AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tvk o 12.12.2013 nr 189, jõusutmine 01.01.2014

REDAKTSIOON:

Tvk o 09.09.2010 nr 193, jõustumine 01.01.2011,
lugeda euro kasutusele võtmisel õigusaktis märgitud kroonid eurodeks ümberarvestamise kursi alusel;
Tvk o 05.03.2009 nr 36

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU
OTSUS
Tallinn		19. juuni 2008 nr 129
Tallinna arengukava 2009-2027 kinnitamine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõike 7 alusel ja kooskõlas Tallinna põhimääruse § 26 lõike 1 punktiga 7 ja § 71 ning Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määruse nr 5 “Tallinna arengudokumentide menetlemise kord” § 13 lõikega 3,
Tallinna Linnavolikogu
o t s u s t a b:

1. Kinnitada 1. jaanuarist 2009 “Tallinna arengukava 2009-2027” vastavalt lisale.

2. “Tallinna arengukava 2009-2027” kavandatud tegevuste finantseerimine toimub vastavalt linnaeelarve võimalustele ja kooskõlas eelarvestrateegiaga.

3. Tunnistada 1. jaanuarist 2009 kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrus nr 53 “Tallinna arengukava 2006-2021”.

4. Tallinna Linnakantseleil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

6. Tallinna Linnavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna linna ametiasutustele.

7. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008 otsuse nr 129 LISA
TALLINNA ARENGUKAVA 2009-2027

Sisukord

 

1.    Sissejuhatus. 4

2.    Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia “Tallinn 2025” kontekstis. 5

2.1      Rahvastiku areng. 6

Vajadused ja nende täitmise võimalused arengustrateegia “Tallinn 2025” kontekstis  7

2.2      Majandusareng. 9

Vajadused ja nende saavutamise võimalused arengustrateegia “Tallinn 2025” kontekstis. 12

2.3      Sotsiaal-kultuuriline areng. 14

Vajadused ja nende saavutamise võimalused arengustrateegia “Tallinn 2025” kontekstis. 15

3.    Tallinna arenguvisioon. 17

4.    Tallinna arendamise põhimõtted. 18

5.    Tallinna arengu mudel 18

6.    Arendustegevuse eesmärgid, tulemusnäitajad, meetmed ja peamised tegevused  21

7.    Välisinvesteeringute kaasamine. 56

8.    Arengukavas püstitatud peaeesmärkide elluviimisega seotud peamised riskid ja nende maandamise võimalused. 63

9.    Arengukava ajakohastamine. 65

Kasutatud materjalid. 66

Lisa 1. Arengukava koostamise töögrupid. 68

 

Joonis 1. Tallinna arendamise mudel 5

Joonis 2. Kesksed arengusuunad ja lahendused arengustrateegia “Tallinn 2025” elluviimisel 5

Joonis 3. Tallinna elanikkonna loomulik iive 2003–2008 (Rahvastikuregister 2008) 6

Joonis 4. Tallinna rahvastiku soolis-vanuseline struktuur 2008. aastal (Rahvastikuregister) ning prognoos 2025. aastaks (Tammaru 2004) 7

Joonis 5. Majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv 100 inimese kohta (ESA statistiline profiil) 9

Joonis 6. Vähemalt 20 töötajaga ettevõtete  investeeringud põhivarasse (tuhandetes kroonides) (ESA) 9

Joonis 7. 16–74-aastaste hõiveseisundi dünaamika Tallinnas (ESA) 9

Joonis 8. Hõivemuutus tegevusalade kaupa 2000–2007 (ESA) 10

Joonis 9. Keskmise brutokuupalga muutus 2000–2006 (ESA) 10

Joonis 10. Kasutusse lubatud eluruumide arv 2000–2007 (ESA) 10

Joonis 11. Kasutusse lubatud eluruumid Tallinnas 2003–2007 (Ehitisregister) 11

Joonis 12. Kasutusse lubatud eluruumid teistes Harjumaa omavalitsusüksustes 2003–2007 (Ehitisregister) 11

Joonis 13. Kinnisvara hind ja brutopalk Tallinnas 2000–2007 (ESA) 11

Joonis 14. Põhiline töölemineku viis. 12

Joonis 15. Sõitude arv ja liinide pikkus Tallinna ühistranspordis 2000–2007 (Tallinna Linnavalitsus) 12

Joonis 16. Tallinnaga seotud (12 kuu jooksul vähemalt korra kuus Tallinnas viibinud, st mitte turistid ega juhukülastajad) inimeste osakaal (Ahas, R., Jauhiainen, J. jt, 2007, lk 154) 14

Joonis 17. Perekonna sissetulekust sõltuvad ja sõltumatud sotsiaaltoetused 2000–2007 (Tallinna Linnavalitsus) 15

Joonis 18. Registreeritud esmaste haigusjuhtude arv vs tallinlaste enesehinnang terviseseisundile 2000–2006 (Tallinna Linnavalitsus) 15

Joonis 19. Tallinlase elu tahud ning neile vastavad linna arenguvaldkonnad  18

Joonis 20. Arendustegevuse eesmärgid. 19

Joonis 21. Tallinna arenguperspektiivid. 20

 

Tabel 1. Tallinna linnaosade elanike arv 2003–2008 (Rahvastikuregister 2008) 6

Tabel 2. Tallinna välisrahastusega projektid 78

 

 

1.   Sissejuhatus

Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise õiguslik alus on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille § 37 kohaselt peab igal kohalikul omavalitsusel olema arengukava. Arengukava ajaline ulatus peab seaduse kohaselt hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat või kohaliku omavalitsuse varaliste kohustuste perioodi. Tallinna linnal on rahalisi kohustusi aastani 2027, mistõttu hõlmab arengukava ajavahemiku 2009. kuni 2027. aastani. Arengukava tegevuskava on koostatud aastani 2013.

Tallinna arengukavas 2009-2027 on võetud aluseks Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 53 kehtestatud “Tallinna arengukavas 2006-2021” püstitatud eesmärgid. Arengukava kontseptuaalne osa põhineb strateegial “Tallinn 2025” (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004 määrusega nr 23). Veel võetakse arengukavas arvesse riigi pikaajalisi strateegilisi arengusuundi, Tallinna valdkondlikke ja linnaosade arengukavasid ning Tallinna linna eelarvestrateegia põhiseisukohti ja Tallinna üldplaneeringut. Seega on tegemist pealinna tulevikku vaatava integraalse strateegilise dokumendiga, mis esitab üldise lahenduse pealinna terviklikuks ja tasakaalustatud arenguks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on arengukava linna eelarve koostamise, investeeringute tegemise ning vajaduse korral laenude võtmise aluseks. Samas loob arengukava võimaluse sihiteadlikult kaasata Tallinna arengusse riigi, Euroopa Liidu, erasektori ja mittetulundussektori potentsiaali.

Tallinna arengukava muutmisel on pealinnale keskendumise kõrval võetud arvesse ka linnaregioonis toimuvaid protsesse, sest mitmed Tallinna tulevikulahendid saavad edukalt toimida vaid tänu naaberomavalitsuste koostööle ja ühistele investeeringutele sotsiaalsesse ja tehnilisse infrastruktuuri. Tallinna, pealinnaregiooni kohalike omavalitsuste ja riigi üksmeelne poliitika aitaks edukamalt täita arengukavas seatud ülesandeid, mis lõppkokkuvõttes on suunatud Tallinna kui maakonnakeskuse ja Eesti pealinna elanike heaolu tagamisele ning konkurentsivõime suurendamisele globaalses mastaabis[1].

Seetõttu on tähtis, et arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamist toetab ka riik, näiteks üleriigilise tähtsusega objektide finantseerimisega kaasrahastamise põhimõttel.

Arengukava koosneb sissejuhatusest, Tallinna arengu ülesandeid ja valikuid esitavast lühikäsitlusest, Tallinna visiooni ja juhtimise põhimõtete sõnastusest ning tegevuskava osast. Tegevuskava esitab kuus peaeesmärki, alleesmärgid, nende saavutamise meetmed ja tulemusnäitajad ning tegevuste loendid aastateks 2009-2012. Arengukava elluviimiseks on koostatud rahastamise vajaduste hinnangud. Eraldi osana esitatakse arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise riskid ja nende maandamise võimalused. Töö lõpus on nimekiri arengukava koostamisel kasutatud materjalidest ja ülevaade töörühmadest.

Arengukavas on tehtud muudatusi (sh seoses taotlusega siduda strateegia “Tallinn 2025” suunised majandus-, loodus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonda ning linnaruumi käsitlevate arengukavade ja planeeringutega), et kujundada linna juhtimiseks terviklik arengudokumentide süsteemi alus. Teiseks, arengukava osana koostati neljaaastast perioodi hõlmav tegevuskava, milles loodi seosed Tallinna linna eelarvega, konkretiseerides tegevuskava meetmeid. Kolmandaks, arengukavasse lisati selle elluviimise riskide käsitlus ja nende maandamise võimalused. Tallinna arengukava 2009-2027 seoseid teiste kesksete linna arengudokumentidega ning arengukava osasid siduvat loogikat kirjeldab kokkuvõtlikult joonis 1.

 

Joonis 1. Tallinna arendamise mudel

Tallinna arengukavas 2009-2027 püstitatud eesmärke viivad ellu Tallinna linnavalitsus, ametid ja linnaosade valitsused ning nende hallatavad asutused, linna asutatud ja linna osalusega ettevõtted ning koostööpartnerid. Kuna Tallinna mõjuala ulatub pealinna halduspiirist oluliselt kaugemale, tuleb arengukava täitmisel tõhustada piiriülest koostööd, ennekõike Harjumaal ja Soome pealinnaregiooni Uusimaa suunal.

Arengukava muudeti linnaametnike, linnavolikogu liikmete ja huvigruppide koostöös. Tulenevalt arengukava peaeesmärkidest moodustati kuus töörühma:

1.    elukeskkond;

2.    ettevõtlus;

3.    haridus, noorsootöö ja sport;

4.    kultuur ja turism;

5.    sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja turvalisus;

6.    linnajuhtimine.

Arengukava muutmisel oli oluline koht linnaametite ja töörühmade sisenditel. Arengukava muutmise käigus toimus rohkem kui 20 seminari, rühmatööd ja arutelu. Organisatsioonilisi tegevusi koordineeris Tallinna Linnakantselei arenguteenistuse arengukavade osakond. Arengukava muutmise sisulist tööd nõustas konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia juhtivkonsultant Rivo Noorkõiv, analüütilist osa toetas Veiko Sepp. Olulise panuse arengukava valmimisse andsid töörühmade liikmed (lisa lisa 1). Arengukava koostamisel kasutati ka ideid, mis on esitatud Tallinna linna arengut kujundavates dokumentides – valdkondlikes ja linnaosade arengukavades ning Tallinna üldplaneeringus. Täname kõiki, kes oma mõtete ja tegevusega aitasid kaasa arengukava uuendamisele.

2.   Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia “Tallinn 2025” kontekstis

Järgnevas analüütilises osas antakse ülevaade olulisematest Tallinna linna arengut mõjutanud ja mõjutavatest suundumustest. Vaatluse all on kesksed arengusuunad: rahvastiku areng, majandusareng ja sotsiaal-kultuuriline areng. Arengusuuna iseloomust lähtuvalt tuuakse välja peamised arendustegevused ning üldised lahendusvõimalused, mis võimaldaksid ülesandeid arengustrateegia “Tallinn 2025” eesmärkide suunas liikudes parimal viisil täita.

 

Joonis 2. Kesksed arengusuunad ja lahendused arengustrateegia “Tallinn 2025” elluviimisel

2.1  Rahvastiku areng

Tallinn on Eesti suurima elanikkonnaga linn. Rahvastikuregistri andmetel elas 2008. aasta alguses pealinnas u 401 500 inimest, mis on 30% Eesti elanikkonnast. Tallinna rahvaarv ületab Eesti suuruselt järgmise linna Tartu elanike arvu neli korda, kuid Läänemere piirkonna riikide pealinnadest on Tallinn väikseim. Regiooni suurima linna Peterburi elanikkond on üle kümne korra suurem kui Tallinnal. Ka rahvastiku tiheduselt – 2500 inimest km² kohta – jääb Tallinn oluliselt alla enamiku Euroopa riikide pealinnadele.

Kui 1990. aastaid iseloomustas Tallinna elanikkonna märkimisväärne vähenemine, siis 2000. aastate jooksul on linna elanike arv olnud enam-vähem stabiilne ja hakanud isegi kasvama. Linnaosade lõikes on elanikkond aastatel 2004-2008 püsinud suhteliselt muutumatu, välja arvatud kiire kasv väikseima rahvaarvuga Pirita linnaosas. Rahvaarv on veidi vähenenud üksnes Põhja-Tallinnas ja Mustamäel.

Tabel 1. Tallinna linnaosade elanike arv 2003-2008 (Rahvastikuregister 2008)

	2004	2005	2006	2007	2008	Muutus 2004-2008 (2004 - 100%)
Tallinn	392 306	401 502	403 505	399 096	401 372	102
Haabersti	37 187	38 267	38 968	38 956	39 587	106
Kesklinn	44 205	45 652	46 180	46 041	47 671	108
Kristiine	29 424	29 908	29 816	29 511	29 478	100
Lasnamäe	112 368	114 440	114 142	112 306	112 001	100
Mustamäe	64 918	65 837	65 692	64 500	64 243	99
Nõmme	37 772	39 102	39 436	38 856	38 725	103
Pirita	10 388	11 299	12 277	13 235	14 039	135
Põhja-Tallinn	56 044	56 997	56 994	55 691	55 628	99

Tallinna elanikkond on paljurahvuseline. Elanikest 52% (209 800) on eestlased. Järgnevad venelased (38%), ukrainlased (4%) ja teised rahvused. Linnaosadest on eestlaste osatähtsus suurim Nõmmel, Pirital, Kristiines ja kesklinnas.

Iive on Tallinnas muutunud positiivseks alates 2005. aastast, valdavalt sündimuse kasvu tõttu. Kui 2004. aastal sündis Tallinnas vähem kui 4000 last, siis 2007. aastal sündis juba ligi 5500 last.

 

Joonis 3. Tallinna elanikkonna loomulik iive 2003-2008 (Rahvastikuregister 2008)

Rände mõju elanike arvule ja elanikkonna struktuurile on seotud ennekõike Eesti 1980. aastate suurte põlvkondade asumisega pealinna õppima ja tööle. Noorte sisseränne on suurendanud nooremate vanuserühmade osakaalu linna rahvastikus ning loonud soodsa pinnase sündimuse kasvuks ja iibetrendi pöördumiseks positiivses suunas.

Seda trendi on hakanud murendama tööikka jõudvate noorte arvu järsk vähenemine, mis tuleneb 1990. aastate madalast sündimusest, ja Tallinna valglinnastumine. Kui esimene muutus on iseloomulik Eestile tervikuna, siis teisega seostub pealinna elanike väljaränne eelkõige oma vahetusse naabrusesse Harjumaal. Nn kuldse ringi omavalitsusüksusi (Viimsi, Rae, Kiili, Saku, Saue ja Harku vallad) eelistavad keskealised keskklassi kuuluvad inimesed, kellest rohkem kui pooltel on kõrgharidus, kes töötavad hästi tasustatud töökohtadel ja on olulised maksumaksjad. Kuigi geograafiliselt on tegemist ennekõike Tallinna kesklinnast u 20 km raadiusse[2] jäävate aladega, on valglinnastumise mõju Tallinna arengule märkimisväärne[3].

Kuigi praegu on Tallinnas kõige arvukamad nooremad tööealised vanuserühmad, ootab elanikkonda rahvastikuprognoosi alusel suure tõenäosusega ees vananemine. Kui Tallinn ei suuda kompenseerida tööturule sisenevate noorte arvu märgatavat vähenemist ning senise ja jätkuda võiva valglinnastumise mõjusid, siis võib elanike arv prognoosi kohaselt aastaks 2025 langeda u 360 000ni ning elanikkonna vanuseline koosseis kujuneda praegusega võrreldes hoopis teiseks. Laste ja tööealiste arv väheneb ning pensioniealiste osakaal kasvab. Et analoogne areng toimub tõenäoliselt kogu Eestis, siis väheneb pealinna potentsiaal täiendada ka edaspidi oma elanikkonda teiste Eesti regioonide arvelt õpi-, elamis- ja töörändega. Seega sõltub pealinna rahvastiku arv tulevikus varasemast enam sündimusest[4], mida omakorda piirab rahvastikustruktuuri muutus. Täpsemate rahvastikuprognooside tegemiseks on oluline, et pealinnas elavad inimesed registreeriksid ennast rahvastikuregistris. Tallinna arengu huvides on elanikkonna stabiilne areng ning rahvastikutaaste.

 

Joonis 4. Tallinna rahvastiku soolis-vanuseline struktuur 2008. aastal (Rahvastiku­register) ning prognoos 2025. aastaks (Tammaru 2004)

Eesti-sisese sisserände alternatiiviks on riikidevaheline migratsioon. Praegu ja eeldatavasti ka lähitulevikus kaotab Tallinn sarnaselt kogu Eestiga pigem tööealisi elanikke teistele, eelkõige kõrgema palgatasemega riikidele. See, kas linna elanikkond kasvab tulevikus rahvusvaheliste migratsiooniprotsesside tulemusena, sõltub asjaomastest riiklikest regulatsioonidest ning Eesti kui töö- ja elukeskkonna atraktiivsuse kasvust. Esmasteks poliitilisteks võtmeküsimusteks on, millist avatuse määra üleilmastuvale tööturule peetakse linna arengule soodsaimaks ning millistele elanike- ja tööjõurühmadele migratsioonipoliitika suunatakse. Sellest lähtuvalt on võimalik kujundada linna seisukohad riigi rahvastikupoliitika osas ning oma arenguhuvidest lähtudes riigiga koostööd teha.

Vajadused ja nende täitmise võimalused arengustrateegia “Tallinn 2025” kontekstis

Tulenevalt Tallinna rahvaarvu säilitamise vajadusest ja konkureerimisest lähivaldadega on oluline mitmekesistada Tallinna elukeskkonda. Tallinna rahvaarvu kahanemist on ainuvõimalik piirata linlaste elukvaliteedi parandamise teel. Ennekõike tähendab see veelgi suurema tähelepanu pööramist elanike mitmekesistele vajadustele ja soovidele – parema töö- ja ettevõtluskeskkonna loomine, paindlik ja eluasemete mitmekesisust soosiv eluasemepoliitika, kvaliteetsemad ja mitmekesisemad teenused ning inimsõbralik elukeskkond.

Kuna tööjõu rahvusvaheline rändesaldo on negatiivne, tuleb Tallinnal jätkuvalt parandada linna elu- ja ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet võrrelduna Euroopa teiste riikide ja linnadega. Tööjõu sisserändega kaasnevate probleemide vältimiseks tuleb tagada eelkõige sotsiaal- ja haridusasutuste valmisolek uusimmigrante lõimida ja nende inimeste soovi korral ka naturaliseerida.

Linna elanikkonna vananemise ja vähenemise tendents tähendab, et maksumaksjate arv võib väheneda ja paratamatult kasvab majanduslik surve linnaeelarvele. Seega on sama või parema elustandardi saavutamiseks hädavajalik suurendada tööturule jäävate elanike tööviljakust. Selle eelduseks on ettevõtluse strukturaalsed muutused, mille eesmärk on suurendada produktiivsust ja saavutada suurem kasum. Linna ettevõtluspoliitika peab sellesuunalisi muutusi soodustama.

Elanikkonna vananemine suurendab vajadust pakkuda eakatele suunatud isetegevusvõimalusi ja toetust toimetulekuks. Vajaduse korral tuleb eakale tagada koht päevakeskuses või hooldekodus.

Pidevalt tuleb ümber korraldada linna lasteasutuste ja koolide võrku. Elanikkonna rahvuslik koosseis, hariduskorralduse muutused (eelkõige vene õppekeelega gümnaasiumide üleminek osalisele eestikeelsele õppele) ning teisest rahvusest laste ja lapsevanemate koolivalikute prognoosimatus muudavad linna hariduspoliitika kavandamise ja elluviimise komplitseerituks.

Kuna paljud Tallinnas töötavad inimesed elavad pealinnalähedastes asulates, peab transpordi infrastruktuur toimima linnastupõhiselt. Linna arendamisel tuleb luua eeldusi transpordikoormuse vähendamiseks või vähemalt selle kasvu pidurdamiseks. Siin jagunevad võimalused kaheks. Esiteks, kvaliteetsete ja lapsesõbralike elamualade arendamine kesklinna ärikvartalite läheduses võimaldab sulandada tööd ja igapäevast elu väiksemas ruumiühikus, hoida kvalifitseeritud tööjõudu ja peatada noorte ümberasumist Tallinna tagamaale. Muuhulgas tuleb Tallinna eri piirkondades luua võimalusi ka pere-, kaksik- ja ridaelamute ehitamiseks, et pakkuda linnas kodu loomise võimalust ka neile, kes eelistavad privaatsemat elukeskkonda. Kindlasti tuleb panustada linnaruumi kvaliteetsele tihendamisele kesklinna ja suurte kortermajade rajoonide vahevööndis. Liiklemisprobleemide leevendamiseks ja elanike aja säästmiseks on otstarbekas hajutada äri- ja ettevõtlusalad kesklinna piirkonnast välja ning kujundada uued ärikvartalid teistesse linnaosadesse, linnasiseste või -väliste magistraal(ring)teede lähedusse. Kuna jõukamad tallinlased asuvad sageli elama linnalähedastesse valdadesse, tuleb kultuuri arendamisel kasutada Tallinnas kahesugust poliitikat. Esiteks on valglinnastunud piirkondade elanikud jätkuvalt (potentsiaalsed) Tallinnas pakutavate kultuuri- ja meelelahutusteenuste tarbijad ning see seob pealinna ja tagamaad ühtseks linnastuks. Kuigi teenuste ja ürituste sisu ning mitmekesisuse poolest ei suuda vallad Tallinnaga konkureerida, on Tallinna konkurentsinõrkus teenuste halvem kättesaadavus linnalähedaste valdade elanikele. Et muuta teenused logistiliselt kättesaadavamaks, tuleb parandada (ühis)transpordiühendust ja parkimisvõimalusi, laiendada “Pargi ja reisi” süsteemi ning ühispileti kasutamist. Linnastu elanike isetegevusvõimaluste ja rahvaürituste korraldamisel on otstarbekam aga lokaalsem lähenemine: elanikel peaks olema võimalik üritustel osaleda ja tegutseda võimalikult kodu lähedal, see tugevdaks ka kohalikku (linnaosa) identiteeti.

Linna elanikkonna rahvuslik mitmekesisus tähendab, et linn peab suutma luua eri rahvuste esindajatele võimalused oma kultuuri edendada. Paljurahvuselisus on ressurss, mida tuleks märksa tõhusamalt kasutada nii linna elanikkonna kultuuritarbimise ja isetegevuse võimaluste mitmekesistamisel kui ka turismi edendamisel.

2.2  Majandusareng

Tallinn ja teised Harjumaa omavalitsusüksused moodustavad Eesti võimsaima majandusregiooni, millel tuleb konkureerida kogu Läänemere majandusruumis. Tallinnas on ettevõtlusregistri andmetel enam kui 25 000 majanduslikult aktiivset ettevõtet. Ettevõtlusaktiivsus on pealinnas 7,9 majanduslikult aktiivset ettevõtet 100 elaniku kohta. Kuigi see on jätkuvalt kõrgem kui mujal Eestis (5,3), tuleb silmas pidada, et Tallinna majanduslik areng sõltub ennekõike sellest, kui hästi ettevõtted rahvusvahelises konkurentsis toime tulevad ning loovad ja realiseerivad koostöösidemeid.

 

Joonis 5. Majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv 100 inimese kohta (ESA statistiline profiil)

Ettevõtluse struktuuris domineerivad kaubandus- ning äriettevõtted, kumbki moodustas 2006. aastal ligi 1/3 kõigist ettevõtetest. Olulise osa majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest moodustavad veonduse, laonduse ja side (9,9%), ehituse (8,6%) ja töötleva tööstuse ettevõtted (8,1%). Võrrelduna 2003. aastaga vähenes Tallinnas kaubanduse, veonduse ja töötleva tööstuse ettevõtete osakaal.

Tallinnas asuvate (üle 20 töötajaga) ettevõtete müügitulu moodustas 2006. aastal 220 miljardit krooni, mis oli 59,3% kõigi Eesti ettevõtete müügitulust (ESA). Tallinnas asuvate ettevõtete müügitulu osakaal on viimase nelja aasta jooksul protsendipunkti võrra kasvanud ja ettevõtete ärikasum moodustas 2006. a 58,9%. Kuna valdav on väikeettevõtlus, siis on ettevõtete konkurentsieeliseks paindlik reageerimine turul toimuvale.

Tallinn on ka peamine välisinvesteeringute sihtala. Tallinna on tulnud ligikaudu 4/5 Eestisse tehtud otseinvesteeringutest. Tallinnas asuvate ettevõtete investeeringud põhivarasse moodustasid 2006. aastal 51,1% kõigi Eesti ettevõtete asjaomastest investeeringutest, kusjuures Tallinna osakaal on viimastel aastatel vähesel määral langenud.

 

Joonis 6. Vähemalt 20 töötajaga ettevõtete  investeeringud põhivarasse (tuhandetes kroonides) (ESA)

Märkimisväärne on Tallinnas asuvate ettevõtete arengu- ja uuringukulude osakaal kõigist Eesti ettevõtete asjaomastest kulutustest. Nimetatud kulud kasvasid 2000. aasta 65%lt 81%ni 2006. aastal. Kuivõrd arengu- ja uuringukulude absoluutmahud on jätkuvalt tagasihoidlikud – 2006. aastal Eesti ettevõtetel kokku 560 miljonit (1,2% tööjõukuludega võrreldes) –, siis annab see tunnistust pigem ülejäänud Eesti piirkondade ettevõtluse vähesest kui Tallinna ettevõtluse suurest teadmistepõhisusest.

Viimastel aastatel on püsivalt kasvanud hõivatute arv, seda on soodustanud ka töötute arvu langus. Tähelepanuväärne on, et tööhõive määr on Tallinnas oluliselt kõrgem Eesti keskmisest ja seda tõsta oleks väga raske.

 

Joonis 7. 16-74-aastaste hõiveseisundi dünaamika Tallinnas (ESA)

Tallinna hõivestruktuur on teinud läbi olulisi muutusi alates 2000. aastast. Töötlevas tööstuses on töötajate arv langenud. Kasvanud on töökohtade arv ennekõike hulgi- ja jaekaubanduses, finantsvahenduses, kinnisvaraarenduses ja äriteeninduses, samuti hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Suhteliselt odava tööjõuga majandusmudeli ammendumine Eestis tähendab, et struktuurimuutused on majandusarengu jätkumiseks möödapääsmatud.

 

Joonis 8. Hõivemuutus tegevusalade kaupa 2000–2007 (ESA)     

Ettevõtluse arengu, tööhõive suurenemise ja struktuuri muutusega paralleelselt on kiiresti kasvanud ka elanike sissetulekud. Perioodil 2000-2006 on need kahekordistunud. Tallinna elanike brutopalk edestab Eesti keskmist taset, kuid suhteline vahe on aastate jooksul mõnevõrra vähenenud. Põhjamaade keskmisest palgatasemest jäävad Tallinna palgad aga kaugele. Seega on konkurentsivõime parandamiseks tööturul hädavajalik töö tootlikkuse oluline suurendamine. See omakorda eeldab tõsiseid majanduse ja ettevõtluse struktuuri muudatusi koos seda võimaldava tööjõu kvaliteedi arenguga.

 

Joonis 9. Keskmise brutokuupalga muutus 2000-2006 (ESA)

2000. aastate majanduselu kõige silmapaistvam sektor on olnud ehitus- ja kinnisvarasektor. Viimase kümne aasta jooksul on Tallinna linnaruum muutunud atraktiivsemaks tänu paljude uusehitiste rajamisele (pangad, kaubanduskeskused, büroohooned, korterelamud, vabaajakeskused, spordirajatised ja kultuuriobjektid), Tallinna äripiirkonna väljaarendamisele ning vanade majade korrastamisele ja renoveerimisele. Kasvanud on maakasutuse intensiivsus kesklinnas ja peamiste linnasiseste magistraalide vööndites. Samas on linnaruumis ulatuslikke maa-alasid, mis on siiani alakasutatud ja heakorrastamata. Tallinnal tuleb jätkuvalt teha jõupingutusi, et saada riigilt maid munitsipaalomandisse ning hoogustada vabade maade kasutuselevõttu.

Märkimisväärselt on linna ilmet, elanike liikumist ja ligipääsu parandanud infrastruktuuride korrastamine ja uute tänavate ehitamine, näiteks Tartu maantee läbimurre. Hoolimata infrastruktuuri rajamisest ja investeeringutest, mille eesmärk on parandada linnaruumi kättesaadavust, on tööstus- ja laomajandusettevõtted liikunud linnast välja. Koos sellega on lähivaldadesse kolinud ka suur hulk väiksemat kvalifikatsiooni nõudvaid ja odavamaid (tootmis)töökohti. Kui Tallinna osaks jäävad kallid töökohad, siis peab ka inimressurss nende muutustega kaasa minema ning selle eelduseks on kvaliteetse tööjõu ettevalmistamine.

Ka eluasemeturul on toimunud kiired muutused. Elamispindade arvu suhteline kasv on Tallinnas jäänud madalamale tasemele võrreldes muu Harjumaaga, eriti Tallinnaga piirnevate valdadega, nagu Viimsi, Harku ja Rae vald. Kiire kasvu valdades on tinginud suhteliselt odav maa, paindlik planeerimispoliitika ning asjaolu, et oluline osa elanikkonnast väärtustab privaatsust ja looduslähedust. Samas on tähelepanuväärne, et valdav osa uusasumitest on koondunud eelkõige Tallinna linnapiiri vahetusse lähedusse ja rannikualale, kus maa kõrge hinna tõttu on kerkinud ka paljukorteriliste elamutega uusasumeid.

 

Joonis 10. Kasutusse lubatud eluruumide arv 2000–2007 (ESA)

Absoluutarvudes on uusi eluruume viimastel aastatel lisandunud Tallinna siiski rohkem kui teistesse Harjumaa omavalitsusüksustesse kokku. Tallinna ja ülejäänud Harjumaa märkimisväärne erinevus seisneb lisandunud eluruumide suuruses. Kui Tallinnas on valdav osa uutest elamispindadest 3-toalised või väiksemad, siis mujal Harjumaal moodustavad ligi poole uutest elamispindadest 4 ja enama toaga eluruumid. Ka üldarvult on väljaspool Tallinna ehitatud suuremaid, lastega peredele sobivamaid eluruume rohkem kui Tallinnas. Seejuures on väiksemate korterite osakaal teistes Harjumaa omavalitsusüksustes tõusnud olulisele kohale alles viimastel, kinnisvarabuumi aastatel.

 

Joonis 11. Kasutusse lubatud eluruumid Tallinnas 2003–2007 (Ehitisregister)

 

Joonis 12. Kasutusse lubatud eluruumid teistes Harjumaa omavalitsusüksustes 2003–2007 (Ehitisregister)

Koos elamuehituse kiire kasvuga tõusid kuni 2007. a alguseni hüppeliselt ka kinnisvarahinnad, edestades oluliselt palga kasvu. 2008. a alguses aga ületab pakkumine kinnisvaraturul oluliselt nõudlust ning kinnisvarahindu on mõningal määral alandatud. Eriti oluliselt on kahanev nõudlus mõjutanud just viimaste aastate suure ülepakkumisega kinnisvaraprojekte linna lähivaldades, vähem aga kvaliteetseid hea asukohaga elamispindasid Tallinnas.

 

Joonis 13. Kinnisvara hind ja brutopalk Tallinnas 2000–2007 (ESA)

Elamuturu nõudluse puhul tuleb Eestis arvestada asjaolu, et vajadus uute elamispindade järele on jätkuvalt suur, kuivõrd praegu on elamispinda Eestis inimese kohta ligikaudu kaks korda vähem kui arenenumates Euroopa riikides. Peamiseks piiranguks on aga elanike madalamad sissetulekud võrrelduna Lääne- ja Põhja-Euroopaga ning laenude halvenenud kättesaadavus ja kasvanud hind. Niisiis on elamispinna vajaduse potentsiaal sisemiste kriteeriumide alusel Tallinnas jätkuvalt suur. Kuna valikul peetakse oluliseks eelkõige asukohta, sotsiaalse infrastruktuuri kättesaadavust, ümbritseva elukeskkonna esteetilist väärtust ja turvalisust, siis tuleb ka Tallinnal pingutada eriilmelise ja valikuid pakkuva elukeskkonna loomisel.

Elu- ja töökohtade muutused ning maakasutuse funktsioonide areng on toonud kaasa olulisi ümberkorraldusi ka elanike senistes liikumissuundades. Kogu liikumiskeskkond nõuab läbivaatamist. Juba praegu võib täheldada, et Tallinn on väga oluline töötamiskoht kõikidele eeslinlastele. Analüüs on selgitanud, et Tallinna tagamaalt pendeldab iga päev linna tööle 38 500 ja Tallinnast tagamaale regulaarselt 20 100 inimest. Tallinna tagamaa nn kuldse ringi valdades paikneb 87% uutest elamutest[5]. Viimase 10 aasta jooksul on linnapiiri ületavad liiklusvood enam kui kahekordistunud ja jõudnud ligikaudu 250 000 sõidukini ööpäevas. Liiklusintensiivsuse kasvu tõttu on vähenenud sõidukite keskmine liikumiskiirus linnas. Probleeme põhjustab ka Tallinnast välja kolinud ettevõtete töötajate transport, kuna ühistranspordi korraldamine elamupiirkondadest linnalähedastele tööstusaladele on keeruline ning ettevõtted on sunnitud töötajate veoks kasutama oma transporti.

Tallinna ja lähivaldade elanike tööle liikumise viisides esineb mõningaid erinevusi. Tallinnas kasutab tööle minekuks põhiliselt ühistransporti 43% elanikest, lähivaldades aga vaid 23%. Vastupidine on olukord aga isikliku auto kasutuses – tallinlastest sõidab autoga tööle 28%, lähivaldade elanikest aga 42%. Üheks põhjuseks on kindlasti Tallinna ühistranspordivõrgu oluliselt parem toimimine võrrelduna vallasisese või valdade ja Tallinna vahelise ühistranspordiga.

 

Joonis 14. Põhiline töölemineku viis

Tallinna ühistranspordiliinide pikkus on viimastel aastatel püsinud üsna samal tasemel, ühissõidukis tehtud sõitude arv on aga kasvanud.

 

Joonis 15. Sõitude arv ja liinide pikkus Tallinna ühistranspordis 2000–2007 (Tallinna Linnavalitsus)

Tallinna ja lähivaldade puhul ei võimalda ühistransport üksnes töö- ja elukoha vahel liikuda, vaid tagab ka linnaruumi kättesaadavuse vaba aja veetmiseks ning täidab muid elanike vajadusi. Paljudele eeslinnadesse kolinud peredele on Tallinna infrastruktuur ja teenused jätkuvalt elutähtsad. Seetõttu ongi linnalähedased korterid hinnas. Pigem jätkavad inimesed linlikku elulaadi harjumuspärastes tingimustes linnapiiril kui Tallinnast kaugemal enam privaatsust pakkuvates eramutes. Elukohavalikut mõjutavad ka liikumisvajadusest tingitud logistilised probleemid, kuna ühistranspordiühendus on linnapiirile lähedal olevates asulates ja asumites mõneti parem.

Vajadused ja nende saavutamise võimalused arengustrateegia “Tallinn 2025” kontekstis

Majanduslik areng ja kasv kajastuvad otseselt nii riigieelarve kaudu linnaeelarvesse jaotatavas tulumaksus kui ka riigi võimekuses toetada kohalikke investeeringuid. Tulude suurus määrab linna võime parandada linnas elukvaliteeti, osutada avalikke teenuseid ning muuta linn elanikele ja investoritele eri viisidel atraktiivseks. Majanduskasvust olenevad linnaelanike soovid elukoha valikul. Kui muutuvad tarbimiseelistused, muutuvad ka kohaliku omavalitsuse teenustele ja arendustegevusele esitatavad nõudmised. Kasvava majanduse korral kasvavad ka elanike ootused avalike teenuste ja linnakeskkonna arengu osas, probleemid majandusarengus suurendavad aga vajadust avaliku sektori toetuste järele.

Struktuurimuutuste vajadus majanduses eeldab linna ettevõtluspoliitikalt nii ettevõtjate ümberorienteerumise soodustamist uuenduslikele, teadmistemahukatele ja enam lisandväärtust loovatele töökohtadele kui ka tööjõu paindliku täiendus- ja ümberõppe võimalusi. Veelgi olulisem on luua ettevõtluskeskkond, mida iseloomustab tööturu paindlikkus ning töövõtjate valmisolek muutusteks ja riskiks luua oma ettevõte. Innovatiivsete algatuste elluviimiseks on oluline toetada ettevõtlusinkubaatorite tegevust, sh loomeinkubaatoreid. Linnakeskkonna väärtuse suurendamise eeldus on teadmistemahuka tööhõive suurendamine, elu- ja töökohtade tasakaalustatud paigutus ning linnaruumi võimalikult hea ja ökonoomne kättesaadavus eri transpordiliikide lõikes. Mobiilsus annab töötajatele võimaluse leida meelepärane töökoht ja ettevõtjatel tekib võimalus tööjõudu valida.

Majanduse struktuurimuutused eeldavad terviklikku, õppija ja ühiskonna vajadusi arvestavat haridussüsteemi, milles on tagatud sujuv üleminek ühelt haridustasemelt teisele. Järjest tähtsamaks muutub kvaliteetse täiskasvanute ümber- ja täiendusõppe võimalus, mis on töökohtade kiire vahetamise ning senisest suuremat sissetulekut pakkuvatele tegevusaladele ülemineku eeltingimus. Võtmesõnaks on koolide, linnavalitsuse, riigi ja ettevõtjate koostöö. Klastriarenduse seisukohalt on oluline ärisidemete laiendamine nii Läänemere piirkonnas kui ka üleilmses mastaabis, et realiseerida Tallinna eeldused klastrite arendamiseks kõrgtehnoloogilises tootmises, IKT, merenduse ja logistika, loomemajanduse ning biotehnoloogia valdkonnas. Tallinna konkurentsivõime suurendamise tingimusi on kindlasti tugeva positsiooni saavutamine rahvusvahelises tööjaotuses. Selle tarvis on oluline arendada unikaalseid piirkondlikke keskusi nagu Ülemiste City ja Tallink City ning ajakohastada Kopli poolsaare infrastruktuur koos rannaalade avamisega merele. Samas tuleb jälgida, et Tallinna vanalinna kui UNESCO maailmapärandi nimekirja objekti ei kahjustataks ning modernsed lahendused tugevdaksid Tallinna linnaruumi terviklikkust. Arvestada tuleb kõrghoonete paiknemise ja miljööväärtuslike alade jt teemaplaneeringutega. Parimate ruumi- ja arhitektuuriliste lahenduste saavutamiseks on oluline rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste korraldamine.

Majanduse struktuurinihke osa on ka odavuse kui turismi arengu eelduse vähenemine ning kaugemas perspektiivis kadumine. Seega on oluline turismitoodete ja -teeninduse kvaliteedi parandamine, uute toodete loomine ja aktiivne turundamine. Tallinn peaks kindlasti algatama ka linnakeskuse atraktiivsemaks muutmise programmi, sest enamik Tallinna turistidest on just kesklinnas pakutava kultuuri tarbijad. Tallinna atraktiivsuse huvides on Tallinna Linnahalli, Kultuurikatla rekonstrueerimine ning Kadrioru pargi, Tallinna Loomaaia ja Tallinna Botaanikaaia arendamine.

Maakasutus on intensiivistunud. Linnal tuleb ennetada eri kasutusfunktsioonide konflikte, mis lähemas või kaugemas perspektiivis võivad nõrgendada ettevõtete konkurentsivõimet (nt ärihoonete arendamine vanalinna kontakttsoonis vs vanalinn kui turismitoode). Maakasutuse intensiivistumine kujutab endast nii ohtu kui ka turismi edendamise võimalust. Vältima peab survet väljakujunenud turismiobjektidele ja puhkealadele. Teisest küljest tuleks uutes arendusprojektides näha ka võimalust kujundada arhitektuurseid huviväärsusi, nii üksikuid hooneid kui ka suuremaid piirkondi (nt rannaala). Arendustegevuse laiendamiseks on vajalik, et riik annaks senisega võrreldes suuremas ulatuses maad munitsipaalomandisse.

Et suurendada linna sisemist atraktiivsust ja muuta linn külalistele ligitõmbavamaks, tuleb tagada rannikualade, miljööväärtuslike alade säilimine ning platside ja parkide heakord, sh Vabaduse väljaku rekonstrueerimine. Linna huvides on Rohelise pealinna idee edasiarendamine.

Autostumise kasvu aeglustamiseks tuleb luua sõiduautode kasutamisega võrreldavad alternatiivsed liikumisviisid. Eriti oluline on parandada linnaruumi kättesaadavust ühistranspordi (sh rööbas­transpordi) ja kergliikluse osatähtsuse suurendamise teel. Trammiliikluse arendamine ja kiire ühendus Tallinna lennujaamaga aitavad luua parema liikluskeskkonna, mida tuleb käsitleda linnaruumi korraldamise ja eri transpordiliikide koos kasutamise kontekstis. Tuleb leida võimalus tõsta ühistranspordi kiirust ja ühistransporti arendada, sh rajada ühissõidukiradasid, laiendada “Pargi ja reisi” süsteemi ning arendada Tallinna ja Harjumaa ühtset piletisüsteemi.

Tallinna tänavavõrgu arendamise tähtis meetmekompleks on ida-läänesuunaliste magistraalteede rajamine. Teed kannavad tinglikke nimetusi Lõuna- ja Põhjaväil (koos Russalka eritasandilise ristmikuga). Magistraalteede rajamisel tuleb vältida nende ehitamist puhke- ja metsaaladele. Oluline on Tehnika-Veerenni-Filtri tänavate ühendustee ehitamise jätkamine ja Pärnu maantee rekonstrueerimine. Infrastruktuuri arengu seisukohalt on oluline Haabersti ristmiku ja Tallinna väikese ringtee väljaehitamine.

Tallinnale kui merelinnale on oluline sadama-ala arendamine, sh tuleb tagada sujuv juurdepääs linnas ja selle ümbruses paiknevatele sadamatele, luua parem jalgsiühendus reisisadamate ja linna vahel ning jätkata kergliiklusteede rajamist. Mereturismi arengu tarvis on vaja rekonstrueerida Aegna sadam ja Katariina kai ning korrastada Aegna saare rannad.

Tallinna arengu huvides on oluline korraldada ümber raudteetransport ja vähendada ohtlikke veoseid. Elulise tähtsusega on Ülemiste liiklussõlme väljaehitamine, nn Tallinna lõunavärava rajamine. Kavas on rekonstrueerida Pääsküla ja Nõmme raudteeülesõit ning Tondi eritasandiline ristmik.

Tallinna ja tagamaa koostöös tõusevad esile vajadus investeerida Tallinna sisse- ja väljasõiduteedesse, arendada säästvat mitmeliigilist transporti ja järgida kooskõlastatud eluasemepoliitikat, optimeerida haridusvõrk, edendada vaba aja veetmise ja puhkevõimalusi rohealadel, teha koostööd sise- ja välisturismi vallas jms. Vaba aja sisuka veetmise tarvis on vaja rekonstrueerida Kadrioru Kirdetiigi ümbruse veesüsteem ning Snelli tiigi ja pargi purskkaevud, ehitada Pirita rannakaitserajatised, arendada Pirita randa ning projekteerida ja rajada Pirita jõe maastikukaitsealale puhkekohad.

Tallinna ümbritseva tööstuspiirkonna haldamiseks on vaja rajada Tallinna ümbritsev magistraalteede võrgustik, mis lisaks autotranspordi liiklusvoogude sujuvale korraldamisele hõlmaks ka rongiliiklust. Tallinna raudtee ümbersõidutee rajamine võimaldab vähendada pealinna liikluskoormust ja välja viia ka keskkonnaohtlikud veosed.

Majanduse regionaalses arengus on Tallinn Eesti kontekstis väga konkurentsivõimeline majanduskeskus, kus paikneb valdav osa rahvusvaheliste ettevõtete peakorteritest. Tallinna logistiliselt keskse asendi säilimine ja tugevnemine sõltub eelkõige transpordi infrastruktuuri arengust kogu riigi territooriumil, see jääb aga linnavõimu otsesest tegevussfäärist välja. Samas on selge, et Tallinna huvides on muu Eesti kui Tallinna majandusliku, rahvastikulise ja sotsiaal-kultuurilise tagamaa areng ning kvaliteetne ühendus selle tagamaaga. See loob vajaduse formuleerida Tallinna ja teiste omavalitsusüksuste ühishuvid ja seista nende eest suhetes riigiga. Kindlasti on arendustegevuse keerukaks ülesandeks leida võimalused, mis annaksid Tallinnale suhtelisi konkurentsieeliseid võrrelduna Tallinnast suuremate pealinnade ja regionaalsete keskustega.

2.1  Sotsiaal-kultuuriline areng

Tallinna kui riigi suurima keskuse ja pealinna tähtsus teiste Eesti piirkondade elanikele on olnud kasvav. Tallinna mõjuala on kogu Eesti, linna lähiümbruse elanikest on üle 90% pealinnaga seotud, Kagu-Eestis kahaneb see 25%ni.

 

Joonis 16. Tallinnaga seotud (12 kuu jooksul vähemalt korra kuus Tallinnas viibinud, st mitte turistid ega juhukülastajad) inimeste osakaal (Ahas, R., Jauhiainen, J. jt, 2007, lk 154)

Mõningaid muutusi toob Tallinna kui keskuse rolli Eesti liitumine Schengeni ruumiga. See on loonud oluliselt paremad suhtlus- ja liikumisvõimalused eelkõige Lõuna-Eesti ning Balti riikide suurima linna Riia vahel. Kindlasti on Schengeni ruum lähendanud Tallinna teistele Euroopa pealinnadele ja keskustele ning vähendanud vahet nn vana ja uue Euroopa vahel. Tallinnale kujuneb proovikiviks Euroopa kultuuripealinna rolli täitmine 2011. aastal koos Turu linnaga.

Oluliseks sisemiseks sotsiaal-kultuuriliseks arenguks loob aluse tõsiasi, et täiskasvanuikka on jõudmas pärast üleminekuaega üles kasvanud põlvkond. Nende väärtushinnangute kujunemise keskkond on olnud eelnevatest oluliselt erinev. Erinevalt praegusest keskealiste põlvkonnast, kelle elulaad on valdavalt tarbimiskeskne ja individualistlik (karjääritegemine, hiline sünnitusiga, eramus elamise väärtustamine jne), on uue põlvkonna seas eeldatavasti enam neid, kes tunnevad muret ühiskonna järelkasvu ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse pärast. Tulenevalt põlvkondlikest muutustest ja üldisest traditsiooniliste väärtuste murenemisest üleilmastumise mõjul on selge, et linnaelu korraldamisel ja arendamisel tuleb järjest enam arvesse võtta elulaadide ja hoiakute ning nendega seotud nõudmiste mitmekesisust. Tallinna linna kontekstis on üks võtmeküsimusi rahvuspõhiste väärtushinnangute ja eneseväljendusviiside ühildamine ning tugeva kultuurilise ja sotsiaalse ühisosa edendamine. Muuhulgas mõjutab rahvuspõhine väärtushinnangute ja hoiakute erisus ka elamispindade turu suundumusi. Tallinna puhul on lähiaastatel oluline teema venekeelse elanikkonna käitumine elamispindade turul. Tallinna paneb proovile kasvav hulk nn uusimmigrante, kes rahvusvahelise kogemuse põhjal eelistavad elukohana just nimelt pealinna.

Sotsiaalne ebavõrdsus ei ole Eestis, sh Tallinnas, viimastel aastatel kasvanud, vaid pigem vähesel määral kahanenud. Sellest hoolimata on elanikkonna kihistumine võrrelduna näiteks Põhjamaade (pea)linnadega tugev. Eesti teiste piirkondadega võrreldes on Tallinnas vaesuspiirist allpool elavaid inimesi märkimisväärselt vähem ning suurem on ka elanike keskmine sissetulek. Tallinna sotsiaalkaitse süsteem ongi arenenud selles suunas, et kiiresti on kasvanud sissetulekutest sõltumatute toetuste mahud, samas kui sissetulekutest sõltuvate toetuste mahud on jäänud sisuliselt samaks.

 

Joonis 17. Perekonna sissetulekust sõltuvad ja sõltumatud sotsiaaltoetused 2000–2007 (Tallinna Linnavalitsus)

Tallinlastel on tervise enesehinnang ajavahemikus 1990-2004 tõusnud oluliselt kõikide 16-64-aastaste seas ning 11- ja 13-aastaste vanuserühmades. Erineva haridustasemega rühmade subjektiivse tervisehinnangu analüüsimisel ilmneb, et kõrgema haridustasemega inimeste subjektiivne tervisehinnang on oluliselt kõrgem nii naiste kui ka meeste seas. Paralleelselt positiivsete hinnangute kasvuga kasvab ka haigusjuhtude arv. Sarnaselt kogu Eestiga jääb tallinlaste keskmine oodatav eluiga jätkuvalt väga oluliselt alla Euroopa, eriti Põhjamaade asjaomasele näitajale. Selle oluliseks põhjuseks on elanikkonna vähene terviseteadlikkus ja kõrge riskikäitumisega isikute suur osakaal.

 

Joonis 18. Registreeritud esmaste haigusjuhtude arv vs tallinlaste enesehinnang terviseseisundile 2000–2006 (Tallinna Linnavalitsus)

Vajadused ja nende saavutamise võimalused arengustrateegia “Tallinn 2025” kontekstis

Elulaadide ja väärtushinnangute mitmekesisus toob endaga kaasa teenuste ja toodete nõudluse mitmekesistumise. Nn pehmete väärtuste tähtsustumine loob vajaduse tutvustada vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid ja juurutada neid ettevõtetes, milles ka avalikul võimul on tähtis roll. Elulaadi ja väärtuste muutumine suurendab nõudlust kultuurilise isetegevuse ja eneseväljenduse võimaluste järele, kuid killustab korraldatavate ürituste osalejaskonda. Elanikkonna sotsiaalne kihistumine töötab samas suunas ja veelgi negatiivsemate tulemitega. Kihistumine on seotud nii kultuuri vastuvõtmise võime kui ka kultuurinõudlusega – mõlemad on vaesemates kihtides oluliselt väiksemad kui jõukamates. Seega sõltub kultuurielu rikkus ja mitmekesisus oluliselt majandus- ja sotsiaalpoliitika toimimisest. Ka rahvuspõhised väärtus- ja maitseerinevused killustavad kultuurielu, kuid tõhus lõimimispoliitika võimaldab nendega kultuurielu hoopis rikastada.

Materiaalsete väärtuste kõrval tuleks pöörata oluliselt enam tähelepanu elukvaliteedi linnaökoloogilistele aspektidele. Linna arendamise seisukohalt tähendab muutus ökoloogilisema elulaadi suunas liikumiskeskkonna, madaltiheda elamuehituse ja rohevõrgustiku eelisarendamist. See sisaldab näiteks ühissõidukiradade loomist, kombineeritud liiklemisviiside ja keskkonda säästvamate liikumislahenduste arendamist (trammiliikluse eelistamine bussile (nt trammitee rajamine Lasnamäele) ning investeeringuid energiasäästlikesse transpordilahendustesse). Samuti on oluline stimuleerida loodussäästlikku mõtlemist, väärtustada linnamiljööd ja kultuuripärandit, säästlikku energiatarbimist, rohevõrgustiku heakorrastamist ja väikevormide ning purskkaevude rajamist.

Sotsiaalse kihistumise senisel tasemel püsimine või süvenemine ohustab ettevõtluse struktuursete muutuste teostumist ning nõuab avalikult sektorilt (sh linnalt) ennetavat või rehabiliteerivat sekkumist. Peamine pikaajaline võimalus minimeerida kihistumist ja selle negatiivseid mõjusid ettevõtlusele on tõhus ja ühiskonna lõimitust toetav haridussüsteem. Riskirühmadele mõeldud tugiteenustega aitab võrdseid võimalusi pakkuv haridussüsteem vähendada ka sotsiaalset kihistumist. Seoses elamuehitusprogrammi “5000 eluaset Tallinnasse” (sundüürnikud, hädasti eluruume vajavad isikud)  lõpulejõudmisega on oluline Tallinna teise elamuehitusprogrammi käivitamine. Programmi “Lasteaiakoht igale lapsele” raames ehitatakse uusi ja rekonstrueeritakse olemasolevaid lasteaiahooneid. Suurendatakse eralasteaedade toetusi. Õpikeskkonna parandamiseks remonditakse järgneva nelja aasta jooksul kõik linna üldhariduskoolid. Senisest veelgi enam suunatakse vahendeid kodaniku kasvatamisele, selles on tähtis roll nii huviharidusel ja –tegevusel kui ka noorsootööl. Noorte osalemist linnaelus toetatakse laiemalt läbi erinevate programmide, projektide kui ka uute osalusvormide kasutuselevõtu.

Elamupoliitiliseks visiooniks on muuta eluase kõigile Tallinna elanikele kättesaadavaks. Linna omandis olev elamufond on käesoleval ajal 4500 eluaset, millest ca 3800 on elamiskõlblikud eluruumid. Linna omandis olev elamufond moodustab kogu linnas olevast elamufondis vaid ca 2%. Eesti leibkondadest ligi kolmandik elab kehvades või nende vajadustele mittekohastes eluruumides. Eluaseme suurus ja mugavus sõltuvad üha enam sissetulekutest. Vaesemate perede juurdepääs eluasemele on halvenenud. Eluasemevaldkonda puudutavad uuringud on jõudnud tulemusele, et Eestis on senini liiga vähest tähelepanu pööratud sotsiaalsetele sihtgruppidele munitsipaal-üürielamispindade võimaldamisele. Küsitluste tulemused näitavad, et linnalt eluaseme üürimise alternatiivi peetakse põhimõtteliselt oluliseks, kuid individuaalse eluasemekarjääri tulevik seotakse valdavalt isiklikku omandisse kuuluva eluasemega. Sõltumata elustaadiumist või vanusgrupist võib tunnetatud vajadust linnalt korteri üürimise järele vaadelda küll kui majanduslikku paratamatust, teisalt aga ka kui eluasemesuhet, mis annab kindlustunde kui selle kasuks on otsustatud või ka juhtumil kui on tegemist hetkeparatamatusega. Lähtudes sotsiaalsest vajadusest munitsipaalüürieluaseme järgi ja arvestades samas ka seda, et väga laialt on siiski ideaaliks isiklikus omandis olev eluruum, prognoosime aastaks 2027 Tallinna linna munitsipaalüürieluasemete osakaaluks kogu linna elamufondist 7,5 %.

Rahvuslike lõhede vähendamiseks luuakse koolides valmisolek eri emakeele ja kultuuritaustaga laste õpetamiseks ühistes klassides. Samuti suurendatakse noorsootöö osatähtsust eri rahvustest noorte lõimimisel. Kavas on rajada noortekeskused igasse asumisse. Noorte osalemist linnaelus toetatakse laiemalt mitmesuguste programmide ja projektidega ning uute osalusvormide kasutuselevõtu teel.

Võrreldes Lääne-Euroopa riikidega on keskmine eeldatav eluiga Eestis, sh Tallinnas 6-7 aasta võrra lühem. See tähendab, et kohalikul omavalitsusel tuleb senisest palju suuremat tähelepanu pöörata inimeste terviseteadlikkuse tõstmisele ja eelduste loomisele tervist toetavateks tegevusteks linnakeskkonnas (loodus- ja terviserajad, spordiväljakud ja -saalid). Tööd on alustanud tervisedendusspetsialistid linnaosades, narkootiliste ainete kasutamisest loobuda soovijate nõustamiseks ja rehabilitatsiooniks on koostöös riigiga loodud võrgustik, kus pakutakse nii narkorehabilitatsiooni teenuseid kui ka  nõustamist, kaasates  perearste  ja tervishoiuasutusi. Elanikkonna terviseteadlikkuse suurendamiseks toetatakse avalike saunade ehitamist ja olemasolevate ajakohastamist, viiakse läbi teabeüritusi – tervisepäevad ja -nädalad linna asumites, asutustes, koolides ja lasteaedades koos ülelinnaliste kampaaniatega. Lähiaastate prioriteet kiirabi tehnilise baasi parendamine, on koolide tervisenõukogude tegevuse võimestamine ning tervishoiutöötajatele nõustamisoskuste õpetamine. Rahvastiku tervise arengukava elluviimise koordineerimiseks luuakse tervisekoalitsioon ja moodustatakse tervisefond. Nimetatud fond võimaldab toetada linnaosade, erasektori  ja mittetulundusühingute tervisedenduslikke projekte elanike tervisekäitumise kujundamiseks ja muutmiseks. Samuti tuleb kasutada suunatud toetusi majanduslikult vähem kindlustatud elanike puhul, kes on ka suurimad tervise riskirühmad. Erilist tähelepanu tuleb pöörata alkoholipoliitikale, laiendada töökollektiivides ja koolides tehtavat alkoholismi ennetustööd ning kujundada karskus elunormiks. Sporditegevuse propageerimiseks ehitatakse uusi spordikeskusi, jätkatakse terviseprogrammi “Tallinn liigub” ja taotletakse riigilt spordiraha saamise vanuse pikendamist 26. eluaastani. Linna eesmärk on laiendada harrastus- ja saavutusspordi kandepinda ja spordiga tegelemise võimalusi.

Kultuuripealinna staatus aastal 2011 on pealinna kultuurisündmustes oluline verstapost, mis aitab tutvustada eesti kultuuripärandit ning luua rahvusvahelisi kultuurikontakte. Elanike parem kaasatus kultuuriellu loob parema aluse eri kultuuride mõistmisele ning euroopalike väärtuste levimisele.

3.   Tallinna arenguvisioon

Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn, mitmekultuuriline töökate ja loovate inimeste linn, unikaalne kultuurimärk ja mereäärne värav ajalukku.

Tallinn on rahvusvaheliselt atraktiivne külastuse sihtkoht ja konkurentsivõimelise uue majanduse eestvedaja uuendusmeelses, tasakaalustatud ja turvalises linnakeskkonnas – armastus esimesest pilgust, tegus ja usaldusväärne koostööpartner.

Arenguvisiooni konkretiseerivad kuus peaeesmärki, mis on formuleeritud strateegias “Tallinn 2025” ja mida arengukava koostamise käigus täpsustati järgmiselt:

¨      ettevõtlik, tööturul nõutud ja hästi tasustatud tallinlane – tootliku majandusega Tallinn;

¨      vaimselt ja kehaliselt aktiivne tallinlane – mitmekesiste tegevusvõimalustega ja elamusterohke Tallinn;

¨      turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane – haritud, võimekas ja avatud Tallinn;

¨      kaitstud ja abistatud tallinlane – maandatud riskidega ja (sotsiaalselt) turvaline Tallinn;

¨      kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ning väärtustav tallinlane – hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Tallinn;

¨      demokraatlikult ja sihipäraselt kohalikku omavalitsust teostavad tallinlased – teadmistepõhise juhtimise ning hea teeninduskultuuriga ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Tallinn.

Ühtlasi koostati iga peaeesmärgi alleesmärgid, mille saavutamine seostati Tallinna linna lähiaastate eelarvestrateegiaga (joonis 20).

4.   Tallinna arendamise põhimõtted

Tallinna tulevikupildi saavutamisel peetakse arendustegevuses prioriteetseks linna juhtimisorganisatsioonis järgmisi põhimõtteid:

q       eesmärgistatud arengusuunad;

q       elanike informeeritus ja kaasatus;

q       avalike teenuste kodanikukesksus;

q       pädev ja efektiivne ressursside kasutamine;

q       tõhus järelevalve ja tulemusi käsitlev tagasiside.

5.   Tallinna arengu mudel

Tallinna linna arengu kavandamisel ja arendustegevuses lähtutakse Tallinna ja seda ümbritseva keskkonna arengusuundadest (arengukava 2. osa) ning pealinna arenguvisioonist (3. osa) ja selleni jõudmise põhimõtetest (4. osa). Veelgi tähtsam on luua side kavandatavate meetmete ja tegevuste ning linna sotsiaalse ja õigusliku olemuse vahel.

Tallinna kui sotsiaalsesse üksusesse kuulub iga tallinlane. Samas on see sotsiaalne üksus midagi enamat kui üksikkodanike summa – see on rohkem või vähem sidus territoriaalne kogukond. Linna arengu suunamisel tuleb arvesse võtta üksikisikute soove ja vajadusi, kuid ka linna kui terviku üldisemaid eesmärke. Otstarbekas on eristada tallinlaste ja Tallinna arengueesmärke ja -vajadusi konkreetsemal tasandil, võttes arvesse linlase elu eri tahke. Tallinna arengu kavandamisel lähtutakse linlasest kui töötavast, õppivast, aktiivselt puhkavast, sotsiaalselt toime tulevast, keskkonda loovast, väärtustavast ja säästvast ning ühiselu korraldavast inimesest. Kuigi eri isikute puhul võib nende tahkude olulisus varieeruda, on ülalnimetatud valdkonnad Tallinna sidusaks ja tasakaalustatud arenguks võrdselt tähtsad. Sellest tulenevalt on arengukavas seatud kuus peaeesmärki, mille poole pürgides läheneb Tallinn visioonis kirjeldatule.

 

Joonis 19. Tallinlase elu tahud ning neile vastavad linna arenguvaldkonnad

Õiguslikus mõttes on Tallinn Eesti kohaliku omavalitsuse üksus, mis korraldab riigi õigusaktide raames ise oma elanikele avalike teenuste osutamist ning kujundab linnakeskkonda aktiivselt ja/või regulatiivselt. Linnaelu korraldamist juhivad omavalitsusorganid – linnavolikogu ja linnavalitsus – kasutades selleks linna iseseisvat eelarvet. Linna arengukava loob linnaelu korraldamiseks ja edendamiseks strateegilise ja taktikalise aluse.

Kuigi Eesti haldussüsteemis on omavalitsusüksusel õigus võtta endale arengueesmärkide täitmiseks vabatahtlikult ülesandeid, piirab seda seadustest tulenevate ülesannete suur ulatus ning rahaliste vahendite vähene maht. Siit tuleneb esiteks vajadus fookustada eesmärgid arengukavas selliselt, et nende poole pürgimine aitaks ühelt poolt kaasa linna visiooni saavutamisele ning teiselt poolt tagaks kohustuslike ülesannete parima täitmise. Sellest lähtuvalt on arengukavas iga peaeesmärgi juures toodud välja alleesmärgid. Kui peaeesmärgid annavad kvalitatiivsel tasandil soovitu, siis alleesmärkide puhul pakub arengukava võimalust kvantitatiivselt mõõta ja seirata arendustegevuse tulemuslikkust ning seda, kas ja kuivõrd lähenetakse peaeesmärkidele.

Teiseks, lähtudes linnaelu ja avalike ülesannete iseloomust, tuleb käsitleda arengukava eesmärkide saavutamist kompleksselt ja seostatuna eesmärkide täitmise seisukohast vajalike eelarveliste vahendite kavandamisega. Iga alleesmärgi saavutamiseks on arengukavas ette nähtud meetmete ja tegevuste kompleksid. Need hõlmavad nii osutatavaid teenuseid ja pakutavaid tooteid kui ka investeeringuid nõudvaid projekte, millega on kavas parandada teenuste osutamise ja toodete pakkumise tingimusi. Meetmete, tegevuste ja projektide kulude kajastamine võimaldab kavandada eesmärkidele lähenemise tempot realistlikult, lähtudes linnaeelarve võimalustest, ning osundab ühe või teise eesmärgi saavutamise hinnale.

 

Joonis 20. Arendustegevuse eesmärgid

 

 

Joonis 21. Tallinna arenguperspektiivid

6.   Arendustegevuse eesmärgid, tulemusnäitajad, meetmed ja peamised tegevused

Tallinna arendustegevus aastateks 2009–2012 näeb ette järgmiste meetmete ja tegevuste elluviimise. Võimalikke rahalisi mahte esitatud eesmärkide saavutamiseks kajastab Tallinna linna eelarve strateegia 2009–2012 ja konkreetsed rahaeraldised arengukava elluviimiseks määratakse Tallinna linna iga-aastases eelarves.

 

	2009	2010	2011	2012
1. peaeesmärk: ettevõtlik, tööturul nõutud ja hästi tasustatud tallinlane – suure tootlikkusega majandusega Tallinn
AE 1.1 Suur ettevõtlusaktiivsus
Tulemusnäitajad	Tulemusväärtused				Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja
Asutatud uute ettevõtete arv	3000	3000	3000	3000	Ettevõtlusamet
Ettevõtete arvu kasv	2000	2000	2000	2000	Ettevõtlusamet
Asutatud ettevõtete püsimajäämise määr	60%	60%	60%	60%	Ettevõtlusamet
Ettevõtlusinkubaatoritest edukalt väljunud ettevõtete arv	2 3	3 4	3 4 1	3 4 2	Ettevõtlusamet
Aasta pärast stardiabi saamist tegutsema jäänud ettevõtete osakaal	90%	90%	90%	90%	Ettevõtlusamet
Toetatud alustavate ettevõtete arv (kuni 2.a)	50	50	50	50	Ettevõtlusamet
Meede 1: ettevõtlikkuse väärtustamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Ettevõtlusamet
Ettevõtluse propageerimine, asjaomaste ürituste korraldamine ja läbiviimise toetamine
Ettevõtluskonkursside korraldamine
Meede 2: ettevõtlusaktiivsuse suurendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Ettevõtlusamet
Üldettevõtlusalase teadlikkuse suurendamine veebi ja trükiste toetusel
Ettevõtlusnõustamine ettevõtja infopunktis koostöös EAS-iga
Lühikoolituse korraldamine (mida turul ei pakuta (turutõrge))
Stardiabitoetus ettevõtlusega alustamiseks
Uute töökohtade loomise toetus
Messitoetus
Meede 3: ettevõtlust toetavate tugistruktuuride arendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Ettevõtlusamet
Ettevõtlusinkubaatorite rajamine ja majandamine ning nende tegevuse toetamine (sh loomemajandusinkubaatorid)
Suunatud ettevõtlustoetuste eraldamine tegutsevatele ettevõtetele
Mentorprogrammi elluviimine
Ettevõtlusteabe kogumine
Ideepank.ee kui elektroonilise äriideede andmebaasi töö ja arendus
AE 1.2 Teadmistemahukas, rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeline ettevõtlus
Tulemusnäitajad	Tulemusväärtused				Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja
Ekspordi maht (mln kr)	16	18	20	22	Ettevõtlusamet
Ekspordi osatähtsus ettevõtete käibes	2,5	2,6	2,7	2,8	Ettevõtlusamet
Ettevõtete arv tehnoloogiaparkides (Tehnopol ja Ülemiste City)	150 100	170 140		200 250	Ettevõtlusamet
Tehnoloogiaparkide ettevõtetes hõivatud töötajate arv	3500	1700		10 000	Ettevõtlusamet
Tehnoloogiaparkide ettevõtete käive (mln kr)	900			2000	Ettevõtlusamet
Eksportivate ettevõtete arv	4000	4200	4500	4800	Ettevõtlusamet
Ekspordikäibe osakaal toetatavate ettevõtete käibes				32%	Ettevõtlusamet
Meede 1: ettevõtjate kompetentsi tõstmine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Ettevõtlusamet
Ettevõtjate innovatsioonikultuuri ja -teadlikkuse tõstmine koostöös kõrgkoolide, kompetentsikeskuste ja teadus-arendusorganisatsioonidega
Meede 2: tingimuste loomine teadmistemahuka, suure tootlikkusega ettevõtluse arenguks					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Ettevõtlusamet/ kultuuriväärtuste amet
Tehnoloogiaparkide (Tehnopol, Ülemiste City) arengu toetamine
Klastrite (sh loomemajandusklastrite) arendamine, klastrikeskuste rajamine
Meede 3: ettevõtluskoostöö arendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Ettevõtlusamet
Koostöö erialaliitude, Kaubandus-Tööstuskoja ja teiste tugistruktuuridega
Koostöö Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega
Osalemine Euroopa Liidu ettevõtluse edendamise koostööprojektides
Eksportmentorklubi tegevuse toetamine
Välisvisiitide korraldamine
AE 1.3 Elanikkonna suur ja kvaliteetne tööhõive
Tulemusnäitajad	Tulemusväärtused				Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja
Aasta jooksul ettevõtetes loodud uute töökohtade arv	0	2000	5000	5000	Ettevõtlusamet
Elanike keskmine palk	12 000	12 500	13 000	13 500	Ettevõtlusamet
Stardiabi saanud ettevõtetes kolme aasta jooksul alates toetuse saamisest lisandunud töötajate arv	100	100	100	100	Ettevõtlusamet
Töökohtade loomise toetuse abil loodud töökohtade arv	30	30	30	30	Ettevõtlusamet
Meede 1: tööjõu oskuste ja teadmiste edendamine
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Ettevõtlusamet
Koolitustoetuste eraldamine ettevõtetele
Praktikajuhendaja toetuste eraldamine ettevõtetele
Täiendus- ja ümberõppevõimaluste kättesaadavuse parandamine nii töötavatele isikutele kui ka töötutele
Osalemine kõrg- ja kutsehariduse edendamisel, lähtudes linna tööturu vajadustest
Karjäärinõustamissüsteemi rakendamine kõigis üldhariduskoolides
Meede 2: tööturule sisenemise tõkete alandamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Ettevõtlusamet
Uute töökohtade loomise toetamine
Toetatud töökohtade loomise toetamine piiratud töövõimega isikutele
Tööharjumuse taastamisele suunatud projektide elluviimine
Meede 3: linna ettevõtluskeskkonna välisturundus					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Ettevõtlusamet
Linna ettevõtluskeskkonna ja investeerimisvõimaluste tutvustamine messidel jt kontaktüritustel
Linna ettevõtluskeskkonda ja investeerimisvõimalusi tutvustavate infomaterjalide tootmine ja levitamine (trükised, multimeedia, veebileht, reklaam, PR-artiklid ja -saated)
AE 1.4 Tallinn on rahvusvaheliselt tuntud, kvaliteetset turismiteenust pakkuv linn
Tulemusnäitajad	Tulemusväärtused				Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja
Välisturistide ööbimiste arv Tallinna majutusettevõtetes (mln)	1,88	2,00	2,07	2,19	Ettevõtlusamet
Tallinna turismiteenuste eksport (mln)	14,51	14,77	15,19	15,62	Ettevõtlusamet
Meede 1: konverentsiturismi arendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Ettevõtlusamet
Tallinna kui konverentsiturismi sihtkoha tutvustamine
Konverentsiturismi ettevõtjate koolitamine
Meede 2: kultuuriturismi arendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Ettevõtlusamet/ kultuuriväärtuste amet
Tallinna kui kultuuripealinna tutvustamine
Kultuuriturismi toote Tallinn Card arendamine
Vähemalt  ühe Tallinna festivali kujunemine rahvusvaheliselt nii tuntuks, et seda seostatakse eksimatult Tallinnaga (nt nagu Savonlinna ooperifestival, Veneetsia biennaal)
Meede 3: linna turismivõimaluste turundamine sihtturgudel					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Ettevõtlusamet
Välismeediale suunatud turundustegevused
Reisikorraldajatele suunatud turundustegevused
Osalemine turismiturundusüritustel
Turismialaste reklaam- ja infomaterjalide tootmine ja levitamine eri kanalite kaudu (trükised, ajakirjandus, turismiveeb, otsepostitus)
Meede 4: turismiinfoteenuste arendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Ettevõtlusamet
Turismiinfokeskuste töö tagamine ja edendamine
Majutus- ja teenindusettevõtete kaasamine turismiinfo levitamisse
Meede 5: turismiteenuste kvaliteedi arendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Ettevõtlusamet
Turismiettevõtjate koolitamine
Giidide koolitamine
Turismiettevõtete koostöö tugevdamine
Turismiteenuste kvaliteedi parandamise motiveerimine
Meede 6: turismiteabe kogumine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Ettevõtlusamet
Turismistatistika kogumine ja analüüs
Turismiuuringute korraldamine
Turismiuuringute ja -analüüside tulemuste tutvustamine ning rakendamine turismi edendamisel
Meede 7: linna kui tervikliku turismitoote arendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Ettevõtlusamet, kommunaalamet, kultuuriväärtuste amet, transpordiamet, munitsipaalpolitsei amet
Vanalinna ja kesklinna avamine merele, kvaliteetse linnaruumi loomine vanalinna ümbrusesse
Turistide liikumisvõimaluste parandamine, sh liikumispuudega inimestele
Multifunktsionaalse konverentsikeskuse loomine
Turismibusside peatumise ja parkimise korraldamine
Turismiobjektidele suunavate viitade ja turismiobjektide tähistuste olemasolu tagamine
Avalike tualettide olemasolu tagamine
Ühistranspordi- ja taksoteenuse kvaliteedi parandamine
Atraktiivsete sündmuste toetamine
Kadrioru pargi ja lauluväljaku arendamine terviklikuks puhkealaks
Tallinna unikaalse puitarhitektuuri ja miljööalade eksponeerimine
	2009	2010	2011	2012
2. peaeesmärk: vaimselt ja kehaliselt aktiivne tallinlane – mitmekesiste tegevusvõimalustega ning elamusterohke Tallinn
AE 2.1 Elanike vajadusi rahuldavad kultuurilise isetegevuse ja enesearenduse võimalused
Tulemusnäitajad	Tulemusväärtused				Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja
Raamatukogude külastajate arv, sh elektrooniliste külastuste arv	1 050 000	1 080 000	1 100 000	1 110 000	Kultuuriväärtuste amet
Laenutuste arv raamatukogudes	1 450 000	1 450 000	1 500 000	1 500 000	Kultuuriväärtuste amet
Tegutsevate harrastusringide arv	299	300	300	300	Kultuuriväärtuste amet
Harrastusringides osalejate arv	7357	7500	7500	7500	Kultuuriväärtuste amet
Lugejakoolituste, raamatut populariseerivate ürituste ja näituste arv raamatukogudes	2000	2100	2100	2200	Kultuuriväärtuste amet
Tallinna linnamuuseumi külastajate arv	90 000	100 000	105 000	105 000	Kultuuriväärtuste amet
Ekskursioonide arv Tallinna linnamuuseumis	700	1300	1500	1500	Kultuuriväärtuste amet
Tallinna Linnamuuseumis korraldatud ürituste arv	110	200	350	380	Kultuuriväärtuste amet
Loomaaia külastajate arv	350 000	370 000	385 000	400 000	Kultuuriväärtuste amet
Loomaaias korraldatavate ekskursioonide arv	375	400	400	400	Kultuuriväärtuste amet
Loomaaia juures tegutsevate õpperingide arv	14	16	18	24	Kultuuriväärtuste amet
Tallinna Rahvaülikoolis õppijate arv	2620	2700	2750	2800	Kultuuriväärtuste amet
Tallinna Botaanikaaia külastajate arv	29000	30000	32000	35000	Keskkonnaamet
Tallinna Botaanikaaias korraldatavate ekskursioonide arv	240	250	280	300	Keskkonnaamet
Meede 1: raamatukoguteenuse arendamine: elanike enesetäiendamise toetamine ning selleks juurdepääsu tagamine kirjandusele ning muule kirjalikule, visuaalsele või auditiivsele teabele					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Kultuuriväärtuste amet
Raamatukogude täiendamine uute teavikutega
Raamatukogude IT-võimaluste edasiarendamine
Raamatukoguteenuse pakkumine väljaspool raamatukoguhooneid (kodu- ja rändkoguteenindus) ja raamatukogubussi teenuste, sh erivajadustega sihtrühmadele ning meditsiini- ja hooldusasutustele mõeldud teenuste arendamine
Raamatukoguruumide remont ja rekonstrueerimine
Kirjandust ja raamatukoguteenust propageerivate ürituste korraldamine
Meede 2: mitmekesiste harrastus- ja seltsitegevuse võimaluste loomine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Kultuuriväärtuste amet
Isetegevus- ja harrastusringide tegevuse toetamine
Harrastuskollektiivide toetamine
Isetegevuskollektiividele suunatud kultuuriürituste korraldamine
Isetegevuskollektiividele suunatud kultuuriprojektide toetamine
Rahvusvähemuste organisatsioonide toetamine
Linna kultuuri- ja vabaajakeskuste tegevuse korraldamine ja finantseerimine
Kultuurikeskuste renoveerimine
Vaba aja, kultuurilise isetegevuse võimalusi pakkuvate keskuste välja arendamine igas linnaosas
SA Tallinna Lauluväljak tegevuse toetamine
Tallinna lauluväljaku rekonstrueerimine
Meede 3: muuseumide tegevuse arendamine: kultuuripärandi kogumine, säilitamine ja tutvustamine elanikele					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Kultuuriväärtuste amet
Kultuuripärandi püsiväljapanekute uuendamine
Näituste korraldamine muuseumide ja koostööpartnerite kogudest
Kultuuripärandit tutvustavate ürituste korraldamine
Teadurite ja harrastusuurijate teenindamine
Tallinna Linnamuuseumi museaalide täiendamine
Kiek in de Köki suurtükitorni renoveerimine
Mustpeade Maja restaureerimine
Eesti Vabaõhumuuseumi tegevuse toetamine ja arendamine
Meede 4: loomaaia tegevuse arendamine ja looduslähedase puhkevõimaluse pakkumine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Kultuuriväärtuste amet
Loomade elu- ja sigimistingimuste parandamine
Loodus- ja keskkonnateadmiste populariseerimine
Loomaaia tehnopargi täiendamine
Uute rajatiste ehitamine loomaaeda
Meede 5: täiskasvanute vabahariduse võimaluste loomine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Kultuuriväärtuste amet
Vabahariduskursuste ja loengute toetamine (Tallinna Rahvaülikool, Kodulinna Maja jt)
Vabaharidusnäituste ja muude vabaharidusürituste korraldamine
Meede 6: Tallinna Botaanikaaiast atraktiivse rekreatiivkeskuse kujundamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks
Loodus- ja keskkonnateadmiste populariseerimine					Keskkonnaamet
Kollektsioonide toimimiseks ja eksponeerimiseks vajalike tingimuste loomine, sh kollektsioonide teenindamiseks vajalike tehniliste rajatiste ehitamine
Linnakodanikele aktiivse puhkuse veetmise võimaluste loomine
AE 2.2 Loovisikutele on loodud loomingu tutvustamise ja elanikele kunstielamustest osasaamise võimalused
Tulemusnäitajad	Tulemusväärtused				Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja
Linnateatri etenduste arv	200	200	300	405	Kultuuriväärtuste amet
Linnateatri külastajate arv	35 000	35 000	51 000	67 000	Kultuuriväärtuste amet
Tallinna Filharmoonia korraldatud kontsertide arv	75	80	85	85	Kultuuriväärtuste amet
Tallinna Filharmoonia korraldatud kontsertide külastajate arv	15000	20000	25000	25000	Kultuuriväärtuste amet
Kultuuriprojektide elluviimiseks eraldatud toetused (tuhandetes kroonides)	22 000	25 000	28 500	28 500	Kultuuriväärtuste amet
Meede 1: teatritegevuse arendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Kultuuriväärtuste amet
Etenduste andmise ja uuslavastuste ettevalmistamise toetamine
Tallinna Linnateatri uue hoone ehitamine
Teatrifestivalide korraldamise toetamine
Meede 2: kontserttegevuse arendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Kultuuriväärtuste amet
Kontsertkalendri koostamine, kontsertide ettevalmistamine
Rahvusvaheliste ja üleriigiliste koostööprojektide elluviimine
Kontsertürituste korraldamise toetamine
Meede 3: loometegevuse ergutamine ja mitmekesistamine, tingimuste loomine uutele tegevusvormidele					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Kultuuriväärtuste amet
Koostöö riigi- ja erasektori kultuuriasutuste ja eraalgatuslike kultuuriprojektide korraldajatega linna kultuurikalendri kujundamisel
Kultuurivaldkonna inimeste tunnustamine, konkursside korraldamine
Kultuurikatla rekonstrueerimine
Kultuuriprojektide toetamine
Tallinna linna kultuuriteo projekti elluviimine
Kunstiesemete, sh monumentaalkunsti objektide ja väikevormide soetamine linna kunstikogule
Tallinna nimiürituste stabiilsema mitmeaastase rahastamissüsteemi väljatöötamine
Osalemine Euroopa Liidu institutsioonide rahastatavates programmides ja teistes rahvusvahelistes kultuurikoostöö projektides
Tallinna professionaalkultuuri rahvusvaheline tutvustamine
Meede 4: Euroopa kultuuripealinna projekti teostamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Kultuuriväärtuste amet
Euroopa kultuuripealinna ürituste programmi väljatöötamine ja investeeringud
Euroopa kultuuripealinna korraldusorganisatsiooni ülesehitamine ja korraldamiseks vajalikud ettevalmistustööd
Euroopa kultuuripealinna ürituste korraldamine, koostöö Turu linnaga
AE 2.3 Säilinud ja väärtustatud ajalooline pärand linnaruumis
Tulemusnäitajad	Tulemusväärtused				Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja
Kirikute restaureerimine	2	2	2	2	Kultuuriväärtuste amet
Vanalinna müüritornide restaureerimine	1	1–2	1	1	Kultuuriväärtuste amet
Meede 1: ajaloo- ja arhitektuurimälestiste ja muinsuskaitsealade väärtustamine ning nende korrashoiu tagamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Kultuuriväärtuste amet
Kaitsekohustuse teatiste koostamine
Restaureerimisprojektide koostamine
Muinsuskaitse eritingimuste koostamine
Mälestiste tähistamine ja infotahvlite paigaldamine
Muinsuskaitsealase teavitustöö korraldamine
Bastionide restaureerimine ja nende maaaluste käikude avamine
Kirikute restaureerimise toetamine
Wismari raveliini restaureerimine
Peeter Suure merekindluse objektide restaureerimine
Meede 2: miljööväärtuslike hoonestusalade kaitse korraldamine ning korrastamise toetamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Kultuuriväärtuste amet
Toetusprojektid majade korrastamiseks miljööväärtuslikel hoonestusaladel
Miljööväärtuste tutvustamine ja kaitsmine ning toetus säästva renoveerimise propageerimisele
Miljööväärtuslike alade ja ehitiste inventariseerimine
	2009	2010	2011	2012
3. peaeesmärk: turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane – haritud, võimekas ja avatud Tallinn
AE 3.1 Tallinna elanikeregistris olevatele 1–7-aastastele lastele on tagatud võimalus alushariduse omandamiseks nüüdisaegse õpi- ja mängukeskkonnaga koolieelses lasteasutuses
Tulemusnäitajad	Tulemusväärtused				Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja
Lasteaiakohaga kindlustatud laste osakaal Tallinna elanikeregistris olevate 1–7aastaste laste arvust	74%	75%	76%	76%	Haridusamet
Täiendavate lasteaiakohtade määr (täiendavate lasteaiakohtade dünaamika lähtuvalt sündivate laste arvust)	6,60%	4,00%	1,20%	0,10%	Haridusamet
Keelekümblusrühmades käivate muukeelsete laste osakaal lasteaialaste üldarvust	1,2%	1,6%	1,8%	2,0%	Haridusamet
Uued koolieelsed lasteasutused ja olemasolevate lasteasutuste juurdeehitused	4	2	2	2	Haridusamet
Tänapäevastele tingimustele vastavaks renoveeritud lasteasutused	3	3	3	5	Haridusamet
Meede 1: kvaliteetsete teenuste osutamine lasteasutustes ja nõudlusele vastava kohtade arvu tagamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Haridusamet
Lasteasutuste kohtade vajaduse prognoosimine
Lastehoiuteenuse osutamine ja alushariduse andmine
Lasteaedade ja lasteaiaruumide ehitamine uute rühmade avamiseks programmi "Lasteaiakoht igale lapsele" raames
Lasteaedade (sh õuealade) remont, renoveerimine ja rekonstrueerimine
Eesti keele õppe süvendamine ja laiendamine ning keelekümblusmetoodika rakendamine lasteaedade vene õppekeelega rühmades
Eralasteaedade toetamine teenuse osutamisel
Programmi "Tuleohutu lasteaed" elluviimine
Lastele mõeldud ülelinnaliste ürituste ja konkursside korraldamine, hea õpikeskkonnaga lasteaia konkursi korraldamine
Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhinna konkursi korraldamine
Meede 2: laste päevahoiuteenuse arendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Haridusamet
Laste päevahoiuteenuse toetuste maksmine
AE 3.2 Kõigile Tallinnas elavatele lastele on tagatud võrdsed võimalused põhihariduse omandamiseks tänapäevasel tasemel ning soovijatele on keskharidus kättesaadav
Tulemusnäitajad	Tulemusväärtused				Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja
Ühes vahetuses õppivate laste osakaal üldhariduskoolis õppivate laste üldarvust	80%	90%	98%	100%	Haridusamet
Põhikooliõpingute katkestajate määr (7.–9. klassis õpingute katkestajad 7.–9. klasside õpilaste koguarvust)	0,8%	0,75%	0,70%	0,60%	Haridusamet
Tänapäeva tingimustele vastavaks renoveeritud koolide arv kõikide koolide arvust	35/71	45	55	60	Haridusamet
Õpilaste arv ühe õpilaste käsutuses oleva arvuti kohta	20	19	17	15	Haridusamet
Õpetajate arv ühe õpetajate käsutuses oleva arvuti kohta	1,2	1,1	1	1	Haridusamet
Eelkutseõpet andvate koolide arv	6	6	7	7	Haridusamet
Meede 1: tänapäeva nõuetele vastava, turvalise ja arendava õpikeskkonna loomine koolides					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Haridusamet
Põhihariduse võimaldamine
Keskhariduse võimaldamine
Koolihoonete renoveerimine eri majandusmudelite abil
Koolihoonete sisustamine koostöös koolidega
Koolide toetamine õppevahendite soetamisel
Koolide IKT võimekuse edendamine
Õppetöö viimine ühte vahetusse
Tasuta koolieine võimaldamine kõigile põhikooliõpilastele ja seda vajavatele gümnaasiumiõpilastele
Õpikeskkonna arendamist toetavate konkursside korraldamine ja asutuste tunnustamine
Erivajadustega isikutega arvestamine koolihoonete ehitamisel ja renoveerimisel
Meede 2: õppetöö kvaliteedi parandamine, õpilaste motiveerimine ja valikuvõimaluste laiendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Haridusamet
Parimate lõpetajate tunnustamise ürituste korraldamine
Õpilasvõistluste, olümpiaadide ja konkursside korraldamine ja paremate osalejate tunnustamine
Spordivõistluste korraldamine ja paremate sportlaste tunnustamine
Rahvusvahelise õppekava rakendamine osas Tallinna koolides
Keskkonnahariduse toetamine Tallinna haridusasutustes
Õpilaste individuaalsete vajaduste toetamine
Koolide toetamine õppevahendite soetamisel
Mitmekultuurilises õpikeskkonnas toimetulemise toetamine
Kogupäevakooli kontseptsioonist lähtuvate tegevusprogrammide väljatöötamine ja elluviimine
Meede 3: haridussüsteemi paindlikkuse suurendamine, sujuva ülemineku võimaldamine ühelt haridustasemelt teisele					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Haridusamet
Eestikeelse õppe laiendamine ja süvendamine vene õppekeelega koolides
Keelekümblusmetoodika rakendamine vene õppekeelega koolides
Mitmekultuurilises õpikeskkonnas toimetulemist toetavate teenuste arendamine
Eelkutseõppe juurutamine üldhariduskoolides
Kutsenõustamise ja karjääriplaneerimise teenuse osutamine kõigis üldhariduskoolides
Täiskasvanutele suunatud üldharidusasutuste arendamine ja õppimisvõimaluste tutvustamine
Kutseõppe võimaldamine põhihariduseta inimestele
Koolikohustust mittetäitvatele õpilastele paindlike õppimisvõimaluste loomine
Erivajadustega isikutega arvestamine koolihoonete ehitamisel ja renoveerimisel
Meede 4: pedagoogide motivatsiooni ja professionaalse arengu edendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Haridusamet
Erinevate konkursside, koolituste, konverentside ja tunnustusürituste korraldamine
Pedagoogide täiendõppe ja erialastel konverentsidel osalemise võimaldamine
Lõimumisprotsessis osalevatele õpetajatele lisakoolitusvõimaluste loomine
Õpetajate metoodilise toetamise programmide elluviimine
Haridusasutuste töötajate infotehnoloogilise pädevuse arendamise toetamine
Pedagoogide stressiennetusprogrammi rakendamine
Tallinna Õpetajate Maja tegevuse korraldamine
Võimaluste loomine pedagoogidele ametikorterite eraldamiseks
AE 3.3 Tööjõuturu vajadustest lähtuv kutseharidusteenus
Tulemusnäitajad	Tulemusväärtused				Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja
Tallinna Kopli Ametikoolist väljalangenute osakaal õppima asunutest	30%	28%	26%	26%	Haridusamet
Meede 1: Kopli Ametikooli tegevuse arendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Haridusamet
Koostöös ettevõtjatega õppevaldkondade täpsustamine ning uute õppesuundade avamine tööturu vajadustest lähtuvalt
AE 3.4 Noorte vajadustest lähtuv, paindlik, koostööaldis ja hästi toimiv noortekeskuste võrgustik linnas
Tulemusnäitajad	Tulemusväärtused				Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja
Noortekeskuste arv 1000 noore kohta	0,12	0,2	0,2	0,3	Spordi- ja noorsooamet
Noortekeskuste ruumide pindala	3700	6100	6100	6700	Spordi- ja noorsooamet
Noortekeskuste külastajate arv	116000	120000	120000	122000	Spordi- ja noorsooamet
Teavitamis- ja nõustamiskontaktide arv	350000	350000	450000	400000	Spordi- ja noorsooamet
Noorsootöötajate koolitamise maht (tundides)	166	166	166	166	Spordi- ja noorsooamet
Meede 1: noortekeskuste võrgustiku väljaarendamine ja seal tegevusvõimaluste pakkumine noortele					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Spordi- ja noorsooamet
Avatud noorsootöö meetodi rakendamine noortekeskustes
Stuudiomeetodi edasiarendamine noortekeskustes
Piirkonna noorsootöö korraldamine avatud noortekeskustes
Noortekeskuste töö tutvustamine kogukonnas
Uute meetodite kasutuselevõtmine noortekeskustes
Noortekeskuste renoveerimine
Noortekeskuste varustamine õppetegevuseks vajalike infotehnoloogiliste vahenditega, sh e-õppe keskkonna loomine
Uute noortekeskuste avamine
Spetsialiseerunud noortekeskuste väljaarendamine
Meede 2: noorte teavitamine ja nõustamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Spordi- ja noorsooamet
Infokeskuste töö korraldamine
Infoürituste korraldamine koolides, noortekeskustes ja avatud üritustena
Infotrükiste koostamine ja levitamine
Esmase nõustamise ja e-nõustamise arendamine
Meede 3: noorsootöötajate motivatsiooni ja professionaalse arengu edendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Spordi- ja noorsooamet
Noorsootöötajate täienduskoolitamine
Noorsootöö konverentside, infopäevade ja seminaride korraldamine
Noorsootööalaste uuringute ja analüüside tegemine ning tulemuste tutvustamine noorsootöötajatele
Noorsootöötaja kutseomistamise süsteemi arvestamine linnas ja sellega kaasnevalt ühtse palgasüsteemi rakendamine
Noorsootöötajate tunnustamise konkursi korraldamine
Noorsootööasutuste kvaliteedihindamise väljatöötamine ja rakendamine linnas
Meede 4: noorte osaluse toetamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Spordi- ja noorsooamet, haridusamet, linnaosavalitsused
Noortelaagrite korraldamine
Õpilasmaleva tegevuse korraldamine
Noorsooprojekti konkursside korraldamine
Noorteühingute toetamine
Noorte tunnustamiseks mõeldud konkursside korraldamine
Piirkondlike noorteürituste ja -projektide elluviimine
Erivajadustega noorte kaasamine linnaellu projektide ja programmide kaudu
AE 3.5 Lastele ja noortele on loodud paindlikud ja mitmekesised huvihariduse ja huvitegevuse võimalused
Tulemusnäitajad	Tulemusväärtused				Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja
Huviharidusasutustes õppivate koolinoorte osakaal	11 500	11 000	10 500	11 000	Haridusamet
Huviringides osalevate õpilaste osakaal	27 000	27 600	26 000	26 500	Haridusamet
Tänapäevastele nõuetele vastavaks renoveeritud huviharidusasutuste arv	3	3	6	7	Haridusamet
Meede 1: huvihariduse ja huvitegevusvõimaluste kättesaadavuse tagamine elanikele, sõltumata teenusepakkuja omandivormist					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Haridusamet
Huviharidusteenuse osutamine
Haridusasutuste ringide tegevuste ja õppevahendite soetamise toetamine “100 huviringi projekti” kaudu
Erahuvialaringides osalemise toetamine
Meede 2: huvihariduse ja -tegevuse materiaalsete tingimuste parandamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Haridusamet
Huvikoolide remont
Inventari soetamine huvikoolidele
Meede 3: keskkonnahariduse arendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Keskkonnaamet
Loodusmajade arendamine
Keskkonna-, loodus- ja tehnikaringide tegevuseks tänapäevase õpi- ja tegevuskeskkonna kujundamine Loodusõppe arendamine koolide õppekavas
Kooliaia ehitamine botaanikaaias
AE 3.6 Tänapäevased, elanikele kättesaadavad sportimisvõimalused ning lai spordiürituste valik
Tulemusnäitajad	Tulemusväärtused				Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja
Sporditegevuse toetust saavate harrastajate arv	22 800	23 300	25 000	25 000	Spordi- ja noorsooamet
Välisspordiväljakute arv	200	204	207	210	Spordi- ja noorsooamet
Liikumisradade pikkus (km)	43,3	47	54	54	Spordi- ja noorsooamet
Tänapäevastele nõuetele vastavaks renoveeritud spordiasutuste arv	13	15	17	17	Spordi- ja noorsooamet
Terviseliikumisprogrammi „Tallinn liigub!” üritustel osalejate arv	140 000	160 000	200 000	230 000	Spordi- ja noorsooamet
Meede 1: linna spordibaaside võrgu arendamine ja majandamine ning seal elanikele sportimisvõimaluste pakkumine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Spordi- ja noorsooamet, keskkonnaamet
Teenuste osutamine linna spordihallides, -hoonetes ja –väljakutel
Teenuste osutamine linna ujulates
Spordiväljakute ja -radade hooldamine
Kadrioru staadioni renoveerimine
Spordihoonete rekonstrueerimine ja renoveerimine, ehitamine (Sõle ja Pirita spordikeskused)
Spordiväljakute rajamine elamurajoonides
Spordiväljakute renoveerimine ja rekonstrueerimine
Koolide spordiväljakute renoveerimine
Liikumisradade võrgustiku väljaarendamine
Mänguväljakute rajamine elamupiirkondadesse ja puhkealadele
Meede 2: sporditegevuse toetamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Spordi- ja noorsooamet
Toetused erasektorile õpilaste sporditegevuse korraldamiseks
Toetuste määramine erasektorile lasteaialaste sporditegevuse korraldamiseks
Kvalifitseeritud treeneri olemasolu tagamine spordiga tegelevatele ja sporditegevuse toetust saavatele lastele ja noortele
Eraspordibaaside toetamine
Spordiprojektide ja -ürituste toetamine
Spordibaaside rajamine koostöös eraettevõtjatega
Meede 3: tervisespordi edendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Spordi- ja noorsooamet
Tervisespordi propageerimine, teavitustöö terviseliikumise vajalikkusest ja võimalustest
Terviseradade ja liikumisspordi uuringute tegemine
Noorsportlaste terviseuuringute programmi elluviimine
Terviseliikumisürituste korraldajate toetamine
	2009	2010	2011	2012
4. peaeesmärk: hoolitud, kaitstud ja abistatud tallinlane – maandatud riskidega ja (sotsiaalselt) turvaline Tallinn
AE 4.1 Puuetega inimestele on tagatud avalike ja erateenuste kättesaadavus ning abistav tugi, loodud võimalused toimetulekuks ja aktiivseks eluks
Tulemusnäitajad	Tulemusväärtused				Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja
Transporditeenuse saajate arv	1508	1620	1705	1785	Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Viipekeele tõlketeenuse saajate arv kuus	76	76	76	76	Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Isikliku abistaja teenuse saajate arv	204	219	236	236	Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Nõustamisteenust saanud puudega inimeste arv	220	230	245	245	Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Puuetega inimeste perekonda toetavate teenuste saajate arv	575	615	635	660	Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Psüühiliste erivajadustega isikute teenuste saajate arv	745	767	767	767	Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Meede 1: transporditeenuste osutamine puuetega inimestele					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused
Transpordi korraldamine haridus- ja hoolekandeasutustesse regulaarvedudena
Bussiteenuse korraldamine erivedudena
Transpordi korraldamine töölesõiduks ratastooli kasutajatele
Taksoteenuse korraldamine taksotalongide alusel
Taksoteenuse (sh ratastoolibussi) korraldamine soodustingimustel
Meede 2: viipekeele tõlketeenuse osutamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused
Viipekeele tõlketeenuste osutamise korraldamine
Meede 3: isikliku abistaja teenuste osutamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused
Isikliku abistaja teenuse osutamise korraldamine
Meede 4: toetatud töö- ja tegevusvõimaluste loomine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused
Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse arendamine
Meede 5: nõustamisteenuse osutamine puuetega inimestele ja nende perekondadele					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused
Nõustamisteenuse osutamise korraldamine
Meede 6: vaimu- ja liitpuudega isikutele tegevusvõimaluste loomine ja nende perekondade võimalike toimetulekuraskuste vähendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused
Päevategevuse teenuse osutamise korraldamine
Päevahoiuteenuse osutamise korraldamine
Puuetega Noorte Keskuse Juks ümberehituse korraldamine
Päevakeskuse Käo Lasnamäe keskuse õueala projekti tellimine
Meede 7: puuetega inimese perekonda toetavate teenuste osutamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused
Puuetega laste päevahoiuteenuse osutamise korraldamine koolivaheajal
Puuetega laste ööpäevaringse hoolduse osutamise korraldamine laagris
Viipekeelekursuste korraldamine kuulmispuudega laste pereliikmetele
Nõustamistelefoni teenuse osutamise korraldamine
Nägemispuudega isikutele lugemisteenuse osutamise korraldamine
Meede 8: teenuste osutamine psüühiliste erivajadustega inimestele					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused
Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise korraldamine
Töötamise toetamise teenuse osutamise korraldamine
Toetatud elamise teenuse osutamise korraldamine
Kogukonnas elamise teenuse osutamise korraldamine
Tallinna Vaimse Tervise Keskuse juurdeehitise rajamine
Meede 9: puuetega inimeste toimetulekut soodustavate teenuste osutamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused
Puuetega inimeste eluruumide kohandamise korraldamine
Meede 10: puuetega inimestele suunatud toetuste määramine ja maksmine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused
Toetus toimetuleku tagamiseks
Toetus rehabilitatsiooni- ja taastusraviteenuse osaliseks hüvitamiseks
Toetus abivahendite soetamise osaliseks hüvitamiseks
Toetus retseptiravimite ja vaktsineerimise maksumuse osaliseks hüvitamiseks
Toetus teatripiletite maksumuse osaliseks hüvitamiseks
Puudega inimese hooldaja toetus
AE 4.2 Tagatud on eakate hooldus ja toimetulek ning tugi toimetulekuraskustes eakate perekondadele
Tulemusnäitajad	Tulemusväärtused				Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja
Üldhooldekodude planeeritud kohtade arv	940	950	960	960	Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused
Päevahoiuteenuse (dementsuse sündroomiga eakatele) planeeritud kohtade arv	32	32	32	32	Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused
Häirenupu valveteenuse klientide arv	250	350	450	550	Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused
Koduhooldusteenuse klientide arv	1750	1780	1810	1840	Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused
Päevakeskuste üksuste arv (linnaosades)	9	10	11	12	Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused
Meede 1: eakate ööpäevaringne hooldamine üldhooldekodus					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused
Üldhooldekoduteenuse osutamise korraldamine
Iru Hooldekodu kompleksi renoveerimine
Meede 2: eakate inimeste perekondadele toetavate teenuste osutamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused
Päevahoiuteenuse osutamise korraldamine dementsuse sündroomiga inimestele
Meede 3: eakate toimetulekut soodustavate teenuste osutamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused
Eakate eluruumide kohandamise korraldamine
Päevakeskuse teenuse osutamise korraldamine
Häirenuputeenuse osutamise korraldamine
Koduteenuste osutamise korraldamine
Meede 4: eakatele suunatud toetuste määramine ja väljamaksmine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused
Toetus toimetuleku tagamiseks
Toetus taastus- ja hooldusravi osaliseks hüvitamiseks
Toetus abivahendite soetamise osaliseks hüvitamiseks
Toetus retseptiravimite ja vaktsineerimise maksumuse osaliseks hüvitamiseks
Toetus teatripiletite maksumuse osaliseks hüvitamiseks
Pensionäridele hinnatõusu kompenseerimise toetus
Maamaksu tõusu hüvitamine pensionäridele					Linnavaraamet
					(Tvk o 05.03.2009 nr 36)
AE 4.3 Lapsed on sotsiaalselt kaitstud, riskiperede ja vanemliku hoolituseta lastele on tagatud abi, käitumisprobleemidega lastele rehabilitatsioonivõimalused
Tulemusnäitajad	Tulemusväärtused				Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja
Psühholoogilise nõustamise teenust saanud isikute arv	352	352	352	352	Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse planeeritud kohtade arv	45	45	45	45	Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Laste ja perede varjupaigateenuse planeeritud kohtade arv	45	45	45	45	Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Kasuperes (perekonnas) hooldamisel olevate laste arv	80	80	80	80	Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Asenduskodu teenuse planeeritud kohtade arv	260	260	260	260	Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Varjupaiga- ja rehabilitatsiooniteenuse planeeritud kohtade arv	64	64	64	64	Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Imiku hoolduspakkide vajaduse katmine	100%	100%	100%	100%	Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Meede 1: laste, noorte ja perede psühholoogiline nõustamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Psühholoogilise nõustamise teenuse osutamise korraldamine
Meede 2: perekeskuse teenuste osutamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Tugiisikuteenuse osutamise korraldamine
Psühholoogilise nõustamise teenuse osutamise korraldamine (Interneti kaudu)
Arendustegevuse ja nõustamise osutamise korraldamine
Ajutise ööpäevaringse hoolduse korraldamine
Perekeskse aitamistöö korraldamine
Regulaarsete tugirühmade töö korraldamine
Professionaalse tugiisikuteenuse osutamise korraldamine
Tallinna Perekeskuse laienemine Asula 11 teisele korrusele
Meede 3: käitumishäirete ja sõltuvusprobleemidega lastele ja noortele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste osutamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (nõustamine) osutamise korraldamine
Noortekodu teenuse osutamise korraldamine
Ööpäevaringse hoolduse ja päevategevuse korraldamine sõltuvushäiretega lastele
Turvalise keskkonna tagamise korraldamine vanemliku hoolitsuseta lastele
Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme keskuse laiendamine
Meede 4: toimetulekuraskustes ja riskiperesid toetavate teenuste osutamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Vähekindlustatud perede lastele ranitsatoetuse korraldamine
Elanike nõustamise korraldamine laste abi- ja infotelefoni kaudu
Puuetega lastele intervallhoolduse teenuse osutamise korraldamine
Lastekaitse valveteenuse osutamise korraldamine
Võrgustikukoolituste korraldamine
Meede 5: varjupaigateenuste osutamine järelevalveta ja vanemliku hoolitsuseta lastele ja perevägivalla ohvritele					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Laste varjupaigateenuse osutamise korraldamine
Ema ja lapse varjupaiga teenuse osutamise korraldamine
Meede 6: vanemliku hoolitsuseta laste hooldamine perekonnas					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Hooldusperekonnas hooldamise korraldamine
Meede 7: vanemliku hoolitsuseta laste hooldamine lastekodus					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Asenduskoduteenuse osutamise korraldamine
Tallinna Lastekodu Nõmme keskuse remont ja ümberehitus
Lastevarjupaiga ehitus (10 kohta)					Linnavaraamet (Tvk o 05.03.2009 nr 36)
Tallinna Lastekodu paarismajade ehitus (10 paarismaja)					Linnavaraamet (Tvk o 05.03.2009 nr 36)
Meede 8: laste ja perede toimetulekut soodustavate teenuste osutamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Päevakeskuse teenuse osutamine lastele
Toetatud elamise teenuse osutamine kriisiperedele
Toetatud elamise teenuse osutamine lastekodust ellu astujatele
Sotsiaal-, rehabilitatsiooni- ja haridusteenuste osutamine erivajadustega lastele ja nende peredele Järve SRH[6] keskuses Tuisu 20
Meede 9: laste- ja peretoetuste määramine ja väljamaksmine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Toetus toimetuleku tagamiseks
Toetus puudega lapse perele rehabilitatsiooniteenuse osaliseks hüvitamiseks
Toetus abivahendite soetamise osaliseks hüvitamiseks
Toetus retseptiravimite ja vaktsineerimise maksumuse osaliseks hüvitamiseks
Toetus laagrituusiku osaliseks hüvitamiseks
Toetus lapse põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise ja koolimineku kulude osaliseks hüvitamiseks
Toetus laste huvi- ja sporditegevusega seotud kulude ja erakorraliste väljaminekute osaliseks hüvitamiseks
Paljulapseliste (3 ja enam last) perede toetus Eesti Vabariigi aastapäevaks
Toetus teatripiletite maksumuse osaliseks hüvitamiseks
Ühekordne lapse sünnitoetus
Esmakordselt kooli mineva lapse toetus
Lapse sünnipäevatoetus
Mitmike (3 ja enam last) sünnitoetus
Puudega lapse toetus
Ellusuunamise toetus
AE 4.4 Majanduslikult vähekindlustatud ja kriisirühmadesse kuuluvatele täiskasvanutele on tagatud sotsiaalabi ning võimalused sotsiaalseks rehabilitatsiooniks
Tulemusnäitajad	Tulemusväärtused				Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja
Resotsialiseerimise (rehabilitatsiooni)teenuse planeeritud kohtade arv	370	460	500	500	Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Vältimatu sotsiaalabi osutamise planeeritud kohtade arv	140	140	140	140	Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Meede 1: majanduslikult vähekindlustatutele resotsialiseerimise teenuse (rehabilitatsiooni) osutamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Resotsialiseerimise (rehabilitatsiooni) teenuse osutamise korraldamine
Võlanõustamise teenuse osutamise korraldamine
Meede 2: vältimatu sotsiaalabi teenuse osutamine (öömaja, varjupaik)					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Vältimatu sotsiaalabi teenuste korraldamine öömajades ja varjupaikades
Kodutute öömajade remonditööd ja sisustuse soetamine
Meede 3: supiköögiteenuste osutamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Toitlustamise korraldamine supiköökides ja varjupaikades
Meede 4: vähekindlustatud isikute sotsiaalne ja õigusnõustamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Õigusnõustamise teenuse korraldamine
Meede 5: vähekindlustatud isikutele eluaseme-, kommunaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Toimetulekut soodustavate teenuste osutamise korraldamine
Sotsiaalprogrammi korraldamine Tðernobõli katastroofi tagajärgede likvideerimises osalenud isikutele
Meede 6: sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikutele vältimatu sotsiaalabi osutamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Sotsiaalabi osutamise korraldamine
Meede 7: kriisiabiteenuste osutamine vaimse tervise ja töövõime tagamiseks					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Kriisinõustamisteenuste osutamise korraldamine
Meede 8: kriisirühmadesse kuuluvatele isikutele suunatud toetuste määramine ja maksmine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Toetus toimetuleku tagamiseks
Toetus retseptiravimite ja vaktsineerimise maksumuse osaliseks hüvitamiseks
AE 4.5 Elanikud käituvad terviseteadlikult ning kõigile tallinlastele on kättesaadavad kvaliteetsed tervishoiuteenused
Tulemusnäitajad	Tulemusväärtused				Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja
Kehtestatud nõuetele vastavate perearstinimistute arv	258	259	260	261	Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Regulaarselt tervisekontrolli läbivate õpilaste osakaal kõigist õpilastest (läbivaatus üle aasta)	46,7%	48%	49%	49%	Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Tuberkuloosi nakatunute arv	112	110	107	102	Sotsiaal- ja tervishoiuamet
AIDSi/HIVi nakatunute arv	240	230	220	210	Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Meede 1: terviseedendustöö Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008–2015 alusel					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused, haridusamet
Tervislike eluviiside propageerimine
Tervist edendavate võrgustike loomine ja tegevuse koordineerimine
Teadlikkuse tõstmine haiguste, sh nakkushaiguste ennetamisest
Meelemürkide kasutamise ennetamisele suunatud tegevus
Riskikäitumise vähendamine süstivate narkomaanide seas
Lastele ja noortele suunatud ennetustöö haiguste riskitegurite vähendamiseks
AIDSi/HIVi nõustamisteenuse toetamine
Meede 2: koolitervishoiu edendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused, haridusamet, SA Tallinna Koolitervishoid
Koolide koostöö linnaosade terviseedendajatega Tallinna rahvastiku tervise arengukava elluviimiseks
Koolituspäevade korraldamine koolieelsete lasteasutuste tervishoiutöötajatele laste tervisehäirete ennetamise, laste liikumisaktiivsuse tõstmise ja õnnetusjuhtumite esmaabi küsimustes
E-meditsiini väljaarendamine kooliarstide töö tõhustamiseks
Kooliarstide koolitamine e-meditsiini valdkonnas
Meede 3: perearstiteenuse kvaliteedi parandamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Perearstide praksiseruumide remondi ja tehniliste vahendite ajakohastamise toetamine
Perearstide teavitamise ürituste korraldamine
Osalemine uute perearstikeskuste väljaarendamise korraldamises
E-meditsiini väljaarendamine perearstide töö tõhustamiseks
Meede 4: kiirabiteenuse arendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Kiirabiteenuste osutamise toetamine
Personali erialane ja kliendiga suhtlemise oskuste koolitamine
Kiirabi sideme täiustamine haiglavõrgu ja perearstidega
Meede 5: sõltuvusest vabanemisele suunatud ravi tõhustamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Opiaatsõltuvate isikute asendusravi korraldamine
Meede 6: hooldusraviteenuste edendamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Koduse õendusabiteenuse osutamise toetamine
Hooldusraviteenuse osutamise toetamine
Meede 7: tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Sotsiaal- ja tervishoiuamet
Osalemine ravikindlustusega hõlmamata isikute arstiabi kulude katmisel
Vähekindlustatud elanike ravimikulude kompenseerimine
Laste visiiditasust vabastamise finantseerimine
AE 4.6 Võimalike hädaolukordadega seotud riskid inimeste elule, tervisele, varale ja looduskeskkonnale on maandatud. Võimalikke hädaolukordi põhjustavate õnnetuste korral aktiveeritakse Tallinna kriisikomisjon ja Tallinna kriisiohjamismeeskond.
Tulemusnäitajad	Tulemusväärtused				Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja
Linnaelanike teadlikkus neid ümbritsevatest ohtudest – varajase hoiatussüsteemi arendamine (tuhandetes kroonides)	500	600	700	800	Kommunaalamet
Hädaolukorraks rahalise reservi moodustamine (tuhandetes kroonides)	600	700	800	900	Kommunaalamet
Halduslepingu „Päästealaga seonduvate omavalitsuslike ülesannete täitmiseks Tallinna haldusterritooriumil” täitmiseks (tuhandetes kroonides)	9600	10 300	11 000	11 800	Kommunaalamet
Meede 1: strateegiline ja taktikaline ettevalmistus hädaolukordadeks					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Kommunaalamet
Riskianalüüsi tegemine
Kriisiohjamisplaani koostamine riskianalüüsi põhjal
Kriisiohjamisstruktuuride, elutähtsa infrastruktuuri esindajate ja operatiivüksuste koostöö parendamine ühisõppuste käigus
Riskianalüüsi tulemuste arvestamine üld- ja detailplaneeringu koostamisel
Tegevusvaru moodustamine ja uuendamine hädaolukordade tarvis
Meede 2: elanike, ettevõtete ja asutuste valmiduse tõstmine ohuolukordadele ja õnnetustele reageerimisel					Meetme rakendamise korraldaja
Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks					Kommunaalamet
Riskianalüüsist tulenevalt ohualas elavate inimeste teavitamine infovoldikutega (teave ettevõtte kohta ning käitumisjuhised ohu korral)
Suurõnnetuse ohuga ettevõtete varustamine tänapäevaste häire- ja teavitussüsteemidega
Valmisoleku kujundamine vabatahtlike kaasamiseks suurõnnetuste tagajärgede likvideerimisse
Meede 3: õnnetustele reageerimise tagamine					Meetme rakendamise korraldaja