TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
|
MÄÄRUS
|
|
|
Tallinn
|
21. august 2008 nr 28
|
|
|
Sporditegevuse
toetamise kord
|
|
|
|
Määrus kehtestatakse kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2 ja § 22 lg 1
p 5 alusel ja kooskõlas spordiseaduse § 3 punktidega 2 ja 3.
|
|
|
|
|
|
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse spordiorganisatsioonidele
Tallinna linna eelarves ettenähtud vahendite arvelt antava Tallinna 4‑19‑aastaste
laste, noorte ja igas vanuses puuetega inimeste (edaspidi harrastajad)
sporditegevuse korraldamise toetamiseks toetuse taotlemise, taotluste
läbivaatamise, toetuse andmise ja toetuse kasutamise üle järelevalve teostamise
kord (edaspidi määrus).
(2) Määrust kohaldatakse spordiorganisatsioonidele,
kelleks on füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab erakooli, ja eraõiguslik
juriidiline isik (edaspidi taotleja), kelle põhitegevuseks on spordi
arendamine ja kes korraldab organiseeritud sporditegevust:
1) Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinnas elavatele
harrastajatele;
2) kus harrastajate treeningrühmadega töötavad vähemalt
treenerikutse II kvalifikatsioonitasemega treenerid. Puuetega inimeste
treeningrühmadega võivad töötada lisaks treenerikutse II kvalifikatsioonitasemega
treeneritele ka isikud, kes on läbinud puuetega inimestega töötamiseks vajaliku
väljaõppe.
(3) Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
seaduse sätteid, arvestades käesolevast määrusest tulenevaid erisusi.
§ 2. Teave toetuse saamiseks
Teave
toetuse taotlemise tingimuste ja vormi kohta avaldatakse Tallinna veebilehe (www.tallinn.ee)
Tallinna Spordi- ja Noorsooameti (edaspidi amet) alamlehel.
2. peatükk
TOETUSE SAAJA NING TOETUSE ARVESTAMINE
§ 3. Toetuse saaja
Toetuse saaja on spordiorganisatsioon, kellele on otsustatud toetust anda.
§ 4. Toetus
(1) Toetust antakse üks kord aastas ning see makstakse
toetuse saajale välja temaga sõlmitava lepingu alusel. Toetuse andmisel
lähtutakse harrastajate arvust ja vanusest, spordiala koefitsiendist,
spordialaliidu edetabelist ja treeneri kvalifikatsioonist.
(2) Toetust antakse ühele teovõimelise harrastaja või
harrastaja seadusliku esindaja § 7 lõike 5 kohaselt määratud toetuse
saajale. Treeneri kvalifikatsiooni järgi arvestatavat toetust antakse ühele
treeneri § 7 lõike 5 kohaselt määratud toetuse saajale.
(3) Spordiala koefitsiendi määramisel lähtutakse spordiala
harrastamisega seotud kuludest, spordirajatistega seonduvatest kulutustest,
majanduslikest ja sotsiaalsetest kaalutlustest ning spordiala kaudselt
toetavatest teguritest. Määruses nimetamata spordiala puhul arvestatakse toetust madalaima koefitsiendi
alusel vastavalt § 6 lõike 3 punktile 1.
(4) Toetuse arvestuslikuks aluseks on spordialaliidu
edetabel, mis on koostatud taotluse esitamise aastale eelneva kalendriaasta või
eelmise hooaja kuni 19‑aastaste (k.a) harrastajate Olümpiamängude,
Maailmameistrivõistluste, Euroopa, Eesti ja Tallinna meistrivõistluste
tulemuste põhjal. Spordialaliidud esitavad ametile vastavalt spordialaliiduga
sõlmitud kokkuleppele kinnitatud edetabeli hiljemalt 1. juuniks. Kui spordialaliit
ei ole vastavat kokkulepet ametiga sõlminud või ametile tähtajaks edetabelit
esitanud, siis arvestatakse toetust madalaima koefitsiendi alusel vastavalt § 6
lõike 4 punktile 1.
(5) Treeneri kvalifikatsiooni arvestatakse toetuse
arvutamisel alates III kvalifikatsioonitasemest taotluse esitamise tähtaja
seisuga treeneri kohta, kui toetuse saajal on vähemalt 51% Tallinna
harrastajaid.
§ 5. Toetuse arvutamine
(1) Baassumma harrastaja kohta (§ 6 lg 1 punktid 3
ja 5) arvestatakse Tallinna linna eelarvest sporditegevuse toetuseks eraldatud
summa jagamisel § 6 lõikes 1 sätestatud viie (vanuse)rühma arvestusliku
harrastajate koguarvuga. Ühe vanuserühma arvestuslik harrastajate arv saadakse
selle rühma koefitsiendi korrutamisel toetuse saajate selles rühmas olevate
harrastajate arvuga.
(2) Toetuse saajale antav toetuse kogusumma saadakse
toetuse saaja eri spordialade kohta arvutatud summade liitmisel. Toetuse
saajale ühe spordiala kohta makstav summa arvutatakse järgmiselt:
1) arvutatakse välja toetuse saaja harrastaja iga
vanuserühma kohta antav toetussumma (harrastajate arv korrutatuna baassumma ja
harrastajate vanusel põhineva koefitsiendiga);
2) liidetakse toetuse saaja harrastajate eri vanuserühmade
kohta antavad toetussummad;
3) kui toetuse saaja ei ole spordialaliidu edetabelis
esimeses kolmandikus, siis korrutatakse saadud tulemus (§ 6 lg 1 või
2) spordiala (§ 6 lg 3) ja spordialaliidu edetabeli koefitsiendiga (§ 6
lg 4). Sellele liidetakse treeneri kvalifikatsiooni (§ 6 lg 5)
alusel arvutatud summa;
4) kui toetuse saaja on spordialaliidu edetabelis
esimeses kolmandikus, siis korrutatakse punkti 2 järgi arvutatud tulemus
spordiala koefitsiendiga (§ 6 lg 3) ja saadud summale liidetakse edetabeli
esimese kolmandiku harrastajate arvu (§ 6 lg 4 p 3) ja treeneri
kvalifikatsiooni (§ 6 lg 5) alusel arvutatud summa.
(3) Spordialaliidu edetabeli alusel arvutatava toetuse
saamiseks selekteerib amet spordialaliidu esitatud edetabelist välja äri- ja mittetulundusühingute
ja sihtasutuste registri järgse aadressiga Tallinna spordiorganisatsioonid ja
need spordiorganisatsioonid, mis on eelmisel toetusperioodil saanud Tallinna
sporditoetust ning jagab need kolmeks. Seejuures arvestatakse järgmist:
1) kui spordiala spordiklubide arv ei jagu täpselt
kolmega, siis võib teise kolmandikku paigutatavate spordiorganisatsioonide arv
erineda esimeses ja kolmandas kolmandikus olevate spordiorganisatsioonide
arvust ühe võrra ning nende puhul võetakse toetuse arvestamisel aluseks
edetabeli teise kolmandiku koefitsient (§ 6 lg 4 p 2). Edetabeli
esimesse ja kolmandasse kolmandikku kuuluvate spordiorganisatsioonide arv peab
olema võrdne;
2) kui spordialaliidu edetabelis on Tallinna
spordiklubisid, sh ka eelmisel toetusperioodil Tallinna sporditoetust saanud
spordiorganisatsioone vähem kui kolm, siis võetakse toetuse arvestamisel
aluseks teise kolmandiku koefitsient (§ 6 lg 4 p 2);
3) kui spordiorganisatsioone ei ole spordialaliidu
edetabelis, siis võetakse toetuse arvestamisel aluseks kolmanda kolmandiku
koefitsient (§ 6 lg 4 p 1).
(4) Puuetega inimeste kohta arvestatakse toetust sõltumata
spordialast ja spordialaliidu edetabelist koefitsiendiga 1,0 (§ 6 lg 3
p 2 ja lg 4 p 2).
(5) Treeneri kvalifikatsioonitaseme alusel arvestatav
summa saadakse kvalifikatsioonitaseme koefitsiendi (§ 6 lg 5)
korrutamisel baassummaga harrastaja kohta (§ 5 lg 1).
§ 6. Koefitsiendimäärad
(1) Harrastajate vanusel põhinevad koefitsiendid:
1) 4-6-aastased – koefitsient 0,4;
2) 7-10-aastased – koefitsient 0,8;
3) 11-15-aastased – koefitsient 1,0;
4) 16-19-aastased – koefitsient 1,3;
5) igas vanuses puuetega inimesed – koefitsient 1,0.
(2)
Harrastajate
vanusel põhinevad koefitsiendid võimlemise, iluuisutamise ja võistlustantsu
puhul:
1) 4-6-aastased – koefitsient 0,6;
2) 7-10-aastased – koefitsient 1,0;
3) 11-19-aastased – koefitsient 1,3.
(3) Spordialade koefitsiendid:
1) aeroobika, fitness,
jõutõstmine, kabe, kulturism, male, orienteerumine, tõstesport – koefitsient 0,7;
2) akrobaatiline võimlemine, capoeira, golf,
jalgpall, ju-jutsu, judo, karate, kergejõustik, kickboxing, korvpall,
käsipall, lauatennis, maadlus, murdmaasuusatamine, poks, saalihoki, seinatennis
(squash), sulgpall, suusakahevõistlus, taekwon(-)do, võimlemine,
võistlustants, võrkpall, wu-shu – koefitsient 1,0;
3) aerutamine, allveesport, iluuisutamine,
jalgrattasport, jäähoki, jääkeegel (curling), jääpurjetamine,
laskesport, laskesuusatamine, moodne viievõistlus, purjetamine, ratsasport,
sõudmine, tennis, triatlon, ujumine, vehklemine – koefitsient 1,3.
(4) Spordialaliidu edetabelil põhinevad koefitsiendid:
1) edetabeli kolmas kolmandik – koefitsient 0,7;
2) edetabeli teine kolmandik – koefitsient 1,0;
3) edetabeli esimese kolmandiku puhul edetabeli kolmandas
kolmandikus olevate toetuse saajate harrastajate arvu alusel arvutatav
toetussumma X (§ 6 lg 1 või 2 ja § 6 lg 3) korrutatakse 0,7‑ga
ja saadakse tulemuseks Y. Tulemus Y lahutatakse toetussummast X. Lahutustulemus
(Z = X-Y) jagatakse edetabeli esimesse kolmandikku kuuluvate toetuse
saajate harrastajate koguarvuga. Saadud jagatis liidetakse edetabeli esimeses
kolmandikus oleva juba § 6 lõike 1 või 2 ja § 6 lõike 3
alusel arvutatud toetuse saaja summale vastavalt tema harrastajate arvule.
(5) Treeneri kvalifikatsioonitasemel põhinevad
koefitsiendid:
1) kvalifikatsiooni III tase – koefitsient 5,0;
2) kvalifikatsiooni IV tase – koefitsient 7,5;
3) kvalifikatsiooni V tase – koefitsient 10,0.
3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE
§ 7. Toetuse taotlus
(1) Taotlus on vormikohane kirjalik avaldus, mis
esitatakse ametile koos käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
dokumentidega järgmise aasta kohta hiljemalt jooksva aasta 1. novembriks.
Taotluse allkirjastab taotleja või tema volitatud isik. Amet võib nõuda, et
taotlusele lisataks teisi dokumente, mis on olulised, et otsustada, kas toetust
anda või mitte anda. Lisadokumentide nõudmisest teavitab amet taotlejat
kirjalikult (posti, faksi või e-posti teel).
(2) Toetuse taotluses märgitakse:
1) taotleja ja tema esindaja andmed;
2) treeningrühmade loetelu;
3) taotleja kinnitus maksuvõlgnevuse puudumise kohta.
(3) Taotleja lisab taotlusele järgmised dokumendid:
1) järgneva aasta eelarve;
2) treenerite ja harrastajate vormikohane nimekiri paber-
ja elektroonilise dokumendina. Nimekirjas tuleb esitada treenerite ja
harrastajate nimed ja isikukoodid harrastajate treeningrühmade kaupa, spordiala
nimetus, treeningrühmade arv, harrastajate arv ning treeneri
kvalifikatsioonitase ja selle kehtivuse aeg. Harrastajate vanuserühmadesse jaotamisel
arvestatakse nende vanust toetuse saamise aasta 1. jaanuari seisuga;
3) tegevuskava järgneva kolme aasta kohta (v.a erakooli
pidaja);
4) koopia sporditegevuse korraldamiseks vajaliku
spordirajatise või ehitise omandi- või kasutusõigust tõendavast dokumendist
(v.a erakooli pidaja);
5) treening- või tunniplaan vähemalt järgmise toetusperioodi 1 kuu kohta;
6) koopia dokumendist, mis tõendab isiku väljaõpet
puuetega inimestega töötamiseks.
(4) Esmakordsel taotlemisel võib amet lisaks § 7
lõigetes 1‑3 loetletud dokumentidele nõuda taotlejalt jooksva aasta
sporditegevuse korraldamisega seotud dokumentide esitamist ja tutvuda kohapeal
sporditegevuse korraldusliku poolega ning sporditegevuseks vajalike
tingimustega.
(5) Toetuse saamiseks peab taotleja tagama, et
teovõimeline harrastaja või harrastaja seaduslik esindaja ja treener on riigiportaali (www.eesti.ee) või Tallinna veebilehe
(www.tallinn.ee)
kaudu kinnitanud soovi Tallinna
sporditegevuse toetuse andmise kohta taotlejale lõikes 1 näidatud tähtajaks.
Kui toetusperioodi kestel asenduvad spordiorganisatsioonist lahkunud
harrastajad uutega, siis peab toetuse saaja tagama, et asemele tuleva
harrastaja kohta kinnitaks teovõimeline harrastaja või harrastaja seaduslik esindaja soovi
Tallinna sporditegevuse toetuse andmiseks taotlejale samal viisil.
Sooviavalduse toetuse määramiseks võib esitada ametis kohapeal ka paberil.
Avaldus peab sisaldama harrastaja ja harrastaja seadusliku esindaja nime,
treeneri avalduse puhul treeneri nime, isikukoodi, kontaktandmeid
(postiaadress, telefon, e-post) ning selgesõnalist soovi toetuse andmise kohta
taotlejale.
§ 8. Dokumendi esitamine
(1) Ametile esitatavad dokumendid peavad olema kirjalikus
vormis ja neid võib esitada ka elektrooniliselt, kui nad on allkirjastatud
digitaalselt.
(2) Elektrooniline dokument loetakse ametile esitatuks,
kui dokumendi saatja on saanud elektroonilise teate dokumendi vastuvõtmise
kohta ametidokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasist.
(3) Tallinna sporditegevuse toetamise e-teenuse olemasolul
võib taotleja või toetuse saaja esitada taotluse (§ 7 lg 1) või
toetuse kasutamise aruande (§ 16 lg 1) digitaalselt allkirjastatuna infosüsteemi PAI (http://pai.tallinn.ee/)
või riigiportaali (www.eesti.ee)
kaudu.
(4) Dokumendi elektroonilise
esitamise nõuded kehtestab Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).
§ 9. Taotleja õigused ja kohustused
(1) Taotlejal on õigus saada ametist informatsiooni mitme
taotleja nimekirjas esitatud harrastajate kohta ning harrastajate kohta, kelle
puhul ei ole teovõimeline harrastaja või harrastaja seaduslik esindaja määranud
taotluse esitamise tähtajaks toetuse saajat.
(2) Lõikes 1 nimetatud harrastajate puhul on teovõimelisel
harrastajal või harrastaja seaduslikul esindajal õigus pärast taotleja
järelepärimist 10 tööpäeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 1. detsembriks
määrata toetuse saaja vastavalt § 7 lõikele 5. Kui taotleja ei ole
määratud tähtajaks toetuse saajat ära märkinud, siis toetust ei anta.
(3) Taotleja, kellele amet andis toetust eelneval
perioodil, on kohustatud esitama aruande § 16 lõikes 1 nimetatud
tähtajaks. Kui taotleja, kes eelneva perioodi eest on saanud toetust, on ilma
mõjuva põhjuseta jätnud esitamata toetuse kasutamise aruande § 16 lõikes 1
nimetatud tähtajaks, siis toetust järgmiseks perioodiks ei anta. Taotleja võib
mõjuvate põhjuste olemasolul taotleda ametilt aruande esitamise tähtaja
pikendamist.
(4) Toetuse saaja on kohustatud hoidma saadud toetust
eraldi pangakontol ja tegema sealt väljamakseid § 14 lõikes 1
sätestatud sihtotstarbel. Kui taotleja ei ole saadud toetust hoidnud eraldi
pangakontol, siis järgmisel aastal toetuse taotlemisel toetust ei anta.
4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 10. Taotluse menetlemine
(1) Amet kontrollib esitatud dokumentide vastavust § 7
sätestatud nõuetele ning teavitab taotlejat ilmnenud puudustest kirjalikult
(posti, faksi või e-postiga) 1 kuu jooksul taotluse esitamise tähtajast.
Taotleja on kohustatud kõrvaldama puudused 10 tööpäeva jooksul arvates
nende teatavakstegemisest. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi nimetatud
tähtajaks, lõpetatakse taotluse menetlemine ameti juhataja käskkirjaga ning
esitatud taotlus koos lisadega tagastatakse.
(2) Taotluse vaatab läbi 3 kuu jooksul, arvates selle
esitamise tähtajast ameti juhataja käskkirjaga moodustatud 7‑liikmeline
komisjon ja teeb ameti juhatajale ettepaneku toetuse andmise või mitteandmise,
toetuse suuruse ja toetuse saamise tingimuste kohta.
§ 11. Toetuse andmise otsustamine
(1) Toetuse andmise ja toetuse suuruse või toetuse
andmisest keeldumise otsus vormistatakse ameti juhataja käskkirjaga. Otsuse
tegemisel lähtutakse määrusest, taotlusest, komisjoni ettepanekust ja
faktilistest asjaoludest.
(2) Kui komisjon ei ole ettepaneku tegemisel lähtunud
määrusest või kui ettepanek on motiveerimata, on ameti juhatajal õigus saata
taotlus komisjonile uueks läbivaatamiseks. Komisjon vaatab taotluse uuesti läbi
1 kuu jooksul. Kui komisjon keeldub ettepaneku muutmisest, edastab amet
taotluse linnavalitsusele, kes otsustab toetuse andmise või mitteandmise.
Linnavalitsuse korralduse alusel sõlmib amet taotlejaga lepingu.
(3) Amet teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud haldusakti
taotlejale teatavaks 10 tööpäeva jooksul haldusakti andmisest arvates.
Teave toetuse andmise või mitteandmise ja toetuse suuruse kohta avaldatakse
Tallinna veebilehe ameti alamlehel.
§ 12. Toetuse andmisest keeldumine
Toetust ei
anta, kui taotleja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse
sihipärane kasutamine võib olla ohustatud, kui taotlejal esineb
maksuvõlgnevusi, võlgnevusi linnaasutustele või kui taotleja on esitanud
teadlikult valeandmeid ning muudel määruse § 4 lõikes 2 ja § 9
lõigetes 2‑4 sätestatud juhtudel.
5. peatükk
TOETUSE MAKSMINE JA TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED
§ 13. Lepingu sõlmimine
(1) Amet esitab 1 kuu jooksul toetuse andmise
haldusakti teatavakstegemisest taotlejale allkirjastamiseks vormikohase lepingu,
mille taotleja on kohustatud allkirjastama 1 kuu jooksul arvates lepingu
esitamisest.
(2) Lepingus sätestatakse:
1) pooled;
2) poolte õigused ja kohustused;
3) toetuse suurus ja sihtotstarve ning toetusperiood;
4) harrastajate arv;
5) toetuse ülekandmise tingimused;
6) toetuse kasutamise aruande esitamise tähtaeg;
7) sanktsioonid.
(3) Kui toetuse taotleja ei tagasta ametile allkirjastatud
lepingut, siis tunnistatakse haldusakt toetuse andmise kohta kehtetuks ja
taotlus jäetakse rahuldamata ning taotluse menetlus lõpetatakse. Haldusakt
menetluse lõpetamise kohta tehakse taotlejale teatavaks 10 tööpäeva
jooksul.
§ 14. Toetuse kasutamine
(1) Toetuse saaja on toetusperioodil kohustatud kasutama
toetust järgmisel sihtotstarbel:
1) treenerite ja puuetega inimestega tegelevate isikute töötasudeks;
2) harrastajate sporditegevusega seotud spordirajatiste
ja/või -ehitiste üüri-/ rendikuludeks;
3) kuni 30% ulatuses harrastajate muude sporditegevusega
seotud kulude katteks (võistlustel osalemisega seotud kulud, spordiinventari ja
-varustuse soetamise kulud, spordilaagrite seotud kulud).
(2) Toetusperioodil kasutamata jäänud toetuse peab toetuse
saaja tagastama ametile hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast aruande
esitamise tähtaega. Kui amet on tuvastanud toetuse mittesihtotstarbelise
kasutamise või toetuse kasutamata jätmise, siis on toetuse saajal kohustus 10 tööpäeva
jooksul pärast vastavasisulise nõude saamist toetus tagastada.
§ 15. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus:
1) saada määratud toetust;
2) tutvuda lepingu tingimuste rikkumise kohta koostatud
protokolliga ja esitada seletusi, arvamusi ja vastuväiteid;
3) teha harrastajate nimekirjas muudatusi asendades
spordiorganisatsioonist lahkunud harrastajad uutega. Kui väiksema koefitsiendiga
toetatav harrastaja asendatakse harrastajaga, kelle puhul kuulub kohaldamisele
suurem koefitsient, siis antud toetust ei suurendata. Kui suurema
koefitsiendiga toetatav harrastaja asendatakse harrastajaga, kelle puhul
kohaldatakse väiksemat koefitsienti, siis vähendatakse toetust harrastaja
koefitsiendimäärani. Kui treener koos treeningrühmaga lahkub ja läheb teise
toetuse saaja juurde, siis treeneri ja harrastajate kohta arvestatav toetus
kantakse uuele toetuse saajale üle uue toetuse saaja avalduse alusel. Treeneri
üleminekul kantakse treeneri kohta arvestatav toetus üle uuele toetuse saajale
uue toetuse saaja avalduse alusel. Toetuse ülekandmise eelduseks on, et
avaldusele lisatakse tõend selle kohta, et senist toetuse saajat on teavitatud
treeneri lahkumisest või treeneri lahkumisest koos treeningrühmaga.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) korraldama toetusperioodi jooksul sporditegevust
vähemalt 9 kuud ja 10 päeva, millest vähemalt 10 päeva toimub
spordilaagris;
2) pidama treeningpäevikut ja seda regulaarselt täitma,
märkides sinna treeningul või tunnis osalenud harrastajate nimed ning
treeningtegevuse lühikokkuvõtte;
3) korraldama 4‑6‑aastaste harrastajate
sporditegevust vähemalt 2 korda nädalas nädalakoormusega vähemalt 1,5 tundi;
4) korraldama 7‑15‑aastaste harrastajate
sporditegevust vähemalt 3 korda nädalas nädalakoormusega vähemalt 4 tundi;
5) korraldama 16‑19‑aastaste harrastajate
sporditegevust vähemalt 4 korda nädalas nädalakoormusega vähemalt 6 tundi;
6) korraldama puuetega inimeste sporditegevust sellise
treeningkoormusega, mis vastab nende tervislikule seisundile;
7) moodustama treeningrühmad, mille suurus ei ole üle 25 harrastaja;
8) tagama, et üks treener või puuetega inimestega tegelev
isik korraldab treeningtegevust kuni 8 treeningrühmaga ja maksimaalselt 100 harrastajaga;
9) teavitama teovõimelist harrastajat või harrastaja
seaduslikku esindajat osalustasust (õppemaksust) vabastamisest või soodustuse
saamise võimalusest ja vabastama osalustasust (õppemaksust) 10% harrastajatest
ja andma 20%le harrastajatest osalustasu (õppemaksu) soodustust 50% ulatuses;
10) teavitama ametit treening- või tunniplaani
muudatustest vähemalt 3 tööpäeva ette kirja, faksi või e-posti teel ja
erakorralistel juhtudel (üldine liikluskatkestus, haigestumine, õnnetusjuhtum
jms) telefoni, faksi või e-posti teel esimesel võimalusel;
11) kasutama toetust vastavalt § 14 lõikes 1
sätestatule.
6. peatükk
ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE
§ 16. Aruandlus
(1) Toetuse saaja on kohustatud esitama ametile
vormikohase aruande koos pangakonto väljavõttega toetuse kasutamise kohta
hiljemalt 15. jaanuariks pärast toetusperioodi lõppu. Kui toetuse saajaga
lõpetatakse leping toetusperioodi kestel, on toetuse saaja kohustatud esitama
vormikohase aruande toetuse kasutamise kohta ametile hiljemalt 1 kuu
jooksul pärast lepingu lõpetamist.
(2) Ameti juhatajal on õigus igal ajal nõuda toetuse
kasutamisega seotud kuludokumente, kirjalikke seletusi ja vahearuandeid ja
määrata tähtaeg nende esitamiseks.
§ 17. Lepingu lõpetamine ja toetuse tagasinõudmine
Kui toetuse
saaja ei esita § 16 lõikes 2 nimetatud dokumente, esitab valeandmeid
toetuse kasutamise kohta, on saadud toetust kasutanud mittesihtotstarbel,
jätnud kasutamata toetuse ametile tagastamata või on muul moel lepingut
rikkunud, siis on ameti juhatajal õigus vähendada toetust, peatada toetuse
väljamaksmine ja/või lõpetada leping, toetus tagasi nõuda ja kolme aasta
jooksul toetuse saajale toetust mitte anda. Haldusakt toetuse andmise kohta
tunnistatakse kehtetuks ja tehakse taotlejale teatavaks 10 tööpäeva
jooksul. Asjakohane teave avaldatakse Tallinna veebilehe ameti alamlehel.
§ 18. Järelevalve lepingu täitmise üle
(1) Järelevalvet toetuse sihtotstarbelise kasutamise üle
teostab amet.
(2) Toetuse saaja on kohustatud järelevalve käigus:
1) võimaldama järelevalve teostajale igal ajal
juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud teabele (osalustasust (õppemaksust)
vabastamise ja soodustuse andmisega seotud dokumendid, kassa- ja
pangadokumendid toetuse kasutamise kohta, info harrastajate osalemise kohta
treeningutel jms);
2) esitama nõutud informatsiooni ja aruanded ametile
määratud tähtajaks.
(3) Järelevalve käigus on ametil õigus kohapeal
kontrollida:
1) treeningu toimumist treening- või tunniplaanis
näidatud ajal ja kohas;
2) treeningutel osalevate harrastajate arvu vastavust
lepingule;
3) muid toetuse kasutamise asjaolusid ja dokumente.
(4) Lõike 2 punkti 1 ja lõike 3 kohaselt
läbiviidud kontrollimiste kohta koostab amet akti, millele kirjutab alla
kontrolli läbi viinud järelevalve teostaja ja järelevalvetoimingus osaleja
(treener või toetuse saaja muu töötaja).
(5) Järelevalve käigus avastatud lepingutingimuste olulise
rikkumise või nende kordumise korral koostab amet akti(de) alusel protokolli.
(6) Protokollis märgitakse järelevalve teostamise aeg ja
koht, järelevalve teostaja nimi ning kohalviibivate järelevalve toimingus
osalejate ja selle tunnistajate nimed, järelevalvetoimingu eesmärk, järelevalve
käigus tuvastatud asjaolud, järelevalvetoimingu käigus esitatud taotlused,
järelevalvetoimingu osalise seletused, tunnistaja ütluste sisu või paikvaatluse
tulemused.
(7) Protokoll antakse toetuse saajale üle allkirja vastu
või edastatakse tähtväljastusteatega.
(8) Järelevalve käigus avastatud lepingu tingimuste
rikkumise korral on ametil õigus rakendada sanktsioone, sh määrata vastavalt
lepingule leppetrahve, ajutiselt peatada toetuse maksmine või lõpetada leping.
7. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 19. Määruse rakendamine
(1) 2009. aasta toetuse arvestamiseks esitavad
spordialaliidud § 4 lõike 4 nõuetele vastavad edetabelid esitama
ametile 1. oktoobriks 1. juuni 2008 seisuga.
(2) Määruse § 9 lõike 4 teist lauset
rakendatakse 2010. aastaks esitatavate taotluste suhtes.
(3) Tallinna Linnavalitsusel kehtestada järgmised vormid:
sporditegevuse toetamise taotlus (§ 7 lg 1), treenerite ja
harrastajate nimekiri (§ 7 lg 3 p 2), sporditegevuse toetamise
leping (§ 13 lg 1) ja sporditegevuse toetuse kasutamise aruanne (§ 16
lg 1).
§ 20. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tallinna Linnavolikogu 8. septembri
2005 määrus nr 47 “Sporditegevuse toetamise kord“ ja 2. novembri 2006
määrus nr 62 “Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2005 määrus nr 47
“Sporditegevuse toetamise kord“ muutmine“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 21. Määruse jõustumine
Määrus
jõustub 1. septembril 2008.
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
Tallinna Linnavolikogu
esimees
|