1.
Sissejuhatus
Tallinna eelarvestrateegia koostamise
lähtealuseks on strateegia “Tallinn 2025“, Tallinna arengukava, linnavalitsuse
prioriteedid, riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013
ja valdkondade rakenduskavad nimetatud strateegia elluviimiseks ning majandusarengu
prognoosid aastani 2012.
Linna eelarvestrateegia koostamise
peaeesmärgiks on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika
jätkusuutlikkus, mis tagaks linna tervikliku ja tasakaaluka arengu.
Eelarvestrateegia hõlmab nelja eelseisvat eelarveaastat. Keskpikk planeerimine
võimaldab keskenduda pikemaajalistele arengueesmärkidele, kavandada
tulemuslikumalt nende elluviimiseks vajalikke ressursse ning muuta konkreetse
eelarveaasta eelarveprotsessi läbipaistvamaks, seostades seda linna pikemaajaliste
sihtidega.
Linna strateegilistest eesmärkidest
lähtudes on koostatud linna eelarve tulude prognoos ja määratletud
kavandatavate kulude ja investeeringute mahud ning linna laenustrateegia.
Arvestades linna majandustegevuse suurt sõltuvust väliskeskkonna mõjudest,
uuendatakse strateegiat iga-aastaselt, et viia prognoosid kooskõlla üldiste
muutustega Eesti majandus- ja fiskaalkeskkonnas.
1.1
Eesti makromajanduslik areng
Muutused maailma finantsturgudel ja
majanduses, nafta jm toorme kiire hinnatõus, Venemaa poolsed majanduspiirangud
ning sellele lisaks ka keskvalitsuse suutmatus hinnata riske, mis mõjutavad
majandusarengut ja võtta kasutusele meetmeid nende riskide maandamiseks on
avaldanud negatiivset mõju Eesti majandusele. Peale 2006. aasta
rekordilist 11,2% majanduskasvu algas 2007. aastal majanduse jahtumine.
Kui 2007. aasta esimeses kvartalis oli majanduskasv 10,1%, siis neljandas
kvartalis langes see 4,8%-le ning aasta kasvuks kujunes 7,1%. Kiire
majanduskasvu peamiseks mootoriks oli sisenõudlus, mis tugines välismaise
laenuraha sissevoolule ja elanike sissetulekute kiirele kasvule. 2007. aasta
majanduskasvu pidurdumise põhjuseks oli ka kinnisvaraturu jahtumine ja kinnisvarahindade
langus, mille mõju avaldub paljudes majandussektorites, tuues kaasa ka
sisenõudluse vähenemise.
Eesti praegust
majandusarengut iseloomustab tagasihoidlikum tarbimine ja välisinvesteeringute
vähenemine. Sisenõudluse vähenemine on põhjustanud ka impordi kasvu pidurdumise
2007. aasta teisel poolaastal. 2007. aastal kasvasid tarbijahinnad
6,6%, ehituse hinnad 12,7%. Vaatamata jahenenud majanduskeskkonnale kasvas
2007. aastal Eestis tööhõive 1,5%. 15-74 aastaste tööhõive määr
kasvas 62,6%-le ja töötuse määr langes 4,7%-le. Keskmine brutopalk
kasvas Eestis 2007. aastal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 20,2%.
Eraisikute laenude jääk kasvas aastaga 27,6 miljardit krooni ehk 34%.
Prognooside kohaselt 2008. aastal
majanduse kasvutempo aeglustub, ulatudes 2%-ni (Eesti Pank). Esimesel
poolaastal sisenõudlus jätkuvalt nõrgeneb madala tarbimisaktiivsuse ja
vähenevate investeeringute tõttu. Tarbijate aktiivsust pärsib kõrge inflatsioon
ja kahanev kindlustunne. Investeeringuid mõjutab nõudluse vähenemisest tingitud
ehitustegevuse langus.
Ettevõtted on esmasel hinnangul
suhteliselt hästi kohanenud muutunud majanduskeskkonnaga ning leidnud sobivaid
tooteid ja teenuseid müügiks välisturgudel. 2008. aasta esimese kahe kuuga
kasvas eksport eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üle 5%. Ekspordi kasvu
soodustab asjaolu, et Eesti peamiste väliskaubanduspartnerite Soome, Rootsi,
Saksamaa ja Venemaa majandus kasvab ka lähiaastatel. Seetõttu võib eeldada, et
ekspordi mahud suurenevad ka eeloleval perioodil.
2008. aastal kasvab keskmine
brutopalk vahemikus 12-15%, edaspidi võib kasv aeglustuda. Prognooside
kohaselt kasvab keskmine palk järgmisel kahel aastal 7% (Eesti Pank).
Järgnevateks aastateks prognoosivad analüütikud majanduse mõõdukat kasvu, sh
2009. aastal 3% (Eesti Pank).
Lähiaastate olulisemaks riskiteguriks
võib pidada Eesti suutlikkust kohaneda muutuva majanduskeskkonnaga. Olukorra
teeb komplitseeritumaks kvalifitseeritud tööjõu puudus ning kõrge inflatsioon.
Mitmed senised majandusarengut kiirendanud tegurid, nagu sisetarbimise kasv,
kinnisvaraarendus, odav tööjõud jms on ammendumas. Viimastel aastatel on
töötasu kasv olnud suurem tööviljakuse kasvust, mis on põhjustanud toodete ja
teenuste hindade kallinemise. Majandusarengu prognoositust järsem aeglustumine
põhjustas riigieelarve tulude kavandatust väiksema laekumise ja negatiivse
lisaeelarve koostamise. Riigi soov piirata kulutusi võib kanduda ka
sektoritesse, millest sõltub majanduse ümberkujundamine ja konkurentsivõime
tugevdamine.
Eesti
majandusarengu kiirus sõltub võimest toota ja eksportida suurema
lisandväärtusega tooteid. Kuigi Eesti on 2007. aasta majandusvabaduse
raporti kohaselt maailmas neljandal kohal ning konkurentsivõime poolest 22. kohal,
siis innovaatilisuselt ollakse Euroopas alles 18. kohal.
Tabel 1. Eesti majandusarengu
prognoos (allikas: Rahandusministeerium, kevad 2008)*
|
Majandusnäitajad
|
2006
|
2007
|
2008
|
2009
|
2010
|
2011
|
2012
|
|
SKP püsivhindades mld kr
|
157,9
|
169,1
|
175,4
|
186,7
|
199,3
|
212,4
|
225,8
|
|
2. SKP reaalkasv %
|
11,2
|
7,1
|
3,7
|
6,4
|
6,8
|
6,5
|
6,3
|
|
3. SKP jooksevhindades mld kr
|
207,1
|
243,3
|
272,2
|
305,3
|
338,1
|
373
|
410,2
|
|
SKP nominaalkasv %
|
18,1
|
17,5
|
11,9
|
12,2
|
10,7
|
10,3
|
10
|
|
SKP kasvuallikad:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
eratarbimiskulutused
|
15,1
|
8,9
|
3,5
|
5,6
|
7,1
|
7,2
|
6,4
|
|
valitsussektori lõpptarbimiskulutused
|
2,6
|
4,8
|
4,4
|
1,8
|
2,3
|
1,7
|
1,7
|
|
kapitali
kogumahutus põhivarasse
|
22,4
|
7,8
|
-2
|
7,2
|
6,7
|
6,3
|
6,3
|
|
varude
muutus (% SKP-st)
|
4,1
|
5,3
|
5,4
|
4,5
|
4,4
|
4,3
|
4,2
|
|
kaupade ja
teenuste eksport
|
8,3
|
1,5
|
5,8
|
7,5
|
7,5
|
7,5
|
7,4
|
|
kaupade ja
teenuste import
|
11,7
|
2,8
|
3,5
|
5,3
|
6,9
|
6,9
|
6,6
|
|
Tööhõive tuh inimest
|
643,3
|
655,4
|
655,2
|
655,8
|
655,8
|
655,8
|
655,8
|
|
Tööhõive kasv %
|
6,4
|
1,4
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Tööpuuduse määr %
|
5,9
|
4,7
|
5,1
|
5,5
|
5,5
|
5,5
|
6,3
|
|
Tööjõu tootlikkuse kasv %
|
4,5
|
5,6
|
3,7
|
6,3
|
6,8
|
6,5
|
6,3
|
|
Keskmine palk kroonides
|
9 047
|
11 328
|
13 027
|
14 559
|
16 000
|
17 648
|
19 413
|
|
Keskmise palga nominaalkasv %
|
16,5
|
20,4
|
15
|
11,8
|
9,9
|
10,3
|
10
|
|
Keskmise palga reaalkasv %
|
11,6
|
13
|
5,5
|
6,1
|
6,1
|
6,6
|
6,4
|
|
Hüvitised töötajatele, kasv %
|
20,3
|
25,9
|
14,9
|
11,9
|
10,7
|
10,3
|
10
|
|
Tarbijahinnaindeks %
|
4,4
|
6,6
|
9
|
5,3
|
3,6
|
3,5
|
3,4
|
|
Valitsussektori tasakaal mln kr
|
6 941
|
6 866
|
-3 123
|
-3 600
|
-3 580
|
-3 965
|
1 104
|
|
sh keskvalitsus
|
5 755
|
6 082
|
-3 003
|
-3 181
|
-2 770
|
-2 821
|
1 937
|
|
sotsiaalkindlustusfondid
|
1 214
|
1 474
|
580
|
581
|
190
|
-144
|
168
|
|
kohalikud
omavalitsused
|
-28
|
-690
|
-700
|
-1 000
|
-1 000
|
-1 000
|
-1 000
|
|
Võlgnevus välismaailma suhtes
|
-13,2
|
-15,8
|
-11
|
-8,4
|
-8,1
|
-7,8
|
-7,4
|
*
Eelarvestrateegiaga hõlmatud perioodil linna tulude prognoosimisel (vt p 3) on
aluseks võetud konservatiivsemad majandusprognoosid kui ülaltoodud
Rahandusministeeriumi kevadprognoos.
1.2
Tallinn Eesti majandusruumis
Tallinn koos lähivaldadega moodustab Eestis majandusregiooni,
kus toimuvad muudatused mõjutavad kogu Eesti arengut ja riigi mainet.
Statistikaameti andmetel annab Tallinn koos Harjumaaga üle 60% Eesti
sisemajanduse kogutoodangust. Tallinna osatähtsus on orienteeruvalt 46-48%.
Statistikaamet ei pea arvestust linnade sisemajanduse kogutoodangu üle,
mistõttu on aluseks võetud majandusanalüütikute prognoos.
2007. aasta SKP prognoos Eestis elaniku
kohta on ligi 181 tuhat krooni ning Tallinnas ligi 286 tuhat krooni.
Tallinnas oli 2006. aastal 31,4 tuhat majanduslikult aktiivset
ettevõtet. Ettevõtlusalane aktiivsus on Tallinnas poole kõrgem kui Eestis
tervikuna. Statistikaameti andmetel
andsid 2006. aastal üle 20 töötajaga ettevõtete müügitulust
59,3% Tallinna ettevõtted. Tallinn on jätkuvalt Eesti peamine
välisinvesteeringute sihtala, kuhu on tulnud 4/5 Eestisse tehtud
otseinvesteeringutest.
Enamuse Tallinnas toodetavast sisemajanduse
kogutoodangust annab hulgi- ja jaekaubandus, majutus- ja toitlustusteenused,
finantsvahendus, kinnisvaraäri, veondus, laondus, side, sotsiaal- ja
isikuteenindus. Ka järgnevatel aastatel kasvab Tallinnas kaubanduse,
teeninduse, finantsvahenduse, kinnisvaratehingute ning avaliku halduse
osatähtsus lisandväärtuse loomises.
Seoses viimaste aastate kiire
majanduskasvuga on tööhõive Tallinnas pidevalt suurenenud. Statistikaameti
andmetel oli 2007. aastal Tallinnas tööga hõivatud inimeste arv 215,1 tuhat
inimest, kasvades aastaga 4,5 tuhande inimese võrra ehk 2,1%. Töötuse määr
langes Tallinnas 2006. aasta 4,6%-lt 2007. aastal 3,5%-le.
Võrreldes Tallinna töötuse määra Eestiga, on Tallinnas töötus madalam kui
Eestis tervikuna, kuid kõrgem kui Harjumaal.
Tööhõive kasvu tulemusena suurenes Maksu- ja
Tolliameti andmetel 2007. aastal tulu saajate keskmine arv Tallinnas
4,9 tuhande inimese võrra. Seoses Eesti majanduskasvu aeglustumisega ei
ole alust eeldada Tallinnas tööhõive ja maksumaksjate arvu kasvu. Tallinna
tööjõuturgu täiendab edaspidi riigisisene migratsioon ning mõningal määral
välismaa tööjõuturult tagasipöördujad, milleks looks eelduse ka keskmise palga
jätkuv kasv. Statistikaameti esialgsetel andmetel oli keskmine palk Tallinnas
2007. aastal ligi 12 950 krooni, kasvades aastaga 17,8%.
Tallinna rahvastikuregistri järgne rahvaarv
oli 2008. aasta 1. jaanuari seisuga 401 372 inimest,
kasvades aastaga 2 276 inimese võrra. Kuna samal ajal vähenes Eesti
rahvaarv 1 807 inimese võrra, siis tõusis Tallinna elanikkonna
osatähtsus Eesti elanikkonnast 2007. aasta 29,7%-lt
2008. aastal 29,9%-le.
Tallinna elanikkonnast moodustab kuni 14-aastaste
osatähtsus 13,8%, 15-39-aastaste osatähtsus 37,2%, 40-64-aastaste
osatähtsus 32,1% ja vanemaealiste osatähtsus 16,9%. Kiiremini kasvab nii
Tallinnas kui Eestis tervikuna pensioniealiste elanike osakaal. Loomulik iive
Tallinnas muutus 2005. aastast positiivseks. Sündide arv on suurenenud
2004. aasta 4 tuhandelt lapselt 2007. aastaks 5,5 tuhande
lapseni. Riigisisese migratsiooni tulemusena on Tallinna elama asunud rohkem
sünnituseas inimesi, seetõttu on kasvanud ka kuni 4-aastate laste arv üle
22 tuhande, mis moodustab linna elanikkonnast 5,5%. Eestis tervikuna on
selle vanuserühma osakaal 5,1%. Tallinna elanike vanuseline struktuur on parem
kui Eestis tervikuna, kuna tööealiste inimeste osatähtsus on kõrgem.
Tabel 2. Elanikkonna
vanuseline struktuur (allikas: Statistikaamet, 01.01.2007)
|
Elanikkond
|
Kokku
|
0-14
|
osat %
|
15-39
|
osat %
|
40-64
|
osat %
|
65-...
|
osat %
|
|
Kogu Eesti
|
|
2006
|
1 344 684
|
202 429
|
15,1
|
487 283
|
36,2
|
429 650
|
32,0
|
225 322
|
16,8
|
|
2007
|
1 342 409
|
199 744
|
14,9
|
486 957
|
36,3
|
426 339
|
31,8
|
229 369
|
17,1
|
|
Harju maakond
|
|
2006
|
521 313
|
73 751
|
14,1
|
196 266
|
37,6
|
169 165
|
32,4
|
82 131
|
15,8
|
|
2007
|
522 147
|
74 593
|
14,3
|
195 097
|
37,4
|
167 962
|
32,2
|
84 495
|
16,2
|
|
Tallinn
|
|
2006
|
396 193
|
53 552
|
13,5
|
148 934
|
37,6
|
128 693
|
32,5
|
65 014
|
16,4
|
|
2007
|
396 852
|
54 645
|
13,8
|
147 767
|
37,2
|
127 527
|
32,1
|
66 913
|
16,9
|
|
Tallinna
osatähtsus Eesti vastava vanuserühma elanikkonnast %:
|
|
2006
|
29,5
|
26,5
|
|
30,6
|
|
30,0
|
|
28,9
|
|
|
2007
|
29,6
|
27,4
|
|
30,3
|
|
29,9
|
|
29,2
|
|
Maksu- ja Tolliameti andmetel oli
2007. aastal Tallinna elamaasunud inimeste arv 2 577 võrra
suurem kui Tallinnast lahkunud inimeste arv. Viimastel aastatel on Tallinna
elanikkonna vanuselist struktuuri mõjutanud valglinnastumine. Tallinnast on
elama asunud lähivaldadesse enam nooremas keskeas kõrgharidusega ja suurema
sissetulekuga peresid. Negatiivselt mõjutab elanike arvu ka riikidevaheline
migratsioon, eelkõige noorte siirdumine kõrgema palgatasemega riikidesse. Linna
elanike arv sõltub edaspidi enam riiklikust migratsioonipoliitikast ning Eesti
ja Tallinna atraktiivsuse kasvust nii töö- kui elukeskkonnana.
Tallinna majandusarengut
mõjutavad põhiliselt samad riskitegurid nagu Eesti majandust tervikuna. Majandusarengu aeglustumine
mõjutab nii tööhõivet, linnaelanike tulusid kui linna maksubaasi. Majanduse
jahtumine osutus kiiremaks ja sügavamaks kui Rahandusministeerium ja enamus
majandusanalüütikuid prognoosisid. Kuigi 2008. aasta esimeses kvartalis
toimus jätkuvalt keskmise palga kiire kasv, võib 2008. aasta teisest
kvartalist alates eeldada palga kasvu märkimisväärset aeglustumist ning seda
eelkõige ärisektoris. Tallinna eelarve tuludest moodustab tulumaks 59%,
mistõttu on keskmise palga ja tulumaksu tulu prognoositust aeglasem kasv suurim
linna eelarvet mõjutav riskitegur. Tulenevalt 2008. aasta I kvartalis
riigieelarve tulude prognoositust väiksemast laekumisest algatatud riigieelarve
kulutuste kärpimine avaldab mõju ka kohalikele omavalitsustele. Kindlasti
avaldab see mõju omavalitsusliitude ja keskvalitsuse vahelistel
eelarveläbirääkimistel aastaid olulisemaks vaidlusteemaks olnud õiglase
tulubaasi tagamisele omavalitsuste seadusjärgsete funktsioonide täitmiseks.
2.
Linna finantspositsiooni analüüs
Linna
finantspositsiooni analüüs annab hinnangu linna finantstegevuse
jätkusuutlikkusele ja võimele oma ressursse kasutada linna arengu tagamiseks.
Finantspositsiooni
analüüsis esitatud võrdlusandmed ja prognoos aastateks 2009-2012 on
aluseks linna majandusliku seisundi ja kavandatavate fiskaalmeetmete
jätkusuutlikkuse hindamisel. Analüüsis on esitatud ülevaade nii linna
eelolevate perioodide tulemiprognoosist kui ka muutustest bilansis.
Eelarve
on avalikus sektoris peamiseks juhtimisinstrumendiks ning infokandjaks
avalikkusele, andes ülevaate kavandatavatest tegevustest eelarveaastal.
Alates
2004. aastast, kohaliku omavalitsuse üksustest ainsana, on Tallinna linna
eelarve koostatud tekkepõhiselt. Alates 2007. aastast on Tallinna linna
eelarve viidud üle ka nn “toote- ehk eesmärgipõhisele“ alusele, mille eesmärk
on selge ülevaate andmine linna ressursside kasutamisest linna avalike
teenuste/ toodete pakkumiseks. Nimetatud eelarvekorralduse muudatused on
võimaldanud tagada linna juhtimisotsusteks täielikuma informatsiooni olemasolu
nii linna varade ja varaliste kohustuste muutuste kohta kui ka eelarveaasta
tulude ja kulude kohta, mis ei kajastu küll aasta laekumistes ja väljamaksetes,
kuid mõjutavat linna tulemit ja varalist seisu.
Tekkepõhise
planeerimise rakendamine kõigis Eesti kohalikes omavalitsusüksustes annaks
keskvalitsusele võimaluse vajadusel objektiivselt hinnata omavalitsusüksuste
majanduslikku seisu ning vältida tulevikus pelgalt emotsioonidel põhinevaid
hinnanguid erinevate valitsustasandite tegevusele. Omavalitsuste amortiseeruva
põhivara olem ja sealt tulenevalt ka kulumi taastamiseks vajaminevate vahendite
hulk on suhtes kasutatavate käibevahenditega kordades väiksem kui
keskvalitsusel ning ka omavalitsusüksuste poolt ise toodetavate ja kodanikele
pakutavate avalike teenuste suhe on keskvalitsusega võrreldes kordades väiksem.
Omavalitsustel puudub, võrreldes keskvalitsusega, ka arvestatav
maksustamisvõime. Seetõttu oleks tekkepõhise eelarvestamise juurutamine ja
seeläbi ka raamatupidamisarvestuse abil kogutava informatsiooni objektiivne
hindamine, analüüsimine ning väärtustamine ka üheks lähtekohaks
omavalitsusüksustele õiglasema tulubaasi kujundamisel.
Linna tasandilt vaadelduna võimaldab
tekkepõhine planeerimine võrrelda eelarveaasta jooksul kantud majanduslikke
kulusid sama perioodi majandusliku kasuga linna tegevuse tuludest samal
perioodil, näidata linna poolt kontrollitavate ressursside väärtust ning
täitmata kohustusi perioodi lõpul.
2.1
Tulemi aruanne ja prognoos
Tulemi
aruanne ja prognoos käsitlevad eelarveaastaks kavandatavaid tulusid ja kulusid
ning hindavad eelarveaasta tegevustulemit. Kirjeldades linna põhitegevuse
tulemust ehk tulemuslikkust annavad tulemi aruanne ja prognoos hinnangu linna
finantstegevuse jätkusuutlikkusele.
Tabel
3. Tulemi aruanne ja prognoos 2007-2012 (tuh kr)
|
|
2007
|
2008
|
2009
|
2010
|
2011
|
2012
|
|
Tulud
kokku
|
6 094 540
|
6 919 175
|
7 670 885
|
8 532 185
|
9 144 895
|
9 723 155
|
|
Riiklikud
maksud
|
3 818 094
|
4 406 420
|
4 864 900
|
5 323 200
|
5 814 300
|
6 364 000
|
|
Kohalikud
maksud
|
139 911
|
149 000
|
149 400
|
150 000
|
152 700
|
154 200
|
|
Lõivud
|
11 560
|
12 705
|
12 800
|
12 900
|
13 000
|
13 100
|
|
Kaupade ja
teenuste müük
|
766 228
|
809 511
|
860 750
|
895 500
|
924 550
|
951 750
|
|
Muud tulud
|
52 468
|
48 807
|
49 900
|
51 400
|
52 900
|
54 800
|
|
Finantstulu
|
34 580
|
11 000
|
12 000
|
12 000
|
12 000
|
12 000
|
|
Vara müük
|
170 470
|
398 444
|
128 000
|
97 000
|
86 000
|
550 000
|
|
Müüdava vara
jääkmaksumus
|
-87 733
|
-119 443
|
-38 400
|
-29 100
|
-25 800
|
-396 500
|
|
Vara müügi
kulud
|
-467
|
-300
|
-200
|
-120
|
-120
|
-100
|
|
Muud tulud
varalt
|
16 652
|
11 500
|
11 000
|
10 500
|
10 500
|
10 500
|
|
Dividendid
|
76 162
|
75 000
|
90 000
|
100 000
|
105 000
|
110 000
|
|
Sihtotstarbelised
eraldised riigilt ja muudelt
institutsioonidelt
|
1 072 868
|
1 073 250
|
1 310 000
|
1 365 000
|
1 480 000
|
1 580 000
|
|
Välisrahastus
|
21 147
|
41 688
|
218 535
|
541 605
|
517 765
|
317 205
|
|
Toetused
muudelt residentidelt
|
2 600
|
1 593
|
2 200
|
2 300
|
2 100
|
2 200
|
|
Kulud
kokku
|
5 474 798
|
6 234 128
|
6 757 542
|
7 179 637
|
7 719 721
|
8 152 890
|
|
Tegevuskulud
linna omavahendite arvelt
|
X
|
5 012 181
|
5 362 090
|
5 662 440
|
6 081 610
|
6 403 690
|
|
Tegevuskulud
riigilt jt institutsioonidelt saadud sihtotstarbeliste eraldiste arvelt
|
X
|
918 250
|
1 018 500
|
1 116 500
|
1 214 500
|
1 311 000
|
|
Tegevuskulud
välisrahastuse arvelt
|
X
|
5 708
|
76 370
|
38 060
|
41 140
|
0
|
|
Investeeringuprojektide
kulud
|
313 236
|
297 989
|
300 582
|
362 636
|
382 471
|
438 200
|
|
Tegevustulem
|
619 742
|
685 047
|
913 343
|
1 352 549
|
1 425 174
|
1 570 265
|
|
Amortisatsioon
|
988 850
|
1 257 392
|
1 287 188
|
1 309 252
|
1 331 471
|
1 344 635
|
X-nimetatud kulud kajastuvad 2007. aasta kulude
täitmises real „kulud kokku“. Kulude täitmisel ei eristata kulude täitmist
katteallikate lõikes.
Linna
tulud
Tulud
on ressursside juurdevool (näiteks maksudest ja kaupade ja teenuste müügist),
mis suurendavad netovara. Linna tulud koosnevad nii eelarveaasta kestel
kogutavatest maksutuludest, saadud toetustest, samuti linnaorganisatsiooni
tegevuse tulemusena teenitavatest tuludest.
Linna
eelarve tuludest moodustavad suurema osa maksutulud, millest omakorda enamus
langeb eraldistele riiklikest maksudest (füüsilise isiku tulumaks ja maamaks).
Kohalikud maksud moodustavad umbes 1% Eesti kohalike omavalitsuste tulubaasist.
Tallinna krediidireitingu uuendamisel koostatud ülevaates nägi ka
reitinguagentuur Moody’s ühe peamise probleemina just Eesti kohalike
omavalitsuste tulude väga väikest paindlikkust, mis tähendab, et
omavalitsusüksustel puudub sisuliselt võimalus suurendada eelarve tulusid läbi
uute kohalike maksude kehtestamise või olemasolevate tõstmise.
Kuna
omavalitsusüksuste tulude mahust põhilise osa moodustavad eraldised riiklikest
maksudest ning erinevad, põhiliselt sihtotstarbeliselt eraldatavad toetused riigieelarvest,
mistõttu on omavalitsusüksused ülimalt sõltuvad keskvalitsuse tasandil
tehtavatest otsustustest.
Kohalike
maksude osatähtsus Tallinna linna tulubaasis on suhteliselt marginaalne ning
trend on langev (osakaal maksutuludest 2007. aastal 3,5%,
2012. aastal 2,4%).
Tulenevalt eeltoodust kujunevad linna
tulubaasi seisukohalt kriitiliseks omavalitsusliitude läbirääkimised
keskvalitsusega eeskätt füüsilise isiku tulumaksust omavalitsusüksustele
eraldatava maksuosa suurendamise küsimuses.
Kuigi
absoluutnumbrites kasvavad maksutulud 2009-2012 ca 2 miljardit
krooni, kasvab maksutulude osatähtsus eelarve tuludes minimaalselt,
2009. aasta 65,4%-lt 2012. aastal 67%-le. Maksutulude
osakaalu kasv linna üldises tulubaasis on positiivne, sest kogutavate
maksutulude kasutusotstarbe üle otsustab omavalitsusüksus ise, võimaldades
linnal paremini täita oma arengueesmärke ja finantseerida iseseisvaid
poliitikaid. Kuigi ühelt poolt suureneb iseseisev otsustusvabadus linna
poliitikate elluviimiseks, on see vabadusaste siiski tihedas seoses ka kulude
üldise kasvuga juba kindlaksmääratud ja reglementeeritud tegevusvaldkondades
ning ei pruugi seetõttu olla piisav linna arengueesmärkide täitmiseks.
Linna
mittemaksuliste tulude osas (vt joonis 1) on strateegias käsitletaval
perioodil märgata teatud muutusi. Alates 2009. aastast on eelarve tulude
poolel kavandatud olulist välisrahastuse osatähtsuse kasvu. Kui
2008. aasta eelarves on kavandatud toetusi välisrahastuse vahendite arvelt
41,7 miljonit krooni, siis 2009. aastal 218,5 miljonit krooni
ning 2010. aastal 541,6 miljonit krooni. Võrreldes 2008. aasta
0,6%-ga kasvab nimetatud toetuste osatähtsus linnaeelarve tulude
kogumahust 6,3%-ni aastatel 2010. aastal, edaspidi osatähtsus
langeb.
Välisrahastuse
kasv on seletatav eeskätt Euroopa struktuurifondide avanemisega suurte
infrastruktuuriobjektide rekonstrueerimiseks. Tuleb siiski märkida, et paljude
investeerimisprojektide taotlused vaadatakse läbi alles 2008. aasta
sügisel. Taotluste läbivaatamise käigus võivad käesolevas strateegias
kajastatud välisrahastuse summad oluliselt muutuda.
Joonis 1. Muutused mittemaksuliste tulude osakaalus linna kogutuludest
2007-2012
Olgugi,
et eelolevatel aastatel on kavandatud riigieelarve eraldiste kogumahu kasvu,
väheneb nende osakaal linna tulude kogumahus. Ühelt poolt on see selgitatav
välisrahastuse osakaalu suurenemisega tuludes, kuid teiselt poolt näitab see ka
riigieelarve eraldiste subjektiivset jaotusmehhanismi. Riigieelarvest saadavad
toetused on Tallinna linna puhul valdavalt sihtotstarbelised, linn
saab eraldisi riigieelarve tasandusfondist, ministeeriumite vahendusel ja
halduslepingute alusel. Vahendeid eraldatakse Tallinnale hariduskuludeks,
koolilõuna toetuseks, toimetulekutoetuste maksmiseks, sotsiaaltoetuste ja
-teenuste korraldamiseks ja arendamiseks, riiklike funktsioonide täitmiseks
halduslepingute alusel jms. Viimastel aastatel on lisandunud täiendavad
vahendid ka teede hoolduseks.
Arvestades asjaolu, et riigieelarvest
eraldatavad vahendid (nii eraldatavad toetused, kui ka omavalitsuste tulude/ kulude
osakaal üldises valitsussektori kontekstis) on ilmselgelt ebapiisavad
omavalitsuslike funktsioonide täitmiseks (ning Tallinna linna puhul veel ka
pealinna staatusega seonduvate ülesannete täitmiseks) täies mahus, on ülimalt
oluline jätkata läbirääkimisi keskvalitsusega omavalitsuste tulubaasi
suurendamiseks.
Strateegias
käsitletud perioodil avaldab linna finantspositsioonile mõju ka linna vara
müügitulemi oluline vähenemine, seda nii absoluutnumbrites, kui ka osakaaluna
linna tulude kogumahust. Ühelt poolt on põhjuseks aastatepikkuse vara müügi
tulemusena oluliselt vähenenud potentsiaalsete müügiobjektide hulk. Teiselt
poolt aga avaldab vara müügile tugevat mõju kinnisvaraturu jahenemine.
Kinnisvarahindade langusfaasis ei ole linnal otstarbekas oma vara müüa, seega
sõltub eelolevate aastate vara müük. üldisest majanduskeskkonna elavnemisest.
Kui
2006. aastal moodustas kasum vara müügist 15% eelarve tuludest, siis
2008. aastaks langeb vara müügi osatähtsus 4%-le ning edaspidi jääb
püsima vahemikku 0,8-1,6%. 2012. aastaks kavandatud tõus on seotud
uue linna administratiivhoone valmimisega, mille katteks on samal aastal kavandatud
müüa senini kasutatavad büroohooned.
Lisaks
peab märkima, et 2006. aasta rekordiline vara müügitulem saadi eeskätt
linnale kuuluva maa müügist, mis aga linna varades oli kajastatud maa
maksustamishinnas, mis ilmselgelt ei kajastanud tollel hetkel maa tegelikku
väärtust turu tingimustes. Lisaks tuleb arvestada 2005. aastal läbi viidud,
enne 1995. aastat soetatud materiaalsete põhivarade bilansilise maksumuse
ümberhindlust õiglasele väärtusele. Ümberhinnatud väärtus on vastavate
varaobjektide uueks soetusmaksumuseks, mis aga vähendab müüdavate põhivarade
müügitulemit.
Linna
asutuste toodetavate kaupade ja teenuste müügist saadavad tulud on strateegias
käsitletud perioodil kavandatud langustrendiga. Absoluutnumbrites kasvavad
nimetatud tulud perioodil 2009-2012 (2008. aastaga võrreldes) vaid
142 miljonit krooni. Peamine põhjus, miks linna asutuste toodetavate
kaupade ja teenuste müügist saadavat tulu on küllaltki raske suurendada, on
asjaolu, et paljudele tasulistele teenustele on seadusandlikul tasandil
kehtestatud ka piirangud (nt haridusteenuste müük teistele
omavalitsusüksustele, lasteaia kohatasu jne) ning paljud teenused on suunatud
hinnatundlikule elanikkonnale. Teisest küljest avaldab linna asutuste
toodetavate kaupade ja teenuste pakkumiseks vajalikele sisenditele mõju
üleüldine hinnatõus, mis avaldab survet ka asutuste pakutavate kaupade ja
teenuste müügihindade tõusule, millega strateegiat koostades otseselt
arvestatud ei ole. Kolmandaks tuleb tunnistada, et linna toodete ja teenuste
müügiprotsess on killustatud linna erinevate asutuste vahel, puudub vajaliku
kompetentsiga personal, linnas ei ole ühtset teenuste müügi- ja
turundusstrateegiat ega hinnakujunduse aluseid. Linnavalitsus on üha teravamalt
teadvustanud vajadust laiendada linna tasuliste teenuste nomenklatuuri ning on
teinud ka ettevalmistusi ühtse müügiorganisatsiooni ja -strateegia
kujundamiseks linna organisatsioonis.
Linna
kulud
Kulud
on ressursside väljavool (nt kaupade hankimiseks ja teenuste ostuks või
toetuste maksmiseks), mis vähendab netovara. Linna tegevuskuludest moodustavad
suurema osa majandamiskulud ca 34% ja tööjõukulud ca 33%, põhivara
amortisatsioon ca 16%, antud toetused ca 10% ja muud kulud ca 7%
(sh suurima osakaaluga kaupade ja teenuste ostuhinnas sisalduv käibemaksukulu).
Linna
tegevuskulude kasvuks kujuneb strateegiaga hõlmatud perioodil 5-9%
aastas, mis ületab napilt samaks perioodiks prognoositud inflatsioonist tingitud
kulude kasvu. Nimetatud asjaolu viitab tõsiasjale, et uute algatuste ja
linnakodanikele sunnatud avalike teenuste mahu ja kvaliteedi tõstmiseks tuleb
vahendeid leida pigem nn sisemiste ressursside arvelt, seda eeskätt parema
töökorralduse, linna tööprotsesside optimeerimise ja kulude kokkuhoiu toel.
Linna kulude arvnäitajad ja nende jaotus finantseerimisallikate lõikes on
toodud alljärgnevas graafikus.
Joonis 2. Linna kulud 2008-2012 finantseerimisallikate ja liikide
lõikes (tuh kr)
Kulude
erinevad kasvud aastate lõikes on seletatavad linna prioriteetide
realiseerimisega erinevatel aastatel. Näiteks 2009. aastal kasvavad kulud
seoses linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamisega, 2010 ja 2011
suurenevad kultuuri valdkonna kulud seoses projekti Tallinn Euroopa
kultuuripealinn 2011 läbiviimisega. Oluliselt kasvavad ka linna
investeerimistegevustega seotud kulud. Nimetatud kulud sisaldavad endas kahte
komponenti, s.o kulud, mida ei kapitaliseerita põhivarana (näiteks kuluinventar
jne) ja käibemaksukulu. Tulenevalt
“Riigi raamatupidamise üldeeskirja“ § 40 lg 1 nõuetest ei ole avaliku
sektori üksusel, sh Tallinna linnal erinevalt äriühingutest,
lubatud kapitaliseerida materiaalse ja immateriaalse põhivara maksumusse
käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive, mistõttu
arvestatakse perioodi kuludesse) investeerimisprojektidega seonduv käibemaks.
Nimetatud erisust tuleb arvesse võtta linna tulemit analüüsides.
Joonis 3. Linna kulude osakaal finantseerimisallikate ja liikide järgi
2008-2012
Analüüsides linna kulusid nende võimalike
katteallikate lõikes tuleb nentida järgmist. Linnakassa, s.o eeskätt
maksutuludest ja linna majandustegevusest ning muudest tuludest kogutavate
vahendite arvelt kavandatavad
tegevuskulud kasvavad perioodil 2009-2012 kokku
1 392 mln krooni ning nende osatähtsus kogukuludes suureneb 0,5
protsendipunkti võrra. Tegevuskulud riigi ja välisrahastuse arvelt (s.o v.a
sihtotstarbelised vahendid investeeringuteks) kasvavad perioodil 2009-2012
keskmiselt 8-11% aastas. Riigieelarveliste
toetuste arvelt kaetavate kulude osa kasvuks kavandatakse perioodil 2009-2012 kokku
393 mln krooni ning ka nende kulude osatähtsus linna kogukuludes suureneb
1,5% võrra.
Üha
suurema osa (14-16%) linna tegevuskuludest moodustavad
amortisatsioonikulud. Kuigi
tegemist on mitterahalise kuluga, mis üheselt ei kajasta linna põhivarade
füüsilist kulumit perioodis, on tegemist siiski indikatiivse näitajaga, mis
väljendab ulatust, milles linn peaks panustama oma vara renoveerimisse ja
parendamisse, et tagada vara korrashoid ja vara väärtuse säilimine. Kui
2005. aastal oli linna amortisatsioonikulu kokku 572 miljonit krooni,
siis 2008. aastaks on amortisatsioonikuluna kavandatud
1 257 miljonit krooni ning 2012. aastaks kasvavad
amortisatsioonikulud 1 345 miljoni kroonini. Kasv on tingitud ühelt
poolt 2005. aastal erandkorras Rahandusministeeriumi eestvedamisel
läbiviidud enne 1995. aastat soetatud materiaalsete põhivarade bilansilise
maksumuse ümberhindlusest nende varade õiglasele väärtusele, millega linna
põhivara bilansiline maksumus suurenes 2005. aasta lõpuks eelmise aastaga
võrreldes ligi kaks korda, kasvades ca 16 miljardi kroonini.
Jooksvalt on omavalitsusüksustel põhivara üleshindlusi vara õiglasele
väärtusele keelatud läbi viia. Teiseks amortisatsioonikulu suurendavaks
faktoriks on jätkuv investeerimistegevus ja mõõdukas kinnisvarahindade kasv.
Linna
tulem
Tulemi
aruanne ja prognoos käsitlevad eelarveaastaks kavandatavaid tulusid ja kulusid,
väljendades linna põhitegevuse resultatiivsust. Eelarveaasta tulem on linna
põhitegevuste tekkepõhine ülejääk või puudujääk. Tegevusülejääk tähendab seda,
et linna poolt aasta kestel “teenitav“ tulu ületab tegevuskulusid, kusjuures
tegevuspuudujääk näitab, et aasta jooksul kavandatavad kulud on suuremad kui
sama perioodi tegevustulud. Tegevustulem on üks peamisi tegureid, mis mõjutab
muutusi netovaras ja linna majanduslikus seisundis ühest arvestusperioodist
teise.
Joonis 4. Linna tulud ja kulud ning tulem (parem skaala, tuh kr)
Linna eelarveaasta tulem
on käesolevas eelarvestrateegias esitatud kahe väljundina:
· tulemina
enne amortisatsiooni, mis sisuliselt peegeldab linna põhitegevuste tulemusena
kavandatavate tulude ülejääki kuludest ning
· eelarveaasta
tulemina, kus on arvesse võetud ka amortisatsioonikulu.
Hoida tulem enne amortisatsiooni
positiivsena on olnud alates 2000. aastast üheks Tallinna linna peamiseks
eelarvepoliitiliseks eesmärgiks. Kui tulem enne amortisatsiooni on aastate
lõikes positiivne ja strateegiaga hõlmatud perioodil ka kasvutrendiga, tähendab
see, et linna põhitegevuste (jooksvate tegevuste) katteks jätkub linnal
piisavalt omavahendeid.
Perioodil
2009-2012 on kavandatud tulemi enne amortisatsiooni kasvuks kokku 885 mln
krooni. Samas tuleb siin rõhutada, et linna tulude koosseisu on tulevastel
perioodidel kavandatud olulisel määral vahendeid saadud toetuste arvelt, mille
sihtotstarve on peamiselt investeerimisprojektide teostamine, millega kaasneb
välisrahastuse vahenditega teostatavate projektide puhul ka linnapoolne
omafinantseerimise kohustus, mis omakorda vähendab põhitegevuste
finantseerimiseks kasutatavaid vahendeid.
Eelarveaasta
tulem võtab arvesse ka amortisatsioonikulusid. Kuna linna põhivara paratamatult
oma kasutusea jooksul kulub ehk tema väärtus langeb, on vajalik teostada
erinevaid remonte ja parendusi, ehk teha kulutusi olemasoleva infrastruktuuri
olemi korrashoiu ja funktsionaalsuse tagamiseks.
Nii
Tallinnale kui
ka teistele kohalikele omavalitsusüksustele on iseloomulik suur põhivara
osatähtsus ning sellest tulenevalt ka suur investeerimisvajadus. Arvestades
linnale kuuluva põhivara suurema osa vajalikkust linna funktsioonide
täitmiseks, ei ole võimalik olulisel määral vähendada linna põhivara olemit ega
kulutusi põhivara väärtuse säilitamiseks.
Negatiivne
eelarveaasta tulem näitab, et linnal on vaja täiendavaid vahendeid vara
väärtuse säilitamiseks. Seejuures halvendab olukorda veel seegi, et linna
arengu huvides tuleb tahes tahtmata käivitada ka uusi investeerimisprojekte,
mistõttu on nii Tallinn kui ka teised Eesti omavalitsusüksused sunnitud
olemasolevate varade korrashoiuks ja uute investeerimisprojektide elluviimiseks
paratamatult kaasama laenuvahendeid.
Kuigi
tulemiprognoosi kohaselt muutub alates 2010. aastast eelarveaasta tulem
positiivseks, tuleb arvestada asjaoluga, et see on suures osas tingitud alates
2009. aastast eelarve tulude poolel kavandatud olulisest välisrahastuse
mahu kasvust eeskätt Euroopa struktuurifondide avanemisega suurte infrastruktuuriobjektide
rekonstrueerimiseks.
2.2
Muutused bilansis
Muutused
bilansis kajastavad eelarvega kavandatavaid muutusi linna varades, kohustustes
ja netovaras, võimaldades anda hinnangut, kas linna finantspotentsiaal paraneb
või halveneb ning milline on linna säästude või laenude muutus eelarveaastal.
Tabel
4. Muutused bilansis 2007-2012 (tuh kr)
|
|
2007
|
2008
|
2009
|
2010
|
2011
|
2012
|
|
Põhivara
soetus ja renoveerimine
|
1 122 916
|
1 191 957
|
1 369 319
|
1 652 009
|
1 742 366
|
1 996 247
|
|
Amortisatsioon
|
-988 850
|
-1 257 392
|
-1 287 188
|
-1 309 252
|
-1 331 471
|
-1 344 635
|
|
Müüdava
vara jääkväärtus
|
-87 733
|
-119 443
|
-38 400
|
-29 100
|
-25 800
|
-396 500
|
|
Muutus
mittefinantsvarades kokku
|
46
333
|
-184
878
|
43
731
|
313
657
|
385
095
|
255
112
|
|
Aktsiakapitali
suurendamine
|
61 460
|
83 555
|
|
|
|
|
|
Uute
äriühingute moodustamine
|
|
4 000
|
|
|
|
|
|
Aktsiakapitali
vähendamine
|
-97 173
|
0
|
-138 000
|
-20 000
|
-67 000
|
0
|
|
Hoiuste
vähenemine/suurenemine
|
-133 128
|
-189 015
|
-125 023
|
29
|
-52 186
|
185 341
|
|
Muutus
finantsvarades kokku
|
-168
841
|
-101
459
|
-263
023
|
-19
971
|
-119
186
|
185
341
|
|
Laenude
võtmine
|
399 990
|
500 000
|
500 000
|
500 000
|
500 000
|
500 000
|
|
Laenude
tagasimaksed
|
-185 325
|
-213 694
|
-226 747
|
-249 812
|
-284 294
|
-318 777
|
|
Kapitaliliisingu
maksed
|
-61 716
|
-298
|
-1 200
|
-800
|
-500
|
-400
|
|
Muutus
laenukohustustes kokku
|
152
949
|
286
008
|
272
053
|
249
389
|
215
206
|
180
823
|
|
Muutus
nõuetes
|
-43 000
|
10 000
|
147 500
|
14 000
|
63 000
|
-4 000
|
|
Muutus
kohustustes
|
50 651
|
10 000
|
30 000
|
15 000
|
20 000
|
30 000
|
|
Muutus
netovaras
|
-369
108
|
-572
345
|
-235
845
|
63
297
|
160
704
|
225
630
|
|
Sissetulekud
|
6 906 215
|
7 717 633
|
8 324 808
|
9 067 285
|
9 726 881
|
10 623 655
|
|
Väljaminekud
|
6 906 215
|
7 717 633
|
8 324 808
|
9 067 285
|
9 726 881
|
10 623 655
|
Muutused
finants- ja mittefinantsvarades
Varad on materiaalsed ja immateriaalsed
objektid, mida linn omab või kontrollib (näiteks raha, nõuded ja materiaalne
põhivara) ja mida kasutatakse nende varade eluea jooksul eesmärgiga osutada
avalikke teenuseid.
Linna
varad jaotatakse lähtuvalt nende otstarbest finants- ja mittefinantsvaradeks:
· Mittefinantsvarad
(mida kasutakse avalike kaupade tootmiseks, teenuste osutamiseks ja muude
avalike hüvede andmiseks)
· Finantsvarad
(mis linna puhul on üldiselt teisejärguliselt seotud põhitegevuste eesmärkide saavutamisega)
Muutused
mittefinantsvarades
Mittefinantsvaraks
on põhiliselt kinnisvara, muu põhivara ja seadmed. Tallinna linna põhivaradest
moodustavad suurema osa hooned ja rajatised. Tallinna linna bilansis oli
31.12.2007 seisuga 815 tervikhoonet, 571 hoone osa (sh korterit), 15 spordirajatist.
Sõiduteid oli kokku 972 km, kõnniteid 870 km, lisaks 9 silda, 9 tunnelit
ja 22 viadukti jne.
Joonis 5. Tallinna linna põhivara struktuur 2008.
Üldiselt
võib avaliku sektori infrastruktuuri jaotada kaheks, s.o “majanduslikuks“ (nt
transport, veevarustus, jäätmekäitlus, elekter) ja “sotsiaalseks“ (koolid,
haiglad, raamatukogud, lasteaiad). Lisaks sellele, et infrastruktuur jaguneb “majanduslikuks“
ja “sotsiaalseks“, on sellel olemas nii “pehmem“ kui ka “kõvem“ pool, mis
toimivad üksnes koosmõjus. Siinkohal võiks näitena tuua, et kvaliteetset
haridust ei saaks tagada üksnes õpetajate ja nende palgaraha olemasolul, kui
puuduvad ruumid õppetöö toimumiseks, ei ole võimalik pakkuda kõrgkultuuri
kuuluvat teatrietendust, kui puudub kvaliteetne teatrihoone või osutada
kvaliteetset tervishoiuteenust ilma haiglateta. See tõendab jällegi, et
vahendite olemasolu ainuüksi tegevuskulude katteks (ehk siis pehmete tegevuste
finantseerimiseks) ei ole piisav, sest vajalik on omada ka piisavalt vahendeid
vara korrashoiuks ning teatud määral ka arenguks, seda eriti Eesti riigi ja
omavalitsuste tänases arengujärgus.
Omavalitsuste ülesanded on tunduvamalt
kapitalimahukamad kui keskvalitsuse funktsioonid, mida ilmestab ka riigieelarve
ja linnaeelarve kulutuste struktuuri erinevus. Nii linna elanikel kui ka linna
territooriumil tegutsevatel ettevõtetel on linnale suured ootused ja nõudmised,
seda nii pakutavate avalike teenuste kvaliteedi kui ka nende teenuste
osutamises vajaliku infrastruktuuri osas. Eeldatakse suuremahulisi kulutusi
teede remonti, soovitakse kaasaegseid lasteasutusi, spordirajatisi ja
ühistranspordisüsteemi, loodetakse toimivale sotsiaalhoolekandele ning
vajatakse kultuurilist mitmekesisust jpm.
Siinkohal
tuleb taas juhtida tähelepanu juba eelnevalt mainitud puudustele Eesti
omavalitsusüksuste rahastamisskeemides, mis on suuremalt jaolt muutumatuna
püsinud 1993. aastast, mil võeti vastu ka enamik omavalitsuste tegevust
reguleerivast seadusandlusest. Seniajani ei ole Eesti omavalitsusüksuste
tulubaasi kapitalikulude komponenti sisse arvestatud või on selle osatähtsus
olnud suhteliselt marginaalne. Vahendeid omavalitsusüksuste
investeerimistoetusteks on riigieelarvest küll läbi erinevate skeemide
jaotatud, kuid jaotuspõhimõtted on olnud üsna ebaselged ning eraldatavate
vahendite hulk ilmselgelt ebapiisav, mis on kaasa toonud omavalitsuste
omanduses oleva vara väärtuse langemise ja nii mõnelgi juhul ka vara
hävinemise.
Just
see on olnud põhjuseks, miks omavalitsusüksused on pidanud leidma
alternatiivseid rahastamise allikaid vajalike investeeringute teostamiseks,
seda nii läbi vara müügi, laenu võtmise, erapartnerite kaasamise kui ka
sihtasutuste asutamise. Nii on ka Tallinna linn riigi pealinnana linna arengu
tagamiseks pidanud oma investeerimisvajadust suuremas osas katma olemasoleva
põhivara müügist ja laenu kaasamisest saadud vahendite arvelt, mis aga pikemas
perspektiivis ei ole jätkusuutlik tegevus.
Joonis 6. Soetused ja mittefinantsvara vähenemine ning muutus
mittefinantsvarades (parem skaala, tuh kr)
Põhivaraga
seondub eelarveaasta jooksul hulgaliselt erinevaid muutusi. Põhivara
soetatakse, seda võõrandatakse, see kulub kasutamise käigus ehk tema väärtus
langeb ja seda parendatakse. Ei põhivara müük ega ka põhivara kulumi
mittetaastamine ei tähenda otseselt põhivara halba majandamist, kui taolised
otsused tehakse majanduslikest kaalutlustest lähtudes.
Tallinna linna 2008. aasta
eelarves kavandati linna mittefinantsvarade väärtuse vähenemine 184,9 miljoni
krooni võrra, mis kaudselt näitab ka linna ebapiisavat investeerimisvõimet. Nii
on ka reitinguagentuur Moody’s linna krediidireitingu uuendamisel
koostatud finantspositsiooni analüüsis toonud ühe negatiivse tegurina välja
linna väikese tegevustulemi, mille arvelt peaks linn suutma katta laenukohustusi
ning investeerimisvajadust.
Kuigi
alates 2009. aastast linna mittefinantsvarade koguväärtus vähesel määral
suureneb (vt tabel 4), tuleneb see eeskätt välisabivahendite kaasamise
arvelt tehtavatest investeeringutest. See aga ei kata linna vajadust teha
kulutusi juba olemasoleva infrastruktuuri korrashoiuks ja funktsionaalsuse
tagamiseks, mistõttu võib väita, et linna investeerimisvõime
on ka käesoleva strateegiaga hõlmatud perioodil jätkuvalt
ebapiisav.
Muutused
finantsvarades
Finantsvara
mõiste alla mahuvad põhiliselt raha ja osalused linna tütar- ja
sidusettevõtetes. Kuigi finantsvarad on linna puhul üldiselt teisejärguliselt
seotud põhitegevuste eesmärkide saavutamisega on nad siiski olulised. Esiteks
toimub läbi finantsvarade linnale kuuluvate äriühingute, mis samuti on
valdavalt asutatud linnakodanikele avalike teenuste osutamiseks, juhtimine
finantsaspektist lähtudes. Arvestades
hetkel valitsevat suhteliselt ebastabiilset välist majanduskeskkonda, ei ole
vähetähtis ka eesmärk kindlustada linna kõikide tegevuste stabiilne ja
tõrgeteta rahastamine, mille tagamiseks on Tallinna viimaste aastate eelarvetes
kavandatud eelarveaastaks piisav reserv linna rahalistest vahenditest.
Siinkohal peab märkima, et Eesti omavalitsusüksuste tavapraktikas suunatakse
reeglina kõik eelneva perioodi jäägid järgmise eelarveaasta kulutuste
katteks, mis aga Tallinna seisukohast ei oleks mõistlik ega võimalik.
Üldjuhtumil kavandatakse linnaeelarves reservi suuruseks summa, mis tagab
keskmiselt 14 päeva linna kulutuste rahastamise vajaduse.
Olenemata
linna väikesest
tegevustulemist on linn kaks viimast eelarveaastat lõpetanud tugeva
kassajäägiga (2006. aasta lõpus ulatus jääk ligi 875 miljoni
kroonini, 2008. aasta oodatav jääk 409 mln krooni). Nii nagu
2008. aastal, nii kavandatakse ka 2009. aastal kasutusele võtta
eelnevatel perioodidel kogutud vahendeid summas 125 mln krooni. 2010. aastal
hoiuseid ei vähendata ja aastal 2012 kavandatakse hoiuste suurenemist
summas 185 mln krooni.
Joonis 7. Finantsvarade muutused ja muutus finantsvarades kokku (tuh kr)
Muutused
laenukohustustes
Nii
nagu eelnevalt käsitletud on linna
tulubaas ebapiisav omavalitsuslike funktsioonide täitmiseks ning sellest
tulenevalt on linnal ka liiga väike tegevustulem, mille arvelt katta ka
kulutusi olemasoleva infrastruktuuri korrashoiu ja funktsionaalsuse tagamiseks,
mistõttu on ka lähiaastatel möödapääsmatu vajadus kaasata võõrvahendeid.
Strateegiaga
hõlmatud perioodil kavandab linn kaasata igal aastal täiendavalt 500 mln
krooni laenuvahendeid. Samas väheneb olemasolevate laenukohustuste
tagasimaksetest tulenevalt linna aastane laenukohustuste muutus (s.o aastane
netolaen). Kui 2008. aastal on uute ja tagastatavate laenude suhe 286 mln
krooni, siis aastaks 2012 väheneb see 181 mln kroonini.
Tallinna
linn on nii linna eelarveid kui ka eelarvestrateegiat koostades tulude
prognoosimisel lähtunud konservatiivsemast majandusprognoosist, kui seda on
olnud Rahandusministeeriumi prognoosid. 2008. aasta mais Statistikaameti
avaldatud esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt 2008. aasta
esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes vaid 0,4%, mis on viimase
kaheksa aasta madalaim näitaja. Samas kui analüütikud ootasid esimese kvartali
majanduskasvu vahemikus 2,5 kuni 2,8%.
Olukorda,
kus majanduskasv pidurdub ja inflatsioon püsib samal ajal kõrge, nimetatakse
majanduses stagflatsiooniks. Tuleb nentida, et omapoolse panuse stagflatsiooni
on tänavu andnud ka keskvalitsuse otsustused tõsta korraga mitmeid kaudseid
makse, mille mõju inflatsioonile on pikem kui aasta. Nimetatud otsustused on
avaldanud otsest mõju ka linna kuludele. Nii kütuse aktsiisi tõstmine kui ka
elektri aktsiisi kehtestamine on koosmõjus kütusehindade tõusuga oluliselt
kasvatanud pea kõikide linna tegevusvaldkondade kulusid. Linnal puudub vajalik
paindlikkus nii tulude kui ka kulude poolel, kuna kulusid tuleb teha linnale
seadusega pandud ülesannete täitmiseks ja linlastele kvaliteetsete avalike
teenuste pakkumiseks, kuid linna tulubaas on aastaid olnud ebapiisav ning
sõltuvuses keskvalitsuse otsustustest.
Strateegiaga
hõlmatud perioodil saab üha olulisemaks linna suutlikkus kaasata välisrahastust
linna arengueesmärkide täitmiseks oluliste infrastruktuuriobjektide
investeeringuteks. Selleks on aga kriitiline tagada linna vahendid nende
projektide omafinantseeringuks.
Arvestades
eeltoodut võib linna eelolevate aastate eelarveid koostades osutuda vajalikuks
kaasata ka mõningal määral rohkem võõrvahendeid kui käesolevas strateegias on
kavandatud.
Siin
kohal tasub ka märkimist, et reitinguagentuur Moody’s hindas linna laenukoormust
2007. aasta seisuga pigem mõõdukaks.
Siinkohal tuleb rõhutada, et reitinguagentuur võttis oma metoodika kohaselt
linna laenukoormuse hindamisel arvesse ka avaliku ja erasektori
partnerlusprojektide raames tehtavad kapitalikulutused. Lisaks märkis agentuur
positiivsena ära linna laenuportfelli hea struktuuri ning asjaolu, et poolel
linna laenuportfellist on intressirisk maandatud.
Joonis 8. Muutus laenukohustustes 2007-2012 (tuh kr)
Muutused
nõuetes ja kohustustes
Tekkepõhises
arvestuses kajastatakse tulud ja kulud sellel hetkel, kui majanduslik väärtus
tekib, muutub, vahetub või kaob, olenemata sellest, kas väljamakseid
teostatakse või raha laekus. Analüüsides eelmiste perioodide nõuete ja
kohustuste muutusi, saab kindlalt väita, et linna tulude ja kulutuste mahu
kasvades suurenevad ka linna nõuded ja kohustused. Nõuete muutuses toovad
perioodilisi kõikumisi kaasa kavandatavad AS-i Tallinna Soojus
aktsiakapitali vähendamise otsused aastatel 2009-2011.
Joonis 9. Muutused nõuetes ja kohustustes 2007-2012 (tuh kr)
Muutused
netovaras
Netovara
koguneb kumulatiivselt eelarveaastate tulemite baasil. Muutused netovaras on
otseselt seotud eelarveaasta tulemiga, mis on linna põhitegevuste tekkepõhine
ülejääk või puudujääk.
Tegevusülejääk
tekib juhtumil, kui tulud ületavad eelarveaasta kulusid. See tähendab linna :
· suurenenud
finantspotentsiaali;
· võimet
vähendada linna laenukoormust (ja seeläbi ka intressikulusid), investeerida
linna infrastruktuuri arendamisse, panustada enam teenuste osutamisse ja
toetustesse;
· võimet
mõjutada põlvkondade vahelist õiglust, st hetke maksumaksjad kustutavad
eelnevat defitsiiti või maksavad tulevaste kulutuste eest ette.
Tegevusdefitsiit
tekib, kui eelarveaasta kulud ületavad tulusid. Jätkuv tegevusdefitsiit ei ole
jätkusuutlik, kuna see:
· vähendab
linna finantspotentsiaali;
· vähendab
linna suutlikkust vähendada laenukoormust (ja seeläbi ka intressikulusid),
investeerida linna tegevusteks vajalikesse infrastruktuuri objektidesse,
osutada teenuseid ja maksta toetusi;
· mõjutab
põlvkondade vahelist õiglust, st teenuste kulud ja toetused ning muud avalikud
hüved, mida saavad nautida hetke maksumaksjad, makstakse tegelikult kinni
tulevaste maksumaksjate põlvkonna poolt.
Joonis 10. Muutus netovaras 2007-2012 (tuh kr)
Kuna
viimastel aastatel on linna netovara vähenenud, on ka linna
finantspotentsiaal teatud määral vähenenud. Arvestades asjaolu, et netovara
maht 2008. aasta alguses oli suurusjärgus 14,8 miljardit krooni, on
linnal jätkuvalt olemas piisav potentsiaal oma tegevuste elluviimiseks ka
tulevastel perioodidel. Kuna jätkuv tegevusdefitsiit ei ole jätkusuutlik, on
vajalik rakendada võimalusel täiendavaid meetmeid netovara edasise kahanemise
vältimiseks. Vaadates tulemiprognoosi, on alates 2010. aastast kavandatud
linna tegevusülejääk, mille tulemusena suureneb ka linna netovara.
3. Ülevaade
linna tulubaasist
Tabel
5. Eelarve tulud 2007-2012 (tuh kr)
|
Tulu
ja sissetuleku liik
|
2007
täitmine
|
2008
eelarve
|
2009
prognoos
|
2010
prognoos
|
2011
prognoos
|
2012
prognoos
|
|
Maksutulud
kokku
|
3
958 005
|
4
555 420
|
5 014 300
|
5 473 200
|
5 967 000
|
6 518 200
|
|
Riiklikud
maksud
|
3
818 094
|
4
406 420
|
4 864 900
|
5 323 200
|
5 814 300
|
6 364 000
|
|
sh
üksikisiku tulumaks
|
3 688 445
|
4 086 420
|
4 542 900
|
5 000 200
|
5 490 300
|
6 039 000
|
|
maamaks
|
129 649
|
320 000
|
322 000
|
323 000
|
324 000
|
325 000
|
|
Kohalikud
maksud
|
139
911
|
149
000
|
149 400
|
150 000
|
152 700
|
154 200
|
|
sh
reklaamimaks
|
36 691
|
34 500
|
34 600
|
34 700
|
37 000
|
38 000
|
|
tänavate sulgemise maks
|
18 514
|
18 000
|
18 000
|
18 200
|
18 300
|
18 500
|
|
parkimistasu
|
84 706
|
96 500
|
96 800
|
97 100
|
97 400
|
97 700
|
|
Lõivud
|
11
560
|
12
705
|
12 800
|
12 900
|
13 000
|
13 100
|
|
sh
riigilõiv
|
11 560
|
12 705
|
12 800
|
12 900
|
13 000
|
13 100
|
|
Kaupade
ja teenuste müük
|
766
228
|
809
511
|
860 750
|
