Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna avalike teenuste edasiarendamist tagava infotehnoloogilise keskkonna arengukava 2008-2013
Tallinna Linnavolikogu 29.05.2008 otsus number 89
Redaktsiooni kehtivus:01.01.2011 - ...

 Redaktsioonid

REDAKTSIOON:

Tvk o 09.09.2010 nr 193, jõustumine 01.01.2011,
lugeda euro kasutusele võtmisel õigusaktis märgitud kroonid eurodeks ümberarvestamise kursi alusel;
Tvk o 05.03.2009 nr 36

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

29. mai 2008 nr 89

 

 

 

Tallinna avalike teenuste edasiarendamist tagava infotehnoloogilise keskkonna arengukava 2008-2013

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lg 4 p 2, Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määruse nr 5 “Tallinna arengudokumentide menetlemise kord“ § 17 lg 4 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2006 korraldusega nr 667 “Eesti infoühiskonna arengukava 2013“, Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004 määrusega nr 23 “Strateegia “Tallinn 2025“ kinnitamine“, Tallinna Linnavolikogu 21. juuni 2007 otsusega nr 172 “Tallinna avalike teenuste edasiarendamist tagava infotehnoloogilise keskkonna arengukava 2008-2013 algatamine ja lähteülesande kehtestamine“ ja Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 53 kinnitatud “Tallinna arengukava 2006–2021“,

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

1. Võtta vastu Tallinna avalike teenuste edasiarendamist tagava infotehnoloogilise keskkonna arengukava 2008-2013 (lisa).

2. Tallinna linna järgnevate aastate eelarvestrateegiate ja eelarvete koostamisel arvestada Tallinna avalike teenuste edasiarendamist tagava infotehnoloogilise keskkonna arengukavaga 2008-2013 vastavalt linna eelarve võimalustele.

3. Tallinna Linnavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna Linnakantseleile.

4. Tallinna Linnakantseleil avalikustada otsus Tallinna veebilehel ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid

5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2008
otsuse nr 89
LISA

 

Tallinna avalike teenuste edasiarendamist tagava infotehnoloogilise keskkonna arengukava 2008–2013

 

 

 

Sisukord

1. Lühikokkuvõte.. 2

2. Sissejuhatus. 2

3. E-teenuste arendamise põhimõtted.. 3

3.1 Eesmärgid ja määratlused.. 3

3.1.1 Avalike teenuste eesmärgid ja e-teenuste määratlus. 3

3.1.2 E-teenuste arengukava eesmärgid ja sihtrühm.. 4

3.2 E-teenuste õigusruum... 4

3.2.1 Avaliku inforuumi turvanõuded. 4

3.2.2 Omandatavate õiguste ulatus ja otstarbekus. 5

3.3 Arengukava alused.. 6

3.3.1 Euroopa Liidu algatused. 6

3.3.2 Eesti infoühiskonna arengukava 2013. 6

3.3.3 Tallinna strateegia ja arengukava. 7

4. Teenuste analüüs. 8

4.1 Hetkeolukord e- teenuste valdkonnas. 8

4.2 E-teenuste loomise edulood.. 9

4.3 E-teenuste loomise vajaduse hindamine ja analüüs. 9

4.3.1 E-teenuste tasemed. 9

4.3.2 E-teenuste kättesaadavus ja laiendatavus. 10

4.3.3 E-teenuste prioriteedid. 12

4.3.4 E-teenuste kanalid. 12

4.4 E-teenuste loomise põhimõtted ja eesmärgid.. 14

4.4.1 E-teenuste loomise strateegia. 14

4.4.2 Esimese suuna tegevusplaan. 15

4.4.3 Teise suuna tegevusplaan: uute e-teenuste väljaarendamine. 15

4.5 E-teenuste arendamise organisatsiooniline mudel. 15

4.5.1 Tellija roll e-teenuste arendamisel 17

4.5.2 IT teenistuse roll 17

4.6 Teavitamine ja teadlikkus. 18

4.7 E-teenuste tarbimise mahu hinnangud.. 18

5. E-teenuste infotehnoloogilise keskkonna arendamine.. 19

5.1 Nõuded.. 19

5.1.1 Veebide koosvõime. 19

5.1.2 Infosüsteemide koosvõime. 20

5.1.3 Kättesaadavuse tagamise põhimõtted. 20

5.1.3.1 WiFi kättesaadavus. 21

5.1.3.2 Avalike arvutite kättesaadavus ning vähekindlustatud elanike ligipääs neile. 21

5.1.3.3 Koolituste kättesaadavus ja läbiviimine. 22

5.1.3.4 E-teenuste kättesaadavus. 22

5.1.3.5 Sihtgruppide kaasamine ja e-teenuste personaliseerimine. 22

5.1.3.6 Infrastruktuur. 23

5.1.4 Integratsioon. 24

5.1.5 Linna infosüsteemide ristkasutus. 27

5.1.6 Koostöö ja integratsioon riigiga. 28

5.2 Vahendid.. 29

5.3 Arengu tagamine. 29

5.4 Tegevuskava ja soovitused.. 29

5.4.1 Eelarvestamine. 37

6. Arengukava koostamisest.. 38

6.1 Lühendid ja mõisted.. 38

6.2 Arengukava koostamisel kasutatud dokumendid.. 40


1. Lühikokkuvõte

Tallinna avalike teenuste edasiarendamist tagava infotehnoloogilise keskkonna arengukava (edaspidi arengukava) analüüsib juba realiseeritud elektroonilisi avalikke teenuseid ja neid toetavaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) lahendusi ning täpsustab kavasid linna IKT sektori ja eriti e-teenuste arendamiseks.

Arengukava seab peaeesmärgiks laia kasutajaskonnaga, tihti kasutatavate teenuste plaanipärase arendamise e-teenuste kanalites kasutatavateks ning eelduste loomise e-teenuste kasutajaskonna suurendamiseks arvutit vähe või üldse mitte kasutavate inimeste kaasamise teel. E-teenuste arenduse järjekorra määratlemisel arvestatakse teenuse osutamise töömahukust ning e-teenuste majandusliku efektiivsuse näitajaid. Linnal tuleb võimaldada kõikide ühiskonnagruppide ligipääs ja kaasatus nii IKT vahenditele kui ka loodud ja loodavatele avalikele e-teenustele.

Arengukavas nähakse ette e-teenuste taseme jälgimine vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud skaalale, et olla kursis e-teenuste taseme hetkeolukorraga ja teha valikuid uute e-teenuste arendamiseks.

Organisatsioonisiseselt tuleb tagada linna kõikide asutuste koostöö ja IKT-alane koosvõime nii olemasolevate kui ka loodavate, avalikke teenuseid toetavate lahenduste vallas.

Eesmärkide täitmiseks tuleb regulaarselt ja süsteemselt hinnata loodavate e-teenuste aluseks olevat riigi ja linna infosüsteemide valmisolekut ja linna asutuste põhitegevusprotsesse ning vastavaid avalikke teenuseid.

Arengukava visioon on teha 2012. aastaks kõrgel interaktiivsel tasemel kättesaadavaks 80% nendest linnakodanikule suunatud teenustest, mida on võimalik osutada elektrooniliste kanalite kaudu.

2. Sissejuhatus

E-teenused on kasvava ühiskondliku tähtsusega ja senistes rahvusvahelistes võrdlustes on Eesti olnud e-teenuste valdkonnas heal positsioonil.

Arengukava eesmärk on määratleda Tallinna linna infotehnoloogilised põhimõtted ja eesmärgid, et tagada toetus linna pakutavate e-teenuste arendamisele.

Arengukava aluseks on ühelt poolt Tallinna linna arengustrateegia ja arengukava, teiselt poolt parimad infotehnoloogilised ja e-teenuste arendamise praktikad ja standardid. Arengukava on kooskõlas Vabariigi Valitsuse kehtestatud Eesti infoühiskonna arengukavaga ning järgib Euroopa Liidu algatust i2010 ja asjaomast valdkonda korraldavate linna ja riigi dokumentide põhimõtteid. Arengukava koostamise õiguslik alus on Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

Arengukava esimene peatükk on lühikokkuvõte töös kajastatud põhimõtetest ning teine peatükk on sissejuhatus.

Arengukava kolmandas peatükis on esitatud e-teenuste arendamise üldised põhimõtted ja e-teenuste arenguga seotud taustinformatsioon.

Neljandas peatükis keskendutakse e-teenuste hetkeolukorra analüüsile ning käsitletakse e-teenuste arendamist ja selle organisatsioonilist mudelit.

Viiendas peatükis käsitletakse e-teenuste osutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna arendamist, sealhulgas infrastruktuuri, integratsiooni ja organisatsioonilise mudeliga seotud teemasid.

Arengukava aitab tagada linna teenuste edasiarendamist tagava infotehnoloogilise keskkonna tervikliku arenemise.

3. E-teenuste arendamise põhimõtted

3.1 Eesmärgid ja määratlused

3.1.1 Avalike teenuste eesmärgid ja e-teenuste määratlus

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on osutada avalikke teenuseid. Avalikud teenused tulenevad riigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidest. Uued avalikud teenused kehtestatakse kohaliku omavalitsuse prioriteetidest lähtuvalt, mis omakorda tulenevad kinnitatud strateegiatest ja arengukavadest.

Avalikke teenuseid peab osutama teenuse tarbijale kõige soodsamal viisil ning protsess peab olema läbipaistev ja tarbijale arusaadav.

Kohalik omavalitsus ei ole ainult teenuseosutaja, vaid ka kohaliku elu küsimuste üle otsustaja, eri eluvaldkondade korraldaja ning elukeskkonna kujundaja. Kohaliku omavalitsuse elanikel on õigus osaleda omavalitsuse teostamisel nii esindus- ja võimuorganite valimiste kui ka rahvaküsitluste või –algatuste kaudu.

E-teenused on osa nüüdisaegsest e-valitsemise mudelist, kus IKTd kasutatakse avalikus halduses seotuna töökorralduslike muudatuste ja uute oskustega, et täiustada avalikke teenuseid ja demokraatlikke protsesse ning tugevdada toetust riigi ja omavalitsuste poliitikale. E-teenused on jaotuskanal, kus teenust, selle osa või infot selle kohta pakutakse elektrooniliste vahenditega, mis mitmekesistab juurdepääsu avalikele teenustele.

Joonis 1 illustreerib seoseid teenuste, teenuste kanalite ja registrite vahel.

 

Joonis 1. E-teenuste, protsesside ja süsteemide seosed

 

Hästi korraldatud e-teenused võimaldavad täita avalikule haldusele esitatavaid ootusi, mille järgi isikuid tuleb suhtes avaliku võimuga võimalikult vähe koormata ja võimaldada neil kiirelt ning mugavalt oma õigusi kasutada või kohustusi täita [45]. Elektroonilised vahendid aitavad luua isikute kaasamise võimalusi igapäevaelu korraldavatesse tegevustesse.

Kohaliku omavalitsuse pakutavad e-teenused on infoühiskonnale ja e-riigi kontseptsioonile iseloomulik avalike teenuste jaotuskanal.

3.1.2 E-teenuste arengukava eesmärgid ja sihtrühm

Tallinna avalike teenuste edasiarendamist tagavas infotehnoloogilise keskkonna arengukavas 2008–2013 analüüsitakse praegusi linnas realiseeritud e-teenuseid, püstitakse arenguvisioon ja kirjeldatakse sellest tulenevaid tegevusi nii linna IKT sektoris kui ka avaliku e-teenusruumi osas.

E-valitsemise osana on e-teenuste eesmärk pakkuda Tallinna linnas informatsiooni ja teenuseid nii kodanikele, ettevõtjatele kui ka ametnikele ning kaasata neid efektiivselt kohaliku omavalitsuse elu korraldamisse.

E-teenuste üldisemad eesmärgid tulenevad muuhulgas riigi infoühiskonna poliitikadokumendist “Eesti infoühiskonna arengukava 2013“, mille järgi ei tohiks infoühiskonna arendamine suurendada ebavõrdsust ega luua uusi lõhesid, vaid peaks vähendama olemasolevat ebavõrdsust. Avaliku sektori osas peetakse oluliseks efektiivsust, läbipaistvust ja kodanikule suunatust.

Paljude klassikaliste inimeselt inimesele osutatavate avalike teenuste asemel ei saa võtta kasutusele lihtsalt elektroonilist teenuse osutamise vormi, vaid e-teenus täiendab olemasolevat või loob täiesti uue teenuse. E-teenused ei ole mõeldud olemasolevaid teenuseid asendama, vaid neid täiendama.

Eesmärk on tagada avalike teenuste, sh e-teenuste süsteemne areng linna tegevuste, kodanike ja erasektori kaasamise ja riigiga tehtava koostöö kaudu.

3.2 E-teenuste õigusruum

E-teenuste õigusruum põhineb avalikku haldust reguleerivatel seadustel ning see ei ole eraldiseisev avalikke teenuseid reguleerivatest õigusaktidest. E-teenuste puhul tuleb arvestada nende iseloomust tulenevate lisanõuetega.

Kohustusliku iseloomuga õiguslikud allikad:

1.    põhiseaduse § 154;

2.    kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;

3.    haldusmenetluse seadus;

4.    avaliku teabe seadus;

5.    teised seadused mis panevad kohalikele omavalitsustele kohustuse avalike teenuste osutamiseks;

6.    kohaliku omavalitsuse õigusaktid.

E-teenuste spetsiifilised õigusallikad:

1.    isikuandmete kaitse seadus, mille eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja –vabadusi kooskõlas avalike huvidega;

2.    digitaalallkirja seadus, mis sätestab digitaalallkirja kasutamiseks vajalikud tingimused ning digitaalallkirjaga seotud teenuste osutamise järelevalve korra;

3.    infoühiskonna teenuse seadus;

4.    elektroonilise side seadus.

Soovituslikud IKT ja e-teenuste alased allikad:

1.    standardid – kuigi standardi järgimine on mõningal puhul kehtestatud õigusaktiga, on standardite järgimine infosüsteemides enamasti vabatahtlik. Standardite eiramine võib vähendada infosüsteemide koostöövõimet ning tekitada vajaduse lisakulutuste või –investeeringute järele;

2.    väljakujunenud praktikad.

3.2.1 Avaliku inforuumi turvanõuded

Infoturve tagatakse eri meetmetega. Avaliku inforuumi turvalisuse tagamisel tuleb arvestada järgmiste tegevussuundadega:

1.    inimeste teadlikkuse suurendamine;

2.    parimate teadaolevate tehnoloogiliste vahendite kasutus;

3.    teenuste käideldavuse (sh maksimaalse kasutusmugavuse) tagamine.

Tegevussuund: teadlikkuse suurendamine infoühiskonnast.

Tulemus: Eesti elanike teadlikkus Interneti vahendusel osutatavatest teenustest ning infoühiskonna võimalustest ja ohtudest on kasvanud.

·      Eesti elanikud on teadlikud sellest, milliseid andmeid nende kohta kogutakse ja töödeldakse.

·      Inimesed usaldavad elektroonseid suhtluskanaleid avaliku sektoriga suhtlemisel.

·      Inimeste infoturbeteadlikkus on kasvanud ning infoturbemeetmeid kasutatakse üha enam nii kodumajapidamistes kui ka ettevõtluses.

·      Inimesed on teadlikud intellektuaalse omandi kaitse põhimõtetest ja järgivad neid.

·      Elanike paremaks teavitamiseks avaliku sektori e-teenustest on koostatud kommunikatsioonistrateegia, mille alusel korraldatakse valdkondlikke teavituskampaaniad, tehakse telesaateid jne.

Tegevussuund: parimate teadaolevate tehnoloogiliste vahendite kasutamine.

Tulemus: e-teenuste tehnoloogiline kaitstus on tasemel, mis tagab e-teenuste kaitse enamiku teadaolevate riskide vastu:

·      Tallinna linnal on olemas e-teenuste riskianalüüs, millest nähtuvad e-teenuste aluseks olevate olemasolevate süsteemide riskid ning mis annab soovitused nende süsteemide optimaalse kaitstustaseme saavutamiseks;

·      süsteemide kaitseks rakendatav tehnoloogia tagab piisava kaitse enamiku riskide realiseerumisel;

·      eelistatud isikutuvastusvahendina on kasutusel ID-kaart ja Mobiil-ID.

Tegevussuund: e-teenuste käideldavuse (sh maksimaalse kasutusmugavuse) tagamine.

Tulemus: e-teenused on kasutatavad ilma täienduskoolituseta. Teenuse kasutamise hõlbustamiseks:

·      ei küsita teenuse kasutajalt andmeid, mida teenuse osutaja võib saada muudest allikatest või mis tal juba olemas on;

·      kasutatakse maksimaalselt eeltäidetud blankette, et lihtsustada teenuse kasutust.

3.2.2 Omandatavate õiguste ulatus ja otstarbekus

Infosüsteemi õiguste omandamise otstarbekuse kaalumisel ei tule lähtuda ainult konkreetse intellektuaalse omandi hankimise hinnast ja funktsionaalsusest, vaid tuleb arvestada ka hangitud lahenduse omamise kogukulu. Otstarbekuse kaalumisel tuleb silmas pidada ka õiguste ulatust – kas ei ole hangitud liiga palju õigusi ja kas väiksema ulatusega õigused ei oleks teatavas olukorras kasulikumad. Eriti tuleb seda kaaluda infosüsteemide arendamisel, kus tellijale jäävad tavaliselt kõik kaubanduslikud intellektuaalomandi õigused.

Tuleb kaaluda, kas linn kavatseb hangitud lahendust edasi turustada, teha selle kõigile tasuta kättesaadavaks või soovib õiguste omandamisega takistada süsteemi loojal juba tellitud tööd teist korda müümast. Viimase aspekti puhul tuleb silmas pidada, et tihti on konkreetne lahendus sedavõrd tellijaspetsiifiline, et teistkordne müük ei ole võimalik turu puudumise tõttu.

Süsteemide õiguste hankimise puhul tuleb kaaluda ka hangitava süsteemi edasist haldamist: kas oma organisatsioonis on piisavalt spetsialiste, et tagada süsteemi töö vajalikul tasemel, või tuleks süsteemi haldus tellida mõnelt teenusfirmalt.

Senise praktika alusel on infosüsteeme soetatud nii Tallinna enda haldusalasse kui ka ostetud sisse täisteenusena.

Süsteemide ostu korral on seadmed, nende rakendustarkvara kasutamise õigused ning süsteemi kasutamise käigus toodetud intellektuaalne omand (andmed) süsteemi soetaja omand.

Infosüsteemi täisteenusena sisse ostmise korral on teenuseosutaja kohustatud tagama süsteemi funktsionaalsuse ja teenuse kvaliteedi oma vahenditega. Tallinna linn kui süsteemi teenuse tarbija ei omanda materiaalseid vahendeid (seadmeid) ega tarkvaralitsentse. Täisteenuse sisseostmise korral on oluline, et teenuse kasutamise käigus tekkiva intellektuaalse omandi (andmed) kaubanduslikud õigused kuuluksid teenuse kasutajale. Selline õiguste määratlemine on oluline, et vältida volitamatut kaubanduslikku tegevust nende andmetega.

Olukorras, kus võib ratsionaalselt eeldada, et loodava süsteemi kasutusaja jooksul eeldab süsteemi haldamine ja arendamine ressursse, mida Tallinna linnal ei ole võimalik hankida oluliste lisakuludeta, tasub kaaluda lahenduse sisseostmist täisteenusena.

3.3 Arengukava alused

Allpool käsitleme arengukava aluseks olevaid peamisi algatusi ja dokumente.

3.3.1 Euroopa Liidu algatused

Varasematest algatustest lähtub programm E-Tallinn Euroopa Liidu eEurope tegevuskavast, mille eesmärk on muuta Euroopa maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks, teadmistepõhiseks majanduspiirkonnaks.

Arengukava väljatöötamise ajaks on sellest programmist sisuliselt täidetud Interneti kättesaadavusega seotud tehnoloogilised ülesanded. Inimestesse ja oskustesse investeerimise eesmärkide osas on tegevuskava algusega võrreldes toimunud suur areng paremuse poole. Arengukava tugineb eEurope kavast kõige enam 7. eesmärgile, mida on võimalik ellu viia tänu tehnoloogilise valmisoleku ja inimeste oskuste paranemisele.

Uus on Euroopa Ühenduste Komisjoni algatus i2010. Selle eesmärk on tagada kooskõla ühenduse infoühiskonna poliitika ja meediapoliitika vahel ning see püüab suurendada IKT panust liikmesriikide majanduse toimimisse ja uuendatud Lissaboni strateegiasse.

I2010 algatuse olulisimad meetmed on:

1.    ühine inforuum;

2.    uuendus ning teadus- ja arendustegevus IKT valdkonnas;

3.    kaasatus, paremad avalikud teenused ja elukvaliteet.

Algatuse kaasatusega seotud meetmetest ja nendega seotud tegevuste kohta on vastu võetud 2006. aasta Riia kohtumise ministrite deklaratsioon [5], mis seab konkreetsed eesmärgid:

1.    eakate vajadustega arvestamine;

2.    regionaalse digitaalse lõhe vähendamine;

3.    puuetega inimeste juurdepääsu võimaldamine;

4.    digitaalse kirjaoskuse suurendamine;

5.    kultuurilise mitmekesisuse edendamine kaasamise kaudu;

6.    kaasaarvava e-riigi edendamine.

Eri gruppide, sh nii puuetega inimeste kui ka eakatega arvestamist e-teenuste arendamisel kaasatuse seisukohast käsitleb põhjalikumalt arengukava osa 4.3.2.

Euroopa Liidu e-kaasamise aruanne [6] toob Eesti kohta välja, et siin on enam tähelepanu pööratud töötutele ja noortele, kuid vähem vanematele inimestele. Aruanne rõhutab vajadust üle 60-aastastele suunatud arvuti- ja Interneti-õppe järele, et tagada eakate kaasatus e-ühiskonda.

I2010 rakendamise edukuse kohta liikmesriikides ja ühenduses tervikuna tellib Euroopa Ühenduse Komisjon regulaarselt eesmärkide täitmist võrdlevaid uuringuid [43]. 2007. aasta aruande tulemused on Eestile üldiselt positiivsed, kuid mitmes alavaldkonnas on Eestil veel arenguruumi:

1.    ehitusloa taotlemise e-teenusena kättesaadavuse tase on aruande järgi kõigest 50% (mõõdetud 27 riigi keskmine samuti 50%);

2.    sünni- ja abielutunnistuse hankimise e-teenusena kättesaadavuse tase 50% (riikide keskmine üle 60%).

3.3.2 Eesti infoühiskonna arengukava 2013

Infoühiskonna arendamist suunavaks alusdokumendiks Eestis on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud “Eesti infoühiskonna arengukava 2013“ [19]. Tegemist on valdkondliku arengukavaga, mis sätestab infoühiskonna arendamise üldise raamistiku, seab eesmärgid ning määratleb neist tulenevad tegevusvaldkonnad IKT laialdaseks kasutamiseks teadmistepõhise majanduse ning ühiskonna arendamisel Eestis aastail 2007-2013.

“Eesti infoühiskonna arengukava 2013“ seab avaliku sektori eesmärgiks elektroonilise, teenusepõhise ja kasutaja vajadustest lähtuva asjaajamise. Avalik, era- ja kolmas sektor peavad saama tegutseda ühises elektroonilises, turvalises teenusruumis, kuhu on tagatud kõikide ühiskonnagruppide, sh erivajadustega inimeste ligipääs.

Lisaks tehnoloogilisele keskkonnale tuleb tagada infoühiskonnas toimetulemiseks vajalike teadmiste ja oskuste jõudmine kõikide inimesteni.

Et laiendada riigi otsustusprotsessides osalemise võimalusi, peavad omavalitsused looma Interneti-põhised keskkonnad isikute ja huvigruppide kaasamiseks. Omavalitsuste e-teenuste osutamine on korraldatud viisil, mis tagab ladusa koostöö riigiasutustega ning väldib dubleerivate lahenduste väljatöötamise vajadust eri omavalitsustes.

Kodanikele on nende eri rollidest lähtuvalt loodud ühe akna põhimõttel ühine turvaline teenusruum, mis võimaldab neil kasutada avalikke teenuseid ning suhelda ühes keskkonnas nii riigi, ettevõtete kui ka teiste kodanikega.

Avaliku sektori infosüsteem on avatud standarditega seotud tervikuks, mis toimib kasutaja vajadustest, mitte ametkondlikust jaotusest lähtuvalt.

Arengukava järgi on avaliku ja erasektori elektroonilises keskkonnas põhiline isikutuvastuse vahend ID-kaart.

Riigikontroll toob nii oma 2006. [44] kui ka 2007. [45] aasta aruandes välja, et riik peaks lisaks omavalitsustele kohustuste panemisele tagama neile ülesannete ühtlaseks ja kvaliteetseks täitmiseks vajalikud infosüsteemid ning et seni pole riik omavalitsuste kaasamisele piisavalt tähelepanu pööranud. Olulise puudusena toob Riigikontroll välja riigi valdkonna kavandamise ja koordineerimise eest vastutava ametkonna puudumise.

Paljud riiklikud algatused arvestavad eelkõige neid välja töötava ministeeriumi vajadusega, mille tõttu ei vasta nad kohaliku omavalitsuse tasandil täielikult vajadustele või võtab nende rakendamine aega või eeldab arendustöid.

Nii riik kui ka kohalikud omavalitsused on Riigikontrolli hinnangul teinud infoühiskonna arengukava seisukohalt pingutusi, kuid on kaugel seatud eesmärkide täitmisest. Seetõttu on oluline Tallinna kui suurima omavalitsuse algatus riigi arengukavas toodud tegevuste planeerimisel ja eesmärkide realiseerimisel. Arengukava osas tuleb linnal aktiivselt osaleda nii lahenduste väljatöötamises kui ka nende realiseerimiseks vajalike vahendite taotlemises.

Eesti infoühiskonna arengukava eesmärkide saavutamine eeldab kokkuvõttes hetkeseisust oluliselt suuremat riigi konkreetset tuge avalikule sektorile, sh omavalitsustele seatud eesmärkide täitmiseks.

3.3.3 Tallinna strateegia ja arengukava

“Strateegia “Tallinn 2025““ [33] on strateegiline pikaajalise perspektiiviga kontseptuaalne alusdokument, mis määrab Tallinna edasise arengu ja arendamise. Strateegia määratleb, millised on Tallinna üldised taotlused ja arengusuunad ning milliseid põhivalikuid saab ja tuleb nende saavutamiseks teha.

“Strateegia “Tallinn 2025““ kohaselt peetakse muuhulgas oluliseks linna avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist, Interneti-põhiste e-teenuste osakaalu olulist laiendamist ja andmete ristkasutamise võimaldamist, et tagada linnajuhtimise- ja rahanduse strateegia elluviimine.

“Strateegia “Tallinn 2025““ käsitleb infotehnoloogia arengut kui vahendit Tallinna muutmiseks kõige kiiremini arenevaks elukeskkonnaks Läänemere piirkonnas. Senised prioriteetsed projektid on olnud Tallinna finantsjuhtimissüsteemi, kinnisvara- ja geoinfosüsteemi ning linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi loomine ja rakendamine.

Juhtimise infosüsteemide pikaajaline eesmärk on parandada linna avalike teenuste kättesaadavust, sh standardida avalikud teenused ning töötada välja ja rakendada e-teenused. Eesmärkide täitmiseks ette nähtud tegevuste sooritamiseks tuleb tagada IKT infrastruktuur, mis võimaldab pakkuda linna avalikke teenuseid elektroonilistes jaotuskanalites, luues lisavõimalusi digitaalallkirja, ID-kaardi ja Mobiil-ID kasutamiseks ning 360° teeninduskontseptsiooni rakendamine.

“Tallinna arengukava 2006-2021“ [34] põhineb “Strateegial “Tallinn 2025““. Arengukava eesmärk on pakkuda linna kui terviku arengu seisukohalt parim lähiaastate tegevuslahend, et saavutada soovitud tulevikuseisund olemasolevate ressursside piires.

“Tallinna arengukava 2006–2021“ kohaselt peetakse selle arengukava kontekstis muuhulgas oluliseks alljärgnevat:

1.    kasutada linna eelarve kulude kavandamisel ressursse säästlikult ja otstarbekohaselt, et parandada avalike teenuste kuluefektiivsust ning tagada ressursside optimaalne kasutamine püstitatud eesmärkide täitmisel, reaalsete ja mõõdetavate tulemuste saavutamiseks;

2.    luua nüüdisaegne õpikeskkond, kus pööratakse tähelepanu õpilaste ja õpetajate IKT-pädevuste arendamisele;

3.    arendada välja ja võtta kasutusele Tallinna Linnavolikogu asutatud elektroonilised registrid ja täiustada nende järgi e-teenuseid;

4.    seada Internet sisse raamatukogudes ja minna üle arvutipõhisele laenutusele;

5.    luua avalikud Interneti-punktid.

4. Teenuste analüüs

4.1 Hetkeolukord e- teenuste valdkonnas

Eesti elanikud on e-teenuste tarbimises Euroopas üle keskmise intensiivsed kasutajad. Ajalooliselt on üheks arengumootoriks olnud Interneti-panganduse levik ja inimeste harjumus veebi kaudu ajalehti ja ajakirju lugeda. Juba aastaid on eelistatud paberdeklaratsiooni esitamise asemel deklareerida tulud Interneti teel, 2006. aastal ületas Interneti teel esitatud deklaratsioonide osakaal 80% piiri. 27% protsenti elanikest on hankinud informatsiooni valitsusasutuste veebilehtedelt ja 29% suhelnud valitsusasutusega [46]. Seega on Eesti elanikel kujunenud välja harjumus ja vajadus ka Interneti kaudu avaliku sektori teenuseid kasutada.

Tallinna linn on alustanud teenuste andmebaasi loomist, mis kirjeldab linna osutatavad teenused ja nende osutamise vormid. Loodud on uus kodulehekülg Internetis, mis pakub infot senisest kasutaja- ja teenusekesksemalt.

Kodulehel olev virtuaalne teenindusbüroo võimaldab ligipääsu blankettidele, linna õigusaktidele ja dokumentidele, esitada elektroonselt teabenõudeid ning tellida asukohapõhiseid teateid.

Linna asutustes on juurutatud dokumendihaldussüsteem, arendatakse infosüsteeme ja registreid.

Tallinn kasutab avalike teenuste osutamisel aktiivselt mitmeid riigi registreid (rahvastikuregister, ehitusregister jt), olles samal ajal nende andmeandjaks.

Populaarsed teenused on m-parkimine, mis võimaldab parkimise eest maksta mobiiltelefoni teel, ja ID-pilet, mis võimaldab ühistranspordi eest tasuda mh Internetis ja tõendada sõiduõigust ID-kaardiga.

2008. aasta algusest on riigiportaali X-tee rakendusena kättesaadavad järgmised rahvastikuregistri põhised teenused:

1.    elukohateate esitamine;

2.    ruumi omaniku avaldus elukoha aadressi muutmiseks;

3.    sünni registreerimine;

4.    lapse nime sobivuse päringu esitamine;

5.    arhiividokumentide päringu esitamine (avalduse täitmise kujul);

6.    sugulussuhete päring, kui isikul on vaja identifitseerida oma vanemad;

7.    lapse sünnipäevatoetus.

Tallinna Transpordiamet väljastab koostöös AS-ga ÜHISTEENUSED e-teenusena soodustingimustel parkimislubasid Tallinna elanikele. Kavas on hakata väljastama kuukaarte, viivistasuotsuste ja leppetrahvide tasumine ning vaideid esitada.

Kavas on laiendada ID-kaardi ja Mobiil-ID võimalusi muudele teenustele (loomaaed, teatrid jne) juurdepääsuks Tallinnas.

Lisaks eelnimetatule on linnal mitmeid teisi infoteenuseid ja eriregistreid.

4.2 E-teenuste loomise edulood

Tallinnas on kasutusele võetud mitmed e-teenused, mis ühest küljest kinnitavad linna võimekust e-teenuseid osutada, teisest küljest näitavad ka kasutajate valmisolekut neid tarbida.

ID-pilet on edukas näide sellest, kuidas linna juhtkonna ja transpordiameti poolt algatatud idee on koostöös erasektoriga saanud lahenduse, mis tänu oma edukusele on levinud ka teistesse omavalitsustesse ja tegevusvaldkondadesse. Samal platvormil saab jätkata uute piletite jt teenuste eest tasumise lahenduste väljatöötamist.

Ühekordne lapse sünnitoetus on edukas näide selle kohta, kuidas linna teenust osutatakse riigiportaali kaudu. Lapse emal on soovi korral võimalik esitada eeltäidetud sünnitoetuse taotlemise avaldus eesti.ee portaali kaudu.

Kaardirakendus on populaarne Tallinna veebilehel olev infoteenus. Lisaks andmekihtidele, mis kajastavad eri valdkondi (nt kultuur, majutus, haridus, operatiivinfo), on võimalik kasutada planeerimisteenust ning otsida kaardilt infot aadressi, ühissõidukipeatuse jms järgi.

4.3 E-teenuste loomise vajaduse hindamine ja analüüs

E-teenuste loomine ei ole omavalitsusele eraldi eesmärk, vaid peab lähtuma linna sisulistest kohustustest. Seetõttu peab e-teenuste analüüs tuginema linna osutatavate teenuste analüüsile.

Arengukavas esitatakse e-teenuste kättesaadavuse analüüs kasutajatele, e-teenuste jaotus infokanalites seni, võimalikud arengustsenaariumid ja prioriteedid, millele tuleb e-teenuste arendamisel esmajärjekorras tähelepanu pöörata, ning linna e-teenuste kirjeldamise tasemed.

E-teenuste osutamiseks on teenuseosutaja poolel vaja kolme põhikomponenti: informatsiooni, tehnoloogiat ja protsesse. Avalikus halduses on kõige kriitilisem komponent protsess, mis määrab teenuse sisu ja olemuse. Trendid näitavad selgelt, et tehnoloogia muutub odavamaks ning informatsiooni kogumine ja talletamine lihtsamaks, kuid protsesside juhtimine omavalitsuses, mis on nimetatud komponentidest kõige enam seotud inimestega, muutub kallimaks ja keerulisemaks. Teenuste arengu tagamiseks tuleb hinnata töökorralduse ja –protsesside vastavust linna elanike ja ettevõtete vajadustele ning kriitiliselt analüüsida protsesside optimaalsust ja efektiivsust. Sel viisil tulenevad e-teenused protsesside enda arengust.

Oluline on lähtuda linna kui terviku huvidest, arvestades linna valdkondlikke eesmärke. Seetõttu ei tooda arengukavas välja ka e-teenuste prioriteetset valdkonda.

Kuna e-teenused on suunatud konkreetsetele tarbijatele, tuleb teenuste e-teenusteks arendamisel lähtuda eelkõige tarbijate ootustest ja vajadustest ning pöörata tähelepanu ka nende kasutajate kaasamisele, kes pole veel e-teenuste kasutajad.

E-teenuste loomisel ja arendamisel tuleb soodustada ja edendada koostööd linna ja uuringuid ja analüüse tegevate institutsioonide, sh ülikoolide vahel.

E-teenuste uuenduslike lahenduste leidmiseks tuleb paremini kasutada Tallinna olemasolevaid ettevõtlus-, idee- ja teisi konkursse ja võistlusi.

4.3.1 E-teenuste tasemed

E-teenuste arendamise tasakaalustamiseks on vaja e-teenuseid hinnata. Selle eesmärk on kirjeldada ja hinnata erinevate teenuste elektroonilises kanalis kättesaadavuse taset lõppkasutajale ning neid selle alusel võrrelda.

Hindamiseks kasutatakse järgmist e-teenuste keerukuse hindamise skaalat ([43] alusel):

Tase

Nimetus

Tähendus

0

Puuduv e olematu

Info teenuse kohta ei ole elektrooniliselt kättesaadav

1

Informatsioon

Info teenuse kohta on elektroonilises kanalis kättesaadav

2

Ühesuunaline suhtlus

Teenuse osutamiseks vajalik blankett või vorm on elektroonilises kanalis kättesaadav

3

Kahesuunaline suhtlus

Teenuse osutaja võtab vastu elektrooniliselt täidetud ametlikke blankette

4

Transaktsioon

Teenuse osutamiseks vajalikud vormid on võimalik täita elektroonilises vormis, vormid on eeltäidetud teenuse osutajal olemasoleva infoga. Tasuliste teenuste korral on võimalik samas nende eest tasuda.

5

Integreeritud ja proaktiivne

Teenust saab teenuse kanali kaudu kõikide etappide ulatuses menetleda, menetlusinfo on kättesaadav ka teenuse tarbijale. Kogu vajalik ja seonduv info on ristkasutuses olevatest andmebaasidest integreeritud.

Teenused, mis on kättesaadaval tasemel 0 kuni 3, ei ole täielikud e-teenused, kuna nende puhul toimub osa protsessist väljaspool elektroonilist kanalit.

Teenuste e-teenuse tase areneb lihtsamalt tasemelt keerulisemate tasemete suunas, vt. Joonis 2.

Joonis 2. Teenuste e-tasemed

Kui tasemel 3 võetakse üldiselt lihtsalt vorm vastu ja viiakse see protsessi menetlussüsteemi, siis tasemel 4 näeb teenuse kasutaja juba olemasolevaid andmeid menetlussüsteemist ning saab selle alusel esitada vajalikku infot. Tase 5 lisab teenuse kasutaja võimaluse jälgida kogu menetlust sama lehekülje kaudu ning saada personaliseeritud ja proaktiivset teavet.

Kui teenused, mida osutatakse e-teenuste keerukuse skaala tasemel 0-3, ei nõua tavaliselt olulisi muudatusi teenuse osutamise protsessis, siis skaala tasemetel 4 ja 5 olevate e-teenuste puhul on vaja e-teenus tihedalt siduda põhitegevusprotsessiga, kus teenuse tarbija suhtleb tihti juba otse protsessi- või menetlussüsteemiga.

Tallinna linn on teinud blanketid veebilehel failidena kättesaadavaks ning e-posti teel võetakse vastu digiallkirjastatud dokumente, mis lubab teenuseid hinnata tasemel 3 olevaks.

Põhimõte: asuda kõiki osutatavaid teenuseid hindama e-teenuste keerukuse skaalal ja siduda see info teenuste andmebaasiga.

E-teenuste kvaliteedi puhul tuleb eristada teenuse kvaliteedinõudeid ja tehnilisi e-teenuste kvaliteedinäitajaid (käideldavus, terviklikkus jt). Kuna e-teenus on avaliku sektori teenus, siis laienevad sellele teenusestandardite ja kvaliteedijuhtimise põhimõtted analoogselt kõikide teiste teenustega. E-teenusele esitatavad sisulised ja teenuse kvaliteedi nõuded tuleb omavalituse poolt kehtestada analoogselt kõikide teenustega.

Põhimõte: teenusestandardite väljatöötamine e-teenustele.

4.3.2 E-teenuste kättesaadavus ja laiendatavus 

E-teenuste kasutamise eeldus on nende tehnoloogiline ligipääsetavus. Kättesaadavust mõõdetakse uuringutega, mida linn regulaarselt tellib. Oluliseks e-teenuste tarbimise kanaliks on Interneti ühendusega arvuti.

Interneti levik ja kasutatavus

2007. aasta alguse seisuga oli Interneti kasutajaid Eestis 61%, kodune Interneti ühendus oli 46% leibkondadest, kellest omakorda neljal viiendikul oli püsiühendus. Tallinna vastavad näitajad olid tarbimise osas 75%, Interneti ühendust kodus omas 67%. 80% Interneti kasutajatest on Tallinnas juhtmega püsiühendusega, 10% WiFi juhtmeta ühendusega [23], vt. Joonis 3. Interneti kasutamine Tallinnas ja Eestis

 

Joonis 3. Interneti kasutamine Tallinnas ja Eestis

 

Enamik elanikest (89%) on Interneti-ühenduse kiirusega rahul ja valdav (85%) on piiramatu kasutusajaga ühendus. Olukorras, kus rohkem kui 2/3-l Tallinna elanikest on kodus Interneti püsiühendus ja keskmine Interneti kasutamise aeg kodus on poolteist tundi, ei ole Interneti kättesaadavus enamikule elanikest enam probleemiks. Tegeleda tuleb nende sihtrühmadega, kelle puhul on Interneti kasutatavus mitmesugustel põhjustel keskmisest oluliselt madalam. Interneti kättesaadavuse osas on arvuti või Interneti-ühenduse puudumine suurimad põhjused, miks Internetti ei kasutata, lisaks neile ka huvi, oskuse ja vajaduse puudumine [41].

Laialdane koduste arvutite ja Interneti-ühenduse olemasolu on tekitanud olukorra, kus Eestis on avalike Interneti-punktide kasutamine langenud 2004. aasta 6%lt 2005. ja 2006. aastaks 2%ni. [46]

Põhimõte: avalike Interneti-punktide ja infokioskite loomisel tuleb lähtuda selgest sihtgrupile suunatusest – turist, eakas, puudega inimene jt.

Uuringud toovad välja, et kõige rohkem ootavad linnalt e-teenuseid need, kes juba täna on intensiivsed Interneti, sh avaliku sektori e-teenuste kasutajad. Nende ootus on selgelt suunatud transaktsioonilistele ja integreeritud e-teenustele, mitte pelgalt blankettide vahetamisele. Kasutajagrupid, kellel puuduvad Internetis huvid või kelle huvid on seotud pigem ajaviitelise küljega, ei ole omavalitsuse ja riigi e-teenustest huvitatud. Sellest tingituna tuleb linnal tegeleda paralleelselt nii uute kõrge keerukustasemega (4–5) e-teenuste väljatöötamisega kui ka praegu e-teenuseid mittekasutavate inimeste suunamisega linna e-keskkonna võimaluste juurde [39]

Vanuseliselt kaldub Interneti kättesaadavus oluliselt noorema vanusegrupi kasuks: 14-34-aastastest on kodune Interneti-ühendus koguni 87%l, seevastu üle 50-aastastel 46%l [39]. Vanemaealiste vähesemal Interneti ja sellest tulenevalt ka e-teenuste kasutamisel ei ole ühtset selget põhjust. Eri uuringud on põhjusena esitanud keelebarjääri, harjumuse kasutada traditsioonilisi kanaleid ja vajaduse puudumise (viimast põhjust kinnitas 70% üle 60-aastastest tallinlastest). Valdav on seisukoht, et põhjus, miks Internetti ei kasutata toiminguteks avaliku sektoriga, on pigem psühholoogilist kui tehnoloogilist laadi [39].

Põhimõte: suunata eakatele mõeldud koolitusi nii, et need ei õpetaks mitte ainult arvutit, vaid ka e-teenuseid ja e-riiki üldiselt kasutama.

Põhimõte: iga elaniku kodu läheduses peab olema võimalus kasutada arvutit ja Internetti, vajaduse korral toetava ja juhendava inimese abi kasutamise võimalusega. Eelistatud on luua selline võimalus ja täiustada olemasolevaid võimalusi linna asutustes (raamatukogud, päeva- ja noorsookeskused jt).

Kui analüüsida arvutikasutamist leibkonna tüübi järgi, tuleb välja, et olulist mõju avaldab pere suurus: suur laste arv (enam kui 4) peres tähendab väiksemat arvutikasutust. Seetõttu võib väita, et nooremate elanike ligipääs Internetile pole probleem, välja arvatud suurperede lastele [39].

Puuetega inimeste ligipääs e-teenustele on väga oluline digitaalse lõhe kahandamisel ja vältimisel ning üldise sotsiaalse sidususe suurendamisel. Puuetega inimeste sihtuuringu [42] alusel on pooled puudega inimestest arvutit ja Internetti kasutanud ja sama suur hulk hindab ka enda oskusi positiivselt. Pooltel vastanutest on oma koduarvuti ja 41%l Interneti-ühendus. Seega on eeldused e-teenuste kasutamiseks juba praegu olemas. Puuetega inimeste vajadused ei ole homogeensed, st eri puuded tingivad ka erinevad vajadused, kuid puuetega inimeste suuremaks kaasamiseks vajalikud põhieeldused on samad.

Põhimõte: linna, tema asutuste ja lepinguliste teenusepakkujate Interneti leheküljed peavad toetama n-ö lihtsat vaatamisrežiimi, kus puudub üleliigne tekst ja pildiline osa.

Põhimõte: avalike Interneti-punktide loomisel ja arendamisel tuleb arvestada ka puuetega inimeste ja eakate vajadusi (ligipääs ratastooliga, erivahendite olemasolu vähemalt osades punktides).

Digitaalset lõhet vähendav huvigruppide kaasamine ei pea toimuma mitte ainult lõpliku teenuse osutamise kaudu, vaid ka e-teenuste väljatöötamise, sh nii nende prioriteetsuse, vormi jms üle otsustamise käigus.

Põhimõte: sihtgruppidele suunatud e-teenuseid tuleb arendada koostöös sotsiaalsete gruppide esindusorganisatsioonidega.

Tehnoloogilist kättesaadavust käsitleb tehnilisest aspektist peatükk 3.1.3.

4.3.3 E-teenuste prioriteedid

Tallinna linna arengu ja tegevuste prioriteedid on määratletud linna arengustrateegias, arengukavades ja eelarves.

Uuringud näitavad, et linna elanikel on üldiselt hea ligipääs Internetile, kuid e-teenuseid on valmis kasutama vaid osa potentsiaalsetest klientidest. Seetõttu tuleb paralleelselt tegeleda kolme valdkonnaga:

1.    e-teenuste vajaduste väljaselgitamine;

2.    e-teenuste väljatöötamine;

3.    e-teenuste populariseerimine; linnaelanike mitmekülgne kaasamine, sh teavitamine, suunamine ja vajaduse korral koolitamine e-teenuste kasutajaks.

Kuna e-teenused ei asenda olemasolevaid teenuseid, siis ei ole linna eesmärk e-teenusteks arendada kõiki teenuseid, vaid eeskätt suure kasutajaskonnaga ja tihti kasutatavaid teenuseid. Selliste teenuste tuvastamise üheks võimaluseks on kasutada laiendatud teenuste andmebaasi, mis peab sisaldama otsustamiseks vajalikku informatsiooni. Arengukava perspektiivi silmas pidades tuleb prioriteetsust regulaarselt hinnata, kuna tarbijate vajadused muutuvad aja jooksul.

Põhimõte: e-teenuste valdkondlikud prioriteedid peavad tulenema valdkondlikest põhitegevusega seotud prioriteetsetest eesmärkidest.

Tallinna linn on olnud e-teenuste juurutamisel Eestis teedrajavas rollis, seda positsiooni tuleb hoida. Erinevate süsteemide ühendamine ja riigi tasemel eksisteeriva infrastruktuuri perspektiivis veelgi laialdasem kasutamine muudab üha olulisemaks igal tasemel toimiva koostöö riigi ja teiste omavalitsustega.

Prioriteetide realiseerimist tagav organisatsiooniline mudel on toodud peatükis 4.5

Arengukava tegevuskava on toodud peatükis 5.3.

4.3.4 E-teenuste kanalid

E-teenuste osutamise kanal ehk infokanal on teenuste osutamise tugisüsteem. Klassikaliste infokanalite – silmast silma kohtumise ja postside – kõrvale on tekkinud uued, elektroonilised kanalid, mis omakorda on teinud võimalikuks nendes teenuste osutamise.

E- teenuste kanalid on järgmised:

1.    personaalarvutid;

2.    digitaalne televisioon;

3.    lauatelefon;

4.    mobiilsed seadmed;

5.    infokioskid.

Kuigi ajalooliselt on tegemist erinevate kanalitega, võib täheldada selget tehnoloogilist suundumust nimetatud kanalite sisu ja kasutamise üha sarnasemaks muutumise poole: mobiilsed seadmed lähenevad üha enam personaalarvutitele ja nende kahe grupi vahel on juba praegu lahendused, mis funktsioneerivad nii personaalarvuti kui ka mobiiltelefonina. Osa personaalarvutitest on muutunud mobiilseks, valikut personaalarvuti võimalustest suudavad pakkuda kodused meediakeskused, autode navigatsioonisüsteemid jpt. Internetti nähakse üha enam läbiva platvormina kõikides kanalites.

Ühele rakendusele spetsialiseerunud infokioski tüüpi lahenduste asemel on Eestis levinud avalikud Interneti-punktid (AIP), kus saab kasutada kõiki Internetis pakutavaid teenuseid.

Erineva arengutee tõttu pole Eestis kasutust leidnud maailmas laialdaselt levinud telefonipõhised teenused ja lauatelefoni tähtsus pigem kahaneb. Lauatelefone eelistavad mobiiltelefonidele vaid pensionärid – kuid ka nende eelistused on muutumas [47].

Praegu on e-teenuste osutamise peamine infokanal Internet, millele pääseb ligi veebilehitsejaga personaalarvutist. Arvestades mobiilsete seadmete kiiret arengut ja nende osakaalu kasvu veebilehtede vaatamisel, tuleb tagada ka nende seadmete kasutajatele ligipääs Interneti-põhistele lehekülgedele.

Infokanalite seast on eelistatud Interneti-ühendusega arvuti, kuna selles on kõige hõlpsam edastada ka keerukat informatsiooni ja võimaldada parim funktsionaalsus ning saada kohest tagasisidet. Interneti kaudu on võimalik teenust osutada kõikidel keerukuse tasemetel, alates lihtsast infoedastamisest kuni teenuse täies ulatuses menetlemiseni.

Põhimõte: e-teenuste osutamise põhikanalina kasutada Internetti, kuid teha võimalikuks linna kodulehekülje esitamine ka kompaktses formaadis (kasutatav mobiilse seadmega).

Erinevalt teistest tehnoloogiavaldkondadest on digitaalne televisioon (DTV ehk DigiTV) Eestis alles uus teenus, mille kasutajaskond alles kujuneb. Riiklikul tasemel on Eesti võtnud endale kohustuse minna täielikult üle digitaalsele edastusele 2012. aastaks, see tähendab analoogülekande kadumist arengukava perioodi lõpuks ja asendumist digitaalsete tehnoloogiatega.

DTV puhul on oluline eristada kaabelvõrkude ja satelliidi kaudu edastatavaid ja maapealse leviga DTV teenuseid. Kuna satelliidi ja maapealse leviga DTV puhul ei ole võimalik sama kanali kaudu tagasisidet anda, saab selles kanalis kasutada ainult ühesuunalisi (info)teenuseid. Tagasisidet võimaldavate interaktiivsete lahenduste puhul (nt IPTV) on Eesti kontekstis oluline, et suurimad DTV pakkujad (Elion, Starman) pakuvad seda teenust koos kiire Interneti-ühendusega, mis on DTV kasutamise eeldus. Seega võib eeldada, et DTV kasutajal on olemas arvuti, mistõttu ei ole ratsionaalne esmajärjekorras asendada või laialdaselt dubleerida Internetis pakutavaid teenuseid DTV teenustega, vaid pakkuda DTV kaudu pigem infot.

Põhimõte: pakkuda digitaaltelevisiooni kaudu aktuaalset ja ülevaatlikku infot.

Digitaaltelevisiooni senist kiiret levikut ja suurt arengupotentsiaali arvestades tuleb linnal tulevikus valmis olla võimalike interaktiivsete teenuste pakkumiseks.

Oluline on leida usaldusväärne isikutuvastuse lahendus, mille puudumine teeb keeruliseks isikupõhiste teenuste osutamise nii DTV kui ka telefoni kaudu ja muudab keeruliseks Tallinna linnal nendes kanalites siduvaid tehinguid teha.

Mobiiltelefoni kaudu osutatavate teenuste puhul ei ole rõhk mitte niivõrd teenuse osutamisel selles kanalis, vaid teenusega seotud infol, teenuse saamiseks vajalikul registreerimisel ja teenuse eest tasumisel. Mobiiltelefoni e-teenuste puhul tuleb arvestada selles kanalis pakutava teenuse piiratud võimalikku keerukust, mis vähendab selle kanali perspektiivikust suure hulga keerukate avaliku sektori teenuste jaoks. Mobiilteenuste lahenduste väljatöötamisel peab linn olema valmis teenusepakkujate ja arendajate uuenduslikeks ideedeks.

Mobiil-ID võimaldab isiku tuvastamist ja digitaalse allkirja andmist mobiili kaudu ilma ID-kaardi kasutamise vajaduseta.

ID-pilet töötati välja kui ühistranspordi eest tasumise vahend, kuid tänu mugavusele, universaalsusele ja paljudes kanalites kasutatavusele on ID-kaardil põhinevast ID-piletist kujunenud lahendus, mis võimaldab eri teenuste eest tasu koguda, soodustusi anda, teenuse kasutamise õigust tuvastada jpm. Tasub kaaluda ID-pileti kasutusala laiendamist viisil, mis võimaldaks kasutada teiste riikide ID-kaarte Tallinna ID-pileti infrastruktuuris.

Põhimõte: kasutada ID-pileti ja Mobiil-ID lahendust tasu jt maksete kogumiseks ja teenuse kasutamise õiguse tuvastamiseks.

4.4 E-teenuste loomise põhimõtted ja eesmärgid

4.4.1 E-teenuste loomise strateegia

E-teenuste loomise strateegia tuleneb linna üldistest eesmärkidest, kohustustest ja strateegiatest. Eesmärkide ja ülesannete täitmiseks on suunatud põhitegevusprotsessid, mille üheks väljundiks on teenused. Teenustega seotud protsessid nõuavad informatsiooni ja protsesse ning infot haldavaid süsteeme.

Linna eesmärkide realiseerimine e-teenustena toimub järgnevate sammudena (vt Joonis 4):

1.    arendamisel lähtutakse linna eesmärkidest;

2.    eesmärkidest tulenevad linna põhitegevusprotsessid;

3.    protsesside toimimiseks vajatakse ja luuakse infot;

4.    infot haldavad süsteemid.

Joonis 4. Linna eesmärkide realiseerimine e-teenustena

E-teenuste arendamine ei ole üldisest linna teenuste arendamisest eraldi seisev tegevus, vaid osa teenuste loomulikust edenemisest. Eri valdkondade arengukavad viiakse ellu tegevuskavade alusel, mille koostavad ametid ja linnaosade valitsused.

Tulenevalt linnavõimu ja juhtimise ülesehitusest on Tallinna linnal kaks olulist e-teenuste loomise ja arendamise suunda:

1.    linna olemasolevate teenuste e-teenusena osutamise taseme tõstmine (vt 4.3.1);

2.    uute e-teenuste loomine.

Organisatsiooniliselt on esimese lähenemise puhul tegemist olemasoleva asjaajamise elektroonilistes kanalites kättesaadavuse parandamisega, mis lähtub eelkõige teenuste andmebaasis olevatest teenustest.

Täiesti uute e-teenuste loomine on välja toodud eraldi tegevussuunana. Uute ja uuenduslike lahenduste puhul tuleb ühendada asutuste olemasolevad teenused, neid kombineerida või selline asutusteülene e-teenus alles luua, sest soovitud tulemuseni jõudmiseks ei piisa olemasoleva teenuse e-teenusena osutamise taseme tõstmisest.

4.4.2 Esimese suuna tegevusplaan

E-teenuste süsteemse arendamise eeldused:

1.    linnal on ühtses vormis kirjeldatuna olemas osutatavate teenuste täielik ülevaade (teenuste andmebaas);

2.    kõikide teenuste osas on hinnatud, millisel tasemel e-teenuse mõistes seda praegu osutatakse;

3.    seatud on sihttasemed, millisel tasemel linn plaanib e- teenust osutada;

4.    kui e-teenuse praegune tase erineb sihttasemest, on olemas tegevuskava e-teenuse taseme tõstmiseks;

5.    teenuste nimekirja, e-teenuse taset ja eesmärki peab hindama süstemaatiliselt ja regulaarselt.

Esimese suuna tegevusplaani pikaajaline eesmärk on tagada kõikide teenuste ühtlane ja pidev areng.

Teenuste hindamiseks seotakse teenuste andmebaasis teenusega järgmine info:

1.    kasutatavuse statistika;

2.    teenuse sisu ja kvaliteeti kirjeldav info (sh teenusestandard – kliendi vaade, teenuse protseduur – teenuse osutaja vaade);

3.    teenusega seotud e-teenuse praegune ja sihttase;

4.    info sihtrühmade kohta (keel, vanusegrupp, puudega inimesed jt);

5.    kasutajate ootused ja vajadused (sh uuringute ja tagasiside vormide alusel).

Selliste põhimõtete alusel välja töötatav täpsem jaotus peab võimaldama süsteemselt välja selgitada prioriteetsed teenused ja võtta need aluseks e-teenuste arendamisel.

4.4.3 Teise suuna tegevusplaan: uute e-teenuste väljaarendamine

Teise suuna tegevusplaani pikaajaline eesmärk on tagada e-teenuste loomine ka olukorras, kus olemasolevate teenuste e-teenuse taseme tõstmisest ei piisa tarbijate vajaduste rahuldamiseks linnale olulistes valdkondades.

Uue avaliku teenuse loomise algatus võib tekkida mitmel põhjusel. Teenuse loomisel tuleb otsustada, kas arendada teenus kohe e-teenusena välja või mitte. Peamine lähteallikas on linna juhtkond, aga ka linna asutused, kes saavad e-teenuste arendamise organisatsioonile välja pakkuda ettepanekuid, mille realiseerimine võimaldaks kiirendada linnale olulistes valdkondades püstitatud eesmärkidele lahenduste leidmist uute teenuste, eriti aga e-teenuste kaudu. Uue e-teenuse loomise algatus võib tulla ka erasektorist või riigist, kust need samamoodi peavad jõudma linna e-teenuste arendamise organisatsioonini.

4.5 E-teenuste arendamise organisatsiooniline mudel

E-teenuste väljatöötamise organisatsiooniline ja metoodiline mudel peab tuginema praegusele linna ametiasutuste struktuurile ja tagama, et vajalikud ja elujõulised e-teenused jõuaksid arendusse ega takerduks formaalsete takistuste või osaliste vähese motiveerituse taha.

E-teenuste loomisel tuleb rakendada mudelit, kus teenuse võib algatada mitmel viisil, pärssimata algatust sellega, et algatajal puudub selleks formaalne võimalus. Igal teenusel, sh ka e-teenusel peab olema omanik, kes vastutab teenuse ja selle arengu eest.

E-teenuste arendusprojektid on analoogsed IT arendusprojektidega, kuna neil on olemas projekti tunnused: eelarve, ajaline piirang, kindel eesmärk ja ulatus. E-teenuste väljaarendamisel peavad asjaosalised tegema tõhusat koostööd. Olulisemad osalised on järgmised.

Algataja – e-teenuse võib algatada ükskõik milline linna ametiasutus; linna tegevusvaldkondade ülesed e-teenused algatab üldjuhul linnakantselei; linna ametiasutused algatavad oma tegevusvaldkonda kuuluvaid e-teenuseid.

Tellija – e-teenuse tellib ametiasutus, mille vastutusalasse arendatav e-teenus kuulub, või linnakantselei, kui on tegemist mitut linna tegevusvaldkonda hõlmava projektiga; tellija on ühtlasi teenuse omanik; mõningatel juhtudel võib tellijaks olla näiteks linnakantselei, juhul kui tegemist on ametiasutuste ülese e-teenusega; tellija ei pea langema kokku teenuse algatajaga.

Tarnija – e-teenuse tarnib arendusprojekti tehnilise osa täideviija, kelleks on üldjuhul väline teenusepakkuja; kuna e-teenuste arendamisel on enamasti tegemist tehnoloogilise projektiga, siis osaleb hanke korraldamisel ja välise teenusepakkujaga lepingu sõlmimisel infotehnoloogia teenistus.

Arenguteenistus – arenguteenistuse ülesanne on e-teenuste arengu strateegiline ja metoodiline juhtimine.

E-teenuste juhtgrupp – e-teenuste juhtgrupp on struktuuriväline komisjoni vormis töötav organ, mille eesmärk on edendada e-teenuste arengut Tallinna linnas ning jälgida e-teenuste arendamise tegevuskava ja sellega seotud eelarve täitmist. E-teenuste juhtgruppi kuuluvad järgmised osalised:

1.    ametiasutuste esindajad – osalevad e-teenuse sisulise tellijana ja ärinõuete esindajana;

2.    arenguteenistus – osaleb e-teenuste algatuste heakskiitmisel; realiseerimisel osaleb projekti edenemise ja linna strateegilisele suunale vastavuse järelevalvajana;

3.    IT teenistus – osaleb infotehnoloogilise järelevalve ja standardimise osas; toetab ametiasutust kui tellijat projektijuhtimise ja tarnijaga suhtlemise valdkonnas.

Linna IT nõukogu – IT nõukogu pädevuses on e-teenuste juhtgrupilt heakskiidu saanud algatuste kinnitamine.

Muud osalised – e-teenuse arendusse võib vajaduse korral kaasata teenuse saajaid sihtgrupi uuringu eesmärgil või e-teenuse kohta tagasiside saamiseks; kõik ametiasutused, mis puutuvad oma tegevuses kokku arendatava e-teenusega või mille hallatavad andmekogud on vajalikud e-teenuste loomiseks, osutavad vajalikus ulatuses abi ja teevad koostööd e-teenuse edukaks realiseerimiseks.

Selleks, et arendatavad e-teenused valitaks välja ja neid arendataks põhjendatult ja tasakaalustatult, tuleb fikseerida e-teenuste algatamise ja kooskõlastamise etapid. E-teenuste väljatöötamisel eristatakse järgmisi etappe.

E-teenuse algatamise etapp – etapi käigus defineerib algataja teenuse eesmärgid, iseloomu, sihtgrupi jt tunnused; kui e-teenuse algataja ei ole teenuse omanik ise, kaasab algataja protsessi ka tulevase teenuse omaniku.

Tallinna linna e-teenused võib algatada järgmistel moodustel:

1.    üldjuhul algatatakse e-teenuse loomise protsess tulenevalt linna arengukava prioriteetidest ja teenuste andmebaasis kirjeldatud avalike teenuste protsessi täieliku või osalise automatiseerimise teel;

2.    e-teenuse väljatöötamise projekt algatatakse Tallinna Linnavalitsuse või Tallinna Linnavolikogu algatuse põhjal;

3.    e-teenuse väljatöötamise projekt algatatakse ametiasutuse sisemise algatuse põhjal, kui ajendiks on tema tegevusvaldkonnas ilmnenud vajadus;

4.    e-teenuse väljatöötamise projekt algatatakse objektiivsete uuringute ja elanikkonna soovide põhjal, kui need on ratsionaalselt põhjendatud ja tehnoloogiliselt teostatavad; sellisel juhul on algatajaks e-teenuste juhtrühm.

Algatused esitatakse e-teenuste juhtgrupile koos põhjendusega, mis eesmärki e-teenuse loomine täidab ja kuidas see haakub linna üldise arengukavaga. Kui algatajaks ei ole ametiasutus, siis saab e-teenuse arendusprojekti käigus tellijaks ikkagi asjaomase valdkonna eest vastutav ametiasutus.

E-teenuse kooskõlastuse etapp – e-teenuste juhtgrupp hindab e-teenuse elujõulisust, kooskõlalisust linna arengusuundadega ja teostatavust; e-teenuste arendamise ettepanekute põhjal koostab e-teenuste juhtgrupp iga-aastase e-teenuste tegevuskava, mille kinnitab IT nõukogu. Aastases e-teenuste tegevuskavas määratakse arendatavate e-teenuste eest vastutavad ametiasutused ja kaasatud ametiasutused, millel on kohustus oma tegevusvaldkonna ulatuses e-teenuse väljatöötamisele ja realiseerimisele kaasa aidata.

E-teenuse heakskiitmise etapp – linna IT nõukogu kas kinnitab kooskõlastatud e-teenuste algatused või lükkab need tagasi.

E-teenuse vahendite planeerimise etapp – eelarve koostamise käigus esitab tellija taotluse vahendite eraldamiseks IT investeeringute eelarvesse.

E-teenuse realiseerimise etapp – e-teenuse realiseerimisel on vastutav roll tellijal. IT teenistus osaleb arendusprojekti tehnilisel koordineerimisel, tehniliste standardite jälgimisel, kinnitab tehnilise lahenduse ja osaleb riigihanke läbiviimisel komisjoni liikmena. Vajaduse korral toetavad projekti läbiviimist muud osalised oma tegevusvaldkonna piires.

E-teenuse juurutamine – sihtgruppi informeeritakse teenusest, vajaduse korral korraldatakse teavituskampaania. E-teenuse juurutamise eest vastutab tellija.

Kokkuvõtvalt kirjeldab organisatsioonilist mudelit Joonis 5.

Joonis 5. E-teenuste arendamise organisatsiooniline mudel

4.5.1 Tellija roll e-teenuste arendamisel

Kui e-teenus on ametite valdkondade ülene või sellel on potentsiaal saada ametiüleseks, siis vastutab arendamise eest linnakantselei, kes kaasab arendusprotsessi vajalikud ametiasutused.

Tellija ülesanne on tagada, et kavandatav e-teenus vastaks järgmistele ärilistele tingimustele:

1.    on selgelt defineeritud vastavalt e-teenuste andmebaasi nõuetele;

2.    on põhjendatud sihtgrupi, arengukava, varasemate uuringute või teiste argumentidega;

3.    lähtub maksimaalselt avalikust huvist.

Tellija osaleb järgmistes e-teenuse arendamise etappides:

1.    algatusfaasis määratleb e-teenuse eesmärgi, kirjeldab sihtgruppi ja hindab e-teenuse kasutatavust;

2.    e-teenuse kooskõlastamise etapis selgitab tellija e-teenuse eesmärki, olemust, sihtgruppe jms;

3.    vahendite planeerimise käigus taotleb tellija eelarvelised vahendid heakskiidetud e-teenuste väljatöötamiseks IT tsentraliseeritud alaeelarve koosseisus;

4.    realiseerimise etapis viib tellija läbi arendusprojekti koostöös IT teenistuse ja arenguteenistusega; tellija tagab e-teenuse arendusprojekti juhtimise.

4.5.2 IT teenistuse roll

E-teenuste loomisel on üheks eesmärgiks, et loodavad teenused oleksid võimalikult suure kasutatavusega. Selleks, et teenused võetaks laialdaselt omaks, tuleb need luua standardsena ja mitmel tasandil – nii konkreetse teenuskeskkonna piires (näiteks linna kodulehe piires) kui ka laiemalt (Eesti riigi piires). Selleks kasutatakse standardeid, mille eesmärk on loodavaid e-teenuseid ühtlustada.

Riigi tasemel on loodud mitmeid algatusi, et standardida nii arhitektuurset kui ka semantilist teenuste koosvõimet. Sama tuleb teha ka linna tasemel, et linna loodavad teenused oleksid nii tehnoloogiliselt kui ka kasutaja vaatepunktist ühtsed.

Linnakantselei IT teenistuse põhikirja järgne roll on arendada linna ühtset infotehnoloogilist infrastruktuuri. Selle hulka kuulub ka e-teenuseid toetava infrastruktuuri nõuete väljatöötamine ja nende täitmise jälgimine.

Linnakantselei IT teenistuse rollid e-teenuste juurutamisel ja evitamisel on järgmised:

1.    valmistab ette ja korraldab linna tehnoloogiliseks koosvõimeks vajalikud standardid ja nõuded ning jälgib nende täitmist, et tagada kõikide kasutusel olevate ja kasutusse võetavate süsteemide efektiivne töö;

2.    osaleb tehnoloogiliste süsteemide hangete korraldamisel;

3.    kooskõlastab süsteemide tehnilised lahendused ja jälgib, et e-teenused oleksid tehnoloogiliselt realiseeritavad;

4.    teeb e-teenuste alaseid ettepanekuid e-teenuste juhtgrupis, sh seoses mõne uudse tehnoloogia kättesaadavaks muutumisega;

5.    vajaduse korral taotleb andmekogu omanikult andmekogu muutmist või laiendamist, kui see on vajalik andmekogu kasuteguri suurendamiseks kogu linna kontekstis;

6.    arendab e-teenuste väljatöötamiseks ja toimimiseks vajalikku linna IKT infrastruktuuri.

4.6 Teavitamine ja teadlikkus

Teavitamisele tuleb läheneda sihtrühma- ja rollipõhiselt, see võimaldab valida sobiva vahendi teavitamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks. Sihtrühmapõhine info on teenuste andmebaasi kaudu linna kodulehel ühte vaatesse koondatav: kui inimene tuvastab ennast kui teatud sihtrühma kuuluv kasutaja, näeb ta endale prioriteetseid teenuseid.

Tallinlaste seas on valdavaks infokanaliks üleriigiline massimeedia. Teabe hankimise viis on pigem passiivne, st teavet ei otsita spetsiaalselt ja sihikindlalt, vaid info Tallinna kohta saadakse tavapäraseid uudiseid vaadates, kuulates või lugedes [39].

Tallinna Linnavalitsuse avalike teenuste uuringust selgus, et Interneti kaudu teenindamist peab sobivaimaks 30% kõikidest vastanutest. Selle sihtrühma moodustavad ülekaalukalt nooremasse vanuserühma (15–74) kuuluvad eesti rahvusest mehed. Telefoni teel suhelda ja kohapeal klienditeenindaja poole soovis pöörduda 32% vastanutest. [40]

Tallinna Linnavalitsuse avalike teenuste uuring ettevõtjate seas [40] tõi välja tõsiasja, et linna osutatavate teenuste puhul eelistatakse kõige enam Interneti vahendusel teenindamist ja e-teenuseid (55%).

Tallinna Linnavalitsuse avalike teenuste uuring kinnitas fakti, et Internetti kasutavate puudega inimeste seas on palju neid, kes kasutavad Tallinna linna e-teenuseid, aga kes siiski ei osanud öelda, kas nad on olemasolevate e-teenustega rahul või mitte. Küsitlusest selgus, et kõige sagedamini kasutatavad e-teenused on linna ühistranspordi sõiduplaanide vaatamine, ID-piletite ostmine, arsti vastuvõtule registreerimine, tutvumine linna kaardiga ja linnauudiste lugemine. [42]

Teadmatust endale suunatud teenustest esineb nii eraisikute kui ka ettevõtete seas, mistõttu võivad head algatused ja lahendused jääda tähelepanuta. Paralleelselt teenuste ja e-teenuste arendamisega tuleb jätkata tarbijate teavitamist. Teavitamise täpne strateegia tuleb sihtgruppide eripärast lähtuvalt välja töötada.

Uuringute alusel on üldised edutegurid e-teenuste kasutamise mahu suurenemiseks:

1.    e-teenused on lihtsalt leitavad;

2.    e-teenused on lihtsalt kasutatavad.

4.7 E-teenuste tarbimise mahu hinnangud

Kuigi Internet on hästi kättesaadav ja selle kasutamine on laialdane, kasutatakse Internetti riigi ja linna asutustega suhtlemiseks 2007. aasta uuringu järgi vähe. Koguni 56% Interneti kasutajatest ei suhtle riigi ega omavalitsusega Interneti teel üldse, vaid 23% tallinlastest teeb seda vähemalt paar korda aastas [40]. Kuigi KOVi teenused ei peagi saama nii igapäevaseks kui e-post või uudiste lugemine, tähendab vähene kasutatavus suurt arengupotentsiaali, mille realiseerimiseks on vajalik nii kasutajate valmisolek kui ka e-teenuste olemasolu.

Intensiivsete kasutajate (peamiselt keskealised ja lastega pered) ootus on juba praegu selgelt orienteeritud kõrge tasemega e-teenuste kasutamiseks. Lapsed ja koolinoored on ajaviitelise põhisuunitlusega kasutajad, kuid arengukava perspektiivi silmas pidades saavad tänastest koolinoortest peagi valimisealised ning riigi ja omavalitsusega tihedamalt suhtlevad kasutajad.

Mitmes lõigus, mille kohta ei ole tehtud täpset tarbimisstatistikat või ei ole mõõdetavat teenust ennast, on tarbimise mahtu väga keeruline ennustada. Üldiste trendide najal võib eeldada, et e-teenuste tarbimist ootab ees oluline populaarsuse tõus.

5. E-teenuste infotehnoloogilise keskkonna arendamine

E-teenuste arendamise ülesanne on viia valitud teenuste osutamine kas osaliselt (nt vaid taotluse esitamine veebis) või täielikult (teenuse teostamine võimaluse korral ilma ametniku otsese sekkumiseta) üle e-teenuste kanalite. Arenduse prioriteedid määratakse peatükis 4 toodud põhimõtteid järgides.

5.1 Nõuded

Arendamisel lähtutakse standardite, tehnoloogiate ja infosüsteemide arhitektuuri valikul riigi ja Tallinna infosüsteemi(de) koosvõime dokumentidest. Koosvõime tagatakse kolmel tasandil – tehniline, organisatoorne ja semantiline. Eristatakse nõudeid järgmistele infosüsteemi komponentidele:

·      andmeteenused, mis vahendavad päringuid registritesse ja andmebaasidesse;

·      esitluskiht, sh veebid.

5.1.1 Veebide koosvõime

Veebide semantilise koosvõime all peame silmas andmete (nimed, aadressid, kuupäevad, tekstid jne) sisulist kättesaadavust edasist automaatset töötlemist võimaldaval kujul, mitte lihtsalt andmete kuvamiseks. Seega lihtsustab semantiline koosvõime muuhulgas geoinfo dünaamilist lisamist andmeobjektidele veebis. Veebide organisatsiooniline koosvõime kirjeldab, kuidas on organiseeritud veebide sisu loomise, haldamise ja rakendamise (agregeerimine, levitamine jms) protsessid. Tehniline koosvõime tagab veebide ühildatavuse omavahel, teiste süsteemide ja tööriistadega, sh veebilehitsejatega.

Veebide tehnilise koosvõime võtmepõhimõtted on järgmised:

1.    veebide sisu ja sisukorrad on kättesaadavad XML-põhiselt ning neid saab taaskasutada mis tahes asutus ja isik mis tahes infosüsteemis;

2.    veebide esitluskiht realiseeritakse eraldi rakendusena, mis suhtleb põhirakendusega XML-dokumentide kaudu;

3.    veebis publitseeritud dokumendid ja muud failid peavad olema kasutajale loetavad (ja vajaduse korral redigeeritavad) ka vabavaraliste vahenditega;

4.    veebi sisu peab olema otsingumootorite poolt kergesti eesmärgipäraselt indekseeritav;

5.    veebide ülesehitusel jälgitakse W3C konsortsiumi (Web Content Accessibility Guidelines Working Group – WCAG WG) soovitusi: http://www.w3.org/WAI/.

Veebide organisatsioonilise koosvõime võtmepõhimõtted on järgmised:

1.    Tallinna veebis rakendatakse moodsaid tehnoloogiaid ja lahendusi demokraatlike protsesside edendamiseks ja veebide interaktiivsemaks muutmiseks;

2.    Tallinna veebis publitseeritud info on vabalt kättesaadav ja levitatav;

3.    Tallinna veebis publitseeritud info on ajakohane ning aktuaalne.

Veebide semantilise koosvõime võtmepõhimõtted on järgmised:

1.    veebide sisu levitamiseks loodud XML-skeemid kirjeldatakse semantiliselt;

2.    veebide sisu semantiliseks kirjeldamiseks kasutatakse riigi pakutud või KOVide ühisalgatuse raames loodud tööriistu.

Tallinna veebileheküljed on lihtsalt organiseeritavad järgmiste vaadete jaoks:

1.    institutsionaalne – ametnikukeskne vaade;

2.    funktsionaalne – kodanikukeskne vaade;

3.    temaatiline – valdkonna- või probleemipõhine vaade.

Nende vaadete loomiseks annoteeritakse lisatud veebilehed asjakohase taksonoomia alusel märksõnadega, mis võimaldavad veebilehtede struktuuri automaatselt ümber korraldada vastavalt valitud vaatele. Seega on vaja luua temaatiliste portaalide profiilid ja klassifitseerida asutuste veebide sisu profiilide rakendamise hõlbustamiseks ning luua tööriistad asjakohaste tegevuste toetamiseks.

Teemaportaalides komplekteeritakse info konkreetse teema alusel. Kitsamalt kujutavad teemaportaalid asutuste veebide temaatilisi vaateid ühe teema piires. Laiemalt koondavad teemaportaalid infot eri asutuste ning kolmandate osaliste veebidest teatud teema raames. Selleks, et tagada info aktuaalsus ning uuendatud info olemasolu, peavad asutuste veebid kirjeldama publitseeritud dokumente vastavalt temaatikale. Info kogumiseks kolmandatelt osalistelt peab temaatilise portaali haldajal olema õigus määrata allikaid, kust infot kogutakse. Samuti on linna asutustel võimalik delegeerida teemaportaalide haldamist.

Teemade kirjeldamiseks ja eri teemade seoste määratlemiseks on vaja luua taksonoomia. Selle alusel luuakse teemade profiilid, mis võimaldavad teemaportaalidel automatiseerida info kogumist asutuste veebidest. Selline lähenemine võimaldab osaliselt automatiseerida teemaportaalide haldamist.

5.1.2 Infosüsteemide koosvõime

Kui infosüsteemide tehniline koosvõime on infosüsteemide ja tema poolt toetavate tegevusprotsesside võime vahetada andmeid ja ühiselt kasutada informatsiooni, siis semantiline koosvõime on nii infosüsteemide kui ka arendajate võime üheselt aru saada, milliseid andmeid vahetatakse ning millist informatsiooni kasutatakse. Teisisõnu on semantiline koosvõime eri organisatsioonide võime mõista vahetatud informatsiooni ühte moodi. Semantiline koosvõime toetab kodanikele pakutavate e-teenuste personaliseerimist.

Infosüsteemide tehnilise koosvõime võtmepõhimõtted on järgmised:

1.    kõik linna asutused on vabad oma infosüsteemide sisemise arhitektuuri ja koosvõime põhimõtete valikul, kuid nende ja riigi infosüsteemi omavahelisel seostamisel on kohustuslik järgida raamistike põhimõtteid;

2.    e-teenuse arendamise raames realiseeritavad protsessid, millel on väärtus ka iseseisva andmeteenusena, realiseeritakse X-tee teenusena;

3.    uute e-teenuste arendamisel eelistatakse esitluskihina X-tee päringute esitluskihi rakendamist eesti.ee keskkonnas;

4.    andmekogude ja registrite puhul kasutatakse mitmekihilist arhitektuuri, mis lähtub andmevahetusel ühistest standarditest.

Infosüsteemide organisatsioonilise koosvõime võtmepõhimõtted on järgmised:

1.    linna andmekogud ja ristkasutuses infosüsteemid registreeritakse RIHA-s – nii saavutatakse ülevaade linna registritest/infosüsteemidest ja dokumenteeritakse seoseid nii riigi kui linna infosüsteemide vahel;

2.    kõikidele Eesti kodanikele ja organisatsioonidele  tagatakse andmeteenuste kaudu tasuta ligipääs linna andmebaasides ja –kogudes olevatele avalikele andmetele.

Infosüsteemide semantilise koosvõime võtmepõhimõtted on järgmised:

1.    linna andmekogusid ja –teenuseid kirjeldatakse semantiliselt arenduse käigus – uute andmekogude ja –teenuste loomisel ning olemasolevate edasiarendamisel;

2.    semantiliste varade loomisel ja haldamisel arvestatakse korduvkasutatavuse põhimõtteid;

3.    linna andmekogude ja –teenuste nii inim- kui ka masinloetavad semantilised kirjeldused on tasuta kättesaadavad nii avaliku kui ka erasektori esindajatele.

5.1.3 Kättesaadavuse tagamise põhimõtted

Kuna e-teenuste kättesaadavus on otseselt seotud Interneti ja IT saadavusega, siis tuleb kättesaadavuse parandamiseks tagada järgnev:

1.      suurendada avalike Interneti-punktide hulka ning parandada nende arvutite ja andmeside kvaliteeti;

2.      suurendada inimeste arvuti ja Interneti kasutamise oskusi (koolituste suurem hulk, laiem teavitamine ja paremad tingimused raamatukogudes ja eakate päevakodudes jms);

3.      tagada parem ligipääs avalikele Interneti-punktidele (ligipääs ratastooliga, registreerimine kodanikule ID-kaardiga ning teistele muu dokumendi alusel jms);

4.      koolide eesmärkidele vastava arengukava olemasolu, mis tagab õppetöö nüüdisaegse taseme, sh vastava IKT lahenduste ja vahendite taseme;

5.      alternatiivsed kanalid e-teenuste tarbimiseks (mobiiltelefon, DTV jms);

6.      Interneti-põhised ametnikega suhtlemise kanalid, et pakkuda erivajadustega ja mobiilsetele inimestele lisavõimalusi (Skype, vahetu sõnumside, videokõned jms);

7.      suurendada tasuta WiFi leviala (pargid, ühistransport jm) ning parandada andmeside kvaliteeti;

8.      WiFi kasutamise lihtsustamine turistidele ja teistele linnakülalistele (nt autentimine lisaks SMSile ka krediitkaardiga);

9.      ergonoomilisemad ja loogilisemalt üles ehitatud e-teenused;

10.  parem teavitamine pakutavatest e-teenustest teiste kasutajaportaalide ning uute Interneti-kasutajate kaasamiseks traditsiooniliste kanalite kaudu (ajalehed, raadio, televisioon, välimeedia jms);

11.  ID-kaardi laiem kasutamine väljaspool inforuumi (raamatukogukaardina, päevakeskustes registreerimine);

12.  e-teenuste ja info, sh blankettide pakkumine laiemas valikus keeltes.

5.1.3.1 WiFi kättesaadavus

WiFi (Wireless Fidelity – traadita Internet) on lisaväärtus eelkõige mobiilsetele linnaelanikele ning külalistele, kellel on WiFi kasutamiseks vajalikud seadmed. Lisaks on WiFi tagamine vajalik piirkondades ja ruumides, kus pole otstarbekas kaabli kaudu Interneti-teenust pakkuda. WiFi ühissõidukis võimaldab töö ja kodu vahel pikki vahemaid läbivatel isikutel oma aega paremini kasutada. Samuti motiveeriks see asjaomast sihtgruppi ühissõidukeid kasutama ja parandaks linna liikluskorraldust .

WiFi leviala laiendamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:

1.    olemasolevad WiFi asukohad säilitatakse;

2.    leviala laiendatakse piirkondadesse, kus

a.    on kriitiline arv kasutajaid;

b.    pole muud moodust e-teenuseid efektiivselt tarbida;

c.    inimesed veedavad suhteliselt suure osa oma ajast (nt bussiterminalid, pargid jms);

d.    WiFi annab olulise lisaväärtuse e-teenuste tarbimisel kas operatiivse asjaajamise või aja kokkuhoiu näol.

Kuigi kodanikele mõeldud SMSi teel autentimine täidab praegu oma ülesannet, võib turistidele selle kasutamine võimatuks osutuda. Seega on vaja lisada SMSiga autentimisele nt krediitkaardiga autentimise võimalus. Kodanike autentimist on siiski soovitatav teha ID-kaardi või Mobiil-ID põhiselt.

5.1.3.2 Avalike arvutite kättesaadavus ning vähekindlustatud elanike ligipääs neile

Avalikuks kasutamiseks mõeldud arvutid sobivad olenevalt asukohast arvutikoolituste korraldamiseks ning toetavad nende lähedal pakutavaid teenuseid. Näiteks raamatukogudes rakendatakse neid ligipääsuks raamatukogude andmebaasidele (otsingud elektronkataloogist ESTER) ja eakate päevakodudes huvitegevuse toetamiseks. Lisaks tagavad avalikud Interneti-punktid vähekindlustatutele, eakatele ning teistele sihtgruppidele nende igapäevaste toimingute teostamise veebi teel. Seetõttu on oluline, et need Interneti-punktid paikneksid asjaomase sihtgrupi elukoha lähedal.

Avalike arvutite hankimisel on prioriteediks amortiseerunud arvutipargi väljavahetamine ja vähekindlustatud elanikkonnale lisatöökohtade loomine olemasolevates ja uutes avalikes Interneti-punktides. Uued arvutid varustatakse ID-kaardi lugejatega ning muu vajalikuga, et e-teenuste kasutamine oleks turvaline ja operatiivne.

5.1.3.3 Koolituste kättesaadavus ja läbiviimine 

Kui olemasolevate Interneti-kasutajate kaasamiseks linna e-teenuste rakendamisel piisab nende teavitamisest elektrooniliste kanalite kaudu, siis linnakodanikke, kel puuduvad algteadmised arvutitest ja Internetist, tuleb e-teenuste kasutamiseks esmalt koolitada.

Koolituste korraldamisel lähtutakse järgnevast:

·      orienteerutakse suurematele koolitust vajavatele sihtgruppidele;

·      töötatakse välja ühtsed sihtgrupipõhised koolitusmaterjalid;

·      koolitus korraldatakse sihtrühma elukoha lähedal;

·      koolituse korraldab sihtrühmaga iga päev tegelev asutus.

Kuigi koolitusi pakutakse praegu võrdlemisi tihti, varieerub nende korraldamise sagedus ja kestus. Koolitatute sarnase taseme tagamiseks tuleb ühtlustada koolitusmaterjalide sisu ja koolituste korraldamise protsess. Samuti tuleb koolitusi kasutada nii Tallinna kui ka riigi e-teenuste tutvustamise kanalina.

Senisest rohkem vaeva tuleb näha arvutite ja Interneti suhtes passiivsema elanikkonna suhtes – koolitustel osalevad peamiselt siiski vaid isikud, kes on enda koolitusvajadust teadvustanud. Seega tuleb infot arvuti- ja Interneti-koolituste kohta aktiivsemalt levitada ja kasutada traditsiooniliste kanalite (linnaosade ajalehed, reklaamlehed raamatukogudes, teated päevakeskustes) kõrval ka modernsemaid (Interneti-portaalid). Kui traditsiooniliste kanalite kaudu jõuaks info vahetult koolituse vajajani, siis elektroonilisi kanaleid kasutades jõuaks info tema lähedasteni. Oluline on ka passiivsema elanikkonna motiveerimine koolitustel osalema.

5.1.3.4 E-teenuste kättesaadavus

E-teenuste kättesaadavus hõlmab järgmisi aspekte:

1.    esitluskihi valik (veeb, SMS jne);

2.    kasutusmugavus;

3.    erinevate e-teenuste kanalite kasutamise võimalus (arvuti, PDA, mobiiltelefon jt);

4.    e-teenuste komplekteerimine;

5.    e-teenuste vahendajad;

6.    autentimine.

E-teenuste vahendajad on organisatsioonid, mis olemasolevate e-teenuste baasil loovad uusi e-teenuseid või pakuvad olemasolevaid e-teenuseid valdkonnaspetsiifilistes keskkondades. Vahendajate ülesanne on ühelt poolt levitada e-teenuseid eri keskkondades ning teiselt poolt tagada hea ligipääs vahendatavatele teenustele, suurendades sel moel e-teenuste tarbijate hulka. Kui e-teenuste pakkumisel kasutatakse vahendajaid, eeldatakse, et vahendaja katab ise e-teenuste personaliseerimise kulud. Vahendamiseks avab linn kolmandatele osalistele ligipääsu oma e-teenuste baasiks olevatele andmekogudele ja infosüsteemidele võrdsetel alustel X-tee kaudu.

Linna e-teenuseid pakutakse peamiselt veebi kaudu. Vajaduse korral, olulise lisaväärtuse olemasolul, lisatakse e-teenused valikuliselt ka teistesse kanalitesse. Näiteks saaks linn linnakodanike teavitamisel menetluse seisust kasutada lisaks veebile ka SMSe. Kui e-teenuse kanalina kasutatakse veebi, jälgitakse WAI WCAG 2.0 jt standardeid, mis tagavad veebide ühilduvuse riistvara, veebilehitsejate ja muude veebi lehitsemise (sh nägemispuudega isikutele mõeldud tööriistad) programmidega. Neid põhimõtteid rakendatakse nii palju kui võimalik ka avalike GIS-rakenduste ja interaktiivsete kaartide juures.

E-teenuste kasutamine peab olema lihtne ja intuitiivne. Üks viis, kuidas seda tagada, on e-teenuste sisendvormide automaatne täitmine X-tee kaudu kättesaadava infoga pärast kasutaja autentimist. Kui e-teenuste rakendamise keskkonnana kasutatakse veebi, siis eelistatult rakendatakse eesti.ee keskkonda. E-teenuste kasutajate autentimiseks kasutatakse ID-kaarti.

5.1.3.5 Sihtgruppide kaasamine ja e-teenuste personaliseerimine

Linna veebis oleva info viimiseks rahvusvähemusteni tehakse koostööd asjaomaste gruppide esindusorganisatsioonidega. Koostöös nendega loob linn Tallinna veebi sisu kajastavad paralleelsaidid rahvusvähemustele, mida haldavad asjaomaste rahvusvähemuste esindajad ning tagavad info edastamise vajalikus keeles. Kuna nende tõlgitud info pole Tallinna ametlik info, vaid pigem informatiivne, siis ei seostata paralleelsaite Tallinna veebidomeeniga, vaid viidatakse neile.

Teised sihtgrupid kaasatakse veebi kaudu. Nad saavad abistada üksteist linna e-teenuste kasutamisel modereeritud foorumite kaudu ja anda tagasisidet e-teenuste kohta küsimustikes. Linna veeb peab võimaldama kasutajatel tellida temaatilisi uudiseid nt RSSi kaudu ning linna asutused peavad oma uudiseid ja muud infot kirjeldama nii, et neid saaks tellida.

E-teenuste arendamisel arvestatakse riigi tellitud eesti.ee keskkonna X-tee teenuste esitluskihi olemasoluga, mis võimaldab muu hulgas ka ID-kaardiga isikuid autentida. See arendus lihtsustab oluliselt uute e-teenuste pakkumist, eeldades vaid vajalike infosüsteemide liidestamist X-teega. E-teenuste osutamiseks vajalikud kasutajaliidesed liitunud infosüsteemidele genereeritakse automaatselt. Seega saab linn pärast oma registrite ja andmekogude liidestamist X-teega kasutada uut eesti.ee keskkonda e-teenuste esitluskihina.

E-teenuste personaliseerimine tähendab selles dokumendis e-teenuste esitluskihi ja loogika seadistamist konkreetse sihtgrupi vajadustele ja ootustele vastavaks. E-teenuste personaliseerimisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1.    linn loob kasutajasõbralikke ja intuitiivseid e-teenuseid ning personaliseerib neid suurematele sihtgruppidele (50–80% vastava e-teenuse kasutajaist);

2.    Eesti.ee X-tee teenuste esitluskihi kaudu kättesaadavad linna e-teenused personaliseeritakse EL-i keeltesse riigi algatusel ja vahenditest ning selleks kasutatakse semantilise koosvõime tehnoloogiaid;

3.    linn võimaldab nii uusi e-teenuseid luua kui ka olemasolevaid personaliseerida eraalgatusel;

4.    personaliseeritud funktsionaalsuse ja väljanägemisega e-teenuste loomisel rakendatakse vahendajaid (organisatsiooni mudelis on vahendaja tarnija rollis).

Seega linna e-teenuste personaliseerimiseks ja eraalgatuse toetamiseks vastavas vallas on vaja nende e-teenustega seotud andmebaasid ja –kogud liidestada X-teega ja registreerida (koos seotud klassifikaatoritega) RIHAs. X-teega liidestamine võimaldab nimelt kasutada ühtset autentimissüsteemi ja süstemaatiliselt hallata ligipääsuõigusi konkreetsetele andmetele  andmeteenuste kaudu. Andmeteenuste registreerimine RIHAs annab muuhulgas ka arendajatele ülevaate linna pakutavatest e-teenuste loomiseks vajalikest komponentidest. Lisaks on vaja välja töötada konkreetsed juhised ja lepingutingimused, mis võimaldaksid operatiivselt taotleda ligipääsu vastavatele andmete konkreetsel eesmärgil.

5.1.3.6 Infrastruktuur

Linna infrastruktuur koosneb andmekogudest, infosüsteemidest ja nende juures paiknevatest andmebaasidest. Linn on andmekogude ja neid rakendatavate infosüsteemide loomisel lähtunud põhimõttest, et need loob ja neid haldab erasektor, tekkinud andmed aga kuuluvad linnale. Sama ideoloogiat rakendatakse ka edaspidi.

Linn jätkab X-tee juurutamist turvalise andmete edastamise kihina. X-teega liitumiseks loodavad andmekogude ja –teenuste täiendused tagavad ka linna enda infosüsteemide koosvõime. See omakorda lihtsustab nende integreerimist ja muutmist teenustepõhise tarkvaraarhitektuuri (SOA) põhimõtete kohaselt. Et rakendada SOA arhitektuuri, võtab linn kasutusele vastava integratsiooniplatvormi (ESB) ja äriprotsesside haldamist (BPM) toetava vahevara. See võimaldab olemasolevaid linna andmeteenuseid ja –kogusid uute kompleksrakenduste loomisel lihtsamalt taaskasutada ja põhiprotsessi loogika jaoks vajalikke ärireegleid määrata. Vahevara toetab ka linna teenuste põhiprotsesside formaalset kirjeldamist ning vajaduse korral käivitamist.

Riigi arendatavad või olemasolevad projektid, mille loomisega linn arvestab, on järgmised:

·      ID-kaardi kasutamiseks loodud riist- ja tarkvara;

·      X-tee päringute esitluskiht;

·      semantikavarade haldamise keskkond, mis on vajalik muuhulgas RIHAs publitseeritud andmeteenuste semantiliseks kirjeldamiseks;

·      semantikamoodul linna ja teiste KOVide veebidele;

·      postimasin (kodanike e-posti teel teavitamise teenus);

·      aadressandmete süsteem;

·      mobiilsete teavituste infrastruktuur;

·      e-töövihik jm õpilastele ja õpetajatele mõeldud elektroonilised õppematerjalid ja keskkonnad;

·      rahvastikuregistri edasiarendus;

·      sotsiaalteenuste andmeregistri loomine;

·      lapsehoidjate register jt KOVidele ühised registrid.

Tallinn arvestab linna asutustes kasutatavate tarkvaraplatvormide valikul ja versioonide uuendamise osas eelkõige nende levikut ja investeeringute kogukulu printsiipi, et tagada nii tehtud investeeringute tasuvus kui ka reageerida üldistele suundumustele selles valdkonnas.

5.1.4 Integratsioon

Järgnevas tabelis on toodud ülevaade Tallinna linna asutuste registritest, andmekogudest ja infosüsteemidest.

 

Register

Vastutav töötleja

Veebileht

Liidestatus

1.

Maaregister

Linnaplaneerimise amet

 

Registreeritud RIHAs, maakataster (linn esitab andmeid), kinnistusraamat (linn saab andmeid), pärimisregister (linn saab andmeid)

2.

Planeeringute register

Linnaplaneerimise amet

http://tpr.tallinn.ee/tpr/

 

3.

Jäätmevaldajate register

Keskkonnaamet

 

 

4.

Väärteoasjade register

Tallinna Munitsipaalpolitsei amet

 

Tegemisel, võiks liidestada Justiitsministeeriumi e-toimikuga

5.

Ruumiandmete register

Linnaplaneerimise amet

 

X-tee kaudu riigi registritega

6.

Teeregister

Kommunaalamet

 

 

7.

Kalmisturegister

Kommunaalamet, keskkonnamet

http://www.kalmistud.ee

Arendamisel

8.

Linna koerte keskregister

Keskkonnaamet

http://koerteregister.tallinn.ee/

RIHAs, kättesaadav  X-tee kaudu

9.

Ehitiseregister

Linnaplaneerimise Amet

 

Suhtleb üle X-tee riigi registritega

10.

Linnavara elu- ja mitteeluruumide register

Linnavaraamet

 

 

 

                                    (Tvk o 05.03.2009 nr 36)

11.

Mootorsõidukimaksu register

Linnavalitsus

 

 

12.

Õigusaktide register

Linnakantselei

http://tallinn.andmevara.ee

 

13.

Õigusvastaselt võõrandatud vara register

Linnavaraamet

 

 

 

                                    (Tvk o 05.03.2009 nr 36)

14.

Linnavara register

Linnavaraamet

 

Exceli tabel

 

                                    (Tvk o 05.03.2009 nr 36)

15.

Linnamaa register

Linnavalitsus (volitatud töötleja on linnavaraamet)

 

Eksisteerib vaid formaalselt

 

                                    (Tvk o 05.03.2009 nr 36)

16.

Maamaksu register

Linnavalitsus (volitatud töötleja on Linnavaraamet)

http://www.tallinnlv.ee/mhr/OT.asp

RIHAs, liidestatud X-teega

 

                                    (Tvk o 05.03.2009 nr 36)

17.

Eelkooliealiste laste ja koolikohustuslike laste andmekogu

Haridusamet

 

 

18.

DHS asutuste kirjade Postipoiss

Linnakantselei

 

Suhtleb teiste DHSi komponentidega

19.

DHS õigusaktide menetlemise Postipoiss

Linnakantselei

 

Suhtleb teiste DHSi komponentidega

20.

DHS avalik dokumendiregister

Linnakantselei

 

Suhtleb teiste DHSi komponentidega

21.

Raielubade andmebaas

Keskkonnaamet

 

 

22.

Haljastuse infosüsteem

Keskkonnaamet

http://www.tarkvarastuudio.ee/haljastus/

 

23.

Ühistranspordi  planeerimise, modelleerimise, arvutuse ja sünkroniseerimis­programmi Pikas juurde moodustatav liinide ja nende sõiduplaanide infosüsteem

Transpordiamet

 

 

24.

Operatiivinfo infosüsteem

Kommunaalamet

http://www.tallinn.ee/est/g636/opinfo

 

25.

Linna eluruumide üüriarvestuse infosüsteem (Reeni)

Linnavaraamet

 

 

 

                                    (Tvk o 05.03.2009 nr 36)

26.

Geomõõdistuste infosüsteem (GeoVeeb)

Linnaplaneerimise amet

https://geo.tallinn.ee/geoarhiiv/

 

27.

Geodeetilise põhivõrgu andmebaas (GeoVeebi osa)

Linnaplaneerimise amet

 

 

28.

Sportivate laste pearaha arvutamise infosüsteem

Spordi- ja noorsooamet

 

 

29.

Sõidusoodustuste infosüsteem

Transpordiamet

 

 

30.

Ühekordse sünnitoetuse maksmise infosüsteem

Linnakantselei

 

Pakub teenust X-tee portaali kaudu

31.

Sõitjate loenduse infosüsteem

Transpordiamet

 

 

32.

Liikluskorraldus-vahendite andmebaas

Transpordiamet

 

 

33.

Ühekordse sotsiaaltoetuse maksmise infosüsteem

Linnakantselei

 

Kasutab rahvastikuregistri päringuid

34.

Parkimislubade register

Transpordiamet

 

 

35.

Taksoregister

Transpordiamet

 

 

36.

Reklaamimaksude infosüsteem (endine kauplemislubade infosüsteem)

Ettevõtlusamet

http://kauplemisload.interinx.com/admin/index.htm

Kättesaadav  eesti. ee kaudu

37.

Välisrahastusega projektide infosüsteem

Linnakantselei

 

 

38.

Välisprojektide andmebaas

Linnakantselei

 

 

39.

Linna kohtuasjade infosüsteem

Linnakantselei

 

 

40.

Tallinna Linnaarhiivi Kaardikogu

Linnaarhiiv

http://www.biblioserver.com/linnaarhiiv/

 

41.

Tallinna koolieelsete lasteasutuste, üldharidus- ja huvialakoolide töötajate andmekogu

Haridusamet

 

X-tee

42.

Tallinna Linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemise infosüsteem (AKTAL)

Linnavolikogu kantselei

http://www.tallinnlv.ee/aktalav/

LIIS, Postipoiss

43.

Linnavalitsuse istungite infosüsteem (LIIS)

Linnakantselei

 

Postipoiss

44.

Maa-asjade infosüsteem

Linnaplaneerimise amet

 

Maaregister, Linnamaa register, Maamaksu register

45.

Keskkonnainfo

Keskkonnaamet

http://www.tallinn.ee/est/g2641

 

46.

Regionaalinfo

Linnakantselei

 

 

47.

Rahvaküsitluse moodul

Linnakantselei

 

Rahvastikuregister

48.

FIS-SAP

Linnakantselei

 

Finantsarvestuse platvorm

49.

Assistent

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

 

Infosüsteem, mis vahendab infot kiirabi ja perearstide vahel. Elektrooniline suhtlus toimub Eesti Haigekassaga X-tee kaudu. Assistendist tehakse päringuid patsientide kuuluvuse kohta perearstide nimistusse.

50.

Tallinna linna ametiasutuste personaliarvestuse tarkvara (Persona)

Linnakantselei

 

Active Directory (LDAP realisatsioon)

51.

Tallinna Rahvastikuarvestuse süsteem (Regina)

Siseministeerium

 

Rahvastikuregistri alamosa

X-tee kaudu on kättesaadavad järgmised Tallinna registrid:

·      maamaksu register;

·      Tallinna linna koerte keskregister;

·      Tallinna koolieelsete lasteasutuste, üldharidus- ja huvialakoolide töötajate andmekogu.

Suhtlevad X-tee kaudu teiste registritega:

·      väärteoasjade register;

·      sporditoetuste infosüsteem;

·      ID-pileti rakendus;

·      e-parkimislubade andmekogu.

Riigi ja erasektori mitte-X-tee registritest ja e-teenustest kasutab linn järgmisi:

·      rahvastikuregister (Siseministeerium);

·      ehitisregister (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium);

·      äriregister (Justiitsministeerium);

·      elektrooniline kinnistusregister (Justiitsministeerium);

·      ESTLEX (AS Andmevara);

·      www.keelevara.ee sõnastike ametniku pakett (OÜ Keelevara);

·      Krediidiinfo Online raportid, AS Krediidiinfo;

·      maakataster (Maa-amet).

·      X-tee kaudu kasutatakse järgnevaid rakendusi (MISPi kaudu):

·      pensioniregister (Sotsiaalkindlustusamet);

·      liiklusregister (Riiklik Autoregistrikeskus);

·      majandustegevuse register (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium);

·      Maksu- ja Tolliameti andmekogu (Maksu- ja Tolliamet);

·      ravikindlustuse andmekogu – perearstide nimekiri (Haigekassa).

Koostöös riigiga on loodud järgnevad registrid ja infosüsteemid:

·      ehitisregister (riiklik register) (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium);

·      rahvastikuregister (Siseministeerium).

Paralleelselt riigi registritega on kasutusel järgmised, neid osaliselt dubleerivad registrid:

·      Tallinna ruumiandmete register vs maakataster;

·      Tallinna maaregister vs maakataster;

·      eelkooliealiste laste ja koolikohustuslike laste andmekogu vs EHIS.

5.1.5 Linna infosüsteemide ristkasutus

Linna andmekogude ja infosüsteemide ristkasutuse suurendamiseks ei piisa pelgalt nende liidestamisest X-teega, vaid neid tuleb ka täiendada potentsiaalsete kasutajate (linna asutused, riik, erasektor) huvidest lähtuvalt. Esialgu on mastaapseim GISi ja SAPi rakenduste ristkasutus, kuna neil on olemas lahendused, mis võimaldavad eri allikatest pärinevaid andmeid kasutada. Samuti on neil rakendustel olemas lihtsalt mõistetav lisaväärtus: GISi rakenduste näol tekivad otsuste tegemist lihtsustavad andmete visualiseerimise keskkonnad ning SAPi puhul vajatakse võimalikult detailseid andmeid finantsarvestuse jaoks.

Juurde luuakse:

·      Tallinna ruumiandmete register (TAR);

·      Tallinna aadressandmete register;

·      Tallinna koolimeditsiini infosüsteem;

·      e-toetuste infosüsteem;

·      väärteoasjade register (liidestatakse võimaluse korral Justiitsministeeriumi e-toimikuga);

·      sünnipäevatoetuste maksmise moodul;

·      Tallinna kinnistute, kultuurilooliste ja arhiiviandmete infosüsteem.

Planeeritud täiendused:

·      teeregister – andmevahetuskiht TARiga suhtlemiseks;

·      linna teenuste kataloog eraldi registriks.

Vajalikud täiendused:

·      Tallinna maaregister – arhitektuuri ideoloogia on vananenud ega toeta hästi andmete ristkasutust, seega on praegu isoleeritud teiste rakenduste jaoks ning vajab uuendamist;

·      planeeringute register on praegu isoleeritud;

·      haljastuse infosüsteem – vaja täiendada koosvõime osa;

·      GeoVeeb on praegu kasutusel arhiveerimissüsteemina ega ole koosvõimeline teiste infosüsteemidega.

Integratsioon SAPiga

Seoses SAPi kasutuselevõtuga on oluline, et kõik finantsarvestuseks olulised andmed oleksid SAPi kaudu kättesaadavad. Sümmeetriliselt on oluline, et SAPis leiduvad andmed, näiteks toodete (kasutajale teenuste) hinnad, oleksid kättesaadavad ka teistele infosüsteemidele. Seega e-teenused, mis kasutavad hindasid, võtavad need SAPist. Viimane omakorda, ristkasutuse tagamiseks, tähendab SAPi keskkonna või keskkonna kaudu hallatavate andmebaaside liidestamist X-teega, et SAPis loodud andmeid saaks rakendada eri rakendustes ning et oleks tagatud päringute teostajate autentimine.

SAPiga on liidestatud või liidestamisel järgmised andmebaasid ja infosüsteemid:

·      liides reklaamimaksu jaoks;

·      elamuruumide arvestus (endise Reeni baasil);

·      väärteoasjade register (liidestamisel).

On vaja liidestada:

·      arvete genereerimise või kulude arvutamise aluseks olevad registrid ja andmebaasid;

·      tasulised e-teenused;

·      raha taotlemise e-teenused;

·      loodav teenuste register (teenuste kirjelduste ühitamine SAPiga, toodetega).

5.1.6 Koostöö ja integratsioon riigiga

Linn jätkab koostööd riigiga järgmistes valdkondades:

·      klassifikaatorite ühtlustamisel;

·      andmeteenuste semantilisel kirjeldamisel;

·      andmeteenuste kirjelduste lisamisel RIHAsse;

·      andmeteenuste liidestamisel X-teega;

·      andmete migreerimisel riigi registritesse;

·      riigi X-tee teenuste esitluskihi rakendamisel e-teenuste pakkumisel;

·      lõpetatakse riigi registreid dubleerivate andmebaaside tegevus pärast riigi registrite täiendamist ka linnale jt KOVidele vajaliku infoga;

·      saavutatakse kokkulepped riigiga konkreetsete teenusestandardite tagamisel ja andmete migreerimisel dubleerivate andmebaaside tegevuse lõpetamisel.

Registrite dubleerimine paralleelselt riigiga on tekkinud ajaloolistel põhjustel ning suuresti seetõttu, et riigi registrid ei ole soovinud talletada lisainfot, mida KOVid vajavad oma töös. Näiteks Tallinna õpilaste andmekogu vastas algselt linna vajadustele, hiljem lõi riik EHISi, mis paraku ei kata kõiki linna vajadusi. Seetõttu on vana register siiani kasutusel. Sarnaseid probleeme on ka riigi ehitisregistriga. Selliste juhtumite lahendamiseks on vaja riigi registreid täiendada KOVidele vajalike andmetega ning seejärel migreerida linna andmed asjaomasesse riiklikku registrisse.

Koostöö riigiga:

·      sotsiaalteenuste andmeregistrit (STAR) koos Sotsiaalministeeriumiga;

·      planeeringute register – riigi Maa-ametil on õigus kasutada registri testkeskkonda, et nad saaksid selle arenduses kaasa rääkida.

Portaalis eesti.ee on praegu esindatud kolm e-teenust:

1.    ühekordse sünnitoetuse taotlemine Tallinnas elavale lapsevanemale;

2.    elektroonilise maksustamishinna akti tellimine;

3.    reklaamimaksu tasumise teenus.

5.2 Vahendid

E-teenuste loomise hõlbustamiseks ning e-teenuste juurdepääsu tagamiseks rakendatakse järgnevaid vahendeid ja tehnoloogiaid:

·      ID-kaart ja Mobiil-ID autentimisvahendina – selleks on vaja kaardilugejat ametnikel ja avalikes Interneti-punktides;

·      ID-kaart ja Mobiil-ID elektrooniliste dokumentide digitaalseks allkirjastamiseks;

·      andmekogude ja infosüsteemide integratsiooniplatvormina ja äriprotsesside esitamiseks mõni ESB (Enterprise Service Bus) või muu SOA vahevara;

·      põhiprotsesside loogika lisamine ESB-le vastava BPM mooduli kaudu;

·      teenuste register teenuste ja nende põhiprotsesside kirjeldamiseks ja e-teenuste meetrikate kogumiseks, sh kvaliteedi mõõtmiseks;

·      põhiprotsesside kirjeldamisel kasutatakse äriprotsesside kirjeldamise keeli.

 

ID-kaart on ainus aktsepteeritav üleriiklik autentimisvahend ning seda rakendatakse nii linna e-teenuste kui ka traditsiooniliste teenuste (registreerimine eakate päevakeskustes, sisenemisel raamatukokku jne) pakkumise juures kasutajate autentimisel. ID-kaardi kõrval võib rakendada ka Mobiil-ID lahendusi. Samuti rakendatakse ID-kaarti dokumentide digitaalsel allkirjastamisel.

Äriprotsesside kirjeldamise keelte kasutamine põhiprotsesside kirjeldamisel võimaldab hiljem ESB rakendamisel minimaalse vaeva ja kuluga viia ka kirjeldatud põhiprotsessid üle ESB-le, säästes aega. Veelgi enam, äriprotsesside kirjeldamise keeled annavad põhiprotsesside kirjeldamiseks ja töötlemiseks ühtse süntaksi, mis on oluline nende protsesside kirjelduste detailsustaseme tagamiseks. ESB omakorda on vahevara, mis võimaldab liidestada eri tehnoloogiaid rakendavaid infosüsteemide komponente ning realiseerib SOA – tarkvaraarhitektuuri põhiprotsesside muutuste kiireks ülekandmiseks neid toetavatesse infosüsteemidesse.

5.3 Arengu tagamine

Edukaks e-teenuste juurutamiseks ja kasutamiseks on eeldused:

1.    eri tehnoloogiliste süsteemide sujuv ühildumine, mis tuleb tagada läbi ühtsete standardite ja põhimõtete rakendamisega, milles linna infotehnoloogiateenistusel on juhtroll;

2.    e-teenuste arendamise algatuste tsentraalne koordineerimine.

5.4 Tegevuskava ja soovitused

Arengukava elluviimiseks on linna asutuste eelarvetes planeeritud IT valdkonna arendamise ja ülalpidamise kulud.

Ametite eelarvetes on planeeritud nende hallatavate asutuste IT kulud.

Linnakantselei eelarve koosseisus on linna ametiasutuste tsentraliseeritud IT alaeelarve, mis on ettenähtud kõikide ametiasutuste IT-lahendusteks, sh e-teenuste arendamiseks.

Tsentraliseeritud IT alaeelarve arengukava rakendamise perioodil on 137,2 miljonit.

Nimetatud kulutused on ettenähtud linnasüsteemide, e-teenuste ja neid toetavate protsesside ülalpidamiseks, edasiarendamiseks ning uute e-teenuste väljaarendamiseks koos neid toetava IT-keskkonna loomisega.

Teenuseid arendatakse ja e-teenuseid luuakse eraldi vastuvõetavate tegevuskavade alusel. Iga aasta alguses esitatakse loodavale e-teenuste juhtrühmale järgmisel aastal arendatavate teenuste loetelu, mis kinnitatakse IT nõukogus ning seejärel esitatakse taotlused järgmise aasta IT eelarvesse.

E-teenuste arendamise prioriteet on suurima kasutajaskonnaga avalike teenuste  arendamine e-teenuste kanalites kõrgele interaktiivsele tasemele. Tegevuskavas on eraldi väljatoodud prioriteetsete tegevuste maksumus.

Tegevus

Eesmärgid

Tulemus/mõõdik

Vastutaja

Teenuste arendamine e-teenusteks

Põhimõtte “Hindamine e-keerukuse skaalal ja standardite kehtestamine“ rakendamine

Teenuste tegevuskavade väljatöötamise protsessi loomine (st teenuse algatamise ja muutmise protseduurireeglite koostamine)

Võimaldada esitada kord aastas kinnitamiseks järgmise perioodi jooksul arendatavate e-teenuste arenguplaanid (tegevuskava, eelarve jne). Standardiseerida e-teenuste algatamise vorm.

1. juuniks 2008 on protseduurireeglid koostatud ja sätestatakse 2009. a arendatavad teenused.

E-teenuste algatamise juhend on kooskõlastatud ja kehtestatud 1. juuniks 2008.

E-teenuste juhtrühm

Teenuste registri edasiarendus ja selle kasutamise koolitus

Luua andmekogu, kuhu kogutakse andmeid linna teenuste kasutamise sageduse, kvaliteedi, sihtrühmade, protsesside kirjelduste jms kohta

Register on loodud aastaks 2009, teenused ja protsessid on kirjeldatud aastaks 2010

Linna-kantselei Kulud

450 000

Osutatavate teenuste hindamine e-teenuste keerukuse skaalal ja selle info kandmine teenuste andmebaasi

Mõõta e-teenuste kättesaadavust elektroonilistes kanalites

Kõik linna poolt osutatud teenused on kirjeldatud andmebaasis 1. juuniks 2009.

Linna-kantselei

Teenuste arendamise aluseks olevate protsesside analüüs, kirjeldamine ja modelleerimine, vastavate standardite ja kordade väljatöötamine.

Protsesside efektiivsuse suurendamine

Protsesside standardid ja korrad on kehtestatud 1. jaanuariks 2009.
Protsessid on kaardistatud ja analüüsitud 1. jaanuariks 2010

Linna-kantselei

E-teenuste standardite väljatöötamine

Tagada linna teenuste rahuldav kvaliteet

1. maiks 2009 on välja töötatud teenusestandardid

Linna-kantselei

Võetakse täielikult kasutusele digitaalne dokumendihaldussüsteem

Võimaldada dokumentide digitaalset allkirjastamist ja lõpetada paberdokumentide ringlus

Aastast 2009 ei toimu paberdokumentide ringlust (paberkujul dokumendid digitaliseeritakse)

Linna-kantselei

Iga-aastase e-teenuste tegevuskava väljatöötamine

E-teenuste arendamise parem planeerimine

Tegevuskavad koostatakse iga aasta 1. augustiks alates aastast 2008 on

E-teenuste juhtgrupp

E-teenuste tehnoloogilise raamistiku väljatöötamine

Standardida e-teenuste tehnoloogilised lahendused ja kasutajaliidesed

1. aprilliks 2009 on loodud e-teenuste standard

IT teenistus

E-teenuste sisseostmine

Vältida dubleerivate lahenduste loomist kui olemasolevate sisseostmisega kaasneksid samad või väiksemad kulutused

Sisse on ostetud e-teenused (SMSi saatmine, vajaduse korral aadressiregister), mida linnal pole otstarbekas ise arendada või mida ei saa ise arendada vajalike andmete või oskuste puudumise tõttu

E-teenuste juhtgrupp

GISi juurutamine

Parandada linnajuhtide ja  ametnike operatiivsust otsuste tegemisel ning seeläbi ka avaliku teenuse osutamise kvaliteeti; tagada linnakodanikele

e-teenuste kõrgem visualiseerituse tase

Aastaks 2010 on kõik GISile vajalikud registrid ja andmebaasid ristkasutuses ning kättesaadavad GIS töövahendite ja e-teenuste kaudu

Linna-planeeri-mise amet

E-teenuste kasutamisega seotud meetrikate kogumiseks vajalike tehnoloogiliste vahendite loomine/hankimine

Pidev ülevaade realiseeritud

e-teenuste kasutamisest ning nende vastavusest teenusestandardile

Aastaks 2010 on vahend(id) juurutatud.

Linna-kantselei Kulud

500 000

Kaaluda arenguteenistuse juurde lisa teenuste arendamise kompetentsi loomist.

Teenuste arendamise poliitika, sh teenuste vajaduse  hindamine ja analüüside koostamine.

Metoodiliste materjalide väljatöötamine.

Kvaliteedijuhtimisest lähtuvate protsesside kirjeldamine ja hindamine.

Linna avalike teenuste andmebaasi haldamine, aktuaalsena töös hoidmine ja arendamine.

Teenuseid käsitleva informatsiooni edastamine, sh publikatsioonide koostamine ja edastamine teenuste kohta.

Osalemine rahvusvaheliste võrgustike töös teenuste arendamisel ja Tallinna

e-rakenduste ekspordis.

Eesmärkide täitmine vastavalt eelarvelistele vahenditele

Linna-kantselei

1 ametnik

Kulud

410 000

E-teenuste realiseerimine

Asjaajamise, dokumentide menetlemise ning linnaga suhtlemise viimine elektrooniliseks

Aastaks 2012 on 80% linna kodanikule suunatud teenustest, mida on võimalik osutada elektrooniliste kanalite kaudu saadaval IV taseme e-teenusena. Aastaks 2013 on 20% nimetatud teenustest V taseme e-teenused.

E-teenuste juhtgrupp

E-teenustega seonduvate  ideekonkursside korraldamine

Uute, innovatiivsete e-teenuste ideede leidmine

Ideede leidmine ja võimaluse korral nende rakendamine olemasolevate ettevõtluskonkursside jms kaudu.

Linna-kantselei

Teenuste kättesaadavus ja selle laiendamine

Põhimõtte “Suunatus sihtgrupile ning koolitused eakatele ja puuetega inimestele“ rakendamine

Arvutikoolituste korraldamine

Suurendada linna ja riigi e-teenuste kasutajate hulka

Aastal 2008 osaleb koolitustel (nii raamatukogude kui ka päevakeskuste kaudu) vähemalt 1000 inimest, alates aastast 2009 vähemalt 2000 inimest, neist eakate päevakeskuste juures vähemalt 1300

Sotsiaal- ja tervishoiu-amet, keskraamatukogu

Eakatele, erivajadusega ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele koolitusprogrammi koostamine (võimaluse korral koostöös teiste IT-alaste koolitusprojektidega)

Eakate ja puuetega inimestele arvutiõppe korraldamise ettevalmistamine

Aastaks 2009 on koolitusmaterjalid ja -kava loodud

Linna-kantselei

Kulud

150 000

Teenuste kättesaadavus ja selle laiendamine

Põhimõtte “Arvuti ja Interneti kasutamise võimaluste laiendamine, avatud Interneti-punktide loomine“ rakendamine

Eakate päevakeskustesse arvutite, ID-kaardilugejate jms tehnika hankimine ja olemasoleva uuendamine

Eakate päevakeskustes arvutustehnika kättesaadavuse parandamine ja kättesaadava arvutipargi suuruse kahekordistamine (tagatakse avalike arvutite kasv 100 arvutini ning üle 4 aasta vanuse arvutustehnika väljavahetamine)

 

 

Arvuteid hangitakse juurde järgmiselt: 30 (2008), 30 (2009), 30 (2010), üle 4 aasta vanused vahetatakse välja, arvuti hind 12 000 (arvutitel on ID-kaardi lugeja, veebikaamera, kõrvaklapid, mikrofonid jms). Iga linnaosa päevakeskusesse printer ja skanner – kokku 8 printerit ja skannerit aastal 2008 ning 2012. – printeri hind 4000, skanner 3000.

 

IT Teenistus

Raamatukogude arvutipargi uuendamine lugemissaalides ja koolitusteks mõeldud ruumides

Arvutustehnika kättesaadavuse parandamine raamatukogudes ja avaliku arvutipargi suurendamine, seejuures tagatakse üle 4 aasta vanuste arvutite väljavahetamine

Arvuteid lisandub 2008. a 80 (43 (vanemad kui 5 aastat) 7 (plan. uued töökohad) 30 (koolituste ja Interneti jaoks)), 2009. a 82 (50 (planeeritud uued) 32 (amortisatsioon)), 2010.a 38 (38 (amortisatsioon)), 2011.a 20 (20 (potentsiaalne kasv)), 2012.a 80 (amortisatsioon).

Nüüdisaegse arvutipargi suurus on 200 arvutit, kusjuures tagatakse üle 4 aasta vanuste arvutite väljavahetamine.

IT teenistus

Ühistranspordi lähilinnaliinide ja koolibusside varustamine WiFiga

E-teenuste kättesaadavuse tagamine ning ühistranspordi atraktiivsemaks muutmine

Aastaks 2010 saab WiFit kasutada 10 lähilinna liini bussi ja koolibussi

IT teenistus

Kulud

500 000

WiFi leviala laiendamine

E-teenuste kättesaadavuse parandamine mobiilsetele kasutajatele (linnakülalised, tudengid jt)

Aastaks 2011 laiendatakse WiFi leviala kõikidesse parkidesse. Autentimisega levialade hulka kahekordistatakse 3 aasta jooksul: 14 (2008), 10 (2009), 10 (2010)

Autenditud kasutamiste arv 2008 aasta on vähemalt 30000 ning 100 000 aastal 2010

IT Teenistus Kulud

2008. a

140 000, 2009. a

170 000, 2010. a

200 000, 2011. a

200 000, 2012.a 200 000

Teavitustöö linna Internetipunktide ja infokioskite kasutamise võimalustest asjaomaste sihtgruppide seas

Suurendada Interneti-punktide populaarsust sihtgruppide seas ja tagada sihtgruppidele tehnoloogiline ligipääs

Interneti-punktid on sihtgruppide seisukohast hinnatud ja üle vaadatud

Linna-kantselei

E-teenuste kanalid

Põhimõtte “Põhikanalina kasutada Internetti kuid teha võimalikuks linna kodulehekülje esitamine ka kompaktses formaadis“ rakendamine

Uued e-kanalid ametnikega suhtlemiseks

Alternatiivsed kanalid ametnikega suhtlemiseks, mis parandaksid mobiilsete või puudega inimeste suhtlemist ametnikega

Aastaks 2009 on ametnikud kättesaadavad ka Skype’i kaudu

Linna-kantselei

ID-kaardi ja Mobiil-ID laiem rakendamine

Lihtsustada asjaajamist ja muuta turvalisemaks e-teenuste kasutamine

Raamatukogudes on aastaks 2009 võetud kasutusele ID-kaart lugejapiletina.

Aastaks 2009 on iga ametniku töökohal oma

ID-kaardi lugeja. Lepinguid allkirjastatakse vaid digitaalselt.

ID-kaardi abil saab end registreerida päevakeskustes, kultuurikeskustes, huviringides jm.

ID-kaarti ja Mobiil-ID-d elektrooniliselt isikutuvastuseks ja digiallkirjastamiseks kasutavate Tallinna elanike arv on 2009 aastaks

100 000

ID-pileti süsteemi laiendused

linna kultuuri– ja spordiasutustes.

Aastal 2008 liitumine programmiga “Arvutikaitse 2009“ .

IT teenistus

Kulud

415 596

Uute andmeedastuskanalite ja esitluskihtide loomine e-teenustele

E-teenuste kättesaadavuse parandamine

Lisaks veebile ja eesti.ee X-tee andmeteenuste esitluskihile on aastaks 2011 võetud e-teenuste tarbimiseks kasutusele ka alternatiivsed kanalid (DTV, mobiiltelefon) .

IT teenistus

Infotehnoloogilise keskkonna arendamine

Reeglite väljatöötamine ja protsesside defineerimine uute linna andmekogude asutamiseks

Tagada uute andmekogude loomise operatiivsus.

1. juuliks 2008 on dokumendid loodud.

Linna-kantselei

Linna infosüsteemide andmekogude koosvõimele seatavate nõuete ajakohastamine

Ühtlustada linna andmekogude ja infosüsteemide koosvõimele seatavaid nõudeid.

31. detsembriks 2008 on nõuded ajakohastatud.

IT teenistus

Linna registrite semantiline kirjeldamine

Kaardistada linna infosüsteeme andmeteenuste ning potentsiaalsete andmevoogude tasemel; teha linna infosüsteemide sisu ning ülesanne üheselt arusaadavaks nii tarkvara

arendajatele kui ka ekspertidele.

2009. aastaks on 10%, 2010. aastaks 50% ja 2012. aastaks 80% linna andmekogudest ja andmebaasidest semantiliselt kirjeldatud.

Registrite omanikud/ tellijad

Vajalike standardlepingute jt dokumentide väljatöötamine linna registrite ja andmekogude andmeteenuste osutamiseks X-tee kaudu

Lihtsustada ja korrastada linna

X-tee teenuste kasutuselevõttu uutes lahendustes.

Aastal 2009 kulub linna X-tee andmeteenustele ligipääsu taotlemise menetlemiseks maksimaalselt 5 tööpäeva.

Linna-kantselei

Andmeturbemeetmete rakendamine.

Kaitsta linna registreid, andmebaase ja süsteeme

Andmeturbepoliitika on väljatöötatud 1. jaanuariks 2009; ISKE juurutatud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele.

Linna-kantselei

Arvutitarkvara ja süsteemiplatvormide ühtlustamine

Tagada tehtud tark- ja riistvara-investeeringute optimaalsus ning tasuvus.

Töökoha standardprofiilid Tallinna linna asutustele on nii tark- kui ka riistvara osas on välja töötatud 1. jaanuariks 2009.

Linna-kantselei

ESB juurutamine

Tagada e-teenuste jätkusuutlik loomine/muutmine ning linna X-tee andmeteenuste ristkasutus.

Aastaks 2009 võetakse kasutusele semantilist integratsiooni toetav ESB vahevara, aastaks 2010 viiakse selle peale üle kõik linna X-tee andmeteenused.

E-teenuste juhtgrupp

Linna registrite liidestamine X-teega

Linna registrite omavahelise ja üleriigiliste süsteemide koosvõime tagamine; kiirendada infosüsteemide integreerimist ning parandada seeläbi muuhulgas ka valmisolekut kriisisituatsioonide operatiivseks lahendamiseks.

Aastaks 2010 pääseb kõigile linna andmekogudele  ligi X-tee kaudu; linna ristkasutuses olevad andmekogud ja

-baasid on registreeritud aastaks 2009 RIHA-s.

E-teenuste juhtgrupp

Linna registrite arendamine ristkasutuse tagamiseks

Vähendada tervikuna linna IT kulusid keskselt realiseeritud lahenduste laialdase kasutuse kaudu; tagada linna ja riigi infosüsteemide ühtne toimimine avatud standarditega.

Linna registrite ristkasutuse analüüs on läbi viidud aastaks 2009. Aastaks 2010 on 50% analüüsifaasi tulemused realiseeritud ning aastaks 2011 ülejäänud 50%

E-teenuste juhtgrupp

Klassifikaatorite korrastamine

Riigi ja linna infosüsteemide koosvõime tagamine

Aastaks 2009 registreeritakse kõik linnas kasutusel olevad klassifikaatorid RIHA-s; aastaks 2011 ühtlustatakse need riigi omadega, tingimusel, et riik on need ajaliselt sobivalt kehtestanud

Registrite omanikud/ tellijad

Riigi registreid osaliselt dubleerivate registrite liitmine riigi registritega

Ühtlustada andmete töötlemise protsesse ning tagada andmete ajakohasus ja kättesaadavus suvalisel ajahetkel.

Aastaks 2012 pole enam ühtegi osaliselt või täielikult  riigi registreid dubleerivat linna registrit

E-teenuste juhtgrupp

Infosüsteemide integratsioon SAPiga

Muuta finantsarvestus täpsemaks ning teha finantsandmed kättesaadavaks ka läbi e-teenuste, mis võimaldavad tasulisi teenuseid

Aastaks 2013 integreeritakse u 15 infosüsteemi

Linna-kantselei

Veebi arendamine

Noorte ja teiste linnakodanike veebipõhise teavitussüsteemi parendamine ning veebi riiklike nõuetega vastavusse viimine

Veebi kättesaadavuse parandamine

1. juuliks 2008 on linna veeb viidud vastavusse WAI WCAG 2.0 nõuetega, varustatud Wiki funktsionaalsusega, et võimaldada vähemuste poolt personaliseeritud sisu loomist, lisatud on foorumi ja küsitluse funktsionaalsus; linna uudiseid, s.h. operatiivteateid, saab tellida

RSS tehnoloogiat rakendades; linna struktuuriüksused avavad oma üksuse tegevust tutvustava blogi 1. jaanuariks 2009

Kui riik pole seda varem teinud, siis aastaks 2011 luuakse linna veebi CMSile semantikamoodul (võimaldab sisu annoteerimist RDFa vormingus) ning veebi otsingumootorit täiendatakse annotatsioone arvestava funktsiooniga.

Linna-kantselei

SEO rakendamine veebis

Lihtsustada vajaliku info leidmist otsingumootorite abil linna veebist.

Aastaks 2009 vastab linna veeb SEO põhimõtetele.

Linna-kantselei

Veebi sisu ja keskkonna ettevalmistamine personaliseerimiseks

Muuta asutuspõhine maailm kodaniku jaoks teenusepõhiseks, nii et kõik isikud saavad oma asjaajamised avaliku sektoriga toimetada ilma, et nad peaksid teadma midagi avaliku sektori hierarhilisest struktuurist ja sealesest rollide jaotusest.

Aastaks 2011 on loodud toimiv keskkond info ja e-teenuste personaliseerimiseks (erinevad keeled, info filtreerimine, teavituste tellimine, jms).

Linna­kantselei

Aastatel 2008-2009 arendatakse e-teenuseid esmajärjekorras järgmistes kategooriates:

·      Võimalused tasuda erinevate linna teenuste eest (sh kultuuri- ja spordiasutuste piletid), mis tehakse kättesaadavaks ID-piletiga;

·      toimetulekust mittesõltuvate toetuste elektroonilise taotlemise keskkond (sünnipäevatoetus, esmakordselt kooli mineva lapse toetus jt);

·      ettevõtjatele ja kodanikule suunatud elektrooniline Tallinna linna lubade taotlemise keskkond (sh müügi-ja reklaamilubade, raie-, kaeve-, ilutulestikulubade jms taotlemine).

5.4.1 Eelarvestamine

E-teenuste arendamiseks vajalikke vahendeid hallatakse linnakantselei tsentraliseeritud IT eelarvestamise protsessi kaudu, kus ametite vahendid on paigutatud projektidele.

Alljärgnevalt on toodud valim arenduste maksumusi läbi aegade, mis iseloomustavad infosüsteemide arendamise hinda.

Aasta

Register või e-teenus

Maksumus kroonides

2003

Linna õigusaktide register (TÕR)

720 000

2005

Linna õigusaktide register (TÕR)

319 959

2005

Linnavalitsuse finantsarvestuse infosüsteem

998 221

2007

Sportivate laste andmebaas

150 000

2007

Sünnitoetus

300 000

2008

E-toetuste infosüsteemi loomine

1 000 000

2008

Koolitervishoiu infosüsteem

2 200 000

2008

Müügi- ja reklaamilubade infosüsteem

20 000

Tabelist nähtub, et ligi kümmet e-teenust pakkuva andmekogu (koolitervishoiu infosüsteem) maksumus lähema 3 aasta jooksul on u 2 miljonit (lisanduks majutus ja hooldus, 10-30% esialgseist investeeringuist aastas), samas kui vaid ühte e-teenust pakkuva lahenduse (sünnitoetus, müügi- ja reklaamilubade infosüsteem) hind sama perioodi jooksul on u 0,3 miljonit (majutuse ja hoolduse maksumus 30-50% aastas).

SOA Trader OÜ globaalsete teenuste statistika (u 15 000 infosüsteemi, milles u 150 000 vahetult kliendile mõeldud andmeteenust[1]) näitab, et keskmiselt teenindab 1 andmekogu 10 andmeteenust (e-teenuse ekvivalent infosüsteemi vahevara tasemel). Sama reegel kehtib ka Eesti riiklike registrite kohta: ligi 500le[2] kodaniku teenindamiseks mõeldud X-tee andmeteenuse pakkumiseks on olemas 50 andmekogu.

Täpsem hinnang eeldab täpsemat teenuseid käsitlevat analüüsi, kuna kõiki teenuseid ei ole vaja või võimalik e-teenusteks arendada. Nagu analüüsi osas on välja toodud, peab teenuste arendamine tuginema teenuste süsteemsele hindamisele.

6. Arengukava koostamisest

Arengukava koostamise projekti viisid ellu Tallinna Linnakantselei tellimusel riigihanke võitnud pakkuja Microlink Eesti AS ning tema partnerid Ernst & Young Baltic AS ja SOA Trader OÜ poolt.

Projektis osalesid Tallinna linna esindav juhtrühm ja töögrupp. Lisaks intervjueeriti eri valdkondade spetsialiste linna asutustest. Töö täiendavad sisendid olid ka Tallinna strateegiadokumendid, arengukavad ja uuringud.

Juhtrühm: Toomas Sepp, Väino Olev, Allan Alaküla

Töögrupp: Mari Roots, Gert Väli, Epp Norit, Anne-Mari Vunder, Janno Kauts, Allan  Alaküla, Kai Kotka

Intervjuud: Tiit Siimon, Tarmo Tropp, Kristel Lelov, Marge Lepp, Uku Torjus, Kaie Holm, juhtrühma liikmed, töögrupi liikmed.

6.1 Lühendid ja mõisted

Lühend / mõiste

Selgitus

AKS

Andmekogude seadus [7]

Andmekogu

Vt register

Andmeteenus

X-tee võrguteenus

Autentimine

(identifitseerimine) – protseduur, mille käigus tehakse kindlaks teenuse kasutamist taotlev isik või infosüsteem

Autoriseerimine

Protseduur, mille käigus tehakse kindlaks kas teenuse kasutamist taotleval isikul või infosüsteemil on selleks õigus. Kasutajainfosüsteem autoriseeritakse vastavalt selle kuuluvusele teatud kasutajagruppi (see võib koosneda ka ühest asutusest).

AvTS

Avaliku teabe seadus [10]

BPEL (Business Process Execution Language)

Äriprotsesside juhtimise keel

BPM (Business Process Management)

Äriprotsesside haldamine

DTV

Digitaalne televisioon

ESB (Enterprise Service Bus)

Tarkvara ja andmeteenuste integratsiooniplatvorm

Esitluskiht

E-teenuste kasutajaliidese kiht

E-teenus

See osa teenustest, kus teenust, selle osa või sellega seotud informatsiooni pakutakse elektrooniliste jaotuskanalite kaudu.

E-teenuse kanal

E-teenuse edastamiseks kasutatav riistvara

E-teenuste ruum

Inforuumi ja teenuste ühisosa

i2010

Euroopa Ühenduste Komisjoni algatus infoühiskonna ja meediapoliitika valdkonnas [4]

Identifitseerimine

Vt autentimine

IKS

Isikuandmete kaitse seadus [8]

IKT

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Inforuum

Info loomiseks, haldamiseks ja kasutamiseks vajalik koosvõimeline komplekt kommunikatsioonivõrkudest, andmevahetusprotokollidest, infosisust, teenustest ja vahenditest.

Infrastruktuur

Andmekogud, andmebaasid, andmeteenused, infosüsteemid ja nende integratsiooniks vajalik vahevara

IPTV(Internet Protocol Television)

Digitaalne televisioon, mida edastatakse Interneti kaudu

ISKE

Infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem

KIT

Kodaniku IT- keskkond, kõigile kodanikele (täpsemalt elanikele) veebilehitseja kaudu kasutatav infotehnoloogiliste vahendite kogum turvaliseks suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste asutuste, eraettevõtete ja kolmanda sektori institutsioonide (edaspidi asutuste) infosüsteemidega. KITi vahendid võib jagada kasutajagruppide järgi kolmeks: kodaniku osa, üldsüsteemne osa ja avalik osa (teabeportaal).

KoKS

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus [11]

Koosvõime

Infosüsteemide ja nende poolt toetavate tegevusprotsesside võime vahetada andmeid ja ühiselt kasutada informatsiooni ja teadmisi.

KOV

Kohalik omavalitsus

PPP (Private-Public Parnership)

Era- ja avaliku sektori partnerlus, kus uut lisaväärtust avalikule sektorile luuakse erasektori algatusel.

RDF (Resource Description Format)

Ressursikirjeldusvorming

RDFa

Standard struktuursete andmete esitamise kohta XHTML keeles nii masin- kuika inimloetavalt

Register

Vt andmekogu

RIHA

Riigi infosüsteemide haldussüsteem

RSS (RDF Site Summary, Rich Site Summary)

RDF saidikokkuvõte RSS on väike mitmeotstarbeline laiendatav metaandmete kirjeldamise ja sündikeerimise vorming.

Semantilised varad

Terminoloogiad, sõnastikud, tesaurused, klassifikaatorid, taksonoomiad, ontoloogiad ning andmeteenuste semantilised kirjeldused (vt riigi infosüsteemide semantilise koosvõime raamistik).

SEO (Search Engine Optimisation)

Veebisaitide disainimise metoodika, mille eesmärk on, et otsingumootorid töötleksid veebisaitide sisu paremini.

Sidusteenus

Ühe organisatsiooni toiming, mis on teise organisatsiooni toiminguks vajalik osa, kuid millel selle organisatsiooni sees, kus see aset leiab, ei pruugi olla iseseisvat tähendust.

SOA (Service-Oriented Architecture)

Teenustepõhine tarkvaraarhitektuur

SOAP (Simple Object Access Protocol)

XML põhine andmevahetusprotokoll

URL (Uniform Resource Locator)

Globaalne dokumentide või teiste ressursside aadress veebis. Aadressi esimene osa näitab, millist protokolli kasutatakse ja teine osa spetsifitseerib IP- aadressi või domeeni nime. URL on üks URI alamliik.

W3C (World Wide Web Consortium)

Rahvusvaheline ettevõtete konsortsium, kelle eesmärk on veebi arendamine ühes suunas avatud standardite alusel.

Veebirobot

Internetis ilma inimoperaatori sekkumiseta info koguv, töötlev ning rakendav programm.

WiFi (Wireless Fidelity)

Traadita Internet

VOIP (Voice Over Internet Protocol)

Kõne üle Interneti edastamise protokoll

WSDL (Web Services Description Language)

XML-formaadis veebiteenuste kirjeldamise keel. WSDL kirjeldab teenuste sisend- ja väljundparameetrid ning teenuse väljakutsumise viisi.

WSRP (Web Services for Remote Portlets)

Teenus ja standard, mis kirjeldab esitlusele orienteeritud veebiteenuste integreerimist portaalidesse. OASISe standard (http://oasisopen.org/committees/wsrp/)

Võrguteenus

Universaalse ressursiidentifikaatoriga URI identifitseeritud tarkvarasüsteem, mille avalikud liidesed ja seosed on defineeritud ja kirjeldatud XML vahenditega. Teised süsteemid suhtlevad võrguteenusega vastavalt neile definitsioonidele, kasutades Interneti protokolle XML põhiste sõnumite transportimiseks

XML (eXtensible Mark-up Language)

Tekstiline vorming struktureeritud andmete esitamiseks. Andmed esitatakse siltidega märgendatud elementidele antud väärtuste ja atribuutidena, kus element võib sisaldada skalaarväärtust või teistest elementidest koosnevat struktuuri.

X-tee

Universaalne turvaline andmevahetuskeskkond (vaata http://X-tee.riik.ee/ ), mis tagab kodanikele, ametiisikutele ja ettevõtjatele andmebaaside kasutamise nende volituste piires.

X-tee teenus

Võrguteenus, mis kasutab X-teed andmete edastamisel. Andmeteenuse eriliik.

6.2 Arengukava koostamisel kasutatud dokumendid

Euroopa Liit

[1]      Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon (http://www.coe.ee/files2/euroopa_nk_docs/konvetsioonid/zip/ets10en/ets108.htm)

[2]      Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (http://www.coe.ee/files2/euroopa_nk_docs/konvetsioonid/zip/ets121_en/ets122.html)

[3]      European Interoperability Framework
(http://ec.europa.eu/idabc/en/document/3473/5887)

[4]      i2010 - Euroopa Ühenduste Komisjoni algatus infoühiskonna ja meediapoliitika valdkonnas. (http://ec.europa.eu/information_society/eeurope/i2010/index_en.htm)

[5]      ICT for an Inclusive Society“ EL ministrite konverents Riias, 2006. (http://ec.europa.eu/information_society/activities/einclusion/events/riga_2006/index_en.htm)“

[6]      “i2010 E-inclusion Subgroup National Reports. December 2007“

http://www.epractice.eu/files/download/i2010_eInclusion_Reports.pdf

Eesti Vabariigi õigusaktid ja muud dokumendid

[7]      Andmekogude seadus

(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12792916)

[8]      Isikuandmete kaitse seadus

(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12788408)

[9]      Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni ratifitseerimise seadus. Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon
(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=26705)

[10]   Avaliku teabe seadus
(
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12766090)

[11]   Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
(
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849896)

[12]   Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ratifitseerimise seadus. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta
(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=24755)

[13]   Autoriõiguse seadus
(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12791124)

[14]   Klassifikaatorite süsteemi kehtestamine, Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2008. a määrus nr.11

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12910889

[15]   Aadressandmete süsteemi kehtestamine, Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 251

(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12900546&id=12901083)

[16]   Infosüsteemide turvameetmete süsteemi kehtestamine, Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 252

(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12901110)

[17]   Infosüsteemide andmevahetuskiht, Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2008. a määrus nr 78

(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12956835)

[18]   Volituste andmine geodeetilise süsteemi kehtestamiseks, Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2008. a määrus nr 17 (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12900546&id=12913180)

[19]   Eesti infoühiskonna arengukava aastani 2013
(
http://www.riso.ee/et/files/Infoyhiskonna_arengukava_2013.pdf)

[20]   Infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem ISKE, rakendusjuhend, versioon 3.00, september 2007 (http://www.ria.ee/public/ISKE_rakendusjuhend_3_00_07092007.pdf)

[21]   Eesti kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste/maakondade veebilehtede käideldavuse hindamine WCAG metoodikaga

[22]   Riigi IT arhitektuur. Versioon 1.01 (2007)
http://www.riso.ee/et/koosvoime/RITA1_01.pdf

[23]   Semantilise koosvõime raamistik. Versioon 0.7 (2007)
http://www.riso.ee/et/files/RISsemantikaV07-loplik.pdf

[24]   Veebide koosvõime raamistik. Versioon 0.6 (2007)
http://www.riso.ee/et/files/VeebidRaamistikV06-loplik.pdf

[25]   Infoturbe raamistik (2007)
http://www.riso.ee/et/files/InfoturbeRaamistik.odt

[26]   Andmekogude ja andmekogude poolt osutatavate teenuste semantilise koosvõime metoodika. Versioon 1.1 (2007).

[27]   Andmekogude ja andmekogude poolt osutatavate teenuste semantilise kirjeldamise juhis. Versioon 1.1 (2007).

[28]   Eesti riigiasutuste avalikud veebilehed. Soovitused.

[29]   Üldistatud nõuded riigiasutuste veebilehtede kasutajaliidestele ja infoarhitektuurile. Versioon 1.0 (2005).

[30]   EVS 8:2000. Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas.

http://www.eki.ee/itstandard/2000/

Tallinna õigusaktid

[31]   “Tallinna arengudokumentide menetlemise kord“, Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määrus nr 5 (?id=3001&aktid=103266)

[32]   “Tallinna avalike teenuste edasiarendamist tagava infotehnoloogilise keskkonna arengukava 2008-2013 algatamine ja lähteülesande kehtestamine“, Tallinna Linnavolikogu 21. juuni 2007 otsus nr 172 (?id=3001&aktid=108459)

[33]   “Strateegia “Tallinn 2025“ kinnitamine“, Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004 määrus nr 23 (?id=3001&aktid=96947)

[34]   “Tallinna arengukava 2006-2021“, Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrus nr 53 (?id=3001&aktid=101896)

[35]   “Tallinna arengukava 2006-2021 muutmine“, Tallinna Linnavolikogu 21. juuni 2007 määrus nr 22 (?id=3001&aktid=108488)

[36]   “Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2007-2010“, Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 määrus nr 41 (?id=3001&aktid=105035)

[37]   “Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2008-2011“, Tallinna Linnavolikogu 21.  juuni 2007 määrus nr 21 (?id=3001&aktid=108487)

Väljatöötamisel olev õiguslik regulatsioon

[38]   AvTS, RIHA põhimäärus, klassifikaatorid, andmevahetuskiht jms, mis uuenevad seoses AvTS uuenemisega

Uuringud ja teised materjalid

[39]   “Tallinna linna infoühiskonna taseme uuring“. Eesti Tuleviku-uuringute Instituut, Tallinna Ülikool, Focus IT OÜ. Tallinn, 2007

http://www.tallinn.ee/est/g2402s30533

[40]   “Tallinna Linnavalitsuse avalikud teenused“. Faktum & Ariko OÜ. Tallinn, 2007

[41]   “Eesti elanikud ja Internet. Tallinna eriaruanne.“ Faktum & Ariko OÜ. Tallinn, 2006

[42]   “Tallinnas elavate puudega inimeste e-teenuste kasutamise võimaluste ja lisavajaduste uuring“. Focus IT OÜ. Tallinn, 2006

[43]   “Online Availabilty of Public Services“. Capgemini, European Commission Directorate General for Information. 2007

[44]   “Riigi tugi kohalikele omavalitsustele infoühiskonna arendamisel.“ Riigikontrolli kontrolliaruanne 29. september 2006.

[45]   “Avaliku teenuse kvaliteet infoühiskonnas.“ Riigikontrolli aruanne Riigikogule. 1. november 2007, Tallinn.

[46]   Eurostat, 2007

[47]   Mobiiltelefonid võtavad lauatelefonilt turgu“ Turu-uuringute AS uuring. Äripäev, 8. november 2005.

Viidete esitusviis

(6.2/1) – käesoleva dokumendi alajaotuse number ja lehekülje number;

[1] – viidatava dokumendi järjekord kasutatud dokumentide loetelus (6.2/1);

[1] (5.6 Eesmärgid) – viidatava dokumendi alajaotuse number ja/või pealkiri.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 



[1] Kliendi teenindamiseks vajalike andmeteenuste arvu pole antud.

[2] Kokku on u 1000 andmeteenust. Kuna X-tee päringute puhul ei eristata kodanikele ja ametnikele mõeldud päringuid, siis eeldame, et pooled on ametnike ja pooled elanike teenindamiseks.