Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Nõmme Keskuse detailplaneeringu osaline kehtestamine Nõmme linnaosas
Tallinna Linnavolikogu 19.06.2008 otsus number 139
Redaktsiooni kehtivus:06.05.2020 - ...

 Redaktsioonid

REDAKTIOON:
Tlv k 06.05.2020 nr 569
Tvk o 31.10.2019 nr 142, vastuvõetud 31.10.2019

Tvk o 18.10.2018 nr 146, jõustunud 18.10.2018

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

19. juuni 2008 nr 139

 

 

 

 

Nõmme Keskuse detailplaneeringu osaline kehtestamine Nõmme linnaosas

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, planeerimisseaduse § 23 lg 3 p 3, § 24 lg 3 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse” § 19 lg‑te 1, 3 ja 5 alusel ja arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmiste põhimotiivide ja kaalutlustega:

- Planeeritav maa-ala asub Nõmme linnaosas hõlmates ajaloolise Nõmme Keskuse ala, mis peab Nõmme linnaosa keskusena toimima ka tulevikus.

- Planeeringulahendus on koostatud, arvestades olemasolevat ruumilist keskkonda. Olemasolevaid väärtusi on püütud säilitada ja uushoonestuse ettepanekud on tehtud arvestusega, et piirkonna ruumiline areng toimub tasakaalustatult.

- Nõmme Keskus on eelkõige jalakäijatesõbralik piirkond, kus peab olema võimalikult palju kaubandus- ja teeninduspindasid, et tagada piirkonna inimeste esmane teenindus ning luua atraktiivsed võimalused veeta aega linnaosakeskuses.

- Eelistatud on kergliiklust Nõmme raudtejaama ja Nõmme turu vahelises koridoris ning väärtustatud peamiselt jalakäijatele liiklemiseks planeeritud väljakut Jaama tänaval – peamisel liikumissuunal raudteejaamast turule.

- Jaama tänavale – Nõmme turu ja raudteejaama vahelistele liikumissuundadele – on kavandatud visuaalselt linnaruumi sobiv jalakäijate väljak, mis pakuks ka võimalusi välikohvikutes käimiseks, lühiajaliseks peatumiseks ja jalutamiseks.

- Tallinna üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala valdavalt piirkonna või linnaosa keskuse segahoonestusalale. See tähendab, et ala on mõeldud eeskätt kaubandus-, teenindus- ja vabaaja harrastustega seonduvatele ettevõtetele ja asutustele. Osaliselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud väikeelamute ala, s.o põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3‑4‑korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid, olemasolevate väikeelamute piirkondade tihendamine korterelamutega ei ole soovitatav. Detailplaneeringuga kavandatu on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

- Planeeringu koostamisel lähtuti asjaolust, et Tallinna linn ei võõranda detailplaneeringu realiseerimiseks eraomandis olevaid kinnistuid. Kuna krundi pos 56 omanik ei nõustu detailplaneeringus kavandatuga ning krundi pos 10 ja pos 29 omanikud ei soovi krundi piire muuta, mis oleks olnud vajalik Jaama tänava jalakäijate tsooni laiendamiseks, siis on need krundid arvatud planeeringualast välja. Samuti on Harju maavanem 22. jaanuari 2008 kirjaga nr 2.1‑13/6075 teinud detailplaneeringu järelevalvemenetluse käigus ettepaneku arvata Jaama tn 6 krunt planeeringualast välja. Kirjeldatud põhjustel kehtestatakse detailplaneering osaliselt.

- Detailplaneeringu lahendus muudab osa seniseid (elamu ja riigikaitse funktsiooniga) krunte äri- ja sotsiaalmaa sihtotstarbega kruntideks või elamu- ja ärisihtotstarbega kruntideks, kus hoonete esimestel korrustel on ette nähtud äripinnad.

- Senine planeeringuala hoonestus on arhitektuurselt erinev ning detailplaneeringuga antavad hoonestustingimused peaksid aitama seda siduda tervikuks.

- On tehtud ettepanek rajada olemasolevatele elamumaa sihtotstarbega kruntidele, kus puudub väärtuslik hoonestus, piirkonda sobivad korterelamud.

- Planeeringuga eelistatakse ühistransporti, nt bussipeatuste ühildamisega tekib parem linnaliini busside kasutamise võimalus, mis loob paremad eeldused isiklike autode kasutamisest loobumiseks.

- Kavandatav Raudtee tänava läbimurre parandab juurdepääsu võimalusi Raudtee tänavale ja loob uue juurdepääsu Männi tänavale.

- Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja raudtee juures olevad avalikud haljasalad seotakse omavahel jalakäijate alale rajatava uue haljastusega.

- Detailplaneeringuga tehakse ettepanek võtta Pärnu mnt 263a elamu ja Jaama tn 1 elamu mälestisena kaitse alla. Samuti tehakse ettepanek suurendada Raudtee tn 56 elamu kui mälestise kaitsevööndit 50 meetritni välistandrist ja Nõmme jaamahoone (Jaama tn 18) kaitsevööndi ulatust kogu moodutatava krundi ulatuses.

- Korrastub olemasolev Nõmme turg, mis peab toimima multifunktsionaalse linnaruumina, kus päevasel ajal toimib turg ning õhtusel ajal saaks korraldada avalikke üritusi.

- Auto kasutamist aitavad vähendada ka kergliiklusteede võrgustiku sidumine ülelinnalise võrgustikuga, mis võimaldaks liikuda nii jalgsi kui jalgrattaga ja säilitab Nõmme keskust läbiva reisirongiliikluse.

- Planeeringu elluviimine ei põhjusta keskkonnas olulisi muutusi ja kaasnevad keskkonnamõjud on pigem positiivsed, nt keskust läbiva autoliikluse osakaalu ei suurendata.

- Detailplaneeringus on ette nähtud olemasolevate üldkasutatavate haljasalade säilitamine ning uue haljastuse planeerimine. Haljastuse planeerimisel on võimalusel arvestatud, et need oleks omavahel seotud haljasühendustega.

- Planeeringualale jäävatele muinsuskaitsealustele objektidele on tagatud vaadeldavus.

- Harju maavanem on 28. aprilli 2008 kirjas nr 2.1‑13/07/1571 märkinud, et järelevalve teostamise tulemusena saab asuda seisukohale, et Nõmme Keskuse detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud seadusi ja norme ega vaidlustajate seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele.

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

     

1. Kehtestada osaliselt Nõmme Keskuse detailplaneering, AS Pöyry Entec (endine ärinimi aktsiaselts ENTEC) töö nr 565/04. Planeeringulahendusega on Nõmme linnaosas 10,3 ha suurusele planeeringualale kavandatud 58 krunti: 27 elamumaa krunti, 7 elamu- ja ärimaa krunti, 8 ärimaa krunti, 6 sotsiaalmaa krunti, 2 tootmismaa krunti ja 8 transpordimaa krunti. Lisaks on detailplaneeringu eesmärk: Turu plats 3 // Vana-Mustamäe tn 2 kinnistu jagamine 2 krundiks ja moodustuvatele kruntidele ehitusõiguse andmine 2‑3‑4‑korruselise ja 1‑2‑3‑4‑korruselise hoone rajamiseks; Turu plats 6 kinnistu jagamine 4 krundiks ja ehitusõiguse andmine uue kahe 2‑korruselise hoone ehitamiseks; piiritletakse kruntide hoonestusalad; määratakse kruntide ehitusõigus ning tänavate maa-alad ja liikluskorraldus; heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.
(Kehtetu osaliselt - Tvk o 18.10.2018 nr 146, jõustunud 18.10.2018, sätestatud osas;
kehtetu osaliselt - Tvk o 31.10.2019 nr 142, vastuvõetud 31.10.2019, sätestatud osas;
kehtetu osaliselt  - Tlv k 06.05.2020 nr 569, sätestatud osas)

2. Ehitusloa taotlejal kooskõlastada detailplaneeringuga kavandatavate hoonete ehitus- ja haljastusprojektid Tallinna Keskkonnaametiga.

3. Kruntide pos 15 (Turu plats 3), pos 16 (Vana-Mustamäe tn 2), pos 23 (Pärnu mnt 273 // Kõver tn 1), pos 24 (Pärnu mnt 271), pos 28 (Pärnu mnt 265 // Raudtee tn 52), pos 30 (Jaama tn 8) ja pos 35 (Piiri tn 41 // Turu plats 6a) ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada müra- ja insolatsiooniprognoosid ning arvestada hoone projekteerimisel sellest tulenevate nõuetega. Kuna detailplaneeringu tellija oli Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning seetõttu puudus krundi omaniku/arendaja poolne arhitektuurne visioon (hoonete täpne kuju, akende paiknemine jms), siis detailplaneeringu koostamise käigus ei viidud läbi müra- ja insolatsiooniprognoose. Juhul kui analüüsist selgub, et insolatsiooninõudeid ei suudeta kruntide pos 23 (Pärnu mnt 273 // Kõver tn 1), pos 24 (Pärnu mnt 271), pos 28 (Pärnu mnt 265 // Raudtee tn 52) ja pos 30 (Jaama tn 8) naaberhoonete suhtes täita, siis tuleb hoonestuse kõrgust nendel kruntidel ehitusprojektis vastavalt arvutuse tulemusele vähendada või liigendada hoone ehitusmahtusid.

4. Kui krundipiiride muutmine ei ole Jaama tn 8 ning Pärnu mnt 271 ja 273 hoonete omanike soovil läbi viidud varem, siis viiakse see läbi enne ehitusloa väljastamist uue hoonestuse rajamiseks. Nende kruntide tänavamaa alla jääva maa loovutamise tingimused lepitakse Tallinna linna ja omaniku vahel kokku täiendavate lepingutega enne ehitusloa väljastamist.

5. Detailplaneeringus lammutatavatena näidatud ehitised kuuluvad lammutamisele pärast seda, kui nende omanik taotleb hoone ümberehitamist või uue hoone projekteerimist ja on saanud vastava loa.

6. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

7. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008
otsuse nr 139
LISA

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Nõmme Keskuse detailplaneeringu osaline kehtestamine Nõmme linnaosas” juurde

 

 

 

Linnavolikogu otsusega kehtestatakse osaliselt Nõmme Keskuse detailplaneering. Planeeringulahendusega on Nõmme linnaosas 10,3 ha suurusele planeeringualale kavandatud 58 krunti: 27 elamumaa krunti, 7 elamu- ja ärimaa krunti, 8 ärimaa krunti, 6 sotsiaalmaa krunti, 2 tootmismaa krunti ja 8 transpordimaa krunti. Lisaks on detailplaneeringu eesmärk: Turu plats 3 // Vana-Mustamäe tn 2 kinnistu jagamine 2 krundiks ja moodustuvatele kruntidele ehitusõiguse andmine 2‑3‑4‑korruselise ja 1‑2‑3‑4‑korruselise hoone rajamiseks; Turu plats 6 kinnistu jagamine 4 krundiks ja ehitusõiguse andmine uue kahe 2‑korruselise hoone ehitamiseks; piiritletakse kruntide hoonestusalad; määratakse kruntide ehitusõigus ning tänavate maa-alad ja liikluskorraldus; heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritav ala piirneb loodest Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga, kagust Tallinn-Paldiski raudteega. Kirde ja edela suunas paiknevad elamualad. Keskus on välja venitatud loode-kagu suunaliselt, ühendades omavahel Nõmme turu ja raudteejaama. Nõmme Keskusesse on koondunud piirkonda teenindavad ühiskondlikud ja ärihooned.

Vanim kihistus Nõmme arhitektuuris on tsaariaegsed suvitusvillad ja pansionaadid. Romantilised suurte klaasverandade ja sageli ka tornikestega puithoonetest on mitmed säilitanud oma algupärase ilme. Parima osa Nõmme elamutest moodustavad elamud aastatest 1920‑40, nende hulgas on nii eramuid kui ka kahe kuni nelja korteriga elamuid. Valdavalt tagasihoidliku dekooriga nii traditsiooniliste viilkatuste kui funktsionalistlikus stiilis elamud on tänaseni väga kõrge tarbimisväärtusega ja tänu oma väljapeetusele ka väga nõutud kinnisvaraturul.

Nõmme piirkond oli enne I maailmasõda väga hõreda asustusega. Asustuse tihenemine sai alguse Tallinn-Paldiski raudtee rajamisega, millega algas suvituspiirkonna tekkimine Nõmmele. Rajamise suunajaks oli Nikolai von Glehn, kes seadis nõudmise, et iga ehituskrundilt maha võetud puu asemele tuli istutada uus, just seetõttu saab täna rääkida Nõmmest kui metsalinnast. Eriti aktiivne ehitustegevus toimus Nõmmel aastatel 1924‑1939, mil ehitati ka enamus Nõmme ühiskondlikke hooneid.

1926. aastal E. Kühnerti ja R. Natuse poolt koostatud Nõmme linna plaan nägi ette Nõmme Keskuse rajamise Vabaduse puiestee ja Hiiu tänava ristumiskohta. Planeeringualale 1930. aastate alguses ehitatud kinomaja (Pärnu mnt 326) ja tänase Turu platsi tänava asukohas paiknenud turu mõjul kujunes keskuseks aga planeeritav ala.

Enamus hooneid on praeguseks ajaks ümber ehitatud või välisviimistlusega uue ilme saanud. Nõukogude ajal rajati ka tüüpprojektide järgi ehitatud korterelamuid, mida pole tänaseni ümberehitatud.

Terviklik tänavaruum (ühtne ehitusjoon, hoonete rütm) on välja kujunenud Turu platsil, kesksel väljakul ja veidi vähem Jaama tänaval ja Raudtee tänaval. Keskne väljak on oluliseks linnaruumi elemendiks, mille moodustavad Pärnu maantee, Vana-Mustamäe tänav, Vana-Pärnu maantee, Jaama tänava ja Turu platsi ristumine.

Tänavaruum on kõige halvemini tajutav Pärnu maantee raudtee ülesõidu ja keskse väljaku vahelisel lõigul.

Nõmme Keskus ei ole erinevalt ülejäänud Nõmmest käsitletav metsalinnana. Ala on olnud Eesti Vabariigi ajal lage ning valdav osa haljastusest on rajatud hiljem. 

Lähtuvalt hoonestuse erilaadsusest ei harmoneeru paljud hooned Nõmme Keskuses tihti teineteisega ja Eesti Vabariigi ajal 1918‑1940 rajatud keskusele sobiliku linnaliku arhitektuuriga hoonete väljaehitamine on jäänud pooleli. Puudub ühtne stiil ja selgelt välja kujunenud ehituslaad.

Planeeritaval maa-alal on moodustatud 41 katastriüksust: 26 elamumaa sihtotstarbega (sh 4 garaaþi) krunti; 6 ärimaa sihtotstarbega krunti; 3 sotsiaalmaa sihtotstarbega krunti; 2 riigikaitsemaa sihtotstarbega krunti; 2 tootmismaa sihtotstarbega krunti; 2 transpordimaa sihtotstarbega krunti (osaliselt alast väljas). Planeeritavale alale on iseloomulik ebakorrapärane krundistruktuur. Krundi keskmine suurus on ca 1000 m2. Erandiks on Nõmme raudteejaama krunt, mille suurus on 28 593 m2 ning mis jääb planeeritavale alale vaid osaliselt.

Nõmme Keskusele on tüüpiline, et ühiskondlikud hooned on 2- kuni 4‑korruselised kivihooned. Korterelamud on reeglina 2‑korruselised ühe trepikojaga kivihooned. Erandlikuks võib pidada Turu plats 5/7 asuvat 8‑korruselist 53 korteriga elamut, mis ei sulandu ülejäänud keskusega. Eramud on reeglina puitkonstruktsiooniga 1- või 2‑korruselised. Hoonestusviis on üldiselt lahtine, vaid ühiskondlike hoonetega kruntidel esineb kinnist ja vahelduvat hoonestusviisi. Keskuses on mitmed omanäolised nurgalahendustega hooned (nt Pärnu mnt 326 ja Jaama tn 1, Jaama tn 4 tuletõrjedepoo ja Jaama tn 11 polikliinik).

Planeeringualal on mitmeid mälestisi, nt: kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 55 on kinnismälestiseks tunnistatud Raudtee 56 krundil asuv elamu ja Pärnu mnt 322 // Vana-Pärnu mnt 2 elamu 19. sajandi lõpust; kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega nr 25 kinnismälestiseks tunnistatud Pärnu mnt 326, äri-, elu- ja kinohoone 1933. aastast ja Turu plats 6 olev Nõmme turuhoone aastast 1930 jt.

Planeeritaval alal asuvad riikliku kaitse all olevad geodeetilised märgid: reeperid nr 725, 805, 824 ja K892 ja polügonomeetriapunktid T080, nr 493, 495, 3258. Kõik nimetatud geodeetilised punktid on ette nähtud säilitada.

Planeeringuala läbib mitu väga tiheda sõidugraafikuga bussiliini, mis tagab hea transpordiühenduse kesklinnaga ja teiste linnaosadega. Planeeritavat ala läbib ka Tallinn-Paldiski raudtee.

Peamised kergliikluse suunad läbivad Nõmme Keskust kahes suunas, ühendades kesklinna ja Hiiu-Pääsküla suuna (ida-lääne suund) ning Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja Nõmme raudteejaama (põhja-lõuna suund). Ida-läänesuunaline jalakäijate liiklus kulgeb nii Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal kui ka raudtee ääres, vähesel määral ka Nõmme Keskust läbiva Pärnu maantee ääres. Põhja-lõunasuunaliseks liikluseks kasutatakse Jaama tänavat ja Turu platsi.

Alalist kasutamist leidvad pargilaadsed haljasalad paiknevad kahel pool Nõmme raudteejaama, üks väiksem skväär paikneb Jaama tänaval. Haljastust kasvab ka tänavate ääres. Suurema osa Nõmme Keskuse haljastusest moodustavad väikeelamute aiad, kus hoonetevaheline ruum on liigendatud mitmekesise lehtpuudest koosneva haljastusega, mis erineb Nõmmele tüüpilisest männimetsast. Ülelinnalisi ega linnalise tähtsusega rohestruktuuri koridore planeeringualal ei paikne, kuna rohestruktuuri koridorid on vähemalt 50 m laiused ja vajalikku laiust pole Nõmme Keskuses võimalik saavutada.

Planeeritavale alale on juurdepääsuks kesklinna poolt tulles Pärnu maantee ja Mustamäe poolt lähenedes Ehitajate tee. Pärnu maantee suundub läbi Nõmme Keskuse edasi Hiiu ja Pääsküla poole.

2. Kontaktvööndianalüüs

Planeeringuala kontaktvööndi moodustavad keskust kolmest küljest ümbritsevad väikeelamud ja loodes asuv Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala. Kontaktvööndi väikeelamualadest mitmed on miljööväärtuslikud.

Nõmme elurajoonide väärtus seisneb nende rohkes kõrghaljastuses, terviklikus miljöös ning aastakümnete jooksul kujunenud elukeskkonnas. Nõmme puhul on miljöö loojaks ka loodus- ja inimsõbralike materjalide kasutus. Keskusele omaselt on hoonestuses ja kruntide kasutuse sihtotstarvetes elamufunktsioon läbi põimunud äri- ja ühiskondliku funktsiooniga. Neid funktsioone täidavad kaubandus- ja büroohooned, turg, kultuurikeskus, tuletõrjedepoo, muusikakool, polikliinik ja raudteejaam. Võrreldes kontaktvööndiga on keskuse ilme vastuolulisem ja korrapäratum.

Kontaktvööndi elamukrundid on valdavalt ristkülikukujulised ja paiknevad loode-kagu suunaliselt. Elamukruntide suurused on vahemikus 600 m2 kuni 1600 m2. Piirkonnas on lahtine hoonestusviis, hooned paiknevad üksikult – üldjuhul kruntide keskosas. Leidub ka hooneid, mis paiknevad krundi tänavapoolsel piiril. Hooned on enamasti 1- või 2‑korruselised üksikelamud. Elamutele lisaks paiknevad kruntidel kas elamutega kokku ehitatud või iseseisvate ehitistena abihooned. Ühtseks elemendiks on krundil asuv rohke kõrghaljastus. Keskust ümbritsevate väikeelamu kruntide hulgas on samuti üksikuid sotsiaalobjekte ning hoonestusest vabadel aladel asub üldkasutatavaid haljasalasid.

Keskuse hoonestus on kõrgem, massiivsem ja tihedam, kuid hoonestuse struktuur on ebaühtlasem: väikesed Nõmmele tüüpilised suurtel kruntidel asuvad elamud paiknevad kõrvuti keskusele iseloomulikuma korrushoonestusega, mis asub kuni 100% täisehitusega kruntidel. Keskuse hooned paiknevad reeglina krundi tänavapoolses osas või piiril.

Nõmme Keskuse kontaktvööndis paiknev suurim puhkeala on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala, mis paikneb planeeringualast põhja pool. Ala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004 määrusega nr 176 “Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri”.

Astangu jalamil kasvavad valgusrikkad männimetsad on nõmmelaste, aga ka tallinlaste meelispuhkepaigad. Seetõttu on viimastel aastakümnetel järsult suurenenud rekreatiivne koormus maastikukaitsealale, mille tagajärjeks on tihe jalgradade võrgustik metsa all ning metsa hõrenemine puude kuivamise tõttu. Suusa tänava äärde maastikukaitsealale on rajatud lastemänguväljak.

Maastikukaitseala on moodustatud unikaalse maastiku – Mustamäe nõlva, Nõmme liivikute, allika-alade ja suure rekreatiivse tähtsusega metsade kaitseks, nende uurimiseks ning tutvustamiseks, puhkevõimaluste loomiseks, samuti linnametsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks.

Kontaktvööndi lõunaosas, Mai tänava ja Raudtee tänava nurgal, asub väiksem haljak, kuhu on kujundatud lastemänguväljak ja istekohad. Haljastuses domineerivad vanad hobukastanid, pärnad ja vahtrad.

Planeeringuala kontaktvööndit läbivad ööpäevaringselt tiheda liiklusega magistraaltänavad – Pärnu maantee ja Turu plats (Ehitajate tee). Ülejäänud tänavad  alal on peamiselt elamupiirkondi teenindavad kohalikud tänavad ning seetõttu väikese liikluskoormusega. Vähemal määral leiavad kohalikud tänavad kasutamist ka läbiva liikluse poolt, seda eeskätt seetõttu, et paljud tänavad on ühesuunalised. Nõmme Keskus on ühendatud ülelinnalise jalgrattateede võrgustikuga.

Lähipiirkonnas on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 15. mai 2003 otsusega nr 160Õie tn 2 kinnistu detailplaneering”, eesmärgiga kavanda maa-alale kaks krunti väikeelamute ja trafoalajaama ehitamiseks jt.

3. Tallinna üldplaneering ja Nõmme ehitusmäärus

Tallinna üldplaneeringuga on planeeritava ala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud valdavalt piirkonna või linnaosa keskuse segahoonestusala. See tähendab, et ala on mõeldud eeskätt kaubanduse, teeninduse ja vabaaja harrastustega seonduvatele ettevõtetele ning asutustele.

Osaliselt (planeeringuala idapoolne osa) on maa-ala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud väikeelamute ala, s.o põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3‑4‑korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid, olemasolevate väikeelamute piirkondade tihendamine korterelamutega ei ole soovitatav.

Vastavalt Tallinna üldplaneeringu peatükile 3.5 on Tallinnas ette nähtud säilitada või luua optimaalse teenindusraadiusega alakeskuste võrgustik. Seeläbi rikastatakse pakutavate teenuste valikut ja vähendatakse linnakodanike tarbetut ajakulu, suurendades nii linnalise eluviisi eeliseid ja atraktiivsust. Detailplaneeringu lahendus muudab osa seniseid (elamu ja riigikaitse funktsiooniga) krunte äri- ja sotsiaalmaa sihtotstarbega kruntideks või elamu- ja äri sihtotstarbega kruntideks.

Seega on detailplaneeringuga kavandatu kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga;

Tallinna Linnavolikogu 28. oktoobri 2004 määrusega nr 36 kinnitatud “Nõmme linnaosa ehitusmääruse” järgi kuulub planeeritav ala I ehituspiirkonda (Nõmme Keskus). See tähendab, et kruntide võimalikud kasutusotstarbed võivad olla: elamud (eramud, korterelamud), kontorid, kodukontorid, teenindavad teenindus-kaubandusettevõtted ja väiketöökojad, ühiskondlikud hooned, kultuuri-, tervishoiu- ja spordirajatised ning kultuuri-, spordi- ja tervishoiuasutused. Kruntide maksimaalne täisehituse protsent on kuni 50%. Suurim lubatud põhihoone kõrgus tohib olla 15 meetrit. Korruste arv võib olla maksimaalselt 4 täiskorrust. Abihoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 6 meetrit. Suurim soovitatav korterite arv ühe kortermaja kohta on 18.

4. Detailplaneeringuga kavandatu

Nõmme Keskuse väärtust aitaks tõsta linnaehituslikult hoonete mahu ühtlustamine, lagunenud ja ümberehitatud hoonete renoveerimine või asendamine ja muinsuskaitsealuste hoonete restaureerimine.

Ala miljööväärtuslikuks muutumiseks tuleb edaspidi vältida Turu plats 5 // 7 sarnaste teiste struktuuri ja massiivse arhitektuurse vormiga kõrgete hoonete rajamist, mis ei lase keskuse hoonestuse ja ümbritseva metsalinna vahel tekkida vajalikku harmooniat. Keskust saab väärtustada läbi keskuse alale sobivate linnalike arhitektuursete mahtude lõpuni väljaehitamisega ning tänavate ja hoonetevahelise ruumi väärtustamisega.

Detailplaneeringus lammutatavaks näidatud ehitised kuuluvad lammutamisele peale seda, kui nende omanik taotleb hoone ümberehitamist või uue hoone projekteerimist ja on saanud vastava loa.

Planeeringuga eraisikutele kuuluvatele kruntidele määratud ehitusõiguse ja maakasutuse sihtotstarbe ettepanek ei kohusta omanikke seda realiseerima.

Tallinna Linnavolikogu 6. märtsi 2008 otsuse nr 42 “Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsuse nr 329 “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006‑2014” muutmine” § 2 kohaselt Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006‑2014 sätestatud parkimisnormatiive ei rakendata pärast 1. jaanuari 2005 ja enne otsuse jõustumist vastuvõetud või kehtestatud detailplaneeringutele.

Seega praegu kehtivat parkimise normatiivi ei pea rakendama detailplaneeringute puhul, mis on vastu võetud ajavahemikus 1. jaanuarist 2005 kuni 6. märtsini 2008. Kuna käesolev detailplaneering on vastu võetud Tallinna Linnavalitsuse 14. septembri 2005 korraldusega nr 1685‑k, siis 16. novembri 2006 otsusega nr 329 “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006‑2014” kehtestatud parkimise normatiivide järgimine ei ole obligatoorne. Seejuures üksikelamu kruntide normatiivne parkimine on tagatud.

Parkimiskohtade kontrollarvutuses on lähtutud Eesti Standardis (EVS 842:2003 Linnatänavad) sätestatud parkimisnormatiivist linnakeskuse kohta. Elanike arvu järgi on Nõmme Keskus (ca 40 000 elanikku) III klassi linnakeskus (10 000‑100 000 elanikku).

4.1 Kuivõrd tegemist on suure alaga (10,3 ha) ja planeeringualasse on hõlmatud 58 krunti, siis parema ülevaate andmiseks kavandatavast on kogu ala tinglikult, vastavat asukohta arvestades, jagatud kvartaliteks: Suusa tänava-Pärnu maantee ja Vana-Mustamäe tänava vaheline kvartal; Suusa tänava-Vana-Pärnu maantee ja Turu platsi tänava vaheline kvartal; Vana-Pärnu mnt-Idakaare tänava ja Pärnu maantee vaheline kvartal; Jaama tänava ja Pärnu maantee vaheline kvartal; Pärnu maantee-Raudtee tänava ja Jaama tänava vaheline kvartal; raudtee ja Raudtee tänava vaheline kvartal; Kõvera tänava-Jaama tänava-Raudtee tänava ja Raudtee tänava läbimurde vaheline kvartal; Pärnu maantee-Jaama tänava-Kõvera tänava ja Raudtee tänava läbimurde vaheline kvartal.

4.1.1 Suusa tänava-Pärnu maantee ja Vana-Mustamäe tänava vaheline kvartal

Tegemist on planeeringuala loodepoolse piirkonnaga. See kvartal hõlmab Suusa tn 3a, Suusa tn 3, Vana-Mustamäe tn 4, Turu plats 5 // 7, Turu plats 3, Vana-Mustamäe tn 2 ja Pärnu mnt 326 krunte.

Krundi pos 1 (edaspidi ka lühendatult pos; aadressiga Suusa tn 3a) suurus on 688 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Krundi seniseid piire ega maakasutuse sihtotstarvet ei muudeta. Krundi Suusa tänava poolses osas paikneb 2‑korruseline elamu ja krundi keskel abihoone, mis likvideeritakse.

Planeeringulahendusega antakse võimalus olemasolevat hoonestusala igal suunal suurendada. Hoonestusala maksimaalne suurus võib olla 130 m2, mis teeb krundi täisehituse protsendiks 20% (Nõmme ehitusmäärus 50%).

Kavandatava hoonestusala kaugus naaberkruntidest on: Suusa tänava poolselt küljelt 5,3 meetrit, krundi pos 2 poolselt küljelt 2 meetrit, krundi pos 5 poolselt küljelt minimaalselt 16 meetrit ja Vana-Mustamäe tn 6 ja 8 krundi piirist 5,8 meetrit. Hoonestusala asukoht krundil vastab Nõmme ehitusmääruses toodud nõuetele (eesaed 5 meetrit, tagaaed 3 meetrit, külgaed Vana-Mustamäe tn 6 ja 8 krundi piirist 5 meetrit). Kuigi hoonestusala paikneb Suusa tn 3 piirist 2 meetri kaugusel, ei põhjusta see naaberkrundile negatiivseid mõjutusi, sest Suusa tn 3 krundil paiknevad hooned krundi teises osas. Planeeringu realiseerimisel ei tule likvideerida ühtegi puud.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” peab hoone vastama vähemalt tulepüsivusklassile TP‑3.

Hoone kapitaalremondi teostamisel on soovitav säilitada 1960. aastatel ehitatud hoonele iseloomulikud detailid, mis hoonet väärtustavad (omanäoline välisuks, eenduvad hooneosad, kõrge katus, lühike räästas jt).

Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006‑2014” kohaselt tuleb krundil tagada 1 parkimiskoht. Tingimus on täidetud, sest planeeringulahenduse kohaselt tagatakse 1 parkimiskoht.

Juurdepääs krundile on ette nähtud Suusa tänavalt.

Krundi pos 2 (Suusa tn 3) suurus on 1155 m2 ja maakasutuse sihtotstarve 100% elamumaa. Krundi seniseid piire ega maakasutuse sihtotstarvet ei muudeta. Krundi Suusa tänava poolses osas on 1‑korruseline abihoone ja krundi sisemuses 2‑korruseline elamu.

Planeeringulahendusega antakse võimalus olemasoleva abihoone ja elamu ehitusõigust suurendada. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala on 200 m2, mis teeb krundi täisehituse protsendiks 20%.

Kuna abihoone hoonestusala paikneb krundi keskel, ning planeeringuga on antud võimalus hoonestusala suurendada krundi sisemuse suunal, siis selline ehitusõiguse suurendamine ei mõjuta naaberkinnistute seniseid kasutamistingimusi. Abihoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 4 meetrit.

Lisaks antakse võimalus suurendada elamu ehitusõigust. Kavandatava hoonestusala kaugus naaberkruntidest on: krundi pos 14 piirist 15,9 meetrit, krundi pos 15 piirist 3 meetrit ja krundi pos 1 piirist 8 meetrit. Sellega on tagatud kõik Nõmme ehitusmäärusest tulenevad kauguse nõuded naaberkruntidest (eesaed 5 meetrit, tagaaed 3 meetrit ja külgaed 3 meetrit. Kuna olemasolev hoone paikneb praegu samuti naaberkrundist (pos 15) 3 meetri kaugusel, siis planeeringulahendus ei põhjusta negatiivseid mõjutusi (päikesevalguse varjamine) naaberkruntide hoonestusele.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” peab rajatav hoone vastama vähemalt tulepüsivusklassile TP‑3.

Tagatud on normatiivne parkimiskohtade arv, sest planeeringulahendusega on ette nähtud 1 parkimiskoht.

Juurdepääs krundile on tagatud Suusa tänavalt.

Krundi pos 5 (aadressiga Vana-Mustamäe tn 4) krundi suurus on 1066 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Krundi seniseid piire ega maakasutuse sihtotstarvet ei muudeta. Krundi sisemuses paikneb 2‑korruseline elamu.

Planeeringulahendusega antakse võimalus suurendada krundi ehitusõigust. Hoone alune pind võib olla maksimaalselt 200 m2, mis teeb krundi täisehituse protsendiks 30% (Nõmme ehitusmäärus 50%). Planeering võimaldab suurendada hoonestusala Vana-Mustamäe tn 4 krundi suunal. Kavandatava 2‑korruselise elamu hoonestusala kaugus naaberkruntidest on: krundi pos 1 piirist 5 meetrit, krundi pos 16 piirist 7 meetrit ja Vana-Mustamäe tn 6 krundi piirist 6 meetrit. Sellega on tagatud kõik Nõmme ehitusmäärusest tulenevad kauguse nõuded naaberkruntidest. Planeeringu realiseerimisel ei tule likvideerida ühtegi kasvavat puud.

Kavandatava elamu võib projekteerida maksimaalselt 9 meetri kõrgusena ning hoonesse võib rajada kuni 8 korterit. Kavandatav elamu põhjustab minimaalseid negatiivseid mõjutusi (müra, päikesevalguse varjamine) naaberkruntidele. Rajatavale hoonele on tagatud piisav päikesevalgus.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” peab rajatav hoone vastama vähemalt tulepüsivusklassile TP‑3.

Juurdepääs krundile on ette nähtud Vana-Mustamäe tänavalt. 

Krundi pos 14 (aadressiga Turu plats 5 // 7) suurus on 2186 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 10% ärimaa ja 90% elamumaa. Krunt paikneb Suusa tänava ja Turu platsi tänava nurgal. Krundi seniseid piire ega maakasutuse sihtotstarvet ei muudeta. Krundi idaosas paikneb varieeruva kõrgusega (1‑4‑7‑8‑korruseline, maksimaalselt 29 meetri kõrgune) 53 korteriga elamu. Hoonel on kogu krundi ulatuses rajatud maa-alune parkimiskorrus.

Krundi senist maakasutuse sihtotstarvet, krundi piire ega ehitusõigust ei muudeta.

Krundil on võimalik parkida 64 sõidukit, seega on normatiivne parkimiskohtade arv tagatud (normatiivne on 53 kohta).

Juurdepääs krundile sõidukitega on ette nähtud Suusa tänavalt ning lisaks pääsevad jalakäijad krundile Turu platsilt.

Krundi pos 15 (aadressi ettepanekuga Turu plats 3) suurus on 1233 m2. Krunt moodustub Turu plats 3 // Vana-Mustamäe tn 2 kinnistu jagamisel. Krundi planeeritav maakasutuse sihtotstarve on 30% ärimaa ja 70% elamumaa (senine 100% riigikaitsemaa). Krunt piirneb kruntidega pos 2, pos 14, pos 33 ja pos 16.

Krundi ida osas (Turu platsi tänava poolne külg) on 1‑korruseline naaberkrundiga blokeeritud hoone ning krundi sisemuses, vahetult naaberkruntide pos 2 ja pos 14 piiri vahetus läheduses on 1‑korruseline hoonestus. Olemasolevad hooned on planeeritud lammutada.

Planeeringulahendusega antakse krundile ehitusõigus kuni 4‑korruselise äriruumidega elamu rajamiseks. Hoone maapealne hoonestusala on 600 m2 ja maa-alune 450 m2. Seega on krundi maksimaalne täisehituse protsent 50%, mis on kooskõlas Nõmme ehitusmäärusega. Hoonestusala on paigutatud Turu platsi tänava väljakujunenud ehitusjoonele.

Turu platsi tänava poolne hoonemaht on 1‑korruseline ja läheb astmeliselt üle 2‑korruseliseks ning  seejärel 4‑korruseliseks ning edasi jälle 2‑korruseliseks. Seega on 4‑korruseline üksnes kavandatava hoone keskmine osa, mis põhjustab ka minimaalseid negatiivseid mõjutusi naaberkruntidele. Hoonestusala Turu platsi tänava poolne 1‑korruseline hoonemaht on blokeeritud naaberkrundi pos 12 hoonega. Kuivõrd kavandatava hoonemahu asemel on praegu 1‑korruseline hoone, siis naaberkrundi senised kasutamise tingimused ei halvene. Kavandatav hoonemaht ei hakka varjama vaadet krundi pos 14 korterelamu akendest.

Hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 15 meetrit ning hoonesse võib rajada kuni 14 korterit, mis on kooskõlas Nõmme ehitusmäärusega. Hoone maksimaalse kõrguse aluseks on võetud naaberkrundi pos 33 hoone kõrgus.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” peab rajatav hoone vastama tulepüsivusklassile TP‑1.

Krundil on tagatud normatiivne parkimiskohtade arv 14. Juurdepääs sõidukitele on ette nähtud Vana-Mustamäe tänavalt läbi krundi pos 16, jalakäijad pääsevad krundile ka Turu platsi tänavalt.

Krundi pos 16 (aadressi ettepanekuga Vana-Mustamäe tn 2) suurus on 816 m2. Krunt moodustatakse Turu plats 3 // Vana-Mustamäe tn 2 kinnistu jagamisel. Krunt piirneb krundiga pos 2, pos 15 ja pos 33. Krundi kavandatav maakasutuse sihtotstarve on 10% ärimaa ja 90% elamumaa. Krundi läänepoolsel piiril paikneb peaaegu kogu krundipiiri ulatuses 1‑korruseline hoone. Olemasolev hoonestus on ette nähtud lammutada.

Hoone maapealse hoonestusala suurus on kavandatud 350 m2 ja maa-alune 550 m2, mis teeb krundi täisehituse protsendiks 45%.

Hoonestusala kaugus naaberkruntidest on: krundi pos 5 piirist 6 meetrit ning krundi pos 1 piirist 5 meetrit, millega on tagatud Nõmme ehitusmäärusest tulenevad kauguse nõuded naaberkruntidest. Hoonestusala kaugus naaberkrundist pos 33 on 2 meetrit.

Krundi pos 33 puhul on tegemist ärimaa sihtotstarbega krundiga. Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999 määruse nr 38 “Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine” punkt 5 sätestab, et eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil, peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Seega peavad insolatsiooninõuded olema täidetud eluruumide puhul.

Kuna naaberkrundi hoonestus ei paikne Pärnu maantee ja Turu platsi tänava poolsel küljel, siis planeeringuga kavandatav mõjutab minimaalselt seniseid krundil asuva hoone kasutamise tingimusi. Arvestades asjaoluga, et tekkiva Vana-Mustamäe tn 2 krundi laius on ainult 15,5 meetrit (krundi laiuse määravad olemasolevad kinnistute piirid), siis lahendus arvestab maksimaalselt naaberkrundi Vana-Mustamäe tn 4 privaatsusega.

Kavandatava hoone hoonestusala on paigutatud paralleelselt Vana-Mustamäe tn 4 kinnistuga (sarnaselt praegusele hoonele). Planeeritud hoonemaht sulgeb väljaku ja eraldab keskusest eemale jääva väikeelamute piirkonna intensiivse liiklusega Pärnu maanteest.

Planeeritav hoone võib olla kuni 4‑korruseline. Nõmme Keskuse poolne hooneosa on 4‑korruseline mis järk-järgult väheneb krundi sisemuse suunas kuni 2‑korruseliseks. Hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 15 meetrit, mis ühtib senise Nõmme Keskuse hoonete kõrgusega, moodustades kõrguse osas ühtse hooneteansambli. Selline lahendus on kooskõlas Nõmme ehitusmäärusega.

Hoonesse on ette nähtud 18 korterit (mis on kooskõlas Nõmme ehitusmäärusega) ja büroo pinnad. Maa-alusele korrusele on ette nähtud parkimine ja abiruumid.

Uue hoone projekteerimisel peab arvestama Pärnu maantee ääres olemasoleva hoonestusega nii, et uus hoone täiendab keskse väljaku miljööd.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”, peab rajatav hoone vastama tulepüsivusklassile TP‑1.

Juurdepääs krundile on tagatud Vana-Mustamäe tänavalt. Kuna läbi krundi on tagatud ka krundi pos 15 juurdepääs siis tuleb seada juurdepääsu servituut krundi pos 15 kasuks.

Krundi pos 33 (aadressiga Pärnu mnt 326) suurus on 2417 m2. Krunt paikneb Turu platsi tänava ja Pärnu maantee nurgal. Krundi senist maaksutuse sihtotstarvet (100% ärimaa) ega krundi piire ei muudeta.

Krundil asub kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega nr 25 kinnismälestiseks tunnistatud Pärnu mnt 326, 4‑korruseline äri-, elu- ja kinohoone 1933. aastast.

Planeeringulahendusega antakse võimalus suurendada hoonestusala krundi pos 15 poolsel küljel. Kavandatav hoonemaht võib olla maksimaalselt 2‑korruseline ja 8 meetri kõrgune. Hoonealune pind on kokku 1200 m2, mis teeb krundi täisehituse protsendiks 50%.

Hoonestusala on kavandatud Turu platsi tänava väljakujunenud ehitusjoonele. Kuna Turu platsi tänava äärne hoonestus on kinnise hoonestusviisiga, siis on ka uue hoonemahu puhul sellise lahendusega arvestatud ning hoonestusala on planeeritud krundi piirile. Kuivõrd naaberkrundile pos 15 on ette nähtud Turu platsi tänava poolsele küljele 1‑korruseline ärihoone maht, siis tulenevalt Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999 määrusest nr 38 “Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine” insolatsiooni tagama ei pea.

Hoone konserveerimine, restaureerimine, remont, ehitamine, ehitise ilme muutmine ja ehitusdetailide ümberpaigutamine; algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine võib toimuda ainult Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti loal.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” peab hoone vastama tulepüsivusklassile TP‑1.

Juurdepääs krundile on tagatud Turu platsi tänavalt ja Pärnu maanteelt.

4.1.2 Suusa tänava-Vana-Pärnu maantee ja Turu platsi tänava vaheline kvartal

Tegemist on planeeringuala kirdepoolse piirkonnaga. Kvartal hõlmab Turu plats 6, Vana-Pärnu mnt 5, Vana-Pärnu mnt 5a, Vana-Pärnu mnt 5b, Vana-Pärnu mnt 3, Turu plats 2 ja Turu plats 4 krunte.

Krundi pos 3 (aadressiga Vana-Pärnu mnt 5a) suurus on 431 m2. Krundi seniseid piire ega maakasutuse sihtotstarvet (100% elamumaa) ei muudeta. Tegemist on kvartali kaguosas asuva pikliku krundiga. Krundi sisemuses asub elamu ning elamu ees kuurid.

Planeeringulahenduse kohaselt kuurid likvideeritakse. Juurdepääs krundile on tagatud Vana-Pärnu maanteelt.

Krundi pos 17 (aadressiga Vana-Pärnu mnt 3) kavandatud suurus on 1385 m2. Krundile on liidetud Turu plats 6 krundi piiri korrigeerimise tulemusel tekkinud 37 m2 suurune maatükk (ajutine krunt 17b). Krundi senist maakasutuse sihtotstarvet (100% elamumaa) ei muudeta. Krunt piirneb kruntidega pos 35, pos 46, pos 18, pos 36 ja pos 38. Krundi Vana-Pärnu maantee poolsel küljel paikneb 1‑korruseline elamu ja krundi tagumises osas naaberkrundi Turu plats 6 krundi piiril kuurid, mis planeeringu lahenduse kohaselt likvideeritakse.

Planeeringuga antakse krundile ehitusõigus 3‑korruselise 10 korteriga elamu rajamiseks, millel on lisaks maa-alune korrus. Hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 12 meetrit, mis on kooskõlas Nõmme ehitusmäärusega. Hoonestusala on kavandatud naaberkrundi pos 18 ühele ehitusjoonele. Hoonestusala on paigutatud praeguse hoone taha, krundi sisemuse suunas, hoonealune pind võib maksimaalselt olla 300 m2. Järelikult on krundi täisehituse protsent 25%, mis on kooskõlas Nõmme ehitusmäärusega. Selline hoonestusala paigutus järgib Nõmmele iseloomulikku krundi jaotust, kus elamu on tänavapoolses osas ning hoone taga privaatne hooviala. Hoonestusala puhul on arvestatud ka krundil kasvava II väärtusklassi puu säilitamise vajadusega, sest hoonestusala on liigendatud ning puu kasvutingimused tagatud.

Hoonestusala kaugus naaberkruntidest on: krundi pos 35 piirist 16 meetrit, krundi pos 18 piirist 5 meetrit, krundi pos 38 piirist 8,8 meetrit ja krundi pos 36 piirist 5,7 meetrit. Sellega on tagatud kõik Nõmme ehitusmäärusest tulenevad kauguse nõuded naaberkruntidest. Korterelamu rajamisega on negatiivsed mõjutused naaberkruntidele minimaalsed.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” peab hoone vastama tulepüsivusklassile TP‑2.

Juurdepääs krundile on tagatud Vana-Pärnu maanteelt.

Krundi pos 18 (aadressiga Vana-Pärnu mnt 5 krundi suurus on 962 m2). Krundi senist maakasutuse sihtotstarvet (100% elamumaa) ega krundi piire ei muudeta. Krundi Vana-Pärnu maantee poolsel küljel on 2‑korruseline elamu. Krunt piirneb kruntidega pos 35, pos 46, pos 3 ja pos 17.

Planeeringu lahenduse kohaselt antakse krundile ehitusõigus 3‑korruselise 6 korteriga elamu rajamiseks, millel on lisaks maa-alune korrus. Hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 12 meetrit, mis on kooskõlas Nõmme ehitusmäärusega. Rajatava korterelamu hoonestusala ei erine olemasoleva hoone hoonestusalast. Kuivõrd hoonestusala asukoht ei muutu ja täidetud on kõik Nõmme ehitusmäärusest tulevad kauguse nõuded naaberkruntidest ning naaberkruntide pos 17 ja pos 3 hoonestus ei asu vahetult krundi piiri ääres, siis korterelamu rajamisega põhjustatud mõjutused naaberkruntide hoonestusele on minimaalseid. Kuigi naaberkrundi pos 46 hoone asub krundi piiril, on rajatava elamu ja krundi pos 46 hoone vahemaa 15,8 meetrit ning seetõttu ei takista elamu päikesevalguse levikut krundile pos 46. Hoonealune pind võib olla 180 m2, mis teeb krundi täisehituse protsendiks 20% (Nõmme ehitusmäärus 25%).

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” peab hoone vastama tulepüsivusklassile TP‑2.

Juurdepääs krundile on ette nähtud Vana-Pärnu maanteelt.

Krundi pos 34 (aadressi ettepanekuga Turu plats 6) suurus on 1034 m2. Krunt moodustatakse olemasoleva Turu plats 6 krundi jagamisel. Krundile on määratud 100% ärimaa maakasutuse sihtotstarve. Krunt jääb Turu platsi tänava poolsele küljele. Krundil paikneb kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega nr 25 kinnismälestiseks tunnistatud Nõmme turuhoone 1930. aastast (nn vana lihamaja).

Kuna olemasoleva turuhoone uueks kasutusotstarbeks on kavandatud toitlustus- ja meelelahutusasutus ning käesoleva planeeringuga rajatakse krundile pos 64 uus turuhoone, siis on põhjendatud praegusele turuhoonele uue krundi moodustamine.

Planeeringu lahendusega antakse võimalus senist hoonestusala natuke suurendada. Suurendamine toimuks hoone tagumise liigendatud osa arvel, mille tulemusena kujuneks ühel joonel olev tagasein. Likvideeritakse hoone taga ning krundi ida- ja põhjapiiril asuvad müügikioskid ja abipinnad.

Kuivõrd krundil asuv hoone on kinnismälestis, siis hoone konserveerimine, restaureerimine, remont, ehitamine, ehitise ilme muutmine ja ehitusdetailide ümberpaigutamine; algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine võib toimuda ainult Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti loal. Hoone laiendamisel oleks hoone alune pind 490 m2 ning krundi täisehituse protsent 50%, mis on mõlema nimetatud näitaja osas kooskõlas Nõmme ehitusmäärusega.

Jalakäijate juurdepääs krundile on ette nähtud Turu platsi tänavalt ning sõidukitele Suusa tänavalt.

Krundi pos 35 (aadressi ettepanekuga Piiri tn 41 // Turu plats 6a) suurus on 4945 m2. Krunt moodustatakse Turu plats 6 kinnistu jagamisel. Krunt jääb Turu platsi tänava poolt vaadates krundi pos 34 taha. Krundi kavandatav maakasutuse sihtotstarve on 100% ärimaa.

Planeeringulahenduse kohaselt likvideeritakse krundi keskel asuv turu kontor ja kõik selle ümber asuvad abihooned. Lisaks likvideeritakse krundi lõuna piiril asuv müügihoone.

Hoonestusala kavandamisel krundile on lähtutud asjaolust, et ala toimiks päeval turuna ning õhtusel ajal oleks võimalik korraldada erinevaid vabaõhuüritusi, nt kontserte. Seetõttu on hoonestus kavandatud krundi piiri vahetusse lähedusse ning krundi keskel olevad müügiletid peaksid olema teisaldatavad.

Krundile antakse ehitusõigus 2‑korruselise hoone rajamiseks. Hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 9 meetrit. Kavandatava hoone hoonestusala kattub osaliselt praeguse krundi lõunapiiril oleva müügihoone hoonestusalaga. Kuna ehitatav hoone on blokeeritud naaberkrundi pos 36 kavandatava 3‑korruselise hoonega, siis selles osas ei põhjusta hoone negatiivseid mõjutusi naaberkrundile. Kuna naaberkrundi pos 17 hoonestus paikneb krundi vastasküljel, siis piirile rajatav 2‑korruseline hoone põhjustab minimaalseid negatiivseid mõjutusi. Samuti ei sa jätta tähelepanuta, et krunt paikneb krundist pos 17 põhjasuunal ning see mõjub vabaõhuürituste korraldamisel müratõkkena.

Säilitatakse krundi idapiiril olevad statsionaarsed müügikohad, mis väliürituste korraldamisel mõjuksid naaberkruntidele levida võivate häirivate mõjutuste (müra, valgustehnika) takistava tegurina. Planeeringulahendusega antakse võimalus suurendada krundi lõunaküljel asuva hoone hoonestusala. Siia on kavandatud rajada turu administratiivhoone. Kuna hoonestusala suureneb krundi sisemuse suunal, siis see ei mõjuta naaberkruntide seniseid kasutamise tingimusi. Lisaks antakse võimalus suurendada krundi idapoolse piiri äärde jäävat hoonestusala.

Kuna kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega nr 25 on määratud praegusel Turu plats 6 asuva kinnismälestise kaitsevööndiks Turu plats 6 krunt, mis aga jagatakse ning selle tulemusena moodustub muuhulgas krunt pos 35, siis tuleb ehitatavate hoonete projekteerimiseks koostada arhitektuurilis-ajaloolised eritingimused.

Kokku on hoonete alune pindala 1000 m2, mis teeb krundi täiseehituse protsendiks 25% (Nõmme ehitusmäärus 50%).

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” peavad hooned vastama tulepüsivusklassile TP‑2.

Jalakäijate juurdepääs krundile on ette nähtud Turu platsi tänavalt ning sõidukid pääsevad krundile Suusa tänavalt.

Krundi pos 36 (aadressiga Turu plats 4) suurus on 1451 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Planeeringuga tehakse ettepanek muuta maakasutuse sihtotstarve 75% ärimaaks ja 25% elamumaaks. Krunt piirneb kruntidega pos 36, pos 17 ja pos 38. Krundi Turu platsi tänava poolses osas paikneb 2‑korruseline hoone ning krundi kirdeosas ja lõunapiiril kuurid. Abihooned on planeeritud lammutada.

Planeeringulahendusega antakse võimalus olemasoleva hoone hoonestusala idaküljel suurendada. Kuna juurdeehitatav osa jääb krundi sisemusse, siis naaberkruntide senised kasutamise tingimused ei muutu. Lisaks antakse võimalus krundi sisemusse rajada 3‑korruseline hoone, mille maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 12 meetrit. Kavandatav hoonestusala nähakse ette põhjaküljel blokeerituna naaberkrundi (pos 35) 2‑korruselise hoonega. Kuna selle naaberkrundi puhul on tegemist ärikrundiga ning sinna rajatakse ärihoone, siis tulenevalt Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999 määrusest nr 38 “Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine” insolatsiooni tagama ei pea. Hoonestusala kaugus naaberkrundist pos 18 on 5 meetrit ja krundi pos 38 piirist 5 meetrit, millega on tagatud Nõmme ehitusmäärusest tulenevad kauguse nõuded. Naaberkrundiga külgnev sein tuleb rajada tulemüürina.

Hoonetealune pind on kokku 550 m2, mis teeb krundi täisehituse protsendiks 40% (Nõmme ehitusmäärus 50%).

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” peavad hooned vastama tulepüsivusklassile TP‑2.

Juurdepääs krundile on tagatud Turu platsi tänavalt.

Krundi pos 38 (aadressiga Turu plats 2) suurus on 931 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 100% sotsiaalmaa. Krunt paikneb Turu platsi tänava ja Vana-Pärnu maantee nurgal. Krundil on 3‑korruseline Nõmme kultuurimaja. Krundi senist maakasutuse sihtotstarvet ega krundi piire ei muudeta.

Planeeringulahendusega antakse võimalus hoonestusala edelaosas, krundi piiri kulgemist arvestades pisut korrigeerida. Kuna hoonestusala suureneb krundi osas, mis külgneb tänavamaaga, siis naaberkrundi senised kasutamise tingimused ei halvene.

Juurdepääs krundile on Turu platsi tänavalt.

Krundi pos 46 (aadressiga Vana-Pärnu mnt 5b) suurus on 72 m2 ja krundi maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa, mida ei muudeta. Samuti ei muudeta krundi piire ega hoonestusõigust. Krundil paikneb kaks garaaþiboksi. Kuna krundil puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, siis tuleb seada krundile juurdepääsuks servituut krundilt pos 18. Seega oleks krundile juurdepääs Vana-Pärnu maanteelt.

Krundi pos 64 (aadressi ettepanekuga Piiri tn 41 // Turu plats 6b) kavandatud suurus on 764 m2. Krunt moodustatakse Turu plats 6 kinnistu jagamisel. Krunt jääb Piiri tänava äärde. Krunt on pikliku kujuga. Moodustuva krundi maakasutuse sihtotstarve on 100% ärimaa.

Planeeringulahenduse kohaselt antakse krundile ehitusõigus 2‑korruselise ärihoone rajamiseks. hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 9 meetrit. Hoonestusala piir kulgeb Piiri tänava poolses osas piki krundi piiri. Kuna krunt piirneb üksnes krundiga pos 35 (ärimaa), ning sellele krundile kavandatud hoonestusala paikneb teisel pool krundi servas, siis rajatav hoone ei põhjusta negatiivseid mõjutusi naaberkruntidele. Hoonealune pind on 500 m2, mis teeb krundi täisehituse protsendiks 65%. Kuna krundi lähiümbruses ühtegi hoonet ei ole, siis Nõmme ehitusmäärusest tulenev suurem krundi täisehituse protsent ei põhjusta negatiivseid mõjutusi naaberkruntidele.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” peab hoone vastama vähemalt tulepüsivusklassile TP-2.

Juurdepääs krundile on tagatud läbi naaberkrundi pos 35 ning läbipääsuks tuleb seada juurdepääsu servituut.

4.1.3 Vana-Pärnu maantee-Idakaare tänava ja Pärnu maantee vaheline kvartal

Tegemist on piirkonnaga, mis asub Tallinna üldplaneeringu kohaselt miljööväärtuslikus piirkonnas. Selle kvartaliga on hõlmatud Pärnu maantee 322 // Vana-Pärnu mnt 2, Pärnu mnt 320, Vana-Pärnu mnt 4a ja Pärnu mnt 318 // Idakaare tn 1 krundid. Krundil pos 6 (Pärnu mnt 322 // Vana-Pärnu mnt 2) paikneb kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 55 kinnismälestiseks tunnistatud elamu 19. sajandi lõpust ning krundil pos 7 asub kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega nr 25 kinnismälestiseks tunnistatud elamu 1910. aastast. Krundil pos 39 (Pärnu mnt 320) on Nõmme Muusikakool.

Planeeringulahenduse kohaselt selles kvartalis asuvate kruntide piire, maakasutuse sihtotstarvet ega ehitusõigust ei muudeta.

4.1.4 Jaama tänava ja Pärnu maantee vaheline kvartal

Kvartal asub Jaama tänava ja Pärnu maantee nurgal. Kvartal hõlmab Jaama tn 1 hoonet ja Jaama tn 1a krunti.

Krundi pos 19 (aadressiga Jaama tn 1) kavandatav suurus on 436 m2. Krundi Pärnu maantee ja Jaama tänava nurgapoolses osas paikneb 5‑korruseline arhitektuuriväärtuslik hoone. Hoone on 1930. aastate lõpus projekteeritud arhitekt E. Sachariase poolt funktsionalistlikus stiilis. Algselt 4‑korruselisena projekteeritud hoone on 1960. aastatel ühe korruse võrra kõrgemaks ehitatud. Lihtsa kolmnurkse kujuga esindusliku hoone esimesel korrusel on äripinnad ja ülejäänud korrustel korterid. Säilinud on originaalsed avatäited.

Planeeringulahendusega tehakse ettepanek võtta krundil asuv hoone arhitektuurimälestisena kaitse alla ning kaitsevööndiks võiks olla krundi piir.

Tallinna Linnavalitsuse 20. detsembri 2006 korraldusega nr 2554‑k “Jaama tn 1 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine korteriomandi seadmiseks” on selle krundi suuruseks määratud 437 m2 ja maakasutuse sihtotstarbeks 80% elamumaa ja 20% ärimaa.

Planeeringulahendusega krundi seniseid piire, maakasutuse sihtotstarvet ega ehitusõigust ei muudeta.

Sõidukid pääsevad krundile Pärnu maanteelt ja jalakäijad ka Jaama tänavalt.

Krundi pos 20 (aadressi ettepanekuga Pärnu mnt 275) suurus on 337 m2. Tegemist on reformimata riigimaaga Pärnu maantee ääres. Planeeringuga tehakse ettepanek krundile 100% ärimaa maakasutuse sihtotstarbe määramiseks. Kuna krunt paikneb tiheda liiklusega Pärnu maantee ääres (liiklusmüra- ja saaste), siis ärifunktsiooni eelistamine elamule on põhjendatud.

Planeeringulahendusega antakse krundile ehitusõigus 4‑korruselise hoone rajamiseks, millel on maa-alune parkimiskorrus. Hoonestusala paigutamisel krundile on arvestatud Pärnu maantee ääres välja kujunenud ehitusjoonega. Hoonealune pind on 165 m2 maa peal ja 300 m2 maa all. Seega on krundi täiseehituse protsent 50%.

Kuna tegemist on suhteliselt väikese krundiga (krundi piirid on määratud olemasolevate kruntide pos 19 ja pos 21 piiridega ning ümbritseva tänavamaaga), siis Nõmme ehitusmääruse kauguse nõudeid järgida ei ole võimalik. Juhul kui järgida Nõmme ehitusmääruse nõudeid, siis krundile, ümbritsevat arhitektuuri arvestades, hoonet rajada ei saaks. Hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 15 meetrit, mis on kooskõlas Nõmme ehitusmäärusega. Korruselisuse (4 korrust) kavandamisel on lähtutud Pärnu maantee äärsete naaberkruntide korruste arvust (krundil pos 19 on 5‑korruseline ja krundile pos 23 kavandatakse 4‑korruselist hoonet).

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” peab rajatav hoone vastama tulepüsivusklassile TP‑1.

Juurdepääs krundile on tagatud Pärnu maanteelt.

Krundi pos 21 (aadressiga Jaama tn 1a) suurus on 644 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 100% ärimaa. Krundi Jaama tänava poolses osas asub 5‑korruseline hoone, mis on naaberkrundi pos 19 hoonega blokeeritud.

Planeeringulahendusega tehakse ettepanek krundi maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks 20% ärimaaks ja 80% elamumaaks.

Krundi seniseid piire ega ehitusõigust ei muudeta.

Juurdepääs sõidukitele on tagatud Pärnu maanteelt osaliselt läbi krundi pos 20. Juurdepääsuks tuleb krundile pos 20 seada läbipääsu servituut krundi pos 21 kasuks. Jalakäijad pääsevad krundile ka Jaama tänavalt.

4.1.5 Pärnu maantee-Raudtee tänava ja Jaama tänava vaheline kvartal

Kvartal paikneb planeeringuala idaosas. Kvartal hõlmab järgmisi krunte: Pärnu mnt 273 // Kõver tn 1; Pärnu mnt 271, Pärnu mnt 269a; Pärnu mnt 267; Pärnu mnt 265; Raudtee tn 52a; Jaama tn 11; Jaama tn 7; Jaama tn 5; Jaama tn 3 // Kõver tn 3; Pärnu mnt 267a; Pärnu mnt 269; Jaama tn 7a; Jaama tn 9a; Raudtee tn 52e; Raudtee tn 52g ja Raudtee tn 52h.

Planeeringu koostamisel lähtuti asjaolust, et detailplaneeringu realiseerimiseks ei võõrandata eraomandis olevaid kinnistuid. Kruntide osas, kus maaomanik ei andnud kirjaliku seisukohta lahendusega nõustumise kohta, jäid kinnistud peale avalikustamist kehtestatavast alast välja. Kuna Jaama tn 9 omanik ei nõustunud krundile (pos 56) 21‑kohalise parkla rajamisega ja Jaama tn 5 (pos 10) ja Jaama tn 7 (pos 29) omanikud ei nõustunud kruntide piiride muutmisega, mis oleks olnud vajalik Jaama tänava jalakäijate tsooni laiendamiseks, siis arvati need krundid planeeringualast välja.

Kvartali hoonestamisel on lähtutud asjaolust, et Pärnu maantee ja Raudtee tänava äärne hoonestus oleks kõrgem kui kvartalisisene. Seetõttu on Pärnu maantee ja Raudtee tänava hoonestus kavandatud 4‑korruselisena, millest neljas korrus tohib olla ainult katusekorrus ja 3‑korruselisena, millest samuti kolmas korrus tohib olla ainult katusekorrus. Kvartalisisesele uushoonestusele kehtib sama reegel: 2‑korruselise hoone teine korrus saab olla ainult katusekorrus. Sellise uushoonestuse lahendusega püütakse tagada nõmmeliku miljöö säilimine.

Krundi pos 8 (aadressiga Pärnu mnt 269) suurus on 996 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Krunt asub kvartali sisemuses ning see piirneb kruntidega pos 24, pos 25, pos 64, pos 27, pos 56 ja pos 9. Krundi sisemuses on 2‑korruseline (teine korrus on katusekorrus) 3 korteriga elamu ja lääne poolsel piiril abihoone. Planeeringulahenduse kohaselt krundi senist maakasutuse sihtotstarvet ega krundi piire ei muudeta.

Planeeringuga antakse võimalus senist elamu hoonestusala suurendada. Abihoone hoonestusala ei muudeta. Hoonestusala suurendamine toimuks praeguse hoone väljaulatuvate hooneosade (trepid, varjualune) arvel. Hoonealune pind võib maksimaalselt olla 220 m2, mis teeb krundi täisehituse protsendiks 25%. Hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 9 meetrit.

Kuivõrd hoone läänepoolne sein paikneb naaberkrundist pos 56 üksnes 2,5 meetri kaugusel ning sellel suunal hoonestusala ei muutu, siis ei saa järgida ka Nõmme ehitusmääruses nõutavat kaugust naaberkrundist (3 meetrit). Ka on idapoolne hoonestusala osaliselt ligemal (2,5 meetrit) kui Nõmme ehitusmääruses sätestatud. Kuna naaberkrundi pos 25 hoonestus paikneb krundi vastasküljel, siis selline hoonestusala kaugus ei põhjusta negatiivseid mõjutusi naaberkrundi hoonele.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” peab hoone vastama vähemalt tulepüsivusklassile TP‑3.

Juurdepääs krundile on tagatud Pärnu maanteelt.

Krundi pos 9 (aadressiga Jaama tn 3 // Kõver tn 3) suurus on 1477 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Krunt piirneb kruntidega pos 23, pos 24, pos 8, pos 56 ja pos 10. Krundi eesosas paiknevad 1‑2‑korruselised elamud ja krundi sisemuses 4 abihoonet. Planeeringulahenduse kohaselt on kavas abihooned lammutada. Krundi seniseid piire ei muudeta.

Muudetakse maakasutuse sihtotstarve 80% elamumaaks ja 20% ärimaaks.

Planeeringuga antakse ehitusõigus senise krundi idaosas asuva 1‑korruselise hoone hoonestusala suurendamiseks ja võimalus rajada 2‑korruseline katusekorrusega ehk 3‑korruseline hoone. Hoonestusala on krundile paigutatud Jaama tänava väljakujunenud ehitusjoont arvestades. Olemasoleva hoonestusala asukohaga võrreldes muutub hoonestusala asukoht krundi sisemuse ja naaberkrundi pos 10 suunas. Hoonestusala kaugus naaberkrundist on 3 meetrit, mis on kooskõlas Nõmme ehitusmäärusega. Naaberkrundi hoone ei paikne vahetult krundi piiri ääres. Kuna kavandatav 3‑korruseline (2 täiskorrust  katusekorrus) hoone paikneb krundi pos 10 osas põhja suunal, siis on negatiivsed mõjutused (päikesevalguse varjamine) naaberkrundi hoonele minimaalsed.

Samuti antakse võimalus suurendada krundi lääneosas asuva elamu hoonestusala ja võimalus rajada 3‑korruseline katusekorrusega hoone. Hoonestusala arvestab Jaama tänaval väljakujunenud ehitusjoonega. Kuna hoone rajatakse naaberkrundi pos 23 piirile, siis tuleb hoone tagasein kavandada tulemüürina. Hoonestusala on paigutatud krundi Jaama tänava poolsele osale, sest selline lahendus võimaldab tagada maksimaalse haljastusliku pinna olemasolu ja eraldi juurdepääsu teid kavandama ei pea. Mõlema hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 12 meetrit, mis on kooskõlas Nõmme ehitusmäärusega.

Lisaks antakse ehitusõigus krundi kaguossa abihoone rajamiseks. Abihoone on blokeeritud täies ulatuses naaberkrundi pos 8 abihoonega. Seega on abihoone rajamisel võimalikud negatiivsed mõjutused minimaalsed. Abihoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 4 meetrit.

Kokku võib hoonetealune pindala olla 265 m2, mis teeb krundi täisehituse protsendiks 20% (Nõmme ehitusmäärus 50%).

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” peavad elamud vastama vähemalt tulepüsivusklassile TP‑2 ja abihoonel vähemalt TP‑3.

Juurdepääs krundile on tagatud Kõvera tänavalt.

Krundi pos 23 (aadressiga Pärnu mnt 273 // Kõver tn 1) kavandatav suurus on 727 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa, mida ei muudeta. Krunt paikneb Pärnu maantee ääres ning piirneb kruntidega pos 9 ja pos 24. Krundil paikneb 1‑korruseline hoone, mis lammutatakse.

Planeeringulahendusega muudetakse krundi piire. Olemasolevast krundist lahutatakse krunt pos 59c (20 m2), mis on vajalik Pärnu maantee teemaa laiendamiseks. Pärnu mnt 273 // Kõver tn 1 kinnistu ainuomanik Compakt Kinnisvara OÜ on 13. veebruari 2008 kirjaga teavitanud, et nõustub krundi pos 59c loovutamisega Tallinna linnale. Samuti lahutatakse krundist krunt pos 24b (160 m2), mis liidetakse naaberkrundiga pos 24 (ainuomanik Compakt Kinnisvara OÜ).

Planeeringulahendusega antakse krundile ehitusõigus 4‑korruselise kuni 16 korteriga hoone rajamiseks. Hoone maksimaalne kõrgus võib olla 15 meetrit, mis on kooskõlas Nõmme ehitusmäärusega. Hoonealune pind võib olla 275 m2 maa peal ning kogu krundi ulatuses kavandatakse maa-alune parkimiskorrus koos abiruumidega. Seega on maapealne krundi täisehituse protsent 40%.

Hoonestusala on paigutatud krundi põhjapoolsele küljele. Selline hoonestusala kavandamine tagab naaberkruntide maksimaalse privaatsuse, sest naaberkruntidest jääb hoone minimaalselt 4 meetri kaugusele.

Hoone projekti koosseisus tuleb esitada insolatsioonianalüüs ning arvestada hoone projekteerimisel sellest tulenevate nõuetega. Juhul kui analüüsist selgub, et insolatsiooninõudeid ei suudeta naaberhoonete suhtes täita, siis tuleb hoonestuse kõrgust vastavalt arvutuse tulemusele vähendada või liigendada hoone ehitusmahtusid.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”, peab rajatav elamu vastama tulepüsivusklassile TP‑1.

Juurdepääs krundile on tagatud Pärnu maanteelt.

Krundi pos 24 (aadressiga Pärnu maantee 271) kavandatav suurus on 618 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa, mida ei muudeta. Krunt piirneb kruntidega pos 23, pos 8 ja pos 9. Krundil paiknevad 1‑korruselised amortiseerunud puitelamud. Olemasolev hoonestus on kavandatud lammutada. Olemasolevale krundile liidetakse naaberkrundi pos 23 arvelt krunt pos 24b (160 m2) ning lahutatakse krunt pos 59b, Pärnu maantee laiendamiseks. Kinnistu ainuomanik Compakt Kinnisvara OÜ on 13. veebruari 2008 kirjaga teavitanud, et nõustub krundi pos 59b loovutamisega Tallinna linnale.

Planeeringulahendusega tehakse ettepanek krundile 4‑korruselise (neljas korrus on katusekorrus) kuni 13 korteriga elamu rajamiseks. Hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 12 meetrit. Seega moodustuks koos naaberkrundiga pos 23 Pärnu maantee äärde ühtne ja antud piirkonda sobiv arhitektuurne terviklahendus. Hoonestusala kavandamisel on arvestatud Pärnu maantee ääres väljakujunenud ühtse ehitusjoonega.

Hoonestusala kaugus naaberkrundist pos 8 on 2 meetrit, mis ei ole kooskõlas Nõmme ehitusmäärusega. Kuna naaberkrundil Pärnu maantee poolses osas ei paikne hoonestust, siis lahendus ei põhjusta negatiivseid mõjutusi naaberkrundi hoonestusele.

Hoonealune pind on 275 m2 (nii maapealne kui ka maa-alune, allmaatasandil on parkimine). Seega on krundi täisehituse protsent 45% (Nõmme ehitusmäärus 50%).

Hoone projekti koosseisus tuleb esitada insolatsioonianalüüs ning arvestada hoone projekteerimisel sellest tulenevate nõuetega. Juhul kui analüüsist selgub, et insolatsiooninõudeid ei suudeta naaberhoonete suhtes täita, siis tuleb hoonestuse kõrgust vastavalt arvutuse tulemusele vähendada või liigendada hoone ehitusmahtusid.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”, peab rajatav elamu vastama tulepüsivusklassile TP‑1.

Juurdepääs krundile on tagatud Pärnu maanteelt.

Krundi pos 25 (aadressiga Pärnu mnt 269a) suurus on 1056 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Krundi keskel Pärnu maantee poolses osas on 2‑korruseline elamu ning krundi lõunaosas abihoone, mis lammutatakse. Krundi piire ega maakasutuse sihtotstarvet ei muudeta.

Planeeringulahendusega antakse võimalus olemasoleva hoonestusala ulatuses rajada 3‑korruseline (viimane korrus on katusekorrus) kuni 6 korteriga elamu. Hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 10 meetrit, mis on kooskõlas Nõmme ehitusmäärusega. Krundi täisehituse protsent ja hoonestusala kaugus naaberkruntidest vastab Nõmme ehitusmääruse nõuetele.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” peab elamu vastama vähemalt tulepüsivusklassile TP‑2.

Juurdepääs krundile on tagatud Pärnu maanteelt.

Krundi pos 26 (aadressiga Pärnu mnt 267) suurus on 1092 m2 ja maakasutuse sihtotstarve 100% elamumaa. Krundi Pärnu maantee poolses osas paikneb 2‑korruseline elamu ning krundi sisemuses, naaberkrundi piiril 1‑korruseline abihoone (garaaþ). Krundi maakasutuse sihtotstarvet ega krundi piire ei muudeta. 

Planeeringulahendusega suurendatakse hoonestusala suurust ja antakse võimalus rajada 3‑korruseline (viimane korrus on katusekorrus) kuni 6 korteriga hoone. Hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 10 meetrit. Abihoone ehitusõigust ei muudeta. Hoonetealune pind on kokku 300 m2, mis teeb krundi täisehituse protsendiks 30%. Kuigi planeeritava elamu hoonestusala kagupoolne osa jääb naaberkrundi pos 28 piirist 2,8 meetri kaugusele, ei põhjusta see olulisi negatiivseid mõjutusi, sest naaberkrundi hoone ei paikne vahetult krundi piiri ääres.

Kuna krunt asub kõrgendatud mürafooniga tänava ääres, siis on soovitatav krundi tänavapoolsel piiril kasutada täiendavat tihedat haljaspiiret kõrgusega üle 1,5 m ning arvestada müraga hoone akende projekteerimisel.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” peab elamu vastama vähemalt tulepüsivusklassile TP‑2 ja garaaþ TP‑3.

Juurdepääs krundile on tagatud Pärnu maanteelt.

Krundi pos 27 (aadressiga Raudtee tn 52a) suurus on 2469 m2. Krunt paikneb Raudtee tänava ääres. Krundi suuruseks on Tallinna Linnavalitsuse 12. aprilli 2006 korraldusega nr 673‑k “Raudtee tn 52a ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine korteriomandi seadmiseks” määratud 2469 m2 ja maakasutuse sihtotstarbeks 85% elamumaa ja 15% ärimaa. Detailplaneeringuga krundi suurust ega maakasutuse sihtotstarvet ei muudeta. Krundi Raudtee tänava poolses osas paikneb 4‑korruseline 37 korteriga hoone.

Hoonealune pind on 835 m2, mis teeb krundi täisehituse protsendiks 35%.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”, peab elamu vastama vähemalt tulepüsivusklassile TP‑2

Juurdepääs krundile on Raudtee tänavalt.

Krundi pos 28 (aadressiga Pärnu mnt 265 // Raudtee tn 52) suurus on 1161 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Krunt paikneb Pärnu maantee ja Raudtee tänava nurgal. Krundi Pärnu maantee poolsel küljel on kaks 2‑korruselist puitelamut ja krundi sisemuses abihoone. Olemasolev hoonestus on kavandatud lammutada. Planeeringuga tehakse ettepanek krundile 80% elamumaa ja 20% ärimaa maakasutuse sihtotstarbe määramiseks.

Planeeringulahendusega antakse krundile ehitusõigus 3‑korruselise ja 4‑korruselise hoone rajamiseks. Kogu krundi hoonestusalade ulatuses on võimalik rajada maa-alune korrus, kuhu nähakse ette sõidukite parkimiskohad ja abiruumid.

Mõlemad hooned on paigutatud Pärnu maantee ääres ühele ehitusjoonele, mis ühtib ka naaberkrundi pos 26 ehitusjoonega. Seega kujuneb Pärnu maantee äärde ühtne arhitektuurne terviklahendus. 3‑korruselise hoone hoonestusala on planeeritud krundi põhjapoolsele küljele. Selle hoone hoonestusala kaugus naaberkruntidest on: krundi pos 26 krundi piirist 6 meetrit ja krundi pos 27 piirist 7 meetrit, millega on täidetud Nõmme ehitusmäärusest tulevad kauguse nõuded naaberkruntidest.

4‑korruselise hoone hoonestusala on paigutatud krundi kagupoolsesse ossa. Hoonestusala kavandamisel on arvestatud nii Raudtee tänava kui ka Pärnu maantee väljakujunenud ühtse ehitusjoonega. Hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 15 meetrit, mis on kooskõlas Nõmme ehitusmäärusega. Hoone korruselisuse määramisel on lähtutud naaberkrundi pos 27 hoonest (4‑korruseline). Rajatava hoone esimesele korrusele kavandatakse äripinnad ja ülejäänud korrustele korterid.

Hoonete projekti koosseisus tuleb esitada insolatsioonianalüüs ning arvestada hoone projekteerimisel sellest tulenevate nõuetega. Juhul kui analüüsist selgub, et insolatsiooninõudeid ei suudeta naaberhoonete suhtes täita, siis tuleb hoonestuse kõrgust vastavalt arvutuse tulemusele vähendada või liigendada hoone ehitusmahtusid.

Hoonetealune pind (maa peal) on kokku 450 m2, mis teeb krundi täisehituse protsendiks 40%.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”, peab 3‑korruseline elamu vastama vähemalt tulepüsivusklassile TP‑2 ja 4‑korruseline elamu TP‑1.

Juurdepääs krundile on tagatud Pärnu maanteelt ja Raudtee tänavalt. Kuna Raudtee tänava poolne juurdepääs läheb läbi krundi pos 28, siis tuleb krundile pos 28 seada juurdepääsuservituut.

Krundi pos 40 (aadressiga Jaama tn 11) suurus on 1260 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 100% sotsiaalmaa. Krunt asub Jaama tänava ja Raudtee tänava nurgal. Krundil on 3‑korruseline hoone.

Planeeringulahenduse kohaselt liidetakse krundiga krunt pos 40b (158 m2). Tegemist on kitsa hoonestamata maaribaga krundi pos 40 ja krundi pos 29 vahel.

Krundile antakse ehitusõigus 3‑korruselisele hoonele ühe korruse pealeehituseks. Hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla maksimaalselt 15 meetrit. Hoonestusala kaugus naaberkrundist on 8 meetrit, millega on tagatud Nõmme ehitusmäärusest tulenevad kauguse nõuded naaberkrundist.

Hoonealune pind on 535 m2, mis teeb krundi täisehituse protsendiks 45%.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”, peab hoone vastama tulepüsivusklassile TP‑1.

Sõidukitega juurdepääs krundile on tagatud Raudtee tänavalt ja jalakäijad pääsevad krundile ka Jaama tänavalt.

Kruntide pos 47 kuni pos 53 puhul on tegemist kõrvuti paiknevate garaaþidega. Krundid paiknevad krundi pos 27 hoone taga. Krundi pos 52 ja pos 53 vahel on krundi pos 27 koosseisu jäävad 4 garaaþiboksi. Seega on tegemist garaaþikompleksiga, mille boksidele on moodustatud eraldi krundid. Kruntide suurus jääb 46 m2 ja 37 m2 vahele.

Juurdepääsuks Raudtee tänavalt tuleb seada kruntidele pos 40 ja pos 27 juurdepääsuservituudid.

Krundi pos 64 (aadressiga Pärnu mnt 267a) suurus on 70 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa. Krundil on alajaam (hoone alune pind 35 m2). Krunt paikneb Pärnu maantee poolt vaadatuna krundi pos 25 taga. Krundi senist maakasutuse sihtotstarvet ega krundi piire ei muudeta. Juurdepääsuks Pärnu maanteelt tuleb krundile pos 26 seada juurdepääsuservituut.

4.1.6 Raudtee ja Raudtee tänava vaheline kvartal

Kvartal paikneb planeeringuala lõunaosas. Kvartal hõlmab Pärnu mnt 263, Pärnu mnt 263a, Pärnu mnt 263b ning Jaama tn 16, 16a ja 18 krunte.

Kõik selle kvartali hooned jäävad raudteeseaduse § 3 lõike 6 kohaselt raudtee kaitsevööndisse – raudtee sihtotstarbelise toimimise ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, mille laius rööpme teljest (mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest) linnades ja asulates on 30 meetrit.

Sama seaduse § 37 lg 3 sätestab, et raudtee kaitsevööndis võib hoonete ja rajatiste ehitamine, seadmete ja materjalide ladustamine ja paigaldamine, mis seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis, toimuda ainult Tehnilise Järelevalve Ameti ja vastava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omaniku või valdaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Seega juhul, kui selles kvartalis kavatsetakse teha raudteeseaduse § 37 lõikes 3 loetletud toiminguid, tuleb eelnevalt hankida Tehnilise Järelevalve Ameti ja vastava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omaniku või valdaja kirjalik nõusolek.

Krundi pos 4 (aadressiga Pärnu mnt 263) suurus on 247 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 50% elamumaa ja 50% ärimaa, mis muudetakse 100% elamumaaks. Krunt asub Pärnu maantee ääres. Krundil on 2‑korruseline katusekorrusega ja äriruumidega elamu.

Planeeringulahendusega antakse võimalus hoonestusala põhja ja lõuna suunal suurendada. Hoonealune pind on 50 m2, mis teeb krundi täisehituse protsendiks 25%. Kuna tegemist on suhteliselt kitsa krundiga, siis Nõmme ehitusmäärusest tulenevaid kauguse nõudeid naaberkruntidest tagada ei saa.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”, peab hoone vastama tulepüsivusklassile TP‑3.

Juurdepääs krundile on tagatud Pärnu maanteelt.

Krundi pos 12 (aadressiga Pärnu mnt 263b) suurus on 1191 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Krunt paikneb Raudtee tänava ääres. Krundi keskosas paikneb 2‑korruseline elamu ja krundi idaosas, krundi piiril abihoone. Planeeringulahendusega krundi senist maakasutuse sihtotstarvet ega hoonestusala ei muudeta. Hoonealune pind on kokku 260 m2, mis teeb krundi täisehituse protsendiks 25%. Hoonestusala kaugus naaberkrundist pos 13 on 10 meetrit, millega on tagatud Nõmme ehitusmäärusest tulenev kauguse nõue. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” peab hoone vastama tulepüsivusklassile TP‑3.

Juurdepääs krundile on tagatud Raudtee tänavalt.

Krundi pos 13 (aadressiga Pärnu mnt 263a) suurus on 993 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Krundi idapoolsel küljel paikneb arhitektuuriväärtuslik 2‑korruseline elamu, mis on projekteeritud (arhitekt K. Burman) raudtee juhtivtöötajatele. Krundi lääneosas krundi piiril on abihoone. Planeeringulahendusega krundi senist maakasutuse sihtotstarvet ega hoonestusala ei muudeta.

Juurdepääs krundile on tagatud Raudtee tänavalt.

Krundi pos 41 (aadressiga Jaama tn 18) suurus on 5326 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 100% sotsiaalmaa. Krundi keskosas paikneb kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega nr 25 kinnismälestiseks tunnistatud Nõmme jaamahoone aastatest 1907‑1930. Krundi lääneosas on lastemänguväljak ja kaguosas müügikiosk. 

Hoonealune pind võib olla 530 m2. Kuivõrd krundil asuv hoone on kinnismälestis, siis hoone konserveerimine, restaureerimine, remont, ehitamine, ehitise ilme muutmine ja ehitusdetailide ümberpaigutamine; algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine võib toimuda ainult  Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti loal.

Juurdepääs krundile on tagatud Raudtee tänavalt.

Krundi pos 44 (aadressiga Jaama tn 16) suurus on 307 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 100% sotsiaalmaa. Krunt on hoonestamata, sellel on haljasala. Planeeringulahenduse kohaselt krundile ehitusõigust ette ei nähta, samuti ei muudeta senist maakasutuse sihtotstarvet ega krundi piire.

Krundi pos 45 (aadressi ettepanekuga Jaama tn 16a) kavandatavaks suuruseks on 591 m2 ja maakasutuse sihtotstarbeks 100% sotsiaalmaa. Krunt moodustatakse reformimata riigimaast. Krundil on lagunev raudteed teenindanud hoone, mis planeeringulahenduse kohaselt likvideeritakse. Planeeringuga tehakse ettepanek jätta krunt hoonestamata ning sellele kavandatakse haljasala, mis koos naaberkrundiga pos 44 moodustaks Raudtee tänava äärde väikese pargi.

4.1.7 Kõvera tänava-Jaama tänava-Raudtee tänava ja Raudtee tänava läbimurde vaheline kvartal

Kvartal hõlmab Jaama tn 6, Jaama tn 12, Jaama tn 14 ja Raudtee tn 56 krunte.

Kuna krundi pos 42 (Jaama tn 6) omandikuuluvuse ümberkorraldamise osas on kohtuvaidlus pooleli, siis tegi Harju maavanem 22. jaanuari 2008 kirjaga nr 2.1‑13/6075 ettepaneku see krunt kehtestatavast detailplaneeringu alast välja jätta. Tallinna Linnavalitsus on 17. märtsi 2008 vastuskirjas nr LV‑1/07/4284, selle ettepanekuga ka nõustunud. Seetõttu on krunt pos 42 planeeringualast välja arvatud.

Krundi pos 11 (aadressiga Raudtee tn 56) suuruseks on Tallinna Linnavalitsuse 13. veebruari 2008 korraldusega nr 202‑k “Tallinna Linnavalitsuse 23. mai 2007 korralduse nr 929‑k “Raudtee tn 56 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine korteriomandi seadmiseks” muutmine” määratud 2506 m2 ja maakasutuse sihtotstarve 100% elamumaa. Krundil paikneb kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 55 kinnismälestiseks tunnistatud elamu 20. sajandi algusest. Elamu ehitusõigust planeeringuga ei muudeta. Kuivõrd krundil asuv hoone on kinnismälestis, siis hoone konserveerimine, restaureerimine, remont, ehitamine, ehitise ilme muutmine ja ehitusdetailide ümberpaigutamine; algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine võib toimuda ainult Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti loal.

Planeeringulahendusega antakse krundile ehitusõigus 1‑korruselise abihoone rajamiseks. Abihoone hoonestusala on kavandatud krundi põhjapoolsesse osasse. Abihoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 4 meetrit. Hoonetealune pind on kokku 620 m2, mis teeb krundi täisehituse protsendiks 25%.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” peab hoone vastama tulepüsivusklassile TP‑3.

Juurdepääs krundile on tagatud Raudtee tänavalt ja kavandatavalt Raudtee tänava läbimurdelt. 

Krundi pos 30 (aadressiga Jaama tn 8) kavandatud suurus on 708 m2. Olemasolevast krundist on tehtud äralõige (pos 54c suurusega 95 m2) Jaama tänava teemaa kasuks. Jaama tn 8 kinnistu ainuomanik Selobalt OÜ on nõustunud Jaama tn 8 kinnistust Tallinna linnale loovutama krundi pos 54c. Krundile liidetakse (krunt pos 30b suurusega 94 m2) osaliselt olemasolev teemaa krunt pos 30 ja krundi pos 32 vahel.

Krundi senine 100% elamumaa sihtotstarve muudetakse 90% elamumaa ja 10% ärimaa maakasutuse sihtotstarbeks.

Krundi Jaama tänava poolses osas paikneb 2‑korruseline elamu, mis planeeringu kohaselt lammutatakse.

Krundile antakse ehitusõigus 3‑korruselise (viimane korrus on katusekorrus) kuni 11 korteriga elamu rajamiseks. Hoonestusala on paigutatud Jaama tänava poolsele küljele. Kogu krundi ulatuses on võimalik rajada maa-alune parkimiskorrus ja abiruumid. Maapealse hoonestusala suurus on 300 m², mis teeb krundi täisehituse protsendiks 45% (Nõmme ehitusmäärus 50%). Hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 12 meetrit.

Hoonestusala kaugus naaberkrundist pos 32 on 4,2 meetrit, millega on tagatud Nõmme ehitusmäärusest tulenev kauguse nõue naaberkrundist. Hoonestusala kaugus krundist pos 42 (jääb planeeringualast välja) on 2 meetrit. Arvestades asjaoluga, et krundil pos 42 hoonestus puudub (kavandatav maakasutuse sihtotstarve oli 100% sotsiaalmaa), siis planeeringuga kavandatav ei põhjusta negatiivseid mõjutusi naaberkrundile.

Hoone projekti koosseisus tuleb esitada insolatsioonianalüüs ning arvestada hoone projekteerimisel sellest tulenevate nõuetega. Juhul kui analüüsist selgub, et insolatsiooninõudeid ei suudeta naaberhoonete suhtes täita, siis tuleb hoonestuse kõrgust vastavalt arvutuse tulemusele vähendada või liigendada hoone ehitusmahtusid.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” peab hoone vastama tulepüsivusklassile TP‑3.

Juurdepääs krundile on kavandatud Jaama tänava ja Raudtee tänava läbimurde poolt.

Krundi pos 31 (aadressiga Jaama tn 14) suurus on 843 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Planeeringulahendusega tehakse ettepanek krundile 25% ärimaa ja 75% elamumaa maakasutuse sihtotstarbe määramiseks. Krundil asub kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega nr 25 kinnismälestiseks tunnistatud postkontor ja pangahoone 1912. aastast. Kuna krundil asuv hoone on kinnismälestis, siis hoone konserveerimine, restaureerimine, remont, ehitamine, ehitise ilme muutmine ja ehitusdetailide ümberpaigutamine; algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine võib toimuda ainult Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti loal.

Planeeringuga krundi senist ehitusõigust ei muudeta. Samuti ei muudeta krundi piire.

Juurdepääs krundile on tagatud Jaama tänavalt ja Raudtee tänavalt.

Krundi pos 32 (aadressiga Jaama tn 12) kavandatav suurus on 1394 m2 ja 100% elamumaa. Olemasolevale krundile liidetakse krunt pos 32b, suurusega 50 m2. Planeeringulahendusega tehakse ettepanek krundile 45% ärimaa ja 55% elamumaa maakasutuse sihtotstarbe määramiseks. Krundil paikneb 1‑2‑3‑korruseline hoone.

Planeeringulahendusega antakse võimalus suurendada hoonestusala hoone korpuste vahel. Kuna suurenev hoonestusala jääb 1‑korruselise ja 3‑korruselise hoonemahu vahele, siis kavandatav ei põhjusta negatiivseid mõjutusi naabekruntidele. Hoonealune pind on 750 m2.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” peab hoone vastama tulepüsivusklassile TP‑3.

Juurdepääs krundile on lahendatud Jaama tänavalt läbi naaberkrundi Jaama tn 8, milleks seatakse krundile servituut.

4.1.8 Pärnu maantee-Jaama tänava- Kõvera tänava ja Raudtee tänava läbimurde vaheline kvartal

See kvartal hõlmab Pärnu mnt 281 // Jaama tn 2 ja Jaama tn 4 // Kõver tn 4 krunte.

Krundi pos 37 (aadressiga Pärnu mnt 281 // Jaama tn 2) suurus on 1814 m2 ja maakasutuse sihtotstarve 100% ärimaa. Krundi suurust ega maakasutuse sihtotstarvet ei muudeta. Krundil asub 3‑korruseline hoone, kus on kauplus.

Planeeringulahendusega antakse võimalus hoonestusala läänesuunal suurendada ja idasuunal vähendada. Hoone korruselisus on võimalik kavandada 4- ja keskosa kuni 5‑korruseliseks. Hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 17,5 meetrit. Kogu krundi ulatuses on võimalik rajada 2 maa-alust parkimiskorrust. Juurde- ja väljapääs parkimiskorrustele on lahendatud Kõvera tänava kaudu. See eeldab Kõvera tänava kahesuunaliseks muutmist Jaama tn 2 krundi piires, s.o 27 meetri pikkusel lõigul. Ilma parkla väljaehitamiseta olemasolevat hoonet kõrgemaks ehitada ei ole lubatud.

Hoonealune pind on 1814 m2, mis teeb krundi täisehituse protsendiks 80%. Kuna tegemist on Nõmme Keskuse keskse krundiga, mis on vaadeldav Pärnu maanteelt, Turu platsi tänavalt, Jaama tänavalt ja Raudtee tänava läbimurdelt, siis Nõmme ehitusmäärusest suurema täisehitusprotsendi võimaldamine on linnaehituslikult põhjendatud. Kuivõrd krunt on kolmest küljest piiratud tänavamaaga ning ainuke hoonestatud naaberkrunt pos 43 on riigikaitsemaa sihtotstarbega (Päästeteenistus ja tuletõrjedepoo), siis Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999 määrusest nr 38 “Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine” insolatsiooni tagama ei pea. Kuivõrd krundi hoonestusala ulatub krundi piirini ning see on blokeeritud osaliselt naaberkrundi hoonega, siis tuleb hoone lõunapoolne sein rajada tulemüürina. 

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”, peab hoone vastama tulepüsivusklassile TP‑1.

Juurdepääs krundile on tagatud Kõvera tänavalt, Pärnu maanteelt ja Jaama tänavalt.

Krundi pos 43 (aadressiga Jaama tn 4 // Kõver tn 4) suurus on 2310 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on 100% riigikaitsemaa. Planeeringulahenduse kohaselt krundi piire ega maakasutuse sihtotstarvet ei muudeta. Krundi keskel paikneb 2‑korruseline hoone, kus tegutseb tuletõrjedepoo, krundi loodeosas on abihoone.

Planeeringulahendusega suurendatakse krundi hoonestusala selliselt, et senine abihoone ja põhihoone ühendatakse. Kogu krundi hoonestus võib olla maksimaalselt 2‑korruseline. Hoonealune pind võib olla 900 m2, mis teeb krundi täisehituse protsendiks 40%.

Kuna krunt piirneb kolmest küljest teemaaga ja naaberkrunt pos 43 on ärimaa sihtotstarbega ning kruntide hooned on osaliselt blokeeritud, siis põhjustab kavandatu minimaalseid negatiivseid mõjutusi naaberkrundile.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”, peab hoone vastama tulepüsivusklassile TP‑2.

Juurdepääs krundile on tagatud Raudtee tänava läbimurdelt, Kõvera tänavalt ja Jaama tänavalt.

4.1.9 Planeeringuga moodustatakse 8 transpordimaa krunti

Krunt pos 54 (suurusega 5121 m2) hõlmab olemasolevat Kõvera tänavat ja Jaama tänavat. Teemaa krunt on moodustatud Jaama tänava jalakäijate ala ja Kõver tänava ühesuunalise sõidutee jaoks. Kõvera tänava äärde on planeeritud 14 parkimiskohta avalikuks parkimiseks (täpsustub täiendavalt projekteerimise staadiumis). Jaama tänavale on ette nähtud “Nõmme ema” skulptuuriga haljasala säilimine.

Krunt pos 55 (suurusega 1314 m2) on praegu reformimata riigimaa ning see on planeeritud Raudtee tänava läbimurdeks Kõvera tänavale, mis ühendab seejärel Pärnu maanteed Raudtee tänavaga. Krundile on planeeritud ühesuunaline tänav, mille idaküljele on planeeritud kõnnitee ja lääneküljele 8 parkimiskohta avalikuks parkimiseks. Parkimiskohtade arv ja teeristlõige täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Tee lääneküljele on ette nähtud rajada madalhaljastus eraldamaks olemasolevaid elamukrunte planeeritavast sõiduteest.

Krunt pos 57 (suurusega 28 593 m2) hõlmab Nõmme Raudteejaama ees olevat rööbastega ala. Planeeringuga krundi piire ei ole muudetud. Krundil asub riikliku kaitse all olev geodeetiline märk: ajutine polügonomeetriapunkt nr 3258, mis on ette nähtud säilitada. Krundile jäävad kolm hoonet jaamahoonest lääne suunal. Neist kaks hoonet, H‑kujuline hoone ja endine WC, on hooldamata ja halvas seisukorras. Hooned on ette nähtud lammutada. Kolmas hoone on kasutuses olev alajaam, mis säilitatakse.

Krundi pos 58 (ettepanekuga anda krundile nimetus Raudtee tänava lõik Pärnu mnt ja Männi tn vahel) suurus on 5990 m2. Krunt on moodustatud Raudtee tänava sõidutee jaoks. Tänava äärde on planeeritud 37 parkimiskohta avalikuks parkimiseks. Parkimiskohtade arv täpsustatakse projekteerimise staadiumis.

Krunt pos 59 (suurus on 16 883 m2) hõlmab olemasolevat Pärnu maanteed. Pärnu maantee ristmiku lääneküljele on planeeritud 11 parkimiskohta avalikuks parkimiseks. Parkimiskohtade arv täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Krundil asuvad riikliku kaitse all olevad geodeetilised märgid (ajutine polügonomeetriapunkt nr 824, 493 ja 495), mis säilitatakse.

Krunt pos 60 (suurusega 920 m2) hõlmab Vana-Pärnu maantee lõiku. Krundil on välja ehitatud 5 parkimiskohta avalikuks kasutamiseks.

Krunt pos 61 (suurusega 2045 m2) hõlmab Suusa tänava lõiku. Krundil asub varem projekteeritud ja välja ehitatud 26‑kohaline avalik parkla.

Krunt pos 62 (suurusega 3155 m2) hõlmab Piiri tänava lõiku ja Turu parklat. Krundil asub varem projekteeritud ja välja ehitatud 90‑kohaline avalik parkla (nn turu parkla).

4.2 Liikluskorraldus

Kui välja jätta Kõvera tänava ja Raudtee tänava läbimurde väljaehitamise kava, siis planeeritaval alal ja ka lähiümbruses liikluskorraldus põhimõtteliselt ei muutu.

4.2.1 Bussipeatuse uus asukoht Mustamäelt tuleval suunal

Praegu on probleem, et Mustamäe suunalt tulevate ja läbi Nõmme Keskuse sõitvate busside peatused on Nõmme Keskuses kahes erinevas kohas. Peatuste vahekaugus teineteisest on 200 meetrit.

Planeeringu koostamise käigus kaaluti ka võimalust jätta alles senised kolm bussipeatust (asukohad: Kinomaja ees; Turu hoone ees ja Pärnu mnt 271 // 269a vahel). Kuna Pärnu maanteel olev peatus on kujunenud kui ajutine lahendus ja see põhjustab ummikuid liikluses keskuse poolt mööda Pärnu maanteed liikujaile, siis polnud olemasoleva olukorra säilitamine võimalik.

Variandina kaaluti Pärnu maanteel oleva peatuse nihutamist Jaama tn 1 hoone kõrval oleva hoonestamata krundi juurde. Liikluskorralduse seisukohast suurendaks see aga liiklusummikute tekkimise riski. Samas vähendaks selline lahendus ka liiklusohutust, sest ummik tekiks ristmikule lähemal ja bussitaskut ei saaks lahendada kehtivatele nõuetele vastavana ilma täiendavalt Pärnu maantee äärseid krunte osaliselt sundvõõrandamata.

Uute bussipeatuste asukoha valikul on lähtutud eelkõige eesmärgist ühistranspordi peatused ühte kohta tuua. Koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Keskkonnaameti spetsialistidega jõuti järeldusele, et bussitaskud paigutatakse kruntide Turu plats 3 ja Turu plats 5 // 7 ette. Otsuse tegemisel võeti muuhulgas aluseks asjaolu, et bussiga Nõmme Keskuse külastaja sihtpunktid asuvad paljudel juhtudel Turu platsi tänava või selle vahetus ümbruses (turg, kultuurimaja, pank, kauplused, söögikohad jt). Tegemist on ainuvõimaliku lahendusega, sest mujal puudusid nõuetele vastavate peatuste lahenduste väljatöötamiseks eeldused (piisav tänavamaa laius, piisavalt pikad ristmike vahelised lõigud jms).

Otsuse langetamisel võeti arvesse Nõmme elanike ühispöördumises olnud negatiivne suhtumine peatuste asukoha valikusse. Kaalutlusotsuse langetamisel sai antud juhul määravaks vajadus eelistada erahuvidele avalikku huvi.

Kahe senise peatuse asemel ühe keskse peatuse väljaehitamine loob paremad eeldused ühistranspordi kasutamiseks ja isiklike autode kasutamisest loobumiseks. Samuti hõlbustab kahe peatuse ühendamine ümberistumist ühelt ühistranspordi liinilt teisele.

Tagatud on Eesti Standardi EVS punktis 7.6.1 (peatuse paigutus) toodud nõuded – tänava ääres paikneva peatuse laiuse, ooteala mahutavuse, peatusetasku pikkuse, ühissõidukijuhi nähtavuse ja ümberistumise võimaluste osas.

4.2.2 Raudtee tänava läbimurre

Nõmme Keskuse sisese liiklusskeemi lihtsustamiseks ja Raudtee tänaval asuvale muuseumile, sotsiaalobjektile jt hoonetele juurdepääsu hõlbustamiseks nähti ette Raudtee tänavat ja Kõvera tänavat ühendava tänavalõigu rajamine (nn Raudtee tänava läbimurre). Praegu pääseb Raudtee tänavale ainult Männi tänava kaudu, mille ääres paikneb kool. Praegune liiklusskeem ohustab kooli ümbruses liikuvaid lapsi. Uus lahendus tagaks selle, et kooli juurest ei sõidetaks läbi, kui soovitakse pääseda keskuse alale. Uuel tänavalõigul tuleb tagada liikluse rahustamine. Tänavalõik on ette nähtud rajada ühesuunalisena, liikluse rahustamiseks võib täiendavalt paigaldada metalltõkiseid.

4.2.3 Turu platsi tänava, Suusa tänava ja Piiri tänava liikluskorraldus

Turu platsil on kahe liiklussuuna vahele planeeritud 1 meetri laiune ohutussaar koos 1 meetri kõrguse kergtõkkega, vältimaks jalakäijatel tänava ületust väljaspool ülekäiguradasid.

4.2.4 Uus reguleeritud ülekäik Turu platsi Suusa ja Piiri tänavate poolses osas

Koos reguleeritud ülekäiguga on võimalik parandada ka sisse- ja väljasõiduprobleeme Suusa ja Piiri tänavatelt. Jalakäijate lubava fooritakti varjus on võimalik sooritada kõiki manöövreid nii Nõmme Keskuse kui ka Mustamäe suunale. Olemasoleva vasakpöörde keelu Ehitajate teelt Piiri tänavale võib kaotada, sest on võimalik rajada omaette 20 meetri pikkune ooterada vasakpöörde jaoks. Piiri tänava ots on toodud rohkem kohakuti vastaspoolel asuva Suusa tänavaga, vältimaks ristmikuala laiali valgumist.

4.2.5 Pärnu mnt-Turu plats-Jaama tn ristmik

Sõiduradade arv ja suunad jäävad samaks, ainus erinevus on vasakpöörde keeld Pärnu maanteelt Jaama tänavale. Selle manöövri saab teha uue liikluslahenduse järgi Kõvera tänava kaudu. Ristmikule ehitatakse eraldussaar Pärnu maantee, Turu platsi ja Kõvera tänava vahelisele osale, koos sellega tekib ka Pärnu maantee ülekäigu keskele jalakäijate ohutussaar.

Ühe uuendusena on ristmikul sisse viidud eraldi ühissõidukirada Turu platsi tänavalt tulles. Kuna osa bussiliinidest (nr 23, 23a ja 36) peavad suunduma Pärnu maanteele Nõmme raudteeülesõidu poole, siis jääks neile bussitaskust väljasõitmiseks ja üle kahe sõidurea ümberrivistumiseks 20 meetrit. Ühistranspordi sõidureast võiks ühistranspordi foori abil anda bussidele ennetuse ristmiku läbimiseks, võimalik on see olemasoleva fooritsükli puhul Turu platsi tänava suuna rohelise fooritakti alguses. Oluline on tähelepanu pöörata ühissõidukirea väärkasutuse välistamisele, seetõttu peaks olema ühissõidukirada alates peatusest kuni ristmikuni erineva teekattega ülejäänud üldkasutatavast tänavaosast, näiteks munakivi või parkettkividest kattega (bussi ratas on suurem ja väikesed konarused pole nii tuntavad).

Ühistranspordi eelistamine vähendab ristmiku teiste suundade läbilaskevõimet (sõltuvalt busside arvust ühes fooritsüklis) olemasoleva fooriprogrammi kasutamisel koos ühissõidukitele eelise andmisega hinnanguliselt 5‑10%. Kindlasti on vajalik ristmiku rekonstrueerimise käigus üle vaadata foorijuhtimise tsükkel ja kasutada adaptiivset ristmiku reguleerimist, st anduritelt saadava info põhjal muudetakse automaatselt fooritaktide pikkusi. Täpse fooriprogrammi väljatöötamine koos eraldi ühistranspordi fooritaktiga on spetsiifiline töö, mida käesolevas planeeringus ei lahendata. See tuleb lahendada eraldi tööna. Kui tulevikus hakatakse Nõmme Keskuse ristmikku rekonstrueerima, siis peab tegema eraldi uuringu, mille resultaat oleks optimaalne fooriprogramm.

4.2.6 Pärnu maantee-Kõvera tänava-Vana-Mustamäe tänava ristmik

Olemasolev reguleerimata ristmik on planeeritud ümber ehitada foorijuhtimisega ristmikuks, vahekaugus Turu platsi tänava ristmikuga on 75 meetrit. Ristmiku reguleerimine võimaldab parema juurdepääsu ühesuunalisele Kõvera tänavale ning samuti sisse- ja väljapääsu Vana-Mustamäe tänavalt. Lisatud on uus ülekäigurada üle Pärnu maantee.

Pärnu mnt 326 hoone ette (orienteeruvalt olemasoleva bussipeatuse asukohta) on planeeritud taksopeatus, kuhu mahub ootama 4 taksot.

4.2.7 Jaama tänav ja Kõver tänav

Jaama tänav on ühesuunaline suunaga Kõvera tänava poole, erandina võivad sealt välja sõita Nõmme tuletõrjedepoo alarmsõidukid, mistõttu on planeeritud Jaama tänava selle osa laiuseks 4,5 meetrit. Jaama tänava ääres on 6 parkimiskohta. Jaama tänaval asuv sõidutee ja jalakäijate ühiskasutusala on jalakäijate prioriteediga, tänav on planeeritud rahustatud liiklusega ja tõsta kõnnitee tasemele.

Kõver tänav on planeeritud osaliselt uus, osaliselt olemasolev, ühesuunalise ja rahustatud (näiteks piirkiirusega 30 km/h) liiklusega. Tänava peamine eesmärk on tagada Raudtee tänava äärsele alale parem juurdepääs. Kuni Jaama tn 6 hoonestamiseni säilib seal avalik parkla.

4.2.8 Pärnu maantee (lõik Turu plats-Raudtee tänav)

Hetkel on kitsaskoht Pärnu mnt 273 // Kõver tn 1 ja Pärnu mnt 318 // Idakaare tn 1 kruntide vahelisel tänavamaal. Planeeritud on tänavamaa laiendus Pärnu mnt 273 // Kõver tn 1 ja Pärnu mnt 271 kruntide arvelt, mistõttu saab Pärnu maantee lõigule Turu platsi tänavast Raudtee tänavani ehitada kogu pikkuses 3 sõidurada ja kõnniteed. Keskmist sõidurada saab kasutada vasakpööreteks.

Tänavate liikluskorralduse, foorjuhtimise ja teede pikiprofiilide, ristlõigete jms kohta ning parklate lahendamiseks tuleb koostada eraldi projektid ja need täiendavalt kooskõlastada Tallinna Transpordiametiga.

4.3 Muinsuskaitselised ettepanekud

Käesoleva detailplaneeringuga tehtud ettepanek võtta muinsuskaitse alla kaks silmapaistva arhitektuuriga väärtuslikku hoonet (Pärnu mnt 263a elamu ja Jaama tn 1 elamu) on tingitud eelkõige nende säilitamise eesmärgist. Tegemist on oma ajastu silmapaistvate arhitektuurinäidetega. Jaama tn 1 hoone on projekteeritud 1930. aastate lõpus E. Sachariase poolt. Hoone on tasakaalus oma proportsioonidega ja on keskuse ilmet kujundava nurgafassaadidega. Osaliselt on säilinud ka originaalsed avatäited.

Pärnu mnt 263a elamu on projekteeritud 1920. aastatel K. Burmani poolt. Tegemist on raudtee juhtivtöötajate elamuga, kus on oma aja kohta kasutatud uuenduslikult projekteeritud igale korterile eraldi sissepääs. Hoone oma mitmete omanäoliste detailidega ehitis.

Ettepanek mõlema hoone muinsuskaitse alla võtmiseks on tingitud eelkõige sellest, et tagada õiguslikud meetmed nende asjatundlikuks remondiks ja säilitamiseks. Muinsuskaitseseadusest tulenevad piirangud jõustuksid kruntidele kitsendusena peale Muinsuskaitseameti vastavasisulise otsuse jõustumisest. Muinsuskaitse alla võtmisel võiks kaitsevööndi ulatus jälgida Pärnu mnt 263a kinnistu piiri ning Jaama tn 1 elamu kaitsevööndi ulatus jälgiks Jaama tn 1 planeeritud krundi piiri.

Samuti tehakse detailplaneeringuga ettepanek kahe mälestise (Raudtee tn 56 ja Jaama tn 18) kaitsevööndite suurendamiseks.

Raudtee tn 56 asuva mälestise kehtiv kaitsevööndi piir on krundi piir, kuid kuna krundi piiride üle on olnud kohtuvaidlus, siis tehakse töös ettepanek kuni krundi katastrisse kandmiseni määrata kaitsevööndi ulatuseks 50 m hoone välistarindist. 

Jaama tn 18, Nõmme jaamahoone. Kehtiv kaitsevööndi piir on krundi piir v.a kogu haljasala ulatus. Ettepanek on kaitsevööndi ulatust suurendada kogu moodustatava krundi ulatuses.

Mälestise kaitsevööndi suurendamine annab võimaluse kontrollida kaitsevööndi sees kavandatavate projektide sobivust antud keskkonda (nt pos 30) ja tagada hoonete vaadeldavuse.

Piirang jõustub kruntidele kitsendusena peale Muinsuskaitseameti vastavasisulise otsuse jõustumisest.

4.4 Keskkonnamõjud ja dendroloogiline inventeerimine

Planeeringuala probleemiks tervikuna on ja jääb Nõmme Keskust läbiva autoliikluse poolt põhjustatud müra ning heitegaasidest tulenev õhusaaste, mis on eriti kõrge hommikuse ja õhtuse tipptunni ajal. Pärnu maantee ja Turu platsi tänava ristmikku läbib nii hommikusel kui ka õhtusel tipptunnil 2200‑2300 sõidukit. Lähimas tulevikus on oodata mõningast liikluskoormuse kasvu, erinevad prognoosid ennustavad liikluse hulgaks ristmikul 2500‑2700 autot/tipptunnil. Kui ristmiku arvutuslikuks läbilaskevõimeks olemasoleval kujul on maksimaalselt 3100 autot/tunnis, siis võib öelda, et aastal 2007‑2008 on ristmiku läbilaskevõime kõikidel suundadel ammendunud. Kaugemas tulevikus peaksid liiklussageduse kasvu Nõmme Keskuses kontrolli all hoidma uued liiklusobjektid, mis suunavad transiitliikluse Nõmme Keskusest mööda (tulevikus valmivad uued keskusest möödasõitmise võimalused Hiiu ja Rahumäe raudtee kahetasandiliste ristmike kaudu). Liiklusmüra ja õhusaastet tuleneb samuti raudteest, kus liiguvad nii kauba- kui reisirongid.

Õhureostusest annavad ülevaate Tallinna Keskkonnaameti poolt teostatud monitooringu (mõõdetud Pärnu mnt 326 hoone ristmiku poolsel nurgal 3 meetri kõrgusel maapinnast) tulemused, mille kohaselt jäid tulemused alla aasta keskmise normi. Vaatamata asjaolule, et Nõmme Keskuse planeeringu üheks peamiseks eesmärgiks on keskuse liikluslahenduse korrastamine ja kergliiklusteede eelistamine Nõmme raudteejaama ja Nõmme turu vahelises koridoris, on olemasolevat olukorda arvestades liikluse oluliseks ümberkorraldamiseks siiski piiratud võimalused. Detailplaneeringu ala sees antavast lahendustest ei sõltu liikluskoormus ja sellest tulenev õhusaastatuse tase. Praegu läbivad Nõmme Keskuse ala lisaks kohalikele elanikele ka Tallinn-Pärnu suunaline transiitliiklus ning Väike-Õismäe ja Mustamäe linnaosade ning Männiku tee ja Viljandi maantee vaheline liiklus.

Planeeringu alal olevad kaubandus- ja teenindusettevõtted olulist müra, võrreldes liiklusmüraga ei põhjusta. Päeval toimub kauplemine turul, kuid sealne müratase on vaiksem kui Pärnu maantee ristmikul. Öisel ajal Nõmme Keskuses kauplused ei tegutse. Korraldatavad kultuuriüritused on kavandatud peamiselt hoonesiseselt (nt Kultuurimaja, Nõmme kino) ja turuplatsile, mis on planeeritud kohaldada avalike ürituste tarvis. Jaama tänaval tegutsevate välikohvikute või restoranide väliterassidel toimuvate tegevuste normatiivse mürataseme piiridesse jäämise peavad tagama söögikoha omanikud.

Peamiseks müratõkke meetmeks planeeringualal on hoonete siseruumide kaitse akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega. Näiteks Turu plats 5 // 7 asuv elamu on projekteeritud müra tõkestava seinakonstruktsiooni ja sundventilatsiooniga, mistõttu selle aknaid ei kasutata hoone õhutamiseks. Selline lahendus välistab liigse müra sattumise eluruumidesse.

Planeeringualal olevates siseruumides on normide järgse mürataseme tagamine enamasti ainuvõimalik vaid läbi mürapidavate ehituskonstruktsioonide kasutamise. Reeglina on hoonete ebarahuldavad ehitus-füüsikalised omadused ja mittevastavus kehtivatele helipidavuse nõuetele oluliseks põhjuseks, miks eluruumides on kuulda häirivat liiklus- või raudteemüra. Kui tagada kaasaegsetele nõuetele vastavad piirdekonstruktsioonid, on enamasti tagatud ka nõuetekohane müratase siseruumides.

Sügisel 2004 on koostatud fütopatoloogiline uuring ja läbi viidud dendroloogiline inventariseerimine, mille käigus on planeeringualas kasvavatele puudele antud väärtushinnang. Hiljem on seda uuringut täiendatud. Planeeritaval alal ei ole tootmist ega muid keskkonda saastavad objekte. Nõmmele iseloomulikku männimetsa linnaosa keskuses ei kasva ning rohelust on suhteliselt vähe. Avalikult kasutatavad pargilaadsed haljasalad paiknevad kahel pool Nõmme raudteejaama. Haljasalad on intensiivses kasutuses, kuna paiknevad jalakäijate suunal raudteejaama. Raudteejaamast lääne pool paiknevale haljasalale on haljastusprojekti alusel rajatud väikevorme ja uut haljastust.

Jaama tänaval paikneb üks väiksem skväär, mis on haljastusprojekti alusel rekonstrueeritud ja esinduslik. Kõrghaljastusest domineerivad männid.

Turu platsi tänavat ääristav haljastus on suures osas halvas seisus ja hooldamata. Üksikuid vanu puid kasvab nii teede ääres kui müügikioskide vahel. Liikidest on domineerivad männid, vahtrad, pärnad, paplid ja jalakad.

Suusa tänava sõidutee lõunaküljel on elamute aedade ja sõidutee vahel haljasribad (kasvavad domineerivalt männid), mis on kohati hästi hooldatud, kohati hooldamata. Tänav alguses kasvab reas kolm hobukastanit ja saar.

Raudtee tänava ääres kasvavad reas jalakad ja tamm. Suurema osa Nõmme Keskuse haljastusest moodustavad väikeelamute aiad.

Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määruse nr 34 “Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord” kohaselt kasvab planeeringualas üks I väärtusklassi puu. Tegemist on Nõmme muusikakooli hoovis (Pärnu mnt 320) kasvava hariliku pöögiga. Puu on märkimisväärne haljastuslik objekt, millele on keskkonnaministri 22. märtsi 2002 määrusega nr 15 “Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi ulatus” määratud kaitsevööndi ulatuseks 15 m tüve välispinnast. Planeeringulahenduse kohaselt puu säilitatakse.

Planeeringualal kasvab mitmeid II väärtusklassi puid. Planeeringulahenduse kohaselt likvideeritakse kokku 4 II väärtusklassi puud. Kaks II väärtusklassi mändi tuleb likvideerida, sest need jäävad kavandatava Raudtee tänava läbimurde alale. Samas Raudtee tänava läbimurde kavandamine toimiks liikluse rahustajana, mis parandab üldist keskkonna seisundit. Puude likvideerimine toimub avalikes huvides, sest kavandatakse avaliku kasutusega teed. Haljastuse mahavõtmise kompenseerimiseks tuleb Raudtee tänava läbimurde ja Raudtee tänava ristumiskoha vastas paiknevale haljasalale rajada uut haljastust. Üks II väärtusklassi puu likvideeritakse, kuna see jääb Turu Plats 4 kavandatavale hoonestusalale. Kuivõrd puu kasvab krundi tagumises osas krundi keskel, siis seda puud likvideerimata Nõmme Keskuse intensiivses kasutuses oleva ala (Nõmme turg) vahetusse lähedusse piirkonda sobivat hoonestust kavandada ei saaks. Moodustuval krundil pos 24 (Pärnu maantee 271) tuleb likvideerida kask, sest see puu jääb kavandatavale hoonestusalale. Kuna puu kasvab krundi keskel, siis hoonestusala mujale planeerida ei ole võimalik, samuti ei tagaks puu säilimist ka hoonestusala nihutamine teise kohta.

Likvideeritakse 10 III väärtusklassi puud. 8 puud likvideeritakse, sest need jäävad planeeritava Raudtee tänava läbimurde alale ja üks puu, kuna see jääb krundi pos 24 hoonestusalale. Krundil pos 6 (Pärnu mnt 322 // Vana-Pärnu mnt 2) likvideeritakse III väärtusklassi puu, sest see on vajalik krundil asuva arhitektuurimälestise vaadeldavuse tagamiseks.

Lisaks likvideeritakse 14 IV väärtusklassi puud. Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määruse nr 34 kohaselt on need puud väheväärtuslikud, mis “kahjustavad või tulevikus hakkavad kahjustama liigiliselt või asukohalt ala väärtuslikumaid puid. Puu, mis on oma eluea lõpul kas vanuse või kahjustuste tõttu. Puu, mis on allasurutud seisundis. Linnahaljastuse seisukohalt väheväärtuslik puu, mida võib säilitada kui biomassi, kuid mis on soovitav likvideerida või asendada väärtuslikumate puuliikidega. Võib likvideerida”.

Turu plats 5 // 7 esiselt alalt likvideeritavatest pärnadest (kokku 13) neli (puud nr 7, 8 13 ja 18) on arvatud IV väärtusklassi kuuluvaks. Üks likvideeritav puu on arvatud V väärtusklassi (likvideeritav puu). Ülejäänud puud kuuluvad III väärtusklassi. Eksperthinnangu kohaselt on mitmed nendest vigastatud, mädanikuga või pärna võrasurma kahjustustega. Samuti märgitakse, et 2002‑2003 aastate ilmastikuolud on puudele ebasoodsalt mõjunud (2002 suvine põud, 2002‑2003 liiga külm talv jne); puud on istutatud autoteele liiga lähedale, mistõttu neid mõjutab Turu platsi tänava suure liikluskoormuse tõttu tekkiv õhusaaste ja tee soolamisest ja lumelükkamisest tulenevad kahjustused talveperioodil; enamik pärnadest on üheaegselt tugevalt kärbitud liiga madalalt, mistõttu puud pole jõudnud kasvada kõrgemaks tasapinnast, kus liiklussaaste kontsentratsioon on suurim; tallamine üle puujuurte; puude alustes mullakastides olevat mulda on vähe kobestatud ja värske mullaga täidetud. Kokkuvõtvalt tõdetakse, et osa puudest on esialgu veel perspektiivsed – nn ooteseisundis – oleneb kuidas puud haigustest, vigastustest toibuvad ja oma võrad saasteainete kontsentratsiooni poolest tihedast vööndist kõrgemale kasvavad. Seega enamiku puude tervislik seisund on halb ja kiratsevad puud tuleb sobivamas kohas asendada. Nende puude puhul pole tegemist väärtuslike puudega, mis omaks mingit ökoloogilist või haljastuslikku väärtust.

Likvideeritavate puude arvelt laiendatakse üle tee Nõmme turu ees paiknevat jalakäijate teed, mis on tunduvalt intensiivsemas kasutuses ja on praegu liiga kitsas. Laiendatav jalakäijate ala haakub visuaalselt ka kavandatava jalakäijate väljakuga ning paraneb kergliiklus üldiselt, mis on detailplaneeringu üheks prioriteediks. Samuti istutatakse siia uus puuderivi, mis peaks kompenseerima Turu plats 5 // 7 maja eest likvideeritavaid pärnasid.

Mahavõetavate puude haljastusväärtus tuleb kompenseerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusega nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord” kehtestatud korras ja tingimustel.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et planeeringulahenduse elluviimisel pole ette näha elujõulise kõrghaljastuse mahavõtmist olulises mahus. Suurem osa haljastuse mahavõtmist nähakse ette planeeringujärgse tervikliku uue liikluslahenduse elluviimisel, kuid liikluslahenduse elluviimisel paraneb jalakäijate olukord: intensiivse kasutusega jalakäijate suunale kavandatakse laiem kõnnitee, jalakäijate väljaku planeerimine jne.

Samuti on juurde planeeritud rajada uut haljastust. Turu platsi tänavale on juurde kavandatud rajada uut jalakäijaid liiklusest eraldavat haljastust, Jaama tänava jalakäijate alale nähakse ette täiendav haljastuse istutamine.

Planeeringuga kavandatakse kokkuvõtvalt 10,3 ha suurusele alale 58 krunti; hoonestustihedus on 1,3; planeeringuga on kavandatud 108 korterit (kokku on planeeringualal 278 korterit), planeeritakse kokku (koos avaliku parkimisega) 226 parkimiskohta ning likvideeritakse 40 puud (4 II väärtusklassi, 18 III väärtusklassi, 18 IV väärtusklassi).

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

1. Detailplaneeringu algatamine ja koostamine

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 8. aprilli 2003 avaldusega Nõmme Linnaosa Valitsus.

Nõmme keskuse detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 27. augusti 2003 korraldusega nr 1926‑k

Detailplaneeringu koostas Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti poolt korraldatud riigihanke alusel aktsiaselts ENTEC (praegune ärinimi AS Pöyry Entec).

Detailplaneering ei sisalda Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Detailplaneering on koostatud Tallinna Linnavalitsuse 27. augusti 2003 korralduse nr 1926‑k alusel. Detailplaneering on koostatud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetele.

2. Detailplaneeringu kooskõlastamine

Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 nimetatud asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Tallinna Kommunaalamet, Harjumaa Päästeteenistus, AS Eesti Gaas, Elion Ettevõtted AS, Fortum Termest AS, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Muinsuskaitseamet kooskõlastasid detailplaneeringu märkusteta.

Nõmme linnaosa halduskogu kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel: liikluskorralduse projekt tuleb eelnevalt kooskõlastada Nõmme halduskoguga; hoonestusala olemasoleva hoone ulatuses Pärnu mnt 281 // Jaama tn 2 Jaama tänava poolses otsas säilitada.

Esimene tingimus täidetakse liikluskorralduse projekti koostamisel ning teise tingimusega on arvestatud.

Nõmme Linnaosa Valitsus kooskõlastas detailplaneeringu ettepanekuga suurendada pos 42 (Jaama tn 6) hoone ehitusalust pinda – 500 m2 ja nõustus Nõmme halduskogu poolt esitatud tingimustega.

Kuna krunt pos 42 on kehtestatava detailplaneeringu alast välja jäetud, siis ei saa selle Nõmme Linnaosa Valitsuse ettepanekuga arvestada.

Nõmme Linnaosa Valitsus on 14. septembri 2007 kirjas nr 2‑11/671 märkinud, et Nõmme linnaosa halduskogu varasem kooskõlastuse tingimus, et liikluskorraldus kooskõlastatakse eelnevalt Nõmme linnaosa halduskoguga ja säilitatakse Pärnu mnt 281 // Jaama tn 2 Jaama tänava poolses osas, on detailplaneeringusse sisse viidud, kuid liikluskorraldus tuleb hiljem täpsustada eraldi projektiga.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et Nõmme Keskuse detailplaneeringu alusel koostatavad haljastus- ja ehitusprojektid tuleb täiendavalt kooskõlastada.

Tingimus täidetakse järgmises projekteerimisstaadiumis.

OÜ Jaotusvõrk kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel: tööjooniste staadiumis taotleda igale piirkonnale antud piirkonna arendamiseks, elektrikaablite paigaldamiseks, tehnovõrkude- ja rajatiste korrastamiseks konkreetsed tehnilised tingimused. Joonised täiendavalt kooskõlastada.

Tingimustega arvestatakse edasisel projekteerimisel.

Tallinna Maa-amet kooskõlastas detailplaneeringu eskiisi märkusega, et vajalik on korrigeerida Jaama tn 5, Jaama tn 7 ja Jaama tn 7a krundi piiride ettepanekuid. Detailplaneeringu koostamise käigus nimetatud kruntide piire muudeti vastavalt Tallinna Maa-ameti ettepanekule. Detailplaneeringu koostamise käigus edastati detailplaneering Tallinna Maa-ametile kooskõlastamiseks, kes täiendavaid märkusi ei esitanud. Seega loeti detailplaneering planeerimisseaduse § 17 lg 5 alusel kooskõlastatuks. Planeerimisseaduse § 17 lõige 5 sätestab, et kui kooskõlastust ei ole antud ühe kuu jooksul planeeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast arvates, arvestab planeeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid. Käesoleva detailplaneeringu osalise kehtestamise korral jäetakse loetletud krundid planeeringualast välja.

Tallinna Vesi AS kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel:

1. Planeeritaval alal lahendada kinnistute sajuvesi immutamisega kinnistu haljaspindadel.

Sademevee immutamise lahendus antakse edasisel projekteerimisel.

2. Kinnistuomanike vaheliste serivtuutide seadmise vajadus kooskõlastada vastavate kinnistuomanikega.

Tingimus täidetakse tehnilise projekti koostamise käigus (enne ehitusloa taotlemist), kui selgub trassi täpne asukoht.

3. Piirkonna häireteta kanaliseerimist (vooluhulkade kanaliseerimisel) on võimalik tagada peale Nõmme keskosa eelvoolukollektori (Pärnu maantee-Valdeku-Metsa-Hiiu tänav) rekonstrueerimist raudtee ülesõidust kuni Hiiu tänava-Vabaduse puiestee nurgale projekteeritud reoveepumplani.

Tingimusega tuleb arvestada järgmises projekteerimisstaadiumis.

4. Järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete ja tänavate vee- ja kanalisatsiooni ehitusprojektide) koostamisel taotleda Aktsiaseltsilt Tallinna Vesi tehnilised tingimused.

Tingimus täidetakse järgmises projekteerimisstaadiumis.

Tallinna Tervisekaitsetalitus kooskõlastas detailplaneeringu märkusega, et uutel planeeritavatel kruntidel puudub müraprognoos. Kruntidel pos 15 ja 14, 22 ja 23, 23 ja 24, 10 ja 29, 30 ja 42 on kahe maja vaheline ala väike, mõjudes korterite valgustustingimustele ja insolatsioonile. Esitada insolatsiooni prognoos.

Esitatud tingimusega tuleb arvestada ehitusprojekti koostamisel.

Tallinna Transpordiamet kooskõlastas detailplaneeringu järgmisetel tingimustel:

1. Lahendada Nõmme Keskuse taga asuvast Raudtee tänavast väljasõit Pärnu maanteele. Liikluspilt võib oluliselt muutuda peale Nõmme üldist detailplaneeringut, kus on plaanis mitmed ristumised raudteega viia eri tasapinda. Ettepanekuga on arvestatud.

2. Jätta ära vasakpööre Turu plats 5 // 7 parklasse ehk Suusa tänavale. Näha ette täiendavad valgusfoorid Mustamäe poolt tulijatele või alternatiivne lahendus. Ettepanekuga on arvestatud.

3. Juurdepääs Nõmme Keskusele ja selle taga asuvasse parklasse ei ole piisavalt hea. Probleem tekib Pärnu maanteelt linna poolt tulevate autodega. Samuti ei ole head lahendust väljasõiduks. Leida alternatiivseid lahendusi. Ettepanekuga on arvestatud.

4. Pärnu mnt 326 ette ei mahu nõuetekohane bussipeatus. Ettepanekuga on arvestatud.

5. Viia liiklusskeemil sisse parendused, mis seisnevad “turu” ristmikul vasakpöörde ära jätmises Suusa tänavale ja Nõmme Keskuse teenindava transpordi ja Päästeameti transpordi juurdepääsu probleemide lahendamises. Ettepanekuga on arvestatud.

6. Arutada Päästeametiga juurdepääsutee võimaliku uue asukoha üle. Ettepanekuga on arvestatud.

7. Näha ette uute majade ehitamisel või vanade rekonstrueerimisel ühe korteri kohta kaks parkimiskohta, millele lisanduvad parkimiskohad äri- ja büroopindadele. Ettepanekuga on arvestatud.

Maa-amet kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste tingimustega:

1. Maa-amet teeb ettepaneku kruntide Jaama tn 1a (pos 21), Jaama tn 1 (pos 19) ja Pärnu mnt teemaa (pos 58) vahelisele alale kuni 4‑korruselise ja ühe maa-aluse parkimiskorrusega kuni 160 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga kuni 15 m kõrguse äri- ja büroohoone püstitamiseks ca 480 m2 suuruse ärimaa sihtotstarbega krundi moodustamiseks, milline koosneks (planeeringu tähistusega) krundist pos 20 (280 m2), krundist pos 58e (59 m2) ja krundist 58d (150 m2). Märgitud krundile ehitusala planeerimisel tänavamaa piiri äärde, kokku krundile pos 23 piirile planeeritud ehitusalaga, võimaldaks vaidlusalusel Jaama tn 1 krundil lahendada minimaalse parkimisvajaduse ja tagada jätkuvalt Jaama tn 1 krundile Pärnu maanteelt otse juurdepääs ning järgida ehitusmäärusega sätestatud hoonestuspõhimõtteid nii Jaama tn 1, Jaama tn 1a kui ka aadressiettepanekuga Pärnu mnt 275 krundi osas.

Tingimus on täidetud osaliselt. Pos 20 hoonestusala pos 23‑ga kokku viia ei õnnestu, kuna riik on jätnud tähelepanuta, et  Jaama tn 1a krundil olemasoleva hoone alustele garaaþidele on võimalik juurdepääs ainult Pärnu maantee poolt. 4‑korruseline ärihoone on pos 20‑le kavandatud.

2. Detailplaneeringuga on kavandatud likvideerida hooneid, mis on erinevate isikute valduses olev vallasvara. Likvideeritavatele hoonetele ei saa detailplaneeringu kehtestamise järel enam määrata ehitise teenindamiseks vajalikku krunti, mida omanikul oleks võimalik ostueesõigusega erastada või mida kohalik omavalitsus saaks munitsipaalomandisse jääva ehitise teenindamiseks vajaliku maana enda omandisse taotleda. Seletuskirjast ei selgu, kuidas on kavandatud planeeringut hakata ellu rakendama ning kas märgitud ehitiste lammutamiseks on kohalik omavalitsus kavandanud rakendada sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 1 p 7 sätestatut.

Tingimus on täidetud, sest nii käesolevas seletuskirjas, detailplaneeringu seletuskirjas ja põhijoonisel on vastav märkus elluviimise kohta. Sundvõõrandamist käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata.

3. Kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 55 on Raudtee tn 56 elamu tunnistatud arhitektuurimälestiseks ning selle kaitsevööndiks on määratud krunt. Seletuskirjast ei selgu, millisel õiguslikul alusel toimub märgitud elamule õigusaktiga kehtestatust oluliselt ulatuslikuma kaitsevööndi planeerimine ning millised piirangud nn laiendatud kaitsevöönd kokku neljateistkümnele vastavasse alasse jäävale krundile kaasa toob.

Tingimus täidetud, sest detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud põhjendusega Raudtee tn 56 kaitsevööndi muutuse kohta.

4. Avalike jalgrattateede planeerimisel läbi eraomandis olevate ehituskruntide on tegemist kinnisasjale seatava kitsendusega, mistõttu on otstarbekas planeerida kinnistutele kavandatavad teeservituudid.

Avaliku jalgratta tee asukohta on muudetud ning see kulgeb mööda avalikus kasutuses olevaid tänavamaa krunte ning pos 41 on sotsiaalmaa sihtotstarbega (Nõmme raudteejaam).

5. Osaliselt planeeritavas alas olev raudteekrundist osaliselt välja jäetud ja kasutusest välja langenud raudteeharu tähistada joonisel likvideeritavana. Tingimus on täidetud

6. Jaama tänavale ja Kõverale tänavale moodustatakse ühine teemaa krunt. Jooniselt peaks selguma, kust lõppeb üks ja algab teine. Transpordimaa sithotstarvega tänavamaale kahe tänava katkestamisel ala nimetusega “juurdepääsutee servituudi vajadus” planeerimine ei ole asjakohane. Avalikule tänavale planeeritavale teemaale ei planeerita teeservituute. Uute tänevate planeerimisel tuleb juhinduda Eesti Standardis EVS 843:2003 “Linnatänavad” sätestatud normidest ja nõuetest. Tingimus on täidetud osaliselt, servituut on ära jäetud.

7. Seletuskirjas Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale transpordimaa sihtotstarbega tee- ja parklakrundi (26 kohta) pos 60 ja parklakrundi (90 kohta) pos 61 planeerimine peaks olema motiveeritud ja selliste kruntide moodustamine peaks saama positiivse seisukoha maastikukaitseala valitsejalt.

Tingimus on täidetud. Harjumaa Keskkonnateenistus on detailplaneeringu kooskõlastanud.

8. Kuna Nõmme Keskust läbiva ühistranspordi peatuse planeerimine esitatud kujul on liiklusohtlik ja realiseerimatu, tuleb planeeringus kavandatud transpordilahendus veelkord üle vaadata, esitatud vastuväited läbi analüüsida ja vajadusel Maanteeameti, Teede Tehnokeskuse AS’i jt erialaspetsialistidega täiendavalt konsulteerida.

Tingimus täidetud. Põhjendused on seletuskirja lisatud.

9. Muinsuskaitse alusele Nõmme jaamahoonele on soovitav moodustada iseseisev ühiskondliku hoone maa sihtotstarbega krunt ja avaliku ruumina kavandatavast pargialast üldmaa sihtotstarbega avaliku haljasala krunt.

Tingimus on täidetud.

Keskkonnaministeeriumi Harjumaa Keskkonnateenistus kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste märkustega ja ettepanekutega:

1. Vastavalt Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirjale on kaitsealal keelatud uute ehitiste püsititamine, sh teede ja liinirajatiste rajamine. Planeeringu pos 60 viia nimetatud põhimõtetega kooskõlla.

Tingimus on täidetud, sest krundi pos 60 piiride kuju on muudetud vastavalt Harjumaa keskkonnateenistuse ettepanekule.

2. Keskkonnateenistus ei pea põhjendatuks planeeringujooniste kohast pos 60 ja 61 moodustavate kruntide piiritlemist ning sellega uute kaitsealasse ulatuvate kinnistute tekitamist. Keskkonnateenistus peab mõistlikuks antud kurntide piiritlemisel järgida olemasolevate rajatiste (parklad, tänavad) piire ning võimalikult välistada kruntide kaitsealasse ulatumist. 

Ettepanekuga on arvestatud. Projekteerija selgitus kooskõlastuse koondtabelis on järgmine: krundid pos 60 ja pos 61 on moodustatud olemasolevate teede ja parklate juurde. Uusi parkimiskohti maastikualale ette ei nähta ega ole kogu planeerimise käigus ka soovitud ette näha. Teed on lubatud rekonstrueerida normidele ja nõuetele vastavaks. Jalgrattatee asukohta on korrigeeritud.

3. Planeeringu vastuvõtmine ja avalikud väljapanekud

Nõmme Keskuse detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 14. septembri 2005 korraldusega nr 1685‑k.

Nõmme Keskuse detailplaneering oli avalikul väljapanekul 12. oktoobrist kuni 26. oktoobrini 2005. Vastav teade ilmus 27. septembri 2005 ajalehes Postimees ja 7. oktoobril ajalehes Nõmme Sõnumid. Detailplaneeringu avalikud arutelud toimusid 22. novembril 2005 ja 6. detsembril 2005. Avaliku väljapaneku ajal esitati 10 vastuväidet.

Tallinna Linnavalitsuse 31. jaanuari 2007 kirjaga nr LV‑1/438 paluti Nõmme Linnaosa Valitsusel korraldada Nõmme Keskuse detailplaneeringu avalik väljapanek ja selle toimumise ajast ning kohast teavitada tähtsaadetistega kinnistu omanikke, kelle senist krundi ehitusõigust ja maakasutust planeering muudab ning isikuid, kes esitasid esimese Nõmme Keskuse detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus vastuväiteid ja ettepanekuid ning kes ei ole esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest loobunud.

Nõmme Linnaosa Valitus teavitas 13. aprillil 2007 tähitud kirjadega kõiki planeeringualale jäävate kinnisasjade omanikke, et 4. maist 2007 kuni 25. maini 2007 korraldatakse Nõmme Keskuse detailplaneeringu täiendav avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku jooksul esitati 13 ettepanekut ja pretensiooni.

26. mai 2007 ajalehes Postimees ilmunud teates, andis Nõmme Linnaosa Valitsus teada, et Nõmme Keskuse detailplaneering on tutvumiseks välja pandud 14. maist kuni 15. juunini 2007.

Nõmme Keskuse detailplaneeringu avalik arutelu toimus 11. juulil 2007. Vastav teade ilmus 6. juuli 2007 ajalehes Postimees.

4. Avalikel väljapanekutel esitatud ettepanekud ja vastuväited

14. maist 2007 kuni 15. juunini 2007 toimunud avalikul väljapanekul esitasid vastuväited Eesti Omanike Keskliit, Raivo Treiman ja Margit Treiman, Lea Liigus, Andrus Metsniit, Tiina Kivi, Mihkel Raba, Enn Kunila, Helja Lepp, Fred Anslan, Kerli Kaijanen, Virgo Raotma, Aino-Lisette Nõmmiste, Suivi Kuum, Besline Baltic OÜ, Ivar Ojalo ja mittetulundusühing Nõmme Tee Selts.

Kuna esimesel detailplaneeringu avalikul väljapanekul (12.‑26. oktoobril 2005) ja teisel avalikul väljapanekul esitasid vastuväiteid osaliselt samad isikud ning vastuväidetes käsitletud teemad kattusid, siis käsitletakse järgnevalt teisel detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid.

Kuna enamus vastuväited (välja arvatud mittetulundusühingu Nõmme Tee Selts) eraldi võetuna puudutavad mingit kindlat üksikobjekti (krunti, kinnistut) või konkreetset lahendust, siis esitas Tallinna Linnavalitsus omapoolsed seisukohad vastavalt tõstatatud küsimuste teemadele. Seega ei vastatud igale üksikule vastuväite esitajale (nagu seda tehti 3. aprilli 2006 kirjas), vaid seisukohtade paremaks ja lihtsamaks järgimiseks on erinevate vastuväidete esitajate protestid teemade kaupa grupeeritud.

Esitatud vastuväidetest kuus (Lea Liigus, Tiina Kivi, Mihkel Raba, Enn Kunila, Helja Lepp ning Fred Anslan’i ja Kerli Kaijanen’i ühisavaldus) käsitlevad ainult liikluskorraldust ning mittetulundusühingu Nõmme Tee Seltsi vastuväited osaliselt liikluskorraldust. Täpsemalt leiavad vastuväidete esitajad, et bussipeatuse toomine Turu plats 3 ja Turu plats 5 // 7 ette halvendab (müra, eralduvad heitegaasid, Turu plats 5 // 7 kangialune muutub kodutute ja narkomaanide kogunemiskohaks) majaelanike elutingimusi. Detailplaneeringus kavandatud uus bussiliinide ühispeatus ei vasta Eesti Standardi EVS p 7.6.1 nõuetele ja suure tõenäosusega tekitab ristmikul ummikuid ning liiklusohtlikke olukordi Nõmme mäel. Vastuväite esitajad ei nõustu bussipeatuse asukoha muutmisega kaasneva 13 pärna likvideerimisega, mis seab ohtu rohelise linna maine. Samuti ei nõustuta majaesiste parkimiskohtade likvideerimisega.

Planeeringuala probleemiks tervikuna on ja jääb Nõmme Keskust läbiva autoliikluse poolt põhjustatud müra ning heitegaasidest tulenev õhusaaste, mis on eriti kõrge hommikuse ja õhtuse tipptunni ajal. Õhureostusest annavad ülevaate Tallinna Keskkonnaameti poolt teostatud monitooringu (mõõdetud Pärnu mnt 326 hoone ristmiku poolsel nurgal 3 meetri kõrgusel maapinnast) tulemused, mille kohaselt jäid tulemused alla aasta keskmise normi. Vaatamata asjaolule, et Nõmme Keskuse planeeringu üheks peamiseks eesmärgiks on keskuse liikluslahenduse korrastamine ja kergliiklusteede eelistamine Nõmme raudteejaama ja Nõmme turu vahelises koridoris, on olemasolevat olukorda arvestades liikluse oluliseks ümberkorraldamiseks siiski piiratud võimalused. Detailplaneeringu ala sees antavatest lahendustest ei sõltu liikluskoormus ja sellest tulenev õhusaastatuse tase. Praegu läbivad Nõmme Keskuse ala lisaks kohalikele elanikele ka Tallinn-Pärnu suunaline transiitliiklus ning Väike-Õismäe ja Mustamäe linnaosade ning Männiku tee ja Viljandi maantee vaheline liiklus.

Tallinna üldplaneeringu üheks eesmärgiks on seatud transiitliikluse vähendamine Pärnu maantee Nõmme Keskust läbival lõigul. Sellest ajendatuna on K‑Projekt Aktsiaseltsi poolt koostatud Nõmme linnaosa ja tema lähiümbruse liikluskeem, mis peaks tulevikus vähendama autoliikluse osakaalu Pärnu maanteel ja Turu platsi tänaval, sest tulevikus valmivad uued keskusest möödasõitmise võimalused Hiiul ja Rahumäel raudtee kahetasandiliste ristmike abil.  Kuna Nõmme Keskust läbivad põhitänavad jäävad sellisel kujul Nõmme linnaosa sisemist liiklusnõudlust teenindavaks, siis tänavate laiendamist ja liikluskoormuse suurendamist planeeringualal ette ei nähtud. Seega väljatöötatud liikluslahendus ei suurenda planeeringualal senist liikluskoormust ega sellest tingitud õhusaastet.

Kuivõrd tulevikus kavandatavad liikluse ümberkorraldused peaksid Nõmme Keskuse senist transiitliiklust vähendama, on Nõmme Keskuse liikluse ümberkorraldamise peamiseks eesmärgiks parandada jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalusi ja suurendada liiklejate ohutust. Senini on aga jalakäija tõrjutud Nõmmel autode vahele. Nii näiteks Pärnu maanteelt Turu platsi tänava poole pöörates liiguvad linnast tulevad bussid ja teised suuremad sõidukid üle ülekäiguraja ees oleva kõnnitee lõigu, mis loob liiklusohtlikke olukordi. Turu platsi tänaval, turu poolsel tänavaserval, on jalakäijate ala liialt kitsas. Ebamugavust soodustab ühistranspordi peatuste üksteisest kaugel paiknemine jne.

Ebaõige on väita, et detailplaneeringu koostamise käigus ei oleks arvestatud ja kaalutud erinevaid variante leidmaks bussipeatusele võimalik sobivaim asukoht. Samas on ka üheselt selge, et senised

bussipeatuste asukohad ei ole head. Seda seetõttu, et Pärnu maanteel olev peatus on kujunenud kui ajutine lahendus, mis põhjustab ummikuid liikluses raudtee ülesõidu poole suunduval rajal. Samuti on ekspert Ilmar Pihlaku arvamuses tõdetud, et liiklusohutuse ja keskusest kaugele jäämise tõttu (ca 250 m) on peamiseks probleemiks peatus Pärnu mnt 269 maja ees läbival sõidurajal, kus bussitasku puudub ja distsiplineerimatud juhid sõidavad peatuses seisvast bussist mööda vastassuuna sõidurada kasutades. Bussipeatuse likvideerimine Pärnu mnt 269 maja ees võimaldab Pärnu maanteele kolme läbiva sõidurea kavandamist Turu platsilt raudtee ülesõiduni, mis omakorda võimaldab paremini korraldada vasakuid pöördeid kõrvalasuvatesse tänavatesse ja ka parempööret Mustamäele. Bussipeatuse likvideerimise Pärnu maantee 269 ees ja sellega avaneva uue liikluskorralduse on üheselt heaks kiitnud ka nimetatud ekspert.

Projekti koostamisel kaaluti ka Pärnu maanteel oleva peatuse nihutamist Jaama tn 1 hoone kõrval oleva hoonestamata krundi juurde. Niisugune lahendus suurendaks aga liiklusummikute tekkimise riski. Isegi kui arvestada võimalusega, et vajaliku bussitasku rajamiseks sundvõõrandatakse selleks eraomanikelt vajalik lisamaa, muudaksid bussitaskust väljuvad bussid ohtlikuks Pärnu maanteed ja Jaama tänava platsi ühendava planeeritava kergliiklustee. Samuti ei saaks rääkida Pärnu maantee ääres kulgeva kergliiklustee ohutusest. Ka liiklusekspert märkis, et bussitasku koos kõnniteega ei mahu Jaama tn 1 hoone kõrval olevale hoonestamata alale, sest ehitusjoone ja sõidutee serva vaheline kaugus 3,5-6,0 meetrit on selleks liiga väike. Lisaks ei saanud niisugune lahendus vajalikke kooskõlastusi.

Erinevate lahenduste kaalumisel osutus ebasobivaks ka senine bussipeatus Pärnu mnt 326 hoone ees (vahetult peale parempööret Turu platsi tänavalt Pärnu maanteele). Kuigi hoone ees on piisavalt laiust, on teelõik Vana-Mustamäe tänava ja Pärnu maantee ning Turu platsi tänava ristmiku vahel normidele vastava peatuse jaoks liiga lühike, millest tulenevalt ei olnud selle sinna jätmisega nõus ka Tallinna Transpordiamet.

Koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Keskkonnaameti spetsialistidega jõuti järeldusele, et bussitaskud paigutatakse Turu plats 3 ja Turu plats 5 // 7 ette. Otsuse tegemisel võeti muuhulgas aluseks asjaolu, et bussiga Nõmme Keskuse külastaja sihtpunktid asuvad paljudel juhtudel Turu platsi tänaval või selle vahetus ümbruses (turg, kultuurimaja, pank, kauplused, söögikohad jt). Tegemist on ainuvõimaliku lahendusega, sest mujal puudusid nõuetele vastavate peatuste lahenduste väljatöötamiseks eeldused (piisav tänavamaa laius, piisavalt pikad ristmike vahelised lõigud jms). Kuivõrd bussitaskute rajamine toimub linna maa arvelt, siis puudub vajadus läbi viia pikaajaline ja kulukas sundvõõrandamise menetlus. Kahe senise peatuse asemel ühe keskse peatuse väljaehitamine loob paremad eeldused ühistranspordi kasutamiseks ja isiklike autode kasutamisest loobumiseks. Samuti hõlbustab kahe peatuse ühendamine ümberistumist ühelt ühistranspordi liinilt teisele – näiteks liinilt 23 ja 23a liinile 10, 27 või 33 ja väldib ümberistumiseks kahekordset jalgsi ristmikku ületamist.

Järelikult on parima lahenduse leidmiseks kaalutud detailplaneeringu koostamisel erinevaid võimalikke bussipeatuse asukohti, mille tulemusel on leitud optimaalne lahendus. Samuti on analüüsitud nii protesti esitajate kui ka liikluseksperdi poolt pakutud erinevaid lahendusi bussipeatuse asukohale.

Vastuväite esitajad on märkinud, et detailplaneeringuga kavandatud bussipeatuse asukohaga ei ole nõustunud liiklusekspert ning see ei vasta EVS nõuetele. Ainukese põhjusena, miks liiklusekspert detailplaneeringus väljapakutud liikluslahendusega ei nõustu, on asjaolu, et niisugune lahendus tekitab läbilaskvuse probleeme kui kaks bussi satuvad üksteise järel väljuma kaitsefoori abil. Tallinna Linnavalitsus on Harju maavanemale edastatud 22. juuni 2006 kirjas juba põhjalikult käsitlenud võimalike ummikute tekkimise küsimusi ja andnud omapoolsed lahendused nende vältimiseks. Nimetatud kirjas tõdetakse kokkuvõtvalt, et ekspertiisi peamine eesmärk oli kontrollida kogu liikluslahenduse käsitluse piisavust, sest avalikkuse pool on avaldatud arvamusi, et see ei ole piisav. Ekspertarvamusest selgus, et lahendus on piisav ja isegi ületab planeerimisseadusega toodud nõudeid.

Liikluslahenduse mittesobivust on vastuväite esitanud põhjendanud ka vastuoluga Eesti Standardi EVS p 7.6.1 nõuetega. Võrreldes EVS punktis 7.6.1 (peatuse paigutus) toodud nõudeid planeeringulahendusega tuleb tõdeda, et vastuolu nimetatud nõuetega ei esine. Täidetud on tänava ääres paikneva peatuse laiuse, ooteala mahutavuse, peatusetasku pikkuse, ühissõiduki juhi nähtavuse ja ümberistumise võimaluste osas. Tingimus, et vastassuunaliste peatuste puhasvahe peab olema 20 meetrit, kehtib ainult kaherealiste tänavate puhul. Käesoleval juhul on tegemist aga neljarealise tänavaga, seega selle nõudega arvestama ei pea.

Kuivõrd Turu platsi tänava puhul on tegemist mõlemal sõidusuunal kaherealise tänavaga ning arvestades suhteliselt suure liiklusintensiivsusega ei saa Nõmme Keskuse poolt sõitjatele Suusa tänavale vasakpööret kavandada, nagu seda on soovinud Enn Kunila. Vastasel juhul tekivad ummikud, sest vasakpöörde sooritajad ummistavad oodates Mustamäe suunalt vastutulevate sõidukite möödumist oodates ühe sõidurea. Alternatiivina saaks kasutada Nõmme Keskuse ristmikku ja Vana-Mustamäe tänavat. Tähelepanuta ei saa siinkohal jätta asjaolu, et Suusa tänava ja Turu platsi tänava ristmikule paigutatakse valgusfoor, mis parandab oluliselt praegust olukorda. Nii näiteks paranevad oluliselt võimalused Suusa tänavalt mõlemas sõidusuunas väljapöörata, mille praegust kehva olukorda on kritiseerinud samuti vastuväidete esitajad.

Sügisel 2004 on koostatud fütopatoloogiline uuring ja läbi viidud dendroloogiline inventariseerimine, mille käigus on planeeringualas kasvavatele puudele antud väärtushinnang. Hiljem on seda uuringut täiendatud. Turu plats 5 // 7 esiselt alalt likvideeritavatest pärnadest (kokku 13) neli (puud nr 7, 8 13 ja 18) on arvatud IV väärtusklassi kuuluvaks. Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määruse nr 34 “Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord” § 7 lg 2 p 4 kohaselt on IV väärtusklassi puu, väheväärtuslik puu, “mis kahjustab või tulevikus hakkab kahjustama liigiliselt või asukohalt ala väärtuslikumat puud. Puu, mis on oma eluea lõpul kas vanuse või kahjustuste tõttu. Puu, mis on allasurutud seisundis. Linnahaljastuse seisukohalt väheväärtuslik puu, mida võib säilitada kui biomassi, kuid mis on soovitav likvideerida või asendada väärtuslikumate puuliikidega. Võib likvideerida”. Üks likvideeritav puu on koguni arvatud V väärtusklassi (likvideeritav puu). Ülejäänud puud kuuluvad III väärtusklassi. Eksperthinnangu kohaselt on mitmed nendest vigastatud, mädanikuga või pärna võrasurma kahjustustega. Samuti märgitakse, et 2002.‑2003. aasta ilmastikuolud on puudele ebasoodsalt mõjunud (2002 suvine põud, 2002‑2003 liiga külm talv jne); puud on istutatud autoteele liiga lähedale, mistõttu neid mõjutab Turu platsi suure liikluskoormuse tõttu tekkiv õhusaaste ja tee soolamisest ja lumelükkamisest tulenevad kahjustused talveperioodil; enamik pärnadest on üheaegselt tugevalt kärbitud liiga madalalt, mistõttu puud pole jõudnud kasvada kõrgemaks tasapinnast, kus liiklussaaste kontsentratsioon on suurim; tallamine üle puujuurte; puude alustes mullakastides olevat mulda on vähe kobestatud ja värske mullaga täidetud. Kokkuvõtvalt tõdetakse, et osa puudest on esialgu veel perspektiivsed – nn ooteseisundis – oleneb kuidas puud haigustest, vigastustest toibuvad ja oma võrad saasteainete kontsentratsiooni poolest tihedast vööndist kõrgemale kasvavad. Seega enamiku puude tervislik seisund on halb ja kiratsevad puud tuleb sobivamas kohas asendada. Nende puude puhul pole tegemist väärtuslike puudega, mis omaks mingit ökoloogilist või haljastuslikku väärtust.

Likvideeritavate puude arvelt laiendatakse üle tee Nõmme turu ees paiknevat jalakäijate teed, mis on tunduvalt intensiivsemas kasutuses ja on praegu liiga kitsas. Laiendatav jalakäijate ala haakub visuaalselt ka kavandatava jalakäijate väljakuga ning paraneb kergliiklus üldiselt, mis on detailplaneeringu üheks prioriteediks. Samuti istutatakse siia uus puuderivi, mis peaks kompenseerima Turu plats 5 // 7 maja eest likvideeritavaid pärnasid.

Vastuväidete esitajate etteheidetele suureneva liiklusmüra ja sellest tuleneva õhusaaste osas saab vastata, et detailplaneeringu tulemusena liikluskoormus ei suurene. Ainukese muudatusena vastuväidete esitajate jaoks seoses Turu plats 5 // 7 elamuga on asjaolu, et rajatakse Turu platsi tänava äärde bussipeatus. Ekslik on arvamus, et bussid peatuvad vahetult Turu plats 5 // 7 maja ees, sest tegelikult asub peatus Pärnu mnt 326 maja esisel alal. Kui seni bussid möödusid elamu eest, siis nüüd teevad lühiajalise peatuse reisijate sisenemiseks ja väljumiseks naabermaja ees. Pealegi pole tänapäevaste busside tekitav müra ja saaste võrreldav vanemate busside samade näitajatega. Samuti ei asu elamu esimesel korrusel, kus müratase on kõige suurem, ühtegi korterit. Detailplaneeringu seletuskirjast nähtub, et peamiseks müratõkke meetmeks on hoonete siseruumide kaitse, akende ja välisseinte müratakistuse suurendamine. Turu plats 5 // 7 asuv elamu on projekteeritud müra tõkestava seinakonstruktsiooni ja sundventilatsiooniga, mistõttu selle aknaid ei kasutata hoonete õhutamiseks. Pealegi peaks tulevikus ülalmärgitud Nõmme Keskuse läbimist välistav ümbersõit parandama õhusaaste tingimusi.

Vältimaks soovimatute isikute kogunemist Turu plats 5 // 7 kangialusele alale on majaelanikel näiteks võimalus seda takistada vastava lukustatava piirde rajamisega ning seeläbi on läbipääs tagatud üksnes majaelanikel endal ja nendepoolt soovitud isikutel.

Virgo Raotma Jaama tn 3 kaasomanikuna on vastu Jaama tn 3 krundi jagamisele. Vastuväite esitaja arvates saab muudatusi teha üksnes ühe elamu puhul. Vastasel juhul toimuks ehitusõiguse andmine ühele kaasomanikule ebaproportsionaalselt. Detailplaneering ei kohusta elanikke lammutama oma krundil olevaid elamuid. Samuti ei nõustu Virgo Raotma kõrgusepiirangute osaga, sest ühel poolel on 5‑korruseline ja teisel küljel 4‑korruseline hoone. Sama kinnistu osas on vastuväite esitanud ka ülejäänud kaasomanikud Suivi Kuum ja Aino-Lisette Nõmmiste (ühisavaldus) leides, et autodega juurdepääsu korral krundile Raudtee tänava kaudu halveneb Jaama tn 3 elanike eluolu. Vastuväite esitajatele jääb arusaamatuks, miks peab likvideerima viljapuud ning eluks vajalikud hooned (saun, kuurid), mis on olnud praegusel asukohal varasemate plaanide järgi.

Vastusena tuleb märkida, et peale detailplaneeringu esimest avalikku arutelu on vastuväidete tõttu krundi Jaama tn 3 jagamisest loobutud ning vastav lahendus on ka põhijoonisele kantud. Seega praeguse lahenduse kohaselt Jaama tn 3 kinnistut ei jagata.

Arusaamatuks jääb vastuväite esitaja seisukoht, et ehitusõiguse peaks andma üksnes ühele hoonele, sest muidu koheldaks kaasomanikke ebaproportsionaalselt. Praegu on Jaama tn 3 krundil kaks elamut ning planeeringulahendusega antakse võimalus hooneid laiendada. Asjaõigusseaduse § 71 lg 3 kohaselt on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Detailplaneering ei muuda ega saagi muuta omandisuhteid. Järelikult olukorras, kui kinnistule, mis on kaasomandis, antakse ehitusõigus, laieneb see kõikidele kaasomanikele võrdsetena vastavalt nende osade suurusele. Seetõttu on ebaõige väita, et detailplaneeringus eelistatakse ühte kaasomanikku teisele, kõiki koheldakse võrdselt.

Vastuväite esitaja poolt viidatud 4- ja 5‑korruselised hooned paiknevad Pärnu maantee ääres ja markeerivad ristmikku magistraalteel. Jaama tänava äärsetele hoonetele on antud ehitusõigus maksimaalselt 3-korruseliste hoonete rajamiseks, mis loob ühtse hoonete ansambli eelduse. Kokkuvõttes tekib praegusel juhul linnaehituslikult terviklik lahendus, kus kõik Kõvera tänava ja Jaama tänava äärsed elamud on maksimaalselt 3‑korruselised ja ärihooned on pisut kõrgemad.

Planeeringulahendus ei kohusta omanikke likvideeritavatena märgitud hooneid lammutama. Planeeringuga üksnes antakse võimalus seda teha ning juhul kui kaasomanikud ühiselt otsustavad abihooneid tõepoolest lammutada, on planeeringuga näidatud ka uue abihoone sobivaim asukoht. Arvestatud on ka asjaoluga, et kui omanik soovib elamut laiendada, siis tõenäoliselt ehitatakse saun hoonesse ning seetõttu abihoones oleva sauna vajadus peaks ära langema. Samuti ei kohusta planeeringulahendus likvideerima ühtegi viljapuud juhul, kui omanik seda ei soovi.

Kuigi vastuväite esitajad on leidnud, et senise sõidukite ligipääsu Jaama tänavalt likvideerimisega halveneb elanike olukord, ei ole niisugust väidet millegagi põhjendatud. Seetõttu on raske anda sellele vastuväitele põhjendust või täiendavat selgitust. Samas Jaama tn 3 üks kaasomanik Virgo Raotma on vastuväites niisuguse planeeringulahenduse täielikult heaks kiitnud.

OÜ Bestline Baltic, kellele kuulub osaliselt Raudtee tn 56 hoone leiab, et vanade lammutatavate kuuride asemele uue rajamine 6 meetrit elamu poole võib olla vastuolus kehtivate normide ja eeskirjadega. Talle jääb arusaamatuks, kuidas sobib puukuuride rajamine kaasaegsesse Nõmme Keskusesse. Olemasolevate kuuride asemel soovib vastuväite esitaja ehitada kuni 4‑korruselise hoone, kus esimesel kahel korrusel paikneksid äripinnad ja teistel korrustel eluruumid.

Raudtee tn 56 krundi põhjapiiril paiknevad amortiseerunud kuurid tuleb lammutada seetõttu, et need jäävad kruntide pos 30, pos 32, ja pos 42 juurdepääsu alale. Selleks, et kompenseerida kuuride lammutamist on antud ehitusõigus uue 1‑korruselise abihoone rajamiseks. Juhul kui kinnistu omanik ei soovi uut abihoonet ettenähtud kohta rajada, siis loomulikult detailplaneering seda ei kohusta. Samuti ei sea ükski vastuväite esitaja poolt viidatud õigusakt (muinsuskaitseseadus, tuleohutusnõuded) piiranguid abihoone märgitud hoonestusalasse rajamiseks. Raudtee tn 56 elamu on kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 55 tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 2 sätestab, et Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestise kaitsevööndis (50 meetrit) keelatud: maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd. Seega tuleb enne abihoone rajamist võtta Muinsuskaitseameti luba senise abihoone  lammutamiseks ja uue rajamiseks, mis ei takista abihoone kavandamist ettenähtud kohta. Kuna olemasoleva hoone (kinnismälestis) ja kavandatava abihoone vahele jääb vähemalt ca 20 meetrit, siis on tagatud mitmekordsed minimaalsed tuleohutus kujad.

Planeerimisseaduse § 16 lg 11 kohaselt maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses on jätkuvalt riigi omandis oleva maa puhul planeerimisseaduse tähenduses kinnisasja omanikuks Keskkonnaministeerium või keskkonnaministri volitatud isik. Riigi Maa-amet on keskkonnaministri volitatud esindajana detailplaneeringu kooskõlastanud. Järelikult on Raudtee tn 56 krundi omanik planeeringulahenduse kooskõlastanud.

Vastuväite esitanud Ivar Ojalo leiab, et planeeringualasse jääva Jaama tn 6 krundi puhul pole täidetud seadusest tulenevaid nõudeid. Ivar Ojalo on tunnistatud 13. novembril 1995 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni otsusega nr 6383 Jaama tn 6 endisel kinnistul nr 1844 asunud ehitiste suhtes omandireformi subjektiks. Jaama tn 6 asuva maa suhtes on esitatud ka maa munitsipaalomandisse andmise taotlus. Samas on tekkinud küsimus, kas Jaama tn 6 maal asuva parkla puhul on tegemist ikka munitsipaalomandis oleva rajatisega. Samuti märgib vastuväite esitaja, et õiguslikku tähendust omab kavandatav maa sihtotstarbe muutus transpordimaast ühiskondlike hoonete maaks.

Vastusena märgime, et Tallinna Maa-amet on Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 26. juunil 2007 edastatud kirjas nr 6‑8/2732 kinnitanud, et Jaama tn 6 parkla kuulub linnale 29. jaanuaril 1992 koostatud “Riigivara munitsipaalomandisse üleandmise akti nr 20/005” alusel. Seega on osapooled maa kuuluvuse osas eriarvamusel. Planeeringumenetluse ülesandeks ei ole aga tagastamisega seotud küsimuste lahendamine, see küsimus lahendatakse tagastamise menetluse käigus. Maareformi seaduse § 23 lg 2 sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine otsustatakse pärast seda, kui valla- või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud. Seega enne õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimuse otsustamist tuleb kindlaks määrata tagastatava maa suurus ja piirid. Maareformi seaduse § 6 lg 1 viimane lause sätestab, et maa tagastamisel võib läbi viia ümberkruntimise või planeerimise vastavalt seadusele ning maa tagastatakse kinnitatud ümberkruntimiskava või kehtestatud detailplaneeringu alusel. Järelikult saab praegust planeeringumenetlust Jaama tn 6 krundi suhtes käsitleda kui piiride määramist ning peale detailplaneeringu kehtestamist otsustatakse tagastamine eraldi menetlusega.

Maakatastriseaduse § 18 lg 2 kohaselt planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral, määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. Seega juhul kui detailplaneeringu koostamise käigus muudetakse senist maakasutuse sihtotstarvet, siis pole selles midagi õigusvastast.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitas vastuväite Eesti Omanike Keskliit, kes on edastanud Raivo Treimani ja Margit Treimani ühisavalduse. Raivo Treiman on Vana-Mustamäe tn 4 kinnistu omanik ja Margit Treiman on vastuväite kohaselt Vana-Mustamäe tn 4 elanik. Vastuväite esitajad ei nõustu naaberkrundi Vana-Mustamäe tn 2 ja Turu plats 3 kavandatud hoonestusega, mis nende väitel võtab päikesevalguse ja toob kaasa parkimise probleemi.

Selleks, et välja selgitada, missuguseks kujunevad vastuväidete esitajatele kuuluva kinnisasja kasutuse tingimused peale detailplaneeringu realiseerimist, tuleb esmalt käsitleda praegust olukorda. Vana-Mustamäe tn 4 kinnistu sisemuses (põhja pool) krundi keskel paiknevad 2‑korruseline elamu ja kuur. Praegusel naaberkrundil Vana-Mustamäe tn 2 // Turu plats 3 (planeeringulahenduse kohaselt krunt jagatakse Vana-Mustamäe tn 2 ja Turu plats 3 krundiks) piki Vana-Mustamäe tn 4 krundi piiri on samuti olemasolevad hooned. Seejuures Vana-Mustamäe tn 4 abihoone sein puutub kokku nimetatud naaberkrundi hoonega. Seega kogu krundipiiri ida poolsel küljel paikneb praegu hoone, mis varjab selles suunas  vaadet ja päikesevalgust.

Planeeringulahendusega nähakse ette tekkival Vana-Mustamäe tn 2 krundil senise hoonestuse lammutamine ning antakse ehitusõigus ühe kuni 4‑korruselise korterelamu rajamiseks. Kavandatava hoone hoonestusala on paigutatud paralleelselt Vana-Mustamäe tn 4 kinnistuga (sarnaselt praegusele hoonele). Rajatava hoone maht on liigendatud – see tähendab, et Nõmme Keskuse poolne hooneosa on 4‑korruseline mis järk-järgult väheneb krundi sisemuse suunas kuni 2‑korruseliseks naaberkrundi hoonestusala kohal. Seega hoone maksimaalset kõrgust (15 meetrit) taotletakse ainult Nõmme Keskuse poolsel küljel, mis ühtib senise Nõmme Keskuse hoonete kõrgusega, moodustades kõrguse osas ühtse hoonete ansambli. Seejuures kavandatava hoone hoonestusala kaugus naaberkrundist Vana-Mustamäe tn 4 on 5 meetrit, mis peaks praegust olukorda pigem parandama, kui arvestada sellega, et praegu on hoonestus vahetult krundi piiril.  Arvestades asjaoluga, et tekkiva Vana-Mustamäe tn 2 krundi laius on ainult 15,5 meetrit (krundi laiuse määravad olemasolevad kinnistute piirid), tuleb tõdeda, et esitatud lahenduse puhul on maksimaalselt arvestatud Vana-Mustamäe tn 4 krundi privaatsusega. Kavandatava hoone kaugus teisest naaberkrundi Pärnu mnt 326 piirist on ainult 2 meetrit.

Tekkivale Turu plats 3 krundile antakse ehitusõigus samuti maksimaalselt 4‑korruselise hoone rajamiseks, mille maht on ette nähtud liigendada. Vana-Mustamäe tn 4 kinnistu poolsel küljel on hoone ainult 2‑korruseline. Samuti tuleb arvestada, et 2‑korruseline hoone maht paikneb naaberkrundist 10,5 meetri kaugusel ning seetõttu ei ole tegemist päikesevalguse varjamisega.

Detailplaneeringuga antakse ka Vana-Mustamäe tn 4 krundile ehitusõigus, mis on enam kui 2 korda suurem senisest. Seega peaks kinnistu väärtus vastupidiselt vastuväidete esitaja väitele suurenema. Nii Vana-Mustamäe tn 2 kui ka Vana-Mustamäe tn 4 kavandatava hoone vahele jääb 12 meetrit, mis peaks tagama mõlema krundile levivate negatiivsete mõjutuste miinimumini viimise.

Riigikohtu Halduskolleegium on otsuses nr 3‑3‑1‑42‑03 punktis 16 leidnud, et “tiheasustusalale ehitamisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. On paratamatu, et ühe kinnisasja intensiivne kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel”. Samas otsuses on leitud, et varjavad mõjutused (nt takistatakse õhu, valguse või raadiolainete levi või varjatakse vaade) võivad kujutada endast ka põhiseaduslikult kaitstud omandi vaba kasutamise õiguse riivet (põhiseaduse § 32 lg 2 esimene lause). Oluliste ja ettenähtavate varjavate mõjutuste täielik välistamine põhiseadusliku omandiõiguse kaitsealast võiks sattuda vastuollu põhiseaduse § 11 teises lauses sätestatuga, sest omaniku jaoks pole olemuslikku vahet, kas oluline kahju tekitatakse aine, lainete või kiirguse levitamise või levimise tõkestamisega. Samas on otsuse p 18 märgitud, “iseenesest ei tähenda, et kõik varjavad mõjutused on keelatud, vaid eelkõige seda, et ka varjavaid mõjutusi tuleb avalikul võimul ehitamise reguleerimisel silmas pidada ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalust mööda vältida. Ehitamisega kaasnevatest mõjutustest tingitud huvide ja õiguste konfliktid tuleb lisaks asjaõigusele lahendada ka ehitamist reguleerivate üldnormide ning konkreetsete kinnisasjadega seoses planeeringute ja ehituslubadega”. Eeltoodu põhjal tuleb asuda seisukohale, et detailplaneeringu lahendusega on võimalikult palju arvestatud mõlemate naaberkinnistute omanike huvidega.

Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3‑3‑1‑42‑03 punktis 25 märkinud, et “Piirkondades, nt linnakeskustes, kus ehitised paiknevad valdavalt lähestikku, võib uute hoonete ehitamisel lugeda piisavaks ka valgustust, mida iseloomustab varasemast normatiivist väiksem insolatsiooni kestus. Kui isik valib elukohaks linnakeskuse või muu kõrge ja tiheda hoonestusega piirkonna, siis peab ta põhimõtteliselt leppima väiksema loomuliku valguse hulgaga ja sellisele elukeskkonnale vastava vaatega. Seega on piisava loomuliku valgustuse tagamisel oluline ka ehitise ümbruskonnas valitsev elamute tavaline valgustus”. Võttes aluseks detailplaneeringu materjalide juurde lisatud tugiplaani (joonis nr 2), siis tuleb asuda seisukohale, et lähiümbruses asuvate hoonete omavaheline kaugus on veelgi väiksem võrrelduna kavandatavate hoonete ja olemasolevate hoonete vahelise kaugusega.

Vastuväidete esitajate kartus, et naaberkrundi kavandatava hoone elanikud ja külalised hakkavad parkima oma sõidukid tänavale või Vana-Mustamäe tn 4 kinnistu esisele alale on alusetu, sest tänavamaale parkimist on võimalik reguleerida vastava märgistusega ning valesti parkivad sõidukid saab teisaldada.

Vastuväite esitaja Andrus Metsniit leiab, et Jaama tn 9 kinnistu omanikuna ei saa ta nõustuda sellega, et kinnistul paiknev hoone lammutatakse ja selle asemele ehitatakse parkla, mis oluliselt alandab kinnisvara hinda. Vastuväite esitaja soovib kinnistule kuni 50% täisehitusega 4‑korruselise äri- ja eluhoone hoone rajamist.

Andrus Metsniit on omandanud Jaama tn 9 kinnistu 21. novembril 2006. Sama isik on osalenud 23. septembril 2004 toimunud Nõmme Keskuse planeeringulahenduse alasel koosolekul. Seega hiljemalt nimetatud ajal oli ta teadlik detailplaneeringu menetlusest. Hoolas kinnistu ostja, teades, et kinnistu osas käib detailplaneeringu menetlus, oleks enne kinnistu ostmist (osteti peale detailplaneeringu vastuvõtmist) välja selgitanud, mida planeeringuga sellele kinnistule kavandati. Käesoleval juhul nähti ette, et sellele kinnistule rajatakse parkla ning olemasolev hoone on kavandatud lammutada. Seega peale detailplaneeringu vastuvõtmist teha ettepanek kinnistule teistsuguse maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramiseks on põhjendamatu. Planeerimisseaduse § 30 sätestab, et kohalik omavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringuga piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks.

Jaama tn 9 kinnistu suurus on 438 m2 ning see paikneb Jaama tänava, Pärnu maantee ja Raudtee tänava vahelise kvartali sisemuses. Detailplaneeringu ja Nõmme hoonestuse planeerimise üldine lähteseisukoht on põhimõte, et kvartalisisestele kruntidele ärifunktsiooniga hooneid ei rajata, sest see paratamatult häirib naabruses olevate elamukruntide privaatsust. Samuti erineks vastuväite esitaja poolt soovitud hoone kõrgus oluliselt teistest kvartalisiseste hoonete kõrgusest. Kuivõrd tegemist on suhteliselt väikse kinnistuga ning arvestades Nõmme ehitusmäärusest tulenevaid kauguse nõudeid naaberkruntidest ja vajadust lahendada nõutav parkimise küsimus on selge, et nii suurt krundi täisehituse protsenti ei ole võimalik saavutada. Eeltoodud põhjendustel tuleb asuda seisukohale, et Andrus Metsniidu soovitud maakasutuse funktsioon ja ehitusõigus ei ole põhjendatud.

Detailplaneeringu avalikul väljapanekul vastuväite esitanud mittetulundusühingu Nõmme Tee Seltsi seisukohad kattuvad enamuses teiste vastuväidete esitajate seisukohtadega (nt liikluseksperdi seisukohtade arvestamata jätmine, toetus Vana-Mustamäe tee 4 elanikele) ning seetõttu puudub vajadus siinkohal neid küsimusi veelkord käsitleda. Ainukese uue asjaoluna on mittetulundusühing Nõmme Tee Selts välja toonud selle, et Kõvera tänava läbimurdega raudteeni võetakse maha põhjendamatult suur protsent kõrghaljastusest). Kõvera tänava laienduse ja Raudtee tänava läbimurde rajamisel Raudtee tänavani tuleb likvideerida kokku 23 puud, millest 9 on liigitatud kas IV või V väärtusklassi kuuluvateks. Samas mitmed puud on planeeritud säilitada ning uue tee äärde istutatakse uus madalhaljastus, mis peaks osaliselt kompenseerima puude likvideerimist. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et Raudtee tänava läbimurde kavandamise on heaks kiitnud ka liiklusekspert Ilmar Pihlak, kes on leidnud, et liikluse rahustamine Raudtee tänava läbimurdega on igati õigustatud. Pealegi puude likvideerimine toimub üldistel eesmärkidel, sest kavandatakse avaliku kasutusega teed. Samuti ei saaks nimetatud tee rajamiseta realiseerida detailplaneeringu ühte peamist eesmärki – likvideerida ala sees olevad kitsaskohad, korrastada senine liiklusskeem ja tagada liiklussujuvus.

5. Detailplaneeringu järelevalve menetlus

Tallinna Linnavalitsus esitas 3. aprilli 2006 kirjaga nr LV‑1/1663 omapoolsed seisukohad vastuväidetele (10 vastuväidet) Harju maavanemale planeerimisseadusest tuleneva järelevalve teostamiseks.

Harju maavanem märkis 19. mai 2006 kirjas nr 2.1‑13/2619, et esitatud detailplaneeringu materjalidest ei selgu mitmete asjade lahendamisel tähtsust omavate dokumentide olemasolu, samuti ei ole planeeringus käsitletud kõiki selle elluviimise ja õiguspärasuse seisukohast olulisi asjaolusid.

Harju maavanema poolt osundatud puudused olid kokkuvõtvalt järgmised: puudusid Nõmme Keskuse detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal (12.‑26. oktoober 2005) planeeringu kohta esitatud vastuväited; detailplaneeringu dokumentatsioonile olid lisamata reformimata riigimaal asuvate ehitiste omandikuuluvust ja õiguspärast maakasutust tõendavad dokumendid, mille alusel oleks võimalik tuvastada, kas reformimata riigimaa planeerimisel on lähtutud maareformi seaduses sätestatud nõuetest; ei olnud esitatud planeeritava maa-ala kinnisasjade omanike kirjalikke arvamusi, samuti kinnisasjade omanikele, kelle senist ehitusõigust või maakasutust planeeringu lahendus muudab või kelle maaüksuse sundvõõrandamise vajaduse võib planeering kaasa tuua detailplaneeringu algatamisest ja avalikust väljapanekust tähtsaadetisena edastatud kirjade ja nende väljasaatmist tõendavate postiasutuse kviitungite koopiaid (mida nõuab ka Tallinna linna ehitusmäärus § 18 lg 29). Lisaks paluti esitada planeeringuala maaüksuste omandikuuluvust tõendavad dokumendid, et oleks võimalik tuvastada planeerimisseaduses ja Tallinna linna ehitusmääruses sätestatud informeerimis- ja kaasamiskohustuse täitmist kõikide planeeringuala maaomanike suhtes; kuna tellitud liikluseksperdi (Ilmar Pihlak) hinnangu arvestamata jätmist on põhjendatud ainult sellega, et kinnisasjade sundvõõrandamine ei ole maaomanike ega linna huvides, siis paluti kaaluda ekspertarvamuses esitatud ettepanekute arvestamise võimalust, ettepanekute mittearvestamisel esitada sisulised (liiklusohutusele ja liikluse reguleerimise otstarbekusele tuginevad) põhjendused ekspertarvamuse mittearvestamisest tingitud asjaolude kohta.

Tallinna Linnavalitsus edastas 22. juuni 2006 kirjaga nr 2.1‑13/2619 vastuse (Harju maavanema 19. mai 2006 kiri nr 2.1‑13/2619) palutud kaalutlused ekspertarvamuse arvestamise või mittearvestamise kohta. Ka esitati muud Harju maavanema poolt soovitud dokumendid.

31. juuli 2006 kirjas nr 2.1‑13/2619 märkis Harju maavanem, et kõiki palutud dokumente ei ole ikka veel esitatud. Samuti ei ole esitatud planeeringualal asuvate kinnisasjade omandikuuluvust tõendavaid dokumente. Veel leidis Harju maavanem, et esitatud ei ole dokumente, mis tõendaksid, et kohalik omavalitsus oleks planeeringu menetluse etappidest teavitanud planeerimisseaduses sätestatud korras tähtsaadetisena edastatud kirjaga neid planeeringuala kinnisasja omanikke, kellele Nõmme Keskuse detailplaneering toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, omaniku tahte vastaselt senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise. Kuivõrd kõikide 19. mai 2006 kirjas nr 2.1‑13/2619 märkustega ei arvestatud, jäi Harju maavanemale ebaselgeks, kas Nõmme Keskuse detailplaneeringu menetlemisel on ikka täidetud planeerimisseaduses ja Tallinna linna ehitusmääruses sätestatud informeerimis- ja kaasamiskohustust kõikide planeeringuala kinnisasja omanike suhtes.

Tallinna Linnavalitsus märkis 19. oktoobri 2006 kirjas nr LV‑1/1663, et Harju maavanema poolt osundatud kruntide puhul on tegemist jätkuvalt riigiomandis oleva reformimata riigimaaga ning detailplaneering on kooskõlastatud Riigi Maa-ametiga enne detailplaneeringu vastuvõtmise etappi. Samuti lisati, et kirjad on saadetud kõikidele isikutele, kelle senist ehitusõigust ja maakasutust detailplaneering muudab. Harju maavanem ei ole täpsustanud, milliste aadresside omanikele ei ole aruteludest teatatud. 

25. jaanuari 2007 kirjas nr 2.1‑13/2619 tõdes Harju maavanem, et jätkuvalt on esitamata Jaama tn 6, Jaama tn 16a ja Raudtee tn 52f ehitiste omandikuuluvust ja/või õiguspärast maakasutust  tõendavad dokumendid, samuti ei ole esitatud planeeringualal asuvate kinnisasjade omandikuuluvust tõendavaid dokumente.

Nimetatud kirjas tõdes Harju maavanem, et kui eramaa arvelt tänava maa-ala laiendamise suhtes omanikuga kokkuleppele ei jõuta, siis on kohalikul omavalitsusel võimalik tänava laiendamiseks vajalik kinnisasja osa sundvõõrandada tulenevalt planeerimisseaduse §‑st 31 ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 1 punktist 7. Sundvõõrandamise vajadus tuleb välja selgitada enne planeeringu kehtestamist. Kuna vastavate eramaade omanikud ei ole planeeringulahendust kooskõlastanud, siis puudub õiguslik garantii, et linn ja tänavate laiendamise aluste kinnisasjade omanikud kinnisasjade võõrandamise osas üldse kokkuleppele jõuavad. Sellest tulenevalt, peab kohalik omavalitsus arvestama võimalusega, et planeerimislahenduse realiseerimiseks tuleb vastavad kinnisasjade osad sundvõõrandada ning planeeringu seletuskirjas peab selle võimaluse ära fikseerima ja võõrandamise vajadust põhjendama. Kui sundvõõrandamise vajadus on kohaliku omavalitsuse enda poolt planeeringu elluviimise vahendina välistatud ning kinnisasjade omanikega vabatahtliku võõrandamise tingimustes kokkuleppele ei jõuta, siis tuleks muuta detailplaneeringu lahendust ning tänavate maa-alade laiendamist eramaade arvelt mitte ette näha.

Asjaolu, et detailplaneeringu rakendussätete kohaselt on erakruntide planeeritud ehitusõiguse ja maakasutuse tingimuste elluviimine jäetud omanike endi otsustada, ei tähenda seda, et planeering ei muudaks krundi ehitusõigust ja maakasutust. Krundi ehitusõiguse ja maakasutuse määramine ning ehitusõiguse ja maakasutuse elluviimine on erinevad juriidilised faktid.

Nõmme Keskuse detailplaneeringu avaliku väljapaneku ning sellele järgneva arutelu ajast ja kohast tähtsaadetisena edastatud kirjaga teavitamise ärajäämise tõttu on jäetud täitmata puudutatud kinnistute omanike õiguste ja huvide kaitsmise kohustus. Maavanem leidis, et sellest tulenevalt jäid tagamata puudutatud kinnisasjade omanike protsessiõigused. Detailplaneeringu menetlust tuleb uuendada ning korraldada uuesti planeeringu avalik väljapanek. Kui eelmisel avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikud uuel avalikul väljapanekul (või vahepealse aja jooksul) oma varasematest vastuväidetest ei loobu ning kohalik omavalitsus neid jätkuvalt ei arvesta või kui uuel avalikul väljapanekul esitatakse uusi vastuväiteid, siis tuleb detailplaneering esitada Harju maavanemale järelevalve teostamiseks uuesti.

Vastusena Harju maavanema 25. jaanuari 2007 kirjale nr 2.1‑13/2619 märkis Tallinna Linnavalitsus, et Harju maavanem on korduvalt taotlenud, et Tallinna Linnavalitus esitaks Jaama tn 6, Jaama tn 16a ja Raudtee tn 52f ehitiste omandikuuluvuse ja õiguspärase maakasutuse dokumendid. Samuti on palutud esitada planeeringualal asuvate muude kinnisasjade omandikuuluvust tõendavad dokumendid.

Esitati Jaama tn 6 omandikuuluvust tõendavad dokumendid ja Raudtee tn 52f krundi kohta Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis olevad dokumendid (akt 10g ja ehituskrundi looduses eraldamise akt). Jaama tn 16a kohta Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis, Tallinna Maa-Ametis ning Nõmme Linnaosa Valitsuses dokumentatsioon puudub.

Vastusena Harju maavanema taotlusele esitada planeeringualal asuvate kinnisasjade omandikuuluvust tõendavad dokumendid märgiti, et niisuguse nõude esitamine ei ole põhjendatud. Teatavasti kinnisasjade puhul vormistavad omandikuuluvust tõendavaid dokumente notarid. Kohalikul omavalitsusel puuduvad andmed notarite kohta, kes mingi kinnistu kohta dokumente on vormistanud. Harju maavanema poolse taotluse rahuldamisel peaks kohalik omavalitsus pöörduma vastava järelpärimisega kõigi Eesti Vabariigi notarite poole saamaks teada kinnisasja omandi kuuluvust. Samas sätestab asjaõigusseaduse § 56 lg 1, et kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kui kinnistusraamatusse kantud õigus kustutatakse, siis eeldatakse, et õigus on lõppenud (§ 56 lg 2). Seega võeti planeeringualal asuvate kinnisasjade omandikuuluvuse kindlakstegemisel aluseks kinnistusraamatu kanded. Sama seaduse § 55 lg 1 kohaselt on kinnistusraamat avalik. Tallinna Linnavalitsus eeldab, et Harju maavanemal on elektrooniline ligipääs kinnistusraamatule ning tal on võimalus kontrollida kinnisasjade omandikuuluvust.

Tõendamaks, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast on kõiki planeeringuala kinnisasjade omanikke teavitatud, on planeeringumaterjalide juurde lisatud Nõmme Linnaosa Valitsuse teavituskiri koos kõikide kinnisomanike andmete ja postiasutuste kviitungitega kirja vastuvõtmise kohta. Seega on täidetud Harju maavanema 31. jaanuari 2007 kirjas nimetatud kinnisasjade omanike teavitamise kohustus.

Põhjendatuks ei saa lugeda Nõmme Linnaosa Valitsuse 14. septembri 2007 kirjas esitatud seisukohta, et soovitatakse Nõmme Keskuse detailplaneering kehtestada ilma liikluskorralduse osata. Kuivõrd liikluskorraldus on detailplaneeringu üks lahutamatu osa ja sellega kavandatakse uusi auto- ja kergliikluse teid, korraldatakse ümber senine ühistranspordi liiklus, nähakse ette mitmele senisele detailplaneeringu krundile uued juurdepääsud, kavandatakse pääsud uutele tekkivatele kruntidele ja lahendatakse parkimise küsimused, siis ei saa antud juhul detailplaneeringut kehtestada ilma vastava liikluskorralduseta. Teisisõnu, detailplaneeringuga kavandatud liikluskorraldus moodustab ülejäänud detailplaneeringuga ühtse terviku.

22. jaanuari 2008 Harju maavanema kirjaga nr 2.1‑13/6075 ei andnud Harju maavanem kirjas toodud põhjendustel Nõmme Keskuse detailplaneeringule planeerimisseaduse § 23 lõikest 6 tulenevat heakskiitu. Samas kirjas märgiti, et heakskiidu andmise üle saab Harju maavanem otsustada kui kohaliku omavalitsuse poolt on täidetud 22. jaanuari 2008 kirja punktides 2, 3, 5 ja 10 toodud märkused ning planeeringu materjalid on Harju maavanemale uuesti esitatud.

Harju maavanema poolt toodud märkused olid lühidalt järgmised:

1. Kuna planeeringu seletuskirjas on planeeringu elluviimisele seatud tingimused – mida eraisik ei kavatse ja mida kohalik omavalitsus ei saa ise ellu viia – siis võimalike tulevaste arusaamatuste ärahoidmiseks tuleb lisaks planeeringu seletuskirjale ära märkida ka planeeringu põhijoonisel, et planeeringuga erakinnistutele määratud ehitusõiguse ja maakasutuse ettepanek ei kohusta kinnistute omanike seda realiseerima ning viidata põhijoonisel seletuskirja vastavale punktile, kus detailplaneeringu elluviimise tingimusi on käsitletud.

2. Planeeringu materjale tuleb täiendada ning esitada sisulised põhjendused, miks ei saa Raudtee tn 56 hoovi OÜ Bestline Baltic poolt tehtud hoonestuse ettepanekut aktsepteerida.

3. Arvestades asjaoluga, et Jaama tn 6 omandikuuluvuse ümberkorraldamise osas on kohtuvaidlus hetkel pooleli, siis tulenevalt planeerimisseaduse § 23 lõikest 7 tegi maavanem ettepaneku arvata Jaama tn 6 krundi (pos 42 osas) kehtestamisele minevast planeeringualast välja. Selle krundi osas on võimalik planeering kehtestada hiljem, pärast kohtuvaidluste tulemuste selgumist.

4. Planeeringu seletuskirjas tuleb ära märkida eraomandis olevad või eraomandisse taotletavad maaüksused, millele on planeeringuga kavas avalikest huvidest lähtuvad piirangud seada ja seetõttu vajadusel sundvõõrandada. Esitada põhjendused selliste piirangute seadmise vajaduse, kohasuse ja proportsionaalsuse kohta.

Tallinna Linnavalitsus esitas omapoolse seisukoha (17. märts 2008 kiri nr LV‑1/07/4664) maavanema kirjas esitatud märkustele samas järjekorras:

1. Detailplaneeringu põhijoonist on vastavalt Harju maavanema soovitustele täiendatud märkusega nr 11, mille kohaselt planeeringuga erakinnistutele määratud ehitusõiguse ja maakasutuse ettepanek ei kohusta kinnistute omanikke seda realiseerima. Samas põhijoonise märkus 11 sisaldab viidet seletuskirja punktile 2.3. Viidatud seletuskirja punkti 2.3 kohaselt detailplaneeringus lammutatavaks näidatud ehitised kuuluvad lammutamisele peale seda, kui omanik taotleb hoone ümberehitamist või päris uue hoone projekteerimist ja on saanud vastava loa. Kui omanik ise ei soovi tema krundi senist ehitusõigust muuta, on tal lubatud olemasolevaid hooneid heakorrastada ja remontida eeldusel, et sellega ei kaasne hoonele olulisi juurdeehitusi (keelatud on juurdeehitused väljaspool detailplaneeringus määratud hoonestusala).

Seega on Harju maavanema 22. jaanuari 2008 kirja nr 2.1‑13/6075 märkus nr 2 täidetud, sest detailplaneeringuga on ette nähtud, et ehitusõiguse ja maakasutuse ettepanek ei kohusta kinnistute omanikke seda realiseerima ning põhijoonisel on viidatud seletuskirja punktile 2.3, kus detailplaneeringu elluviimise tingimusi on käsitletud.

2. Raudtee tn 56 elamu on kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 55 tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Tegemist on autentselt säilinud elamuga, millele pole ümber- ja juurdeehitusi tehtud. Hoonet saab rekonstrueerida olemasolevas mahus, vastavalt muinsuskaitselistele eritingimustele, mida tuleb selleks taotleda Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist. Uue 4‑korruselise ärihoone rajamine krundile arhitektuurimälestise taha (vaadates Raudtee tänava poolt), ei ole linnaruumi arvestav. Samuti varjaks hoone maht vaateid arhitektuurimälestisele Kõvera tänava poolt ning hakkaks domineerima jällegi linnaruumis ebasobival ja ebaloogilisel kohal. Antud asukohas on uusehituste kavandamisel järgitud kvartaalse hoonestuse kujunemist Kõvera tänava ja Jaama tänava vahelisel alal, kus uushoonestus paikneb Jaama tänava poolses osas, sulgedes Jaama tänava poolt kvartali. Sellist lahendusprintsiipi on järgitud kogu keskuse planeerimislahenduses – kõrgemad mahud ääristavad tänavat ja madalamad mahud on planeeritud kvartali sisse. Lahenduse kujundamisel on arvestatud linnaruumi kui tervikut ning lähtutud ka olevatest hoonetest – kas on võimalusi neile ümber- ja juurdeehitusi teha, säilitada või rajada uusi hooneid. Kogu kaalutlus on kujunenud arvestades avalikke arutelusid  (menetlusdokumentide juures olevad protokollitud arutelud) – püüdes leida kompromisse kõikide soovide vahel, arvestades ka neid väljaütlemisi, kus Nõmme elanikud on leidnud, et üldse pole vaja midagi olemasolevas keskuse ruumis muuta, st säilitada kõik nii nagu on; Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti spetsialistide hinnangut aga ka Nõmme linnaosale iseloomulikkust (rohelus) ja omast hoonestust (väikeelamud ja väiksemahulised korterelamud). Kokkuvõtvalt: nimetatud kinnistu asukohast lähtuvalt, kus säiliks mälestise vaadeldavus, krundil kasvav II väärtusklassi kõrghaljastus – paikneb hajali mälestise taga ja krundi kavandatava Raudtee tänava läbimurde poolsel küljel – ning ka linnaruumi kujundamisel kavandatud ühtset tervikprintsiipi, ei ole täiendava 4‑korruselise hoone rajamine põhjendatud.

3. Tallinna Linnavalitsus nõustub Harju maavanema ettepanekuga jätta planeeringualast välja Jaama tn 6 krunt (pos 42). Selle krundi osas on võimalik planeering kehtestada hiljem, pärast kohtuvaidluste tulemuste selgumist.

4. Maavanem palus kirjas ära märkida eraomandis olevad või eraomandisse taotletavad maaüksused, millele on planeeringuga kavas avalikest huvidest lähtuvad piirangud seada ja seetõttu vajadusel sundvõõrandada.

Planeeringulahendusega nähakse Jaama tn 5 (pos 10) krundist 157 m2 suuruse maatüki eraldamine (krunt pos 54d) Jaama tänava jalakäijate tsooni laiendamiseks. Jaama tn 7 krundist (pos 29) kavandatakse 144 m2 suuruse maatüki eraldamist samuti Jaama tänava jalakäijate tsooni laiendamiseks.

Jaama tn 5 maatüki ½ mõttelise osa omanik Vello Kunman on 22. veebruari 2008 kirjas märkinud, et vastutasuks, Jaama tn 5 maaüksuse piiride muutmise ja suuruse vähendamise kompensatsiooniks, sooviks ta suurendada hoonestusala pindala 310 m2, mis on ca 40% olemasoleva kinnistu pindalast.

Arvestades Jaama tn 5 krundi asukohta ning naaberkruntide hoonetealust pindala, ei saa Tallinna Linnavalitsus nõustuda Vello Kunmani ettepanekuga kompenseerimaks tema senise krundi vähendamist avalikes huvides ning teeb planeerimisseaduse § 23 lõike 7 alusel ettepaneku arvata Jaama tn 5 krunt (pos 10) planeeringualast välja.

Jaama tn 7 krunt (pos 29) kaasomanikud ei olnud Tallinna Linnavalitsuse poolt Harju maavanemale vastuse koostamise ajaks teatanud, kas nad nõustuvad nendele kuuluvast kinnistust loovutama krundi pos 54e (144 m2) Jaama tänava jalakäijate tsooni muutmiseks või mitte.

Kuivõrd krunt pos 29 moodustab planeeringualast väga väikese osa, arvestades naaberkrundi Jaama tn 5 omaniku vastuseisu oma krundi piiride muutmisele ning planeeringumenetlusele kulunud aega, teeb Tallinna Linnavalitsus ettepaneku arvata Jaama tn 7 krunt (pos 29) planeeringualast välja.

Moodustatava Jaama tn 9 krundi (moodustatakse Jaama tn 7a ja Jaama tn 9 kinnistutest; krunt pos 56) üks omanikest Andrus Metsniit (praeguse Jaama tn 9 kinnistu omanik) seadis temale kuuluvale kinnistule avalikuks kasutamiseks mõeldud parkimisplatsi rajamise eelduseks Jaama tn 9 kinnistu vahetamise Pärnu mnt 275 krundi vastu. 

Planeeringuga moodustatava transpordimaa sihtotstarbega krundi üks eesmärke oli tagada kruntidele pos 10 ja pos 29 uued juurdepääsud. Pärnu mnt 275 krunt ei kuulu Tallinna linnale, vaid tegemist on riigi maaga, mistõttu sellist vahetusvariandi ettepanekut, nagu teeb Jaama tn 9 omanik, Tallinna linn kaaluda ei saa. Seetõttu teeb Tallinna Linnavalitsus ettepaneku arvata moodustav Jaama tn 9 krunt planeeringualast välja.

Pärnu mnt 271 ja 273 kinnistute ainuomanik Compakt Kinnisvara OÜ on 13. veebruari 2008 kirjaga teavitanud, et nõustub Pärnu mnt 271 kinnistust (krunt pos 24) loovutama Tallinna linnale krundi pos 24b (160 m2) ja Pärnu mnt 273 kinnistust (krunt pos 23) loovutama Tallinna linnale krundi pos 59c (20 m2). Ainukeseks tingimuseks seati, et Tallinna Linnavalitsus väljastab Nõmme Keskuse detailplaneeringuga määratud kruntide pos 23 ja pos 24 hoonestusalale uute hoonete ehitamiseks planeeringus märgitud mahus ehitusload.

Tallinna Linnavalitus nõustub Compakt Kinnisvara OÜ tingimusega, seega on saavutatud eelkokkulepe kruntide pos 24b ja pos 59c loovutamise kohta Tallinna linnale, mis vormistatakse hiljemalt enne kruntidele pos 23 ja pos 24 ehituslubade väljastamist. Järelikult on ära langenud vajadus nende kinnistute osas teostada sundvõõrandamist.

Jaama tn 8 kinnistu ainuomanik Selobalt OÜ on nõustunud Jaama tn 8 kinnistust (krunt pos 30) loovutama krundi pos 54c (95 m2) tingimusel, et Tallinna Linnavalitsus väljastab ehitusloa Nõmme Keskuse detailplaneeringuga hõlmatud krundi pos 30 määratud hoonestusalale uue hoone ehitamiseks, arvestades seejuures, et nad saavad tasuta krundi pos 30b (94 m2).

Kuna Jaama tn 8 kinnistust loovutatav osa (krunt pos 54c) ja krunt pos 30b on sarnase pindalaga ning kuuluvad Tallinna linnale, siis Tallinna Linnavalitus nõustub Selobalt OÜ tingimustega. Järelikult on saavutatud eelkokkulepe krundi pos 54c loovutamiseks Tallinna linnale, mis vormistatakse lõplikult hiljemalt enne krundile pos 30 väljastatavat ehitusluba.

Tallinna Linnavalitsus juhtis siinkohal Harju maavanema tähelepanu asjaolule, et kui varasema planeeringulahenduse kohaselt tuli Raudtee tänava läbimurdeks vähendada Raudtee tn 56 senist maakasutust, siis Tallinna Linnavalitsuse 13. veebruari 2008 korraldusega nr 202‑k on määratud Raudtee tn 56 krundi piirid selliselt, et need ei jää kavandatava Kõvera tänava läbimurde alale. Kõvera tänava läbimurde alale jäävale elamule (mis on märgitud likvideeritavana) krunti ei moodustatud ega moodustata, sest hoone kuulub Nõmme Linnaosa Valitsusele, kes soovib selle lammutada.

Seega saab kokkuvõtvalt asuda seisukohale, et kõik Harju maavanema 22. jaanuari 2008 kirjas nr 2.1‑13/6075 kajastamist leidnud märkused Nõmme Keskuse detailplaneeringule Harju maavanema heakskiidu saamise eelduseks on täidetud. Detailplaneeringu põhijoonist on Harju maavanema poolt osundatud märkusega täiendatud; antud on põhjendused, miks ei aktsepteerita Raudtee tn 56 hoovi OÜ Bestline Baltic poolt tehtud hoonestuse ettepanekut; nõustutud on Harju maavanema ettepanekuga arvata planeeringualast välja Jaama tn 6 krunt (pos 42). Ära on langenud planeeringualas olevate kruntide osaline sundvõõrandamise vajadus, sest Jaama tn 5 krundi ning Jaama tn 7 ja Jaama tn 9 kinnistute omanikud ei ole nõus neile kuuluva krundi osa Tallinna linnale loovutamisega ning Tallinna Linnavalitsus soovib need krundid ülamärgitud põhjendustel planeeringualast välja jätta. Pärnu mnt 271 ja 273 ning Jaama tn 8 kinnistu omanikud on tingimuslikult nõustunud neile kuuluva kinnistust maatükkide loovutamisega Tallinna linnale. Kuivõrd esitatud tingimused on Tallinna Linnavalitsusele aktsepteeritavad, siis ei pea sundvõõrandamise menetlust läbi viima.

Harju maavanem märkis 28. aprilli 2008 kirjas nr 2.1‑13/07/1571, et järelevalve teostamise tulemusena saab ta asuda seisukohale, et Nõmme Keskuse detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud seadusi ja norme ega vaidlustajate seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Maavanema 22. jaanuari 2008 kirja nr 2.1‑13/6075 märkustega on arvestatud: detailplaneeringu põhijoonist on Harju maavanema poolt osundatud märkustega täiendatud; antud on põhjendused, miks ei aktsepteerita Raudtee tn 56 hoovi OÜ Bestline Baltic poolt tehtud hoonestuse ettepanekut; nõustutud on ettepanekuga arvata planeeringualast välja Jaama tn 6 krunt (pos 42). Ära on langenud planeeringualas olevate Jaama tn 5 krundi ning Jaama tn 7 ja Jaama tn 9 kinnistute osalise sundvõõrandamise vajadus, sest Tallinna Linnavalitsus soovib need krundid planeeringualast välja jätta. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud planeerimisseaduse § 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Lähtudes maavanema pädevuse piiridest ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 23 lõike 6 andis maavanem heakskiidu Nõmme Keskuse detailplaneeringule.

Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lg 3 alusel kehtestab detailplaneeringu, mille puhul teostatakse planeerimisseaduse kohast järelevalvet või millega määratakse miljööväärtusega hoonestusala, linnavolikogu oma otsusega. Käesoleva planeeringu puhul on teostatud planeerimisseaduse kohast järelevalvet.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees