Lihtne otsing

TALLINNA LINNAVOLIKOGU
OTSUS
Tallinn		4. september 2008 nr 174
Tallinna Televisiooni kontseptsiooni heakskiitmine ja kontseptsiooni elluviimise kava kinnitamine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 2 alusel ja kooskõlas Tallinna põhimääruse § 6 lõikega 3 ning tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 29. novembri 2007 otsusest nr 291 “Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele“ ja linnavalitsuse ettepanekust,
Tallinna Linnavolikogu
o t s u s t a b:

1. Kiita heaks digitaalvõrgu baasil rajatava Tallinna Televisiooni kontseptsioon vastavalt lisale 1.

2. Kinnitada Tallinna Televisiooni kontseptsiooni elluviimise kava vastavalt lisale 2.

3. Alustada Tallinna Televisiooni programmi edastamist hiljemalt 1. jaanuaril 2011.

4. Tallinna Linnavalitsusel esitada hiljemalt 1. septembriks 2009 Tallinna Linnavolikogule otsuse eelnõu Tallinna Televisiooni kontseptsiooni elluviiva sihtasutuse asutamisest.

5. Tallinna Ettevõtlusametil teha otsus teatavaks Tallinna Linnakantseleile.

6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 4. septembri 2008 otsuse nr 174 LISA 1
Tallinna Televisiooni kontseptsioon

Sissejuhatus

Tallinna Linnavolikogu tegi 29. novembri 2007 otsusega nr 291 Tallinna Linnavalitsusele ülesandeks moodustada töörühm digitaalvõrgu baasil Tallinna TV rajamise võimaluste uurimiseks.

Linnavalitsusele ülesande andmisel konstateeriti, et kuigi Tallinnal on kaalukas osa Eesti Vabariigi majandus- ja kultuurielus, ei kajastu pealinna olulisus adekvaatselt telepildis. Tulevane Tallinna TV võiks edastada otsepilti kontsertidelt ja spordivõistlustelt, linnavolikogu ja ‑valitsuse istungitelt ning pressikonverentsidelt, linna tähtsamatelt ristmikelt, Raekojast ja selle ümbrusest, pakkuda teenuseid turistidele. Tallinna TV võiks saada oluliseks kommunikatsioonikanaliks Tallinna kui kultuuripealinna ürituste edastamisel 2011. aastal.

Tallinna Linnavalitsus moodustas 20. veebruari 2008 korraldusega nr 271‑k ajutise komisjoni, ülesandega püstitada loodava Tallinna telekanali täpsemad eesmärgid ning töötada välja tegevuskava ja finantsressursside vajadus. Komisjoni esimeheks nimetati abilinnapea Jaanus Mutli ja liikmeteks Tallinna Ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste, Tallinna Linnavolikogu aseesimees Tarmo Lausing, Tallinna esindaja Euroopa Liidus – esinduse juht Allan Alaküla, OÜ Vendor Eesti projektijuht Toivo Köster, Eesti Arengufondi arenguseire divisjoni majandusekspert Heido Vitsur, Riigikogu liige Enn Eesmaa ja OÜ Eesti Spordikanal Kalev Sport peatoimetaja Toomas Lepp.

Komisjonile tehti ülesandeks informeerida Tallinna Linnavalitsust töö tulemustest 18. juuniks 2008.

Linnavalitsus arutas Tallinna Televisiooni kontseptsiooni projekti 30. juuni 2008 istungil. Linnavalitsus võttis komisjoni poolt koostatud kontseptsiooni projekti teadmiseks ning otsustas esitada kontseptsiooni projekti heakskiitmiseks linnavolikogule. Lisaks esitatakse linnavolikogule kinnitamiseks kontseptsiooni elluviimise kava projekt.

Käesolevas kontseptsioonis on kasutatud erialast terminoloogiat alljärgnevas tähenduses:

prime-time	vaadatavaim aeg;
ad hoc	koheselt, vajaduse korral;
magazine	teleajakiri, saate formaat;
online	otsepilt;
live	otseülekanne;
transponder	saatja;
uplink	sidekanal maajaamast satelliidile;
ticker	liikuv inforiba.

1. Missioon

Tallinna Televisioon (edaspidi Tele Tallinn) on euroopalikke väärtusi kandev innovaatiline meediaorganisatsioon, mis kajastab elu Eesti pealinnas mitmekülgselt ja loovalt, pakkudes tasakaalustatud tõepärast informatsiooni, meelelahutust ja TV‑teenuseid.

Tele Tallinn loob ja esindab tallinlaste avalikku arvamust igas linnaelu olulisemas küsimuses, stimuleerib erinevate Tallinna elanikerühmade vahelist kommunikatsiooni, peab silmas erinevate vaatajarühmade vajadusi ning pakub tribüüni erinevatele vaadetele.

Tele Tallinn aitab kodanikuühiskonda arendades kaasa Tallinna elanike sotsiaalse sidususe kasvule ja kultuurilisele arengule. 

Tele Tallinn suurendab Eesti Vabariigi pealinna tuntust Balti mere regioonis, Euroopas ja terves maailmas turismi sihtkohana ning ihaldusväärse elupaigana.

Tele Tallinn lähtub oma töös Eesti ajakirjanduseetika koodeksist.

2. Juhtimine

Tele Tallinn on Tallinna linna asutatud sihtasutus, mis saab tegevuseks vajalikud vahendid iga-aastastest eraldistest linna eelarvest, reklaami müügist, koostööprojektidest (sh rahvusvahelistest) teiste linna-televisioonidega ja TV‑teenuste müügist.

Asutamisel nimetab sihtasutuse nõukogu üheksa liiget Tallinna Linnavolikogu. Edaspidi nimetab sihtasutuse üheksa nõukogu liiget Tallinna Linnavalitsus võttes arvesse Tallinna Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni ettepanekut. Üheksast nõukogu liikmest viis nimetatakse Tallinna Linnavolikogu liikmete ning neli ringhäälingu ülesannete täitmiseks vajalike valdkondade tunnustatud asjatundjate hulgast. Tallinna Linnavolikogu koosseisu volituste lõppemisel jäävad sihtasutuse nõukogu liikmed nõukogusse kuni jõustub Tallinna Linnavalitsuse otsus Tallinna Linnavolikogu uue koosseisu liikmete ja tunnustatud asjatundjate sihtasutuse nõukogusse nimetamise kohta. Tele Tallinna nõukogu nimetab ametisse sihtasutuse kuni viieliikmelise juhatuse.

3. Avalik-õiguslik programm

Iga saade eraldi peaks taotlema võimalikult suurt mõjuvälja ja programmid kogumis peaks saavutama kontakti olulise osaga Tallinna elanikkonnast. Kontaktide arv ehk vaadatavus on Tele Tallinnale oluline.

3.1 Uudised

Kesksel kohal on linna ja regiooni uudised, hommikune ja õhtune väljaanne à 5‑7 minutit. Näidatakse mõlema prime‑time ajal kuni 4 korda tunnis.

Päeva debatt, näidatakse 3 korda õhtu jooksul. Saatejuht ja kaks või neli külalist. Reeglina toimub stuudios, ad hoc ka “sündmuskohal“ (linnavolikogu ruumes, konverentsil või kavandataval ehitusplatsil).

Hommikul infoprogramm (magazine) kell 06‑09, mis edastaks mitmekesist infot nii Tallinna, aga ka Harjumaa ja Eestis alanud päeva tähtsamate sündmuste osas.

Vajalik on võimekus kajastada ad hoc linnas ja maakonnas toimuvaid suuremaid juhtumisi kohapealt otselülitustega. Näiteks kuninganna visiit, suurem rahvakogunemine või ka suurema paduvihma, tuulehoo ja lumesaju tagajärjed.

Otselülitusi võiks olla ka olulisematelt linnavalitsuse ja linnavolikogu istungitelt, miks mitte ka olulisematelt linna elu puudutavatelt töökoosolekutelt linna ametites ning ka era- ja kolmandas sektoris, koos veenva reporteri või kommentaatoriga sündmuskohalt.

3.2 Kultuur

Euroopa Kultuuripealinna temaatikale eraldi tähelepanu lisaks muus programmis läbipõimimisele. Institutsionaalne koostöö Sihtasutusega Tallinn 2011.

Koostöö kõikide Tallinnas toimuvate suuremate festivalide ja üksikürituste korraldajatega.

3 korda nädalas pooletunnine kultuuri-magazine, mida korratakse.

Linna ja riigi kultuuriobjektid liikuvas pildis, uued ja püsinäitused jne. Vastavalt päevakorrale igaühest mõneminutiline, päevas 4‑5 korda korduv klipp. (Tallinna Loomaaed, Tallinna Botaanikaaed, Tallinna Linnamuuseum, Tallinna Linnateater, Tallinna Filharmoonia, väiksemaid muuseume ja muid teatreid samuti).

3.3 Temaatilised saated

Haridus, magazine, mida korratakse. Koostöös Tallinna koolidega tele‑kool.

Tervis, magazine, mida korratakse, koostöös Tallinna tervishoiuasutustega.

Kodu, köök, olme, lemmikloomad – iga päev magazine, mida korratakse.

Liiklus, ühistransport, autod, teed jne, iga päev magazine, mida korratakse.

Keskkond, heakord ja planeeringud. Koostöös linna ametiasutustega.

Avalik kord. Koostöös Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti, turvaettevõtete ja politseiga.

Ilm ja prognoos (kellaajaliselt jooksva päeva osas ja vähemalt kolm päeva ette).

Vene keelt kõnelejatele 3 korda nädalas magazine, mida korratakse.

Välismaalastele Tallinnas, 1 kord nädalas magazine inglise keeles, mida korratakse.

Turistile Tallinnas iga päev magazine inglise keeles, mida korratakse.

Eetris oleks saadete vahepaladeks kuni paariminutilised klipid igapäevaste meeleoluvaadetega linna-elust (näiteks noored pered Kadriorus, melu Viru tänaval, toidukorvi täitjad supermarketis, daamid linna-rannal jne). Ka lihtsalt autoga kaameraga Tallinnas ringi sõites. 

3.4 Keeled

Programmi põhiosa tehakse eesti keeles.

Suuremale osale programmist saab valida aga pealeloetavana (voiceover) ka vene ja inglise keele (samamoodi nagu näiteks Euronewsi puhul).

Vajaduse korral võib ad hoc lisada valikusse (samamoodi nagu näiteks Brussel TV puhul) subtiitrid mistahes muus keeles, eriti silmas pidades Tallinnas elavaid vähemusrahvusi. Turistidele huvi pakkuvate saadete subtiitrid peaksid sisaldama Tallinna külastavate turistide olulisemate päritolumaade keeli.

3.5 Institutsionaalsed partnerid

Avalik-õigusliku programmi põhirahastajaks on Tallinna linn, kuid kindlasti on Tele Tallinn rahastamiseks huvi korral avatud ka Harjumaa omavalitsustele.

Tele Tallinn teeb koostööd teiste olemasolevate (Narva, Kohtla-Järve) ja tulevaste Eesti linnatelevisioonidega.

Koostöös Euroopa Linnatelevisioonide Assotsiatsiooniga (EACTV) luuakse ja hangitakse programme teiste linnatelevisioonidega (osaliselt rahastab Euroopa Liit, näiteks kümnekonnas Euroopa linnas tehtud klipid nende kauneimatest vihmaveetorudest, siseõuedest ja tuulelippudest või noortest talentidest). Tele Tallinn astuks EACTV liikmeks.

4. Linnakodaniku-TV (citizen television, public access television)

Tugevdab kodanikuühiskonda ja selle sidet linnaga.

Sõelub ja koolitab töötajaid Tele Tallinna põhiprogrammile.

Pakub võimaluse mittetulundussektori organisatsioonidele enda sõnumi kuulutamiseks. Mittetulundusühingule (edaspidi MTÜ), kes suudab teha oma tegevusvaldkonnast ühegi linnakodaniku‑TV saate, on see kindlasti organisatsiooni kvaliteedi näitaja.

Pakub võimalusi ka Tallinnas tegutsevatele rahvusvähemuste ühingutele oma saadete tegemiseks nende keeltes (näiteks ukraina, tatari, gruusia, juudi jne).

Huviliste ühendusi kutsutakse üles esitama Tele Tallinnale ideid saadete tegemiseks. Need sõelutakse kanali poolt, lähtudes saate võimalikult suurest vaadatavusest, aga arvestades ka tegijate oskusi ning teema olulisust linnale.

Kogu vastutus seoses linnakodaniku‑TV tegevusega lasub Tele Tallinnal.

Tallinna linna või Tele Tallinna poolt võimaldatakse saadete tegemiseks ruumid ja tehnilised vahendid ning vajadusel ka koolitus.

MTÜ‑de saateid näidatakse eetris täitmist vajaval ning saate sisule siiski võimalikult sobival ajal. (reeglina oleks nende täita öötunnid ja nõrgemad päevased ajad). Parimate saadete tegemiseks on kindlasti aga stiimul jõuda õnnestumise korral eetrisse ka prime-time’il põhiprogrammi sees.

Rahastatakse põhiliselt Euroopa Liidu projektide kaudu koostöös Helsingi (Stadi TV) ja Amsterdamiga (Salto TV). Helsingiga on võimalik lisaks kontseptuaalsele koostööle ka saadete vahetamine ning ühiste saadete tootmine.

Linnakodaniku‑TV koolitajate ning juhendajate leidmiseks otsib Tele Tallinn koostööd  audiovisuaalse kultuuri oskusteavet kandvate Tallinna organisatsioonidega.

Põhikeeled: eesti, vene, inglise.

5. TV-teenused

Kasutab ära ning arendab edasi olemasolevat Tallinna teenuste infosüsteemi ja e-teenuseid.

Võimaldab e-teenustest osa saada ka arvutit üldse mitte või vähe kasutavatel inimestel, keda on kaks kolmandikku tallinlastest, sest telepult on rohkem levinud ning lihtsamaks peetav aparaat kui arvuti. TV‑teenused harjutavad neid elanikerühmi e-teenuste kasutamise loogikaga ning on seeläbi oluliseks vaheastmeks e-kaasatuse suurendamisel.

Rahastatakse arenduse läbiviijate poolt, kes saavad võimaluse suure hulga linnainfo ja ‑teenuste ainuomaniku juures luua ja testida lahendust, mida saab kasutada ka teistes kanalites.

Pakub teleri kaudu eelkõige teenuseid, mida on üksi või ka mitmekesi arvuti kaudu ebamugavam kasutada.

Annab juurdepääsu suuremale osale linna veebis olevast infost ja interaktiivsetest teenustest, mis on sobitatud vastavaks TV‑formaadile (näiteks liidesed Tallinna turismiveebi ja Kuhu‑minna‑portaalidega).

Esimeses järgus pakub teenuste tellimist, millega ei saa kahjustada kolmandate isikute huve, st mis ei eelda tugevat identifitseerimist.

Näiteks:

Kuhu-minna-portaal (perekond klõpsib üheskoos tele-ekraani vaadates võimalikke ühistegevusi ning sooritab samas ka piletiostu/broneeringu, makse lisandub tele-teenuste arvele, kaasab kõiki ID‑pileti olemasolevaid ja tulevasi piletiliike).

Liiklusinfo kaamerate online pilt suurematelt teedelt ja ristmikelt (hommikul on televiisori avamine harjumuspärasem ja kiirem kui arvuti avamine).

Linna infomaterjalide postiga tasuta koju tellimine, näiteks Pealinn, jalgrattateede kaart, lemmikloomade pidamise voldik jne.

E-hääletamine erinevates linnaelu puudutavates küsimustes.

Kindlasti lisanduvad erasektori teenused, alates kontsertide korraldajatest ja lõpetades pitsa kohaletoojatega (ainult napsukullerid ja intiimteenused välistaks).

Välismaalastele avaneb teenuste eest maksmise võimalus seoses ID‑pileti laienduse teise järguga (eeldatavalt alates 2009. aasta lõpust) kui neil tekib ID‑pileti kasutamise võimalus eraldi selleks pakutava identifitseerimisnumbri najal. Eriti oluline turismisektorile.

Keerulisemate teenuste kasutamisel on kindlasti oluline suunamine kõnekeskusse (nii linna abitelefon kui ka ID‑pileti abitelefon).

Võimalikud koostööpartnerid: AS Sertifitseerimiskeskus, Elion, Microlink.

Keeled: eesti, vene, inglise.

6. Reklaam

Tele Tallinn müüb reklaami.

Tele Tallinn ei näita alkoholi ja erootilise sisuga reklaame.

Massiivne e‑teenuste platvorm võimaldab avalik-õiguslikku ja linnakodaniku‑TV‑d reklaamiga integreerida. Vastava sisu puhul alates ticker’is telefoninumbrile viitamisest kuni samas interaktiivse teenuse pakkumist televiisoripulti kasutades.

Lisaks reklaamile teeb Tele Tallinn sponsorlus-koostööd erinevate institutsioonide ja ettevõtetega, lähtudes kanali missioonist, näiteks turismifirmade ja hotellidega.

Tele Tallinn edastab tasuta Tallinna linna ametite pakutavate teenuste ja korraldavate ürituste reklaame (Tallinn Card, turismiinfokeskused, Kadrioru park, Kumu, Vanalinnapäevad jms).

Tele Tallinn võib edastada tasuta ka mittetulunduslike eesmärkidega era-ettevõtete korraldatavate avaliku juurdepääsuga ürituste reklaame.

7. Levi

Tele Tallinna leviku võimalused kehtiva ringhäälinguseaduse järgi on:

7.1 Kaabelkanalitel

Tallinna põhilised kaabeltelevisiooni operaatorid on Starman, Elioni DigiTV, STV ja Telset. Vajalik on ringhäälinguluba, milleks konkurssi ei korraldata. Luba antakse Kultuuriministeeriumi poolt avalduse alusel kolme kuu jooksul TV programmi olemasolul ja saadete alustamise tähtaega kinnitades. Vajalikud on finantsgarantiid.

Kokkulepe tuleb saavutada iga kaabeloperaatoriga eraldi. Neist kõige põhjalikum on Elion, kes nõuab programmi põhjalikku kirjeldust. Elionil on vaid kaablis digilevi, STV‑l, Telsetil ja Starmanil nii analoog- kui ka digilevi.

TV‑signaali transport tuleb saadete tegijal tagada kõikide operaatoriteni. Sõlmitakse leping Elioniga, kes tagab signaali jõudmise nendeni ja ka Tallinna teletorni. Maksumus ligikaudu 20 000 krooni kuus.

7.2 Õhu kaudu maapealsel digitaalsel platvormil

7.2.1 Vabalt levivana (nõuab Kultuuriministeeriumilt ringhäälinguluba). Korraldab AS Levira

Kiirusega ligikaudu 2 Mbit/s edastamine ülevabariigilise levina maksab ligikaudu 2,5‑3 miljonit krooni aastas ning hõlmab 5‑6 saatjat detsimeeterlainealal. Regionaalse leviku pretsedenti siiani pole, aritmeetiliselt tuletades võiks levi Harjumaa saatjal maksta ligikaudu 600 000 – 1 miljon krooni aastas.

See leviviis ringhäälinguloa olemasolul tagab automaatselt leviku ka kõikides ametlikes kaabelkanalites, mille eest tasu ei ole.

Signaal tuleb transportida Tallinna Teletorni kas Elioni või mõne muu firma kaasabil.

7.2.2 Kommertspaketis Zoom. See on kättesaadav Zoomi paketi ostnud klientidele

Leviku eest tasuda ei tule. Ei ole vaja ka üleriigilist ringhäälinguluba. Kaabelkanalid saavad TV signaali otse kätte, pole vaja signaali transporti erinevatele kaabelkanalitele.

7.3 Satelliit TV kaudu

Üüritakse transponder, uplink ja satelliidiaeg. Aastane maksumus ligikaudu 4‑5 miljonit krooni. Signaali transport odavneb pidevalt.

7.4 Interneti TV kaudu

7.4.1 live;

7.4.2 tellimisel;

7.4.3 üksikute programmidena.

7.5 Mobiiltelefonides

Kaabelvõrgu luba võib taotleda igal ajal. Maksimaalne menetlusaeg Kultuuriministeeriumi poolt on kolm kuud. Taotluse esitab juriidiline isik. Vajalik on programmi kinnitus, kokkulepped kaabeloperaatoritega ning finantseerimisallikad (Tele Tallinna puhul linna eelarve).

Maapealse digiloa jaoks on taotluses vajalik täita samad tingimused, mis kaabelvõrgu puhulgi. Kultuuriministeerium korraldab konkursi, millest tuleb osa võtta. Arvestada tuleb konkurentide pahatahtliku osavõtuga, aga välistada ei saa ka tegelike soovijate väljailmumist.

Algul tuleks võtta kaabelluba ja alustada tegevust. Kaabelloa saamise järel esitada kohe maapealse digiloa taotlus. Asjaajamine kestab ligikaudu pool aastat.

8. Personal ja sisseseade

Optimaalne sihtasutuse töötajate arv on 35 inimest, tööd võib sihtasutus alustada ligikaudu 25 inimesega.

Lisaks on vajalik leida ruumid toimetusele ja stuudiole (sh abiruumid).

Saadete tegemiseks ja edastamiseks tuleb sihtasutusel hankida stuudiotehnika (4 kaamerat, programmi väljastav tehnika), liikuv uplink koos miniülekandejaamaga, 3 videomontaaþi seadet, 4 videokaamerat ning mööbel.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 4. septembri 2008 otsuse nr 174 LISA 2
Tallinna Televisiooni kontseptsiooni elluviimise kava

 

Tegevus		Orienteeruv tähtaeg
1. Tallinna Linnavalitsuse otsus kontseptsiooni projekti teadmiseks võtmisest		30.06.2008
2. Tallinna Linnavolikogu otsus kontseptsiooni heakskiitmisest ja elluviimise kava kinnitamisest		09.2008
3. Kontseptsiooni rakendamiseks vajaliku rahastamise lülitamine Tallinna linna 2009. ja 2010. aasta eelarveprojektidesse		01.10.2008, 01.09.2009
4. Tallinna Linnavolikogu otsus sihtasutuse asutamisest		01.10.2009
5. Sihtasutuse registreerimine, tegevuse alustamise kulude üleandmine		01.12.2009
6. Kaabelvõrguloa taotlemine		2010. aasta jooksul
7. Personali otsimine ja töölevõtmine		2010. aasta jooksul
8. Sisseseade ostmine või liisimine		2010. aasta jooksul
9. Programmi edastamise alustamine, hiljemalt		01.01.2011

Sihtasutuse aastaeelarve on ligikaudu 30 miljonit krooni. Tehnilist sisseseadet on võimalik ka liisida, sellisel juhul on esimesel aastal teostatavate investeeringute maht väiksem.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees