Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna innovatsioonistrateegia 2009 2013
Tallinna Linnavolikogu 19.06.2008 otsus number 135
Redaktsiooni kehtivus:01.01.2011 - ...

 Redaktsioonid

REDAKTSIOON:

Tvk o 09.09.2010 nr 193, jõustumine 01.01.2011,
lugeda euro kasutusele võtmisel õigusaktis märgitud kroonid eurodeks ümberarvestamise kursi alusel;
Tvk o 05.03.2009 nr 36

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

19. juuni 2008 nr 135

 

 

 

 

Tallinna innovatsioonistrateegia 2009-2013

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2 alusel ning kooskõlas Tallinna põhimääruse § 6 lg 3, Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 53 kinnitatud “Tallinna arengukavaga 2006-2021” ja 23. veebruari 2006 määrusega nr 12 “Tallinna väikeettevõtluse arendamise programm aastateks 2006–2009” ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust,

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

1. Kinnitada juurdelisatud Tallinna innovatsioonistrateegia 2009-2013.

2. Tallinna innovatsioonistrateegias 2009-2013 kavandatud tegevusi rahastatakse vastavalt linnaeelarve võimalustele ja kooskõlas eelarvestrateegiaga.

3. Tallinna Linnavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna Ettevõtlusametile.

4. Tallinna Ettevõtlusametil avalikustada otsus Tallinna linna veebilehel.

5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008
otsuse nr 135
LISA

 

Tallinna innovatsioonistrateegia 2009–2013

 

 

 

SISUKORD

Sissejuhatus. 2

1      Strateegia lähtealused. 2

2      Peamised innovatsiooni- ja arengutakistused. 3

3      Strateegilised eesmärgid ja Tallinna innovatsioonistrateegia neli sammast 4

3.1       Talentidele tuginev linn. 5

3.2       Partnerlusel põhinev linn. 10

3.3       Rahvusvaheliselt võimekas linn. 14

3.4       Planeeritud elav linn. 17

KASUTATUD MATERJALID.. 21

 


Sissejuhatus

Innovatsioonistrateegia eesmärk on luua Tallinna ettevõtetele senisest oluliselt paremad võimalused arenguks keskpikas perspektiivis ja suurendada sel moel Tallinna kui linna ja regiooni konkurentsivõimet. Linna konkurentsivõime all mõistetakse strateegias linna suutlikkust luua eeldused uute, suure lisandväärtusega töökohtade pidevaks tekkeks sellisel moel, et tootlikkuse kasv on täheldatav paljudes majandusvaldkondades ning samas kasvavad elanike reaalsed sissetulekud ja sotsiaalne kaasatus.

Strateegia eelduseks on arusaam, et hoolimata viimase kümnendi kiirest arengust peab Tallinn tegema jõulisi pingutusi konkurentsivõime kasvatamiseks.

Strateegia koondab eri valdkondade tegevused ühtseks alusdokumendiks ning loob eeldused linna eri valdkondade poliitikate ja tegevuste pikaajaliseks planeerimiseks.

Innovatsiooni mõistetakse strateegias evolutsioonilises tähenduses: innovatsioon on uue või olemasoleva teadmise ja/või oskuse uudne rakendamine majanduslikus protsessis uute/edasiarendatud toodete, teenuste, organisatsiooniliste muudatuste jms kaudu. Innovatsiooni eesmärk ja tulemus on üldjuhul konkreetse ettevõtte konkurentsieelis teiste ettevõtete ees. Konkurentsieeliseks nüüdisaegses majanduses on unikaalne teadmine, mida teistel pole või on vähestel ning mille tulemusena tekib nõudlus.

Tallinna innovatsioonistrateegia 2009–2013 aluseks on riiklik raamdokument Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti”. Ühtlasi lähtub strateegia Tallinna peamistest strateegilistest dokumentidest, nagu strateegia „Tallinn 2025“ ja Tallinna arengukava 2009–2027, mis näevad Tallinna kui innovaatilise ja tasakaalustatud arenguga ning Skandinaavia ja Euroopa majanduskeskkonda lõimitud linna. Veel võetakse strateegias arvesse Tallinna valdkondlikke ja linnaosade arengukavasid, Tallinna üldplaneeringut ning Tallinna kui 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna tegevusi.

Strateegia ajaline mõõde tuleneb Euroopa Liidu finantsperspektiivist, mis kehtib 2013. aastani ning mille alusel on Eestile avatud Euroopa Liidu tõukeraha. Need moodustavad strateegia seisukohalt olulise finantseerimisallika.

Strateegia koostamine on olnud pikaajaline protsess, mis algas 2006. aastal Interreg IIIB programmi toetusel rahvusvahelise projekti „BaltMet Inno” raames. Peamisteks partneriteks on seejuures olnud Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Tuleviku-uuringute Instituut. Strateegia aluseks on arvukad kohalikud ja rahvusvahelised uuringud, mitmete töörühmade töö ning arutelud 2006. ja 2007. aasta jooksul. Strateegias on arvestatud teiste Läänemere piirkonna suuremate linnade innovatsiooni toetamise kogemustega. Strateegia on dünaamiline dokument, seetõttu pole rakendamiseks pakutud tegevuste nimekiri lõplik, vaid täieneb või teiseneb vastavalt majandusliku olukorra muutumisele.

1.        Strateegia lähtealused

Strateegia lähtub eeldusest, et ehkki linn kui tiheasustusala on innovatsiooni tekke ja leviku seisukohast võtmetähtsusega, on linnavõimude tegevusvõimalused innovatsiooni arendamiseks tihti piiratud. Linnad on sageli sõltuvuses riigitasandi poliitikast ja finantseerimisest. Linnavõim peab koostöös ettevõtlusega olema suuteline riigi tasandil loodud poliitika- ja finantseerimisraamides määrama kindlaks ettevõtete vajadustest lähtuvad pikaajalised tegevused. Selline on ka Tallinna olukord.

Samuti lähtub strateegia asjaolust, et Tallinna areng on viimasel kümnendil olnud vastuoluline. Nii peetakse Tallinna juba praegu üheks Euroopa innovaatilisemaks linnaks, kuid Tallinna areng ei ole olnud kindlasti sotsiaalses, ruumilises jms mõttes tasakaalus. Majanduse arengu ja innovatsiooni mõttes on Tallinn Eesti arengu peegelpilt. Majanduse mootoriks on laenukoormuse ja kiire sisetarbimise kasv, mille pahupooleks on madal tootlikkus, kontsentreerumine väikese lisandväärtusega tegevustesse, ettevõtete vähene koostöö ja võrgustumine ning suhteliselt nõrk arendustegevus. Selline vastuoluline positsioon ei ole kindlasti jätkusuutlik. Tallinna majandus, nii nagu Eesti majandus tervikuna, vajab jõulist nüüdisajastamist.

Tallinna innovatsioonistrateegia soovib luua eelduse eelkõige Tallinna ja selle lähiümbruse ettevõtluse ja majandustegevuse mitmekesistumiseks, nüüdisajastamiseks ja ümberstruktureerimiseks. Mainitud protsessid toimuvad aga reaalses ettevõtluses, mis on suuresti integreeritud rahvusvahelistesse ettevõtlusklastritesse ja tootmise väärtusahelatesse. Innovatsioonistrateegia on seega ühtlasi ka Tallinna ja tema ettevõtluse rahvusvahelistumise strateegia. Tallinn peab leidma oma positsiooni Läänemere regiooni kontekstis. See eeldab koostööd lähinaabritega ühiste arusaamade ning pikemas perspektiivis ka poliitikate väljatöötamisel.

Strateegia keskendub kuuele võtmevaldkonnale, mille panus Tallinna arengusse on märkimisväärne, mille puhul on tootlikkuse ja turgude kasv olnud kiire ning mille arengu mõju teistele majandustegevustele on olulise tähtsusega:

·    infotehnoloogia;

·    mehhatroonika;

·    meditsiin ja tehnoloogia (sh biotehnoloogia);

·    loomemajandus;

·    merendus ja logistika;

·    finantsteenused.

Rahvusvahelise kogemuse põhjal saab väita, et edukate linnade arengu- ja innovatsioonistrateegiate taga on tüüpiliselt kolm peamist komponenti:

1)   poliitikakujundamise ja kaasamise hea kvaliteet;

2)   konkreetsed, selgelt sõnastatud poliitikate ja tegevuste prioriteedid;

3)   sektorikeskne lähenemine majandustegevustele ja poliitikakujundamisele, seda valdkondades, kus on olemas eeldused unikaalseks kompetentsiks.

Strateegia rakendamise peamine eeldus on, et linna eri valdkondade raamdokumendid ja tegevused peavad muutuma senisest veelgi enam fakti- ja analüüsipõhiseks. Linna, ülikoolide ja ettevõtluse aktiivne koostöö on siinkohal olulise tähtsusega. See tähendab aga ka erasektori võrgustumise ja organiseerumise ning selleks vajaliku analüütilise kompetentsi arendamist. Erasektor peab olema võimeline eelkõige ise oma organisatsioonides arengutakistusi pidevalt analüüsima ja seeläbi olema linnale tugev partner poliitikate kujundamisel ja ellurakendamisel. Praegu ei ole kõik erasektori organisatsioonid selleks valmis. Linn peab jätkuvalt panustama ka erasektori organisatsioonide arendamisse, nagu seda on tehtud varasemalt erialaliitude toetamise näol. Ainult sellisel moel tekib linnale valdkondlike poliitikate kujundamisel ja ellurakendamisel väärikas partner. Tallinna võimalus on olla siinkohal initsiaatoriks ning võimalusel rahaliste vahenditega kaasa aidata erasektori organisatsioonide tekkele ning aktiivsemate koostöösidemete loomisele ülikoolidega.

Strateegia loob raamistiku regiooni ettevõtete konkurentsivõime arendamisele aastatel 2009–2013, püstitatud eesmärgid on võimalik saavutada teiste riiklike, regionaalsete ja kohalike arengudokumentide toel. Ühtlasi on strateegia ka uute tegevuskavade või programmide väljatöötamise aluseks. Tallinna kui kohaliku omavalitsuse tegevused peavad olema seostatud riiklike (analoogsete) poliitikatega. Seega tuleb ka innovatsioonimeetmed ning nendega seotud konkreetsed tegevused kujundada selliselt, et need täiendaksid riigi tasandi meetmeid linna huvidest ja prioriteetidest lähtuvalt.

Oluline on mõista, et ELi tõukeraha haldamine on Eestis korraldatud riiklikul tasandil. Innovatsioonistrateegias toodud eesmärkide saavutamiseks peavad Tallinna linn, ettevõtted ja tugistruktuurid suutma kaasata tõukeraha õigesti ja olulisel määral. Strateegia koostamise hetkel on valdav osa riiklike toetusmeetmete rakendusdokumente veel kinnitamata.

2.       Peamised innovatsiooni- ja arengutakistused

Strateegia eesmärk on ületada järgmised Tallinna ettevõtete innovatsiooni- ja arengutakistused.

1)   Oskustööjõu nappus. Iseseisvusperioodi majanduse arengu üheks peamiseks iseloomujooneks Tallinnas on olnud oskuste ja teadmiste mahu ja mitmekesisuse vähenemine. See on loonud praeguseks olukorra, kus oskustööjõudu on peaaegu igas valdkonnas puudu. Demograafilise olukorra halvenemine lähiaastatel ainult teravdab seda situatsiooni. Inimressurss on seetõttu innovatsioonistrateegia prioriteet.

2)   Rakendusliku tehnilise hariduse vähene atraktiivsus. Rohkem kui kümne aasta jooksul on haridussektor, eriti rakendusharidus, praegustest vajadustest oluliselt maha jäänud. Tehnilise haridusega seotud erialad on noorte seas üsna ebapopulaarsed. Õppeasutuste ja ettevõtete koostöö on väike, omavahel konkureeritakse ka õppejõudude osas. Insener-tehnilised erialad vajavad jõulisemat propageerimist, õppekavade koostamisse tuleb kaasata parimaid praktikuid.

3)   Vähene innovatsiooniteadlikkus. Jätkuvalt seostatakse innovatsiooni peamiselt teadus- ja arendustegevuse ning uute tehnoloogiatega. Vähe teatakse kvaliteedijuhtimise, organisatsiooniliste ümberkorralduste, disaini, uute müügimeetodite jms valdkonna uuendustega seostuvate mõistete sisu, nt mõisted organisatsiooniline või turundusinnovatsioon. Selleks, et soodustada innovatsiooni teket ning kujundada õigeid arusaamu, on oluline harida uuendusliku meelega ning arendusvõimelisi inimesi.

4)   Ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste nõrk koostöö. Ettevõtted ning teadus- ja arendusasutused ei ole eriti hästi kursis üksteise vajaduste ja võimalustega. Teadlaste loodav innovatsioon ei jõua ettevõtjateni, sest selleks puudub selgelt piiritletud kanal. Samas on ettevõtted valmis tegema alus- ja rakendusuuringuid koostöös akadeemilise partneriga. Koostöö tugevdamine strateegilise partnerluse kaudu eeldab koostöö­võimeliste koosluste väljaselgitamist ja võimekate liidrite olemasolu.

5)   Ettevõtete nõrk arendussuutlikkus ja turujõud. Tallinna ja tema lähiümbruse ettevõtlust iseloomustavad vastuolulised tendentsid: ühelt poolt ekspordi koondumine üksikutesse suurettevõtetesse, teisalt on palju väikeettevõtteid, kelle koostöö ja koostöövõimekus on väga nõrgad. Väikeettevõtetel puudub sageli võime ja võimalus turujõudu olulisel määral suurendada. Seda riski alandaks võrgustumine ja väikeettevõtete vaheline koostöö, mis aitaks konkureerida ka välisturgudel.

6)   Ettevõtete suutmatus end rahvusvaheliselt positsioneerida. Eesti ettevõtete arendus- ja innovatsioonitegevust iseloomustavad näitajad viitavad sellele, et ettevõtted keskenduvad pigem tootmismahtude suurendamisele ja kvaliteedi parandamisele kui tootevaliku laiendamisele ja uute turgude leidmisele. Ettevõtete suutmatus end rahvusvaheliselt nähtavaks teha on oluline takistus ettevõtete kasvu ja konkurentsivõimelisust silmas pidades.

7)   Ülikoolide vähene rahvusvaheline tuntus. Mitte ainult ettevõtete, vaid ka mitme Tallinna ülikooli puhul on probleemiks ebapiisav rahvusvaheline koostöö. Tugev rahvusvaheline koostöö tooks Tallinnasse rahvusvaheliselt heal tasemel õppejõude ja tudengeid, kuid osaliselt takistavad seda ka napid finantsressursid. Tudengid eelistavad hea maine ja mainekate õppejõududega (professoritega) kõrgkooli. Õppurite ja tudengite vahetus võimaldaks tuua regiooni uusi teadmisi ja arendada olemasolevaid rahvusvahelise kogemuse toel.

8)   Innovatsiooni tekkekohtade ja seda toetava infrastruktuuri vähesus. Sotsiaalse kapitali tekke ja arengu seisukohalt on oluline linnaplaneerimine. Siinkohal mängib olulist rolli suurem kaasatus otsustusprotsessi nii sotsiaalsete partnerite (ettevõtete ühendused, tugiorganisatsioonid ja ülikoolid), elanikkonna kui ka linna eri struktuuriüksuste mõistes. Kõikvõimalikke teemaplaneeringuid ja valdkondlikke arengukavasid, sh eelkõige nende mõju ulatust teistesse valdkondadesse, peab analüüsima juba algfaasis.

3.       Strateegilised eesmärgid ja Tallinna innovatsioonistrateegia neli sammast

Lähtuvalt ülaltoodud innovatsiooni- ja arengutakistustest on Tallinna innovatsioonistrateegia tegevussuunad ja eesmärgid järgmised.

1)   Inimressurss

Üldeesmärk: proportsionaalselt rohkem inimesi tegeleb, töötab või teenib tulu uute ideede ja lahenduste väljatöötamise ja rakendamisega.

Selleks tuleb:

-       suurendada ettevõtete oskuste- ja teadmistemahukust ning mitmekesisust inimkompetentsi arendamise teel;

-       aidata kaasa haridusasutuste õppekavade (sh rahvusvaheliste) kohandamisele ja asjakohaste ettepanekute tegemisele ettevõtluse vajadustest lähtuvalt (linn kui eestvedaja ja vahendaja);

-       soodustada väliskompetentside Tallinnasse toomist (õppejõud, tudengid, professionaalid).

2)   Koostöö

Üldeesmärk: koostöös sündivad uued oskused ja teadmised ning kasvanud võimekus (nii sisulises kui ka materiaalses mõttes) aitavad kaasa ettevõtete konkurentsivõime, turujõu, laiemapõhjalise ekspordi ning rahvusvahelistumise kasvule.

Selleks tuleb:

-       määratleda partnerorganisatsioonide – ettevõtete ühendused, ülikoolid, ettevõtluse tugiorganisatsioonid –  ning olemasolevate võrgustike ring;

-       jätkata tegevusi võtmevaldkondades ning suurema arengupotentsiaaliga majandusvaldkondades;

-       algatada koostöösidemete ning konkreetsete ühisprojektide loomine ettevõtjate, teadlaste ja avaliku sektori vahel;

-       tagada olemasolevate koosluste ning koostöökeskuste jätkusuutlikkus.

3)   Rahvusvahelistumine

Üldeesmärk: ettevõtete ja haridusasutuste suutlikkus end rahvusvaheliselt positsioneerida, laiemas ulatuses infot hankida ja konkurentsivõimelised olla.

Selleks tuleb:

-       muuta suurema arengupotentsiaaliga valdkondadele kättesaadavamaks rahvusvaheline äriinfo eri turgude kohta;

-       suurendada ettevõtete turuhorisonte ning soodustada kontaktide loomist rahvusvaheliste konkurentide ja klientidega;

-       edendada koostööd ning kogemuste vahetamist lähinaabritega (Helsingi, Peterburi, Läänemere-äärsed linnad);

-       algatada ühistegevusi rahvusvaheliste võrgustike raames regiooni innovatiivsuse ja konkurentsivõime arendamiseks ning atraktiivsuse suurendamiseks.

4)   Linna füüsiline ja vaimne ruum

Üldeesmärk: innovatsiooni soosiv, barjääre murdev ning inspireeriv linnaruum aitab kaasa uue teadmiste loomisele ja rakendamisele.

Selleks tuleb:

-       kaasata olulisemate teemaplaneeringute ja valdkondlike arengukavade koostamisse erasektori, ülikoolide, kogukondade ja ettevõtluse tugistruktuuride esindajad, kelle ülesanne oleks hinnata linna olulisemate arengudokumentide mõju ulatust;

-       soodustada uute ideede ja teadmiste sünniks vajalike kohtumispaikade teket ja väljakujunemist.

Nende eesmärkide saavutamiseks ja Tallinnale pikaajaliste arengueelduste loomiseks näeb strateegia ette tegevusi ning toetusmeetmeid, mis põhinevad neljal sambal.

I     Talentidele tuginev linn

II    Partnerlusel põhinev linn

III  Rahvusvaheliselt võimekas linn

IV   Planeeritud elav linn

3.1  Talentidele tuginev linn

Inimesed tahavad elada ja töötada seal, kus on hea olla. Ettevõtted tahavad tulla sinna, kus on olemas vajalikud inimesed ja infrastruktuur. Tallinn peab muutuma talendikale, ambitsioonikale ja julgelt mõtlevale inimesele atraktiivseks õpi-, elu- ja töökeskkonnaks nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvahelises mõttes. Inimkapitali kvaliteedi ja kvantiteedi jõuline parandamine on Tallinna innovatsioonistrateegia peamine ja kõiki tegevusi läbiv eesmärk.

Tulenevalt demograafilisest olukorrast muutub tööjõuvajadus lähiaastatel üha teravamaks probleemiks. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt eeldab keerulisi seadmeid ja masinaid käsitsevate töötajate olemasolu, keda praegu ei ole tööjõuturul piisavalt. Kuigi innovatsioonivõimekuse ning tootlikkuse suurendamise seisukohalt on vaja arendada kindlasti ka olemasolevat inimressurssi, tuleb alternatiivina üha enam mõelda tööjõu ressursi suurendamisele kõrgema lisandväärtusega sektorites. Seda eelkõige oskustöötajatest välisspetsialistide näol, kes aitaksid kaasa uute toodete, teenuste, tehnoloogiate ja protsesside arendamisele ettevõtetes või olemasolevate olulisele täiendamisele.

Uut teadmist ja kompetentsi on vajalik kasvatada ja arendada. Siinkohal mängivad olulist rolli haridusasutused (kutseõppeasutused, kõrgkoolid), kes suudavad tänapäevastel tingimustel pakkuda tasemel haridust andekatele noortele ning on paindlikud ning koostööaltid ettevõtete vajadustest ning majanduskeskkonna arengusuundumustest lähtuvalt.


 

Tegevused, oodatavad tulemused, ajakava, eelarve ja vastutajad

Arengutakistus: oskustööjõu nappus

 

Tegevussuund 1. Uue ja rahvusvahelise kompetentsi toomine linna

 

Tegevused

 

 

Linna roll

 

Oodatav tulemus

 

2009

tuh kr

 

2010

tuh kr

 

2011

tuh kr

 

2012 tuh kr

 

2013

tuh kr

 

Vastutavad organisatsioonid

Rahvusvahelised stipendiumid tudengitele,

sh välistudengitele

Rahaliste stipendiumide pakkumine võtmevaldkondade tudengitele

Taotluste ja eraldatud stipendiumide arv

(15 stipendiumi,

 á 30 000 krooni)

450

450

450

450

450

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Tallinna kõrgkoolidega

Välistudengite värbamine kõrgkoolidesse

Kõrgkoolide toetamine välismessidel ühisstendiga osalemiseks

Toetatud messide arv aastas (1–2 messi); välis­tudengite arvu kasv

100

100

150

150

150

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Tallinna kõrgkoolidega

Suveülikoolide korraldamise ja turundamise toetamine

Toetus turundusmaterjalide, kodulehe, lektorite ja messide ühis­külastuste vallas

Suveülikoolides osalevate tudengite arv

80

80

100

100

100

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Tallinna kõrgkoolidega

Välis­spetsialistide kohanemist lihtsustava ingliskeelse info pakkumine

Koondinfo kättesaadavuse tagamine välismaalastele

(töö- ja õppimis­võimalused, lasteaiakohad jms)

Tallinnas elamise ja töötamisega seotud info olemasolu Tallinna veebilehel www.tallinn.ee

0

10

0

10

0

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Tallinna Linnakantselei ja SA-ga Archimedes

Talentide ettevõtlusesse kaasamise soodustamine

 

Ümarlaudade korraldamine õigusaktidesse ettepanekute tegemiseks (nt tasemekoolituse vabastamine eri­soodustusmaksust vms)

Ettepanekud on esitatud Vabariigi Valitsusele õigusaktide täiendamiseks või muutmiseks.

10

10

10

10

10

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös ettevõtluse esindus-organisatsioonidega (Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Tegevused kokku

640

650

710

720

710

3 430

 

 

Arengutakistus: rakendusliku tehnilise hariduse vähene atraktiivsus

 

Tegevussuund 2. Insener-tehnilise hariduse propageerimine koostöös ettevõtete ja haridusasutustega

 

Tegevused

 

 

Linna roll

 

Oodatav tulemus

 

2009

tuh kr

 

2010

tuh kr

 

2011

tuh kr

 

2012 tuh kr

 

2013

tuh kr

 

Vastutavad organisat­sioonid

Loodus- ja täppisteaduste õppekavade atraktiivsuse suurendamine

 

Ümarlaudade, uuringute algatamine; parimate praktikate tutvustamine

Uute või täiendatud õppekavade arv; loodus- ja täppisteaduste õppurite osakaalu suurenemine

100

100

200

200

200

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös haridusasutuste, erialaliitude ja Kutsekojaga

Külalisõppe­jõudude kaasamine linnale olulisemates valdkondades

 

Rahvusvaheliselt tuntud välisprofessorite kulude kaasfinantseerimine

Välisprofessorite kaasamisega suurenenud tudengkonna ja uurimistööde hulk

100

100

200

200

200

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Tallinna kõrgkoolidega

Rakendusliku iseloomuga teadustööde konkursside (kaas)korraldamine ja toetamine

Koostöös kõrgkoolidega teadustööde konkursside toetamine

Praktilise väljundiga teadustööde arv

(3–6 teadustööd aastas)

120

120

150

150

150

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Tallinna kõrgkoolidega

Praktika­juhendaja toetus

ettevõtetele (fookus insener-tehnilistele erialadele)

Olemasoleva praktikajuhendaja toetuse täiendamine ning menetlemine (taotlejateks kõrgkoolid ja kutseõppeasutused)

Praktikantide arv

(30–50 praktikanti aastas)

800

800

1 000

1 000

1 000

Tallinna Ettevõtlusamet

Tegevused kokku

1 120

1 120

1 550

1 550

1 550

6 890

 

 

Arengutakistus: vähene innovatsiooniteadlikkus

 

Tegevussuund 3. Inimressursi kvaliteedi parandamine innovatsiooni soodustamiseks

 

Tegevused

 

 

Linna roll

 

Oodatav tulemus

 

2009

tuh kr

 

2010

tuh kr

 

2011

tuh kr

 

2012 tuh kr

 

2013

tuh kr

 

Vastutavad organisatsioonid

Tallinna linna stipendiumid tudengitele

Rahalised toetused tudengitele praktilise väärtusega uurimistööde eest võtmevaldkondades

Uurimistööde ja stipendiaatide arv (10 stipendiaati aastas)

200

200

200

200

200

Tallinna Linnakantselei koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga

Üliõpilaste osalemine rahvusvahelistel äriideede konkurssidel

Toetada üliõpilaste osalemist nt äriplaanide, üliõpilasfirmade jne rahvusvahelistel konkurssidel

 

2–3 konkurssi aastas

50

50

60

60

60

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Tallinna kõrgkoolidega

Koolitus-, täiendusõppe toetus (suunatud võtme-valdkondadele)

Olemasoleva koolitus- ja täiendusõppetoetuse täiendamine ja menetlemine

 

Toetuse saajate arv ja väärtus

(5 rahastatavat taotlust aastas)

400

400

500

500

500

Tallinna Ettevõtlusamet

Stipendium inseneridele erialaseks täiendamiseks välismaal

(suunatud võtme­valdkondadele)

Olemasoleva rahvusvahelise täiendusõppetoetuse täiendamine ja menetlemine

Toetuse saajate arv

(3–5 rahastatavat taotlust aastas)

150

150

150

175

175

Tallinna Ettevõtlusamet

Innovatsiooni­teadlikkust parandavate teemaseminaride korraldamine; infomaterjalide koostamine

Koolituste ja seminaride korraldamine koostöös sotsiaalsete partneritega; vajalike infomaterjalide koostamise kaasrahastamine

Koolituste ja koolitustel osalejate arv

(5–7 koolitust aastas); infomaterjalid

150

150

200

200

200

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös kõrgkoolide ja ettevõtete katus­organisatsioonidega

Koolitus­programm ettevõtlus­inkubaatorite ja Tehnopoli

töötajatele ning asukas­ettevõtetele

Tehnoloogiakeskse koolitusprogrammi korraldamine

2 kahepäevast koolitusprogrammi aastas

200

100

200

100

200

Tallinna Ettevõtlusamet

Tegevused kokku

1 150

1 050

1 310

1 235

1 335

6 080

 


3.2  Partnerlusel põhinev linn

Partnerluse peamised märksõnad on koostöö ja võrgustumine, mille eelduseks on avaliku ja erasektori aktiivne ja usaldusväärne koostöö (linna ja ettevõtete, ettevõtete ja ülikoolide ning ülikoolide ja linna vahel). Linna, ettevõtete ning ülikoolide koostöö peab senisest enam tuginema formaalsetele kokkulepetele või koostöövormidele. Jätkama peab varasemat koostööd erialaliitude ja ettevõtete esindusorganisatsioonidega nii sektorikesksete tegevuste kui ka arendusprogrammide raames. Oluline eesmärk on, et koostöös sündivad uued oskused ja teadmised aitavad kaasa ettevõtete konkurentsivõime, turujõu, laiemapõhjalise ekspordi, rahvusvahelistumise kasvule. See eeldab partnerorganisatsioonide – ettevõtete ühendused, ülikoolid, ettevõtluse tugiorganisatsioonid, ettevõtluse arendus- ja kompetentsikeskused – registreerimist ning linna seisukohast suurema arengupotentsiaaliga majandusvaldkondade jätkuvat arendamist.

Strateegia alusel koostab Tallinn aastateks 2009–2013 eraldi programmdokumendi – Tallinna klastriarenduse programmi. See keskendub vähemalt kuuele laiemale klastrile, kuhu on kaasatud ettevõtted, all- ja katusorganisatsioonid, haridus- ja teadusasutused ning teised valdkonda kuuluvad organisatsioonid (nt teadus- ja arenduskeskused jne). Klastrid luuakse Tallinna arengu seisukohast järgmistes võtmevaldkondades:

1)   infotehnoloogia kui horisontaalne tehnoloogiate ja oskuste kogum ning suurima sektorivahelise põimumise potentsiaaliga valdkond (nn integratsiooniklastrid);

2)   mehhatroonika (hõlmab mehaanikat, elektroonikat ja infotehnoloogiat) kui suurima potentsiaaliga valdkond kõrgtehnoloogia arendamiseks;

3)   meditsiin ja tehnoloogia (hõlmab valdkondi biotehnoloogiast meditsiinitehnikani ning potentsiaalselt meditsiiniturismini välja);

4)   loomemajandus (hõlmab potentsiaalselt nii hariduse, tehnoloogia, kultuuri kui ka olemasoleva ettevõtluse arengu);

5)   merendus ja logistika (hõlmab transporti ja logistikat);

6)   finantsteenused (hõlmab eksporditavaid finantsteenuseid ja kavandatavat finantsteenuste keskust).

Klastrite valikul on arvestatud järgmisi kriteeriume: 1) tegemist on valdkondadega, mille panus Tallinna arengusse on praegu märkimisväärne; 2) mainitud valdkondade areng ning tootlikkuse ja turgude kasv on kiire, see loob eeldused pikaajaliseks tõusuks ja spetsialiseerumiseks; 3) nimetatud valdkondade arengu mõju teistele majandustegevustele on märkimisväärne. Klastrid on määratletud suhteliselt laialt, interdistsiplinaarselt, kohalikku potentsiaali ja konkurentsipositsioone arvestavalt ning nad on kiire kasvupotentsiaaliga 5–10 aasta perspektiivis. Linnal on siin eelkõige katalüsaatori ja koordineerija roll; kõik viis võtmevaldkonda peaksid saavutama riikliku klastri- ja/või tehnoloogiaprogrammi toetuse. Koostööprogrammide sisuline tegevus peab olema suunatud eri valdkondade, organisatsioonide ja tegevuste koordineerimisele ning analüüsile.


Arengutakistus: ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste nõrk koostöö

 

Tegevussuund 4. Koostöövormide ja -võimekuse väljaselgitamine (klastriteadlikkus) ja ettevõtete võrgustumise soodustamine

 

Tegevused

 

 

Linna roll

 

Oodatav tulemus

 

2009

tuh kr

 

2010

tuh kr

 

2011

tuh kr

 

2012 tuh kr

 

2013

tuh kr

 

Vastutavad organisatsioonid

Ülevaade Tallinna regiooni teadus- ja tehnoloogia­põhistest ettevõtetest

Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete uuring

Ülevaade Tallinna regiooni teadus- ja tehnoloogia­põhistest ettevõtetest, nende vajadustest ning innovatsiooni­potentsiaalist

 

600

0

0

600

0

Tallinna Ettevõtlusamet

Koostöö soodustamine võtmevaldkonda-des ettevõtete, teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide vahel

Klastrikoosluste tekkimisele kaasaaitamine

(asjakohaste ülevaadete koostamine; klastriekspertide palkamine jms)

 

Koostööprojektide, ühistegevuste arv

(3–5 tegevust aastas)

350

400

450

500

550

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Tallinna kõrgkoolide, erialaliitude ning teadus- ja arendus­asutustega

Väikeettevõtete ja keskmise suurusega ettevõtete võrgustumise soodustamine

Projektipõhised tegevused: mentorlus, ideepank; õppevisiidid Eesti ja välisriikide ettevõtetesse

Võrgustikes osalevate ettevõtjate arv

(7–10 üritust aastas)

200

200

300

300

350

Tallinna Ettevõtlusamet

Võtme­valdkondade arendus koostöös ettevõtete ühendustega (erialaliidud jt)

Arendustegevuse toetamine linnale oluliste võtmevaldkondade ettevõtete ühenduste puhul

Seminarid, koolitused; sektoripõhised analüüsid; trükised jms (5–10 tegevust aastas)

500

500

600

600

700

Tallinna Ettevõtlusamet

Tegevused kokku

1 650

1 100

1 350

2 000

1 600

7 700

 

 

Arengutakistus: ettevõtete nõrk arendussuutlikkus ja turujõud

 

Tegevussuund 5. Klastripõhiste koostöövormide käivitamine ja ühisprojektide algatamine

 

Tegevused

 

 

Linna roll

 

Oodatav tulemus

 

2009

tuh kr

 

2010

tuh kr

 

2011

tuh kr

 

2012 tuh kr

 

2013

tuh kr

 

Vastutavad organisatsioonid

Klastrikoosluste visioonide, strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamise toetamine

Riiklikku või muud klastrite arendamise toetust taotlevate võtmevaldkondade klastrikoosluste toetamine kaasfinantseeringu näol (eelprojektid)

Koosluste loodud visioonid, strateegiad, tegevuskavad; riiklikku programmi esitatud projektide arv

(2–5 aastas)

600

600

700

400

-

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) jt rahastajatega

Klastrikoosluste visioonide, strateegiate ja tegevuskavade elluviimise toetamine

Riiklikku või muud klastrite arendamise toetust taotlevate võtmevaldkondade klastrikoosluste toetamine kaasfinantseeringu näol (põhiprojektid)

Ühisprojektide arv: inimressursi

arendamine; ühis­turundus; tootmis­ressursside jagamine; toote­arendusprojektide algatamine

(1–3 projekti aastas)

2 000

3 000

3 000

3 000

-

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) jt rahastajatega

Klastrikeskuste rajamise eeltööd

-     Kõrg­tehnoloogilise tootmise klastri keskus

-     Logistikakeskus

-     Lähimerevedude keskus

-     Loome­majandus­keskus

Eeltööde kaasfinantseerimine

(nt turu-uuringud, seadmete hangete ettevalmistamine, infosüsteemide arendamine jms)

1–2 keskuse ettevalmistustööd aastas

100

100

130

0

0

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös valdkondlike institutsioonidega

Klastrikeskuste loomine

Infrastruktuuri ja arendustööde toetamine

3–5 klastrikeskuse rajamine perioodil 2009–2013

3 000

2 000

2 000

2 000

0

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös klastrikeskuste arendajatega

Klastrikoosluste jätkuprojektide toetamine

Võrgustumisele, rahvusvahelistumi­sele, inimressursside arendamisele suunatud ühisprojektide kaasfinantseerimine

5–9 projekti aastas

500

1 500

1 500

2 000

2 000

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös klastrikeskuste arendajatega

Tegevused kokku

6 200

7 200

7 330

7 400

2 000

30 130

 


3.3  Rahvusvaheliselt võimekas linn

Rahvusvaheline koostöö, sh hariduse ja teaduse valdkonnas, toetab kahtlemata innovatsiooni. Eelkõige Läänemere, k.a Peterburi regiooni potentsiaali parem kasutamine on Tallinna üks strateegilisi eesmärke. Tallinn peab võtmevaldkondades muutuma Läänemere regiooni talendimagnetiks. Oluline on olla rahvusvaheliselt nähtav!

Pikemas perspektiivis võimaldab heaolu suurendada ainult uute innovaatiliste toodete ja teenuste müük välisturgudel. Eesti turu väiksuse tõttu muutub eksportimine ettevõtte laienemise seisukohalt oluliseks juba ettevõtte elutsükli üsna varajases faasis. See eeldab turuinfo kättesaadavuse tagamist ning ekspordivõimaluste teadvustamist. Rahvusvahelise äriinfo olemasolu on mõeldud siinkohal eelkõige sektori kui terviku arengu seisukohalt, mitte niivõrd üksikettevõtet silmas pidades. Kui suurendada ettevõtete turuhorisonte ja viia need kontakti rahvusvaheliste konkurentide ja klientidega, kasvavad ka ettevõtete võimalused ja motivatsioon oma tooteid ja teenuseid uuendada ning arendada.

Klastriprogrammid peavad olema rahvusvahelised ning kaasama ettevõtteid Tallinnale olulistest Läänemere regiooni linnadest. Selle eelduseks on suuremate välisomanduses olevate ettevõtete ja Eesti tarnijate ärisuhete edendamine ning võimalusel koostööprojektide algatamine. Mitmed tegevused kattuvad siinjuures eelmainitud II samba „Partnerlusel põhinev linn” ideedega.

Rahvusvahelise võimekuse, tuntuse ning koostöö arendamiseks on oluline kuuluda suurematesse rahvusvahelistesse võrgustikesse, mis aitavad parandada regiooni konkurentsivõimet maailma mastaabis. Jätkata tuleb koostööd Läänemere regioonis (BaltMet võrgustik), linnal tuleb algatada uusi ühisprojekte innovatsiooni arengut toetavates valdkondades (klastrid, innovatsioon linnaplaneerimise abil, loomemajandus), vahetada eksperte koostööpartnerite (linnad, ettevõtted, ülikoolid) vahel, turundada regiooni kui innovatiivset ja loovat keskkonda jne.

Oluline on jätkata koostööd lähinaabritega, eelkõige Tallinna ja Helsinki kui teaduse kaksiklinna projekti tegevuste edendamise kaudu (kahe regiooni üksteist täiendavate ressursside kasutamine ja arendamine). MTÜ Helsinki-Tallinn Euregio eesmärk on ülikoolide ja kõrgharidusasutuste, uurimisinstituutide ning ettevõtlussektori kaasamine linnade ja neid ümbritseva regiooni arendustegevustesse. See on hea stardipositsioon Tallinna kõrgharidusasutuste jõulisema rahvusvahelistumise edendamiseks.

 


Arengutakistus: ettevõtete suutmatus end rahvusvaheliselt positsioneerida

 

Tegevussuund 6. Ettevõtete rahvusvahelistumise soodustamine

 

Tegevused

 

 

Linna roll

 

Oodatav tulemus

 

2009

tuh kr

 

2010

tuh kr

 

2011

tuh kr

 

2012 tuh kr

 

2013

tuh kr

 

Vastutavad organisatsioonid

Turuinfo kättesaadavuse parandamine

Info kättesaadavuse lihtsustamine ja rahvusvaheliste ekspertide kaasamine

Koondatud info ettevõtja portaalis, infoseminarid (1–2 aastas)

100

100

125

125

125

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös EAS-i, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Väliskaubanduse Liidu, erialaliitude jt-ga

Välisriikides kontaktürituste korraldamine

Võtmevaldkondade ettevõtetele välisriikides kontaktürituste korraldamise toetamine

2–4 üritust aastas

300

400

400

500

500

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Tehnopoliga

Eksportmentor-klubi korraldamine

Mentorprogramm välisturule minevatele ettevõtetele

Eksportmentor-klubis osalevate ettevõtete arv

(25 inimest aastas)

150

180

200

200

250

Tallinna Ettevõtlusamet

 

Teadmis- ja tehnoloogia­põhiste ettevõtete välisturule laienemise toetamine

Seminaride, koolituste,

hüppelauaürituste ja kontaktkohtumiste toetamine

Hüppelauaürituste arv (5–10), seminaridel osalevate ettevõtete arv (100 in aastas)

100

100

125

150

150

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös MTÜ-ga Connect Eesti

Tehnoloogia­teabe vahetamine ülikoolide ja ettevõtete vahel (tehnoloogia-siirde soodustamine)

Rahvusvaheliste teadmiste- ja tehnoloogiasiirde projektide kaas­finantseerimine

Ühisprojektide arv (2–3 projekti perioodil 2009–2013)

100

100

200

200

200

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Tehnopoli, TTÜ-ga

Tegevused kokku

950

880

1 050

1 175

1 225

5 280

 

 

Arengutakistus: ülikoolide vähene rahvusvaheline tuntus

 

Tegevussuund 7. Teadus- ja haridusasutuste rahvusvahelistumise soodustamine

 

Tegevused

 

 

Linna roll

 

Oodatav tulemus

 

2009

tuh kr

 

2010

tuh kr

 

2011

tuh kr

 

2012 tuh kr

 

2013

tuh kr

 

Vastutavad organisatsioonid

Rahvusvaheliste teadus­konverentside ja suurürituste kutsumine Tallinna

Rahvusvaheliste ürituste toetuspoliitika väljatöötamine võtmevaldkondadest ja ürituse mastaabist lähtuvalt

1-3 kõrgetasemelist rahvusvahelist konverentsi aastas

 

300

400

600

600

600

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Tallinna kõrgkoolidega

Tallinna-Helsinki teaduse kaksiklinna arendamine

Piiriülese regionaalse koostöö toetamine projektide kaasfinantseerimise näol

Ühisprojektide arv (2–3 projekti perioodil 2009–2013)

0

200

400

400

400

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös MTÜ-ga Euregio, Tallinna kõrgkoolidega

Tegevused kokku

300

600

1 000

1 000

1 000

3 900


3.4  Planeeritud elav linn

Talent ehk andekas, ambitsioonikas ja aktiivne inimene tahab elada linnas, kus olemasolev inspireeriv keskkond pakub mitmekülgseid tegevus- ja arenguvõimalusi. Innovaatilised projektid sünnivad keskkonnas, kus on olemas eeldused ja tingimused ideede tekkeks ning arenguks. Tallinna linnaruum peab kiiresti omandama praegusest suurema tiheduse. Linna planeerimine peab põhinema uutel alustel. Valdavalt turistile orienteeritud vanalinnale ning valglinnastuvale äärelinnale peab vastukaaluks kerkima Põhja-Tallinnast lähtuv nn loovklassi linn. See tähendab jõulist ja selget noore, areneva ja tiheda kultuuriruumi arendamist. Tallinna mereäärsed alad peavad saama linnaelanikule kättesaadavaks ning meri peab moodustama elava osa Tallinna linnaruumist. Samas saab selliste arengute eelduseks olla ainult tugeval partnerlusel põhinev planeerimisprotsess.

Innovatsiooni edendamisel on linnaplaneerimise roll lihtsustada ja võimaldada innovatsiooni tekkekohtade väljakujunemist. Selle eelduseks on arusaam linna makrotasandi potentsiaalist, toimivate ühenduste olemasolu võtmeorganisatsioonide vahel (nt ülikoolid, uurimisasutused, ettevõtted), head liiklussõlmed, kättesaadavad alad või rendipinnad ettevõtlusele (n-ö vaba turumajanduse suunamine), võimalus kasutusele võtta endisi tööstusalasid ning atraktiivse elukeskkonna loomine, mis tõmbab ligi andekaid ja innovaatilisi inimesi.

Innovatsiooni seisukohalt võimaldab ka linnaplaneerimine täita eri funktsioone:

1) innovatsioon kui eesmärk (nt teadus- ja tehnoloogiapargid);

2) innovatsioon kui uue teadmuse allikas (nt loomelinnakud, living labs[1]);

3) innovatsioon kui kõrvalprodukt (nt üksikud arendusprojektid).

Järgnevate tegevussuundade all toodud tegevuste finantseerimise vahendid ei ole lõplikud. Siin sisalduvad summad on planeeritud Tallinna Ettevõtlusameti tegevuste rahastamiseks. Infrastruktuuri arendamisega seotud tegevusi rahastatakse valdavalt teiste linnaametite (kommunaalamet, transpordiamet, linnaplaneerimise amet) eelarvelistest vahenditest.

 

Arengutakistus: innovatsiooni tekkekohtade ja seda toetava infrastruktuuri vähesus

 

Tegevussuund 8. Uue kompetentsi tekke ning tekkekohtade arendamine

 

Tegevused

 

 

Linna roll

 

Oodatav tulemus

 

2009

tuh kr

 

2010

tuh kr

 

2011

tuh kr

 

2012 tuh kr

 

2013

tuh kr

 

Vastutavad organisatsioonid

Laiapõhjalise linnafoorumi loomine (arengunõukoda)

Linnaruumi arendamisega seotud regulaarsete arutelude kokkukutsumine

Regulaarsed kohtumised planeerijate, arendajate, arvamusliidrite vahel

(3–4 kohtumist aastas)

50

50

70

70

75

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga

Sotsiaalse dialoogi algatamine linnaruumi arengu teemadel

Regulaarsete info-päevade korraldamine linnaruumiga seonduvatel spetsiifilistel teemadel

 

2–3 infopäeva,

1 suurem konverents aastas

200

200

250

250

300

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga

Kokkusaamis-platvormide toetamine

(kontaktüritused)

Spetsialistide kontaktürituste toetus (sektorisisesed või sektoritevahelised)

 

Kontaktürituste arv (5–10 aastas)

100

100

125

125

125

Tallinna Ettevõtlusamet

Linnaosade üld- ja teema­planeeringute koostamine

Ideede vahetamine (digitaalselt või otsekohtumistel); ideede ja info liikumine

Ettevõtluse vajaduste arvesta­mine üld- ja teema­planeeringutes

0

0

0

0

0

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Avaliku linnaruumi kasutatavuse parandamine

Loomeinimeste, eri kõrgkoolide tudengite kohtumispaikade planeerimine avalikus linnaruumis

Kohtumispaikade arvu suurenemine kesklinna piirkonnas

0

0

0

0

0

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Innovatsiooni­keskuste arengu toetamine ja nende kaasamine linna arengusse

Transpordiühendus­te väljaehitamine; infrastruktuuri välja­arendamine innovatsiooni­keskuste (nt Tehnopol, Ülemiste City) arengu jätkumiseks

Ettevõtluse vajaduste arvestamine infrastruktuuri arendamisel, transpordisõlmede planeerimisel

0

0

0

0

0

Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös ettevõtlusametiga

Endiste tööstusalade kasutuselevõtt innovatsiooni tekkepaikadena

 

Tööstuspiirkondade regenereerimise, vanade hoonete renoveerimise soodustamine ettevõtluse tarbeks

 

Ülevaade potentsiaalsetest arendus­piirkondadest

0

0

0

0

0

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Loovklassile ettevõtluseks sobiva keskkonna väljaarendamine (Kultuurikatel, loome­inkubaatorid; galeriipinnad vms)

Linna pindade kasutusse andmine, soodsate rendihindade võimaldamine, projektide kaasfinantseerimine

Mereäärsete kesklinnalähedaste piirkondade arendamine loovklassile sobivaks keskkonnaks

0

0

0

0

0

Koostöös Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, MTÜ-ga Kultuurikatel, SA Tallinna Ettevõtlus-inkubaatorid; Disainikeskus jt

Linnahalli arendamine nüüdisaegseks konverentsi­keskuseks

Linnahalli tuleviku kontseptsiooni kiire koostamine ja selle realiseerimine koostöös erasektoriga

Hoonestaja leidmine linnahalli arendamiseks

0

0

0

0

0

Tallinna Linnavaraamet,

(Tvk o 05.03.2009 nr 36)

Tegevused kokku

350

350

445

445

500

2 090

KOONDEELARVE

Kokku on arvestatud aastateks 2009–2013 innovatsiooni soodustamisega seotud kulutusi 65 500 000 krooni:

- tegevusteks, mille keskmes on inimressursside arendamine 16 400 000 krooni;

- tegevusteks, mille keskmes on koostöö arendamine ja klastrite teke 37 830 000 krooni;

- tegevusteks, mille keskmes on rahvusvahelistumine 9 180 000 krooni;

- tegevusteks, mille keskmes on linna füüsilise ja vaimse ruumi arendamine innovatsiooni soodustamiseks 2 090 000 krooni.

 Aastate ja Tallinna innovatsioonistrateegia nelja põhisamba lõikes jagunevad kulutused alljärgnevalt.

 

2009

tuh kr

2010

tuh kr

2011

tuh kr

2012

tuh kr

2013

tuh kr

Kokku 2009–2013

Talentidele tuginev linn

2 910

2 820

3 570

3 505

3 595

16 400

Partnerlusel põhinev linn

7 850

8 300

8 680

9 400

3 600

37 830

Rahvusvaheliselt võimekas linn

1 250

1 480

2 050

2 175

2 225

9 180

Planeeritud elav linn

350

350

445

445

500

2 090

KOKKU

12 360

12 950

14 745

15 525

9 920

65 500

Konkreetsed tegevused põhisuundade rakendamiseks otsustatakse igal aastal enne linna eelarve koostamist.


KASUTATUD MATERJALID

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007–2013 „Teadmistepõhine Eesti”

Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013 (ning selle rakenduskavad)

Strateegia „Tallinn 2025”

Tallinna arengukava 2006–2021

Interreg IIIB projekti BaltMet Inno raames tehtud uuringud ja ülevaated

Aidarov, A. (2007). Sotsiaalne kapital ja innovatsioon Tallinnas. Uurimus Tallinna linna sotsiaalse kapitali arengutest ja võimalustest.

Berg, O., Hakanen, C. (2007). Innovation Competences and Enterpreneurial Skills in Baltic Sea Region.

Juego, B. T. (2007). Best Practice Principles of Innovation Policies. The Cases of the US, Japan and the EU.

Kattel, R. (2007). Tallinna innovatsioonistrateegia lähtealused.

Kattel, R., Kalvet, T., Karo, E., Suurna, M. (2007). The Current State of Clusters in Estonia and the Possible Role for Local Government Initiatives: the Cases of ICT, Electronics, Health Care and Biotechnology in Tallinn.

Lember, V., Kalvet, T., Kattel, R., Penna, C., Suurna, M. (2007). Public Procurement for Innovation in Baltic Metropolises.

Ruoppila, S., Lehtovuori, P., Von Hertzen, N. (2007). Infrastructures for Innovation: Enhancing Innovation Activity through Urban Planning in Baltic Metropolises.

Sydow, J., Lerch, K., Kutsenko, D., Mallach, R., Stens, E., Rössler, G., Neumann, H., Denner, C. (2007). Potential to Network Innovative Clusters in the Baltic Metropoles Regions. Present State and Perspectives.

The Baltic Sea Archipelago of Innovation – BaltMet Inno Final Report

Terk, E. (2007). Koolitusprogrammid ettevõtlusinkubaatorite võtmeisikutele.

Terk, E., Krigul, M. (2007). Tallinn`s International Cooperation and Innovation.

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

 

Tallinna Linnavolikogu esimees

 



[1] Mobiilsete lahenduste katsetamise piirkond linnas. Innovatsioonikeskkond, kus kogukond saab välja pakkuda ja testida uudseid informatsiooni edastamise, teenuste pakkumise ja ärilisi lahendusi.