Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna arengukava 2009-2027 kinnitamine
Tallinna Linnavolikogu 19.06.2008 otsus number 129
Kehtetuks tunnistamine:01.01.2014
Redaktsiooni kehtivus:01.01.2011 - 01.01.2014

 Redaktsioonid

AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tvk o 12.12.2013 nr 189, jõusutmine 01.01.2014

REDAKTSIOON:

Tvk o 09.09.2010 nr 193, jõustumine 01.01.2011,
lugeda euro kasutusele võtmisel õigusaktis märgitud kroonid eurodeks ümberarvestamise kursi alusel;
Tvk o 05.03.2009 nr 36

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

19. juuni 2008 nr 129

 

 

 

 

Tallinna arengukava 2009-2027 kinnitamine

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõike 7 alusel ja kooskõlas Tallinna põhimääruse § 26 lõike 1 punktiga 7 ja § 71 ning Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määruse nr 5 “Tallinna arengudokumentide menetlemise kord” § 13 lõikega 3,

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

     

1. Kinnitada 1. jaanuarist 2009 “Tallinna arengukava 2009-2027” vastavalt lisale.

2. “Tallinna arengukava 2009-2027” kavandatud tegevuste finantseerimine toimub vastavalt linnaeelarve võimalustele ja kooskõlas eelarvestrateegiaga.

3. Tunnistada 1. jaanuarist 2009 kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrus nr 53 “Tallinna arengukava 2006-2021”.

4. Tallinna Linnakantseleil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

6. Tallinna Linnavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna linna ametiasutustele.

7. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


 

Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008
otsuse nr 129
LISA

 

TALLINNA ARENGUKAVA 2009-2027

 

 

 

Sisukord

 

1.    Sissejuhatus. 4

2.    Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia “Tallinn 2025” kontekstis. 5

2.1      Rahvastiku areng. 6

Vajadused ja nende täitmise võimalused arengustrateegia “Tallinn 2025” kontekstis  7

2.2      Majandusareng. 9

Vajadused ja nende saavutamise võimalused arengustrateegia “Tallinn 2025” kontekstis. 12

2.3      Sotsiaal-kultuuriline areng. 14

Vajadused ja nende saavutamise võimalused arengustrateegia “Tallinn 2025” kontekstis. 15

3.    Tallinna arenguvisioon. 17

4.    Tallinna arendamise põhimõtted. 18

5.    Tallinna arengu mudel 18

6.    Arendustegevuse eesmärgid, tulemusnäitajad, meetmed ja peamised tegevused  21

7.    Välisinvesteeringute kaasamine. 56

8.    Arengukavas püstitatud peaeesmärkide elluviimisega seotud peamised riskid ja nende maandamise võimalused. 63

9.    Arengukava ajakohastamine. 65

Kasutatud materjalid. 66

Lisa 1. Arengukava koostamise töögrupid. 68

 

Joonis 1. Tallinna arendamise mudel 5

Joonis 2. Kesksed arengusuunad ja lahendused arengustrateegia “Tallinn 2025” elluviimisel 5

Joonis 3. Tallinna elanikkonna loomulik iive 2003–2008 (Rahvastikuregister 2008) 6

Joonis 4. Tallinna rahvastiku soolis-vanuseline struktuur 2008. aastal (Rahvastikuregister) ning prognoos 2025. aastaks (Tammaru 2004) 7

Joonis 5. Majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv 100 inimese kohta (ESA statistiline profiil) 9

Joonis 6. Vähemalt 20 töötajaga ettevõtete  investeeringud põhivarasse (tuhandetes kroonides) (ESA) 9

Joonis 7. 16–74-aastaste hõiveseisundi dünaamika Tallinnas (ESA) 9

Joonis 8. Hõivemuutus tegevusalade kaupa 2000–2007 (ESA) 10

Joonis 9. Keskmise brutokuupalga muutus 2000–2006 (ESA) 10

Joonis 10. Kasutusse lubatud eluruumide arv 2000–2007 (ESA) 10

Joonis 11. Kasutusse lubatud eluruumid Tallinnas 2003–2007 (Ehitisregister) 11

Joonis 12. Kasutusse lubatud eluruumid teistes Harjumaa omavalitsusüksustes 2003–2007 (Ehitisregister) 11

Joonis 13. Kinnisvara hind ja brutopalk Tallinnas 2000–2007 (ESA) 11

Joonis 14. Põhiline töölemineku viis. 12

Joonis 15. Sõitude arv ja liinide pikkus Tallinna ühistranspordis 2000–2007 (Tallinna Linnavalitsus) 12

Joonis 16. Tallinnaga seotud (12 kuu jooksul vähemalt korra kuus Tallinnas viibinud, st mitte turistid ega juhukülastajad) inimeste osakaal (Ahas, R., Jauhiainen, J. jt, 2007, lk 154) 14

Joonis 17. Perekonna sissetulekust sõltuvad ja sõltumatud sotsiaaltoetused 2000–2007 (Tallinna Linnavalitsus) 15

Joonis 18. Registreeritud esmaste haigusjuhtude arv vs tallinlaste enesehinnang terviseseisundile 2000–2006 (Tallinna Linnavalitsus) 15

Joonis 19. Tallinlase elu tahud ning neile vastavad linna arenguvaldkonnad  18

Joonis 20. Arendustegevuse eesmärgid. 19

Joonis 21. Tallinna arenguperspektiivid. 20

 

Tabel 1. Tallinna linnaosade elanike arv 2003–2008 (Rahvastikuregister 2008) 6

Tabel 2. Tallinna välisrahastusega projektid 78

 

 


1.   Sissejuhatus

Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise õiguslik alus on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille § 37 kohaselt peab igal kohalikul omavalitsusel olema arengukava. Arengukava ajaline ulatus peab seaduse kohaselt hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat või kohaliku omavalitsuse varaliste kohustuste perioodi. Tallinna linnal on rahalisi kohustusi aastani 2027, mistõttu hõlmab arengukava ajavahemiku 2009. kuni 2027. aastani. Arengukava tegevuskava on koostatud aastani 2013.

Tallinna arengukavas 2009-2027 on võetud aluseks Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 53 kehtestatud “Tallinna arengukavas 2006-2021” püstitatud eesmärgid. Arengukava kontseptuaalne osa põhineb strateegial “Tallinn 2025” (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004 määrusega nr 23). Veel võetakse arengukavas arvesse riigi pikaajalisi strateegilisi arengusuundi, Tallinna valdkondlikke ja linnaosade arengukavasid ning Tallinna linna eelarvestrateegia põhiseisukohti ja Tallinna üldplaneeringut. Seega on tegemist pealinna tulevikku vaatava integraalse strateegilise dokumendiga, mis esitab üldise lahenduse pealinna terviklikuks ja tasakaalustatud arenguks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on arengukava linna eelarve koostamise, investeeringute tegemise ning vajaduse korral laenude võtmise aluseks. Samas loob arengukava võimaluse sihiteadlikult kaasata Tallinna arengusse riigi, Euroopa Liidu, erasektori ja mittetulundussektori potentsiaali.

Tallinna arengukava muutmisel on pealinnale keskendumise kõrval võetud arvesse ka linnaregioonis toimuvaid protsesse, sest mitmed Tallinna tulevikulahendid saavad edukalt toimida vaid tänu naaberomavalitsuste koostööle ja ühistele investeeringutele sotsiaalsesse ja tehnilisse infrastruktuuri. Tallinna, pealinnaregiooni kohalike omavalitsuste ja riigi üksmeelne poliitika aitaks edukamalt täita arengukavas seatud ülesandeid, mis lõppkokkuvõttes on suunatud Tallinna kui maakonnakeskuse ja Eesti pealinna elanike heaolu tagamisele ning konkurentsivõime suurendamisele globaalses mastaabis[1].

Seetõttu on tähtis, et arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamist toetab ka riik, näiteks üleriigilise tähtsusega objektide finantseerimisega kaasrahastamise põhimõttel.

Arengukava koosneb sissejuhatusest, Tallinna arengu ülesandeid ja valikuid esitavast lühikäsitlusest, Tallinna visiooni ja juhtimise põhimõtete sõnastusest ning tegevuskava osast. Tegevuskava esitab kuus peaeesmärki, alleesmärgid, nende saavutamise meetmed ja tulemusnäitajad ning tegevuste loendid aastateks 2009-2012. Arengukava elluviimiseks on koostatud rahastamise vajaduste hinnangud. Eraldi osana esitatakse arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise riskid ja nende maandamise võimalused. Töö lõpus on nimekiri arengukava koostamisel kasutatud materjalidest ja ülevaade töörühmadest.

Arengukavas on tehtud muudatusi (sh seoses taotlusega siduda strateegia “Tallinn 2025” suunised majandus-, loodus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonda ning linnaruumi käsitlevate arengukavade ja planeeringutega), et kujundada linna juhtimiseks terviklik arengudokumentide süsteemi alus. Teiseks, arengukava osana koostati neljaaastast perioodi hõlmav tegevuskava, milles loodi seosed Tallinna linna eelarvega, konkretiseerides tegevuskava meetmeid. Kolmandaks, arengukavasse lisati selle elluviimise riskide käsitlus ja nende maandamise võimalused. Tallinna arengukava 2009-2027 seoseid teiste kesksete linna arengudokumentidega ning arengukava osasid siduvat loogikat kirjeldab kokkuvõtlikult joonis 1.

 

Joonis 1. Tallinna arendamise mudel

Tallinna arengukavas 2009-2027 püstitatud eesmärke viivad ellu Tallinna linnavalitsus, ametid ja linnaosade valitsused ning nende hallatavad asutused, linna asutatud ja linna osalusega ettevõtted ning koostööpartnerid. Kuna Tallinna mõjuala ulatub pealinna halduspiirist oluliselt kaugemale, tuleb arengukava täitmisel tõhustada piiriülest koostööd, ennekõike Harjumaal ja Soome pealinnaregiooni Uusimaa suunal.

Arengukava muudeti linnaametnike, linnavolikogu liikmete ja huvigruppide koostöös. Tulenevalt arengukava peaeesmärkidest moodustati kuus töörühma:

1.    elukeskkond;

2.    ettevõtlus;

3.    haridus, noorsootöö ja sport;

4.    kultuur ja turism;

5.    sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja turvalisus;

6.    linnajuhtimine.

Arengukava muutmisel oli oluline koht linnaametite ja töörühmade sisenditel. Arengukava muutmise käigus toimus rohkem kui 20 seminari, rühmatööd ja arutelu. Organisatsioonilisi tegevusi koordineeris Tallinna Linnakantselei arenguteenistuse arengukavade osakond. Arengukava muutmise sisulist tööd nõustas konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia juhtivkonsultant Rivo Noorkõiv, analüütilist osa toetas Veiko Sepp. Olulise panuse arengukava valmimisse andsid töörühmade liikmed (lisa lisa 1). Arengukava koostamisel kasutati ka ideid, mis on esitatud Tallinna linna arengut kujundavates dokumentides – valdkondlikes ja linnaosade arengukavades ning Tallinna üldplaneeringus. Täname kõiki, kes oma mõtete ja tegevusega aitasid kaasa arengukava uuendamisele.

2.   Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia “Tallinn 2025” kontekstis

Järgnevas analüütilises osas antakse ülevaade olulisematest Tallinna linna arengut mõjutanud ja mõjutavatest suundumustest. Vaatluse all on kesksed arengusuunad: rahvastiku areng, majandusareng ja sotsiaal-kultuuriline areng. Arengusuuna iseloomust lähtuvalt tuuakse välja peamised arendustegevused ning üldised lahendusvõimalused, mis võimaldaksid ülesandeid arengustrateegia “Tallinn 2025” eesmärkide suunas liikudes parimal viisil täita.

 

Joonis 2. Kesksed arengusuunad ja lahendused arengustrateegia “Tallinn 2025” elluviimisel

2.1  Rahvastiku areng

Tallinn on Eesti suurima elanikkonnaga linn. Rahvastikuregistri andmetel elas 2008. aasta alguses pealinnas u 401 500 inimest, mis on 30% Eesti elanikkonnast. Tallinna rahvaarv ületab Eesti suuruselt järgmise linna Tartu elanike arvu neli korda, kuid Läänemere piirkonna riikide pealinnadest on Tallinn väikseim. Regiooni suurima linna Peterburi elanikkond on üle kümne korra suurem kui Tallinnal. Ka rahvastiku tiheduselt – 2500 inimest km² kohta – jääb Tallinn oluliselt alla enamiku Euroopa riikide pealinnadele.

Kui 1990. aastaid iseloomustas Tallinna elanikkonna märkimisväärne vähenemine, siis 2000. aastate jooksul on linna elanike arv olnud enam-vähem stabiilne ja hakanud isegi kasvama. Linnaosade lõikes on elanikkond aastatel 2004-2008 püsinud suhteliselt muutumatu, välja arvatud kiire kasv väikseima rahvaarvuga Pirita linnaosas. Rahvaarv on veidi vähenenud üksnes Põhja-Tallinnas ja Mustamäel.

Tabel 1. Tallinna linnaosade elanike arv 2003-2008 (Rahvastikuregister 2008)

 

2004

2005

2006

2007

2008

Muutus

2004-2008 (2004 - 100%)

Tallinn

392 306

401 502

403 505

399 096

401 372

102

Haabersti

37 187

38 267

38 968

38 956

39 587

106

Kesklinn

44 205

45 652

46 180

46 041

47 671

108

Kristiine

29 424

29 908

29 816

29 511

29 478

100

Lasnamäe

112 368

114 440

114 142

112 306

112 001

100

Mustamäe

64 918

65 837

65 692

64 500

64 243

99

Nõmme

37 772

39 102

39 436

38 856

38 725

103

Pirita

10 388

11 299

12 277

13 235

14 039

135

Põhja-Tallinn

56 044

56 997

56 994

55 691

55 628

 

99

Tallinna elanikkond on paljurahvuseline. Elanikest 52% (209 800) on eestlased. Järgnevad venelased (38%), ukrainlased (4%) ja teised rahvused. Linnaosadest on eestlaste osatähtsus suurim Nõmmel, Pirital, Kristiines ja kesklinnas.

Iive on Tallinnas muutunud positiivseks alates 2005. aastast, valdavalt sündimuse kasvu tõttu. Kui 2004. aastal sündis Tallinnas vähem kui 4000 last, siis 2007. aastal sündis juba ligi 5500 last.

 

Joonis 3. Tallinna elanikkonna loomulik iive 2003-2008 (Rahvastikuregister 2008)

Rände mõju elanike arvule ja elanikkonna struktuurile on seotud ennekõike Eesti 1980. aastate suurte põlvkondade asumisega pealinna õppima ja tööle. Noorte sisseränne on suurendanud nooremate vanuserühmade osakaalu linna rahvastikus ning loonud soodsa pinnase sündimuse kasvuks ja iibetrendi pöördumiseks positiivses suunas.

Seda trendi on hakanud murendama tööikka jõudvate noorte arvu järsk vähenemine, mis tuleneb 1990. aastate madalast sündimusest, ja Tallinna valglinnastumine. Kui esimene muutus on iseloomulik Eestile tervikuna, siis teisega seostub pealinna elanike väljaränne eelkõige oma vahetusse naabrusesse Harjumaal. Nn kuldse ringi omavalitsusüksusi (Viimsi, Rae, Kiili, Saku, Saue ja Harku vallad) eelistavad keskealised keskklassi kuuluvad inimesed, kellest rohkem kui pooltel on kõrgharidus, kes töötavad hästi tasustatud töökohtadel ja on olulised maksumaksjad. Kuigi geograafiliselt on tegemist ennekõike Tallinna kesklinnast u 20 km raadiusse[2] jäävate aladega, on valglinnastumise mõju Tallinna arengule märkimisväärne[3].

Kuigi praegu on Tallinnas kõige arvukamad nooremad tööealised vanuserühmad, ootab elanikkonda rahvastikuprognoosi alusel suure tõenäosusega ees vananemine. Kui Tallinn ei suuda kompenseerida tööturule sisenevate noorte arvu märgatavat vähenemist ning senise ja jätkuda võiva valglinnastumise mõjusid, siis võib elanike arv prognoosi kohaselt aastaks 2025 langeda u 360 000ni ning elanikkonna vanuseline koosseis kujuneda praegusega võrreldes hoopis teiseks. Laste ja tööealiste arv väheneb ning pensioniealiste osakaal kasvab. Et analoogne areng toimub tõenäoliselt kogu Eestis, siis väheneb pealinna potentsiaal täiendada ka edaspidi oma elanikkonda teiste Eesti regioonide arvelt õpi-, elamis- ja töörändega. Seega sõltub pealinna rahvastiku arv tulevikus varasemast enam sündimusest[4], mida omakorda piirab rahvastikustruktuuri muutus. Täpsemate rahvastikuprognooside tegemiseks on oluline, et pealinnas elavad inimesed registreeriksid ennast rahvastikuregistris. Tallinna arengu huvides on elanikkonna stabiilne areng ning rahvastikutaaste.

 

Joonis 4. Tallinna rahvastiku soolis-vanuseline struktuur 2008. aastal (Rahvastiku­register) ning prognoos 2025. aastaks (Tammaru 2004)

Eesti-sisese sisserände alternatiiviks on riikidevaheline migratsioon. Praegu ja eeldatavasti ka lähitulevikus kaotab Tallinn sarnaselt kogu Eestiga pigem tööealisi elanikke teistele, eelkõige kõrgema palgatasemega riikidele. See, kas linna elanikkond kasvab tulevikus rahvusvaheliste migratsiooniprotsesside tulemusena, sõltub asjaomastest riiklikest regulatsioonidest ning Eesti kui töö- ja elukeskkonna atraktiivsuse kasvust. Esmasteks poliitilisteks võtmeküsimusteks on, millist avatuse määra üleilmastuvale tööturule peetakse linna arengule soodsaimaks ning millistele elanike- ja tööjõurühmadele migratsioonipoliitika suunatakse. Sellest lähtuvalt on võimalik kujundada linna seisukohad riigi rahvastikupoliitika osas ning oma arenguhuvidest lähtudes riigiga koostööd teha.

Vajadused ja nende täitmise võimalused arengustrateegia “Tallinn 2025” kontekstis

Tulenevalt Tallinna rahvaarvu säilitamise vajadusest ja konkureerimisest lähivaldadega on oluline mitmekesistada Tallinna elukeskkonda. Tallinna rahvaarvu kahanemist on ainuvõimalik piirata linlaste elukvaliteedi parandamise teel. Ennekõike tähendab see veelgi suurema tähelepanu pööramist elanike mitmekesistele vajadustele ja soovidele – parema töö- ja ettevõtluskeskkonna loomine, paindlik ja eluasemete mitmekesisust soosiv eluasemepoliitika, kvaliteetsemad ja mitmekesisemad teenused ning inimsõbralik elukeskkond.

Kuna tööjõu rahvusvaheline rändesaldo on negatiivne, tuleb Tallinnal jätkuvalt parandada linna elu- ja ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet võrrelduna Euroopa teiste riikide ja linnadega. Tööjõu sisserändega kaasnevate probleemide vältimiseks tuleb tagada eelkõige sotsiaal- ja haridusasutuste valmisolek uusimmigrante lõimida ja nende inimeste soovi korral ka naturaliseerida.

Linna elanikkonna vananemise ja vähenemise tendents tähendab, et maksumaksjate arv võib väheneda ja paratamatult kasvab majanduslik surve linnaeelarvele. Seega on sama või parema elustandardi saavutamiseks hädavajalik suurendada tööturule jäävate elanike tööviljakust. Selle eelduseks on ettevõtluse strukturaalsed muutused, mille eesmärk on suurendada produktiivsust ja saavutada suurem kasum. Linna ettevõtluspoliitika peab sellesuunalisi muutusi soodustama.

Elanikkonna vananemine suurendab vajadust pakkuda eakatele suunatud isetegevusvõimalusi ja toetust toimetulekuks. Vajaduse korral tuleb eakale tagada koht päevakeskuses või hooldekodus.

Pidevalt tuleb ümber korraldada linna lasteasutuste ja koolide võrku. Elanikkonna rahvuslik koosseis, hariduskorralduse muutused (eelkõige vene õppekeelega gümnaasiumide üleminek osalisele eestikeelsele õppele) ning teisest rahvusest laste ja lapsevanemate koolivalikute prognoosimatus muudavad linna hariduspoliitika kavandamise ja elluviimise komplitseerituks.

Kuna paljud Tallinnas töötavad inimesed elavad pealinnalähedastes asulates, peab transpordi infrastruktuur toimima linnastupõhiselt. Linna arendamisel tuleb luua eeldusi transpordikoormuse vähendamiseks või vähemalt selle kasvu pidurdamiseks. Siin jagunevad võimalused kaheks. Esiteks, kvaliteetsete ja lapsesõbralike elamualade arendamine kesklinna ärikvartalite läheduses võimaldab sulandada tööd ja igapäevast elu väiksemas ruumiühikus, hoida kvalifitseeritud tööjõudu ja peatada noorte ümberasumist Tallinna tagamaale. Muuhulgas tuleb Tallinna eri piirkondades luua võimalusi ka pere-, kaksik- ja ridaelamute ehitamiseks, et pakkuda linnas kodu loomise võimalust ka neile, kes eelistavad privaatsemat elukeskkonda. Kindlasti tuleb panustada linnaruumi kvaliteetsele tihendamisele kesklinna ja suurte kortermajade rajoonide vahevööndis. Liiklemisprobleemide leevendamiseks ja elanike aja säästmiseks on otstarbekas hajutada äri- ja ettevõtlusalad kesklinna piirkonnast välja ning kujundada uued ärikvartalid teistesse linnaosadesse, linnasiseste või -väliste magistraal(ring)teede lähedusse. Kuna jõukamad tallinlased asuvad sageli elama linnalähedastesse valdadesse, tuleb kultuuri arendamisel kasutada Tallinnas kahesugust poliitikat. Esiteks on valglinnastunud piirkondade elanikud jätkuvalt (potentsiaalsed) Tallinnas pakutavate kultuuri- ja meelelahutusteenuste tarbijad ning see seob pealinna ja tagamaad ühtseks linnastuks. Kuigi teenuste ja ürituste sisu ning mitmekesisuse poolest ei suuda vallad Tallinnaga konkureerida, on Tallinna konkurentsinõrkus teenuste halvem kättesaadavus linnalähedaste valdade elanikele. Et muuta teenused logistiliselt kättesaadavamaks, tuleb parandada (ühis)transpordiühendust ja parkimisvõimalusi, laiendada “Pargi ja reisi” süsteemi ning ühispileti kasutamist. Linnastu elanike isetegevusvõimaluste ja rahvaürituste korraldamisel on otstarbekam aga lokaalsem lähenemine: elanikel peaks olema võimalik üritustel osaleda ja tegutseda võimalikult kodu lähedal, see tugevdaks ka kohalikku (linnaosa) identiteeti.

Linna elanikkonna rahvuslik mitmekesisus tähendab, et linn peab suutma luua eri rahvuste esindajatele võimalused oma kultuuri edendada. Paljurahvuselisus on ressurss, mida tuleks märksa tõhusamalt kasutada nii linna elanikkonna kultuuritarbimise ja isetegevuse võimaluste mitmekesistamisel kui ka turismi edendamisel.

2.2  Majandusareng

Tallinn ja teised Harjumaa omavalitsusüksused moodustavad Eesti võimsaima majandusregiooni, millel tuleb konkureerida kogu Läänemere majandusruumis. Tallinnas on ettevõtlusregistri andmetel enam kui 25 000 majanduslikult aktiivset ettevõtet. Ettevõtlusaktiivsus on pealinnas 7,9 majanduslikult aktiivset ettevõtet 100 elaniku kohta. Kuigi see on jätkuvalt kõrgem kui mujal Eestis (5,3), tuleb silmas pidada, et Tallinna majanduslik areng sõltub ennekõike sellest, kui hästi ettevõtted rahvusvahelises konkurentsis toime tulevad ning loovad ja realiseerivad koostöösidemeid.

 

Joonis 5. Majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv 100 inimese kohta (ESA statistiline profiil)

Ettevõtluse struktuuris domineerivad kaubandus- ning äriettevõtted, kumbki moodustas 2006. aastal ligi 1/3 kõigist ettevõtetest. Olulise osa majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest moodustavad veonduse, laonduse ja side (9,9%), ehituse (8,6%) ja töötleva tööstuse ettevõtted (8,1%). Võrrelduna 2003. aastaga vähenes Tallinnas kaubanduse, veonduse ja töötleva tööstuse ettevõtete osakaal.

Tallinnas asuvate (üle 20 töötajaga) ettevõtete müügitulu moodustas 2006. aastal 220 miljardit krooni, mis oli 59,3% kõigi Eesti ettevõtete müügitulust (ESA). Tallinnas asuvate ettevõtete müügitulu osakaal on viimase nelja aasta jooksul protsendipunkti võrra kasvanud ja ettevõtete ärikasum moodustas 2006. a 58,9%. Kuna valdav on väikeettevõtlus, siis on ettevõtete konkurentsieeliseks paindlik reageerimine turul toimuvale.

Tallinn on ka peamine välisinvesteeringute sihtala. Tallinna on tulnud ligikaudu 4/5 Eestisse tehtud otseinvesteeringutest. Tallinnas asuvate ettevõtete investeeringud põhivarasse moodustasid 2006. aastal 51,1% kõigi Eesti ettevõtete asjaomastest investeeringutest, kusjuures Tallinna osakaal on viimastel aastatel vähesel määral langenud.

 

Joonis 6. Vähemalt 20 töötajaga ettevõtete  investeeringud põhivarasse (tuhandetes kroonides) (ESA)

Märkimisväärne on Tallinnas asuvate ettevõtete arengu- ja uuringukulude osakaal kõigist Eesti ettevõtete asjaomastest kulutustest. Nimetatud kulud kasvasid 2000. aasta 65%lt 81%ni 2006. aastal. Kuivõrd arengu- ja uuringukulude absoluutmahud on jätkuvalt tagasihoidlikud – 2006. aastal Eesti ettevõtetel kokku 560 miljonit (1,2% tööjõukuludega võrreldes) –, siis annab see tunnistust pigem ülejäänud Eesti piirkondade ettevõtluse vähesest kui Tallinna ettevõtluse suurest teadmistepõhisusest.

Viimastel aastatel on püsivalt kasvanud hõivatute arv, seda on soodustanud ka töötute arvu langus. Tähelepanuväärne on, et tööhõive määr on Tallinnas oluliselt kõrgem Eesti keskmisest ja seda tõsta oleks väga raske.

 

Joonis 7. 16-74-aastaste hõiveseisundi dünaamika Tallinnas (ESA)

Tallinna hõivestruktuur on teinud läbi olulisi muutusi alates 2000. aastast. Töötlevas tööstuses on töötajate arv langenud. Kasvanud on töökohtade arv ennekõike hulgi- ja jaekaubanduses, finantsvahenduses, kinnisvaraarenduses ja äriteeninduses, samuti hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Suhteliselt odava tööjõuga majandusmudeli ammendumine Eestis tähendab, et struktuurimuutused on majandusarengu jätkumiseks möödapääsmatud.

 

Joonis 8. Hõivemuutus tegevusalade kaupa 2000–2007 (ESA)     

Ettevõtluse arengu, tööhõive suurenemise ja struktuuri muutusega paralleelselt on kiiresti kasvanud ka elanike sissetulekud. Perioodil 2000-2006 on need kahekordistunud. Tallinna elanike brutopalk edestab Eesti keskmist taset, kuid suhteline vahe on aastate jooksul mõnevõrra vähenenud. Põhjamaade keskmisest palgatasemest jäävad Tallinna palgad aga kaugele. Seega on konkurentsivõime parandamiseks tööturul hädavajalik töö tootlikkuse oluline suurendamine. See omakorda eeldab tõsiseid majanduse ja ettevõtluse struktuuri muudatusi koos seda võimaldava tööjõu kvaliteedi arenguga.

 

Joonis 9. Keskmise brutokuupalga muutus 2000-2006 (ESA)

2000. aastate majanduselu kõige silmapaistvam sektor on olnud ehitus- ja kinnisvarasektor. Viimase kümne aasta jooksul on Tallinna linnaruum muutunud atraktiivsemaks tänu paljude uusehitiste rajamisele (pangad, kaubanduskeskused, büroohooned, korterelamud, vabaajakeskused, spordirajatised ja kultuuriobjektid), Tallinna äripiirkonna väljaarendamisele ning vanade majade korrastamisele ja renoveerimisele. Kasvanud on maakasutuse intensiivsus kesklinnas ja peamiste linnasiseste magistraalide vööndites. Samas on linnaruumis ulatuslikke maa-alasid, mis on siiani alakasutatud ja heakorrastamata. Tallinnal tuleb jätkuvalt teha jõupingutusi, et saada riigilt maid munitsipaalomandisse ning hoogustada vabade maade kasutuselevõttu.

Märkimisväärselt on linna ilmet, elanike liikumist ja ligipääsu parandanud infrastruktuuride korrastamine ja uute tänavate ehitamine, näiteks Tartu maantee läbimurre. Hoolimata infrastruktuuri rajamisest ja investeeringutest, mille eesmärk on parandada linnaruumi kättesaadavust, on tööstus- ja laomajandusettevõtted liikunud linnast välja. Koos sellega on lähivaldadesse kolinud ka suur hulk väiksemat kvalifikatsiooni nõudvaid ja odavamaid (tootmis)töökohti. Kui Tallinna osaks jäävad kallid töökohad, siis peab ka inimressurss nende muutustega kaasa minema ning selle eelduseks on kvaliteetse tööjõu ettevalmistamine.

Ka eluasemeturul on toimunud kiired muutused. Elamispindade arvu suhteline kasv on Tallinnas jäänud madalamale tasemele võrreldes muu Harjumaaga, eriti Tallinnaga piirnevate valdadega, nagu Viimsi, Harku ja Rae vald. Kiire kasvu valdades on tinginud suhteliselt odav maa, paindlik planeerimispoliitika ning asjaolu, et oluline osa elanikkonnast väärtustab privaatsust ja looduslähedust. Samas on tähelepanuväärne, et valdav osa uusasumitest on koondunud eelkõige Tallinna linnapiiri vahetusse lähedusse ja rannikualale, kus maa kõrge hinna tõttu on kerkinud ka paljukorteriliste elamutega uusasumeid.

 

Joonis 10. Kasutusse lubatud eluruumide arv 2000–2007 (ESA)

Absoluutarvudes on uusi eluruume viimastel aastatel lisandunud Tallinna siiski rohkem kui teistesse Harjumaa omavalitsusüksustesse kokku. Tallinna ja ülejäänud Harjumaa märkimisväärne erinevus seisneb lisandunud eluruumide suuruses. Kui Tallinnas on valdav osa uutest elamispindadest 3-toalised või väiksemad, siis mujal Harjumaal moodustavad ligi poole uutest elamispindadest 4 ja enama toaga eluruumid. Ka üldarvult on väljaspool Tallinna ehitatud suuremaid, lastega peredele sobivamaid eluruume rohkem kui Tallinnas. Seejuures on väiksemate korterite osakaal teistes Harjumaa omavalitsusüksustes tõusnud olulisele kohale alles viimastel, kinnisvarabuumi aastatel.

 

Joonis 11. Kasutusse lubatud eluruumid Tallinnas 2003–2007 (Ehitisregister)

 

Joonis 12. Kasutusse lubatud eluruumid teistes Harjumaa omavalitsusüksustes 2003–2007 (Ehitisregister)

Koos elamuehituse kiire kasvuga tõusid kuni 2007. a alguseni hüppeliselt ka kinnisvarahinnad, edestades oluliselt palga kasvu. 2008. a alguses aga ületab pakkumine kinnisvaraturul oluliselt nõudlust ning kinnisvarahindu on mõningal määral alandatud. Eriti oluliselt on kahanev nõudlus mõjutanud just viimaste aastate suure ülepakkumisega kinnisvaraprojekte linna lähivaldades, vähem aga kvaliteetseid hea asukohaga elamispindasid Tallinnas.

 

Joonis 13. Kinnisvara hind ja brutopalk Tallinnas 2000–2007 (ESA)

Elamuturu nõudluse puhul tuleb Eestis arvestada asjaolu, et vajadus uute elamispindade järele on jätkuvalt suur, kuivõrd praegu on elamispinda Eestis inimese kohta ligikaudu kaks korda vähem kui arenenumates Euroopa riikides. Peamiseks piiranguks on aga elanike madalamad sissetulekud võrrelduna Lääne- ja Põhja-Euroopaga ning laenude halvenenud kättesaadavus ja kasvanud hind. Niisiis on elamispinna vajaduse potentsiaal sisemiste kriteeriumide alusel Tallinnas jätkuvalt suur. Kuna valikul peetakse oluliseks eelkõige asukohta, sotsiaalse infrastruktuuri kättesaadavust, ümbritseva elukeskkonna esteetilist väärtust ja turvalisust, siis tuleb ka Tallinnal pingutada eriilmelise ja valikuid pakkuva elukeskkonna loomisel.

Elu- ja töökohtade muutused ning maakasutuse funktsioonide areng on toonud kaasa olulisi ümberkorraldusi ka elanike senistes liikumissuundades. Kogu liikumiskeskkond nõuab läbivaatamist. Juba praegu võib täheldada, et Tallinn on väga oluline töötamiskoht kõikidele eeslinlastele. Analüüs on selgitanud, et Tallinna tagamaalt pendeldab iga päev linna tööle 38 500 ja Tallinnast tagamaale regulaarselt 20 100 inimest. Tallinna tagamaa nn kuldse ringi valdades paikneb 87% uutest elamutest[5]. Viimase 10 aasta jooksul on linnapiiri ületavad liiklusvood enam kui kahekordistunud ja jõudnud ligikaudu 250 000 sõidukini ööpäevas. Liiklusintensiivsuse kasvu tõttu on vähenenud sõidukite keskmine liikumiskiirus linnas. Probleeme põhjustab ka Tallinnast välja kolinud ettevõtete töötajate transport, kuna ühistranspordi korraldamine elamupiirkondadest linnalähedastele tööstusaladele on keeruline ning ettevõtted on sunnitud töötajate veoks kasutama oma transporti.

Tallinna ja lähivaldade elanike tööle liikumise viisides esineb mõningaid erinevusi. Tallinnas kasutab tööle minekuks põhiliselt ühistransporti 43% elanikest, lähivaldades aga vaid 23%. Vastupidine on olukord aga isikliku auto kasutuses – tallinlastest sõidab autoga tööle 28%, lähivaldade elanikest aga 42%. Üheks põhjuseks on kindlasti Tallinna ühistranspordivõrgu oluliselt parem toimimine võrrelduna vallasisese või valdade ja Tallinna vahelise ühistranspordiga.

 

Joonis 14. Põhiline töölemineku viis

Tallinna ühistranspordiliinide pikkus on viimastel aastatel püsinud üsna samal tasemel, ühissõidukis tehtud sõitude arv on aga kasvanud.

 

Joonis 15. Sõitude arv ja liinide pikkus Tallinna ühistranspordis 2000–2007 (Tallinna Linnavalitsus)

Tallinna ja lähivaldade puhul ei võimalda ühistransport üksnes töö- ja elukoha vahel liikuda, vaid tagab ka linnaruumi kättesaadavuse vaba aja veetmiseks ning täidab muid elanike vajadusi. Paljudele eeslinnadesse kolinud peredele on Tallinna infrastruktuur ja teenused jätkuvalt elutähtsad. Seetõttu ongi linnalähedased korterid hinnas. Pigem jätkavad inimesed linlikku elulaadi harjumuspärastes tingimustes linnapiiril kui Tallinnast kaugemal enam privaatsust pakkuvates eramutes. Elukohavalikut mõjutavad ka liikumisvajadusest tingitud logistilised probleemid, kuna ühistranspordiühendus on linnapiirile lähedal olevates asulates ja asumites mõneti parem.

Vajadused ja nende saavutamise võimalused arengustrateegia “Tallinn 2025” kontekstis

Majanduslik areng ja kasv kajastuvad otseselt nii riigieelarve kaudu linnaeelarvesse jaotatavas tulumaksus kui ka riigi võimekuses toetada kohalikke investeeringuid. Tulude suurus määrab linna võime parandada linnas elukvaliteeti, osutada avalikke teenuseid ning muuta linn elanikele ja investoritele eri viisidel atraktiivseks. Majanduskasvust olenevad linnaelanike soovid elukoha valikul. Kui muutuvad tarbimiseelistused, muutuvad ka kohaliku omavalitsuse teenustele ja arendustegevusele esitatavad nõudmised. Kasvava majanduse korral kasvavad ka elanike ootused avalike teenuste ja linnakeskkonna arengu osas, probleemid majandusarengus suurendavad aga vajadust avaliku sektori toetuste järele.

Struktuurimuutuste vajadus majanduses eeldab linna ettevõtluspoliitikalt nii ettevõtjate ümberorienteerumise soodustamist uuenduslikele, teadmistemahukatele ja enam lisandväärtust loovatele töökohtadele kui ka tööjõu paindliku täiendus- ja ümberõppe võimalusi. Veelgi olulisem on luua ettevõtluskeskkond, mida iseloomustab tööturu paindlikkus ning töövõtjate valmisolek muutusteks ja riskiks luua oma ettevõte. Innovatiivsete algatuste elluviimiseks on oluline toetada ettevõtlusinkubaatorite tegevust, sh loomeinkubaatoreid. Linnakeskkonna väärtuse suurendamise eeldus on teadmistemahuka tööhõive suurendamine, elu- ja töökohtade tasakaalustatud paigutus ning linnaruumi võimalikult hea ja ökonoomne kättesaadavus eri transpordiliikide lõikes. Mobiilsus annab töötajatele võimaluse leida meelepärane töökoht ja ettevõtjatel tekib võimalus tööjõudu valida.

Majanduse struktuurimuutused eeldavad terviklikku, õppija ja ühiskonna vajadusi arvestavat haridussüsteemi, milles on tagatud sujuv üleminek ühelt haridustasemelt teisele. Järjest tähtsamaks muutub kvaliteetse täiskasvanute ümber- ja täiendusõppe võimalus, mis on töökohtade kiire vahetamise ning senisest suuremat sissetulekut pakkuvatele tegevusaladele ülemineku eeltingimus. Võtmesõnaks on koolide, linnavalitsuse, riigi ja ettevõtjate koostöö. Klastriarenduse seisukohalt on oluline ärisidemete laiendamine nii Läänemere piirkonnas kui ka üleilmses mastaabis, et realiseerida Tallinna eeldused klastrite arendamiseks kõrgtehnoloogilises tootmises, IKT, merenduse ja logistika, loomemajanduse ning biotehnoloogia valdkonnas. Tallinna konkurentsivõime suurendamise tingimusi on kindlasti tugeva positsiooni saavutamine rahvusvahelises tööjaotuses. Selle tarvis on oluline arendada unikaalseid piirkondlikke keskusi nagu Ülemiste City ja Tallink City ning ajakohastada Kopli poolsaare infrastruktuur koos rannaalade avamisega merele. Samas tuleb jälgida, et Tallinna vanalinna kui UNESCO maailmapärandi nimekirja objekti ei kahjustataks ning modernsed lahendused tugevdaksid Tallinna linnaruumi terviklikkust. Arvestada tuleb kõrghoonete paiknemise ja miljööväärtuslike alade jt teemaplaneeringutega. Parimate ruumi- ja arhitektuuriliste lahenduste saavutamiseks on oluline rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste korraldamine.

Majanduse struktuurinihke osa on ka odavuse kui turismi arengu eelduse vähenemine ning kaugemas perspektiivis kadumine. Seega on oluline turismitoodete ja -teeninduse kvaliteedi parandamine, uute toodete loomine ja aktiivne turundamine. Tallinn peaks kindlasti algatama ka linnakeskuse atraktiivsemaks muutmise programmi, sest enamik Tallinna turistidest on just kesklinnas pakutava kultuuri tarbijad. Tallinna atraktiivsuse huvides on Tallinna Linnahalli, Kultuurikatla rekonstrueerimine ning Kadrioru pargi, Tallinna Loomaaia ja Tallinna Botaanikaaia arendamine.

Maakasutus on intensiivistunud. Linnal tuleb ennetada eri kasutusfunktsioonide konflikte, mis lähemas või kaugemas perspektiivis võivad nõrgendada ettevõtete konkurentsivõimet (nt ärihoonete arendamine vanalinna kontakttsoonis vs vanalinn kui turismitoode). Maakasutuse intensiivistumine kujutab endast nii ohtu kui ka turismi edendamise võimalust. Vältima peab survet väljakujunenud turismiobjektidele ja puhkealadele. Teisest küljest tuleks uutes arendusprojektides näha ka võimalust kujundada arhitektuurseid huviväärsusi, nii üksikuid hooneid kui ka suuremaid piirkondi (nt rannaala). Arendustegevuse laiendamiseks on vajalik, et riik annaks senisega võrreldes suuremas ulatuses maad munitsipaalomandisse.

Et suurendada linna sisemist atraktiivsust ja muuta linn külalistele ligitõmbavamaks, tuleb tagada rannikualade, miljööväärtuslike alade säilimine ning platside ja parkide heakord, sh Vabaduse väljaku rekonstrueerimine. Linna huvides on Rohelise pealinna idee edasiarendamine.

Autostumise kasvu aeglustamiseks tuleb luua sõiduautode kasutamisega võrreldavad alternatiivsed liikumisviisid. Eriti oluline on parandada linnaruumi kättesaadavust ühistranspordi (sh rööbas­transpordi) ja kergliikluse osatähtsuse suurendamise teel. Trammiliikluse arendamine ja kiire ühendus Tallinna lennujaamaga aitavad luua parema liikluskeskkonna, mida tuleb käsitleda linnaruumi korraldamise ja eri transpordiliikide koos kasutamise kontekstis. Tuleb leida võimalus tõsta ühistranspordi kiirust ja ühistransporti arendada, sh rajada ühissõidukiradasid, laiendada “Pargi ja reisi” süsteemi ning arendada Tallinna ja Harjumaa ühtset piletisüsteemi.

Tallinna tänavavõrgu arendamise tähtis meetmekompleks on ida-läänesuunaliste magistraalteede rajamine. Teed kannavad tinglikke nimetusi Lõuna- ja Põhjaväil (koos Russalka eritasandilise ristmikuga). Magistraalteede rajamisel tuleb vältida nende ehitamist puhke- ja metsaaladele. Oluline on Tehnika-Veerenni-Filtri tänavate ühendustee ehitamise jätkamine ja Pärnu maantee rekonstrueerimine. Infrastruktuuri arengu seisukohalt on oluline Haabersti ristmiku ja Tallinna väikese ringtee väljaehitamine.

Tallinnale kui merelinnale on oluline sadama-ala arendamine, sh tuleb tagada sujuv juurdepääs linnas ja selle ümbruses paiknevatele sadamatele, luua parem jalgsiühendus reisisadamate ja linna vahel ning jätkata kergliiklusteede rajamist. Mereturismi arengu tarvis on vaja rekonstrueerida Aegna sadam ja Katariina kai ning korrastada Aegna saare rannad.

Tallinna arengu huvides on oluline korraldada ümber raudteetransport ja vähendada ohtlikke veoseid. Elulise tähtsusega on Ülemiste liiklussõlme väljaehitamine, nn Tallinna lõunavärava rajamine. Kavas on rekonstrueerida Pääsküla ja Nõmme raudteeülesõit ning Tondi eritasandiline ristmik.

Tallinna ja tagamaa koostöös tõusevad esile vajadus investeerida Tallinna sisse- ja väljasõiduteedesse, arendada säästvat mitmeliigilist transporti ja järgida kooskõlastatud eluasemepoliitikat, optimeerida haridusvõrk, edendada vaba aja veetmise ja puhkevõimalusi rohealadel, teha koostööd sise- ja välisturismi vallas jms. Vaba aja sisuka veetmise tarvis on vaja rekonstrueerida Kadrioru Kirdetiigi ümbruse veesüsteem ning Snelli tiigi ja pargi purskkaevud, ehitada Pirita rannakaitserajatised, arendada Pirita randa ning projekteerida ja rajada Pirita jõe maastikukaitsealale puhkekohad.

Tallinna ümbritseva tööstuspiirkonna haldamiseks on vaja rajada Tallinna ümbritsev magistraalteede võrgustik, mis lisaks autotranspordi liiklusvoogude sujuvale korraldamisele hõlmaks ka rongiliiklust. Tallinna raudtee ümbersõidutee rajamine võimaldab vähendada pealinna liikluskoormust ja välja viia ka keskkonnaohtlikud veosed.

Majanduse regionaalses arengus on Tallinn Eesti kontekstis väga konkurentsivõimeline majanduskeskus, kus paikneb valdav osa rahvusvaheliste ettevõtete peakorteritest. Tallinna logistiliselt keskse asendi säilimine ja tugevnemine sõltub eelkõige transpordi infrastruktuuri arengust kogu riigi territooriumil, see jääb aga linnavõimu otsesest tegevussfäärist välja. Samas on selge, et Tallinna huvides on muu Eesti kui Tallinna majandusliku, rahvastikulise ja sotsiaal-kultuurilise tagamaa areng ning kvaliteetne ühendus selle tagamaaga. See loob vajaduse formuleerida Tallinna ja teiste omavalitsusüksuste ühishuvid ja seista nende eest suhetes riigiga. Kindlasti on arendustegevuse keerukaks ülesandeks leida võimalused, mis annaksid Tallinnale suhtelisi konkurentsieeliseid võrrelduna Tallinnast suuremate pealinnade ja regionaalsete keskustega.

2.1  Sotsiaal-kultuuriline areng

Tallinna kui riigi suurima keskuse ja pealinna tähtsus teiste Eesti piirkondade elanikele on olnud kasvav. Tallinna mõjuala on kogu Eesti, linna lähiümbruse elanikest on üle 90% pealinnaga seotud, Kagu-Eestis kahaneb see 25%ni.

 

Joonis 16. Tallinnaga seotud (12 kuu jooksul vähemalt korra kuus Tallinnas viibinud, st mitte turistid ega juhukülastajad) inimeste osakaal (Ahas, R., Jauhiainen, J. jt, 2007, lk 154)

Mõningaid muutusi toob Tallinna kui keskuse rolli Eesti liitumine Schengeni ruumiga. See on loonud oluliselt paremad suhtlus- ja liikumisvõimalused eelkõige Lõuna-Eesti ning Balti riikide suurima linna Riia vahel. Kindlasti on Schengeni ruum lähendanud Tallinna teistele Euroopa pealinnadele ja keskustele ning vähendanud vahet nn vana ja uue Euroopa vahel. Tallinnale kujuneb proovikiviks Euroopa kultuuripealinna rolli täitmine 2011. aastal koos Turu linnaga.

Oluliseks sisemiseks sotsiaal-kultuuriliseks arenguks loob aluse tõsiasi, et täiskasvanuikka on jõudmas pärast üleminekuaega üles kasvanud põlvkond. Nende väärtushinnangute kujunemise keskkond on olnud eelnevatest oluliselt erinev. Erinevalt praegusest keskealiste põlvkonnast, kelle elulaad on valdavalt tarbimiskeskne ja individualistlik (karjääritegemine, hiline sünnitusiga, eramus elamise väärtustamine jne), on uue põlvkonna seas eeldatavasti enam neid, kes tunnevad muret ühiskonna järelkasvu ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse pärast. Tulenevalt põlvkondlikest muutustest ja üldisest traditsiooniliste väärtuste murenemisest üleilmastumise mõjul on selge, et linnaelu korraldamisel ja arendamisel tuleb järjest enam arvesse võtta elulaadide ja hoiakute ning nendega seotud nõudmiste mitmekesisust. Tallinna linna kontekstis on üks võtmeküsimusi rahvuspõhiste väärtushinnangute ja eneseväljendusviiside ühildamine ning tugeva kultuurilise ja sotsiaalse ühisosa edendamine. Muuhulgas mõjutab rahvuspõhine väärtushinnangute ja hoiakute erisus ka elamispindade turu suundumusi. Tallinna puhul on lähiaastatel oluline teema venekeelse elanikkonna käitumine elamispindade turul. Tallinna paneb proovile kasvav hulk nn uusimmigrante, kes rahvusvahelise kogemuse põhjal eelistavad elukohana just nimelt pealinna.

Sotsiaalne ebavõrdsus ei ole Eestis, sh Tallinnas, viimastel aastatel kasvanud, vaid pigem vähesel määral kahanenud. Sellest hoolimata on elanikkonna kihistumine võrrelduna näiteks Põhjamaade (pea)linnadega tugev. Eesti teiste piirkondadega võrreldes on Tallinnas vaesuspiirist allpool elavaid inimesi märkimisväärselt vähem ning suurem on ka elanike keskmine sissetulek. Tallinna sotsiaalkaitse süsteem ongi arenenud selles suunas, et kiiresti on kasvanud sissetulekutest sõltumatute toetuste mahud, samas kui sissetulekutest sõltuvate toetuste mahud on jäänud sisuliselt samaks.

 

Joonis 17. Perekonna sissetulekust sõltuvad ja sõltumatud sotsiaaltoetused 2000–2007 (Tallinna Linnavalitsus)

Tallinlastel on tervise enesehinnang ajavahemikus 1990-2004 tõusnud oluliselt kõikide 16-64-aastaste seas ning 11- ja 13-aastaste vanuserühmades. Erineva haridustasemega rühmade subjektiivse tervisehinnangu analüüsimisel ilmneb, et kõrgema haridustasemega inimeste subjektiivne tervisehinnang on oluliselt kõrgem nii naiste kui ka meeste seas. Paralleelselt positiivsete hinnangute kasvuga kasvab ka haigusjuhtude arv. Sarnaselt kogu Eestiga jääb tallinlaste keskmine oodatav eluiga jätkuvalt väga oluliselt alla Euroopa, eriti Põhjamaade asjaomasele näitajale. Selle oluliseks põhjuseks on elanikkonna vähene terviseteadlikkus ja kõrge riskikäitumisega isikute suur osakaal.

 

Joonis 18. Registreeritud esmaste haigusjuhtude arv vs tallinlaste enesehinnang terviseseisundile 2000–2006 (Tallinna Linnavalitsus)

Vajadused ja nende saavutamise võimalused arengustrateegia “Tallinn 2025” kontekstis

Elulaadide ja väärtushinnangute mitmekesisus toob endaga kaasa teenuste ja toodete nõudluse mitmekesistumise. Nn pehmete väärtuste tähtsustumine loob vajaduse tutvustada vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid ja juurutada neid ettevõtetes, milles ka avalikul võimul on tähtis roll. Elulaadi ja väärtuste muutumine suurendab nõudlust kultuurilise isetegevuse ja eneseväljenduse võimaluste järele, kuid killustab korraldatavate ürituste osalejaskonda. Elanikkonna sotsiaalne kihistumine töötab samas suunas ja veelgi negatiivsemate tulemitega. Kihistumine on seotud nii kultuuri vastuvõtmise võime kui ka kultuurinõudlusega – mõlemad on vaesemates kihtides oluliselt väiksemad kui jõukamates. Seega sõltub kultuurielu rikkus ja mitmekesisus oluliselt majandus- ja sotsiaalpoliitika toimimisest. Ka rahvuspõhised väärtus- ja maitseerinevused killustavad kultuurielu, kuid tõhus lõimimispoliitika võimaldab nendega kultuurielu hoopis rikastada.

Materiaalsete väärtuste kõrval tuleks pöörata oluliselt enam tähelepanu elukvaliteedi linnaökoloogilistele aspektidele. Linna arendamise seisukohalt tähendab muutus ökoloogilisema elulaadi suunas liikumiskeskkonna, madaltiheda elamuehituse ja rohevõrgustiku eelisarendamist. See sisaldab näiteks ühissõidukiradade loomist, kombineeritud liiklemisviiside ja keskkonda säästvamate liikumislahenduste arendamist (trammiliikluse eelistamine bussile (nt trammitee rajamine Lasnamäele) ning investeeringuid energiasäästlikesse transpordilahendustesse). Samuti on oluline stimuleerida loodussäästlikku mõtlemist, väärtustada linnamiljööd ja kultuuripärandit, säästlikku energiatarbimist, rohevõrgustiku heakorrastamist ja väikevormide ning purskkaevude rajamist.

Sotsiaalse kihistumise senisel tasemel püsimine või süvenemine ohustab ettevõtluse struktuursete muutuste teostumist ning nõuab avalikult sektorilt (sh linnalt) ennetavat või rehabiliteerivat sekkumist. Peamine pikaajaline võimalus minimeerida kihistumist ja selle negatiivseid mõjusid ettevõtlusele on tõhus ja ühiskonna lõimitust toetav haridussüsteem. Riskirühmadele mõeldud tugiteenustega aitab võrdseid võimalusi pakkuv haridussüsteem vähendada ka sotsiaalset kihistumist. Seoses elamuehitusprogrammi “5000 eluaset Tallinnasse” (sundüürnikud, hädasti eluruume vajavad isikud)  lõpulejõudmisega on oluline Tallinna teise elamuehitusprogrammi käivitamine. Programmi “Lasteaiakoht igale lapsele” raames ehitatakse uusi ja rekonstrueeritakse olemasolevaid lasteaiahooneid. Suurendatakse eralasteaedade toetusi. Õpikeskkonna parandamiseks remonditakse järgneva nelja aasta jooksul kõik linna üldhariduskoolid. Senisest veelgi enam suunatakse vahendeid kodaniku kasvatamisele, selles on tähtis roll nii huviharidusel ja –tegevusel kui ka noorsootööl. Noorte osalemist linnaelus toetatakse laiemalt läbi erinevate programmide, projektide kui ka uute osalusvormide kasutuselevõtu.

Elamupoliitiliseks visiooniks on muuta eluase kõigile Tallinna elanikele kättesaadavaks. Linna omandis olev elamufond on käesoleval ajal 4500 eluaset, millest ca 3800 on elamiskõlblikud eluruumid. Linna omandis olev elamufond moodustab kogu linnas olevast elamufondis vaid ca 2%. Eesti leibkondadest ligi kolmandik elab kehvades või nende vajadustele mittekohastes eluruumides. Eluaseme suurus ja mugavus sõltuvad üha enam sissetulekutest. Vaesemate perede juurdepääs eluasemele on halvenenud. Eluasemevaldkonda puudutavad uuringud on jõudnud tulemusele, et Eestis on senini liiga vähest tähelepanu pööratud sotsiaalsetele sihtgruppidele munitsipaal-üürielamispindade võimaldamisele. Küsitluste tulemused näitavad, et linnalt eluaseme üürimise alternatiivi peetakse põhimõtteliselt oluliseks, kuid individuaalse eluasemekarjääri tulevik seotakse valdavalt isiklikku omandisse kuuluva eluasemega. Sõltumata elustaadiumist või vanusgrupist võib tunnetatud vajadust linnalt korteri üürimise järele vaadelda küll kui majanduslikku paratamatust, teisalt aga ka kui eluasemesuhet, mis annab kindlustunde kui selle kasuks on otsustatud või ka juhtumil kui on tegemist hetkeparatamatusega. Lähtudes sotsiaalsest vajadusest munitsipaalüürieluaseme järgi ja arvestades samas ka seda, et väga laialt on siiski ideaaliks isiklikus omandis olev eluruum, prognoosime aastaks 2027 Tallinna linna munitsipaalüürieluasemete osakaaluks kogu linna elamufondist 7,5 %.

Rahvuslike lõhede vähendamiseks luuakse koolides valmisolek eri emakeele ja kultuuritaustaga laste õpetamiseks ühistes klassides. Samuti suurendatakse noorsootöö osatähtsust eri rahvustest noorte lõimimisel. Kavas on rajada noortekeskused igasse asumisse. Noorte osalemist linnaelus toetatakse laiemalt mitmesuguste programmide ja projektidega ning uute osalusvormide kasutuselevõtu teel.

Võrreldes Lääne-Euroopa riikidega on keskmine eeldatav eluiga Eestis, sh Tallinnas 6-7 aasta võrra lühem. See tähendab, et kohalikul omavalitsusel tuleb senisest palju suuremat tähelepanu pöörata inimeste terviseteadlikkuse tõstmisele ja eelduste loomisele tervist toetavateks tegevusteks linnakeskkonnas (loodus- ja terviserajad, spordiväljakud ja -saalid). Tööd on alustanud tervisedendusspetsialistid linnaosades, narkootiliste ainete kasutamisest loobuda soovijate nõustamiseks ja rehabilitatsiooniks on koostöös riigiga loodud võrgustik, kus pakutakse nii narkorehabilitatsiooni teenuseid kui ka  nõustamist, kaasates  perearste  ja tervishoiuasutusi. Elanikkonna terviseteadlikkuse suurendamiseks toetatakse avalike saunade ehitamist ja olemasolevate ajakohastamist, viiakse läbi teabeüritusi – tervisepäevad ja -nädalad linna asumites, asutustes, koolides ja lasteaedades koos ülelinnaliste kampaaniatega. Lähiaastate prioriteet kiirabi tehnilise baasi parendamine, on koolide tervisenõukogude tegevuse võimestamine ning tervishoiutöötajatele nõustamisoskuste õpetamine. Rahvastiku tervise arengukava elluviimise koordineerimiseks luuakse tervisekoalitsioon ja moodustatakse tervisefond. Nimetatud fond võimaldab toetada linnaosade, erasektori  ja mittetulundusühingute tervisedenduslikke projekte elanike tervisekäitumise kujundamiseks ja muutmiseks. Samuti tuleb kasutada suunatud toetusi majanduslikult vähem kindlustatud elanike puhul, kes on ka suurimad tervise riskirühmad. Erilist tähelepanu tuleb pöörata alkoholipoliitikale, laiendada töökollektiivides ja koolides tehtavat alkoholismi ennetustööd ning kujundada karskus elunormiks. Sporditegevuse propageerimiseks ehitatakse uusi spordikeskusi, jätkatakse terviseprogrammi “Tallinn liigub” ja taotletakse riigilt spordiraha saamise vanuse pikendamist 26. eluaastani. Linna eesmärk on laiendada harrastus- ja saavutusspordi kandepinda ja spordiga tegelemise võimalusi.

Kultuuripealinna staatus aastal 2011 on pealinna kultuurisündmustes oluline verstapost, mis aitab tutvustada eesti kultuuripärandit ning luua rahvusvahelisi kultuurikontakte. Elanike parem kaasatus kultuuriellu loob parema aluse eri kultuuride mõistmisele ning euroopalike väärtuste levimisele.

3.   Tallinna arenguvisioon

Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn, mitmekultuuriline töökate ja loovate inimeste linn, unikaalne kultuurimärk ja mereäärne värav ajalukku.

Tallinn on rahvusvaheliselt atraktiivne külastuse sihtkoht ja konkurentsivõimelise uue majanduse eestvedaja uuendusmeelses, tasakaalustatud ja turvalises linnakeskkonnas – armastus esimesest pilgust, tegus ja usaldusväärne koostööpartner.

Arenguvisiooni konkretiseerivad kuus peaeesmärki, mis on formuleeritud strateegias “Tallinn 2025” ja mida arengukava koostamise käigus täpsustati järgmiselt:

¨      ettevõtlik, tööturul nõutud ja hästi tasustatud tallinlane – tootliku majandusega Tallinn;

¨      vaimselt ja kehaliselt aktiivne tallinlane – mitmekesiste tegevusvõimalustega ja elamusterohke Tallinn;

¨      turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane – haritud, võimekas ja avatud Tallinn;

¨      kaitstud ja abistatud tallinlane – maandatud riskidega ja (sotsiaalselt) turvaline Tallinn;

¨      kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ning väärtustav tallinlane – hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Tallinn;

¨      demokraatlikult ja sihipäraselt kohalikku omavalitsust teostavad tallinlased – teadmistepõhise juhtimise ning hea teeninduskultuuriga ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Tallinn.

Ühtlasi koostati iga peaeesmärgi alleesmärgid, mille saavutamine seostati Tallinna linna lähiaastate eelarvestrateegiaga (joonis 20).

4.   Tallinna arendamise põhimõtted

Tallinna tulevikupildi saavutamisel peetakse arendustegevuses prioriteetseks linna juhtimisorganisatsioonis järgmisi põhimõtteid:

q       eesmärgistatud arengusuunad;

q       elanike informeeritus ja kaasatus;

q       avalike teenuste kodanikukesksus;

q       pädev ja efektiivne ressursside kasutamine;

q       tõhus järelevalve ja tulemusi käsitlev tagasiside.

5.   Tallinna arengu mudel

Tallinna linna arengu kavandamisel ja arendustegevuses lähtutakse Tallinna ja seda ümbritseva keskkonna arengusuundadest (arengukava 2. osa) ning pealinna arenguvisioonist (3. osa) ja selleni jõudmise põhimõtetest (4. osa). Veelgi tähtsam on luua side kavandatavate meetmete ja tegevuste ning linna sotsiaalse ja õigusliku olemuse vahel.

Tallinna kui sotsiaalsesse üksusesse kuulub iga tallinlane. Samas on see sotsiaalne üksus midagi enamat kui üksikkodanike summa – see on rohkem või vähem sidus territoriaalne kogukond. Linna arengu suunamisel tuleb arvesse võtta üksikisikute soove ja vajadusi, kuid ka linna kui terviku üldisemaid eesmärke. Otstarbekas on eristada tallinlaste ja Tallinna arengueesmärke ja -vajadusi konkreetsemal tasandil, võttes arvesse linlase elu eri tahke. Tallinna arengu kavandamisel lähtutakse linlasest kui töötavast, õppivast, aktiivselt puhkavast, sotsiaalselt toime tulevast, keskkonda loovast, väärtustavast ja säästvast ning ühiselu korraldavast inimesest. Kuigi eri isikute puhul võib nende tahkude olulisus varieeruda, on ülalnimetatud valdkonnad Tallinna sidusaks ja tasakaalustatud arenguks võrdselt tähtsad. Sellest tulenevalt on arengukavas seatud kuus peaeesmärki, mille poole pürgides läheneb Tallinn visioonis kirjeldatule.

 

Joonis 19. Tallinlase elu tahud ning neile vastavad linna arenguvaldkonnad

Õiguslikus mõttes on Tallinn Eesti kohaliku omavalitsuse üksus, mis korraldab riigi õigusaktide raames ise oma elanikele avalike teenuste osutamist ning kujundab linnakeskkonda aktiivselt ja/või regulatiivselt. Linnaelu korraldamist juhivad omavalitsusorganid – linnavolikogu ja linnavalitsus – kasutades selleks linna iseseisvat eelarvet. Linna arengukava loob linnaelu korraldamiseks ja edendamiseks strateegilise ja taktikalise aluse.

Kuigi Eesti haldussüsteemis on omavalitsusüksusel õigus võtta endale arengueesmärkide täitmiseks vabatahtlikult ülesandeid, piirab seda seadustest tulenevate ülesannete suur ulatus ning rahaliste vahendite vähene maht. Siit tuleneb esiteks vajadus fookustada eesmärgid arengukavas selliselt, et nende poole pürgimine aitaks ühelt poolt kaasa linna visiooni saavutamisele ning teiselt poolt tagaks kohustuslike ülesannete parima täitmise. Sellest lähtuvalt on arengukavas iga peaeesmärgi juures toodud välja alleesmärgid. Kui peaeesmärgid annavad kvalitatiivsel tasandil soovitu, siis alleesmärkide puhul pakub arengukava võimalust kvantitatiivselt mõõta ja seirata arendustegevuse tulemuslikkust ning seda, kas ja kuivõrd lähenetakse peaeesmärkidele.

Teiseks, lähtudes linnaelu ja avalike ülesannete iseloomust, tuleb käsitleda arengukava eesmärkide saavutamist kompleksselt ja seostatuna eesmärkide täitmise seisukohast vajalike eelarveliste vahendite kavandamisega. Iga alleesmärgi saavutamiseks on arengukavas ette nähtud meetmete ja tegevuste kompleksid. Need hõlmavad nii osutatavaid teenuseid ja pakutavaid tooteid kui ka investeeringuid nõudvaid projekte, millega on kavas parandada teenuste osutamise ja toodete pakkumise tingimusi. Meetmete, tegevuste ja projektide kulude kajastamine võimaldab kavandada eesmärkidele lähenemise tempot realistlikult, lähtudes linnaeelarve võimalustest, ning osundab ühe või teise eesmärgi saavutamise hinnale.

 

Joonis 20. Arendustegevuse eesmärgid

 



6.   Arendustegevuse eesmärgid, tulemusnäitajad, meetmed ja peamised tegevused

Tallinna arendustegevus aastateks 2009–2012 näeb ette järgmiste meetmete ja tegevuste elluviimise. Võimalikke rahalisi mahte esitatud eesmärkide saavutamiseks kajastab Tallinna linna eelarve strateegia 2009–2012 ja konkreetsed rahaeraldised arengukava elluviimiseks määratakse Tallinna linna iga-aastases eelarves.

 

 

2009

2010

2011

2012

 

 

1. peaeesmärk: ettevõtlik, tööturul nõutud ja hästi tasustatud tallinlane – suure tootlikkusega majandusega Tallinn

 

AE 1.1 Suur ettevõtlusaktiivsus

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

Asutatud uute ettevõtete arv

 3000

3000

3000 

3000 

Ettevõtlusamet

Ettevõtete arvu kasv

 2000

2000

2000 

2000 

Ettevõtlusamet

Asutatud ettevõtete püsimajäämise määr

 60%

60% 

60% 

60% 

Ettevõtlusamet

Ettevõtlusinkubaatoritest edukalt väljunud ettevõtete arv

2 3

3 4

3 4 1

3 4 2

Ettevõtlusamet

Aasta pärast stardiabi saamist tegutsema jäänud ettevõtete osakaal

 90%

 90%

 90%

 90%

Ettevõtlusamet

Toetatud alustavate ettevõtete arv (kuni 2.a)

50

50

50

50

Ettevõtlusamet

Meede 1: ettevõtlikkuse väärtustamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Ettevõtlusamet

Ettevõtluse propageerimine, asjaomaste ürituste korraldamine ja läbiviimise toetamine

 

 

Ettevõtluskonkursside korraldamine

 

 

Meede 2: ettevõtlusaktiivsuse suurendamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Ettevõtlusamet

Üldettevõtlusalase teadlikkuse suurendamine veebi ja trükiste toetusel

 

 

Ettevõtlusnõustamine ettevõtja infopunktis koostöös EAS-iga

 

 

Lühikoolituse korraldamine (mida turul ei pakuta (turutõrge))

 

 

Stardiabitoetus ettevõtlusega alustamiseks

 

 

Uute töökohtade loomise toetus

 

 

Messitoetus

 

 

Meede 3: ettevõtlust toetavate tugistruktuuride arendamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Ettevõtlusamet

Ettevõtlusinkubaatorite rajamine ja majandamine ning
nende tegevuse toetamine (sh loomemajandusinkubaatorid)

 

 

Suunatud ettevõtlustoetuste eraldamine tegutsevatele ettevõtetele

 

 

Mentorprogrammi elluviimine

 

 

Ettevõtlusteabe kogumine

 

 

Ideepank.ee kui elektroonilise äriideede andmebaasi töö ja arendus

 

 

AE 1.2 Teadmistemahukas, rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeline ettevõtlus

 

 

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

Ekspordi maht (mln kr)

16 

18 

20 

22 

Ettevõtlusamet

Ekspordi osatähtsus ettevõtete käibes

2,5 

2,6 

2,7 

2,8 

Ettevõtlusamet

Ettevõtete arv tehnoloogiaparkides (Tehnopol ja Ülemiste City)

150 100

170 140

 

200 250

Ettevõtlusamet

Tehnoloogiaparkide ettevõtetes hõivatud töötajate arv

3500

1700

 

10 000

Ettevõtlusamet

Tehnoloogiaparkide ettevõtete käive (mln kr)

900

 

 

2000

Ettevõtlusamet

Eksportivate ettevõtete arv

4000

4200

4500

4800

Ettevõtlusamet

Ekspordikäibe osakaal toetatavate ettevõtete käibes

 

 

 

32%

Ettevõtlusamet

Meede 1: ettevõtjate kompetentsi tõstmine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Ettevõtlusamet

Ettevõtjate innovatsioonikultuuri ja -teadlikkuse tõstmine koostöös kõrgkoolide, kompetentsikeskuste ja teadus-arendusorganisatsioonidega

 

 

Meede 2: tingimuste loomine teadmistemahuka, suure tootlikkusega ettevõtluse arenguks

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Ettevõtlusamet/ kultuuriväärtuste amet

Tehnoloogiaparkide (Tehnopol, Ülemiste City) arengu toetamine

 

Klastrite (sh loomemajandusklastrite) arendamine, klastrikeskuste rajamine

Meede 3: ettevõtluskoostöö arendamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Ettevõtlusamet

Koostöö erialaliitude, Kaubandus-Tööstuskoja ja teiste tugistruktuuridega

 

 

 

 

Koostöö Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega

 

 

 

 

Osalemine Euroopa Liidu ettevõtluse edendamise koostööprojektides

 

 

 

 

Eksportmentorklubi tegevuse toetamine

 

 

 

 

Välisvisiitide korraldamine

 

 

 

 

AE 1.3 Elanikkonna suur ja kvaliteetne tööhõive

 

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

Aasta jooksul ettevõtetes loodud uute töökohtade arv

 0

2000 

 5000

5000 

Ettevõtlusamet

Elanike keskmine palk

 12 000

 12 500

 13 000

 13 500

Ettevõtlusamet

Stardiabi saanud ettevõtetes kolme aasta jooksul alates toetuse saamisest lisandunud töötajate arv

100

100

100

100

Ettevõtlusamet

Töökohtade loomise toetuse abil loodud töökohtade arv

30

30

30

30

Ettevõtlusamet

Meede 1: tööjõu oskuste ja teadmiste edendamine

 

 

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Ettevõtlusamet

Koolitustoetuste eraldamine ettevõtetele

 

 

 

 

 

Praktikajuhendaja toetuste eraldamine ettevõtetele

 

 

 

 

Täiendus- ja ümberõppevõimaluste kättesaadavuse parandamine nii töötavatele isikutele kui ka töötutele

 

 

 

 

Osalemine kõrg- ja kutsehariduse edendamisel, lähtudes linna tööturu vajadustest

 

 

 

 

Karjäärinõustamissüsteemi rakendamine kõigis üldhariduskoolides

 

 

 

 

Meede 2: tööturule sisenemise tõkete alandamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Ettevõtlusamet

Uute töökohtade loomise toetamine

 

Toetatud töökohtade loomise toetamine piiratud töövõimega isikutele

Tööharjumuse taastamisele suunatud projektide elluviimine

Meede 3: linna ettevõtluskeskkonna välisturundus

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Ettevõtlusamet

Linna ettevõtluskeskkonna ja investeerimisvõimaluste tutvustamine messidel jt kontaktüritustel

 

Linna ettevõtluskeskkonda ja investeerimisvõimalusi tutvustavate infomaterjalide tootmine ja levitamine (trükised, multimeedia, veebileht, reklaam, PR-artiklid ja -saated)

AE 1.4 Tallinn on rahvusvaheliselt tuntud, kvaliteetset turismiteenust pakkuv linn

 

 

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

Välisturistide ööbimiste arv Tallinna majutusettevõtetes (mln)

1,88

2,00

2,07

2,19

Ettevõtlusamet

Tallinna turismiteenuste eksport (mln)

14,51

14,77

15,19

15,62

Ettevõtlusamet

Meede 1: konverentsiturismi arendamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

 Ettevõtlusamet

Tallinna kui konverentsiturismi sihtkoha tutvustamine

 

Konverentsiturismi ettevõtjate koolitamine

Meede 2: kultuuriturismi arendamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Ettevõtlusamet/

kultuuriväärtuste amet

Tallinna kui kultuuripealinna tutvustamine

 

Kultuuriturismi toote Tallinn Card arendamine

Vähemalt  ühe Tallinna festivali kujunemine rahvusvaheliselt nii tuntuks, et seda seostatakse eksimatult Tallinnaga (nt nagu Savonlinna ooperifestival, Veneetsia biennaal)

Meede 3: linna turismivõimaluste turundamine sihtturgudel

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Ettevõtlusamet

Välismeediale suunatud turundustegevused

 

Reisikorraldajatele suunatud turundustegevused

Osalemine turismiturundusüritustel

Turismialaste reklaam- ja infomaterjalide tootmine ja levitamine eri kanalite kaudu (trükised, ajakirjandus, turismiveeb, otsepostitus)

Meede 4: turismiinfoteenuste arendamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Ettevõtlusamet

Turismiinfokeskuste töö tagamine ja edendamine

 

Majutus- ja teenindusettevõtete kaasamine turismiinfo levitamisse

Meede 5: turismiteenuste kvaliteedi arendamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Ettevõtlusamet

Turismiettevõtjate koolitamine

 

Giidide koolitamine

Turismiettevõtete koostöö tugevdamine

Turismiteenuste kvaliteedi parandamise motiveerimine

Meede 6: turismiteabe kogumine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Ettevõtlusamet

Turismistatistika kogumine ja analüüs

 

Turismiuuringute korraldamine

Turismiuuringute ja -analüüside tulemuste tutvustamine ning rakendamine turismi edendamisel

Meede 7: linna kui tervikliku turismitoote arendamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Ettevõtlusamet, kommunaalamet, kultuuriväärtuste amet, transpordiamet, munitsipaalpolitsei amet

Vanalinna ja kesklinna avamine merele, kvaliteetse linnaruumi loomine vanalinna ümbrusesse

 

 

Turistide liikumisvõimaluste parandamine, sh liikumispuudega inimestele

 

 

Multifunktsionaalse konverentsikeskuse loomine

 

 

Turismibusside peatumise ja parkimise korraldamine

 

 

Turismiobjektidele suunavate viitade ja turismiobjektide tähistuste olemasolu tagamine

 

 

Avalike tualettide olemasolu tagamine

 

 

Ühistranspordi- ja taksoteenuse kvaliteedi parandamine

 

 

 

 

 

 

Atraktiivsete sündmuste toetamine

 

 

 

 

 

 

Kadrioru pargi ja lauluväljaku arendamine terviklikuks puhkealaks

 

 

 

 

 

 

Tallinna unikaalse puitarhitektuuri ja miljööalade eksponeerimine

 

 

 

 

 

 

 

2009

2010

2011

2012

 

 

2. peaeesmärk: vaimselt ja kehaliselt aktiivne tallinlane – mitmekesiste tegevusvõimalustega ning elamusterohke Tallinn

 

 

AE 2.1 Elanike vajadusi rahuldavad kultuurilise isetegevuse ja enesearenduse võimalused

 

 

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

Raamatukogude külastajate arv, sh elektrooniliste külastuste arv

1 050 000

1 080 000

1 100 000

1 110 000

Kultuuriväärtuste amet

Laenutuste arv raamatukogudes

1 450 000

1 450 000

1 500 000

1 500 000

Kultuuriväärtuste amet

Tegutsevate harrastusringide arv

299 

 300

 300

 300

Kultuuriväärtuste amet

Harrastusringides osalejate arv

7357 

7500 

 7500

7500 

Kultuuriväärtuste amet

Lugejakoolituste, raamatut populariseerivate ürituste ja näituste arv raamatukogudes

2000

2100

2100

2200

Kultuuriväärtuste amet

Tallinna linnamuuseumi külastajate arv

90 000

100 000

105 000

105 000

Kultuuriväärtuste amet

Ekskursioonide arv Tallinna linnamuuseumis

700

1300

1500

1500

Kultuuriväärtuste amet

Tallinna Linnamuuseumis korraldatud ürituste arv

110

200

350

380

Kultuuriväärtuste amet

Loomaaia külastajate arv

350 000

370 000

385 000

400 000

Kultuuriväärtuste amet

Loomaaias korraldatavate ekskursioonide arv

375

400

400

400

Kultuuriväärtuste amet

Loomaaia juures tegutsevate õpperingide arv

14

16

18

24

Kultuuriväärtuste amet

Tallinna Rahvaülikoolis õppijate arv

2620

2700

2750

2800

Kultuuriväärtuste amet

Tallinna Botaanikaaia külastajate arv

29000

30000

32000

35000

Keskkonnaamet

Tallinna Botaanikaaias korraldatavate ekskursioonide arv

240

250

280

300

Keskkonnaamet

Meede 1: raamatukoguteenuse arendamine: elanike enesetäiendamise toetamine ning selleks juurdepääsu tagamine kirjandusele ning muule kirjalikule, visuaalsele või auditiivsele teabele

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Kultuuriväärtuste amet

Raamatukogude täiendamine uute teavikutega

 

Raamatukogude IT-võimaluste edasiarendamine

Raamatukoguteenuse pakkumine väljaspool raamatukoguhooneid (kodu- ja rändkoguteenindus) ja raamatukogubussi teenuste, sh erivajadustega sihtrühmadele ning meditsiini- ja hooldusasutustele mõeldud teenuste arendamine

Raamatukoguruumide remont ja rekonstrueerimine

Kirjandust ja raamatukoguteenust propageerivate ürituste korraldamine

Meede 2: mitmekesiste harrastus- ja seltsitegevuse võimaluste loomine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Kultuuriväärtuste amet

Isetegevus- ja harrastusringide tegevuse toetamine

 

Harrastuskollektiivide toetamine

Isetegevuskollektiividele suunatud kultuuriürituste korraldamine

Isetegevuskollektiividele suunatud kultuuriprojektide toetamine

Rahvusvähemuste organisatsioonide toetamine

Linna kultuuri- ja vabaajakeskuste tegevuse korraldamine ja finantseerimine

Kultuurikeskuste renoveerimine

Vaba aja, kultuurilise isetegevuse võimalusi pakkuvate keskuste välja arendamine igas linnaosas

SA Tallinna Lauluväljak tegevuse toetamine

Tallinna lauluväljaku rekonstrueerimine

Meede 3: muuseumide tegevuse arendamine: kultuuripärandi kogumine, säilitamine ja tutvustamine elanikele

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Kultuuriväärtuste amet

Kultuuripärandi püsiväljapanekute uuendamine

 

Näituste korraldamine muuseumide ja koostööpartnerite kogudest

Kultuuripärandit tutvustavate ürituste korraldamine

Teadurite ja harrastusuurijate teenindamine

Tallinna Linnamuuseumi museaalide täiendamine

Kiek in de Köki suurtükitorni renoveerimine

Mustpeade Maja restaureerimine

Eesti Vabaõhumuuseumi tegevuse toetamine ja arendamine

Meede 4: loomaaia tegevuse arendamine ja looduslähedase puhkevõimaluse pakkumine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Kultuuriväärtuste amet

Loomade elu- ja sigimistingimuste parandamine

 

Loodus- ja keskkonnateadmiste populariseerimine

Loomaaia tehnopargi täiendamine

Uute rajatiste ehitamine loomaaeda

Meede 5: täiskasvanute vabahariduse võimaluste loomine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Kultuuriväärtuste amet

Vabahariduskursuste ja loengute toetamine (Tallinna Rahvaülikool, Kodulinna Maja jt)

 

Vabaharidusnäituste ja muude vabaharidusürituste korraldamine

Meede 6: Tallinna Botaanikaaiast atraktiivse rekreatiivkeskuse kujundamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

Loodus- ja keskkonnateadmiste populariseerimine

Keskkonnaamet

Kollektsioonide toimimiseks ja eksponeerimiseks vajalike tingimuste loomine, sh kollektsioonide teenindamiseks vajalike tehniliste rajatiste ehitamine

 

Linnakodanikele aktiivse puhkuse veetmise võimaluste loomine

 

AE 2.2 Loovisikutele on loodud loomingu tutvustamise ja elanikele kunstielamustest osasaamise võimalused

 

 

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

Linnateatri etenduste arv

200

200

300

405

Kultuuriväärtuste amet

Linnateatri külastajate arv

35 000 

35 000

51 000 

67 000 

Kultuuriväärtuste amet

Tallinna Filharmoonia korraldatud kontsertide arv

 75

 80

85 

 85

Kultuuriväärtuste amet

Tallinna Filharmoonia korraldatud kontsertide külastajate arv

 15000

20000 

25000 

25000 

Kultuuriväärtuste amet

Kultuuriprojektide elluviimiseks eraldatud toetused (tuhandetes kroonides)

22 000

25 000

28 500

28 500

Kultuuriväärtuste amet

Meede 1: teatritegevuse arendamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Kultuuriväärtuste amet

Etenduste andmise ja uuslavastuste ettevalmistamise toetamine

 

Tallinna Linnateatri uue hoone ehitamine

Teatrifestivalide korraldamise toetamine

Meede 2: kontserttegevuse arendamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Kultuuriväärtuste amet

Kontsertkalendri koostamine, kontsertide ettevalmistamine

 

Rahvusvaheliste ja üleriigiliste koostööprojektide elluviimine

Kontsertürituste korraldamise toetamine

Meede 3: loometegevuse ergutamine ja mitmekesistamine, tingimuste loomine uutele tegevusvormidele

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Kultuuriväärtuste amet

Koostöö riigi- ja erasektori kultuuriasutuste ja eraalgatuslike kultuuriprojektide korraldajatega linna kultuurikalendri kujundamisel

 

Kultuurivaldkonna inimeste tunnustamine, konkursside korraldamine

Kultuurikatla rekonstrueerimine

Kultuuriprojektide toetamine

Tallinna linna kultuuriteo projekti elluviimine

Kunstiesemete, sh monumentaalkunsti objektide ja väikevormide soetamine linna kunstikogule

Tallinna nimiürituste stabiilsema mitmeaastase rahastamissüsteemi väljatöötamine

 

Osalemine Euroopa Liidu institutsioonide rahastatavates programmides ja teistes rahvusvahelistes kultuurikoostöö projektides

 

Tallinna professionaalkultuuri rahvusvaheline tutvustamine

 

Meede 4: Euroopa kultuuripealinna projekti teostamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Kultuuriväärtuste amet

Euroopa kultuuripealinna ürituste programmi väljatöötamine ja investeeringud

 

Euroopa kultuuripealinna korraldusorganisatsiooni ülesehitamine ja korraldamiseks vajalikud ettevalmistustööd

Euroopa kultuuripealinna ürituste korraldamine, koostöö Turu linnaga

AE 2.3 Säilinud ja väärtustatud ajalooline pärand linnaruumis

 

 

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

Kirikute restaureerimine

 2

Kultuuriväärtuste amet

Vanalinna müüritornide restaureerimine

1–2 

 1

Kultuuriväärtuste amet

Meede 1: ajaloo- ja arhitektuurimälestiste ja muinsuskaitsealade väärtustamine ning nende korrashoiu tagamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Kultuuriväärtuste amet

Kaitsekohustuse teatiste koostamine

 

Restaureerimisprojektide koostamine

Muinsuskaitse eritingimuste koostamine

Mälestiste tähistamine ja infotahvlite paigaldamine

Muinsuskaitsealase teavitustöö korraldamine

Bastionide restaureerimine ja nende maaaluste käikude avamine

Kirikute restaureerimise toetamine

Wismari raveliini restaureerimine

Peeter Suure merekindluse objektide restaureerimine

Meede 2: miljööväärtuslike hoonestusalade kaitse korraldamine ning korrastamise toetamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Kultuuriväärtuste amet

Toetusprojektid majade korrastamiseks miljööväärtuslikel hoonestusaladel

 

Miljööväärtuste tutvustamine ja kaitsmine ning toetus säästva renoveerimise propageerimisele

Miljööväärtuslike alade ja ehitiste inventariseerimine

 

2009

2010

2011

2012

 

 

3. peaeesmärk: turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane – haritud, võimekas ja avatud Tallinn

 

 

AE 3.1 Tallinna elanikeregistris olevatele 1–7-aastastele lastele on tagatud võimalus alushariduse omandamiseks nüüdisaegse õpi- ja mängukeskkonnaga koolieelses lasteasutuses

 

 

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

Lasteaiakohaga kindlustatud laste osakaal Tallinna elanikeregistris olevate 1–7aastaste laste arvust

74%

75%

76%

76%

Haridusamet

Täiendavate lasteaiakohtade määr (täiendavate lasteaiakohtade dünaamika lähtuvalt sündivate laste arvust)

6,60%

4,00%

1,20%

0,10%

Haridusamet

Keelekümblusrühmades käivate muukeelsete laste osakaal lasteaialaste üldarvust

 1,2%

1,6% 

 1,8%

2,0% 

Haridusamet

Uued koolieelsed lasteasutused ja olemasolevate lasteasutuste juurdeehitused

4

2

2

2

Haridusamet

Tänapäevastele tingimustele vastavaks renoveeritud lasteasutused

3

3

3

5

Haridusamet

Meede 1: kvaliteetsete teenuste osutamine lasteasutustes ja nõudlusele vastava kohtade arvu tagamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Haridusamet

Lasteasutuste kohtade vajaduse prognoosimine

 

Lastehoiuteenuse osutamine ja alushariduse andmine

Lasteaedade ja lasteaiaruumide ehitamine uute rühmade avamiseks programmi "Lasteaiakoht igale lapsele" raames

Lasteaedade (sh õuealade) remont, renoveerimine ja rekonstrueerimine

Eesti keele õppe süvendamine ja laiendamine ning keelekümblusmetoodika rakendamine lasteaedade vene õppekeelega rühmades

Eralasteaedade toetamine teenuse osutamisel

Programmi "Tuleohutu lasteaed" elluviimine

Lastele mõeldud ülelinnaliste ürituste ja konkursside korraldamine, hea õpikeskkonnaga lasteaia konkursi korraldamine

Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhinna konkursi korraldamine

Meede 2: laste päevahoiuteenuse arendamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Haridusamet

Laste päevahoiuteenuse toetuste maksmine

 

AE 3.2 Kõigile Tallinnas elavatele lastele on tagatud võrdsed võimalused põhihariduse omandamiseks tänapäevasel tasemel ning soovijatele on keskharidus kättesaadav

 

 

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

Ühes vahetuses õppivate laste osakaal üldhariduskoolis õppivate laste üldarvust

80%

90%

98%

100%

Haridusamet

Põhikooliõpingute katkestajate määr (7.–9. klassis õpingute katkestajad 7.–9. klasside õpilaste koguarvust)

0,8% 

0,75% 

0,70%

0,60%

Haridusamet

Tänapäeva tingimustele vastavaks renoveeritud koolide arv kõikide koolide arvust

35/71 

 45

55 

60 

Haridusamet

Õpilaste arv ühe õpilaste käsutuses oleva arvuti kohta

 20

19

17

 15

Haridusamet

Õpetajate arv ühe õpetajate käsutuses oleva arvuti kohta

1,2

1,1

1

1

Haridusamet

Eelkutseõpet andvate koolide arv

6

6

7

7

Haridusamet

Meede 1: tänapäeva nõuetele vastava, turvalise ja arendava õpikeskkonna loomine koolides

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Haridusamet

Põhihariduse võimaldamine

 

Keskhariduse võimaldamine

Koolihoonete renoveerimine eri majandusmudelite abil

Koolihoonete sisustamine koostöös koolidega

Koolide toetamine õppevahendite soetamisel

Koolide IKT võimekuse edendamine

Õppetöö viimine ühte vahetusse

Tasuta koolieine võimaldamine kõigile põhikooliõpilastele ja seda vajavatele gümnaasiumiõpilastele

Õpikeskkonna arendamist toetavate konkursside korraldamine ja asutuste tunnustamine

Erivajadustega isikutega arvestamine koolihoonete ehitamisel ja renoveerimisel

Meede 2: õppetöö kvaliteedi parandamine, õpilaste motiveerimine ja valikuvõimaluste laiendamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Haridusamet

Parimate lõpetajate tunnustamise ürituste korraldamine

 

Õpilasvõistluste, olümpiaadide ja konkursside korraldamine ja paremate osalejate tunnustamine

Spordivõistluste korraldamine ja paremate sportlaste tunnustamine

Rahvusvahelise õppekava rakendamine osas Tallinna koolides

Keskkonnahariduse toetamine Tallinna haridusasutustes

Õpilaste individuaalsete vajaduste toetamine

 

Koolide toetamine õppevahendite soetamisel

 

Mitmekultuurilises õpikeskkonnas toimetulemise toetamine

 

Kogupäevakooli kontseptsioonist lähtuvate tegevusprogrammide väljatöötamine ja elluviimine

 

Meede 3: haridussüsteemi paindlikkuse suurendamine, sujuva ülemineku võimaldamine ühelt haridustasemelt teisele

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Haridusamet

Eestikeelse õppe laiendamine ja süvendamine vene õppekeelega koolides

 

Keelekümblusmetoodika rakendamine vene õppekeelega koolides

Mitmekultuurilises õpikeskkonnas toimetulemist toetavate teenuste arendamine

Eelkutseõppe juurutamine üldhariduskoolides

Kutsenõustamise ja karjääriplaneerimise teenuse osutamine kõigis üldhariduskoolides

Täiskasvanutele suunatud üldharidusasutuste arendamine ja õppimisvõimaluste tutvustamine

Kutseõppe võimaldamine põhihariduseta inimestele

Koolikohustust mittetäitvatele õpilastele paindlike õppimisvõimaluste loomine

Erivajadustega isikutega arvestamine koolihoonete ehitamisel ja renoveerimisel

Meede 4: pedagoogide motivatsiooni ja professionaalse arengu edendamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Haridusamet

Erinevate konkursside, koolituste, konverentside ja tunnustusürituste korraldamine

 

Pedagoogide täiendõppe ja erialastel konverentsidel osalemise võimaldamine

Lõimumisprotsessis osalevatele õpetajatele lisakoolitusvõimaluste loomine

Õpetajate metoodilise toetamise programmide elluviimine

Haridusasutuste töötajate infotehnoloogilise pädevuse arendamise toetamine

Pedagoogide stressiennetusprogrammi rakendamine

Tallinna Õpetajate Maja tegevuse korraldamine

Võimaluste loomine pedagoogidele ametikorterite eraldamiseks

AE 3.3 Tööjõuturu vajadustest lähtuv kutseharidusteenus

 

 

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

Tallinna Kopli Ametikoolist väljalangenute osakaal õppima asunutest

30%

28% 

26% 

26% 

Haridusamet

Meede 1: Kopli Ametikooli tegevuse arendamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Haridusamet

Koostöös ettevõtjatega õppevaldkondade täpsustamine ning uute õppesuundade avamine tööturu vajadustest lähtuvalt

 

 

AE 3.4 Noorte vajadustest lähtuv, paindlik, koostööaldis ja hästi toimiv noortekeskuste võrgustik linnas

 

 

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

Noortekeskuste arv 1000 noore kohta

0,12

0,2

0,2

0,3

Spordi- ja noorsooamet

Noortekeskuste ruumide pindala

3700

6100

6100

6700

Spordi- ja noorsooamet

Noortekeskuste külastajate arv

116000

120000

120000

122000

Spordi- ja noorsooamet

Teavitamis- ja nõustamiskontaktide arv

350000

350000

450000

400000

Spordi- ja noorsooamet

Noorsootöötajate koolitamise maht (tundides)

166

166

166

166

Spordi- ja noorsooamet

Meede 1: noortekeskuste võrgustiku väljaarendamine ja seal tegevusvõimaluste pakkumine noortele

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Spordi- ja noorsooamet

Avatud noorsootöö meetodi rakendamine noortekeskustes 

 

Stuudiomeetodi edasiarendamine noortekeskustes 

Piirkonna noorsootöö korraldamine avatud noortekeskustes 

Noortekeskuste töö tutvustamine kogukonnas

Uute meetodite kasutuselevõtmine noortekeskustes

Noortekeskuste renoveerimine 

Noortekeskuste varustamine õppetegevuseks vajalike infotehnoloogiliste vahenditega, sh e-õppe keskkonna loomine

Uute noortekeskuste avamine

Spetsialiseerunud noortekeskuste väljaarendamine 

Meede 2: noorte teavitamine ja nõustamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Spordi- ja noorsooamet

Infokeskuste töö korraldamine

 

Infoürituste korraldamine koolides, noortekeskustes ja avatud üritustena

Infotrükiste koostamine ja levitamine

Esmase nõustamise ja e-nõustamise arendamine

 

Meede 3: noorsootöötajate motivatsiooni ja professionaalse arengu edendamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Spordi- ja noorsooamet

Noorsootöötajate täienduskoolitamine

 

Noorsootöö konverentside, infopäevade ja seminaride korraldamine

Noorsootööalaste uuringute ja analüüside tegemine ning tulemuste tutvustamine noorsootöötajatele

Noorsootöötaja kutseomistamise süsteemi arvestamine linnas ja sellega kaasnevalt ühtse palgasüsteemi rakendamine

Noorsootöötajate tunnustamise konkursi korraldamine

 

Noorsootööasutuste kvaliteedihindamise väljatöötamine ja rakendamine linnas

 

Meede 4: noorte osaluse toetamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Spordi- ja noorsooamet, haridusamet, linnaosavalitsused

Noortelaagrite korraldamine

 

Õpilasmaleva tegevuse korraldamine

Noorsooprojekti konkursside korraldamine

Noorteühingute toetamine

Noorte tunnustamiseks mõeldud konkursside korraldamine

Piirkondlike noorteürituste ja -projektide elluviimine

Erivajadustega noorte kaasamine linnaellu projektide ja programmide kaudu

AE 3.5 Lastele ja noortele on loodud paindlikud ja mitmekesised huvihariduse ja huvitegevuse võimalused

 

 

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

Huviharidusasutustes õppivate koolinoorte osakaal

11 500 

11 000 

10 500 

11 000 

Haridusamet

Huviringides osalevate õpilaste osakaal

 27 000

27 600 

26 000 

26 500 

Haridusamet

Tänapäevastele nõuetele vastavaks renoveeritud huviharidusasutuste arv

 3

 3

Haridusamet

Meede 1: huvihariduse ja huvitegevusvõimaluste kättesaadavuse tagamine elanikele, sõltumata teenusepakkuja omandivormist

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Haridusamet 

Huviharidusteenuse osutamine

 

Haridusasutuste ringide tegevuste ja õppevahendite soetamise toetamine “100 huviringi projekti” kaudu

Erahuvialaringides osalemise toetamine

Meede 2: huvihariduse ja -tegevuse materiaalsete tingimuste parandamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Haridusamet

Huvikoolide remont

 

Inventari soetamine huvikoolidele

Meede 3: keskkonnahariduse arendamine

Meetme rakendamise korraldaja  

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Keskkonnaamet

Loodusmajade arendamine

 

Keskkonna-, loodus- ja tehnikaringide tegevuseks tänapäevase õpi- ja tegevuskeskkonna kujundamine

Loodusõppe arendamine koolide õppekavas

Kooliaia ehitamine botaanikaaias

AE 3.6 Tänapäevased, elanikele kättesaadavad sportimisvõimalused ning lai spordiürituste valik

 

 

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

Sporditegevuse toetust saavate harrastajate arv

22 800

23 300

25 000

25 000

Spordi- ja noorsooamet

Välisspordiväljakute arv

200

204

207

210

Spordi- ja noorsooamet

Liikumisradade pikkus (km)

43,3

47

54

54

Spordi- ja noorsooamet

Tänapäevastele nõuetele vastavaks renoveeritud spordiasutuste arv

13

15

17

17

Spordi- ja noorsooamet

Terviseliikumisprogrammi „Tallinn liigub!” üritustel osalejate arv

140 000

160 000

200 000

230 000

Spordi- ja noorsooamet

Meede 1: linna spordibaaside võrgu arendamine ja majandamine ning seal elanikele sportimisvõimaluste pakkumine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Spordi- ja noorsooamet, keskkonnaamet

Teenuste osutamine linna spordihallides, -hoonetes ja –väljakutel

 

Teenuste osutamine linna ujulates

Spordiväljakute ja -radade hooldamine

Kadrioru staadioni renoveerimine

Spordihoonete rekonstrueerimine ja renoveerimine, ehitamine (Sõle ja Pirita spordikeskused)

Spordiväljakute rajamine elamurajoonides

Spordiväljakute renoveerimine ja rekonstrueerimine

Koolide spordiväljakute renoveerimine

Liikumisradade võrgustiku väljaarendamine

Mänguväljakute rajamine elamupiirkondadesse ja puhkealadele

 

 

Meede 2: sporditegevuse toetamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Spordi- ja noorsooamet

Toetused erasektorile õpilaste sporditegevuse korraldamiseks

 

Toetuste määramine erasektorile lasteaialaste sporditegevuse korraldamiseks

Kvalifitseeritud treeneri olemasolu tagamine spordiga tegelevatele ja sporditegevuse toetust saavatele lastele ja noortele

Eraspordibaaside toetamine

Spordiprojektide ja -ürituste toetamine

Spordibaaside rajamine koostöös eraettevõtjatega

Meede 3: tervisespordi edendamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Spordi- ja noorsooamet

Tervisespordi propageerimine, teavitustöö terviseliikumise vajalikkusest ja võimalustest

 

Terviseradade ja liikumisspordi uuringute tegemine

Noorsportlaste terviseuuringute programmi elluviimine

Terviseliikumisürituste korraldajate toetamine

 

2009

2010

2011

2012

 

 

4. peaeesmärk: hoolitud, kaitstud ja abistatud tallinlane – maandatud riskidega ja (sotsiaalselt) turvaline Tallinn

 

 

AE 4.1 Puuetega inimestele on tagatud avalike ja erateenuste kättesaadavus ning abistav tugi, loodud võimalused toimetulekuks ja aktiivseks eluks

 

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

Transporditeenuse saajate arv

1508

1620

1705

1785

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Viipekeele tõlketeenuse saajate arv kuus

76

76

76

76

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Isikliku abistaja teenuse saajate arv

204

219

236

236

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Nõustamisteenust saanud puudega inimeste arv

220

230

245

245

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Puuetega inimeste perekonda toetavate teenuste saajate arv

575

615

635

660

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Psüühiliste erivajadustega isikute teenuste saajate arv

745

767

767

767

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Meede 1: transporditeenuste osutamine puuetega inimestele

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused

Transpordi korraldamine haridus- ja hoolekandeasutustesse regulaarvedudena

 

Bussiteenuse korraldamine erivedudena

Transpordi korraldamine töölesõiduks ratastooli kasutajatele

Taksoteenuse korraldamine taksotalongide alusel

Taksoteenuse (sh ratastoolibussi) korraldamine soodustingimustel

Meede 2: viipekeele tõlketeenuse osutamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused

Viipekeele tõlketeenuste osutamise korraldamine

 

Meede 3: isikliku abistaja teenuste osutamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused

Isikliku abistaja teenuse osutamise korraldamine

 

Meede 4: toetatud töö- ja tegevusvõimaluste loomine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse arendamine

 

Meede 5: nõustamisteenuse osutamine puuetega inimestele ja nende perekondadele

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused

Nõustamisteenuse osutamise korraldamine

 

Meede 6: vaimu- ja liitpuudega isikutele tegevusvõimaluste loomine ja nende perekondade võimalike toimetulekuraskuste vähendamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused

Päevategevuse teenuse osutamise korraldamine

 

Päevahoiuteenuse osutamise korraldamine

 

Puuetega Noorte Keskuse Juks ümberehituse korraldamine

 

Päevakeskuse Käo Lasnamäe keskuse õueala projekti tellimine

 

Meede 7: puuetega inimese perekonda toetavate teenuste osutamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused

Puuetega laste päevahoiuteenuse osutamise korraldamine koolivaheajal

 

Puuetega laste ööpäevaringse hoolduse osutamise korraldamine laagris

Viipekeelekursuste korraldamine kuulmispuudega laste pereliikmetele

Nõustamistelefoni teenuse osutamise korraldamine

Nägemispuudega isikutele lugemisteenuse osutamise korraldamine

 

Meede 8: teenuste osutamine psüühiliste erivajadustega inimestele

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused

Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise korraldamine

 

Töötamise toetamise teenuse osutamise korraldamine

Toetatud elamise teenuse osutamise korraldamine

Kogukonnas elamise teenuse osutamise korraldamine

Tallinna Vaimse Tervise Keskuse juurdeehitise rajamine

Meede 9: puuetega inimeste toimetulekut soodustavate teenuste osutamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused

Puuetega inimeste eluruumide kohandamise korraldamine

 

Meede 10: puuetega inimestele suunatud toetuste määramine ja maksmine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused

Toetus toimetuleku tagamiseks

 

Toetus rehabilitatsiooni- ja taastusraviteenuse osaliseks hüvitamiseks

Toetus abivahendite soetamise osaliseks hüvitamiseks

Toetus retseptiravimite ja vaktsineerimise maksumuse osaliseks hüvitamiseks

Toetus teatripiletite maksumuse osaliseks hüvitamiseks

 

Puudega inimese hooldaja toetus

 

AE 4.2 Tagatud on eakate hooldus ja toimetulek ning tugi toimetulekuraskustes eakate perekondadele

 

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

Üldhooldekodude planeeritud kohtade arv

940

950

960

960

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused

Päevahoiuteenuse (dementsuse sündroomiga eakatele) planeeritud kohtade arv

32

32

32

32

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused

Häirenupu valveteenuse klientide arv

250

350

450

550

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused

Koduhooldusteenuse klientide arv

1750

1780

1810

1840

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused

Päevakeskuste üksuste arv (linnaosades)

9

10

11

12

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused

Meede 1: eakate ööpäevaringne hooldamine üldhooldekodus

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused

Üldhooldekoduteenuse osutamise korraldamine

 

Iru Hooldekodu kompleksi renoveerimine

Meede 2: eakate inimeste perekondadele toetavate teenuste osutamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused

Päevahoiuteenuse osutamise korraldamine dementsuse sündroomiga inimestele

 

Meede 3: eakate toimetulekut soodustavate teenuste osutamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused

Eakate eluruumide kohandamise korraldamine

 

Päevakeskuse teenuse osutamise korraldamine

Häirenuputeenuse osutamise korraldamine

Koduteenuste osutamise korraldamine

Meede 4: eakatele suunatud toetuste määramine ja väljamaksmine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused

Toetus toimetuleku tagamiseks

 

Toetus taastus- ja hooldusravi osaliseks hüvitamiseks

Toetus abivahendite soetamise osaliseks hüvitamiseks

Toetus retseptiravimite ja vaktsineerimise maksumuse osaliseks hüvitamiseks

Toetus teatripiletite maksumuse osaliseks hüvitamiseks

Pensionäridele hinnatõusu kompenseerimise toetus

 

Maamaksu tõusu hüvitamine pensionäridele

Linnavaraamet

 

(Tvk o 05.03.2009 nr 36)

 

AE 4.3 Lapsed on sotsiaalselt kaitstud, riskiperede ja vanemliku hoolituseta lastele on tagatud abi, käitumisprobleemidega lastele rehabilitatsioonivõimalused

 

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

Psühholoogilise nõustamise teenust saanud isikute arv

352

352

352

352

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse planeeritud kohtade arv

45

45

45

45

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Laste ja perede varjupaigateenuse planeeritud kohtade arv

45

45

45

45

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Kasuperes (perekonnas) hooldamisel olevate laste arv

80

80

80

80

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Asenduskodu teenuse planeeritud kohtade arv

260

260

260

260

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Varjupaiga- ja rehabilitatsiooniteenuse planeeritud kohtade arv

64

64

64

64

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Imiku hoolduspakkide vajaduse katmine

100%

100%

100%

100%

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Meede 1: laste, noorte ja perede psühholoogiline nõustamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Psühholoogilise nõustamise teenuse osutamise korraldamine

 

Meede 2: perekeskuse teenuste osutamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Tugiisikuteenuse osutamise korraldamine

 

Psühholoogilise nõustamise teenuse osutamise korraldamine (Interneti kaudu)

Arendustegevuse ja nõustamise osutamise korraldamine

Ajutise ööpäevaringse hoolduse korraldamine

Perekeskse aitamistöö korraldamine

Regulaarsete tugirühmade töö korraldamine

Professionaalse tugiisikuteenuse osutamise korraldamine

Tallinna Perekeskuse laienemine Asula 11 teisele korrusele

Meede 3: käitumishäirete ja sõltuvusprobleemidega lastele ja noortele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste osutamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (nõustamine) osutamise korraldamine

 

Noortekodu teenuse osutamise korraldamine

Ööpäevaringse hoolduse ja päevategevuse korraldamine sõltuvushäiretega lastele

Turvalise keskkonna tagamise korraldamine vanemliku hoolitsuseta lastele

Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme keskuse laiendamine

Meede 4: toimetulekuraskustes ja riskiperesid toetavate teenuste osutamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Vähekindlustatud perede lastele ranitsatoetuse korraldamine

 

Elanike nõustamise korraldamine laste abi- ja infotelefoni kaudu

Puuetega lastele intervallhoolduse teenuse osutamise korraldamine

Lastekaitse valveteenuse osutamise korraldamine

Võrgustikukoolituste korraldamine

Meede 5: varjupaigateenuste osutamine järelevalveta ja vanemliku hoolitsuseta lastele ja perevägivalla ohvritele

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Laste varjupaigateenuse osutamise korraldamine

 

Ema ja lapse varjupaiga teenuse osutamise korraldamine

Meede 6: vanemliku hoolitsuseta laste hooldamine perekonnas

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Hooldusperekonnas hooldamise korraldamine

 

Meede 7: vanemliku hoolitsuseta laste hooldamine lastekodus

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Asenduskoduteenuse osutamise korraldamine

 

Tallinna Lastekodu Nõmme keskuse remont ja ümberehitus

 

Lastevarjupaiga ehitus (10 kohta)

Linnavaraamet

(Tvk o 05.03.2009 nr 36)

Tallinna Lastekodu paarismajade ehitus (10 paarismaja)

Linnavaraamet

(Tvk o 05.03.2009 nr 36)

Meede 8: laste ja perede toimetulekut soodustavate teenuste osutamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Päevakeskuse teenuse osutamine lastele

 

Toetatud elamise teenuse osutamine kriisiperedele

Toetatud elamise teenuse osutamine lastekodust ellu astujatele

Sotsiaal-, rehabilitatsiooni- ja haridusteenuste osutamine erivajadustega lastele ja nende peredele Järve SRH[6] keskuses Tuisu 20

 

Meede 9: laste- ja peretoetuste määramine ja väljamaksmine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Toetus toimetuleku tagamiseks

 

Toetus puudega lapse perele rehabilitatsiooniteenuse osaliseks hüvitamiseks

Toetus abivahendite soetamise osaliseks hüvitamiseks

Toetus retseptiravimite ja vaktsineerimise maksumuse osaliseks hüvitamiseks

Toetus laagrituusiku osaliseks hüvitamiseks

Toetus lapse põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise ja koolimineku kulude osaliseks hüvitamiseks

Toetus laste huvi- ja sporditegevusega seotud kulude ja erakorraliste väljaminekute osaliseks hüvitamiseks

Paljulapseliste (3 ja enam last) perede toetus Eesti Vabariigi aastapäevaks

Toetus teatripiletite maksumuse osaliseks hüvitamiseks

Ühekordne lapse sünnitoetus

Esmakordselt kooli mineva lapse toetus

Lapse sünnipäevatoetus

Mitmike (3 ja enam last) sünnitoetus

Puudega lapse toetus

Ellusuunamise toetus

AE 4.4 Majanduslikult vähekindlustatud ja kriisirühmadesse kuuluvatele täiskasvanutele on tagatud sotsiaalabi ning võimalused sotsiaalseks rehabilitatsiooniks

 

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

Resotsialiseerimise (rehabilitatsiooni)teenuse planeeritud kohtade arv

370

460

500

500

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Vältimatu sotsiaalabi osutamise planeeritud kohtade arv

140

140

140

140

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Meede 1: majanduslikult vähekindlustatutele resotsialiseerimise teenuse (rehabilitatsiooni) osutamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Resotsialiseerimise (rehabilitatsiooni) teenuse osutamise korraldamine

 

Võlanõustamise teenuse osutamise korraldamine

 

Meede 2: vältimatu sotsiaalabi teenuse osutamine (öömaja, varjupaik)

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Vältimatu sotsiaalabi teenuste korraldamine öömajades ja varjupaikades

 

Kodutute öömajade remonditööd ja sisustuse soetamine

Meede 3: supiköögiteenuste osutamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Toitlustamise korraldamine supiköökides ja varjupaikades

 

Meede 4: vähekindlustatud isikute sotsiaalne ja õigusnõustamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Õigusnõustamise teenuse korraldamine

 

Meede 5: vähekindlustatud isikutele eluaseme-, kommunaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Toimetulekut soodustavate teenuste osutamise korraldamine

 

Sotsiaalprogrammi korraldamine Tðernobõli katastroofi tagajärgede likvideerimises osalenud isikutele

Meede 6: sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikutele vältimatu sotsiaalabi osutamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Sotsiaalabi osutamise korraldamine

 

Meede 7: kriisiabiteenuste osutamine vaimse tervise ja töövõime tagamiseks

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Kriisinõustamisteenuste osutamise korraldamine

 

Meede 8: kriisirühmadesse kuuluvatele isikutele suunatud toetuste määramine ja maksmine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Toetus toimetuleku tagamiseks

 

Toetus retseptiravimite ja vaktsineerimise maksumuse osaliseks hüvitamiseks

AE 4.5 Elanikud käituvad terviseteadlikult ning kõigile tallinlastele on kättesaadavad kvaliteetsed tervishoiuteenused

 

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

Kehtestatud nõuetele vastavate perearstinimistute arv

258

259

260

261

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Regulaarselt tervisekontrolli läbivate õpilaste osakaal kõigist õpilastest (läbivaatus üle aasta)

46,7%

48%

49%

49%

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Tuberkuloosi nakatunute arv

112

110

107

102

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

AIDSi/HIVi nakatunute arv

240

230

220

210

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Meede 1: terviseedendustöö Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008–2015 alusel

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused, haridusamet

Tervislike eluviiside propageerimine

 

Tervist edendavate võrgustike loomine ja tegevuse koordineerimine

Teadlikkuse tõstmine haiguste, sh nakkushaiguste ennetamisest

Meelemürkide kasutamise ennetamisele suunatud tegevus

Riskikäitumise vähendamine süstivate narkomaanide seas

Lastele ja noortele suunatud ennetustöö haiguste riskitegurite vähendamiseks

AIDSi/HIVi nõustamisteenuse toetamine

Meede 2: koolitervishoiu edendamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnaosavalitsused, haridusamet, SA Tallinna Koolitervishoid

Koolide koostöö linnaosade terviseedendajatega Tallinna rahvastiku tervise arengukava elluviimiseks

 

Koolituspäevade korraldamine koolieelsete lasteasutuste tervishoiutöötajatele laste tervisehäirete ennetamise, laste liikumisaktiivsuse tõstmise ja õnnetusjuhtumite esmaabi küsimustes

E-meditsiini väljaarendamine kooliarstide töö tõhustamiseks

Kooliarstide koolitamine e-meditsiini valdkonnas

Meede 3: perearstiteenuse kvaliteedi parandamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Perearstide praksiseruumide remondi ja tehniliste vahendite ajakohastamise toetamine

 

Perearstide teavitamise ürituste korraldamine

Osalemine uute perearstikeskuste väljaarendamise korraldamises

E-meditsiini väljaarendamine perearstide töö tõhustamiseks

Meede 4: kiirabiteenuse arendamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Kiirabiteenuste osutamise toetamine

 

Personali erialane ja kliendiga suhtlemise oskuste koolitamine

Kiirabi sideme täiustamine haiglavõrgu ja perearstidega

Meede 5: sõltuvusest vabanemisele suunatud ravi tõhustamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Opiaatsõltuvate isikute asendusravi korraldamine

 

Meede 6: hooldusraviteenuste edendamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Koduse õendusabiteenuse osutamise toetamine

 

 

Hooldusraviteenuse osutamise toetamine

 

 

Meede 7: tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Osalemine ravikindlustusega hõlmamata isikute arstiabi kulude katmisel

 

Vähekindlustatud elanike ravimikulude kompenseerimine

Laste visiiditasust vabastamise finantseerimine

AE 4.6 Võimalike hädaolukordadega seotud riskid inimeste elule, tervisele, varale ja looduskeskkonnale on maandatud. Võimalikke hädaolukordi põhjustavate õnnetuste korral aktiveeritakse Tallinna kriisikomisjon ja Tallinna kriisiohjamismeeskond.

 

Tulemusnäitajad

Tulemusväärtused

Eesmärgistatud tulemuste saavutamise eest vastutaja

Linnaelanike teadlikkus neid ümbritsevatest ohtudest – varajase hoiatussüsteemi arendamine (tuhandetes kroonides)

500 

600 

700 

 800

Kommunaalamet

Hädaolukorraks rahalise reservi moodustamine (tuhandetes kroonides) 

600 

 700 

 800 

900 

Kommunaalamet 

Halduslepingu „Päästealaga seonduvate omavalitsuslike ülesannete täitmiseks Tallinna haldusterritooriumil” täitmiseks (tuhandetes kroonides)

9600 

10 300 

11 000 

 11 800

Kommunaalamet

Meede 1: strateegiline ja taktikaline ettevalmistus hädaolukordadeks

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Kommunaalamet 

Riskianalüüsi tegemine

 

Kriisiohjamisplaani koostamine riskianalüüsi põhjal

Kriisiohjamisstruktuuride, elutähtsa infrastruktuuri esindajate ja operatiivüksuste koostöö parendamine ühisõppuste käigus

Riskianalüüsi tulemuste arvestamine üld- ja detailplaneeringu koostamisel

Tegevusvaru moodustamine ja uuendamine hädaolukordade tarvis

Meede 2: elanike, ettevõtete ja asutuste valmiduse tõstmine ohuolukordadele ja õnnetustele reageerimisel

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks

 

 

 

 

Kommunaalamet 

Riskianalüüsist tulenevalt ohualas elavate inimeste teavitamine infovoldikutega (teave ettevõtte kohta ning käitumisjuhised ohu korral)

 

Suurõnnetuse ohuga ettevõtete varustamine tänapäevaste häire- ja teavitussüsteemidega

Valmisoleku kujundamine vabatahtlike kaasamiseks suurõnnetuste tagajärgede likvideerimisse

Meede 3: õnnetustele reageerimise tagamine

Meetme rakendamise korraldaja

Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks