mnt 74–132 ja
75–145, Ehitajate tee 114–150 (sh Meistri 5, 8–22), Mustamäe, Kristiine ja
Põhja-Tallinna linnaosa piir, meri ja Haabersti linnaosa piir kuni Paldiski
maanteel asuva linna piiri punktini nr 646.
(Veskimetsa, Mustjõe,
Rocca al Mare, Kakumäe, Vismeistri, Tiskre jne elurajoonid).
|
Haabersti
|
Piirkond nr 2
|
Elanike arv 17 000
|
Õismäe
|
Kirjeldus
|
Õismäe tee 2–150
(paarisnumbrid) ja 111– 173 (paaritud numbrid)
Ehitajate tee 117–153
(paaritud numbrid)
Paldiski mnt 147–219b
|
Haabersti
|
Piirkond nr 3
|
Elanike arv 13 000
|
Ehitajate–
Harku–Järveotsa
|
Kirjeldus
|
Õismäe tee 1a–109
(paaritud numbrid)
Ehitajate tee 105a–115
(paaritud numbrid)
Järveotsa tee 1–51
(paaritud numbrid) ja 2– 54
Paldiski mnt 221–249
(paaritud numbrid)
Kadaka tee 88–108
(paarisnumbrid)
Kadaka tee 191–197
(paaritud numbrid)
Tähetorni 90–110
Härgmäe 1–15
Härgmäe 2–16
Astangu 2–74
Astangu 1–35
|
|
|
|
|
|
NÕMME LINNAOSA
Nõmme
|
Piirkond nr 4
|
Elanike arv 38 798
|
Kirjeldus
|
Nõmme linnaosa piiri
kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 8)
|
MUSTAMÄE LINNAOSA
Mustamäe
|
Piirkond nr 5
|
Elanike arv 24 000
|
Kadaka
|
Kirjeldus
|
Haabersti ja Mustamäe
vaheline piir, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Soone tänavani, Soone tn
(paaritud numbrid), Raja tn, Üliõpilaste tee, Ehitajate tee, Nõmme ja
Mustamäe vaheline piir kuni Tervise tänavani, Retke tee (paarisnumbrid),
Tammsaare tee (paaritud numbrid 57–71), Sõpruse pst (paaritud numbrid alates
179st) Ehitajate tee ringini, Ehitajate tee (paarisnumbrid kuni linnaosa
piirini (103a)).
|
Mustamäe
|
Piirkond nr 6
|
Elanike arv 40 000
|
Siili–Sääse–Szolnoki
|
Kirjeldus
|
Kadaka tee (paaritud
numbrid), Tuuliku tee, Ehitajate tee (paarisnumbrid alates Haabersti ja
Mustamäe vahelisest piirist), Sõpruse pst mööda Tammsaare teeni, Tammsaare
tee (paaritud numbrid alates 71–57), Nõmme tee (paarisnumbrid kuni 106ni),
Kristiine ja Mustamäe vaheline piir (Tildri tänavat pidi Kadaka teeni).
|
|
|
|
|
|
KRISTIINE LINNAOSA
Kristiine
|
Piirkond nr 7
|
Elanike arv 15 150
|
Tondi–Järve
|
Kirjeldus
|
Kotkapoja 2 ja 4 kuni
Nõmme teeni, Nõmme tee (paaritud numbrid), Retke tee (paaritud numbrid) piki
linnaosa piiri kuni Pärnu ja Viljandi mnt ristini, sealt piki Kesklinna
linnaosa piiri kuni Kotkapoja tänavani.
|
Kristiine
|
Piirkond nr 8
|
Elanike arv 14 850
|
Lilleküla–Kristiine
|
Kirjeldus
|
Kotkapoja tn (paaritud
numbrid), piki Kesklinna linnaosa piiri (raudteed) kuni Paldiski mnt
viaduktini, sealt piki Paldiski mnt (paaritud numbrid) kuni Pirni tänavani
piki Kristiine linnaosa piiri Tuuliku teeni, piki Tuuliku tee ja Kadaka tee
põhjaserva Mustamäe linnaosa piirini, piki Tildri ja Siili tn kruntide
põhjaserva (piki Mustamäe linnaosa piiri) kuni Nõmme teeni. Nõmme tee
paarisnumbrid (Nõmme tee 104) kuni Kotkapoja tn paaritute numbritega majade
kruntideni.
|
PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA
Põhja-Tallinn
|
Piirkond nr 9
|
Elanike arv 20 000
|
Merimetsa–Kelmiküla–Pelgulinn
|
Kirjeldus
|
Toompuiestee (paaritud
numbrid 35–27) kuni Paldiski maanteeni, piki Paldiski mnt mööda linnaosa
piiri Pelguranna tänavani, piki linnaosa piiri Kopli laheni, piki rannajoont
kuni Pelguranna tn pikenduseni (Kopliranna tn ristmikult). Pelguranna tn pidi
alla Puhangu tänavani piki Puhangu tänavat (paaritud numbrid 91–1a) Sõle
tänavani, Sõle tänavat mööda 100m lõunasse kuni Kopli kaubajaama raudtee
pikenduseni, piki raudtee maa-ala lõunaserva Rohu tänavani, sealt piki
raudtee lõunaserva piirkonna alguspunkti.
|
Põhja-Tallinn
|
Piirkond nr 10
|
Elanike arv 18 500
|
Pelguranna–Kopli
|
Kirjeldus
|
Kopli lahe rannajoon
alates Pelguranna tn pikendusest (Kopliranna tn ristmikult), piki Pelguranna
tn põhjaserva kuni Puhangu tänavani, Puhangu tn (paarisnumbrid) kuni Sõle
tänavani, Sõle tn mööda loode suunas kuni Kopli tänavani. Kopli tn pidi itta
kuni Niidi tänavani. Sealt üle trammitee mööda raudteeharu Laevastiku 3a
garaaþide krundini. Piki selle krundi edela- ja läänepiiri ning Neeme tn
paaritute numbritega kruntide idapiiri kuni Paljassaare laheni. Rannajoont
pidi Kopli poolsaare suunas Pelguranna tn pikenduseni.
|
Põhja-Tallinn
|
Piirkond nr 11
|
Elanike arv 18 500
|
Kalamaja–Paljassaare
|
Kirjeldus
|
Paljassaare poolsaare
rannajoon alates Neeme tn paaritute numbritega kruntide idapiiride
pikendusest kuni Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelise piirini (linnahalli
krundi idapiir), mööda linnaosa piiri Põhja pst (Skoone bastioni alaserva),
Rannamäe tee loodeserva Toompuiestee 35 krundini, sealt piki raudtee
lõunaserva kuni Rohu tänavani, sealt põhja suunas piki Kopli kaubajaama
raudtee lääne- ja lõunaserva kuni Sõle tänavani. Sõle 54 (paarisnumbrid) kuni
Kopli tänavani. Kopli tn (paaritud numbrid) 69a kuni Niidi tänavani, sealt
üle trammitee piki raudteeharu kuni Laevastiku 3 kruntideni, piki nende
kruntide edela- ja läänepiiri Neeme tn paaritute numbritega kruntide
piirideni ja sealt kuni Paljassaare laheni.
|
|
|
|
|
|
TALLINNA KESKLINNA
LINNAOSA
Kesklinn
|
Piirkond nr 12
|
Elanike arv 2811
|
Vanalinn
|
Kirjeldus
|
Põhja pst (paaritud
numbrid), Mere pst (paaritud numbrid), Pärnu mnt (vanalinnapoolne külg) kuni
Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (vanalinnapoolne külg), Kaarli pst
(paarisnumbrid 2–10), Toompuiestee (paarisnumbrid) kuni Rannamäe teeni,
Rannamäe teed pidi linnaosa piiri mööda Põhja pst alguseni.
|
Kesklinn
|
Piirkond nr 13
|
Elanike arv 16 747
|
Südalinn–Keldrimäe–Mõigu
|
Kirjeldus
|
Endla tn viaduktist
mööda Endla tänavat ida poole, mööda Suur-Ameerika tänavat (paarisnumbrid)
kuni Liivalaia tänavani (paaritud numbrid), Liivalaia tänavast kuni Veerenni
tänavani, Veerenni tänavast (paaritud numbrid) kuni Viadukti tänavani, piki
Viadukti tänavat ida suunas kuni raudtee hargnemiseni. Piki raudteeharu äärt
edelasse Järvevana teele, Järvevana tee põhjaserva pidi kuni Järvevana tee 9d
krundini, sealt piki Järvevana tee 9 kruntide ida ja lõunapiire Pärnu
maanteeni, seal piki Pärnu mnt lõunasse Viljandi maanteeni, piki Viljandi
maanteed kagusse raudteeni, piki raudteed kirdesse. Piki Viljandi mnt 9
krundi põhjaserva itta, sealt piki metsateed, jalgrada kagu suunas kuni
Valdeku tänava pikenduseni, sealt kuni linna piiri punktini nr 473, piki
linna piiri, Vana-Tartu maanteelt Tartu maanteeni. Piki Tartu mnt kagusse
kuni linna piirini ja sealt linna piiri mööda kuni lennujaama krundini
(Vaskjala–Ülemiste kanalini). Sealt piki kanalit Tartu maanteeni, piki Tartu
mnt ida serva Kivisilla tänavani, Kivisilla tänavast Gonsiori tänavani, piki
Gonsiori tn paaris numbreid Laikmaa tänavani (Viru keskuse poolne), piki
Laikmaa tänavat põhja Narva maanteeni, Narva mnt mööda läände kuni Pärnu
maanteeni. Pärnu mnt mööda (Tammsaare pargi poolne) kuni Vabaduse väljakuni,
Vabaduse väljak (3, 5, 7), Kaarli pst (paaritud numbrid 1–11) kuni
Toompuiesteeni, Toompuiestee (paaritud numbrid) kuni Paldiski maanteeni,
Paldiski mnt (1–23a) kuni Tehnika tänavani, Tehnika tn (33–63) kuni Endla tn
viaduktini.
|
Kesklinn
|
Piirkond nr 14
|
Elanike arv 10 737
|
Uue-Maailma–Kitseküla–Luite
|
Kirjeldus
|
Endla tn viaduktist
Suur-Ameerika tänavani. Suur-Ameerika tn (paaritud numbrid) kuni Liivalaia tänavani,
Liivalaia tn (paarisnumbrid 2–14) kuni Veerenni tänavani, Veerenni tn
(paarisnumbrid Liivalaia tänavast Viadukti tänavani). Piki Viadukti tänavat
ida suunas raudtee hargnemiseni, piki raudteeharu äärt edelasse Järvevana
teele, Järvevana tee põhjaserva pidi kuni Järvevana tee 9d krundini, sealt
piki Järvevana tee 9 kruntide ida- ja lõunapiire Pärnu maanteeni, edasi
kulgeb piir piki Kesklinna linnaosa piiri Endla tn viaduktini.
|
Kesklinn
|
Piirkond nr 15
|
Elanike arv 14 413
|
Raua–Torupilli–Kadriorg
|
Kirjeldus
|
Viru väljakust piki
Mere pst ja Rannamäe tee lääneserva kuni Suure Rannaväravani, sealt piki
Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelist piiri (linnahalli krundi idapiir)
mereni, sealt piki rannajoont kuni Pirita linnaosa piirini (Lepa tn
pikendus). Piki Kesklinna ja Lasnamäe vahelist piiri Tartu maanteeni. Tartu
mnt (paaritud numbrid 1–83) kuni Kivisilla tänavani, Kivisilla tänavast
Gonsiori tänavani, piki Gonsiori tn paarisnumbreid Laikmaa tänavani. Piki
Laikmaa tänavat Narva maanteeni, piki Narva mnt läände kuni Viru väljakuni.
|
LASNAMÄE LINNAOSA
Lasnamäe
|
Piirkond nr 16
|
Elanike arv 34 400
|
Pae–Ülemiste
|
Kirjeldus
|
Lasnamäe tn
paarisnumbrid (lõigus Tartu mnt – Laagna tee), Valge tn paarisnumbrid (lõigus
Laagna tee – Narva mnt), Narva mnt paarisnumbrid (lõigus Narva mnt –
Suur-Sõjamäe tn), Suur-Sõjamäe tn paarisnumbrid (lõigus J. Smuuli tee – linna
piir), linna piir kuni Lasnamäe linnaosa piirini, Lasnamäe linnaosa piirist
kuni Tartu maanteeni, Tartu mnt paaritud numbrid kuni Lasnamäe tänavani.
|
Lasnamäe
|
Piirkond nr 17
|
Elanike arv 44 400
|
Laagna–Tondiraba
|
Kirjeldus
|
Mäe tn paarisnumbrid,
Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv), Narva mnt (piki Lasnamäe linnaosa piiri
kulgevast lõigust Mustakivi tee läänepoolse haruni), Mustakivi tee paaritud
numbrid, Peterburi tee (lõigus Mustakivi tee – Paneeli tn), Paneeli tn
paarisnumbrid, Betooni tn paarisnumbrid (lõigus Paneeli tn kuni linna piir),
linna piirist Suur-Sõjamäe tänavani, Suur-Sõjamäe tn paaritud numbrid (lõigus
linna piir – J. Smuuli tee), J. Smuuli tee paaritud numbrid, Narva mnt
paaritud numbrid (lõigus J. Smuuli tee – Mäe tn).
|
Lasnamäe
|
Piirkond nr 18
|
Elanike arv 33 200
|
Priisle–Mustakivi
|
Kirjeldus
|
Lasnamäe linnaosa piir
(klindi serv) alates Mustakivi tee läänepoolsest harust (Narva mnt – Pärnamäe
tee), linna piirist Betooni tänavani (Pärnamäe tee – Peterburi tee, mööda
Pirita jõge Lagedi teeni, Lagedi teest kuni Betooni tänavani), Betooni tn
paaritud numbrid (linna piir – Paneeli tn), Paneeli tn paaritud numbrid,
Peterburi tee (Paneeli tn – Mustakivi tee), Mustakivi tee paarisnumbrid,
Mustakivi tee läänepoolset haru mööda kuni Narva mnt.
|
|
|
|
|
|
|
PIRITA LINNAOSA
Pirita
|
Piirkond nr 19
|
Elanike arv 11 000
|
Kirjeldus
|
Pirita linnaosa piiri
kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 9)
|
Tallinna jäätmeveo piirkondade kirjelduste juures
toodud elanike arv on ligikaudne.
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
Tallinna
Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri“
LISA 2.3
|
|
Korraldatud jäätmeveo
piirkondade kirjeldused alates 01.04.2010
|
|
|
|
HAABERSTI LINNAOSA
Haabersti
|
Piirkond nr 1
|
Elanike arv 8 000
|
Veskimetsa–Tiskre
|
Kirjeldus
|
Paldiski mnt 74–132 ja
75–145, Ehitajate tee 114–150 (sh Meistri 5, 8–22), Mustamäe, Kristiine ja
Põhja-Tallinna linnaosa piir, meri ja Haabersti linnaosa piir kuni Paldiski
maanteel asuva linna piiri punktini nr 646.
(Veskimetsa, Mustjõe,
Rocca al Mare, Kakumäe, Vismeistri, Tiskre jne elurajoonid).
|
Haabersti
|
Piirkond nr 2
|
Elanike arv 17 000
|
Õismäe
|
Kirjeldus
|
Õismäe tee 2–150
(paarisnumbrid) ja 111– 173 (paaritud numbrid)
Ehitajate tee 117–153
(paaritud numbrid)
Paldiski mnt 147–219b
|
Haabersti
|
Piirkond nr 3
|
Elanike arv 13 000
|
Ehitajate–
Harku–Järveotsa
|
Kirjeldus
|
Õismäe tee 1a–109
(paaritud numbrid)
Ehitajate tee 105a–115
(paaritud numbrid)
Järveotsa tee 1–51
(paaritud numbrid) ja 2– 54
Paldiski mnt 221–249
(paaritud numbrid)
Kadaka tee 88–108
(paarisnumbrid)
Kadaka tee 191–197
(paaritud numbrid)
Tähetorni 90–110
Härgmäe 1–15
Härgmäe 2–16
Astangu 2–74
Astangu 1–35
|
|
|
|
|
|
NÕMME LINNAOSA
Nõmme
|
Piirkond nr 4
|
Elanike arv 38 798
|
Kirjeldus
|
Nõmme linnaosa piiri
kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 8)
|
MUSTAMÄE LINNAOSA
Mustamäe
|
Piirkond nr 5
|
Elanike arv 24 000
|
Kadaka
|
Kirjeldus
|
Haabersti ja Mustamäe
vaheline piir, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Soone tänavani, Soone tn
(paaritud numbrid), Raja tn, Üliõpilaste tee, Ehitajate tee, Nõmme ja Mustamäe
vaheline piir kuni Tervise tänavani, Retke tee (paarisnumbrid), Tammsaare tee
(paaritud numbrid 57–71), Sõpruse pst (paaritud numbrid alates 179st)
Ehitajate tee ringini, Ehitajate tee (paarisnumbrid kuni linnaosa piirini
(103a)).
|
Mustamäe
|
Piirkond nr 6
|
Elanike arv 40 000
|
Siili–Sääse–Szolnoki
|
Kirjeldus
|
Kadaka tee (paaritud
numbrid), Tuuliku tee, Ehitajate tee (paarisnumbrid alates Haabersti ja
Mustamäe vahelisest piirist), Sõpruse pst mööda Tammsaare teeni, Tammsaare
tee (paaritud numbrid alates 71–57), Nõmme tee (paarisnumbrid kuni 106ni),
Kristiine ja Mustamäe vaheline piir (Tildri tänavat pidi Kadaka teeni).
|
|
|
|
|
|
KRISTIINE LINNAOSA
Kristiine
|
Piirkond nr 7
|
Elanike arv 15 150
|
Tondi–Järve
|
Kirjeldus
|
Kotkapoja 2 ja 4 kuni
Nõmme teeni, Nõmme tee (paaritud numbrid), Retke tee (paaritud numbrid) piki
linnaosa piiri kuni Pärnu ja Viljandi mnt ristini, sealt piki Kesklinna
linnaosa piiri kuni Kotkapoja tänavani.
|
Kristiine
|
Piirkond nr 8
|
Elanike arv 14 850
|
Lilleküla–Kristiine
|
Kirjeldus
|
Kotkapoja tn (paaritud
numbrid), piki Kesklinna linnaosa piiri (raudteed) kuni Paldiski mnt
viaduktini, sealt piki Paldiski mnt (paaritud numbrid) kuni Pirni tänavani
piki Kristiine linnaosa piiri Tuuliku teeni, piki Tuuliku tee ja Kadaka tee
põhjaserva Mustamäe linnaosa piirini, piki Tildri ja Siili tn kruntide
põhjaserva (piki Mustamäe linnaosa piiri) kuni Nõmme teeni. Nõmme tee
paarisnumbrid (Nõmme tee 104) kuni Kotkapoja tn paaritute numbritega majade
kruntideni.
|
PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA
Põhja-Tallinn
|
Piirkond nr 9
|
Elanike arv 25 700
|
Kopli–Tööstuse
|
Kirjeldus
|
Linnaosa põhjapoolsed
kinnistud maa-alal mere ja alljärgnevate tänavate vahel: alates merest
Tallinna linnahalli läänepoolset külge pidi kuni Põhja puiesteeni, Suurtüki
tn, Rannamäe tee, Toompuiesteed pidi Balti jaama raudteeni, raudteest kuni
Rohu tänavani ja edasi piki raudteed läbi Kopli kaubajaama kuni Sõle
tänavani, edasi piki Sõle tn kuni Pelguranna tn ristmikuni ning edasi
Pelguranna tn kuni mereni ja rannajoont mööda kuni linnahallini.
|
Põhja-Tallinn
|
Piirkond nr 10
|
Elanike arv 30 980
|
Merimetsa–Pelguranna
|
Kirjeldus
|
Linnaosa lõunapoolsed
kinnistud maa-alal linnaosa piiri ja alljärgnevate tänavate vahel: alates
linnaosa piirist Seevaldi kollektori juures mööda rannajoont kuni
Pelguranna 27 krundini, edasi kuni Pelguranna ja Kopli tn ristmikuni,
piki Sõle tn kuni endise raudtee ületuskohani, mööda raudtee tammi läbi Kopli
kaubajaama kuni Rohu tänavani, mööda raudtee tammi läbi Balti jaama
Toompuiesteele ja tagasi mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed kuni
Pelguranna tn pikenduseni.
|
TALLINNA KESKLINNA
LINNAOSA
Kesklinn
|
Piirkond nr 11
|
Elanike arv 2811
|
Vanalinn
|
Kirjeldus
|
Põhja pst (paaritud
numbrid), Mere pst (paaritud numbrid), Pärnu mnt (vanalinnapoolne külg) kuni
Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (vanalinnapoolne külg), Kaarli pst
(paarisnumbrid 2–10), Toompuiestee (paarisnumbrid) kuni Rannamäe teeni,
Rannamäe teed pidi linnaosa piiri mööda Põhja pst alguseni.
|
Kesklinn
|
Piirkond nr 12
|
Elanike arv 16 747
|
Südalinn–Keldrimäe–Mõigu
|
Kirjeldus
|
Endla tn viaduktist
mööda Endla tänavat ida poole, mööda Suur-Ameerika tänavat (paarisnumbrid)
kuni Liivalaia tänavani (paaritud numbrid), Liivalaia tänavast kuni Veerenni
tänavani, Veerenni tänavast (paaritud numbrid) kuni Viadukti tänavani, piki
Viadukti tänavat ida suunas kuni raudtee hargnemiseni. Piki raudteeharu äärt
edelasse Järvevana teele, Järvevana tee põhjaserva pidi kuni Järvevana tee 9d
krundini, sealt piki Järvevana tee 9 kruntide ida ja lõunapiire Pärnu
maanteeni, seal piki Pärnu mnt lõunasse Viljandi maanteeni, piki Viljandi
maanteed kagusse raudteeni, piki raudteed kirdesse. Piki Viljandi mnt 9
krundi põhjaserva itta, sealt piki metsateed, jalgrada kagu suunas kuni
Valdeku tänava pikenduseni, sealt kuni linna piiri punktini nr 473, piki
linna piiri, Vana-Tartu maanteelt Tartu maanteeni. Piki Tartu mnt kagusse
kuni linna piirini ja sealt linna piiri mööda kuni lennujaama krundini
(Vaskjala–Ülemiste kanalini). Sealt piki kanalit Tartu maanteeni, piki Tartu
mnt ida serva Kivisilla tänavani, Kivisilla tänavast Gonsiori tänavani, piki
Gonsiori tn paaris numbreid Laikmaa tänavani (Viru keskuse poolne), piki
Laikmaa tänavat põhja Narva maanteeni, Narva mnt mööda läände kuni Pärnu
maanteeni. Pärnu mnt mööda (Tammsaare pargi poolne) kuni Vabaduse väljakuni,
Vabaduse väljak (3, 5, 7), Kaarli pst (paaritud numbrid 1–11) kuni
Toompuiesteeni, Toompuiestee (paaritud numbrid) kuni Paldiski maanteeni,
Paldiski mnt (1–23a) kuni Tehnika tänavani, Tehnika tn (33–63) kuni Endla tn
viaduktini.
|
Kesklinn
|
Piirkond nr 13
|
Elanike arv 10 737
|
Uue-Maailma–Kitseküla–Luite
|
Kirjeldus
|
Endla tn viaduktist
Suur-Ameerika tänavani. Suur-Ameerika tn (paaritud numbrid) kuni Liivalaia tänavani,
Liivalaia tn (paarisnumbrid 2–14) kuni Veerenni tänavani, Veerenni tn
(paarisnumbrid Liivalaia tänavast Viadukti tänavani). Piki Viadukti tänavat
ida suunas raudtee hargnemiseni, piki raudteeharu äärt edelasse Järvevana
teele, Järvevana tee põhjaserva pidi kuni Järvevana tee 9d krundini, sealt
piki Järvevana tee 9 kruntide ida- ja lõunapiire Pärnu maanteeni, edasi
kulgeb piir piki Kesklinna linnaosa piiri Endla tn viaduktini.
|
Kesklinn
|
Piirkond nr 14
|
Elanike arv 14 413
|
Raua–Torupilli–Kadriorg
|
Kirjeldus
|
Viru väljakust piki
Mere pst ja Rannamäe tee lääneserva kuni Suure Rannaväravani, sealt piki
Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelist piiri (linnahalli krundi idapiir)
mereni, sealt piki rannajoont kuni Pirita linnaosa piirini (Lepa tn
pikendus). Piki Kesklinna ja Lasnamäe vahelist piiri Tartu maanteeni. Tartu
mnt (paaritud numbrid 1–83) kuni Kivisilla tänavani, Kivisilla tänavast
Gonsiori tänavani, piki Gonsiori tn paarisnumbreid Laikmaa tänavani. Piki
Laikmaa tänavat Narva maanteeni, piki Narva mnt läände kuni Viru väljakuni.
|
LASNAMÄE LINNAOSA
Lasnamäe
|
Piirkond nr 15
|
Elanike arv 34 400
|
Pae–Ülemiste
|
Kirjeldus
|
Lasnamäe tn
paarisnumbrid (lõigus Tartu mnt – Laagna tee), Valge tn paarisnumbrid (lõigus
Laagna tee – Narva mnt), Narva mnt paarisnumbrid (lõigus Narva mnt –
Suur-Sõjamäe tn), Suur-Sõjamäe tn paarisnumbrid (lõigus J. Smuuli tee – linna
piir), linna piir kuni Lasnamäe linnaosa piirini, Lasnamäe linnaosa piirist
kuni Tartu maanteeni, Tartu mnt paaritud numbrid kuni Lasnamäe tänavani.
|
Lasnamäe
|
Piirkond nr 16
|
Elanike arv 44 400
|
Laagna–Tondiraba
|
Kirjeldus
|
Mäe tn paarisnumbrid,
Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv), Narva mnt (piki Lasnamäe linnaosa piiri
kulgevast lõigust Mustakivi tee läänepoolse haruni), Mustakivi tee paaritud
numbrid, Peterburi tee (lõigus Mustakivi tee – Paneeli tn), Paneeli tn
paarisnumbrid, Betooni tn paarisnumbrid (lõigus Paneeli tn kuni linna piir),
linna piirist Suur-Sõjamäe tänavani, Suur-Sõjamäe tn paaritud numbrid (lõigus
linna piir – J. Smuuli tee), J. Smuuli tee paaritud numbrid, Narva mnt
paaritud numbrid (lõigus J. Smuuli tee – Mäe tn).
|
Lasnamäe
|
Piirkond nr 17
|
Elanike arv 33 200
|
Priisle–Mustakivi
|
Kirjeldus
|
Lasnamäe linnaosa piir
(klindi serv) alates Mustakivi tee läänepoolsest harust (Narva mnt – Pärnamäe
tee), linna piirist Betooni tänavani (Pärnamäe tee – Peterburi tee, mööda
Pirita jõge Lagedi teeni, Lagedi teest kuni Betooni tänavani), Betooni tn
paaritud numbrid (linna piir – Paneeli tn), Paneeli tn paaritud numbrid,
Peterburi tee (Paneeli tn – Mustakivi tee), Mustakivi tee paarisnumbrid,
Mustakivi tee läänepoolset haru mööda kuni Narva mnt.
|
|
|
|
|
|
|
PIRITA LINNAOSA
Pirita
|
Piirkond nr 18
|
Elanike arv 11 000
|
Kirjeldus
|
Pirita linnaosa piiri
kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 9)
|
Tallinna jäätmeveo piirkondade kirjelduste juures toodud
elanike arv on ligikaudne.
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
Tallinna
Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri“
LISA 2.4
|
|
Korraldatud jäätmeveo
piirkondade kirjeldused alates 01.05.2010
|
|
|
|
HAABERSTI LINNAOSA
Haabersti
|
Piirkond nr 1
|
Elanike arv 8 000
|
Veskimetsa–Tiskre
|
Kirjeldus
|
Paldiski mnt 74–132 ja
75–145, Ehitajate tee 114–150 (sh Meistri 5, 8–22), Mustamäe, Kristiine ja
Põhja-Tallinna linnaosa piir, meri ja Haabersti linnaosa piir kuni Paldiski
maanteel asuva linna piiri punktini nr 646.
(Veskimetsa, Mustjõe,
Rocca al Mare, Kakumäe, Vismeistri, Tiskre jne elurajoonid).
|
Haabersti
|
Piirkond nr 2
|
Elanike arv 17 000
|
Õismäe
|
Kirjeldus
|
Õismäe tee 2–150
(paarisnumbrid) ja 111– 173 (paaritud numbrid)
Ehitajate tee 117–153
(paaritud numbrid)
Paldiski mnt 147–219b
|
Haabersti
|
Piirkond nr 3
|
Elanike arv 13 000
|
Ehitajate–
Harku–Järveotsa
|
Kirjeldus
|
Õismäe tee 1a–109
(paaritud numbrid)
Ehitajate tee 105a–115
(paaritud numbrid)
Järveotsa tee 1–51
(paaritud numbrid) ja 2– 54
Paldiski mnt 221–249
(paaritud numbrid)
Kadaka tee 88–108
(paarisnumbrid)
Kadaka tee 191–197
(paaritud numbrid)
Tähetorni 90–110
Härgmäe 1–15
Härgmäe 2–16
Astangu 2–74
Astangu 1–35
|
|
|
|
|
|
NÕMME LINNAOSA
Nõmme
|
Piirkond nr 4
|
Elanike arv 38 798
|
Kirjeldus
|
Nõmme linnaosa piiri
kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 8)
|
MUSTAMÄE LINNAOSA
Mustamäe
|
Piirkond nr 5
|
Elanike arv 24 000
|
Kadaka
|
Kirjeldus
|
Haabersti ja Mustamäe
vaheline piir, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Soone tänavani, Soone tn
(paaritud numbrid), Raja tn, Üliõpilaste tee, Ehitajate tee, Nõmme ja Mustamäe
vaheline piir kuni Tervise tänavani, Retke tee (paarisnumbrid), Tammsaare tee
(paaritud numbrid 57–71), Sõpruse pst (paaritud numbrid alates 179st)
Ehitajate tee ringini, Ehitajate tee (paarisnumbrid kuni linnaosa piirini
(103a)).
|
Mustamäe
|
Piirkond nr 6
|
Elanike arv 40 000
|
Siili–Sääse–Szolnoki
|
Kirjeldus
|
Kadaka tee (paaritud
numbrid), Tuuliku tee, Ehitajate tee (paarisnumbrid alates Haabersti ja
Mustamäe vahelisest piirist), Sõpruse pst mööda Tammsaare teeni, Tammsaare
tee (paaritud numbrid alates 71–57), Nõmme tee (paarisnumbrid kuni 106ni),
Kristiine ja Mustamäe vaheline piir (Tildri tänavat pidi Kadaka teeni).
|
|
|
|
|
|
KRISTIINE LINNAOSA
Kristiine
|
Piirkond nr 7
|
Elanike arv 29 471
|
Kirjeldus
|
Kristiine linnaosa
piiri kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 5)
|
PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA
Põhja-Tallinn
|
Piirkond nr 8
|
Elanike arv 25 700
|
Kopli–Tööstuse
|
Kirjeldus
|
Linnaosa põhjapoolsed
kinnistud maa-alal mere ja alljärgnevate tänavate vahel: alates merest
Tallinna linnahalli läänepoolset külge pidi kuni Põhja puiesteeni, Suurtüki
tn, Rannamäe tee, Toompuiesteed pidi Balti jaama raudteeni, raudteest kuni
Rohu tänavani ja edasi piki raudteed läbi Kopli kaubajaama kuni Sõle
tänavani, edasi piki Sõle tn kuni Pelguranna tn ristmikuni ning edasi Pelguranna
tn kuni mereni ja rannajoont mööda kuni linnahallini.
|
Põhja-Tallinn
|
Piirkond nr 9
|
Elanike arv 30 980
|
Merimetsa–Pelguranna
|
Kirjeldus
|
Linnaosa lõunapoolsed
kinnistud maa-alal linnaosa piiri ja alljärgnevate tänavate vahel: alates
linnaosa piirist Seevaldi kollektori juures mööda rannajoont kuni
Pelguranna 27 krundini, edasi kuni Pelguranna ja Kopli tn ristmikuni,
piki Sõle tn kuni endise raudtee ületuskohani, mööda raudtee tammi läbi Kopli
kaubajaama kuni Rohu tänavani, mööda raudtee tammi läbi Balti jaama
Toompuiesteele ja tagasi mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed kuni
Pelguranna tn pikenduseni.
|
TALLINNA KESKLINNA
LINNAOSA
Kesklinn
|
Piirkond nr 10
|
Elanike arv 2 811
|
Vanalinn
|
Kirjeldus
|
Põhja pst (paaritud
numbrid), Mere pst (paaritud numbrid), Pärnu mnt (vanalinnapoolne külg) kuni
Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (vanalinnapoolne külg), Kaarli pst
(paarisnumbrid 2–10), Toompuiestee (paarisnumbrid) kuni Rannamäe teeni,
Rannamäe teed pidi linnaosa piiri mööda Põhja pst alguseni.
|
Kesklinn
|
Piirkond nr 11
|
Elanike arv 41 897
|
Kesklinn
|
Kirjeldus
|
Kaarli pst (paaritud
numbrid 1–11) kuni Toompuiesteeni, Toompuiestee (paaritud numbrid) kuni
Paldiski maanteeni, Paldiski mnt (1–23a) kuni Tehnika tänavani, Tehnika tn
(33–63) Endla tn viaduktini. Edasi kulgeb piir piki Kesklinna ja Kristiine
vahelist piiri Pärnu maanteeni, sealt piki Pärnu mnt lõunasse Viljandi
maanteeni. Piki Viljandi mnt kagusse raudteeni, piki raudteed kirdesse. Piki
Viljandi mnt 9 krundi põhjaserva itta, sealt piki metsateed, jalgrada kagu
suunas kuni Valdeku tn pikenduseni, sealt kuni linna piiri punktini nr 473,
piki linna piiri, Vana-Tartu maanteelt Tartu maanteeni. Piki Tartu mnt
kagusse kuni linna piirini ja linna piiri mööda kuni lennujaama krundini
(Vaskjala–Ülemiste kanalini). Sealt piki kanalit Tartu maanteeni. Piki
Kesklinna ja Lasnamäe vahelist piiri mereni. Sealt piki rannajoont Kesklinna
ja Põhja-Tallinna vahelise piirini. Mööda Kesklinna ja Põhja-Tallinna
vahelist piiri Mere puiesteeni. Mööda Mere pst Pärnu maanteeni. Piki Pärnu
mnt (Tammsaare pargi poolne) kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (3, 5,
7), Kaarli pst.
|
LASNAMÄE LINNAOSA
Lasnamäe
|
Piirkond nr 12
|
Elanike arv 34 400
|
Pae–Ülemiste
|
Kirjeldus
|
Lasnamäe tn
paarisnumbrid (lõigus Tartu mnt – Laagna tee), Valge tn paarisnumbrid (lõigus
Laagna tee – Narva mnt), Narva mnt paarisnumbrid (lõigus Narva mnt –
Suur-Sõjamäe tn), Suur-Sõjamäe tn paarisnumbrid (lõigus J. Smuuli tee – linna
piir), linna piir kuni Lasnamäe linnaosa piirini, Lasnamäe linnaosa piirist
kuni Tartu maanteeni, Tartu mnt paaritud numbrid kuni Lasnamäe tänavani.
|
Lasnamäe
|
Piirkond nr 13
|
Elanike arv 44 400
|
Laagna–Tondiraba
|
Kirjeldus
|
Mäe tn paarisnumbrid,
Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv), Narva mnt (piki Lasnamäe linnaosa piiri
kulgevast lõigust Mustakivi tee läänepoolse haruni), Mustakivi tee paaritud
numbrid, Peterburi tee (lõigus Mustakivi tee – Paneeli tn), Paneeli tn
paarisnumbrid, Betooni tn paarisnumbrid (lõigus Paneeli tn kuni linna piir),
linna piirist Suur-Sõjamäe tänavani, Suur-Sõjamäe tn paaritud numbrid (lõigus
linna piir – J. Smuuli tee), J. Smuuli tee paaritud numbrid, Narva mnt
paaritud numbrid (lõigus J. Smuuli tee – Mäe tn).
|
Lasnamäe
|
Piirkond nr 14
|
Elanike arv 33 200
|
Priisle–Mustakivi
|
Kirjeldus
|
Lasnamäe linnaosa piir
(klindi serv) alates Mustakivi tee läänepoolsest harust (Narva mnt – Pärnamäe
tee), linna piirist Betooni tänavani (Pärnamäe tee – Peterburi tee, mööda
Pirita jõge Lagedi teeni, Lagedi teest kuni Betooni tänavani), Betooni tn
paaritud numbrid (linna piir – Paneeli tn), Paneeli tn paaritud numbrid,
Peterburi tee (Paneeli tn – Mustakivi tee), Mustakivi tee paarisnumbrid,
Mustakivi tee läänepoolset haru mööda kuni Narva mnt.
|
|
|
|
|
|
|
PIRITA LINNAOSA
Pirita
|
Piirkond nr 15
|
Elanike arv 11 000
|
Kirjeldus
|
Pirita linnaosa piiri
kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 9)
|
Tallinna jäätmeveo piirkondade kirjelduste juures
toodud elanike arv on ligikaudne.
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
Tallinna
Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri“
LISA 2.5
|
|
Korraldatud jäätmeveo
piirkondade kirjeldused alates 01.06.2010
|
|
|
|
HAABERSTI LINNAOSA
Haabersti
|
Piirkond nr 1
|
Elanike arv 39 276
|
Kirjeldus
|
Haabersti linnaosa
piiri kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 3)
|
NÕMME LINNAOSA
Nõmme
|
Piirkond nr 2
|
Elanike arv 38 798
|
Kirjeldus
|
Nõmme linnaosa piiri
kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 8)
|
MUSTAMÄE LINNAOSA
Mustamäe
|
Piirkond nr 3
|
Elanike arv 24 000
|
Kadaka
|
Kirjeldus
|
Haabersti ja Mustamäe
vaheline piir, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Soone tänavani, Soone tn
(paaritud numbrid), Raja tn, Üliõpilaste tee, Ehitajate tee, Nõmme ja Mustamäe
vaheline piir kuni Tervise tänavani, Retke tee (paarisnumbrid), Tammsaare tee
(paaritud numbrid 57–71), Sõpruse pst (paaritud numbrid alates 179st)
Ehitajate tee ringini, Ehitajate tee (paarisnumbrid kuni linnaosa piirini
(103a)).
|
Mustamäe
|
Piirkond nr 4
|
Elanike arv 40 000
|
Siili–Sääse–Szolnoki
|
Kirjeldus
|
Kadaka tee (paaritud
numbrid), Tuuliku tee, Ehitajate tee (paarisnumbrid alates Haabersti ja
Mustamäe vahelisest piirist), Sõpruse pst mööda Tammsaare teeni, Tammsaare
tee (paaritud numbrid alates 71–57), Nõmme tee (paarisnumbrid kuni 106ni),
Kristiine ja Mustamäe vaheline piir (Tildri tänavat pidi Kadaka teeni).
|
|
|
|
|
|
KRISTIINE LINNAOSA
Kristiine
|
Piirkond nr 5
|
Elanike arv 29 471
|
Kirjeldus
|
Kristiine linnaosa
piiri kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 5)
|
PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA
Põhja-Tallinn
|
Piirkond nr 6
|
Elanike arv 25 700
|
Kopli–Tööstuse
|
Kirjeldus
|
Linnaosa põhjapoolsed
kinnistud maa-alal mere ja alljärgnevate tänavate vahel: alates merest
Tallinna linnahalli läänepoolset külge pidi kuni Põhja puiesteeni, Suurtüki
tn, Rannamäe tee, Toompuiesteed pidi Balti jaama raudteeni, raudteest kuni
Rohu tänavani ja edasi piki raudteed läbi Kopli kaubajaama kuni Sõle
tänavani, edasi piki Sõle tn kuni Pelguranna tn ristmikuni ning edasi Pelguranna
tn kuni mereni ja rannajoont mööda kuni linnahallini.
|
Põhja-Tallinn
|
Piirkond nr 7
|
Elanike arv 30 980
|
Merimetsa–Pelguranna
|
Kirjeldus
|
Linnaosa lõunapoolsed
kinnistud maa-alal linnaosa piiri ja alljärgnevate tänavate vahel: alates
linnaosa piirist Seevaldi kollektori juures mööda rannajoont kuni
Pelguranna 27 krundini, edasi kuni Pelguranna ja Kopli tn ristmikuni,
piki Sõle tn kuni endise raudtee ületuskohani, mööda raudtee tammi läbi Kopli
kaubajaama kuni Rohu tänavani, mööda raudtee tammi läbi Balti jaama
Toompuiesteele ja tagasi mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed kuni
Pelguranna tn pikenduseni.
|
TALLINNA KESKLINNA
LINNAOSA
Kesklinn
|
Piirkond nr 8
|
Elanike arv 2 811
|
Vanalinn
|
Kirjeldus
|
Põhja pst (paaritud
numbrid), Mere pst (paaritud numbrid), Pärnu mnt (vanalinnapoolne külg) kuni
Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (vanalinnapoolne külg), Kaarli pst
(paarisnumbrid 2–10), Toompuiestee (paarisnumbrid) kuni Rannamäe teeni,
Rannamäe teed pidi linnaosa piiri mööda Põhja pst alguseni.
|
Kesklinn
|
Piirkond nr 9
|
Elanike arv 41 897
|
Kesklinn
|
Kirjeldus
|
Kaarli pst (paaritud
numbrid 1–11) kuni Toompuiesteeni, Toompuiestee (paaritud numbrid) kuni
Paldiski maanteeni, Paldiski mnt (1–23a) kuni Tehnika tänavani, Tehnika tn
(33–63) Endla tn viaduktini. Edasi kulgeb piir piki Kesklinna ja Kristiine
vahelist piiri Pärnu maanteeni, sealt piki Pärnu mnt lõunasse Viljandi
maanteeni. Piki Viljandi mnt kagusse raudteeni, piki raudteed kirdesse. Piki
Viljandi mnt 9 krundi põhjaserva itta, sealt piki metsateed, jalgrada kagu
suunas kuni Valdeku tn pikenduseni, sealt kuni linna piiri punktini nr 473,
piki linna piiri, Vana-Tartu maanteelt Tartu maanteeni. Piki Tartu mnt
kagusse kuni linna piirini ja linna piiri mööda kuni lennujaama krundini
(Vaskjala–Ülemiste kanalini). Sealt piki kanalit Tartu maanteeni. Piki
Kesklinna ja Lasnamäe vahelist piiri mereni. Sealt piki rannajoont Kesklinna
ja Põhja-Tallinna vahelise piirini. Mööda Kesklinna ja Põhja-Tallinna
vahelist piiri Mere puiesteeni. Mööda Mere pst Pärnu maanteeni. Piki Pärnu
mnt (Tammsaare pargi poolne) kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (3, 5,
7), Kaarli pst.
|
LASNAMÄE LINNAOSA
Lasnamäe
|
Piirkond nr 10
|
Elanike arv 34 400
|
Pae–Ülemiste
|
Kirjeldus
|
Lasnamäe tn
paarisnumbrid (lõigus Tartu mnt – Laagna tee), Valge tn paarisnumbrid (lõigus
Laagna tee – Narva mnt), Narva mnt paarisnumbrid (lõigus Narva mnt –
Suur-Sõjamäe tn), Suur-Sõjamäe tn paarisnumbrid (lõigus J. Smuuli tee – linna
piir), linna piir kuni Lasnamäe linnaosa piirini, Lasnamäe linnaosa piirist
kuni Tartu maanteeni, Tartu mnt paaritud numbrid kuni Lasnamäe tänavani.
|
Lasnamäe
|
Piirkond nr 11
|
Elanike arv 44 400
|
Laagna–Tondiraba
|
Kirjeldus
|
Mäe tn paarisnumbrid,
Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv), Narva mnt (piki Lasnamäe linnaosa piiri
kulgevast lõigust Mustakivi tee läänepoolse haruni), Mustakivi tee paaritud
numbrid, Peterburi tee (lõigus Mustakivi tee – Paneeli tn), Paneeli tn
paarisnumbrid, Betooni tn paarisnumbrid (lõigus Paneeli tn kuni linna piir),
linna piirist Suur-Sõjamäe tänavani, Suur-Sõjamäe tn paaritud numbrid (lõigus
linna piir – J. Smuuli tee), J. Smuuli tee paaritud numbrid, Narva mnt
paaritud numbrid (lõigus J. Smuuli tee – Mäe tn).
|
Lasnamäe
|
Piirkond nr 12
|
Elanike arv 33 200
|
Priisle–Mustakivi
|
Kirjeldus
|
Lasnamäe linnaosa piir
(klindi serv) alates Mustakivi tee läänepoolsest harust (Narva mnt – Pärnamäe
tee), linna piirist Betooni tänavani (Pärnamäe tee – Peterburi tee, mööda
Pirita jõge Lagedi teeni, Lagedi teest kuni Betooni tänavani), Betooni tn
paaritud numbrid (linna piir – Paneeli tn), Paneeli tn paaritud numbrid,
Peterburi tee (Paneeli tn – Mustakivi tee), Mustakivi tee paarisnumbrid,
Mustakivi tee läänepoolset haru mööda kuni Narva mnt.
|
|
|
|
|
|
|
PIRITA LINNAOSA
Pirita
|
Piirkond nr 13
|
Elanike arv 11 000
|
Kirjeldus
|
Pirita linnaosa piiri
kirjeldus (Tvk 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 9)
|
Tallinna jäätmeveo piirkondade kirjelduste juures toodud
elanike arv on ligikaudne.
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
Tallinna
Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri“
LISA 3
|
|
Jäätmemahutite
tühjendamise sageduse tabel
|
|
|
|
JÄÄTMEMAHUTITE TÜHJENDAMISE
SAGEDUSE TABEL
|
|
Elanike arv
|
Korterite arv
|
600 l segaolmejäätmed
|
800 l segaolmejäätmed
|
2500 l segaolmejäätmed
|
|
|
|
1 x ndl
|
2 x ndl
|
1 x ndl
|
2 x ndl
|
3x ndl
|
1 x ndl
|
2 x ndl
|
3x ndl
|
|
10
|
5
|
1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
20
|
10
|
2
|
1
|
1
|
|
|
|
|
|
|
30
|
15
|
2
|
1
|
1
|
|
|
|
|
|
|
40
|
20
|
3
|
2
|
|
1
|
|
|
|
|
|
50
|
25
|
|
|
3
|
1
|
|
1
|
|
|
|
60
|
30
|
|
|
3
|
2
|
|
1
|
|
|
|
70
|
35
|
|
|
4
|
2
|
|
1
|
|
|
|
80
|
40
|
|
|
4
|
2
|
|
1
|
|
|
|
90
|
45
|
|
|
4
|
2
|
2
|
2
|
1
|
|
|
100
|
50
|
|
|
5
|
3
|
2
|
2
|
1
|
|
|
110
|
55
|
|
|
6
|
3
|
2
|
2
|
1
|
|
|
120
|
60
|
|
|
7
|
3
|
3
|
2
|
1
|
|
|
130
|
65
|
|
|
7
|
3
|
3
|
2
|
1
|
|
|
140
|
70
|
|
|
8
|
4
|
3
|
3
|
1
|
|
|
150
|
75
|
|
|
8
|
4
|
3
|
3
|
1
|
|
|
160
|
80
|
|
|
9
|
4
|
3
|
3
|
1
|
|
|
170
|
85
|
|
|
9
|
4
|
3
|
3
|
1
|
|
|
180
|
90
|
|
|
9
|
4
|
3
|
3
|
1
|
|
|
190
|
95
|
|
|
10
|
6
|
4
|
3
|
1
|
|
|
200
|
100
|
|
|
11
|
6
|
4
|
4
|
2
|
1
|
|
210
|
105
|
|
|
11
|
6
|
4
|
4
|
2
|
1
|
|
220
|
110
|
|
|
11
|
7
|
5
|
4
|
2
|
1
|
|
230
|
115
|
|
|
12
|
7
|
5
|
4
|
2
|
1
|
|
240
|
120
|
|
|
12
|
8
|
5
|
4
|
2
|
1
|
|
250
|
125
|
|
|
|
|
6
|
|
|
2
|
|
260
|
130
|
|
|
|
|
6
|
|
|
2
|
|
270
|
135
|
|
|
|
|
6
|
|
|
2
|
|
280
|
140
|
|
|
|
|
6
|
|
|
2
|
|
290
|
145
|
|
|
|
|
7
|
|
|
2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tabelis on toodud vajalik jäätmemahutite arv vastavalt
korterite ja elanike arvule ning tühjendamise sagedusele. Üksikelamutele kehtib
kuni 20-liitrise ja maksimaalselt 4 kg kaaluva ning 40–150-liitrise
ja maksimaalselt 10 kg kaaluva jäätmekoti või kuni 370-liitrise
jäätmemahuti puhul tühjendamissagedus üks kord kahe nädala jooksul. Kui
jäätmeid kompostitakse kohapeal, on nende jäätmekottide või mahutite
tühjendamise sagedus üks kord nelja nädala jooksul.
Tabelis esinevate lühendite seletus:
1 x ndl – üks kord ühe nädala jooksul;
2 x ndl – kaks korda ühe nädala jooksul;
3 x ndl – kolm korda ühe nädala jooksul.
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
Tallinna
Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri“
LISA 4
|
|
Korraldatud jäätmeveoga
mitteliitunuks lugemise avalduse vorm
|
|
|
|
..........................................
LINNAOSA VALITSUSELE
AVALDUS
KORRALDATUD
JÄÄTMEVEOGA MITTELIITUNUKS LUGEMISEKS
Juriidiline isik
Füüsiline isik
|
Taotleja nimi
|
Aadress
|
Telefon,
faks, e-post
|
Kontaktisik
|
|
|
|
|
Korraldatud
jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise aadress(id)
|
|
Tallinna
korraldatud jäätmeveo piirkonna linnaosa(d) ja number (numbrid)
|
|
Korraldatud
jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotletav tähtaeg
|
Algus
|
Lõpp
|
Avalduse esitamise
kuupäev
|
|
|
|
Korraldatud
jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise põhjendus
|
|
Taotleja
jäätmeteke (m3 või t või kg) ajaühikus (kuus või aastas)
|
Paber ja kartong
|
Biolagunevad
jäätmed
|
Segaolmejäätmed
|
Muu
|
|
|
|
|
Jäätmete
käitlemine korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise perioodil
|
|
Taotleja allkiri
|
|
Seisukoht
|
Nõustuda
|
Mitte nõustuda
|
Selgitus
|
Kuupäev
|
Komisjon
|
|
|
|
|
Komisjoniliikme
eriarvamus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
|
|
|
|
|
|
|
Tallinna
Linnavolikogu 30. oktoobri 2008
määruse nr 36
“Tallinna jäätmehoolduseeskiri“
LISA 5
|
|
Korraldatud
jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldaja selgituse vorm oma jäätmete
käitlemise kohta
|
|
|
|
KORRALDATUD
JÄÄTMEVEOGA MITTELIITUNUD JÄÄTMEVALDAJA KIRJALIK SELGITUS OMA JÄÄTMETE
KÄITLEMISE KOHTA
Juriidiline isik
Füüsiline isik
|
Jäätmevaldaja nimi
|
Aadress
|
Telefon, faks, e-post
|
Kontaktisik
|
|
|
|
|
Korraldatud jäätmeveoga
mitteliitunud aadress(id)
|
|
Tallinna korraldatud
jäätmeveo piirkonna linnaosa ja number (numbrid), linnaosa vanema korralduse
number (numbrid)
|
|
Korraldatud jäätmeveoga
mitteliitunuks lugemise tähtaeg
|
Algus
|
Lõpp
|
Kirjaliku selgituse
esitamise kuupäev
|
|
|
|
Jäätmeteke (m3 või
t või kg) ajaühikus (kuus või aastas)
|
Paber ja kartong
|
Biolagunevad
jäätmed
|
Segaolmejäätmed
|
Muu
|
|
|
|
|
Jäätmete käitlemise
viisid ja jäätmete lõppkäitluskoht korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks
lugemise perioodil
|
|
|
|
|
Jäätmevaldaja allkiri
ja kuupäev
|
|
Seisukoht
|
Nõustuda
|
Mitte nõustuda
|
Selgitus
|
Kuupäev
|
Keskkonnaamet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
|
|
|
|
|
|
|