Lihtne otsing

27. juunil 2008. a esitas AS ÜHISTEENUSED Tallinna Linnavalitsusele taotluse kahju kokkuleppeliseks hüvitamiseks seoses AS-i ÜHISTEENUSED ja Tallinna Linnavalitsuse vahel 22. mail 2006. a sõlmitud riigihanke (viitenumber 024611) „Sõiduõiguse kontrollteenus Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi liinidel“ lepingu (edaspidi haldusleping) lõpetamisega (AS-i ÜHISTEENUSED kiri nr 10/2463). Tallinna Linnavalitsus sai nimetatud taotluse kätte 1. juulil 2008. a.

AS-i ÜHISTEENUSED kahju hüvitamise taotluse kohaselt on halduslepingu ennetähtaegse lõppemise tõttu tekkinud AS-le ÜHISTEENUSED kahju ligikaudu 14,95 miljonit krooni, mis väidetavalt seisneb kasutamata investeeringutes, tähtajaliste lepingute maksetes kuni perioodi lõpuni ja leppetrahvides lepingute ennetähtaegsel lõpetamisel, töötajate koondamise kuludes, üldistes kulutustes seoses lepingu lõpetamisega ja muus tulevikus tekkivas kahjus. Taotluses oli AS ÜHISTEENUSED nõus kahjunõude kokkuleppelise lahendamise korral vähendama kahjunõuet 10,5 miljoni kroonini.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lõikega 1 on haldusorganil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Seetõttu ning uurimispõhimõttest (HMS § 6) ja selgitamiskohustusest (HMS § 36 lõige 1) lähtudes saatis Tallinna Linnavalitsus 10. juulil 2008. a AS‑le ÜHISTEENUSED kirja, paludes hiljemalt 21. juuliks 2008. a selgitada, milles seisneb AS-i ÜHISTEENUSED arvates Tallinna linna tegevuse õigusvastasus, kuidas on täidetud teised kahju hüvitamise õigussuhte tekkimise aluseks olevad koosseisulised elemendid ning kuidas on arvutatud väidetava kahju suurus ja milliste dokumentidega on see tõendatud. Pärast eelnimetatud tähtaja möödumist lubas Tallinna Linnavalitsus lahendada AS-i ÜHISTEENUSED taotluse sisuliselt.

AS ÜHISTEENUSED ei kasutanud temale antud võimalust kahjunõude õigusliku, faktilise ja tõendusliku külje selgitamiseks. AS ÜHISTEENUSED viitas oma 18. juuli 2008. a vastuskirjas nr 10/2533 üksnes 27. juunil 2008. a Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3‑08‑1246 esitatud kaebusele, milles AS-i ÜHISTEENUSED väitel sisalduvat kahjunõude õiguslikud alused.

AS-i ÜHISTEENUSED poolt viidatud kaebuses palub AS ÜHISTEENUSED halduskohtul tühistada Tallinna Linnavalitsuse 28. mai 2008. a korralduse nr 951-k, mis käsitles halduslepingu ülesütlemist (selle nõude osas võttis halduskohus kaebuse menetlusse). Kaebus ei sisalda kahjunõudesse puutuvaid selgitusi ega tõendeid. Tallinna Linnavalitsus on AS-i ÜHISTEENUSED kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha esitanud ega pea nende kordamist käesolevas korralduses otstarbekaks ega vajalikuks.

Arvestades AS-i ÜHISTEENUSED kahju hüvitamise taotluse sisu ning selle esitamise aluseks olevat asjaolu - halduslepingu ennetähtaegset lõppemist halduslepingu õigusliku aluse äralangemise tõttu - on võimalik taotlus siiski sisuliselt lahendada ka ilma AS‑i ÜHISTEENUSED poolt täiendavate selgituste, põhjenduste ja dokumentide esitamiseta.

Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel riigi poolt võimalike rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud RVastS-s. Kooskõlas RVastS § 7 lõikega 1 ja § 12 lõikega 1 on kahju kannatanud isikule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja, kelle õigusvastase tegevusega kahju tekitati. Tallinna Linnavalitsuse 28. mai 2008. a korralduse nr 951-k ja halduslepingu lõppemise tingis ühistranspordiseaduse § 54¹¹ lõike 3 ning väärteomenetluse seadustiku § 9 punkti 3 ja § 10 lõike 5 ehk halduslepingu alusnormide põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamine Riigikohtu üldkolleegiumi 16. mai 2008. a otsusega kohtuasjas nr 3-1-1-86-07, mida Tallinna linn ei saanud ära hoida, mõjutada ega ette näha. Halduslepingu täimise jätkamine sellises olukorras polnuks õiguslikult võimalik ega lubatud ning see ei sõltunud Tallinna linna tahtest. Tallinna Linnavalitsus ei välista, et AS-l ÜHISTEENUSED võib olla alust pöörduda võimalike kahjunõuetega RVastS alusel ja korras riigi vastu, kuid Tallinna linna vastu tal niisuguseid nõudeid ei ole. AS ÜHISTEENUSED möönab ka ise oma 27. juuni 2008. a kahju hüvitamise taotluses, et avaliku võimu kandja, kelle tegevusega võib antud juhul olla kahju tekkinud, on riik, mitte Tallinna Linnavalitsus (AS-i ÜHISTEENUSED viide Tallinna Linnavalitsuse regressinõudele Eesti Vabariigi vastu).

Lähtudes eeltoodust on Tallinna Linnavalitsus seisukohal, et AS-i ÜHISTEENUSED poolt Tallinna linnale esitatud kahju hüvitamise taotlus on põhjendamatu. Tallinna linna seisukohast on antud juhul tegemist vääramatu jõuga, mistõttu Tallinna linna tegevus pole olnud õigusvastane, Tallinna linna tegevuse ja väidetava kahju tekkimise vahel pole põhjuslikku seost ning lisaks eelnevale on väidetava kahjunõude suurus AS-i ÜHISTEENUSED poolt tõendamata.

Eelnevast tulenevalt ei pea Tallinna Linnavalitsus võimalikuks rahuldada AS-i ÜHISTEENUSED  kahju hüvitamise nõuet ega sõlmida kahju hüvitamise osas kokkuleppeid.

1. Jätta AS-i ÜHISTEENUSED 27. juuni 2008. a kahju hüvitamise taotlus nr 10/2463 rahuldamata.

2. Tallinna Transpordiametil teha korraldus teatavaks AS-ile ÜHISTEENUSED.

3. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15085 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest (RVastS § 18 lõige 2).