AKTI TUNNISTAB KEHTETUKS:
Tvk o 17.06.2010 nr 145, vastuvõetud 17.06.2010

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU
OTSUS
Tallinn		29. mai 2008 nr 87
Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2009-2012
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 2, Tallinna Linnavolikogu  9. veebruari 2006 määruse nr 5 “Tallinna arengudokumentide menetlemise kord“ § 10 lõigete 2, 3 ja 4 alusel ja kooskõlas Tallinna põhimääruse § 6 lõikega 3, Tallinna Linnavolikogu 27. novembri 2003 määrusega nr 59 kinnitatud Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra punktiga 6 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust,
Tallinna Linnavolikogu
o t s u s t a b:

1. Kinnitada Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2009-2012 vastavalt lisale.

2. Tallinna Linnavalitsusel lähtuda eelarvestrateegiast linna 2009. aasta eelarve eelnõu koostamisel, pikaajaliste lepingute sõlmimisel ja linnale kohustuste võtmisel.

3. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 21. juuni 2007 määrus nr 21 “Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2008-2011“.

4. Tallinna Linnakantseleil avaldada otsus Tallinna linna veebilehel.

5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2008 otsuse nr 87 LISA
Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2009-2012

Sisukord

1.     Sissejuhatus. 1

1.1. Eesti makromajanduslik areng. 1

1.2. Tallinn Eesti majandusruumis. 3

2.     Linna finantspositsiooni analüüs. 4

2.1. Tulemi aruanne ja prognoos. 5

2.2. Muutused bilansis. 10

3.     Ülevaade linna tulubaasist 16

4.     Ülevaade linna lähiaastate eesmärkidest ja tegevustest 24

5.     Finantseerimine. 29

5.1. Linna laenustrateegia. 29

6.     Rahavood. 32

7.     Kokkuvõte. 34

 

1.   Sissejuhatus

Tallinna eelarvestrateegia koostamise lähtealuseks on strateegia “Tallinn 2025“, Tallinna arengukava, linnavalitsuse prioriteedid, riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013 ja valdkondade rakenduskavad nimetatud strateegia elluviimiseks ning majandusarengu prognoosid aastani 2012.

Linna eelarvestrateegia koostamise peaeesmärgiks on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus, mis tagaks linna tervikliku ja tasakaaluka arengu. Eelarvestrateegia hõlmab nelja eelseisvat eelarveaastat. Keskpikk planeerimine võimaldab keskenduda pikemaajalistele arengueesmärkidele, kavandada tulemuslikumalt nende elluviimiseks vajalikke ressursse ning muuta konkreetse eelarveaasta eelarveprotsessi läbipaistvamaks, seostades seda linna pikemaajaliste sihtidega.

Linna strateegilistest eesmärkidest lähtudes on koostatud linna eelarve tulude prognoos ja määratletud kavandatavate kulude ja investeeringute mahud ning linna laenustrateegia. Arvestades linna majandustegevuse suurt sõltuvust väliskeskkonna mõjudest, uuendatakse strateegiat iga-aastaselt, et viia prognoosid kooskõlla üldiste muutustega Eesti majandus- ja fiskaalkeskkonnas.

1.1 Eesti makromajanduslik areng

Muutused maailma finantsturgudel ja majanduses, nafta jm toorme kiire hinnatõus, Venemaa poolsed majanduspiirangud ning sellele lisaks ka keskvalitsuse suutmatus hinnata riske, mis mõjutavad majandusarengut ja võtta kasutusele meetmeid nende riskide maandamiseks on avaldanud negatiivset mõju Eesti majandusele. Peale 2006. aasta rekordilist 11,2% majanduskasvu algas 2007. aastal majanduse jahtumine. Kui 2007. aasta esimeses kvartalis oli majanduskasv 10,1%, siis neljandas kvartalis langes see 4,8%-le ning aasta kasvuks kujunes 7,1%. Kiire majanduskasvu peamiseks mootoriks oli sisenõudlus, mis tugines välismaise laenuraha sissevoolule ja elanike sissetulekute kiirele kasvule. 2007. aasta majanduskasvu pidurdumise põhjuseks oli ka kinnisvaraturu jahtumine ja kinnisvarahindade langus, mille mõju avaldub paljudes majandussektorites, tuues kaasa ka sisenõudluse vähenemise.

Eesti praegust majandusarengut iseloomustab tagasihoidlikum tarbimine ja välisinvesteeringute vähenemine. Sisenõudluse vähenemine on põhjustanud ka impordi kasvu pidurdumise 2007. aasta teisel poolaastal. 2007. aastal kasvasid tarbijahinnad 6,6%, ehituse hinnad 12,7%. Vaatamata jahenenud majanduskeskkonnale kasvas 2007. aastal Eestis tööhõive 1,5%. 15-74 aastaste tööhõive määr kasvas 62,6%-le ja töötuse määr langes 4,7%-le. Keskmine brutopalk kasvas Eestis 2007. aastal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 20,2%. Eraisikute laenude jääk kasvas aastaga 27,6 miljardit krooni ehk 34%.

Prognooside kohaselt 2008. aastal majanduse kasvutempo aeglustub, ulatudes 2%-ni (Eesti Pank). Esimesel poolaastal sisenõudlus jätkuvalt nõrgeneb madala tarbimisaktiivsuse ja vähenevate investeeringute tõttu. Tarbijate aktiivsust pärsib kõrge inflatsioon ja kahanev kindlustunne. Investeeringuid mõjutab nõudluse vähenemisest tingitud ehitustegevuse langus.

Ettevõtted on esmasel hinnangul suhteliselt hästi kohanenud muutunud majanduskeskkonnaga ning leidnud sobivaid tooteid ja teenuseid müügiks välisturgudel. 2008. aasta esimese kahe kuuga kasvas eksport eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üle 5%. Ekspordi kasvu soodustab asjaolu, et Eesti peamiste väliskaubanduspartnerite Soome, Rootsi, Saksamaa ja Venemaa majandus kasvab ka lähiaastatel. Seetõttu võib eeldada, et ekspordi mahud suurenevad ka eeloleval perioodil.

2008. aastal kasvab keskmine brutopalk vahemikus 12-15%, edaspidi võib kasv aeglustuda. Prognooside kohaselt kasvab keskmine palk järgmisel kahel aastal 7% (Eesti Pank). Järgnevateks aastateks prognoosivad analüütikud majanduse mõõdukat kasvu, sh 2009. aastal 3% (Eesti Pank).

Lähiaastate olulisemaks riskiteguriks võib pidada Eesti suutlikkust kohaneda muutuva majanduskeskkonnaga. Olukorra teeb komplitseeritumaks kvalifitseeritud tööjõu puudus ning kõrge inflatsioon. Mitmed senised majandusarengut kiirendanud tegurid, nagu sisetarbimise kasv, kinnisvaraarendus, odav tööjõud jms on ammendumas. Viimastel aastatel on töötasu kasv olnud suurem tööviljakuse kasvust, mis on põhjustanud toodete ja teenuste hindade kallinemise. Majandusarengu prognoositust järsem aeglustumine põhjustas riigieelarve tulude kavandatust väiksema laekumise ja negatiivse lisaeelarve koostamise. Riigi soov piirata kulutusi võib kanduda ka sektoritesse, millest sõltub majanduse ümberkujundamine ja konkurentsivõime tugevdamine.

Eesti majandusarengu kiirus sõltub võimest toota ja eksportida suurema lisandväärtusega tooteid. Kuigi Eesti on 2007. aasta majandusvabaduse raporti kohaselt maailmas neljandal kohal ning konkurentsivõime poolest 22. kohal, siis innovaatilisuselt ollakse Euroopas alles 18. kohal.

Tabel 1. Eesti majandusarengu prognoos (allikas: Rahandusministeerium, kevad 2008)*

Majandusnäitajad	2006	2007	2008	2009	2010	2011	2012
SKP püsivhindades mld kr	157,9	169,1	175,4	186,7	199,3	212,4	225,8
2. SKP reaalkasv %	11,2	7,1	3,7	6,4	6,8	6,5	6,3
3. SKP jooksevhindades mld kr	207,1	243,3	272,2	305,3	338,1	373	410,2
SKP nominaalkasv %	18,1	17,5	11,9	12,2	10,7	10,3	10
SKP kasvuallikad:
eratarbimiskulutused	15,1	8,9	3,5	5,6	7,1	7,2	6,4
valitsussektori lõpptarbimiskulutused	2,6	4,8	4,4	1,8	2,3	1,7	1,7
kapitali kogumahutus põhivarasse	22,4	7,8	-2	7,2	6,7	6,3	6,3
varude muutus (% SKP-st)	4,1	5,3	5,4	4,5	4,4	4,3	4,2
kaupade ja teenuste eksport	8,3	1,5	5,8	7,5	7,5	7,5	7,4
kaupade ja teenuste import	11,7	2,8	3,5	5,3	6,9	6,9	6,6
Tööhõive tuh inimest	643,3	655,4	655,2	655,8	655,8	655,8	655,8
Tööhõive kasv %	6,4	1,4	0	0	0	0	0
Tööpuuduse määr %	5,9	4,7	5,1	5,5	5,5	5,5	6,3
Tööjõu tootlikkuse kasv %	4,5	5,6	3,7	6,3	6,8	6,5	6,3
Keskmine palk kroonides	9 047	11 328	13 027	14 559	16 000	17 648	19 413
Keskmise palga nominaalkasv %	16,5	20,4	15	11,8	9,9	10,3	10
Keskmise palga reaalkasv %	11,6	13	5,5	6,1	6,1	6,6	6,4
Hüvitised töötajatele, kasv %	20,3	25,9	14,9	11,9	10,7	10,3	10
Tarbijahinnaindeks %	4,4	6,6	9	5,3	3,6	3,5	3,4
Valitsussektori tasakaal mln kr	6 941	6 866	-3 123	-3 600	-3 580	-3 965	1 104
sh keskvalitsus	5 755	6 082	-3 003	-3 181	-2 770	-2 821	1 937
sotsiaalkindlustusfondid	1 214	1 474	580	581	190	-144	168
kohalikud omavalitsused	-28	-690	-700	-1 000	-1 000	-1 000	-1 000
Võlgnevus välismaailma suhtes	-13,2	-15,8	-11	-8,4	-8,1	-7,8	-7,4

* Eelarvestrateegiaga hõlmatud perioodil linna tulude prognoosimisel (vt p 3) on aluseks võetud konservatiivsemad majandusprognoosid kui ülaltoodud Rahandusministeeriumi kevadprognoos.

1.2 Tallinn Eesti majandusruumis

Tallinn koos lähivaldadega moodustab Eestis majandusregiooni, kus toimuvad muudatused mõjutavad kogu Eesti arengut ja riigi mainet. Statistikaameti andmetel annab Tallinn koos Harjumaaga üle 60% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Tallinna osatähtsus on orienteeruvalt 46-48%. Statistikaamet ei pea arvestust linnade sisemajanduse kogutoodangu üle, mistõttu on aluseks võetud majandusanalüütikute prognoos.

2007. aasta SKP prognoos Eestis elaniku kohta on ligi 181 tuhat krooni ning Tallinnas ligi 286 tuhat krooni. Tallinnas oli 2006. aastal 31,4 tuhat majanduslikult aktiivset ettevõtet. Ettevõtlusalane aktiivsus on Tallinnas poole kõrgem kui Eestis tervikuna. Statistikaameti  andmetel andsid 2006. aastal üle 20 töötajaga ettevõtete müügitulust 59,3% Tallinna ettevõtted. Tallinn on jätkuvalt Eesti peamine välisinvesteeringute sihtala, kuhu on tulnud 4/5 Eestisse tehtud otseinvesteeringutest.

Enamuse Tallinnas toodetavast sisemajanduse kogutoodangust annab hulgi- ja jaekaubandus, majutus- ja toitlustusteenused, finantsvahendus, kinnisvaraäri, veondus, laondus, side, sotsiaal- ja isikuteenindus. Ka järgnevatel aastatel kasvab Tallinnas kaubanduse, teeninduse, finantsvahenduse, kinnisvaratehingute ning avaliku halduse osatähtsus lisandväärtuse loomises.

Seoses viimaste aastate kiire majanduskasvuga on tööhõive Tallinnas pidevalt suurenenud. Statistikaameti andmetel oli 2007. aastal Tallinnas tööga hõivatud inimeste arv 215,1 tuhat inimest, kasvades aastaga 4,5 tuhande inimese võrra ehk 2,1%. Töötuse määr langes Tallinnas 2006. aasta 4,6%-lt 2007. aastal 3,5%-le. Võrreldes Tallinna töötuse määra Eestiga, on Tallinnas töötus madalam kui Eestis tervikuna, kuid kõrgem kui Harjumaal.

Tööhõive kasvu tulemusena suurenes Maksu- ja Tolliameti andmetel 2007. aastal tulu saajate keskmine arv Tallinnas 4,9 tuhande inimese võrra. Seoses Eesti majanduskasvu aeglustumisega ei ole alust eeldada Tallinnas tööhõive ja maksumaksjate arvu kasvu. Tallinna tööjõuturgu täiendab edaspidi riigisisene migratsioon ning mõningal määral välismaa tööjõuturult tagasipöördujad, milleks looks eelduse ka keskmise palga jätkuv kasv. Statistikaameti esialgsetel andmetel oli keskmine palk Tallinnas 2007. aastal ligi 12 950 krooni, kasvades aastaga 17,8%.

Tallinna rahvastikuregistri järgne rahvaarv oli 2008. aasta 1. jaanuari seisuga 401 372 inimest, kasvades aastaga 2 276 inimese võrra. Kuna samal ajal vähenes Eesti rahvaarv 1 807 inimese võrra, siis tõusis Tallinna elanikkonna osatähtsus Eesti elanikkonnast 2007. aasta 29,7%-lt 2008. aastal 29,9%-le.

Tallinna elanikkonnast moodustab kuni 14-aastaste osatähtsus 13,8%, 15-39-aastaste osatähtsus 37,2%, 40-64-aastaste osatähtsus 32,1% ja vanemaealiste osatähtsus 16,9%. Kiiremini kasvab nii Tallinnas kui Eestis tervikuna pensioniealiste elanike osakaal. Loomulik iive Tallinnas muutus 2005. aastast positiivseks. Sündide arv on suurenenud 2004. aasta 4 tuhandelt lapselt 2007. aastaks 5,5 tuhande lapseni. Riigisisese migratsiooni tulemusena on Tallinna elama asunud rohkem sünnituseas inimesi, seetõttu on kasvanud ka kuni 4-aastate laste arv üle 22 tuhande, mis moodustab linna elanikkonnast 5,5%. Eestis tervikuna on selle vanuserühma osakaal 5,1%. Tallinna elanike vanuseline struktuur on parem kui Eestis tervikuna, kuna tööealiste inimeste osatähtsus on kõrgem.

Tabel 2. Elanikkonna vanuseline struktuur (allikas: Statistikaamet, 01.01.2007)

Elanikkond	Kokku	0-14	osat %	15-39	osat %	40-64	osat %	65-...	osat %
Kogu Eesti
2006	1 344 684	202 429	15,1	487 283	36,2	429 650	32,0	225 322	16,8
2007	1 342 409	199 744	14,9	486 957	36,3	426 339	31,8	229 369	17,1
Harju maakond
2006	521 313	73 751	14,1	196 266	37,6	169 165	32,4	82 131	15,8
2007	522 147	74 593	14,3	195 097	37,4	167 962	32,2	84 495	16,2
Tallinn
2006	396 193	53 552	13,5	148 934	37,6	128 693	32,5	65 014	16,4
2007	396 852	54 645	13,8	147 767	37,2	127 527	32,1	66 913	16,9
Tallinna osatähtsus Eesti vastava vanuserühma elanikkonnast %:
2006	29,5	26,5		30,6		30,0		28,9
2007	29,6	27,4		30,3		29,9		29,2

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2007. aastal Tallinna elamaasunud inimeste arv 2 577 võrra suurem kui Tallinnast lahkunud inimeste arv. Viimastel aastatel on Tallinna elanikkonna vanuselist struktuuri mõjutanud valglinnastumine. Tallinnast on elama asunud lähivaldadesse enam nooremas keskeas kõrgharidusega ja suurema sissetulekuga peresid. Negatiivselt mõjutab elanike arvu ka riikidevaheline migratsioon, eelkõige noorte siirdumine kõrgema palgatasemega riikidesse. Linna elanike arv sõltub edaspidi enam riiklikust migratsioonipoliitikast ning Eesti ja Tallinna atraktiivsuse kasvust nii töö- kui elukeskkonnana.

Tallinna majandusarengut mõjutavad põhiliselt samad riskitegurid nagu Eesti majandust tervikuna. Majandusarengu aeglustumine mõjutab nii tööhõivet, linnaelanike tulusid kui linna maksubaasi. Majanduse jahtumine osutus kiiremaks ja sügavamaks kui Rahandusministeerium ja enamus majandusanalüütikuid prognoosisid. Kuigi 2008. aasta esimeses kvartalis toimus jätkuvalt keskmise palga kiire kasv, võib 2008. aasta teisest kvartalist alates eeldada palga kasvu märkimisväärset aeglustumist ning seda eelkõige ärisektoris. Tallinna eelarve tuludest moodustab tulumaks 59%, mistõttu on keskmise palga ja tulumaksu tulu prognoositust aeglasem kasv suurim linna eelarvet mõjutav riskitegur. Tulenevalt 2008. aasta I kvartalis riigieelarve tulude prognoositust väiksemast laekumisest algatatud riigieelarve kulutuste kärpimine avaldab mõju ka kohalikele omavalitsustele. Kindlasti avaldab see mõju omavalitsusliitude ja keskvalitsuse vahelistel eelarveläbirääkimistel aastaid olulisemaks vaidlusteemaks olnud õiglase tulubaasi tagamisele omavalitsuste seadusjärgsete funktsioonide täitmiseks.

2.   Linna finantspositsiooni analüüs

Linna finantspositsiooni analüüs annab hinnangu linna finantstegevuse jätkusuutlikkusele ja võimele oma ressursse kasutada linna arengu tagamiseks.

Finantspositsiooni analüüsis esitatud võrdlusandmed ja prognoos aastateks 2009-2012 on aluseks linna majandusliku seisundi ja kavandatavate fiskaalmeetmete jätkusuutlikkuse hindamisel. Analüüsis on esitatud ülevaade nii linna eelolevate perioodide tulemiprognoosist kui ka muutustest bilansis.

Eelarve on avalikus sektoris peamiseks juhtimisinstrumendiks ning infokandjaks avalikkusele, andes ülevaate kavandatavatest tegevustest eelarveaastal.

Alates 2004. aastast, kohaliku omavalitsuse üksustest ainsana, on Tallinna linna eelarve koostatud tekkepõhiselt. Alates 2007. aastast on Tallinna linna eelarve viidud üle ka nn “toote- ehk eesmärgipõhisele“ alusele, mille eesmärk on selge ülevaate andmine linna ressursside kasutamisest linna avalike teenuste/ toodete pakkumiseks. Nimetatud eelarvekorralduse muudatused on võimaldanud tagada linna juhtimisotsusteks täielikuma informatsiooni olemasolu nii linna varade ja varaliste kohustuste muutuste kohta kui ka eelarveaasta tulude ja kulude kohta, mis ei kajastu küll aasta laekumistes ja väljamaksetes, kuid mõjutavat linna tulemit ja varalist seisu.

Tekkepõhise planeerimise rakendamine kõigis Eesti kohalikes omavalitsusüksustes annaks keskvalitsusele võimaluse vajadusel objektiivselt hinnata omavalitsusüksuste majanduslikku seisu ning vältida tulevikus pelgalt emotsioonidel põhinevaid hinnanguid erinevate valitsustasandite tegevusele. Omavalitsuste amortiseeruva põhivara olem ja sealt tulenevalt ka kulumi taastamiseks vajaminevate vahendite hulk on suhtes kasutatavate käibevahenditega kordades väiksem kui keskvalitsusel ning ka omavalitsusüksuste poolt ise toodetavate ja kodanikele pakutavate avalike teenuste suhe on keskvalitsusega võrreldes kordades väiksem. Omavalitsustel puudub, võrreldes keskvalitsusega, ka arvestatav maksustamisvõime. Seetõttu oleks tekkepõhise eelarvestamise juurutamine ja seeläbi ka raamatupidamisarvestuse abil kogutava informatsiooni objektiivne hindamine, analüüsimine ning väärtustamine ka üheks lähtekohaks omavalitsusüksustele õiglasema tulubaasi kujundamisel.

Linna tasandilt vaadelduna võimaldab tekkepõhine planeerimine võrrelda eelarveaasta jooksul kantud majanduslikke kulusid sama perioodi majandusliku kasuga linna tegevuse tuludest samal perioodil, näidata linna poolt kontrollitavate ressursside väärtust ning täitmata kohustusi perioodi lõpul.

2.1 Tulemi aruanne ja prognoos

Tulemi aruanne ja prognoos käsitlevad eelarveaastaks kavandatavaid tulusid ja kulusid ning hindavad eelarveaasta tegevustulemit. Kirjeldades linna põhitegevuse tulemust ehk tulemuslikkust annavad tulemi aruanne ja prognoos hinnangu linna finantstegevuse jätkusuutlikkusele.

Tabel 3. Tulemi aruanne ja prognoos 2007-2012 (tuh kr)

	2007	2008	2009	2010	2011	2012
Tulud kokku	6 094 540	6 919 175	7 670 885	8 532 185	9 144 895	9 723 155
Riiklikud maksud	3 818 094	4 406 420	4 864 900	5 323 200	5 814 300	6 364 000
Kohalikud maksud	139 911	149 000	149 400	150 000	152 700	154 200
Lõivud	11 560	12 705	12 800	12 900	13 000	13 100
Kaupade ja teenuste müük	766 228	809 511	860 750	895 500	924 550	951 750
Muud tulud	52 468	48 807	49 900	51 400	52 900	54 800
Finantstulu	34 580	11 000	12 000	12 000	12 000	12 000
Vara müük	170 470	398 444	128 000	97 000	86 000	550 000
Müüdava vara jääkmaksumus	-87 733	-119 443	-38 400	-29 100	-25 800	-396 500
Vara müügi kulud	-467	-300	-200	-120	-120	-100
Muud tulud varalt	16 652	11 500	11 000	10 500	10 500	10 500
Dividendid	76 162	75 000	90 000	100 000	105 000	110 000
Sihtotstarbelised eraldised riigilt ja   muudelt institutsioonidelt	1 072 868	1 073 250	1 310 000	1 365 000	1 480 000	1 580 000
Välisrahastus	21 147	41 688	218 535	541 605	517 765	317 205
Toetused muudelt residentidelt	2 600	1 593	2 200	2 300	2 100	2 200
Kulud kokku	5 474 798	6 234 128	6 757 542	7 179 637	7 719 721	8 152 890
Tegevuskulud linna omavahendite arvelt	X	5 012 181	5 362 090	5 662 440	6 081 610	6 403 690
Tegevuskulud riigilt jt institutsioonidelt saadud sihtotstarbeliste eraldiste arvelt	X	918 250	1 018 500	1 116 500	1 214 500	1 311 000
Tegevuskulud välisrahastuse arvelt	X	5 708	76 370	38 060	41 140	0
Investeeringuprojektide kulud	313 236	297 989	300 582	362 636	382 471	438 200
Tegevustulem	619 742	685 047	913 343	1 352 549	1 425 174	1 570 265
Amortisatsioon	988 850	1 257 392	1 287 188	1 309 252	1 331 471	1 344 635

X-nimetatud kulud kajastuvad 2007. aasta kulude täitmises real „kulud kokku“. Kulude täitmisel ei eristata kulude täitmist katteallikate lõikes.

Linna tulud

Tulud on ressursside juurdevool (näiteks maksudest ja kaupade ja teenuste müügist), mis suurendavad netovara. Linna tulud koosnevad nii eelarveaasta kestel kogutavatest maksutuludest, saadud toetustest, samuti linnaorganisatsiooni tegevuse tulemusena teenitavatest tuludest.

Linna eelarve tuludest moodustavad suurema osa maksutulud, millest omakorda enamus langeb eraldistele riiklikest maksudest (füüsilise isiku tulumaks ja maamaks). Kohalikud maksud moodustavad umbes 1% Eesti kohalike omavalitsuste tulubaasist. Tallinna krediidireitingu uuendamisel koostatud ülevaates nägi ka reitinguagentuur Moody’s ühe peamise probleemina just Eesti kohalike omavalitsuste tulude väga väikest paindlikkust, mis tähendab, et omavalitsusüksustel puudub sisuliselt võimalus suurendada eelarve tulusid läbi uute kohalike maksude kehtestamise või olemasolevate tõstmise.

Kuna omavalitsusüksuste tulude mahust põhilise osa moodustavad eraldised riiklikest maksudest ning erinevad, põhiliselt sihtotstarbeliselt eraldatavad toetused riigieelarvest, mistõttu on omavalitsusüksused ülimalt sõltuvad keskvalitsuse tasandil tehtavatest otsustustest.

Kohalike maksude osatähtsus Tallinna linna tulubaasis on suhteliselt marginaalne ning trend on langev (osakaal maksutuludest 2007. aastal 3,5%, 2012. aastal 2,4%).

Tulenevalt eeltoodust kujunevad linna tulubaasi seisukohalt kriitiliseks omavalitsusliitude läbirääkimised keskvalitsusega eeskätt füüsilise isiku tulumaksust omavalitsusüksustele eraldatava maksuosa suurendamise küsimuses.

Kuigi absoluutnumbrites kasvavad maksutulud 2009-2012 ca 2 miljardit krooni, kasvab maksutulude osatähtsus eelarve tuludes minimaalselt, 2009. aasta 65,4%-lt 2012. aastal 67%-le. Maksutulude osakaalu kasv linna üldises tulubaasis on positiivne, sest kogutavate maksutulude kasutusotstarbe üle otsustab omavalitsusüksus ise, võimaldades linnal paremini täita oma arengueesmärke ja finantseerida iseseisvaid poliitikaid. Kuigi ühelt poolt suureneb iseseisev otsustusvabadus linna poliitikate elluviimiseks, on see vabadusaste siiski tihedas seoses ka kulude üldise kasvuga juba kindlaksmääratud ja reglementeeritud tegevusvaldkondades ning ei pruugi seetõttu olla piisav linna arengueesmärkide täitmiseks.

Linna mittemaksuliste tulude osas (vt joonis 1) on strateegias käsitletaval perioodil märgata teatud muutusi. Alates 2009. aastast on eelarve tulude poolel kavandatud olulist välisrahastuse osatähtsuse kasvu. Kui 2008. aasta eelarves on kavandatud toetusi välisrahastuse vahendite arvelt 41,7 miljonit krooni, siis 2009. aastal 218,5 miljonit krooni ning 2010. aastal 541,6 miljonit krooni. Võrreldes 2008. aasta 0,6%-ga kasvab nimetatud toetuste osatähtsus linnaeelarve tulude kogumahust 6,3%-ni aastatel 2010. aastal, edaspidi osatähtsus langeb.

Välisrahastuse kasv on seletatav eeskätt Euroopa struktuurifondide avanemisega suurte infrastruktuuriobjektide rekonstrueerimiseks. Tuleb siiski märkida, et paljude investeerimisprojektide taotlused vaadatakse läbi alles 2008. aasta sügisel. Taotluste läbivaatamise käigus võivad käesolevas strateegias kajastatud välisrahastuse summad oluliselt muutuda.

Joonis 1. Muutused mittemaksuliste tulude osakaalus linna kogutuludest 2007-2012

Olgugi, et eelolevatel aastatel on kavandatud riigieelarve eraldiste kogumahu kasvu, väheneb nende osakaal linna tulude kogumahus. Ühelt poolt on see selgitatav välisrahastuse osakaalu suurenemisega tuludes, kuid teiselt poolt näitab see ka riigieelarve eraldiste subjektiivset jaotusmehhanismi. Riigieelarvest saadavad toetused on Tallinna linna puhul valdavalt sihtotstarbelised, linn saab eraldisi riigieelarve tasandusfondist, ministeeriumite vahendusel ja halduslepingute alusel. Vahendeid eraldatakse Tallinnale hariduskuludeks, koolilõuna toetuseks, toimetulekutoetuste maksmiseks, sotsiaaltoetuste ja -teenuste korraldamiseks ja arendamiseks, riiklike funktsioonide täitmiseks halduslepingute alusel jms. Viimastel aastatel on lisandunud täiendavad vahendid ka teede hoolduseks.

Arvestades asjaolu, et riigieelarvest eraldatavad vahendid (nii eraldatavad toetused, kui ka omavalitsuste tulude/ kulude osakaal üldises valitsussektori kontekstis) on ilmselgelt ebapiisavad omavalitsuslike funktsioonide täitmiseks (ning Tallinna linna puhul veel ka pealinna staatusega seonduvate ülesannete täitmiseks) täies mahus, on ülimalt oluline jätkata läbirääkimisi keskvalitsusega omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks.

Strateegias käsitletud perioodil avaldab linna finantspositsioonile mõju ka linna vara müügitulemi oluline vähenemine, seda nii absoluutnumbrites, kui ka osakaaluna linna tulude kogumahust. Ühelt poolt on põhjuseks aastatepikkuse vara müügi tulemusena oluliselt vähenenud potentsiaalsete müügiobjektide hulk. Teiselt poolt aga avaldab vara müügile tugevat mõju kinnisvaraturu jahenemine. Kinnisvarahindade langusfaasis ei ole linnal otstarbekas oma vara müüa, seega sõltub eelolevate aastate vara müük. üldisest majanduskeskkonna elavnemisest.

Kui 2006. aastal moodustas kasum vara müügist 15% eelarve tuludest, siis 2008. aastaks langeb vara müügi osatähtsus 4%-le ning edaspidi jääb püsima vahemikku 0,8-1,6%. 2012. aastaks kavandatud tõus on seotud uue linna administratiivhoone valmimisega, mille katteks on samal aastal kavandatud müüa senini kasutatavad büroohooned.

Lisaks peab märkima, et 2006. aasta rekordiline vara müügitulem saadi eeskätt linnale kuuluva maa müügist, mis aga linna varades oli kajastatud maa maksustamishinnas, mis ilmselgelt ei kajastanud tollel hetkel maa tegelikku väärtust turu tingimustes. Lisaks tuleb arvestada 2005. aastal läbi viidud, enne 1995. aastat soetatud materiaalsete põhivarade bilansilise maksumuse ümberhindlust õiglasele väärtusele. Ümberhinnatud väärtus on vastavate varaobjektide uueks soetusmaksumuseks, mis aga vähendab müüdavate põhivarade müügitulemit.

Linna asutuste toodetavate kaupade ja teenuste müügist saadavad tulud on strateegias käsitletud perioodil kavandatud langustrendiga. Absoluutnumbrites kasvavad nimetatud tulud perioodil 2009-2012 (2008. aastaga võrreldes) vaid 142 miljonit krooni. Peamine põhjus, miks linna asutuste toodetavate kaupade ja teenuste müügist saadavat tulu on küllaltki raske suurendada, on asjaolu, et paljudele tasulistele teenustele on seadusandlikul tasandil kehtestatud ka piirangud (nt haridusteenuste müük teistele omavalitsusüksustele, lasteaia kohatasu jne) ning paljud teenused on suunatud hinnatundlikule elanikkonnale. Teisest küljest avaldab linna asutuste toodetavate kaupade ja teenuste pakkumiseks vajalikele sisenditele mõju üleüldine hinnatõus, mis avaldab survet ka asutuste pakutavate kaupade ja teenuste müügihindade tõusule, millega strateegiat koostades otseselt arvestatud ei ole. Kolmandaks tuleb tunnistada, et linna toodete ja teenuste müügiprotsess on killustatud linna erinevate asutuste vahel, puudub vajaliku kompetentsiga personal, linnas ei ole ühtset teenuste müügi- ja turundusstrateegiat ega hinnakujunduse aluseid. Linnavalitsus on üha teravamalt teadvustanud vajadust laiendada linna tasuliste teenuste nomenklatuuri ning on teinud ka ettevalmistusi ühtse müügiorganisatsiooni ja -strateegia kujundamiseks linna organisatsioonis.

Linna kulud

Kulud on ressursside väljavool (nt kaupade hankimiseks ja teenuste ostuks või toetuste maksmiseks), mis vähendab netovara. Linna tegevuskuludest moodustavad suurema osa majandamiskulud ca 34% ja tööjõukulud ca 33%, põhivara amortisatsioon ca 16%, antud toetused ca 10% ja muud kulud ca 7% (sh suurima osakaaluga kaupade ja teenuste ostuhinnas sisalduv käibemaksukulu).

Linna tegevuskulude kasvuks kujuneb strateegiaga hõlmatud perioodil 5-9% aastas, mis ületab napilt samaks perioodiks prognoositud inflatsioonist tingitud kulude kasvu. Nimetatud asjaolu viitab tõsiasjale, et uute algatuste ja linnakodanikele sunnatud avalike teenuste mahu ja kvaliteedi tõstmiseks tuleb vahendeid leida pigem nn sisemiste ressursside arvelt, seda eeskätt parema töökorralduse, linna tööprotsesside optimeerimise ja kulude kokkuhoiu toel. Linna kulude arvnäitajad ja nende jaotus finantseerimisallikate lõikes on toodud alljärgnevas graafikus.

Joonis 2. Linna kulud 2008-2012 finantseerimisallikate ja liikide lõikes (tuh kr)

Kulude erinevad kasvud aastate lõikes on seletatavad linna prioriteetide realiseerimisega erinevatel aastatel. Näiteks 2009. aastal kasvavad kulud seoses linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamisega, 2010 ja 2011 suurenevad kultuuri valdkonna kulud seoses projekti Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011 läbiviimisega. Oluliselt kasvavad ka linna investeerimistegevustega seotud kulud. Nimetatud kulud sisaldavad endas kahte komponenti, s.o kulud, mida ei kapitaliseerita põhivarana (näiteks kuluinventar jne) ja käibemaksukulu. Tulenevalt “Riigi raamatupidamise üldeeskirja“ § 40 lg 1 nõuetest ei ole avaliku sektori üksusel, sh Tallinna linnal erinevalt äriühingutest, lubatud kapitaliseerida materiaalse ja immateriaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive, mistõttu arvestatakse perioodi kuludesse) investeerimisprojektidega seonduv käibemaks. Nimetatud erisust tuleb arvesse võtta linna tulemit analüüsides.

Joonis 3. Linna kulude osakaal finantseerimisallikate ja liikide järgi 2008-2012

Analüüsides linna kulusid nende võimalike katteallikate lõikes tuleb nentida järgmist. Linnakassa, s.o eeskätt maksutuludest ja linna majandustegevusest ning muudest tuludest kogutavate vahendite arvelt kavandatavad tegevuskulud kasvavad perioodil 2009-2012 kokku 1 392 mln krooni ning nende osatähtsus kogukuludes suureneb 0,5 protsendipunkti võrra. Tegevuskulud riigi ja välisrahastuse arvelt (s.o v.a sihtotstarbelised vahendid investeeringuteks) kasvavad perioodil 2009-2012 keskmiselt 8-11% aastas. Riigieelarveliste toetuste arvelt kaetavate kulude osa kasvuks kavandatakse perioodil 2009-2012 kokku 393 mln krooni ning ka nende kulude osatähtsus linna kogukuludes suureneb 1,5% võrra.

Üha suurema osa (14-16%) linna tegevuskuludest moodustavad amortisatsioonikulud. Kuigi tegemist on mitterahalise kuluga, mis üheselt ei kajasta linna põhivarade füüsilist kulumit perioodis, on tegemist siiski indikatiivse näitajaga, mis väljendab ulatust, milles linn peaks panustama oma vara renoveerimisse ja parendamisse, et tagada vara korrashoid ja vara väärtuse säilimine. Kui 2005. aastal oli linna amortisatsioonikulu kokku 572 miljonit krooni, siis 2008. aastaks on amortisatsioonikuluna kavandatud 1 257 miljonit krooni ning 2012. aastaks kasvavad amortisatsioonikulud 1 345 miljoni kroonini. Kasv on tingitud ühelt poolt 2005. aastal erandkorras Rahandusministeeriumi eestvedamisel läbiviidud enne 1995. aastat soetatud materiaalsete põhivarade bilansilise maksumuse ümberhindlusest nende varade õiglasele väärtusele, millega linna põhivara bilansiline maksumus suurenes 2005. aasta lõpuks eelmise aastaga võrreldes ligi kaks korda, kasvades ca 16 miljardi kroonini. Jooksvalt on omavalitsusüksustel põhivara üleshindlusi vara õiglasele väärtusele keelatud läbi viia. Teiseks amortisatsioonikulu suurendavaks faktoriks on jätkuv investeerimistegevus ja mõõdukas kinnisvarahindade kasv.

Linna tulem

Tulemi aruanne ja prognoos käsitlevad eelarveaastaks kavandatavaid tulusid ja kulusid, väljendades linna põhitegevuse resultatiivsust. Eelarveaasta tulem on linna põhitegevuste tekkepõhine ülejääk või puudujääk. Tegevusülejääk tähendab seda, et linna poolt aasta kestel “teenitav“ tulu ületab tegevuskulusid, kusjuures tegevuspuudujääk näitab, et aasta jooksul kavandatavad kulud on suuremad kui sama perioodi tegevustulud. Tegevustulem on üks peamisi tegureid, mis mõjutab muutusi netovaras ja linna majanduslikus seisundis ühest arvestusperioodist teise.

Joonis 4. Linna tulud ja kulud ning tulem (parem skaala, tuh kr)

Linna eelarveaasta tulem on käesolevas eelarvestrateegias esitatud kahe väljundina:

·      tulemina enne amortisatsiooni, mis sisuliselt peegeldab linna põhitegevuste tulemusena kavandatavate tulude ülejääki kuludest ning

·      eelarveaasta tulemina, kus on arvesse võetud ka amortisatsioonikulu.

Hoida tulem enne amortisatsiooni positiivsena on olnud alates 2000. aastast üheks Tallinna linna peamiseks eelarvepoliitiliseks eesmärgiks. Kui tulem enne amortisatsiooni on aastate lõikes positiivne ja strateegiaga hõlmatud perioodil ka kasvutrendiga, tähendab see, et linna põhitegevuste (jooksvate tegevuste) katteks jätkub linnal piisavalt omavahendeid.

Perioodil 2009-2012 on kavandatud tulemi enne amortisatsiooni kasvuks kokku 885 mln krooni. Samas tuleb siin rõhutada, et linna tulude koosseisu on tulevastel perioodidel kavandatud olulisel määral vahendeid saadud toetuste arvelt, mille sihtotstarve on peamiselt investeerimisprojektide teostamine, millega kaasneb välisrahastuse vahenditega teostatavate projektide puhul ka linnapoolne omafinantseerimise kohustus, mis omakorda vähendab põhitegevuste finantseerimiseks kasutatavaid vahendeid.

Eelarveaasta tulem võtab arvesse ka amortisatsioonikulusid. Kuna linna põhivara paratamatult oma kasutusea jooksul kulub ehk tema väärtus langeb, on vajalik teostada erinevaid remonte ja parendusi, ehk teha kulutusi olemasoleva infrastruktuuri olemi korrashoiu ja funktsionaalsuse tagamiseks.

Nii Tallinnale kui ka teistele kohalikele omavalitsusüksustele on iseloomulik suur põhivara osatähtsus ning sellest tulenevalt ka suur investeerimisvajadus. Arvestades linnale kuuluva põhivara suurema osa vajalikkust linna funktsioonide täitmiseks, ei ole võimalik olulisel määral vähendada linna põhivara olemit ega kulutusi põhivara väärtuse säilitamiseks.

Negatiivne eelarveaasta tulem näitab, et linnal on vaja täiendavaid vahendeid vara väärtuse säilitamiseks. Seejuures halvendab olukorda veel seegi, et linna arengu huvides tuleb tahes tahtmata käivitada ka uusi investeerimisprojekte, mistõttu on nii Tallinn kui ka teised Eesti omavalitsusüksused sunnitud olemasolevate varade korrashoiuks ja uute investeerimisprojektide elluviimiseks paratamatult kaasama laenuvahendeid.

Kuigi tulemiprognoosi kohaselt muutub alates 2010. aastast eelarveaasta tulem positiivseks, tuleb arvestada asjaoluga, et see on suures osas tingitud alates 2009. aastast eelarve tulude poolel kavandatud olulisest välisrahastuse mahu kasvust eeskätt Euroopa struktuurifondide avanemisega suurte infrastruktuuriobjektide rekonstrueerimiseks.

2.2 Muutused bilansis

Muutused bilansis kajastavad eelarvega kavandatavaid muutusi linna varades, kohustustes ja netovaras, võimaldades anda hinnangut, kas linna finantspotentsiaal paraneb või halveneb ning milline on linna säästude või laenude muutus eelarveaastal.

Tabel 4. Muutused bilansis 2007-2012 (tuh kr)

	2007	2008	2009	2010	2011	2012
Põhivara soetus ja renoveerimine	1 122 916	1 191 957	1 369 319	1 652 009	1 742 366	1 996 247
Amortisatsioon	-988 850	-1 257 392	-1 287 188	-1 309 252	-1 331 471	-1 344 635
Müüdava vara jääkväärtus	-87 733	-119 443	-38 400	-29 100	-25 800	-396 500
Muutus mittefinantsvarades kokku	46 333	-184 878	43 731	313 657	385 095	255 112
Aktsiakapitali suurendamine	61 460	83 555
Uute äriühingute moodustamine		4 000
Aktsiakapitali vähendamine	-97 173	0	-138 000	-20 000	-67 000	0
Hoiuste vähenemine/suurenemine	-133 128	-189 015	-125 023	29	-52 186	185 341
Muutus finantsvarades kokku	-168 841	-101 459	-263 023	-19 971	-119 186	185 341
Laenude võtmine	399 990	500 000	500 000	500 000	500 000	500 000
Laenude tagasimaksed	-185 325	-213 694	-226 747	-249 812	-284 294	-318 777
Kapitaliliisingu maksed	-61 716	-298	-1 200	-800	-500	-400
Muutus laenukohustustes kokku	152 949	286 008	272 053	249 389	215 206	180 823
Muutus nõuetes	-43 000	10 000	147 500	14 000	63 000	-4 000
Muutus kohustustes	50 651	10 000	30 000	15 000	20 000	30 000
Muutus netovaras	-369 108	-572 345	-235 845	63 297	160 704	225 630
Sissetulekud	6 906 215	7 717 633	8 324 808	9 067 285	9 726 881	10 623 655
Väljaminekud	6 906 215	7 717 633	8 324 808	9 067 285	9 726 881	10 623 655

Muutused finants- ja mittefinantsvarades

Varad on materiaalsed ja immateriaalsed objektid, mida linn omab või kontrollib (näiteks raha, nõuded ja materiaalne põhivara) ja mida kasutatakse nende varade eluea jooksul eesmärgiga osutada avalikke teenuseid.

Linna varad jaotatakse lähtuvalt nende otstarbest finants- ja mittefinantsvaradeks:

·      Mittefinantsvarad (mida kasutakse avalike kaupade tootmiseks, teenuste osutamiseks ja muude avalike hüvede andmiseks)

·      Finantsvarad (mis linna puhul on üldiselt teisejärguliselt seotud põhitegevuste eesmärkide saavutamisega)

Muutused mittefinantsvarades

Mittefinantsvaraks on põhiliselt kinnisvara, muu põhivara ja seadmed. Tallinna linna põhivaradest moodustavad suurema osa hooned ja rajatised. Tallinna linna bilansis oli 31.12.2007 seisuga 815 tervikhoonet, 571 hoone osa (sh korterit), 15 spordirajatist. Sõiduteid oli kokku 972 km, kõnniteid 870 km, lisaks 9 silda, 9 tunnelit ja 22 viadukti jne.

Joonis 5. Tallinna linna põhivara struktuur 2008.

Üldiselt võib avaliku sektori infrastruktuuri jaotada kaheks, s.o “majanduslikuks“ (nt transport, veevarustus, jäätmekäitlus, elekter) ja “sotsiaalseks“ (koolid, haiglad, raamatukogud, lasteaiad). Lisaks sellele, et infrastruktuur jaguneb “majanduslikuks“ ja “sotsiaalseks“, on sellel olemas nii “pehmem“ kui ka “kõvem“ pool, mis toimivad üksnes koosmõjus. Siinkohal võiks näitena tuua, et kvaliteetset haridust ei saaks tagada üksnes õpetajate ja nende palgaraha olemasolul, kui puuduvad ruumid õppetöö toimumiseks, ei ole võimalik pakkuda kõrgkultuuri kuuluvat teatrietendust, kui puudub kvaliteetne teatrihoone või osutada kvaliteetset tervishoiuteenust ilma haiglateta. See tõendab jällegi, et vahendite olemasolu ainuüksi tegevuskulude katteks (ehk siis pehmete tegevuste finantseerimiseks) ei ole piisav, sest vajalik on omada ka piisavalt vahendeid vara korrashoiuks ning teatud määral ka arenguks, seda eriti Eesti riigi ja omavalitsuste tänases arengujärgus.

Omavalitsuste ülesanded on tunduvamalt kapitalimahukamad kui keskvalitsuse funktsioonid, mida ilmestab ka riigieelarve ja linnaeelarve kulutuste struktuuri erinevus. Nii linna elanikel kui ka linna territooriumil tegutsevatel ettevõtetel on linnale suured ootused ja nõudmised, seda nii pakutavate avalike teenuste kvaliteedi kui ka nende teenuste osutamises vajaliku infrastruktuuri osas. Eeldatakse suuremahulisi kulutusi teede remonti, soovitakse kaasaegseid lasteasutusi, spordirajatisi ja ühistranspordisüsteemi, loodetakse toimivale sotsiaalhoolekandele ning vajatakse kultuurilist mitmekesisust jpm.

Siinkohal tuleb taas juhtida tähelepanu juba eelnevalt mainitud puudustele Eesti omavalitsusüksuste rahastamisskeemides, mis on suuremalt jaolt muutumatuna püsinud 1993. aastast, mil võeti vastu ka enamik omavalitsuste tegevust reguleerivast seadusandlusest. Seniajani ei ole Eesti omavalitsusüksuste tulubaasi kapitalikulude komponenti sisse arvestatud või on selle osatähtsus olnud suhteliselt marginaalne. Vahendeid omavalitsusüksuste investeerimistoetusteks on riigieelarvest küll läbi erinevate skeemide jaotatud, kuid jaotuspõhimõtted on olnud üsna ebaselged ning eraldatavate vahendite hulk ilmselgelt ebapiisav, mis on kaasa toonud omavalitsuste omanduses oleva vara väärtuse langemise ja nii mõnelgi juhul ka vara hävinemise.

Just see on olnud põhjuseks, miks omavalitsusüksused on pidanud leidma alternatiivseid rahastamise allikaid vajalike investeeringute teostamiseks, seda nii läbi vara müügi, laenu võtmise, erapartnerite kaasamise kui ka sihtasutuste asutamise. Nii on ka Tallinna linn riigi pealinnana linna arengu tagamiseks pidanud oma investeerimisvajadust suuremas osas katma olemasoleva põhivara müügist ja laenu kaasamisest saadud vahendite arvelt, mis aga pikemas perspektiivis ei ole jätkusuutlik tegevus.

Joonis 6. Soetused ja mittefinantsvara vähenemine ning muutus mittefinantsvarades (parem skaala, tuh kr)

Põhivaraga seondub eelarveaasta jooksul hulgaliselt erinevaid muutusi. Põhivara soetatakse, seda võõrandatakse, see kulub kasutamise käigus ehk tema väärtus langeb ja seda parendatakse. Ei põhivara müük ega ka põhivara kulumi mittetaastamine ei tähenda otseselt põhivara halba majandamist, kui taolised otsused tehakse majanduslikest kaalutlustest lähtudes.

Tallinna linna 2008. aasta eelarves kavandati linna mittefinantsvarade väärtuse vähenemine 184,9 miljoni krooni võrra, mis kaudselt näitab ka linna ebapiisavat investeerimisvõimet. Nii on ka reitinguagentuur Moody’s linna krediidireitingu uuendamisel koostatud finantspositsiooni analüüsis toonud ühe negatiivse tegurina välja linna väikese tegevustulemi, mille arvelt peaks linn suutma katta laenukohustusi ning investeerimisvajadust.

Kuigi alates 2009. aastast linna mittefinantsvarade koguväärtus vähesel määral suureneb (vt tabel 4), tuleneb see eeskätt välisabivahendite kaasamise arvelt tehtavatest investeeringutest. See aga ei kata linna vajadust teha kulutusi juba olemasoleva infrastruktuuri korrashoiuks ja funktsionaalsuse tagamiseks, mistõttu võib väita, et linna investeerimisvõime on ka käesoleva strateegiaga hõlmatud perioodil jätkuvalt ebapiisav.

Muutused finantsvarades

Finantsvara mõiste alla mahuvad põhiliselt raha ja osalused linna tütar- ja sidusettevõtetes. Kuigi finantsvarad on linna puhul üldiselt teisejärguliselt seotud põhitegevuste eesmärkide saavutamisega on nad siiski olulised. Esiteks toimub läbi finantsvarade linnale kuuluvate äriühingute, mis samuti on valdavalt asutatud linnakodanikele avalike teenuste osutamiseks, juhtimine finantsaspektist lähtudes. Arvestades hetkel valitsevat suhteliselt ebastabiilset välist majanduskeskkonda, ei ole vähetähtis ka eesmärk kindlustada linna kõikide tegevuste stabiilne ja tõrgeteta rahastamine, mille tagamiseks on Tallinna viimaste aastate eelarvetes kavandatud eelarveaastaks piisav reserv linna rahalistest vahenditest. Siinkohal peab märkima, et Eesti omavalitsusüksuste tavapraktikas suunatakse reeglina kõik eelneva perioodi jäägid järgmise eelarveaasta kulutuste katteks, mis aga Tallinna seisukohast ei oleks mõistlik ega võimalik. Üldjuhtumil kavandatakse linnaeelarves reservi suuruseks summa, mis tagab keskmiselt 14 päeva linna kulutuste rahastamise vajaduse.

Olenemata linna väikesest tegevustulemist on linn kaks viimast eelarveaastat lõpetanud tugeva kassajäägiga (2006. aasta lõpus ulatus jääk ligi 875 miljoni kroonini, 2008. aasta oodatav jääk 409 mln krooni). Nii nagu 2008. aastal, nii kavandatakse ka 2009. aastal kasutusele võtta eelnevatel perioodidel kogutud vahendeid summas 125 mln krooni. 2010. aastal hoiuseid ei vähendata ja aastal 2012 kavandatakse hoiuste suurenemist summas 185 mln krooni.

Joonis 7. Finantsvarade muutused ja muutus finantsvarades kokku (tuh kr)

Muutused laenukohustustes

Nii nagu eelnevalt käsitletud  on linna tulubaas ebapiisav omavalitsuslike funktsioonide täitmiseks ning sellest tulenevalt on linnal ka liiga väike tegevustulem, mille arvelt katta ka kulutusi olemasoleva infrastruktuuri korrashoiu ja funktsionaalsuse tagamiseks, mistõttu on ka lähiaastatel möödapääsmatu vajadus kaasata võõrvahendeid.

Strateegiaga hõlmatud perioodil kavandab linn kaasata igal aastal täiendavalt 500 mln krooni laenuvahendeid. Samas väheneb olemasolevate laenukohustuste tagasimaksetest tulenevalt linna aastane laenukohustuste muutus (s.o aastane netolaen). Kui 2008. aastal on uute ja tagastatavate laenude suhe 286 mln krooni, siis aastaks 2012 väheneb see 181 mln kroonini.

Tallinna linn on nii linna eelarveid kui ka eelarvestrateegiat koostades tulude prognoosimisel lähtunud konservatiivsemast majandusprognoosist, kui seda on olnud Rahandusministeeriumi prognoosid. 2008. aasta mais Statistikaameti avaldatud esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt 2008. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes vaid 0,4%, mis on viimase kaheksa aasta madalaim näitaja. Samas kui analüütikud ootasid esimese kvartali majanduskasvu vahemikus 2,5 kuni 2,8%.

Olukorda, kus majanduskasv pidurdub ja inflatsioon püsib samal ajal kõrge, nimetatakse majanduses stagflatsiooniks. Tuleb nentida, et omapoolse panuse stagflatsiooni on tänavu andnud ka keskvalitsuse otsustused tõsta korraga mitmeid kaudseid makse, mille mõju inflatsioonile on pikem kui aasta. Nimetatud otsustused on avaldanud otsest mõju ka linna kuludele. Nii kütuse aktsiisi tõstmine kui ka elektri aktsiisi kehtestamine on koosmõjus kütusehindade tõusuga oluliselt kasvatanud pea kõikide linna tegevusvaldkondade kulusid. Linnal puudub vajalik paindlikkus nii tulude kui ka kulude poolel, kuna kulusid tuleb teha linnale seadusega pandud ülesannete täitmiseks ja linlastele kvaliteetsete avalike teenuste pakkumiseks, kuid linna tulubaas on aastaid olnud ebapiisav ning sõltuvuses keskvalitsuse otsustustest.

Strateegiaga hõlmatud perioodil saab üha olulisemaks linna suutlikkus kaasata välisrahastust linna arengueesmärkide täitmiseks oluliste infrastruktuuriobjektide investeeringuteks. Selleks on aga kriitiline tagada linna vahendid nende projektide omafinantseeringuks.

Arvestades eeltoodut võib linna eelolevate aastate eelarveid koostades osutuda vajalikuks kaasata ka mõningal määral rohkem võõrvahendeid kui käesolevas strateegias on kavandatud.

Siin kohal tasub ka märkimist, et reitinguagentuur Moody’s hindas linna laenukoormust 2007. aasta seisuga pigem mõõdukaks. Siinkohal tuleb rõhutada, et reitinguagentuur võttis oma metoodika kohaselt linna laenukoormuse hindamisel arvesse ka avaliku ja erasektori partnerlusprojektide raames tehtavad kapitalikulutused. Lisaks märkis agentuur positiivsena ära linna laenuportfelli hea struktuuri ning asjaolu, et poolel linna laenuportfellist on intressirisk maandatud.

Joonis 8. Muutus laenukohustustes 2007-2012 (tuh kr)

Muutused nõuetes ja kohustustes

Tekkepõhises arvestuses kajastatakse tulud ja kulud sellel hetkel, kui majanduslik väärtus tekib, muutub, vahetub või kaob, olenemata sellest, kas väljamakseid teostatakse või raha laekus. Analüüsides eelmiste perioodide nõuete ja kohustuste muutusi, saab kindlalt väita, et linna tulude ja kulutuste mahu kasvades suurenevad ka linna nõuded ja kohustused. Nõuete muutuses toovad perioodilisi kõikumisi kaasa kavandatavad AS-i Tallinna Soojus aktsiakapitali vähendamise otsused aastatel 2009-2011.

Joonis 9. Muutused nõuetes ja kohustustes 2007-2012 (tuh kr)

Muutused netovaras

Netovara koguneb kumulatiivselt eelarveaastate tulemite baasil. Muutused netovaras on otseselt seotud eelarveaasta tulemiga, mis on linna põhitegevuste tekkepõhine ülejääk või puudujääk.

Tegevusülejääk tekib juhtumil, kui tulud ületavad eelarveaasta kulusid. See tähendab linna :

·      suurenenud finantspotentsiaali;

·      võimet vähendada linna laenukoormust (ja seeläbi ka intressikulusid), investeerida linna infrastruktuuri arendamisse, panustada enam teenuste osutamisse ja toetustesse;

·      võimet mõjutada põlvkondade vahelist õiglust, st hetke maksumaksjad kustutavad eelnevat defitsiiti või maksavad tulevaste kulutuste eest ette.

Tegevusdefitsiit tekib, kui eelarveaasta kulud ületavad tulusid. Jätkuv tegevusdefitsiit ei ole jätkusuutlik, kuna see:

·      vähendab linna finantspotentsiaali;

·      vähendab linna suutlikkust vähendada laenukoormust (ja seeläbi ka intressikulusid), investeerida linna tegevusteks vajalikesse infrastruktuuri objektidesse, osutada teenuseid ja maksta toetusi;

·      mõjutab põlvkondade vahelist õiglust, st teenuste kulud ja toetused ning muud avalikud hüved, mida saavad nautida hetke maksumaksjad, makstakse tegelikult kinni tulevaste maksumaksjate põlvkonna poolt.

Joonis 10. Muutus netovaras 2007-2012 (tuh kr)

Kuna viimastel aastatel on linna netovara vähenenud, on ka linna finantspotentsiaal teatud määral vähenenud. Arvestades asjaolu, et netovara maht 2008. aasta alguses oli suurusjärgus 14,8 miljardit krooni, on linnal jätkuvalt olemas piisav potentsiaal oma tegevuste elluviimiseks ka tulevastel perioodidel. Kuna jätkuv tegevusdefitsiit ei ole jätkusuutlik, on vajalik rakendada võimalusel täiendavaid meetmeid netovara edasise kahanemise vältimiseks. Vaadates tulemiprognoosi, on alates 2010. aastast kavandatud linna tegevusülejääk, mille tulemusena suureneb ka linna netovara.

3.   Ülevaade linna tulubaasist

Tabel 5. Eelarve tulud 2007-2012 (tuh kr)

Tulu ja sissetuleku liik	2007 täitmine	2008 eelarve	2009 prognoos	2010 prognoos	2011 prognoos	2012 prognoos
Maksutulud kokku	3 958 005	4 555 420	5 014 300	5 473 200	5 967 000	6 518 200
Riiklikud maksud	3 818 094	4 406 420	4 864 900	5 323 200	5 814 300	6 364 000
sh üksikisiku tulumaks	3 688 445	4 086 420	4 542 900	5 000 200	5 490 300	6 039 000
maamaks	129 649	320 000	322 000	323 000	324 000	325 000
Kohalikud maksud	139 911	149 000	149 400	150 000	152 700	154 200
sh reklaamimaks	36 691	34 500	34 600	34 700	37 000	38 000
tänavate sulgemise maks	18 514	18 000	18 000	18 200	18 300	18 500
parkimistasu	84 706	96 500	96 800	97 100	97 400	97 700
Lõivud	11 560	12 705	12 800	12 900	13 000	13 100
sh riigilõiv	11 560	12 705	12 800	12 900	13 000	13 100
Kaupade ja teenuste müük	766 228	809 511	860 750	895 500	924 550	951 750
sh Tulud majandustegevusest	643 471	666 793	721 550	754 500	781 550	808 050
sellest haridusalasest tegevusest	199 347