Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna klastriarenduse programm 2009-2013
Tallinna Linnavolikogu 19.06.2008 otsus number 136
Redaktsiooni kehtivus:01.01.2011 - ...

 Redaktsioonid

REDAKTSIOON:

Tvk o 09.09.2010 nr 193, jõustumine 01.01.2011,
lugeda euro kasutusele võtmisel õigusaktis märgitud kroonid eurodeks ümberarvestamise kursi alusel

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

19. juuni 2008 nr 136

 

 

 

 

Tallinna klastriarenduse programm 2009-2013

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2 alusel ning kooskõlas Tallinna põhimääruse § 6 lg 3, Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 53 kinnitatud “Tallinna arengukavaga 2006-2021” ja 23. veebruari 2006 määrusega nr 12 “Tallinna väikeettevõtluse arendamise programm aastateks 2006-2009” ning tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse ettepanekust,

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

1. Kinnitada juurdelisatud Tallinna klastriarenduse programm 2009-2013.

2. Tallinna klastriarenduse programmis 2009-2013 kavandatud tegevusi rahastatakse vastavalt linnaeelarve võimalustele ja kooskõlas eelarvestrateegiaga.

3. Tallinna Linnavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna Ettevõtlusametile.

4. Tallinna Ettevõtlusametil avalikustada otsus Tallinna linna veebilehel.

5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 



Sissejuhatus

Tallinna klastriarenduse programm aastateks 2009-2013 tuleneb Tallinna innovatsioonistrateegiast 2009-2013 ja Tallinna väikeettevõtluse arendamise programmist aastateks 2006-2009. Programm analüüsib ettevõtete ja sektorite vahelise koostöö hetkeolukorda, määratleb Tallinna linna eesmärgid, tegevussuunad ja tegevuskava, mis on suunatud pealinnapiirkonna klastrikoosluste määratlemisele, sihipäraste klastri­algatuste käivitamisele, ühisprojektide ettevalmistamisele ja elluviimisele. Programmi lisas on selgitatud üksikasjalikumalt klastrite toimimist ja arengufaase, ülevaadet Tallinnas ja mujal Eestis senitehtust, aktiivsemate klastrite hetkeseisu, probleeme ja vajadusi.

Programmi koostamisel on järgitud Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004 määrusega nr 23 kinnitatud strateegias “Tallinn 2025” välja toodud Tallinna ettevõtluse arengusuundi ja arvestatud Tallinna arengukava aastateks 2009-2027. Strateegia “Tallinn 2025” kohaselt peab Tallinn võtma suuna mitmepalgelisele ettevõtlusstruktuurile, milles on ühendatud arenenud teenindusmajanduslik ettevõtlus ja järk-järgult kõrgtehnoloogia suunas liikuv tööstus. Strateegia peab muuhulgas oluliseks uute tehnoloogiate juurutamist ning võrgustike, tehnoparkide ja inkubaatorite rolli ettevõtluse arendamisel. Ka Tallinna arengukava 2009-2027 tähtsustab klastriarendust: “Klastriarenduse seisukohalt on oluline ärisidemete laiendamine nii Läänemere piirkonnas kui ka üleilmses mastaabis, et realiseerida Tallinna eeldused klastrite arendamiseks kõrgtehnoloogilises tootmises, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), merenduse ja logistika, loomemajanduse ning biotehnoloogia valdkonnas. Tallinna konkurentsivõime suurendamise tingimusi on kindlasti tugeva positsiooni saavutamine rahvusvahelises tööjaotuses.”

Programm tugineb:

aastatel 2001-2007 Tallinna Ettevõtlusameti arendusprojektide elluviimisest saadud kogemustele, aastatel 2006-2008 ameti tellitud sektoriülevaadetele ja uuringutele, samal perioodil korraldatud konverentsidel, seminaridel, õppereisidel ja ümarlaudadel kogutud teabele, teiste maade ja linnade edukatele kogemustele ning kaasatud ettevõtjate ja konsultantide soovitustele. Programmi koostamisel on arvesse võetud riiklikke poliitikadokumente (“Ettevõtlik Eesti”, “Teadmistepõhine Eesti” jt) ning Eesti eri institutsioonide koostatud või tellitud uuringuid. Programmi koostamisel tehti SWOT-analüüs, sõnastati eesmärgid ja määratleti linna klastrite arenduse tegevussuunad ja ulatus.

Tallinna klastriarenduse eesmärk on suurendada Tallinna piirkonna ettevõtete konkurentsivõimet ühiste algatuste soodustamise ja kaasrahastamise abil. Tallinna klastriarenduse programm määratleb linna tegevused uute klastrialgatuste leidmisel ja arendamisel perioodil 2009-2013.

Programmi ajalise horisondi valiku aluseks on Euroopa Liidu tõukeraha kasutamise periood aastani 2013.

Programmi eesmärkidest lähtutakse ettevõtlusameti 2009.-2013. aasta eelarve-prioriteetide määratlemisel ja eelarvete koostamisel vastavalt linnaeelarve võimalustele.

1. Tallinna ettevõtluse konkurentsivõime

1.1 Ettevõtete konkurentsivõime probleemid

Tallinna dünaamilise ja paindliku erasektori moodustavad valdavalt mikro- ja väikeettevõtted, mille individuaalne turujõud ja arendussuutlikkus ei ole enamasti piisavalt suur, et omatooteid arendada ja eksportida.

Sektorisisesed ja -vahelised klastriuuringud, -ülevaated ja -analüüsid, mille Tallinna Ettevõtlusamet on aastatel 2006-2007 tellinud, toovad ettevõtluse probleemidena esile omatoodete vähesuse, rakendusuuringuteks vajaliku ressursi nappuse, ettevõtete vähese rahvusvahelistumise, koostöö puudumise nii sektorisiseselt kui ka sektoriteüleselt ja sektorite arenguvisioonide puudumise või ebaselguse.

Ettevõtete väike turujõud ja arendussuutlikkus

Kui äriregistri andmetel on Tallinnas ligi 50 000 äriühingut ja Maksu- ja Tolliamet loeb neist tegutsevaks umbes 25 000[1], siis viimastest rohkem kui pooltel jäi käive 2006. aastal alla 1 miljoni krooni[2]. Samas jäid teadus- ja arendustegevuse riikliku toetusprogrammi 2007. aasta viimase vooru projektid 1,9 ja 7,1 miljoni krooni vahele. Teadus- ja arendustegevusega seotud kulutusi tegi 2006. aastal Eestis vaid umbes 400 firmat ühtekokku veidi üle 1 miljardi krooni.

Tallinna ettevõtetest ekspordivad oma tooteid-teenuseid vaid umbes 4000, neist omakorda pooled on kaubandusettevõtted. Tööstus-, transpordi- ja teenindusettevõtteid on eksportööride hulgas vaid alla 2000. See näitab nii vähest turusuutlikkust kui ka toodete vähest konkurentsivõimet. Et uutele turgudele sisenemine, tootearendus ja muu arendustegevus nõuavad investeeringuid (suurima kasumlikkusega on aga hoopis siseturule orienteeritud firmad[3]), oleks kindlasti otstarbekam jagada neid kulutusi teiste ettevõtetega. Paraku on selliseid näiteid vaid üksikuid.

Ettevõtlusstatistika näitab, et töötlev tööstus on viimaste aastatega muutunud küll pisut efektiivsemaks (suurem käive väiksema arvu töötajatega), aga valdavalt sisetarbimisele orienteeritud tegevusalade (kaubandus, ehitus, enamik teenuseid) käibe ja hõive kasv on olnud oluliselt kiirem. Eeskätt just odaval laenurahal põhineva sisenõudluse hüppelise kasvu tõttu on ka linna ettevõtluse struktuuris veelgi tugevamalt hakanud domineerima siseturule orienteeritud firmad ning kannatajaks on olnud just eksport.

Ka Eesti Arengufondi tellitud uuring “Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuperspektiiv” tõdeb, et Eesti majandusstruktuur ei meenuta tänapäevast teadmispõhist majandust ja meil ei ole võimalik vaid tehnilist tootlikkust suurendades jõuda järele arenenud tööstusriikidele. Tuleb muuta tööstuse ja kogu majanduse struktuuri, et suurendada tootlikumate allharude  ja teadmistemahukate teenuste osatähtsust majanduses. Kuna see ei saa toimuda üleöö, peab leidma kiiresti vahendeid, millega on võimalik kiiremini soovitud tulemuseni jõuda. Innovatsioon ei ole enam lineaarne, vaid seda annab kiirendada suheldes ja vahetades infot nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt.

Tööjõu nappus ja töötajate ettevalmistuse mittevastavus ettevõtluse vajadustele

Teine suur ettevõtete arengut ja konkurentsivõimet pärssiv probleem on kvalifitseeritud tööjõu aina piiratum kättesaadavus, eriti kehtib see kõrgharidusega inseneride, täppis- ja loodusteaduste spetsialistide kohta. MKM-i tellitud väikeettevõtete ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumuste uuringust selgub, et juba 2005. aastal tundsid ettevõtjad muret süveneva oskustööliste ja spetsialistide nappuse üle. Tänaseks on see probleem veelgi teravnenud.

Sama uuringu kohaselt peab ligi 50% ettevõtetest oma peamisteks koostööpartneriteks hankijaid ja 15% oma toodete turustajat. Kuna ettevõtted ei näe koostööpartnerina ei haridusasutusi ega teisi sama valdkonna ettevõtteid (konkurente), ei tule ka imestada, et erialase koolituse, välja- ja täiendusõppe suunas ei ole nähtavaid ühiseid pingutusi tehtud.

Nii riigisisese kui ka rahvusvahelise koostöö puudumine

Kahe eelkirjeldatud probleemiringi kaudu jõuamegi Tallinna ettevõtluse olulisima kitsaskohani – koostöö puudumiseni ja väheste olemasolevate ressursside ühendamiseni ühiste eesmärkide ja kasu nimel.

Turutõrge ja põhjus, miks avalik sektor peaks sekkuma turumajanduse vabasse toimimisse, seisneb praegu selles, et olemasolevatel ettevõtjate ühendustel (haru- ja alaliidud) on esikohal sektori huvide kaitse ning majandussektori kui terviku arenguga tegeletakse jõudumööda ehk praktikas korraldatakse aastas üks-kaks koolitust või seminari. Samas valdavalt väiksemad, aga sageli ka paljud suuremad ja tugevamad ettevõtted ei ole nõus rahastama tegevusi, mille otsest ja käegakatsutavat kasu enda ettevõttele nad kas ei näe või ei ole see väga lihtsalt mõõdetav.

1.2 Olukorra parandamise võimalused

Info, mis on vajalik lineaarse arengu asendamiseks hüppelisega, ei ole enamasti kättesaadav samas piirkonnas ja mõnikord ka mitte samas tegevusvaldkonnas. Avalik sektor peaks aitama ettevõtetel seda infot leida, aga mitte ühe ettevõtte individuaalsetest huvidest lähtudes, vaid ainult juhul, kui sellest saadav kasu on kättesaadav võimalikult paljudele asjaomase piirkonna turuosalistele.

Tuginedes nüüdisaegsele globaalsele majandusmõtlemisele, võiks olla uue arenguhüppe katalüsaatoriks klastriarendus.

Eeldame, et klastrites toimub konkurentsitingimustes (s.o konkurentsi märgatavalt moonutamata) süsteemne ja strateegiline koostöö, millest võidavad kõik osalised ja seega ka regioon tervikuna.

2. Klastri mõiste ja tähtsus

2.1 Klastri definitsioon ja selgitus

Eestis on senini omal algatusel tekkinud vaid üksikud klastrid, kus toimub sihipärane ühistegevus (nt tööriistatootjad) ja ka üldine klastriteadlikkus ühiskonnas on väike. Sõnast klaster on saanud küll moesõna, aga enamik inimesi ei ole asjasse süvenenud ega endale selgeks teinud, millega on ikkagi täpselt tegemist.

Programmis käsitleme klasterdumist kui ühes või mitmes sektoris paiknevate ning vertikaalselt ja/või horisontaalselt seotud ning majanduslikku koostööd tegevate rahvusvahelise kaalu ja kompetentsiga institutsioonide kogumi teket ja arengut. Klaster kui ta on olemas, on objektiivne nähtus, st ta eksisteerib sõltumata selle teadvustamisest ja läbikäimise intensiivsusest. Klastrialgatus seevastu on teadlik eesmärgistatud tegevus.

Klastri olemus seisneb igapäevastel personaalsetel ärisuhetel, mis üldjuhul nõuavad geograafilist lähedust, kestvust ning formaalseid ja mitteformaalseid suhtluskanaleid.

Klaster on avatud majandusmudel. Kui võrgustikud on suletud süsteem, siis klaster on avatud süsteem, st selle osiseid tekib vajadust mööda pidevalt, samas ebavajalikud suhted ja võrgustikud eralduvad klastrist.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et tänapäeval käsitletakse klastri mõistena arusaama, et klaster on kooslus, kus toimib konkurentsitingimustes sünergiline koostöö ettevõtete endi ning ettevõtete ja tugistruktuuride vahel. See koostöö loob lisandväärtusi, rakendudes matemaatilise lihtvalemina[4] x   x   x ≠ 3, vaid = 5x.

Klastriteooria rajaja Michael Porteri definitsiooni kohaselt moodustavad klastri:

·         omavahel seotud majandusharude ettevõtted koos neile tootmissisendeid, teenuseid ja infrastruktuuri pakkuvate ettevõtete ja organisatsioonidega;

·         jaotuskanalid ja tarbijad, lisatoodete valmistajad ning sarnaste tehnoloogiate, oskuste ja sisendite kasutajad;

·         seotud institutsioonid (nt uurimisasutused, ülikoolid, standardimis-, kvaliteedikontrolli-, taatlemisasutused jms, koolituskeskused jne).

Kuna klastrid on eelkõige eri probleemide lahendamise vahend, keskenduvad klastrikoosluste osalised üldjuhul teatud ressursside ühiskasutusele. Ühise ressursikasutuse levinuimad eesmärgid:

·         ühine turundus, eksport, toote ja/või regiooni tootemargi arendus;

·         ühine väljaõpe, täiendusõpe, tehniline ja juhtimiskoolitus;

·         ühine logistika, tootmine, tarneahela arendamine;

·         ühine tootearendus, teadus- ja arendusprojektid.

2.2 Klastrite olulisus regiooni majanduses

Klasterdumine võimaldab selles osalevatel ettevõtetel tegutseda kiiremini, kokkuhoidlikumalt, uuenduslikumalt, odavamalt, paindlikumalt ja/või jõulisemalt. Regiooni/linna seisukohast võib klaster muuhulgas:

·         tõsta piirkonna mainet,

·         parandada kapitali kättesaadavust,

·         soodustada inimeste sisserännet,

·         suurendada otseinvesteeringute mahtu,

·         soodustada uute töökohtade teket,

·         soodustada nii sektorisisest kui ka -vahelist innovatsiooni.

3. Klastriarendus Eestis ja Tallinnas

3.1 Senised klastriarendusele suunatud tegevused Tallinnas

Aastatel 2001-2007 on Tallinnas välisrahastuse toel ellu viidud kuus üksteisega seotud ning klastriarendusele suunatud koostööprojekti. Nende alusel koostatud masina-, metalli- ja aparaaditööstuse sektoraalne arenguprogramm esindas Eestit Euroopa Komisjoni algatatud konkursil “European Enterprise Awards” (“Tunnusta ettevõtluse edendajat”) ettevõtluse toetamise kategoorias ja võitis oma kategoorias. Alates 2006. aastast on Tallinna linn oluliselt laiendanud klastriarendusse kaasatud sektorite arvu ja tegevuse ulatust.

Aastatel 2006-2008 on neli peamist tegevussuunda olnud järgmised:

1.      klastriteadlikkuse suurendamine;

2.      uute koosluste tekke toetamine;

3.      sektorikeskne lähenemine ja koostöö stimuleerimine;

4.      sektoritevahelise põimumise initsieerimine ja soodustamine.

Teadlikkuse suurendamine

Tegevus on toimunud seminaride, ümarlaudade ja foorumite vormis, kuhu on kaasatud võtmepersoone erialaliitudest, ettevõtetest, ülikoolidest jt sotsiaalpartnerite institutsioonidest. 2006.-2007. aastal toimusid seminarid teemadel “Konkurentsivõime läbi koostöö”, “Kas klaster tekib tõuke- või tõmbejõul?”, “Klastrid Euroopas ja klastrinähtused Eestis” ja “Kakofooniast efektiivse koostöömudelini”.

Tegutses mitu töögruppi, kus osalesid ka ettevõtjate ning tugistruktuuride esindajad. Töögrupid otsisid vastust küsimusele “Milliseid klastreid Eesti vajab?”. Töögruppides tehti kokkuvõtted ja analüüsid Eestis korraldatud klastriuuringust erialaliitudes teemal “Missugused on era- ja avaliku sektori koostöömudelid Euroopa klastrites ning milline skeem sobiks Eestile?”.

Potentsiaalsete klastrikoosluste väljaselgitamine valdkonniti

2006-2007 selgitasid nelja valdkonna erialaliidud (Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Elektroonikaühing, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit) välja koostöövalmiduse, kitsaskohad, arengusuunad ja koostööpotentsiaali.

Õppereisid ja edulugude jälgimine

Kuna Eestis on vähe näiteid eduka klastritegevuse kohta, siis on välisõppereisid koos sotsiaalpartnerite ja ettevõtete esindajatega ainus võimalus näha toimivaid klastrikooslusi ja -mudeleid. Praeguseks on korraldatud kolm õppekäiku väga eripalgelistesse klastripiirkondadesse: Lyon (Prantsusmaa); Silicon Valley ja Seattle (USA); Osaka, Tokio (Jaapan).

Sektoritevaheline põimumine

2007. aastal alustati sektoritevaheliste põimumise algatustega. Arendus­tegevusse kaasati IKT valdkonna eksperdid, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning logistika ja transiidi, mööbli- ja puidutööstuse haruliitude esindajad. Alustati sektoritevahelisi uuringuid eesmärgiga leida IKT potentsiaal koostööks teiste tööstusvaldkondadega ja selgitada välja võimalikud ühised edasised arendusprojektid.

3.2 Klastrite riiklik toetusprogramm 2008–2013

Eestis riikliku tasandi klastripoliitika raamdokument puudub. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on käivitamas klastrite[5] arendamise toetusprogrammi. Selle eesmärk on motiveerida ettevõtjaid töötama välja oma majandusharu arengustrateegiaid, mis soodustaksid ettevõtete ühistegevust ning võimaldaksid ka riigil ettevõtete arenguvajadustega senisest enam arvestada. Tegevuste kavandamiseks, ettevalmistamiseks ja elluviimiseks on kavas eraldada kokku 100 miljonit krooni. Programm koosneb eeltaotluste ehk ettevalmistuse ja täistaotluste ehk elluviimise etapist.

Klastritemaatikaga haakuvad ka muud riiklikud toetusprogrammid: tehnoloogia arenduskeskuste toetusprogramm (maht 1,1 mld krooni) ning teadus- ja arendusprojektide programm (maht 1,4 mld krooni), kaudselt ka arendustöötajate värbamise toetusprogramm (maht 210 mln krooni), tehnoloogiainvesteeringute toetusprogramm (maht 700 mln krooni) ja ekspordiprogramm (400 mln krooni).

3.3 Klastriarenduse programmi koht linna arengudokumentides ja seos riikliku toetusprogrammiga

Tallinna klastrialgatusi sisaldav arenguprogramm tuleneb Tallinna väikeettevõtluse arendamise programmist ja on üks osa Tallinna innovatsioonistrateegiast, mis kasvas välja 12 Läänemere linna Interreg IIIB koostööprojektist BaltMet Inno.

Strateegia “Tallinn 2025” kohaselt peab Tallinn võtma suuna mitmepalgelisele ettevõtlusstruktuurile, milles on ühendatud arenenud teenindusmajanduslik ettevõtlus ja järk-järgult kõrgtehnoloogia suunas liikuv tööstus. Strateegia peab muuhulgas oluliseks uute tehnoloogiate juurutamist teistes harudes, eriti elamumajanduses ning võrgustike, tehnoparkide ja inkubaatorite rolli ettevõtluse arendamisel.

Tallinna arengukava 2009-2027 kohaselt on “Klastriarenduse seisukohalt oluline ärisidemete laiendamine nii Läänemere piirkonnas kui ka üleilmses mastaabis, et realiseerida Tallinna eeldused klastrite arendamiseks kõrgtehnoloogilises tootmises, IKT, merenduse ja logistika, loomemajanduse ning biotehnoloogia valdkonnas. Tallinna konkurentsivõime suurendamise tingimusi on kindlasti tugeva positsiooni saavutamine rahvusvahelises tööjaotuses.”

Tallinn väikeettevõtluse arendamise programm 2006-2009 sätestab rõhuasetusena orienteerituse ettevõtete võrgustumisele, koostööle ja rahvusvahelistumisele. Programmis peetakse oluliseks tegutseda selle nimel, et suurettevõtete juurde tekkiksid nn ettevõtluskobarad. Selleks on tegevuskava ette näinud teavitustegevusi klastrite positiivsest mõjust arengule, koostööandmebaaside arendamist ning koostöö intensiivsuse ja potentsiaali uuringud eri sektorites, millega on ka algust tehtud.

Tallinna innovatsioonistrateegia 2009-2013 on muuhulgas aluseks ka uute sektoripõhiste või valdkondlike tegevuskavade või programmide väljatöötamiseks. Innovatsioonistrateegia tugineb neljale sambale:

·         talentidele tuginev linn,

·         partnerlusel põhinev linn,

·         rahvusvaheliselt võimekas linn,

·         planeeritud elav linn.

Klastriarenduse programm on innovatsioonistrateegia 2. samba – partnerlusel põhinev linn – rakendusdokument.

Tallinna klastriarenduse programm on tihedalt seotud riikliku klastrite arendamise toetusprogrammiga. Riiklikult on tõukeraha haldajaks ettevõtluse osas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Omavalitsustele ja nende ühendustele klastriprogrammist toetusi ei eraldata. Küll arvestab EAS omavalitsuse toetust ettevõtjate ühendusele (nn konsortsiumile[6]) omafinantseeringuna. Tallinna linnal on oluline roll toetada riiklikust programmist raha taotlevaid konsortsiume nii taotluste ettevalmistamise faasis (aidates suurendada nende rahastamisvõimalust) kui ka tegevuste elluviimise faasis. Kõiki pealinnapiirkonna ettevõtjate taotlusi ei pruugita rahastada ka regionaalpoliitilistel kaalutlustel. Sellisel juhul võib linna tugi osutuda kriitiliselt tähtsaks.

4. Klastrialgatuste eeldused Tallinna piirkonnas

4.1 Klastrialgatuste tekke eeldused

Tulevaste klastrialgatuste eeldusteks on senised edukad näited (tööriistatootjad, kõrgtehnoloogia klastrikeskuse rajamine, IKT vajaduste uuringute käivitumine mitmes sektoris), edumeelsed ja tegusad erialaliidud (nt EML, Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) jt), teema jõuline tõstatamine avalikkuse ees ja muidugi riikliku toetusprogrammi käivitamine. Võib täheldada, et ettevõtete koostöövalmidus sõltub paljuski sellest, millisel määral konkureeritakse siseturul, samuti missioonitundega, tunnustatud liidri olemasolust. Praegu on Tallinna Ettevõtlusameti fookuses järgmised klastrid või selle alged:

·         kõrgtehnoloogiaklaster (kõrgtehnoloogiline tootmine);

·         integratsiooniklastrid (IKT ja teiste valdkondade põimumine);

·         merendus- ja logistikaklaster;

·         loomemajandusklaster;

·         biotehnoloogiaklaster;

·         finantsteenusteklaster.

4.2 Kriitilised edutegurid

Kõige olulisem Tallinna klastriarenduse programmi elluviimisel on muuta ettevõtjate mõtlemist: ka konkurentsitingimustes on koostöö võimalik ja tulus. Tänapäeval on majandusliku edukuse vältimatuks eelduseks kriitilise massi saavutamine. On mitmeid tegevusi, mida ettevõtted võiksid ühise kasu eesmärgil koos teha. Selleks on aga ülioluline esmalt teadvustada, et lisaks konkureerimisele on ettevõtetel ka ühised huvid, mida oleks otstarbekas kaitsta koostöös.

Kriitilised edutegurid on:

·         teema teadvustamine;

·         ettevõtjate koostöötahe;

·         ettevõtjate ühenduste rollid ja ülesanded.

Ettevõtetele on tarvis näidata nii vajadust kui ka võimalikku kasu, mistõttu on tähtsad juhtprojektid ja nende kajastamine.

Programmi elluviimise edukust mõõdetakse kolme põhinäitajaga:

·         formaliseerunud klastrite (konsortsiumide, klastrialgatuste) arvu kaudu;

·         nende klastrikoosluste (konsortsiumide) ekspordimahu suurenemise kaudu;

·         nende klastrikoosluste (konsortsiumide) lisandväärtuse kasvu kaudu.

Eesmärgid põhinäitajate osas:

·         2009-2013 moodustatud vähemalt 5 konsortsiumit (vähemalt üks klastrialgatus konsortsiumi kohta);

·         2009-2013 vähemalt 3 klastrialgatust konsortsiumit mitte moodustavate koosluste poolt;

·         konsortsiumitesse kuuluvate ettevõtete ekspordimahu kasv vähemalt 1,5 korda viiendaks aastaks alates konsortsiumi moodustamisest;

·         konsortsiumitesse kuuluvate ettevõtete lisandväärtuse kasv töötaja kohta 1,25 korda viiendaks aastaks alates konsortsiumi moodustamisest.

5. Tallinna klastriarenduse eesmärk ja peamised strateegilised valikud

5.1 Eesmärk

Tallinnas on moodustunud uued elujõulised klastrid, mis suurendavad Tallinna ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Tallinna klastriarenduse programm määratleb linna tegevused uute klastrite, klastrialgatuste ja -konsortsiumite leidmisel, edasiarendamisel ning klastriosaliste ühiste algatuste toetamisel perioodil 2009-2013 olles ettevõtetele oluliseks täienduseks riiklikule klastritoetusprogrammile.

5.2 Tegevuskava lähtekohad

Tegevuskava tugineb klastriideoloogia põhimõttele, et klastrite toetamisel ei ole traditsioonilisi lahendeid ja mudeleid, vaid iga klaster oma koosluse, probleemide ja eesmärkidega on unikaalne ja vajab seetõttu unikaalset lähenemist. Seega universaalseid toetusmeetmeid ei ole, mistõttu jätab programm võimaluse vastavalt vajadusele tegutseda. Klastriarendus on kulukas, nagu seda on kogu uuendustele suunatud arendustegevus.

Tegevuskava rakendamisega kaasneb tihe koostöö kõikide linna, sh Tallinna Ettevõtlusameti sotsiaalpartnerite ja sihtgruppidega, et plaanitud tegevused oleksid võimalikult sihtgrupi huve ja vajadusi arvestavad ning reaalselt teostatavad.

Peab arvestama, et avaliku sektori poolne klastreid toetav tegevus on piiratud – avalik sektor saab motiveerida osalisi, suurendada teadlikkust, vahendada kogemusi, tutvustada edulugusid lähemalt ja kaugemalt, aidata luua ühiseid arusaamu valdkonna arengust, toetada juhtprojekte jne. Mida avalik sektor aga teha ei saa, on ehitada üles klaster ilma selles osalejate huvita. Klastrid sünnivad loomulikult. Neid on küll võimalik kunstlikult esile kutsuda, aga vaid juhul kui osalised usuvad ise ühistegevusse ja tunnetavad selleks vajadust. Edasine areng ei peaks jääma ei juhuse hooleks ega pelgalt avaliku sektori kanda, eestvedajad peaksid siiski olema ettevõtted ise.

5.3 Toetusmeetmete rakendamise põhimõtted

Tallinna Ettevõtlusameti põhimõttelised lähtekohad klastriarenduse programmi rakendamisel ja rahastamisotsuste tegemisel:

·         avaliku sektori sekkumist õigustab vaid põhjendus, kuidas ja millist  täiendavat lisaväärtust toetusmeetmed aitavad luua võrreldes sellega, mida turg ja turuosalised ise suudaksid saavutada;

·         potentsiaalsete klastrikoosluste kriitilist massi ja kontsentratsiooni hinnates ei saa aluseks võtta ainult Tallinna piirkonna ja Eesti suhet; arvestama peaks eeskätt selliseid kooslusi, millel on läbilöögivõime vähemalt Läänemere piirkonnas või Põhjamaades;

·         probleemipõhised klastrid on “alt üles“ algatusega – st alati ei ole võimalik enne uuringuid ja analüüse ennustada, millistes valdkondades leidub tahet ja millised on neis prioriteetsed teemad ning põletavaimad probleemid, mida linn saaks koostööpartnerina aidata lahendada;

·         klastrilähenemine on probleemi- ja seetõttu enamasti ka projektipõhine, klastrite prioriteedid võivad olla erinevad;

·         klastrite toetamine ei ole ettevõtete ellujäämise toetusmeede, st klastriosalised peavad olema suutelised panustama ühisesse tegevusse ja olema soovitatavalt rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised;

·         Tallinna ettevõtted ja tugistruktuurid moodustavad Eesti peamise majandusmootori. Klastrid on regionaalsed. Kuna Eesti väiksuse juures saaks pigem rääkida kogu riiki hõlmavatest klastritest, on kõigile selge, et ei saa olla Tallinna haldusterritooriumiga piirnevat klastripoliitikat. Tallinna tööjõu- ja ettevõtlusareaal on praegu 50-80 km.

6. Tallinna klastriarenduse programmi tegevuskava 2009-2013

6.1 Peamised tegevussuunad

Tallinna klastriarenduse programmis on viis peamist tegevussuunda.

1. Klastriteadlikkuse parandamine ja klastrivajalikkuse teadvustamine

Klastri tekkeks ja kriitilise massi saavutamiseks on lisaks klastriliidritele vaja ka teadlikke klastrikoosluse osalisi. Selleks korraldatakse asjakohaseid seminare ja ümarlaudu, plaanis on koos sotsiaalpartneritega anda välja klastreid tutvustav erileht. Kavas on senisest tõhusamalt toetada märgilise tähtsusega üritusi, nt inseneride päeva ja disainiööd Tallinnas. Ülivajalik on klastrimõtlemise propageerimiseks anda välja korralik, lihtne ja selge trükis.

2. Tuumikgrupi tekke toetamine ning koosluste teke ja areng

Selleks on vajalikud uuringud ja analüüsid, tuleb kujundada visioonid, koostada strateegiad ja teha tulevikuseiret. Need tegevused viiakse ellu juhtprojektide, õppereiside, ümarlaudade jne kaudu.

Oluline on töötada välja ühised liikumissuunad ja saada neile võimalikult ulatuslik toetus. Mõnel juhul oleks linnal mõttekas palgata klastrijuht, kuna klastriliidrite motiveerimine on oluline klastri tekke ja arengu seisukohalt. Klastrikoosluste käivitamisel ja arendamisel on oluline pädevate klastriliidrite olemasolu ja nende aktiivne tegevus.

3. Projektide ettevalmistamisele kaasaaitamine ja klastrikoosluste toetamine kaasfinantseeringute näol

Parimad võimalused klastrikoosluste vajaduste ja probleemide lahendamiseks on nn projektipõhised tegevused, mistõttu prioriteetne on linnale oluliste valdkondade klastrikoosluste (konsortsiumide) projektipõhine toetamine, seda eelkõige kaasfinantseeringute (20-25% projekti eelarvest) ja vajaduse korral sisulise partnerluse tagamise näol. Oluline on, et kooslus kuuluks majandusliku mõju poolest Tallinnale olulisse valdkonda ja et selle esindusel või juhtgrupil oleks positiivne koostöökogemus, selge ühisstrateegia ja eesmärgistatud tegevus. Seejuures võivad projektid olla nii EAS, 7. raamkava, TEKES, INNO Norway jt fondide finantseerimist taotlevad.

4. Klastrikeskuste rajamise ja tegevuse toetamine

Klastrite toimimise eelduseks on konkreetseks koostööks sobiv infrastruktuur, kusjuures tuleb arvestada, et füüsilise keskkonna loomine nõuab märkimisväärseid ressursse. Aga mitte alati ei pea see keskkond olema füüsiline ruum. Tänapäeva tehnoloogilised võimalused lubavad mõnel juhul luua ka virtuaalseid kooslusi ja süsteeme ning keskuseid virtuaalkeskkondadena.

5. Strateegiline koostöö erialaliitude ja teiste sotsiaalpartneritega. Strateegiline koostöö on vajalik eelkõige selleks, et soodustada sektorikesksete arendustegevuste, sh arendusprojektide kavandamist ja elluviimist.


6.2 Tegevuskava ja ligikaudne eelarve

TEGEVUSSUUND 1. Klastriteadlikkuse suurendamine; koostöövormide ja -võimekuse väljaselgitamine; uute klastrialgete ja olemasolevate tuumikgruppide tugevdamine; ettevõtetevahelise võrgustumise soodustamine.

Linna tegevused

Sihtrühmad/
-
klastrid

Oodatavad tulemused

Eelarve 2009
tuh kr

Eelarve 2010
tuh kr

Eelarve 2011
tuh kr

Eelarve 2012
tuh kr

Eelarve 2013
tuh kr

Klastriteadlikkuse suurendamine:

·         klastriteemaliste seminaride, konverentside, ümarlaudade korraldamine ja rahastamine;

·         trükiste ja info-pakettide koostamine ja väljaandmine;

·         klastriveebi loomine;

arendustöötajate tunnustamine ja motiveerimine.

Võimalikult lai ring ettevõtjaid ja nende ühendusi; arvamusliidrid.

10–12 üritust aastas; 2 uut trükist perioodil ja veebi käivitamine.

250

250

300

300

300

Koostöövormide ja võimekuse väljaselgitamine:

·         ülevaate koostamine Tallinna regiooni unikaalsetel teadmistel ja/või tehnoloogiatel põhinevatest ettevõtetest;

·         infovahetuse koordineerimine erialaliitude, tugistruktuuride ja ettevõtjatega.

Esiteks Tallinna innovatsioonistrateegias välja toodud võtmevaldkonnad, teiseks  eeldatavalt suurema innovatsioonipotentsiaaliga tegevusalad.

Ülevaade Tallinna regiooni teadus- ja tehnoloogiapõhistest ettevõtetest, nende vajadustest ning innovatsioonipotentsiaalist. Eesmärgipäraselt struktureeritud andmebaas.

600

 

 

600

 

Uute klastrialgete ja olemasolevate tuumikgruppide tugevdamine:

·         uuringute ja analüüside tellimine, koordineerimine ja (kaas)-rahastamine;

·         koosluste valmisoleku väljaselgitamine arendus-tegevusteks ja strateegiliseks koostööks;

·         uuringutele tuginevate analüüside koostamine, uute klastri-koosluste moodustamise toetamine;

·         klastrieest-vedaja(te) ja/või ekspertide tegevuse (kaas)-rahastamine;

·         klastrieestveda-jate koolituse toetamine.

Eelnevate etappide tulemuste põhjal selekteerunud valdkondade, eeskätt võtmevaldkondade esindajad, ettevõtted ja nende ühendused. T&A asutused, ülikoolid.

Koostööalgatuste ja/või ühistegevuste arv (3–5 aastas).

350

400

450

500

550

Ettevõtetevahelise võrgustumise soodustamine:

·         mentorlus;

·         ideepank;

·         õppevisiidid Eesti ja välisriikide ettevõtetesse

Tallinna VKE-d, eelistatult võtmevaldkondades tegutsevad.

Võrgustikes osalevate ettevõtjate arv (7-10 üritust aastas)

200

200

300

300

350

Võtmevaldkondade arendus koostöös ettevõtete ühendus-tega:

·         Seminarid, koolitused;

·         sektoripõhised analüüsid;

·         trükised jms

Võtmevaldkondade ettevõtted ja nende ühendused

 (5–10 tegevust aastas)

500

500

600

600

700

TEGEVUSSUUND 2. Sobivate klastrite arendusele suunatud koostöövormide, ühisprojektide jms käivitamine ja elluviimine.

Linna tegevused

Sihtrühmad/
-
klastrid

Oodatavad tulemused

Eelarve 2009
tuh kr

Eelarve 2010
tuh kr

Eelarve 2011
tuh kr

Eelarve 2012
tuh kr

Eelarve 2013
tuh kr

Klastrikoosluste toetamine:

·         visioonide, strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamise toetamine;

·         riiklikku või muud klastrite arendamise toetust taotlevate võtme-valdkondade klastrikoosluste kaasfinantseeri-mine.

·         arenguseire, visioonide koostamine, tulevikuprognoosid, turuinfo ja -trendid, tehnoloogia arenguseire;

·         ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine ja nende kaas-rahastamine;

·         seadusandluse, regulatsioonide ja tegevuskeskkonna soodsamaks muutmisele kaasaaitamine.

Esiteks võtmevaldkondade juhtgrupid ja potentsiaalsed konsortsiumid.

 

Teiseks ka potentsiaalsed kooslused, mis ei mahu EAS-i koolitusprogrammi ja/või toetusprogrammi 1. etappi.

 

Kolmandaks riikliku klastrite arendamise toetusmeetme raames mitterahastatavad, kuid Tallinnale olulised tegevusvaldkonnad, nt eksporditavad finantsteenused.

Koosluste loodud visioonid, strateegiad, tegevuskavad; riiklikku programmi esitatud projektide arv

(2–5 aastas)

 

Ühised arusaamad valdkondade ja klastrite arengusuundadest.

EAS-le esitatud taotlused.

600

600

700

400

Klastrikoosluste ühisprojektide elluviimise toetamine:

·         visioonide, strateegiate, tegevuskavade elluviimine;

·         inimressursi arendamine;

·         ühisturundus;

·         tootmis-ressursside jagamine;

·         tootearendus-projektid jne

·         abi projektide koostamisel;

·         välistoetusega projektide kaas-rahastamine (nt 7. raamkava, TEKES, INNO Norway jmt).

Konsortsiumid

Ühisprojektide arv

2 000

3 000

3 000

3 000

Klastrikeskuste rajamise eeltööd

(Kõrgtehnoloogilise tootmise klastrikeskus;

Logistika klastrikeskus; Lähimerevedude klastrikeskus; Loomemajanduse klastrikeskus)

·         üldkontsept-sioonide väljatöötamine;

·         turu-uuringute tegemine;

·         pakkumiste ja hangete koostamine ning läbiviimine seadmepargile;

·         keskuste arhitektuuriline planeerimine;

·         infosüsteemide arendamine jms)

4–6 valdkonna ettevõtete ühendused

1–2 keskuse ettevalmistustööd aastas

100

100

130

Klastrikeskuste loomisel osalemine:

·         Osalemine partnerina koosluste konsortsiumides

·         Infrastruktuuri ja arendustööde toetamine

 

3–5 klastrikeskuse rajamine perioodil 2009–2013

3 000

2 000

2 000

2 000

Klastrikoosluste jätkuprojektide toetamine:

·         Võrgustumisele, rahvusvahelistumisele, inimressursside arendamisele suunatud ühisprojektide kaasfinantseerimine. Ettevõtete ja nende ühenduste ning klastrikoosluste välisvõrgustu-mise toetamine.

·         välisvisiitide toetamine ja korraldamine.

·         klastrite promotsioon.

 

5–9 projekti aastas

250

1 300

1 350

1 700

1 500

Kõigi tegevuste elluviija on Tallinna Ettevõtlusamet. Aastate lõikes jagunevad tegevustega seotud kulutused alljärgnevalt:

 

2009
tuh kr

2010
tuh kr

2011
tuh kr

2012
tuh kr

2013
tuh kr

Kokku 2009-2013

Tallinna klastriarenduse programm

7 850

8 350

8 830

9 400

3 400

37 830

Programmi elluviimiseks vajalikud finantsvahendid planeeritakse vastava aasta linnaeelarvesse ning võimalusel kaasatakse EL-i struktuurfondide vahendeid. Konkreetsed tegevused põhisuundade rakendamiseks otsustatakse igal aastal enne linna eelarve koostamist. Kokku on klastriprogrammi täismahus elluviimise kulud 37 830 000, mis sisaldub Tallinna innovatsioonistrateegias 2009-2013.

 


LISA 1. Tallinna klastriarenduse programmi taustinfo

SISSEJUHATUS

Tallinna asukoht ida-lääne vahelisel kaubateel muutis ta 15. sajandil jõukaks kaubalinnaks, mis kuulus Hansa Liidu koostöövõrgustikku. Kindlasti vahetasid Tallinna kaupmehed omavahel informatsiooni kaubahindadest ja meresõiduohtudest ning käisid mitmekesi kaupa tegemas sellistel turgudel, kus üksinda liikuda ei olnud turvaline või äriliselt tasuv. Seega on meil alates keskajast nii võrgustikes olemise kui ka klasterdumise kogemused, mistõttu võib rääkida juba hansalinnade aegses kontekstis kaupmeeste linnale omasest “inimeste omavahelisest suhtlemisest tekkinud kirjutamata teadmiste kogumist” ja “rahvusvahelisest koostööst konkurentsi tingimustes”. Siit ka järeldus, et klasterdumine ei ole midagi võõrast ega senitundmatut.

1. KLASTRI OLEMUS

Kuidas ja miks tekivad klastrid?

Klaster tekib ühiselt tegutsemise vajaduse tunnetamisest teatud algatusrühma poolt. Klastri tekkeks on üliolulised initsiatiivikad ja vajaliku kompetentsiga inimesed (nn klastrijuhid). Tavaliselt on nendeks ettevõtjad haruliitude juhtorganite tasandil, keda iseloomustab laiema majanduspildi nägemise oskus ja kes on oma tegevustes juba saavutanud teatud vabadusastme eri ressursside (eeskätt aeg) näol. Väga oluline on usk koostöösse ja ühistegevusse ning koostöökogemus ja -võimekus. Samuti on saavutatud tunnustus ja respekt valdkonna ettevõtete seas.

Heaks eelduseks on kui klastrialgatusrühma kuuluvad eri sektorite esindajad. See tagab edasiste ühistegevuste multilateraalse toimimise (põimumise) edukuse.

Klastri tekke makromajanduslikud eeldused on üldjuhul alljärgnevad:

·         turgude lähedus (nt Kirde-Eestis on selleks Venemaa lähedus);

·         erioskustega tööjõud (nt humanitaarharidusega töötajate rohkus soosib kõnekeskuste rajamist; Tallinna Tehnika Ülikooli (TTÜ) Küberneetika Instituudi baasil on tekkinud Tehnopol);

·         seadmete jt sisendite lähedus (nt seadmete või toorme tootja(te) olemasolu);

·         loodusressursi kättesaadavus (nt Kirde-Eesti põlevkivikeemia toodetele spetsialiseerunud ettevõtted);

·         infrastruktuur (hea IKT infrastruktuur soosib nt kõnekeskuseid);

·         väiksemad tehingukulud (nt maksusoodustused teatud tehingute puhul);

·         informatsiooni kättesaadavus (nt USA-s Silicon Valley IT klaster);

·         pikaajalised traditsioonid ja/või mittekirjalikus vormis edasikanduvad teadmised – tacit knowledge ehk nn rahvuspärimus (nt Hollandi traditsioone kandvad ja koondunud juustutootmistalud, Hollandi lillekasvatusklaster, Itaalia nahatööstusklaster, Rootsi farmaatsiaklaster jne);

·         kapitali hea kättesaadavus (rahastajad tunnevad mõnda valdkonda paremini ja nõustuvad võtma enam riske).

Klastri teket võivad takistada:

·         infrastruktuuri (IKT, transport) nõrkus;

·         kapitali raskendatud kättesaadavus;

·         vähearenenud T&A asutused;

·         geograafiline isolatsioon;

·         oskustööjõu ebapiisavus (nt ähvardab meie IT-sektorit);

·         klastri liigne hierarhia (üks suur domineeriv ja hulk väikeseid ettevõtteid).

Klastrialgatus võib pärineda põhimõtteliselt kahest suunast:

1. “alt üles”, s.o vajadustest tekkinud klastristruktuuri järkjärguline arendamine, kus eestvedajaks on üks tuumikettevõte või ettevõtete grupp.

Eestis nt AS Harju Elekter, AS Viljandi Metallitööstus, BLRT Grupp AS ümber koondunud ettevõtete grupp, kus on koostöösidemed piisava põhjalikkusega fikseeritud;

2. “ülalt alla” klastriarendus tähendab asjaomase konsortsiumi ja sellise koosluse loomist, mis ühise strateegia ja eesmärkidega saavutab uusi lahendusi, võidab uusi välisturge, loob uusi tooteid jne (loodav kõrgtehnoloogilise tootmise klastrikeskus).

Kuna klastrid on eelkõige probleemide lahendamise vahendid, keskenduvad klastrikoosluste osalised üldjuhul teatud ressursside ühiskasutusele. Ühise ressursikasutuse levinuimad eesmärgid on:

·         ühine turundus/eksport;

·         ühine koolitus/väljaõpe/täiendusõpe;

·         ühine rahastamine/omafinantseering;

·         ühine teadus- ja arendustegevus.

Klastri efektid

Klaster sisaldab võrgustikke ja suhteid eesmärgiga jaotada toiminguid või tegevusi; jagada teadmisi või teavet, eesmärke ja ülesandeid. Koos suudetakse realiseerida lahendusi, mis üksikutele ettevõtetele eraldi ei ole jõukohased ega majanduslikult mõistlikud.

Klastrisiseselt on võimalik luua tingimusi ressursside efektiivsemaks kasutamiseks, vältida dubleerimisi ning koondada kriitilist massi projektide edukaks elluviimiseks ning hangetes osalemiseks;

Klaster tugevdab kindlasti sinna kuuluvate institutsioonide konkurentsivõimet tootlikkuse suurenemise, tootearenduse kiirenemise ja arendustööde tõhustumise kaudu.

Nn jaotustegevuste kaudu saavutatakse suurem professionaalne tase väiksemate kulutuste ja lühema ajaga.

Rollijaotus klastrites

Kuna klastriarenduses on oma koht kõigil kolmel sektoril: avalikul, era- ja kolmandal sektoril, siis maailmakogemuse põhjal võiks rollijaotus olla üldjoontes järgmine.

Avaliku sektori peamised rollid:

·         sotsiaalkapitali loomine;

·         klastripõhise majanduspoliitika loomine;

·         ühise pikaajalise visiooni loomine;

·         riigihangete strateegiline kasutamine;

·         programmide ja teenuste restruktureerimine klastreid toetavaks;

·         avaliku teabega tegelemine, sh statistika klastritele sobivaks ja kättesaadavaks muutmine.

Avalik sektor saab motiveerida osalisi, suurendada teadlikkust, jagada kogemusi, tutvustada edulugusid maailmast ja ka lähipiirkondadest.

Avaliku sektori kõige olulisem roll on luua süsteemsed, koostööle orienteeritud toetusmehhanismid ja lihtsustatud protsessid klastrikoosluste arenguks.

Mida saab ettevõte teha klastriarenduse seisukohast:

·         eelkõige olla aktiivsem, koostööaldim ja avatum oma läbikäimises nii teiste ettevõtete kui ka tugistruktuuridega;

·         anda infot koostöö kitsaskohtade kohta, selgitada välja koostöövajadused;

·         suhelda teistega, et selgusele jõuda, mida annaks jagada teiste ettevõtetega: tehnoloogiaid, logistikat, turuinfot jms;

·         tuua välja koolituse kitsaskohad ja aidata kaasa õppekavade koostamisele koolides;

·         korraldada koolituskursusi nii oskustöölistele kui ka võtmefiguuridele ettevõttes;

·         sponsoreerida uurimiskeskusi;

·         luua tihedad kontaktid infrastruktuuri pakkujatega;

·         algatada ühendusi ja formaalseid koostööorganeid või -vorme.

Tugistruktuuride rollid:

·         olla klastriarendusprotsessides koostööaldis;

·         luua asjaomaseid ühinguid, aidata kaasa võrgustumisele;

·         koondada olulist informatsiooni sektori kohta;

·         luua kohalikke katsetus- ja standartimisasutusi;

·         tõlgendada ja edastada osaliste vajadusi.

Ülikoolide võtmerollid klastriarenduses:

·         teadmiste ja tehnoloogiate loomine ja ülekanne;

·         tööjõu arendamine;

·         triple helix[7]-moodulite arendamine;

·         koostöö teadusparkidega: spin-off-ettevõtete loomise toetamine;

·         tehnosiirde kanalite loomine: riik-riik- ja ülikool-ülikool-mudelites.

Joonis 1. Kohaliku omavalitsuse algatus koostöö ja klastriarenduse protsessis (San José näite varal)

 

Kuidas näevad klastriarenduses eri rolle erialaliidud, meie aktiivsemad sotsiaalpartnerid?

Näitena on allpooltoodud sektoraalne lähenemine ja rollijaotus Tallinna Ettevõtlusameti aktiivse partneri, Eesti Masinatööstuse Liidu arusaama põhjal.

Erialaliidu tasand

-         Määrata kindlaks ja fikseerida olemasolevad sidemed institutsioonide vahel, nende tugevused ja nõrkused ning viisid ja võimalused nende sidemete arenduseks, mis parandaksid nii ettevõtete kui ka kogu asjaomase tööstusharu konkurentsivõimet.

-         Koostöövõrgustike ja klastrite arendamise poliitika, põhiseisukohtade väljatöötamine ning nende levitamine ja propageerimine ettevõtete seas, nii et oleks võimalik ressursse paremini kokku hoida ning efektiivsemalt majandada piiratud ja üha kallinevate ressursside olukorras.

-         Konkreetsete klastriarenduse projektide väljatöötamine sektoraalsel või regionaalsel tasemel, hõlmates eri valdkondade ettevõtteid, mis paiknevad regionaalselt suhteliselt lähestikku.

-         Nii liidu liikmete kui ka teiste huvipoolte tegevuste sünergiline koordineerimine, ühiste traditsioonide loomine ning ühtse ettevõtluskeskkonna loomine.

-         Tõhusam sekkumine õppeasutuste õppekavade koostamisse, arvestades õppekava korreleerumist konkurentsi­võimelise tootmise vajadustega. See tähendab märksa tõhusamate sidemete loomist tootjate ja koolitajate vahel.

Ettevõtte tasand

-         Töötajaskonna koolitus selle kõikides vormides ning inimressursside pideva arenduse protsessi juurutamine.

-         Valmisolek mehhatroonika ja automaatika süsteemide ulatuslikumaks kasutuselevõtuks ja ka omapoolseks edasiarenduseks (automaatjuhtimisega tööpingid, töötlemiskeskused, tootmisliinid, laosüsteemid, tööstusrobotid, tootmisliinid, automaatjuhtimine jms).

-         Investeeringute juures arvestada naabrite tehnoloogiliste võimalustega ning seada eesmärgiks kasulike koostöövõrkude arendus, mis võimaldaksid jagada ressursse.

-         Julgem investeerimine teadusuuringutesse, sh konkreetsete tehnoloogiate, tootmissüsteemide väljatöötamisse ja kasutuselevõtmisse, tootmisjuhtimise ja -planeerimise süsteemide kasutuselevõttu, kvaliteedijuhtimissüsteemide arendusse.

-         Uute, alternatiivsete tootmisvõimaluste ja turgude otsimine.

-         Tootearendus eesmärgiga vähendada allhanketööde osatähtsust.

-         Põhimõtteliselt uute võimaluste otsimine klastriarenduse ja virtuaalettevõtete arenduse näol.

-         Selgepiirilise ja jõukohase strateegia kujundamine ettevõtte edendamiseks ja konkurentsivõime tagamiseks.

Klastrid ja koostöö, eesmärgiks peaks olema:

o       suuremate (välismaiste/ välisinvesteeringul põhinevate) ettevõtete ja Eesti tarnijate ärisuhte edendamine Läänemere regioonis;

o       mastaabiefekti taotlevate Eesti ettevõtete välisriikidesse laienemise toetamine (kriitiline investeeringu suurus praeguses turuseisus 20-50 mln eurot projekti kohta!). Nõrgemate ettevõtete puhul võib riigipoolne kaasinvesteering erakapitaliga ning tegevuse restruktureerimine, otsene riigi dotatsioon seadmete ostmiseks vms olla ebaotstarbekas!

Klastri arengu- ja arendusfaasid

Ö. Sölvelli ja C. Ketelsi põhimõtteid järgiv eesmärgipõhine tegevuste jaotus:

·         uuringud ja võrgustumine (infokogumine, klastriülevaated, info levitamine, seminarid, veebilehed jne);

·         poliitika (lobitöö, dialoog ettevõtete, T&A ja avaliku sektori vahel);

·         ärikoostöö (hanked, turuinfo, eksporditurundus);

·         haridus ja koolitus (erialane ja juhtimisteemaline);

·         innovatsioon ja tehnoloogia;

·         klastri laiendamine (piirkonna tootemargi arendamine, välisotseinvesteeringud, inkubatsioon, spin-off-ettevõtted).

Protsess jaguneb järgmisteks osadeks:

·         algatamine ja kavandamine (enamasti üks inimene või ettevõte);

·         eestvedamine ja rahastamine (avaliku või erasektori veetav; avaliku sektori rahastamisest osalustasudeni);

·         liikmeskonna ulatus (geograafia, väärtusahel, suurus);

·         ressursid ja klastrijuht (inimjõud, kontor, veeb, nõukogu jm);

·         raamistik ja konsensus (visioon, eesmärgid);

·         käivitamine (kommunikatsioon ja projektid).

Ifor Ffowcs-Williamsi määratletud klastriarenduse etapid:

Teadvustamine

·         Olulisuse põhjendamine

·         Prioriteetsete klastrite määratlemine

Aluse rajamine

·         Esmane analüüs

·         Liidrigrupi formeerimine

Käivitamine

·         Visiooni loomine

·         Arendusetappide määratlemine

·         Tegevuskava koostamine

Kasvufaas

·         Kommunikatsioon

·         Formaliseerimine

·         (Projektid)

Jätkusuutlikkuse tagamine

·         Strateegia ajakohastamine ja täpsustamine

·         Protsessi hindamine

·         Klastri võrgustumine

·         (Projektid)

2. KLASTRIARENDUS TALLINNAS

Senised klastriarendusele suunatud tegevused Tallinnas

Loodud on KOOSTÖÖ- ja ARENDUSPROGRAMM Eesti töötleva tööstuse olulisimas sektoris, masina-, metalli- ja aparaaditööstuses (efektiivselt on tehtud koostööd Eesti Masinatööstuse Liiduga). Programmi tulemused ja väljundid on sisendiks kõrgtehnoloogilise tootmiskeskuse rajamisel. Programmi kuulub seitsmel aastal perioodil 2001-2007 ellu viidud välisrahastusega projekti. Need on olnud heaks eeltööks mudelile, mida on võimalik rakendada probleemide lahendamiseks ja arendustegevuseks ka teistes majandussektorites. Sisuliselt on tegemist tööstuse konkurentsivõime tugevdamise valdkonna probleemide uurimise ja lähtekohtade kujundamisega. Programm on olnud tõhusaks sisendiks edasisele klastriarendusele linnas ja regioonis tervikuna. Projektis on partnerina osalenud mitmed Eesti institutsioonid, sh TTÜ, Tartu Linnavalitsus jt. Projektid on hea näide triple helix mudeli arendamise ja rakenduste leidmise kohta.

Joonis 2. Projektide üldskeem

 

Masina-, metalli- ja aparaaditööstuse sektor valiti välja, sest see on töötlevas tööstuses juhtpositsioonil. Sektor annab 26% töötleva tööstuse ekspordist; seal on rohkem kui 30 000 töötajat, 1 aasta jooksul on loodud enam kui 4000 uut töökohta; sektoris on innovaatilised trendid tootmises, sektori ettevõtete käibemahud suurenevad. Suur osa ettevõtetest tugineb Eesti kapitalile ja tööstus vajab teadmistemahukate suundade arendamist.

Kõrgtehnoloogilise tootmise klastriarendus

Klastriarendus on praegu kasvufaasis (vt Ifor Ffowcs-Williamsi jaotust lk 31). Tehtud on esmane analüüs ja moodustunud liidrigrupp. Riikliku toetusprogrammi raames viimistletakse käivitusfaasi elemendid: visiooni loomine, arendusetappide määratlemine ja tegevuskava koostamine. Kasvufaasi põhitegevused (kommunikatsioon ja formaliseerimine) on osaliselt käivitunud. Kasvufaasi reaalne sisu (projektid) tähendab selles klastris esmajärjekorras mehhatroonikumi rajamist.

Mehhatroonikumi rajamine

Innovatsioonipoliitika elluviimiseks peavad olema ka sobivad vahendid (enamasti füüsiline keskkond), mis tagaksid koostöö arendamise ja teatud ressursside ühiskasutuse.

Euroopas suurt populaarsust võitnud ja mitmes riigis edukalt realiseeritud lahendusmudeliks on tehnoloogia- või innovatsioonikeskused või ka klastrikeskused (mehhatroonikum).

Kõrgtehnoloogiaklaster on sektoriülene kooslus, kuhu kuuluvad kolme valdkonna erialaliidud ja ettevõtted: (masinatööstus, elektroonika ja infotehnoloogia). Liitude soovitusel on esindatud valdkondade edukad ettevõtted ja ettevõtjad – aktiivsed, ühisvisiooni ja strateegiaga kogemustega persoonid. Kõnealuse klastri puhul on juba identifitseeritud peamised kitsaskohad, eeskätt tootearenduse valdkonnas.

·         Ettevõtetel vähe omatooteid ja nad teevad valdavalt väikese lisandväärtusega allhankeid (on ka meeldivaid erandeid).

·         Tootlikkuse kasvutempo ei ole piisav, aga olemasoleva tegevuse struktuuri juures on suuri hüppeid ka palju tahta. Muuta tuleb tegevusi, mitte olemasolevaid näpuotsaga efektiivsemaks ponnistada. Liikuda tuleb väärtusahela kõrgema tootlikkusega etappidele.

·         Ettevõtetel puudub julgus investeerida tootearendusse, kuna investeeringud on mahukad ja seotud ka edasiste suurte riskidega.

·         Suuremahuliste ja integreeritud rakendusuuringute ja -tööde teostuseks (protsesside automatiseerimine, militaartehnika, lennundus, kosmosetehnoloogia jt) puudub keskkond ja ressurss.

Innovatsioonikeskuse visioon

Mehhatroonikum asub töötlevale tööstusele väga lähedal, koondab võimekaid spetsialiste ja tipptehnoloogiaid, st tugineb kvalifitseeritud ja kompetentsetele töötajatele ning seal on olemas tänapäeva tipptasemele vastav seadmepark.

Peamised tegevuseesmärgid

Pakub ettevõtetele:

·         abi proovitootmisel (prototüüpide tootmine);

·         kõrgtehnoloogilist tuge insenerlahenduste ja projektide väljatöötamisel (keeruliste toodete valmistamisel);

·         tuge eri valdkondade teadmiste ja oskuste integreeritud komplekssel kasutamisel;

·         abi tootmisressursside optimeerimisel.

Lisaks:

·         uute projektide käivitamine;

·         uuringud ja konsultatsioonid uute tehnoloogiate ja seadmete juurutamiseks ettevõtetes.

Keskuse konkurentsivõime sõltub eelkõige rajatava seadmepargi unikaalsusest, tehnoloogilistest võimalustest ja ajakohasusest. Seadmepargi tehnoloogilised võimalused peavad vastama keerulise konfiguratsiooniga ja kõrge täpsusastmega toodete valmistamise nõuetele.

Innovatsioonikeskuse kontseptuaalne struktuur on toodud joonisel 3.

 

 Joonis 3. Innovatsioonikeskus kui kõrgtehnoloogilise klastriarenduse lähtekoht

Innovatsioonikeskus on tootmise praktiline, teoreetiline ja strateegiline tugi, mis täidab kõrgtehnoloogilisi tööstuslikke tellimusi või rendib tehnoloogilist riistvara, vajaduse korral ka inseneriteadmisi ja aitab niiviisi klastrisse kuuluvatel ettevõtetel täita keerulisi tellimusi. Kontseptuaalselt on kavandatav innovatsioonikeskus Eestis ainulaadne ega ole tegevus­põhimõtetelt sarnane teiste arendusorganisatsioonidega (Tartu Teaduspark, Tallinna Teaduspark, inkubatsioonikeskused) ega neile lähedane. Küll võib innovatsioonikeskusest saada neile kasulik koostööpartner.

EDASISED ARENDUSED 2008

·         Detailne funktsioneerimise äriplaan

·         Detailsem ärimudel

·         Eelarve ja rakendamise ajakava

·         2009 keskuse rajamine

·         2009-2013 KESKUSE ARENG KÕRGTEHNOLOOGILISEKS KESKUSEKS TALLINNAS, mujal EESTIS ja Läänemere piirkonnas

Tööriistatootmise klastriarendus

Klastriarendus on kasvufaasis: käivitusprotsessid algatatud, visioon edasiseks loodud. INNOCLUS I ja II projektide alusel seatakse edasisi tegevuskava etappe. Edasi on arendatud ITL-i ja EML-i e-tootmise projekti, mille juhtvorm on esitatud EAS-i.

Tööriistade tootmine on masinatööstuse sektori üks arenenumaid ja innovaatilisemaid valdkondi. Tööriistu kasutavad teised ettevõtted oma toodete valmistamiseks, mistõttu kehtivad tööriistadele ranged kvaliteedi-, töökindluse-, käsitsemismugavuse, vastupidavuse, väljanägemise jms nõuded. Keeruliste tööriistade hulka kuuluvad eelkõige stantsid ja pressvormid. Nende valmistamisel on Eestis pikaajalised kogemused. Kuna kodumaine turg on väga väike (vähe on plasti- või kummivalu teostavaid ettevõtteid ning suurseeria- või masstootmisega tegelevaid ettevõtteid), siis suurem osa toodetest (85-90%) eksporditakse. Nõuded eksporttoodetele kasvavad pidevalt. Eelkõige on tegemist väga tugeva hinnasurvega, aga ka tellimuste täitmiseks antav aeg lüheneb pidevalt.

Tööriistatootjad on hästi organiseerunud ettevõtted. Nad kõik on Eesti Masinatööstuse Liidu (EML) liikmed ning neil on ka oma allorganisatsioon ESTA (Eesti Tööriistatootjate Assotsiatsioon), mis on ühtlasi Rahvusvahelise Tööriistatootjate Assotsiatsiooni (ISTMA) liige. ISTMA maailmakongress toimus 2005. a Tallinnas.

Tööriistatootjate puhul on reaalselt välja kujunenud nii vajadused kui ka võimalused reaalseks klastriarenduseks, kusjuures suur huvi on eelkõige ettevõtete poolel (vt joonist 4).

 

Joonis 4. Klastriarendus – koostöövõrgustik tehnoloogiliste võimaluste jagamiseks ja integreeritud tootmiseks

EDASISED ARENDUSED 2008-2013

·         Jätkub INNOCLUS-e projekti juures alustatud tehnoloogiliste võimaluste andmebaasi edasiarendus, mis on aluseks tehnoloogiliste ressursside jagamisel.

·         Jätkub e-tootmise kontseptsiooni arendus, mis eeluuringute kohaselt on maailmas ainulaadne.

·         Töötatakse välja e-tootmissüsteemi prototüüp ja rakendatakse seda tööriistatootmise ettevõte puhul, et saavutada sel moel oluline tootlikkuse tõus nimetatud ettevõtete grupis.

Üldkontseptsioonina on mudelit võimalik rakendada ka teistes valdkondades. See on üks võimalus, kuidas klastrit realiseerida saab. Mudelis on täpselt määratletud osistevahelised seosed, sidemed ja koostöövormid ning ka osiste seos ümbrusega joonistub süsteemis välja. Mudel eeldab süsteemselt läbimõeldud tegevustikku, mis on teatud lepingutega formeeritud, seosed fikseeritud ning seire- ja kontrollmeetmed formuleeritud. Sisuliselt on jõutud e-tootmiseni või ka nn kohustusliku koostöö süsteemini, mis on olemuselt küllaltki spetsiifiline. Kõik valdkonnad süsteemina seda kasutada ei saa.

Integratsiooni klastriarendus

Integratsiooni klastriarendus nõuab valdkondadevahelise koostöö valmisolekut ja selleks aluse loomist: koostatud on ettevõtlusameti koordineeritud ülevaade – esmane analüüs ja selle tegevuse käigus on kujunenud liidrigrupid.

Käivitamisprotsess seisneb praegu visiooni loomises, arendusetappide määratlemises ja tegevuskava koostamises.

Tuumikusse kuuluvad asjaomaste valdkondade erialaliitude liidrid ja aktiivsemad ettevõtjad.

Tööviljakuse tase on kahtlemata parem ettevõtetes, milles on arvestataval kohal omatoodang ning mis on teinud tõsiseid investeeringuid tänapäevaste seadmete soetamiseks ja protsesside juurutamiseks. Seega peab ettevõtete tegevuse väärtusahelast (turundus, arendus, ostutegevus, planeerimine, tootmine, müük, logistika, müügijärgne teenindus) suurem osa olema realiseeritud ettevõtete struktuurides. Senini on aga väga paljud tööstussektori ettevõtted olnud liialt tootmiskesksed.

Tootmise juures on aga suhteliselt vähe tähelepanu pööratud tootmis- ja tugiprotsesside automatiseerimisele, tänapäevaste tootmiskorralduse ja -planeerimise süsteemide juurutamisele. See on piisavalt komplitseeritud ülesanne, mis käib üldjuhul ühe valdkonna spetsialistidel üle jõu. Seetõttu oleks otstarbekas kontsentreerida olemasolevat potentsiaali ja lõimida eri valdkondade spetsialistid ja organisatsioonid ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Lõiming hõlmaks eelkõige nelja sektorit:

·         elektroonika,

·         infotehnoloogia,

·         masinaehitus,

·         disain.

EDASISED ARENDUSED 2008–2013:

·         võimaluste ja vajaduste üldine kompleksne väljaselgitamine;

·         IT-rakendused ja nende kasutamise vajadused eri majandussektorites (puidu- ja mööblitööstus; masinaehitus; toiduainetööstus; logistika jms);

·         liikumine üksiklahendustelt lõimitud e-keskkonnani;

·         protsesside automatiseerimise võimaluste ja vajaduste välja­selgitamine;

·         automatiseerimisvahendite (tööstusrobotid, logistikaseadmestik, andurid ja tootmise automatiseerimise riist- ja tarkvarasüsteemid) tootmise kui uue tööstusharu arendamise võimaluste analüüs;

·         eeltööde rakendamine sisenditena uues innovatsioonikeskuses;

·         disainivaldkondade lõimimine teiste ettevõtlusvaldkondade, sh just tööstusega (tootearendus).

Merendus- ja logistikaklastri arendus

Klastriarendus selles valdkonnas on käivitamisfaasis. Tegevusteks on visiooni loomine, arendusetappide määratlemine, tegevuskava koostamine. SPINNO projekti raames on teatud eeltööd ja -uuringud Eesti Mereakadeemia (EMA) eestvedamisel juba tehtud. Valminud on merendusklastri juhtuuring. Loomisel on MKM-i, EAS-i, Tallinna linna ja Tallinna Sadama eestvedamisel ja asjaomaste liitude toetusel ja osalusel Eesti Lähimerevedude ja Logistika Arenduskeskus (Estonian Shortsea and Logistic Promotion Centre, ELLAK) EMA struktuuriüksusena. Keskus käivitatakse klastriprogrammi kaasabil juba 2008. aastal. ELLAK-i kaudu liitutakse Euroopa lähimerevedude võrgustikuga (European Shortsea Network, ESN). Selle raames toimuks võrgustumine teiste ELi riikidega ja koostöö jätkusuutlike lähimereveo- ja logistika-, sh ka transiidikontseptsioonide arendamisel ja kitsaskohtade lahendamisel. Suurt tähelepanu on kavas pöörata keskkonnasäästlike logistiliste lahenduste leidmisele ja rakendamisele, Eesti transporditeenuste turundamisele ning asjakohaste andmebaaside loomisele ja arendamisele.

Probleem

Euroopa transpordisüsteemi korraldus ja toimimine ei ole optimaalsed. Süsteemi tõhusus ja integreeritus ei ole nii heal tasemel, nagu need võiksid olla. Kaubaveo hoogsast kasvust tingitud liiklusummikud, õnnetused, müra ja saaste on lahendamist vajavad majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaprobleemid.

Tänapäevaseid logistilisi lahendusi vajatakse selleks, et väiksema hulga transporditoimingutega saaks vedada rohkem kaupa. Raudtee ja siseveeteed, olgugi et nende mahud on viimasel paaril aastal kasvanud, jäävad jõudluse poolest ikkagi teistest liikidest maha. Õhuveod peaksid olema paremini süsteemi lõimitud. Merelähiveod toimivad hästi, kuid ei arene nii kiiresti kui võiksid. Merekaugsõite ja nende sisemaiseid ühendusi tuleb arendada.

Taust

Transpordipoliitika valge raamatu vahekokkuvõttes 1 on märgitud, et lähimereveol on määrav tähtsus säästva liikuvuse tagamisel ning see aitab kaasa ka selliste eesmärkide täitmisele nagu ummikute ja keskkonnasurve vähendamine. Komisjoni hiljutise kaubavedu käsitleva teatise kohaselt on lähimerevedu Euroopa transpordisüsteemi logistikaahela lahutamatu osa.

Lähimereveod on ainus transpordiliik, mis suudab võistelda maanteetranspordi kiire kasvuga. Ajavahemikul 1995-2004 kasvas lähimerevedude maht tonnkilomeetrites EL-i 25 riigis 32%, maanteetranspordi maht kasvas aga 35%. Lähimereveod moodustavad EL-i 25 riigi transpordi tonnkilometraažist 39%, maanteetranspordi osa on 44%. Vastavad näitajad EL-i 15 riigis on lähimerevedude puhul 42% ja maanteetranspordi puhul 44%. Andmed näitavad, et kõige kiiremini kasvav osa lähimerevedude mahust on jätkuvalt konteinerveosed, mille maht on alates 2000. aastast kasvanud keskmiselt 8,8% aastas.

Lähimerevedude kiiremat arendamist pidurdab hulk takistusi:

·         lähimereveod ei ole veel täielikult lõimitud mitmeliigilisse “uksest ukseni“ tarneahelasse;

·         lähimereveod on seotud keerukate haldusprotseduuridega;

·         lähimereveod vajavad tõhusamaid sadamaid ja head juurdepääsu sisemaale.

Merendusvaldkonna klastriarenduse vajadused:

·         logistika võimaluste tõhusam rakendamine ja Eesti soodsa geograafilise asendi jätkuv ärakasutamine transiidi arenduseks;

·         koostöö arendamine Euroopa Liidu lähimerevedude keskustega ja ühtse infovahetussüsteemi korraldamine;

·         Eesti-sisese merendusvaldkonna koostöö arendamine ja eri institutsioonide (õppeasutused, tööstusettevõtted, sadamad ja operaatorid, logistikaettevõtted) vahel.

EDASISED ARENDUSED 2008-2013:

·         merendusklastri kontseptsiooni väljatöötamine ja osaliste grupi määramine;

·         merendusklastri arenduskava koostamine;

·         konsortsiumlepingu ettevalmistamine ja sõlmimine;

·         asjaomase keskuse loomine ja toimimine euroopalike tavade ja taseme kohaselt.

Loomemajanduse klastriarendus

Klastriarendus on algfaasis, eeltööd on käivitamisel. Tehakse esmaseid analüüse, formeeritakse liidrigruppi ja uusi kooslusi.

Käimas on Tallinna loomemajanduse visiooni koostamine, mille vahearuandes tuuakse välja järgmised loova linna kontseptsiooni suunad.

-         Maailmas on loova linna kontseptsioonil põhinevat lähenemist kasutatud edukalt paljudes linnades. See käsitleb linna kui keerukate vastasmõjudega süsteemi, mis soodustab erinevate kultuuriliste ja innovaatiliste valdkondade tegevust, on atraktiivne elu- ja töökeskkond loovisikutele ning toimib tõmbekeskusena tänu kultuurilisele mitmekesisusele ja elukvaliteedile.

-         Loovaid linnu iseloomustavateks märksõnadeks on kujunenud aktiivne ja mitmekesine kultuuritarbimine, loovkvartalid ja -klastrid, teadmiste võrgustikud, loovust ja teadmisi kehastavad ruumilised maamärgid, kultuuriline ja sotsiaalne mitmekesisus, tehnoloogiliste infrastruktuuride kvaliteet jne. Eeltööd Tallinna loomemajanduse visiooni loomiseks tehakse koostöös Eesti Tuleviku-uuringute Instituudiga ja Tallinna Ülikooliga, mille baasil oleks võimalik jätkata konkreetsete strateegiate väljatöötamisega.

Tallinna arengut suunavatest dokumentidest on loovmajandust käsitlenud järgmised: strateegia “Tallinn 2025”, Tallinna arengukava 2006-2021 ja Tallinna taotlus Euroopa 2011 kultuuripealinnaks kandideerimisel.

EDASISED ARENDUSED 2008-2013:

·         loovklastrite tekkimisele kaasa aitamine – lokaalselt kontsentreeritud loovuse ja selle majandusliku potentsiaali toetamine;

·         laia kultuuritegevuste spektri majandusliku aspekti arendamine. Loovuse ja teadmiste rõhutamine linna majandusmudeli alusena;

·         klastripoliitika võimalik suunamine spetsiifilistele loomemajanduse allsektoritele;

·         loovklastrite ja teiste majandussektorite lõimumisele kaasa aitamine (nt disain koos tööstusega);

·         asjakohaste ruumiliste keskkondade tekitamine – loovate keskuste ja võrgustike tekitamine (klastrikeskused, loomeinkubaatorid, kultuurikatel, avatud stuudiod);

·         disainivaldkonna aktiivsem sidumine teiste ettevõtlustegevuste ja -valdkondadega;

·         disainiöö jätkuv korraldamine ja linnapoolne toetamine (“3-päevane disainiklaster” Tallinnas).

Biotehnoloogiavaldkonna klastriarendus

Klastriarendus on algfaasis, eeltööd on käivitamisel. Tehakse esmaseid analüüse ning formeeritakse liidrigruppi ja uusi kooslusi.

Eesti Biotehnoloogia Liidul on valminud Eesti biotehnoloogia strateegia 2008-2013. Dokument viitab sellele, et biotehnoloogia on küll kõige kiiremini kasvav tööstusharu maailmas, ent Eestis on biotehnoloogia sektor inkubatsioonifaasis. Sellest sektoristaadiumi jõudmine võtab aega keskmiselt 20 aastat. Eestis on biotehnoloogia alal kompetentseid inimesi. Loodetakse, et aastaks 2013 on see valdkond arenenud kõige kiiremini kasvavaks tööstusharuks, mille käive on vähemalt 1,3 miljardit Eesti krooni aastas. Biotehnoloogiasektori areng ning selle laialdane rakendamine traditsioonilistes majandusharudes peab aitama suurendada ka kogu Läänemere regiooni konkurentsivõimet.

Strateegia raames identifitseeritud kitsaskohad biotehnoloogia sektoris saab kokku võtta järgmiselt:

·         tööjõu mittevastamine sektori vajadustele;

·         ettevõtete finantsvahendite nappus;

·         teaduse ja ettevõtluse väike rahvusvahelistumine;

·         vähene koostöö nii sektorisiseselt ettevõtete vahel kui ka avaliku ja erasektori vahel;

·         sektori pikemaajalise arenguvisiooni ebamäärasus;

·         vähene teadlikkus bioeetika ning sellega arvestamise olulisusest;

·         Eesti biotehnoloogias puudub kriitiline mass vajalike oskuste ja kogemustega inimesi, et tulevasele tempokale arengule vastu seista.

Selleks peaksid olema EDASISED ARENDUSED:

-         inimressursi ja teaduse kvaliteedi parandamine: eri stipendiumid doktorantidele, uurimistoetused välismaal õppivatele selle valdkonna tudengitele, noori ja andekaid teadlasi toetava finantssüsteemi loomine, tippteadlaste (tagasi)toomine Eestisse, tudengitele tööpraktika võimaldamine ettevõtetes, biotehnoloogiaettevõtjate toetamine jne;

-         finantsvahendite juurdevoolu suurendamine (sh avaliku ja erasektori koostöö arendamine eri projektide raames) Uued projektid on koostamisel;

-         biotehnoloogiaga seonduva keskkonna ja regulatsioonide arendamine, sh klastri tekke soodustamine. Siin peetakse eelkõige silmas biotehnoloogiasektori ning üldisemalt kõrgtehnoloogiliste valdkondade klastri tekke soodustamist, mis annaks ettevõtjale parema ülevaate üksteise tegevustest ja parandaks omavahelist koostööd. Biotehnoloogia valdkonna põimumine teiste valdkondadega – selle soodustamine mentorlustegevuste kaudu;

-         bioeetikaga tegelevate institutsioonide ja komiteede tegevuste parem koordineerimine, riikliku eetikavaldkonnaga tegeleva dokumentatsiooni-, informatsiooni- ja kommunikatsioonikeskuse loomine.

2007. aastal TTÜ korraldatud uuringus, mis käsitles potentsiaalseid klastreid ning nende arendamist Tallinna piirkonnas (BaltMet Inno projekti uurimus “Cluster development”) tuuakse välja potentsiaalse biotehnoloogia klastri analüüsis järgmised punktid.

Biotehnoloogia valdkonda iseloomustavad alles tekkivad koostöövormid (nt Tehnomeedikum, ettevõtete ja T&A-asutuste kontsentreerumine TTÜ lähedusse), kuid reaalsest eksisteerivast klastrist ei saa veel rääkida. Osalistevahelisi suhteid iseloomustab vähene usaldus ja koostöö. Tervishoiusüsteemis puuduvad reaalsed sidemed teadus- ja majandusvaldkonnaga, süsteemi iseloomustab reaalsete sidemete puudumine ettevõtetega. Kohalik omavalitsus tegutseb pigem kontrollija, mitte nõustaja ega partnerina süsteemi arendamisel ning ümberkujundamisel.

Linn peaks aktiivsemalt koordineerima avalikke poliitikaid ja vahendama osaliste kogemusi ja tutvustama prioriteete, et osaliste vahel tekiks nn süsteemipõhine koostöö.

3. KLASTRIARENDUS EESTIS

Tallinna klastriarenduse programmi tegevuskava haakub riikliku klastrite arendamise toetusprogrammiga, et mitte dubleerida tegevusi, vaid täiendada meetmeid seal, kus klastrikooslused kõige rohkem toetust ja abi vajavad.

Riiklik klastriprogramm

Programmi esimesse etappi kuulub riiklik koolitusprogramm, mis on mõeldud potentsiaalsetele klastrikooslustele (konsortsiumidele) ja nende võimalikele klastriliidritele. Koolitusprogrammi eesmärk on teavitada asjaosalisi – ettevõtted, ettevõtlusorganisatsioonid, teadus- ja haridusasutused, riik ja kohalikud omavalitsused – strateegilise koostöö olulisusest innovatsioonitegevuses. Samuti tuleb jagada teadmisi ja oskusi huvigruppide vahelise koostöö hõlbustamiseks ning parandada juhtimisoskusi osaliste ühisesse strateegilisse koostöösse kaasamiseks.

Teine etapp on põhitaotluste ettevalmistamise rahastamiseks ja kolmas põhitaotluses sisalduvate tegevuste elluviimise rahastamiseks. Praegu on kooskõlastamisel majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mis sätestab täpsemad nõuded ja protseduurid asjaomase meetme raames rahastamiseks.

AJAKAVA.

Kevad 2008 – strateegilise koostöö koolitus

2008. a II poolaasta – eeltaotluste voor

2009. a I poolaasta – 1. täistaotluste voor

Muud riiklikud meetmed

Asjakohane oleks riigi klastriarendustegevuse alla liigitada ka tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) programm, mis käivitub 2008. a. teisel poolel ja täpsem info uuenenud tingimustest praegu puudub.

Riik on senini toetanud viit TAK-i:

1. nanotehnoloogia TAK;

2. vähiuuringute TAK;

3. tervislike piimatoodete TAK;

4. toidu- ja fermentatsiooni TAK;

5. elektroonika, info- ja kommunikatsiooni ELIKO.

TAK-i lisandväärtus ettevõtluspartneritele peaks olema:

·         ettevõtete strateegiliste eesmärkide realiseerimine koostöös T&A asutustega;

·         ettevõtete omavahelise koostöö tekkimine mh T&A osas;

·         ettevõtete vajadustele vastava T&A suunamine Eesti T&A asutustes;

·         ettevõtete vajadustele vastava T&A spetsialistide väljaõpetamine ja rakendamine;

·         laiem rahvusvaheline koostöö teiste ettevõtete ja T&A asutustega;

·         võimalus saada kuni 100% finantsvõimendust arendusprojektidele ja jagada kulusid.

Keskmine TAK-i eelarve on 10-20 mln krooni aastas kokku kolme aasta jooksul. Riigi finantseeringu keskmine osakaal on olnud u 70%. Pikemas perspektiivis peaks TAK-id jõudma tasuvuseni.

Tallinn peab vajalikuks kaaluda ka teeninduse arenduskeskuste programmi (TeAK), kuivõrd kaheksa tallinlast kümnest töötab teeninduses ja on palju valdkondi, mis oleksid sektoriülese mõjuga.

LISA 2. Kasutatud materjalid

Andersson, T., Serger, S. S., Sörvik, J., Hansson, E. W. (2004). The Cluster Policies Whitebook. Malmö: IKED.

Cortright, J. (2006). Making Sense of Clusters: Regional Competitiveness and Economic Development. A discussion paper for the The Brookings Institution Metropolitan Policy Program. Washington: The Brookings Institution.

Ffowcs-Williams, I. (2004). Cluster Development: Red Lights and Green Lights. Prepared By Cluster Navigators Ltd for ANZRSAI.

Formica, P. (2003). Industry and Knowledge Clusters. Principles, Practices, Policy. Tartu: TÜ Kirjastus.

Furre, H. (2008). Cluster Policy in Europe. A brief summary of cluster policies in 31 European countries. Oxford Research.

Porter, M. E. (1998). The Competitive Advantage of Nations: With a New Introduction. New York: The Free Press.

Rosenfeld, S. (2006). Cluster-Based Strategies for Growing State Economies. Washington: NGA Center for Best Practices and the Council on Competitiveness.

Sölvell, Ö., Lindqvist, G. and Ketels, C. (2003). The Cluster Initiative Greenbook. Stockholm: Ivory Tower AB.

Varblane, U. et al (2008). Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated. Tallinn: Eesti Arengufond.

The European Cluster Memorandum. Promoting European Innovation through Clusters: An Agenda for Policy Action. (2008) Stockholm: Stockholm School of Economics, Europe INNOVA.

http://www.clusterobservatory.eu

http://www.innovating-regions.org

http://www.cluster-research.org

http://www.clusterforum.org

Programmi koostamisel on kasutatud ka Ifor Ffowcs-Williamsi, Örjan Sölvelli, Jüri Riivese, Rivo Noorkõivu, Toomas Noorema, Urmas Varblase ja Garri Raagma ettekandeid seminaridel ja konverentsidel. Programmi autoreid on nõustanud Tõnu Hein (OÜ Heiväl) ja Elmo Puidet (OÜ Noman Konsultatsioonid).

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 



[1] Kriteerium on käibe ja/või töötajate olemasolu.

[2] Üle 1 miljoni kroonise käibega oli 2006. aastal 11 535 Tallinna ettevõtet.

[3]  Eesti ettevõtted teenisid 2006. aasta kasumit kokku 63 mld krooni, millest kinnisvara moodustas 13 mld, kaubandus 12 mld ja äriteenused 9 mld krooni.

[4] U. Varblase ettekandest konverentsi INNOESTONIA klastrisessioonil 21. novembril 2006 Tallinnas.

[5] Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse eelnõu kohaselt on klaster alustavate ettevõtjate, väikeste, keskmiste ja suurte ettevõtjate, teadus- ja haridusasutuste ning teiste tugiorganisatsioonide rühm, kes tegutseb antud valdkonnas ja piirkonnas ning on loodud innovatsiooni soodustamiseks, edendades tihedat pikaajalist koostööd, jagades rajatisi ja seadmeid ning vahetades teadmisi ja kogemusi ning panustades tehnosiirdesse, võrgustike loomisesse ja teabe levitamisse klastri ettevõtjate hulgas.

[6] Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse eelnõu kohaselt on konsortsium /klastriarenduse/ projekti ettevalmistav ning toetatud projekti finantseerimises, juhtimises või elluviimises osalevate juriidiliste isikute ühendus, mis koosneb eeltaotluste etapis esitatud taotluse korral vähemalt viiest ettevõtluspartnerist ja täistaotluste etapis esitatud taotluse korral vähemalt kümnest ettevõtluspartnerist.

[7] Triple helix all mõistetakse tavaliselt kolmepoolset koostööd avaliku sektori, erasektori ning õppe- ja teadusasutuste vahel