Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu kehtestamine Mustamäe linnaosas
Tallinna Linnavolikogu 29.05.2008 otsus number 100
Redaktsiooni kehtivus:29.05.2008 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

29. mai 2008 nr 100

 

 

 

 

Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu kehtestamine Mustamäe linnaosas

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, planeerimisseaduse § 23 lg 3 p 3, § 24 lõike 3 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lg‑te 1, 3 ja 5 alusel ja arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmiste põhimotiivide ja kaalutlustega:

- Planeeritav maa-ala asub Mustamäe linnaosas Akadeemia tee, Raja tänava, Mäepealse tänava ja Mäealuse tänava ning Kadaka tee vahelises kvartalis ja hõlmab 23 krunti. Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala üldkasutatavate ja äriehitiste segahoonestusalale (võimalikud tehnoloogiapargi komponendid) ning ala kagunurk üldkasutatavate rohealade maale. Detailplaneeringuga kavandatu on selles osas kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga;

- Planeeringulalal asub Soone oja, mille ehituskeeluvööndi laius on 25 meetrit. Looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2 kohaselt on võimalik kohalikul omavalitsusel teha ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks üksnes üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Kuna planeeringulahendusega tehakse ettepanek Soone oja ehituskeeluvööndi vähendamiseks, siis selles osas on tehtud ettepanek Mustamäe linnaosa üldplaneeringu muutmiseks;

- Planeeringulahenduse kohaselt Soone oja ümbrus ja tiik korrastatakse ning selle äärde võib paigutada istumiskohad ning valgustuse. Paranevad eelkõige ümbruskonna elanike vaba aja veetmise võimalused;

- Kuna Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutuse (TEHNOPOL) omandis olevad nõukogude ajal püstitatud hooned ei rahulda tänase teaduspõhise tootmise nõudmisi, siis on olemasolevad hooned ette nähtud lammutada ning territooriumile ehitada igati kaasaaegne hoonestus. See omakorda võimaldab rajada ja arendada innovatsiooni toetava ärikeskkonna, mis julgustaks oskusteabe ja tehnoloogiate siiret uurimis- ja arenguasutuste, äriühingute ja turgude vahel;

- Planeeringuga kavandatava realiseerimisega tõuseb Tehnoloogiapargiga seotud ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime, mis toetab Eesti majandusarengut;

- Kaasaaegse ärikeskkonna loomine on aluseks kvaliteetsete töökohtade tekkeks, mille tulemusena saavutatakse Mustamäe linnaosa üldplaneeringu üks eesmärke, muuta linnaosa territooriumil olevad töökohad kohalikule töövõimelisele elanikkonnale atraktiivsemaks;

- Hoonestuse kavandamisel on lähtutud väljakujunenud vabaplaneeringu põhimõtetest, vastandamata olemasolevat hoonestuslaadi uuele hoonestusele. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada uueneva, teisalt olemasoleva (miljööväärtusliku) arhitektuurse keskkonnaga;

- Kuna tegemist on teadus- ja tehnoloogiapiirkonnaga, siis hoonete arhitektuur eeldab teatud konservatiivsust. Hooned on ette nähtud kruntidele paigutada lahtise hoonestusviisiga;

- Planeeringulahendusega on ette nähtud põhiliselt 6‑korruseline hoonestus (24 meetri kõrgune), kus on dominantideks mõningad 11‑korruselised hoonemahud (kõrgusega 45 meetrit), mis on kavandatud Mäealuse tänava äärde ja Tehnoloogiapargi keskossa. Uued kõrgemad hooned oma arhitektuuriga peavad lisama olemasolevale ümbruskonnale atraktiivsust, kuid samal ajal ka märkima piirkonna hoonestamise lõpetatust ning korrastatust;

- Hoonete vahelise ruumi kavandamisel on lähtutud nn atraktiivse kvaliteetruumi tekitamise vajadusest, mille kommunikatsioonikanaliks on teda läbivad kergliiklusteed – paraneb mikrorajoonide sisene ja nende vaheline liikumisvõimalus ning TEHNOPOL’i pikaajalisi arenguvajadusi silmas pidades – tõuseb uushoonestuse näol keskkonna ruumiline ja kasutuslik mitmekesisus.

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

1. Kehtestada Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneering, OÜ CASA PROJEKT töö nr 35/04. Detailplaneeringu eesmärgiks on Mustamäe linnaosas 13 ha suuruse planeeritava maa-ala 18 krundiks jagamine ning ehitusõiguse määramine ühe 5‑korruselise, seitsme 6‑korruselise (millest 3 on parkimismajad) ja kuue kuni 11‑korruselise hoone rajamiseks. Lisaks on detailplaneeringu eesmärgiks üldiste maakasutuse tingimuste määramine ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

2. Ehitusloa taotlejal kooskõlastada Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringuga kavandatavate hoonete ehitus-, lammutus- ja haljastusprojektid Tallinna Keskkonnaametiga.

3. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub planeeritava maa-ala osas osaliselt kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2003 otsusega nr 209 kehtestatud “Akadeemia tee, Raja tn ja Mäepealse tn vahelise ala detailplaneering“.

4. Planeeringu kohaste teede- ja tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse vastavalt 11. veebruaril 2008 sõlmitud lepingule nr 2‑6/19.

5. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2008
otsuse nr 100
LISA

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu kehtestamine Mustamäe linnaosas“ juurde

 

 

 

Kehtestada Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks on Mustamäe linnaosas 13 ha suuruse planeeritava maa-ala 18 krundiks jagamine ning ehitusõiguse määramine ühe 5‑korruselise, seitsme 6‑korruselise (millest 3 on parkimismajad) ja kuue kuni 11‑korruselise hoone rajamiseks. Lisaks on detailplaneeringu eesmärgiks üldiste maakasutuse tingimuste määramine ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritav maa-ala paikneb Tallinnas, Mustamäe linnaosas Akadeemia tee, Raja tänava, Mäepealse tänava ja Mäealuse tänava ning Kadaka tee vahelises kvartalis.

Planeeritaval maa-alal paiknevad suures osas Tallinna Tehnikaülikooliga (TTÜ) seotud hooned, millest enamus tootmis- ja laohooneid on erinevate äriühingute kasutuses. Samuti on mitmed krundid erinevate ministeeriumide omanduses. Kruntide maakasutuse sihtotstarve on valdavalt kas tootmis- või sotsiaalmaa. Planeeringuala Akadeemia tee poolses osas on 3‑5‑korruseline hoonestus ja Mäealuse tänava pool 1‑3‑korruseline hoonestus. Raja tänava ja Akadeemia tee nurgal on TTÜ 4‑korruseline hoone. Hooned on erineva arhitektuuriga ning osa nendest tehniliselt vananenud, näiteks: Akadeemia tee 27 kinnistul paiknevad silikaattellistest laohooned; Akadeemia tee 23a krundil on kaks plekkangaari, millest üks on lammutatud ning alles on vaid betoonpõrand, samuti on siin Energeetika Instituudile kuuluv suure sisehooviga kivihoonete kompleks; Akadeemia tee 21 kinnistul asub punastest tellistest endine kauplus-söökla; Akadeemia tee 19/1 kinnistul asub TTÜ Puidumaja.

Planeeringuala kaguosas on loodusliku tekkega hariliku männi puistu. Mändide vahel kasvavad sookased, haavad, vahtrad ja toomingad. Puud on kasvanud maa-ala hooldamatuse tulemusena ning on inimtegevuse tagajärjel kahjustatud. Kõige hinnalisem on Akadeemia tee äärne hobukastani allee. Idaosas kasvab loodusliku tekkega puistu ja lõunaosas istutatud hõberemmelgate rida. Planeeringuala edelaosas kasvab isetekkeline sookase, remmelgate, toomingate ja papli võsa.

2. Kontaktvööndianalüüs

Kogu Mustamäe hoonestus on valminud praktiliselt viimase 30‑40 aasta jooksul. Mustamäel paikneb Tallinna suurima õppeasutuse – Tallinna Tehnikaülikooli hoonetekompleks, samuti mitmed olulised teadusinstituudid ja tootmisasutused ning ka mõned tööstusettevõtted. Planeeringuala kontaktvööndi võib jagada tinglikult neljaks erineva iseloomuga alaks:

1) Akadeemia teest kirde ja ida poole jääb nõukogude ajal, 1960. aastatel ehitatud 4‑5‑korruseliste tüüplahendustega korterelamute rajoon. Elamute vahel asuvad mõned 2‑korruselised kaubandushooned ja ühekorruselised garaažid. Ehitajate tee ääres on kolm 14‑korruselist tornelamut. Nimetatud alal paikneb lastead ja üldhariduskool. Elamute vahelisel alal on suhteliselt palju kõrghaljastust.

2) Akadeemia tee, Raja tänava, Ehitajate tee ja Üliõpilaste tee vahelises kvartalis asuvad Tallinna Tehnikaülikooli peakorpus ning 4‑6‑korruselised õppehooned, milledest kagusuunda jääb parkmets ja staadion.

3) Mäepealse tänavast lõuna- ja edelasuunda jääb rajatavate korruselamute ala, kus on ette nähtud üksikuid ärihooneid. Kontaktalast lõunasuunas on põhiliselt üksikute korruselamute ja väikeelamute ala, mis omakorda jääb Nõmme maastikukaitseala piirile – ülelinnalise rohevõrgustiku tuumala vahetusse naabrusse.

4) Planeeringualast lääne- ja loodesuunas, E. Vilde tee ning Mäealuse tänava vahele jäävas alas paiknevad põhiliselt 1‑3‑korruselised tootmis- ja laohooned.

Seega on planeeritava ala lähiümbrus polüfunktsionaalne piirkond, kus paikneb nii erineva korruste arvuga korterelamuid kui tootmis-, laomajandus- ja ärihooneid, aga ka elamuid ja elurajooni teenindavaid objekte nagu kauplused, koolid, lasteaiad, spordirajatised jms.

Kuna planeeringuala asub põhiliste liiklusmagistraalide vahetus läheduses (Akadeemia tee, Kadaka tee), siis ühendus linnakeskuse ja linnaosadega on hea. Vahetult territooriumist põhjasuunas – E. Vilde tee ja Akadeemia tee ristumiskohale – jääb trollibusside lõpp-peatus. Lähimad ühistranspordipeatused (troll ja buss) asuvad E. Vilde tee ja Akadeemia tee ristmikul ca 200 meetri kaugusel ning Akadeemia teel.

Juurdepääsud autotranspordile on põhiliselt Akadeemia teelt ja Mäealuse tänavalt. Piki Akadeemia teed kulgeb linnaosa tähtsusega rohekoridor – kastaniallee.

Planeeringualast lõuna pool on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala, mis on oluline rohe- (rekreatiiv-) ala. Kagu suunas on Tallinna Tehnikaülikooli territooriumil olev metsapark ja staadion.

Lähipiirkonnas on kehtestatud järgmised detailplaneeringud: Tallinna Linnavolikogu 1. juuni 2006 otsusega nr 182 kehtestatud “Mäepealse tn 10, 11 ja 13 kinnistute detailplaneering“, eesmärgiga moodustada 12 elamumaakrunti üheksa 4‑6‑korruselise korterelamu ja kolme 8‑korruselise korterelamu ehitamiseks, 1 ärimaakrunt 4‑korruselise kaupluse ehitamiseks; Tallinna Linnavalitsuse 22. augusti 2007 korraldusega nr 1442‑k kehtestatud “Ehitajate tee, Üliõpilaste tee, Raja tänava ja Akadeemia tee vahelise ala detailplaneering“, eesmärgiga 5‑korruselise õppehoone, ühe 6‑korruselise raamatukogu, ühe 6‑korruselise korterelamu, kahe 5‑korruselise ühiselamu ja 1‑korruselise abihoone rajamiseks ning õppekorpuste juurde- ja pealeehitamiseks; Tallinna Linnavalitsuse 5. märtsi 2008 korraldusega nr 380‑k kehtestatud “E. Vilde tee 155, 155a, 155b ja 155c kruntide detailplaneering“, eesmärgiga muuta krundi piire, moodustada 9 erineva sihtotstarbega krunti ja ehitusõiguse andmine kahe hoone ümberehituseks, juurdeehituseks ning ühe 5‑korruselise hoone rajamiseks jt.

3. Mustamäe linnaosa üldplaneering

Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestati Mustamäe linnaosa üldplaneering. Viidatud otsuse p 2 kohaselt tuleb lugeda Mustamäe linnaosa üldplaneering Tallinna üldplaneeringut täpsustavaks ja osaliselt muutvaks planeeringuks Mustamäe linnaosa piirides.

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu seletuskirja kohaselt: “Tulenevalt tõsiasjast, et Mustamäe linnaosa tuleb tunnistada valdavas osas ajastukohaseks väärtuslikuks terviklikuks hoonestusalaks, on üldplaneeringu ülesanne tagada nende alade säilimine põhiliselt oleval kujul suunitlusega elukeskkonna parandamisele. Põhiliseks säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu märksõnaks Mustamäe linnaosas on säästev ressursikasutus. Tallinna kõige tihedamini asustatud linnaosana on maaressursi kasutus Mustamäel säästlik. Uute töökohtade loomiseks tuleb tõsta ka siin juba asuvate tööstus- ja ettevõtlusobjektide maa-alade kasutamise intensiivsust. Otstarbekas on arendada olemasolevate ettevõtlusalade baasil teadusmahukat tootmist“.

Märgitud üldplaneeringu kohaselt kuulub planeeringuala Akadeemia kvartalisse. Mustamäe linnaosa üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt kuulub planeeritav ala selles kvartalis arengualasse (A‑4) ja osaliselt (planeeringuala kagunurk) piirkonda, mille maakasutuse juhtfunktsioon on määratletud kui pargid ja üldkasutatavad rohealad (H).

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu seletuskiri iseloomustab arengualasid järgmiselt: “suhteliselt vaba arengu võimalused on antud nn arengualadel, kus pole olnud traditsioonilist vabaplaneeringust lähtuvat linnaehituslikku keskkonda või seda pole võimalik või otstarbekas taas luua. Arengualadel on võimalik ettevõtlus- ja elukeskkonna omavaheline tihedam integreerimine kui väljakujunenud elurajoonides. Arengualadel on reservi teiste funktsioonidega integreeritud elamuehituse arendamiseks hinnanguliselt kuni 4000 eluasemele (ca 200 000 m2 elamispinda). See korvab eluasemete arvu ja sellest tingitud elanike arvu vähendamise ning annab ruumilise võimaluse elanike arvu kasvuks linnaosas ca 2500 elaniku võrra. Samas tuleb hoiduda arengualade arengu monofunktsionaalsusest“.

Mustamäe linnaosa üldplaneering käsitleb konkreetset arenguala (A‑4) kui üldkasutatavate ja äriehitiste segahoonestusala (võimalikud tehnoloogiapargi komponendid). Need on järgmised: kogu parkimine lahendada omal krundil; tagada heakorrastatud haljasmaa osakaal vähemalt 10%‑l planeeritava maa pindalast.

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tähendab parkide ja üldkasutatavad rohealade (H) maakasutuse juhtfunktsioon ala kui olemasolevate tervikuna säilitatavate parkmetsade, metsaparkide, puistute ja üldkasutatavate rohealade maa. Üldkasutatavad rohealad võivad sisaldada rekreatsiooni- ja spordirajatisi, samuti nendel aladel paiknevaid tehnorajatisi.

Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga on määratud Akadeemia tee äärsed TTÜ ja teadusasutuste kvartalid miljööväärtuslikuks terviklikuks hoonestusalaks, kus seatud järgmised kasutustingimused: säilitada Akadeemia tee äärsete teadusasutuste avatust ja tagasiastete sügavust, mitte lubades ehitada uusi hooneid olevatest hoonetest Akadeemia tee poole; säilitada tuleb hoonestusala rajamisel kasutatud ehedaid fassaadimaterjale - punast tellist, tellist ja dolomiitkivi. Olevate hoonete, eriti ehedate fassaadimaterjalidega kaetud ehitiste rekonstrueerimisel/ soojustamisel mitte kasutada (samas fassaadis) erivärvilisi värvitud krohvipindu. Miljööväärtuslikku TTÜ ja teadusasutuste alasse jäävad krundid pos 3, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 18, 21b, 22, 23.

Selles osas on planeeringuga kavandatav kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringu maakasutuse juhtfunktsiooniga.

Planeeringulalal asub Soone oja (registrikood 10942, pikkus 3 km ja valgala 7,2 m2). Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 5 sätestab, et ehituskeeluvööndi laius rannal, kaldal või allikal ning kuni 10 hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul on 25 meetrit. Tulenevalt sellest sättest, on Soone oja ehituskeeluvööndi laius 25 meetrit.

Looduskaitseseaduse § 31 lg 2 p 8 kohaselt, kui kaitseeeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine. Sama seaduse § 40 lg 4 p 2 näeb ette, et ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus keskkonnaministrile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu. Menetletava detailplaneeringuga tehakse ettepanek 25‑meetrise ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Kuna looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2 kohaselt on võimalik kohalikul omavalitsusel teha ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks üksnes üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, siis on käesoleval juhul tehtud ettepanek Mustamäe linnaosa üldplaneeringu muutmiseks.

4. Kehtiv detailplaneering

Praegu kehtib planeeringualal osaliselt (Akadeemia tee 15, Akadeemia tee 15/1, Akadeemia tee 15/4 ja Akadeemia tee 15a/1 kinnistute osas) Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2003 otsusega nr 209 kehtestatud “Akadeemia tee, Raja tn ja Mäepealse tn vahelise ala detailplaneering“. Kehtivas detailplaneeringus oli ette nähtud Raja tn 21/2 ja Akadeemia tee 15 kinnistud liita, mistõttu ulatus hoonestusala Raja tn 21/2 kinnistule. Raja tn 21/2 ja Akadeemia tee 15 kinnistute liitmise osas on Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2003 otsusega nr 209 kehtestatud detailplaneering siiani realiseerimata. Käesoleva detailplaneeringuga Raja tn 21/2 kinnistule ehitusõigust ei kavandata (kinnistu on riigi omandis). Akadeemia tee 15, Akadeemia tee 15/1, Akadeemia tee 15/4 ja Akadeemia tee 15a/1 kinnistutel muudetakse piire (välja arvatud Akadeemia tee 15), hoonestusala ja korruselisust, lahendades parkimise uute hoonete mahus (kehtestatud planeeringus oli säilitatud olemasolev olukord). Muutmise tingis suurenenud vajadus teadustegevuse laiendamiseks, millest tulenevalt oli vajalik tagada ka nõutav parkimine hoone mahus.

5. Detailplaneeringuga kavandatu

5.1 Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutuse (edaspidi lühendatult ka TEHNOPOL) olemasolu mõte ja tegevuse tuum on osutada innovaatilisele ettevõtlusele vajaduspõhiseid teenuseid, mis jagunevad kahte suurde gruppi:

5.1.1 Tehnoloogiapargis tegutsevate äriühingute füüsilise paiknemisega seotud infrastruktuuri teenused: ruumide ja seadmete rent; side- jm tehnovõrgud ning nende hooldus; konverentsi- ja nõupidamisvõimalused; sekretäri- jm kontoriteenused; toitlustus-, puhke- ja sportimisvõimalused; seltsielu.

5.1.2 Tehnoloogiapargis asuvate äriühingute äritegevusele olulist väärtust lisavate, füüsilise infrastruktuuriga otseselt mitte seotud teenuste mitmekesine ja paindlik valik. Need teenused (varustamine, teenindus jne) peavad aitama ettevõtetel keskenduda oma põhitegevusele, suurendada selle tulemuslikkust ja paindlikkust ning kulude juhtimise efektiivsust.

Seega on Tehnoloogiapargi eesmärk rajada ja arendada innovatsiooni toetav ärikeskkond, mis julgustaks oskusteabe ja tehnoloogiate siiret uurimis- ja arenguasutuste, äriühingute ja turgude vahel. Kuna TEHNOPOL’i omandis olevad nõukogude ajal püstitatud hooned ei rahulda kaasaegse teaduspõhise tootmise nõudmisi, siis on olemasolevad hooned ette nähtud lammutada ning territooriumile ehitada igati kaasaegne hoonestus. Selle tulemusena tõuseb Tehnoloogiapargiga seotud ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime, mis omakorda toetab Eesti majandusarengut ja uute kvaliteetsete töökohtade teket.

Hoonestuse kavandamisel on lähtutud väljakujunenud vabaplaneeringu põhimõtetest, vastandamata olemasolevat hoonestuslaadi uuele hoonestusele. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada uueneva, teisalt olemasoleva (miljööväärtusliku) arhitektuurse keskkonnaga. Uued kõrgemad hooned oma arhitektuuriga peavad lisama olemasolevale ümbruskonnale atraktiivsust, kuid samal ajal ka märkima piirkonna hoonestamise lõpetatust ning korrastatust. Kuna tegemist on teadus- ja tehnoloogiapiirkonnaga, siis hoonete arhitektuur eeldab teatud konservatiivsust. Hooned on ette nähtud kruntidele paigutada lahtise hoonestusviisiga. Planeeringulahendusega on ette nähtud põhiliselt 6‑korruseline hoonestus (24‑meetri kõrgune), kus on dominantideks mõningad 11‑korruselised hoonemahud (kõrgusega 45 meetrit), mis on kavandatud Mäealuse tänava äärde ja Tehnoloogiapargi keskossa. Tehnoloogiapargi territoorium on mõtteliselt jagatud kuueks tsooniks:

1. tsoon – uusehituste tsoon hõlmab planeeringuala loodeosa. Ristkülikukujulisse kvartalisse on ette nähtud kolm 6‑korruselist erinevate mahtudega ärihoonet. Neid teenindavad kvartali keskosas kaks 6‑korruselist parkimismaja.

2. tsoon – olemasolevate hoonetega miljööväärtuslik ala. Ainsaks uusehituseks on kavandatud 5‑korruseline hoonemaht planeeringuala keskosas.

3. tsoon – osaliselt olemasolevate ja rekonstrueeritud hoonetega ala paikneb planeeringuala keskosas. Käesoleva detailplaneeringuga on alale ette nähtud neli 6‑korruselist (2 uut ja 2 rekonstrueeritavat) ärihoonet, üks 11‑korruseline hoonemaht, ala teenindav üks 6‑korruseline parkimismaja. Raja tänava ja Akadeemia tee nurgale on kavandatud üks 8‑korruseline ärihoone.

4. tsoon – uusehitiste tsoon paikneb planeeritava maa-ala lõunaosas. Alale on planeeritud 6‑korruselised ja 11‑korruselised ärihooned. Parkimine on ette nähtud hoonete alustes parklates. Autotranspordi juurdepääs on võimalik Mäepealse tänavalt ja planeeringualale kavandatud tänavalõigult.

5. tsoon – planeeritava ala edelaosa – kruntidele on ette nähtud 6‑korruselised hoonemahud ning Tehnoloogiapargi keskosa ja Mäealuse tänava piirile (analoogselt 4. tsooniga) on ette nähtud 11‑korruseline hoonemaht. Juurdepääs on Mäealuse tänavalt ning 4. ja 5. tsooni vahele planeeritud tänavalõigult. Parkimine on ette nähtud Mäealuse tänava poolsele krundile kavandatud parkimismajas ja hoovis.

6. tsoon – olemasolev, põhiliselt männipuistuga kaetud roheala, mida ilmestab Soone oja lõpus väike tiik. Planeeringuga on kavandatud eelpoolnimetatud tiik rekonstrueerida, muutes osaliselt selle kuju. Soone oja tiigi (edaspidi ka tiigi) rekonstrueerimiseks koostatakse eraldi kujundus- ja tööprojekt.

Hoonete vahelise ruumi kavandamisel on lähtutud nn atraktiivse kvaliteetruumi tekitamise vajadusest, mille kommunikatsioonikanaliks on teda läbivad kergliiklusteed – paraneb mikrorajoonide sisene ja nende vaheline liikumisvõimalus ning TEHNOPOL’i pikaajalisi arenguvajadusi silmas pidades tõuseb uushoonestuse näol keskkonna ruumiline ja kasutuslik mitmekesisus.

5.2 Planeeringu lahendusega on planeeringualale kavandatud 18 krunti: 5 ärimaa sihtotstarbega krunti, 1 tootmismaa sihtotstarbega krunt, 4 liiklusmaa sihtotstarbega krunti, 1 tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunt, 1 äri- ja sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt, 3 sotsiaalmaa sihtotstarbega ühiskondlike hoonete ehitusõigusega krunti ja 5 sotsiaalmaa sihtotstarbega ehitusõiguseta krunti.

Krundi positsioon 1 (edaspidi ka lühendatult pos; Akadeemia tee 27, uue aadressi ettepanekuga Teaduspargi tn 8) suurus on 9698 m2. Krundi senist maakasutuse sihtotstarvet (100%) ärimaa ei muudeta.

Tegemist on planeeringuala kõige põhjapoolsema krundiga, mis piirneb E. Vilde teega. Kinnistul paiknevad silikaattellistest laohooned. Sisehoove piirab metallväravatega ca 3 meetri kõrgune telliskivimüür. Kinnistul on ka kaupluslao külastajatele mõeldud asfaltkattega autoparkla. Senine hoonestus lammutatakase.

Planeeringulahendusega antakse krundile ehitusõigus kahe 6‑korruselise hoone rajamiseks, mille  maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 24 meetrit. Hoonete lubatud ehitusalune pind on kuni 6346 m2. Hoonestusala paikneb krundi keskel. Hooned asuvad ida- ja lääne suunal ühel ehitusjoonel. Hoonestusala kaugus naaberkrundi piiridest on: E. Vilde teepoolselt küljelt minimaalselt 5 meetrit, krundi pos 22 piirist minimaalselt 2 meetrit ja Teaduspargi tänava poolselt küljelt 5 meetrit.

Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999 määruse nr 38 “Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ punkt 5 sätestab, et eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil, peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Seega peavad insolatsiooninõuded olema täidetud eluruumide puhul. Kuna krunt piirneb igast suunast transpordimaaga, siis on insolatsiooninõuded tagatud ja võimalikud kahjulikud mõjutused (müra) on olemasolevatele hoonetele minimaalsed.

E. Vilde tee poole on kavandatud rajada ärihoone ja Mäepealse tänava poole rajatakse 420‑kohaline parkimismaja. Hoonete vahelisele alale on kavandatud parkimisplats, kuhu on võimalik parkida 21 sõidukit.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab rajatav hoone vastama tulepüsivusklassile TP‑1.

Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsuse nr 329 “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006‑2014“ kohaselt, tuleb krundile ette näha 226 parkimiskohta. Tingimus on täidetud, sest krundile on kavandatud kokku 441 parkimiskohta: 420 parkimiskohta on kavandatud parkimismajja ja 21 parkimiskohta on kavandatud hoonete vahelisele parkimisplatsile.

Juurdepääs krundile on sõidukitele ette nähtud Teaduspargi tänavalt ning jalakäijatele lisaks kergliiklustee kaudu E. Vilde teelt.

Krundi pos 2 (Akadeemia tee 23a, uue aadressi ettepanekuga Teaduspargi tn 6) suurus on 9911 m2. Krunt moodustatakse Akadeemia tee 23a, Akadeemia tee 21a ja Akadeemia tee 21e krundist. Moodustuva krundi senist maakasutuse sihtotstarvet (100%) ärimaa ei muudeta.

Krundil asub ühe lammutatud kaarhalli vundament ning teises säilinud kaarhallis tegutseb majapidamistarvete müügiga tegelev äriühing. Angaaride ümber on ca 2 meetri kõrgune punastest tellistest müür. Senine hoonestus lammutatakse.

Planeeringulahendusega antakse ehitusõigus kolme 6‑korruselise hoone rajamiseks, mille maksimaalne kõrgus maapinnast võib sarnaselt naaberkrundile (pos 1) olla 24 meetrit. Hoonete lubatud ehitusalune pind on kuni 6703 m2. Hoonestusalad on paigutatud krundi keskele, ida suunal naaberkrundi pos 1 hoonetega ühele ehitusjoonele ning Teaduspargi tänava poolt järgib ehitusjoon Teaduspargi tänava kuju jäädes teemast 10 meetri kaugusele.

Kõige põhjapoolsem hoone on kavandatud parkimismajana ning 2 ülejäänut ärifunktsiooniga.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab rajatav hoone vastama tulepüsivusklassile TP‑1.

Hoonete vahele kavandatakse maapealsed parklad, kuhu on võimalik parkida kokku 35 sõidukit.

Tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusest nr 329 “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006‑2014“ tuleb krundile ette näha 435 parkimiskohta. Kokku on krundile kavandatud 450 parkimiskohta, millest 415 kohta parkimismajas ja 35 krundisiseselt.

Juurdepääs krundile on sõidukitele tagatud kahe erineva sissesõiduga Teaduspargi tänavalt. Jalakäijad pääsevad krundile lisaks kergliiklustee kaudu E. Vilde teelt.

Krundi pos 3 (Akadeemia tee 21, uue aadressi ettepanekuga Teaduspargi tn 4) suurus on 17 959 m2. Kinnistu seniseid piire ega maakasutuse sihtotstarvet (100%) ärimaa ei muudeta. Praegu on krundil TTÜ Küberneetika Instituudi neli 5‑korruselist hoonet, kus tegutsevad ka mitmed teadus-äriühinguid.

Planeeringulahendusega antakse krundile ehitusõigus ühe 5‑korruselise hoone rajamiseks, hoone maksimaalne kõrgus maapinnast on 18 meetrit. Hoonestusla on paigutatud Teaduspargi tänava äärde, krundi edela ossa. Kuna krunt piirneb lõuna ja lääne poolt tänavamaaga, siis kavandatav hoone ei põhjusta negatiivseid mõjutusi (päikesevalguse varjamine, müra) naaberkruntide hoonestusele.

Hoone esimene korrus on kavandatud parkimiseks kokku 70 sõidukile.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab rajatav hoone vastama tulepüsivusklassile TP‑1.

Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsuse nr 329 “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006‑2014“ kohaselt, tuleb krundile ette näha 365 parkimiskohta. Planeeringulahendusega on tagatud 134 parkimiskohta. Puuduvad 231 parkimiskohta on võimalik tagada sama omaniku (Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutuse) omandis olevatel kruntidel pos 1 või pos 2.

Juurdepääs krundile on tagatud Teaduspargi tänavalt.

Krundi pos 4 (Akadeemia tee 21b, uue aadressi ettepanekuga Teaduspargi tn 2) suurus on 2035 m2. Krundi senist maakasutuse sihtotstarvet (100% sotsiaalmaa) ei muudeta. Samuti ei muudeta krundi piire ega senist ehitusõigust. Krundil paikneb üks 5‑korruseline hoone ehitusaluse pinnaga 879 m2. Ainukese muudatusena nähakse ette haljasalale kergliiklustee rajamine, mis ühendatakse Teaduspargi tänava äärse kergliiklusteega.

Krundi pos 5 (Akadeemia tee 19/1, uue aadressi ettepanekuga Teaduspargi tn 5) suurus on 3284 m2. Krundi senist maakasutuse sihtotstarvet (100% sotsiaalmaa) ei muudeta. Krunt moodustatakse Akadeemia tee 19/1 krundist, riigimaast ja Akadeemia tee 15/6 krundist. Kinnistul paikneb 2‑korruseline TTÜ Puidumaja, mis lammutatakse.

Planeeringulahendusega antakse krundile ehitusõigus kuni 11‑korruselise hoone rajamiseks. Hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 45 meetrit. Hoone lubatud ehitusalune pind on kuni 1423 m2. Hoonestusala on paigutatud krundi keskele, lääne poolt naaberkrundiga (pos 6) ühele ehitusjoonele.

Rajatava hoone põhjapoolne osa on kavandatud 11‑korruselisena ja lõunapoolne osa 6‑korruselisena. 6‑korruselise hoone maht on blokeeritud naaberkrundi (pos 6) 6‑korruselise hoone mahuga. Krundi 11‑korruselise hoone maht on osaliselt konsoolne. Kuna naaberkrundi (pos 6) hoone on kavandatud analoogne, siis moodustub ühtne planeeringuline lahendus, kus hoone krundisisesed osad on madalamad.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab rajatav hoone vastama tulepüsivusklassile TP‑1. 

Hooneesisele alale kavandatakse juurdepääsutee ja 7‑kohaline parkla, mis on osaliselt liigendatud.

Krundi lääne- ja lõunaküljele kavandatakse haljasala ja krundi ida poole istutatakse täiendavat kõrghaljastust.

Juurdepääs krundile on tagatud rajatava ühendustee kaudu Teaduspargi tänavalt ja Mäealuse tänavalt.

Krundi pos 6 (Mäealuse tn 4b) suurus on 6220 m2. Krunt moodustatakse Mäealuse tn 4c, Akadeemia tee 19, Mäealuse tn 4b ja Akadeemia tee 19a krundist. Krundil asub hoone, mis moodustab TTÜ Puidumaja jätku. Lisaks on krundil kolmekorruseline silikaattellistest hoone, kus asuvad Eesti Autoklubi ja Tallinna Ettevõtlusinkubaator. Olemasolev hoonestus lammutatakse. Krundi senist maakasutuse sihtotstarvet (70% sotsiaalmaa ja 30% ärimaa) ei muudeta.

Planeeringulahendusega antakse krundile ehitusõigus ühe kuni 11‑korruselise hoone rajamiseks. Hoone lubatud ehitusalune pind on kuni 3161 m2 ja maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 45 meetrit. Hoonestusala on paigutatud krundi keskele. Hoone lõunapoolne maht on 11‑korruseline ja põhjapoolne osa 6‑korruseline. Kuna krunt piirneb lõuna ja ida poolt teemaaga ning naaberkrundi Mäealuse tn 30h hoonestus ei paikne vahetult krundi piiri ääres, siis kavandatav hoone põhjustab minimaalseid negatiivseid mõjutusi naaberkruntidele. Samuti on hoone kõrgem osa müratõkkeks krundisisesele madalamale hoone osale.

Hoone 6‑korruselisse ossa rajatakse parkimismaja 445 sõidukile. Lisaks kavandatakse veel hooneesisele alale 16 parkimiskohta, mis on jagatud haljastusega. Seega kokku planeeritakse 461 parkimiskohta.

Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsuse nr 329 “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006‑2014“ kohaselt, tuleb krundile ette näha 77 parkimiskohta. Kuna naaberkinnistule pos 5 kavandatakse 7 parkimiskohta (normatiivne 121 parkimiskohta), siis on võimalik parkimismaja ühiskasutus.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab rajatav hoone vastama tulepüsivusklassile TP‑1. 

Krundi lääne- ja lõunaküljele nähakse ette haljasala.

Ligipääs krundile on tagatud ühendustee kaudu Mäealuse tänavalt ja Teaduspargi tänavalt.

Krundi pos 7 (uue aadressi ettepanekuga Teaduspargi tn 3) suurus on 14 848 m2. Krunt moodustatakse Akadeemia tee 15/1, Akadeemia tee 15a/1, osaliselt Akadeemia tee 15/4 ja Akadeemia tee 17 kruntidest. Krunt paikneb Teaduspargi tänava ääres.

Akadeemia tee 15/1 kinnistul paikneb 3‑korruseline tootmishoone ja parkla, samuti on seal kivigaraažid ja trafoalajaam. Akadeemia tee 15/2 kinnistul, 1‑korruselises kivihoones tegutseb Akukeskus ja Mazda Abi Tallinna Teenindus.

Krundi kavandatav maakasutuse sihtotstarve on 50% tootmismaa ja 50% ärimaa. Planeeringulahendusega antakse krundile ehitusõigus kahe 6‑korruselise ning kuni 11‑korruselise hoone rajamiseks. 6‑korruseliste hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 18 meetrit ja 11‑korruselisel hooneosal 45 meetrit.

Hoonestusalad on paigutataud Teaduspargi tänava poolt vaadatuna järjestikku, ühele ehitusjoonele, seejuures kaks hoonestusala asetsevad tänavaga risti ja üks paraleelselt. Hoonete lubatud ehitusalune pind on kokku kuni 6739 m2.

Üks hoone (keskmisel hoonestusalal) on kavandatud parkimismajana kokku 450 sõidukile. Läänepoolsemasse krundiossa on kavandatud kuni 11‑korruseline hoone. Hoone 11‑korruseline maht jääb Teaduspargi tänava poole. Kõrval, kinnistule pos 3 kavandatud 5‑korruselise hoone vahele jääb Teaduspargi tänav ning krundile kavandatud haljasala, hoone kõrgus insolatsioonitingimusi ei halvenda. Samuti on naaberkruntidele (pos 9 ja 5) kavandatud hooned piisavalt kaugel ja 11‑korruseline planeeritav hoone ei varja loomulikku päevavalgust.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuded“ peavad rajatavad hooned vastama tulepüsivusklassile TP‑1.

Hoonete vahele ja 6‑korruselite hoonete esisele alale on kavandatud parkimisplatsid.

Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsuses nr 329 “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006‑2014“ kohaselt, tuleb krundile ette näha 340 parkimiskohta. Planeeringulahendusega on kavandatud 510 parkimiskohta.

Krundi edela- ja lääneossa planeeritakse haljasala, samuti on haljasalad ette nähtud Teaduspargi tänava poolsele küljele. Haljasalale istutatakse uut kõrghaljastust. 

Ligipääs krundile on tagatud Teaduspargi tänavalt. Krundile kavandatakse kaks kergliiklusteed, mis on juurdepääsuks Soone ojale.

Krundi pos 8 (aadressi ettepanekuga Teaduspargi tn 1) suurus on 13 639 m2. Krunt moodustatakse Akadeemia tee 15, Akadeemia tee 15a ja Akadeemia tee 15b kruntidest. Krundi kavandatud maakasutuse sihtotstarve on 100% ärimaa. Krundil on kolm hoonet, millest kaks on olemasolevad ning ühte ehitatakse (14. augusti 2006 ehitusluba nr 19842). Ehitusloaga on ehitatava hoone kasutamise sihtotstarbeks märgitud teadus- ja metoodikaasutuse hoone, parkimishoone. Samuti on 18. mail 2006 väljastatud ehitusluba nr 17689 parkla ja väljaku rajamiseks ning 2. detsembril 2005 ehitusluba nr 14751 tee, parkla ja väljaku ehitamiseks. Hoonete lubatud ehitusalune pind kokku on kuni 5280 m2. Krundile võrreldes olemasoleva olukorraga muudatusi ei kavandata. Ligipääs krundile on tagatud Teaduspargi tänavalt.

Krundi pos 9 (Mäealuse tee 4a) suurus on 15 170 m2. Krundi senist maakasutuse sihtotstarvet (100% ärimaa) ei muudeta. Kinnistul paikneb amortiseerunud 2‑korruseline tootmishoone ja 1‑korruseline laohoone ning parkla. Senine hoonestus lammutatakse.

Planeeringulahendusega antakse krundile ehitusõigus kolme kuni 11‑korruselise hoone rajamiseks. Lisaks on igal hoonel üks maa-alune korrus. Hoonestusalad on paigutatud Mäepealse tänava ühendusteega risti. Kõik hooned paiknevad ühel ehitusjoonel. Kõikide kavandatavate hoonete teepoolne osa on 11‑korruseline ning krundisisene osa 6‑korruseline. Hoonete 11‑korruseline osa mõjub seetõttu madalamale hoonemahule müratõkkena. Hooned moodustavad Mäealuse tänavalt vaadatuna ühtse tervikliku ansambli. Kuna krundi naaberkruntidele hoonestust ei planeerita (teemaa või hoonestusõiguseta krunt pos 10), siis kavandatav hoonestus ei põhjusta negatiivseid mõjutusi naaberkruntidele.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuded“ peavad rajatavad hooned vastama tulepüsivusklassile TP‑1.

Hoonete vahele on kavandatud haljastusega jagatud parkimisplatsid.

Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsuse nr 329 “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006‑2014“ kohaselt, tuleb krundile ette näha 613 parkimiskohta. Planeeringulahendusega on kavandatud 521 parkimiskohta. Puuduvad parkimiskohad on tagatud kõrvalkruntide parkimismajades.

Juurdepääs krundile on tagatud Mäepealse tänava ühendustee kaudu. Hoonete esisele alale on ette nähtud kergliiklustee.

Krundi pos 15 (Mäealuse tn 4c) suurus on 166 m2. Krundi maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa. Krundile on kavandatud uue 10 kV alajaama rajamine, hoone aluse pinnaga 60 m2. Ligipääs krundile on tagatud Mäealuse tänavalt.

Ülejäänud planeeringualal kavandatud kruntidele (pos 10, 11, 12, 13, 18, 21b, 22 ja 23) hoonestust ei kavandata.

Krundi pos 10 (Mäepealse tn 2c) suurus on 5380 m2. Krunt moodustatakse Akadeemia tee 15/1 ja Mäealuse tn 4a krundist. Krundi maakasutuse sihtotstarve on 100% sotsiaalmaa. Krundile jääb Soone oja lõpus olev tiik, mis korrastatakse. Heakorrastuse käigus antakse sellele uus kuju. Korrastatav tiik jääb kõrvalasuvat metsapargi ala ilmestavaks looduslikuks veekoguks. Tiigi äärde võib paigutada istumiskohad ning valgustuse. Tiigi ümbrus ja roheala lahendatakse eraldi heakorrastus- ja haljastusprojektiga ning parima lahenduse saamiseks on ette nähtud korraldada ideekonkurss.

Krundi pos 11 (aadressi ettepanekuga Mäealuse tn 2b) suurus on 4835 m2. Tegemist on riigi omandis oleva haljasmaa krundiga. Krunt piirneb pos 8, 10, 12 ja 14 kruntidega. Krundi maakasutuse sihtotstarve on 100% sotsiaalmaa. Muudatusega kavandatakse krundile kergliiklustee rajamine, mis ühendatakse ümbritsevate kergliiklusteede võrgustikuga.

Krundi pos 12 (aadressi ettepanekuga Mäealuse tn 2a) suurus on 561 m2. Moodustatav krunt piirneb läänest krundiga pos 10 (mis moodustatakse kinnistust Akadeemia tee 19), põhjast piirneb krundiga pos 11 (reformimata riigimaa krundiga) ja idast krundiga pos 13 (riigi katastriüksusega). Seejuures kruntide pos 13 ja pos 10 piiri punktide asukohti ei muudeta. Kõik need krundid on ja jäävad hoonestamata. Lõuna küljelt piirneb krunt Mäepealse tänavaga. Krundil pos 12 ei ole ühtegi hoonet ega rajatist.

Tegemist on osaga (ca 5 meetri laiuse krundiga) endise kinnistu nr 5288 maast, mille suhtes on Kulle Kurrel tunnistatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni otsusega nr 6426 omandireformi õigustatud subjektiks.

Maareformi seaduse § 6 lg 1 viimane lause sätestab, et maa tagastamisel võib läbi viia ümberkruntimise või planeerimise vastavalt seadusele ning maa tagastatakse kinnitatud ümberkruntimiskava või kehtestatud detailplaneeringu alusel. Tallinna Maa-amet on käesoleva detailplaneeringu koostamise käigus kinnitanud, et tagastamisele kuuluv katastriüksus moodustatakse vastavalt algatatud Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringule. 

Maareformi seaduse § 23 lg 2 sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine otsustatakse pärast seda, kui valla- või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud. Seega enne õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimuse otsustamist, tuleb kindlaks määrata tagastatava maa suurus ja piirid. Tagastatava maariba suurus ja laius tuleneb endise kinnistu piiridest, mille põhja poolne piir ulatub ca 5 m laiuse ribana käesoleva planeeringu piiridesse, jäädes olemasoleva Mäepealse tänava äärde. Seega piirab moodustatavat krunti lõuna poolt Mäepealse tänavamaa piir.

Maareformi seaduse § 6 lg 3 sätestab, et hoone või rajatis maareformiseaduse tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. Kuivõrd moodustataval krundil, ega ka kummalgi pool Mäepealse tänavat endise kinnistu nr 5288 piires ühtegi hoonet ega rajatist ei asu, siis ei saa seda maad ka ehitise või maatüki teenindamiseks määrata maareformi seaduse § 6 lõike 33 tähenduses.

Siinkohal ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et krunt on kitsas (ca 5 meetri laiune) maariba ja suhteliselt väike (561 m2) ning see asub osaliselt ka Soone oja ehituskeeluvööndis. Seega ei ole see krunt iseseisvalt hoonestatav.

Kuigi Mäepealse tänav ei asu planeeringualal (detailplaneeringuga tänava maa-ala suurust ja piire täpselt ei määratleta) on detailplaneeringuga tehtud ettepanek olemasoleva Mäepealse tänava laiendamiseks, mis omakorda on aluseks krundi pos 12 lõunapoolse piiri määramiseks.

Mäepealse tänava maa-ala laiuse määramise ettepaneku aluseks on liikluskoormuse kasv peale Mäealuse ja Mäepealse tänavate piirkonda rajatavate korterelamute rajoonide ekspluatatsiooni andmist, samuti piirkonnas olevate tootmis- ja ärialade kasvav autode hulk. Lisaks käesolevale detailplaneeringule on Mäepealse tänava äärde kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 1. juuni 2006 otsusega nr 182 “Mäepealse tn 10, 11 ja 13 kinnistute detailplaneering“, eesmärgiga üheksa 4‑6‑korruselise ja kolme 8‑korruselise korterelamu ning ühe 4‑korruselise kaupluse rajamiseks ja spordi- ja mänguväljakute ehitamiseks. Lisaks on Tallinna Linnavalitsuse 19. märtsi 2008 korraldusega nr 472‑k algatatud “Mäepealse tn 9 ja 2a kinnistute ning lähiala detailplaneering“, eesmärgiga muuhulgas ehitusõiguse andmine kolme 8‑korruselise ning ühe 2‑korruselise korterelamu rajamiseks. Samuti on esitatud taotlus “Mäepealse tn 4 kinnistu detailplaneeringu“ osas, milledes on Mäepealse tänava põhilahendus analoogselt käesolevale detailplaneeringule (1 1 sõidurada, millele lisanduvad ristmikel erinevatele suundadele pööramiseks vajalikud pöörderajad) juba olemas. Seega on juba praegu võimalik prognoosida liikluskoormuse kasvu Raja tänava ja Mäealuse tänava vahelisel Mäepealse tänava lõigul, mitte ainult detailplaneeringuga suurenevate sõidukite arvust, vaid juba kehtestatud ja menetletavate detailplaneeringute mõjutusi arvestades.

Kuivõrd nimetatud tänavalõigus on ristmikud lähestikku, millest tulenevalt on tegemist keeruka situatsiooniga, siis sujuva ohutu liiklemise tagamiseks on vajalikud nii pöörderajad kui pealesõidurajad.

Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2003 otsusega nr 209 kehtestatud “Akadeemia tee, Raja tn ja Mäepealse tn vahelise ala detailplaneeringuga“ on antud Akadeemia tee ja Raja tänava põhilahendus, millega on vastavusse viidud ka käesolev lahendus.

Oluline on ka asjaolu, et magistraaltänavate rekonstrueerimisega rajatakse kergliiklusteed. Käesoleva detailplaneeringuga on kergliiklus- ja kõnniteed kavandatud kvartalisiseste sõiduteede äärde. E. Vilde tee pikenduselt (uuelt tänavalt nimega - Vinkli tänav) trollide lõpp-peatusest alguse saav laiem kergliiklustee läbib hoonetevahelist ala kuni Soone oja tiigini, ühendades nii Mäepealse tänava äärde juba rajamisel oleva kergliiklustee ja naabruses olevad elamualad Nõmme parkmetsaga, vastavalt kehtivale Mustamäe linnaosa üldplaneeringule.

Kirjeldatud eesmärkide elluviimiseks on põhjendatud Mäepealse tänava laiendamine Raja tänava ja Mäealuse tänava vahelisel alal, mille puhul on arvestatud ka lähiümbruse tänavate liikluse läbilaskevõime ja laiusega. Juhul kui Mäepealse tänav muutuks teatud kohas kitsamaks, põhjustaks see liiklusummikuid ning sellisel juhul ei saaks tegemist olla koordineeriva, looduskeskkonda säästva või pikaajalisi suundumusi arvestava planeerimisega, mida planeerimine peaks tähendama.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek krundile 100% sotsiaalmaa sihtotstarbe määramiseks. Kehtiva Mustamäe üldplaneeringu maakasutuse plaani kohaselt jääb krunt parkide ja üldkasutatavate rohealade maa-alale. Mustamäe üldplaneeringu seletuskirja p 3.1 kohaselt, “Rekreatiivala Raja tänava ja Mäepealse tänava nurgal, mis tuleb säilitada. Täiendavaid rekreatiivalad tuleb rajada koos kvartali alade arendamisega“.

Praegu on krunt ja seda ümbritsevad krundid pos 10, pos 11 ja pos 13 hoonestamata haljasalad, moodustades ühtse pargiala (ca 15 300 m2) Raja tänava, Mäepealse tänava ja Soone oja vahelisele alale.

Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995 määruse nr 36 “Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine“ p 5 kohaselt on sotsiaalmaa (Ü)  – kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste alune ning nende teenindusmaa, samuti puhkuse ja vaba aja veetmiseks ettenähtud maa. Täpsemalt parkide ja muruväljakute maa – katastriüksusena katastrisse kantavate haljasalade alune maa (p 0051).

Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2003 otsusega nr 209 on kehtestatud “Akadeemia tee, Raja tn ja Mäepealse tn vahelise ala detailplaneering“, millega moodustati muuhulgas krunt pos 3/5 suurusega 559,1 m2. Nimetatud krunt pos 3/5 oli kavandatud liita krundiks pos 3 sotsiaalmaa maakasutuse sihtotstarbega (ühiskondlike hoonete maa). Järelikult juba alates juunist 2003 on krundil pos 12 määratud sotsiaalmaa maakasutuse sihtotstarve.

Kuivõrd krundil on juba sotsiaalmaa maakasutuse sihtotstarve (Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2003 otsus nr 209 ja Mustamäe üldplaneeringu eesmärkide realiseerimise tähenduses) ning käesoleva detailplaneeringuga olemasolev olukord ei muutu (ehitusõigust ei anta ega saagi anda), arvestades ümbritsevat situatsiooni (ümbritsetud haljasaladega, moodustades seejuures ühtse pargiala) ning seda, et Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995 määrus nr 36 võimaldab krundile maakasutuse sotsiaalmaa sihtotstarbe määramist, siis on krundil sotsiaalmaa sihtotstarve põhjendatud.

Harju maavanem on 24. jaanuari 2008 kirjas nr 2.1‑13k/5663 märkinud, et “vastavalt maareformi seaduse § 6 lõige 2 punktile 4 maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maa jäetakse kas riigiomandisse või antakse munitsipaalomandisse. Sama seaduse § 28 lg 1 p 4 kohaselt antakse munitsipaalomandisse sotsiaalmaa, § 28 lg 1 p 1 kohaselt antakse munitsipaalomandisse hoonete- ja rajatistealune (sh teed ja tehnorajatised) ning neid teenindav maa. Maareformi seaduse § 13 sätestab, et kui maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kompenseeritakse see maa hindamise seadusega sätestatud korras. Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006 määruse nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise kord“ § 3 lõike 1 järgi õigusvastaselt võõrandatud maa, mida taotletakse munitsipaalomandisse maareformi seaduse § 28 lõike 1 punkti 5 või lõike 2 alusel ja mille kohta on esitatud maa tagastamise avaldus, otsustatakse munitsipaalomandisse andmine pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise avalduse lahendamist. Sellest saab järeldada, et muudel juhtudel (sh maareformi seaduse § 28 lg 1 p 1 ja 4) võib munitsipaalomandisse andmise otsustada enne õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise avalduse lahendamist. Seega tänavate teenindamiseks vajaliku maa ning sotsiaalmaa munitsipaliseerimise võib kohalik omavalitsus lahendada enne õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise lahendamist.“

Sama kirjas leiti veel, et kuna Mäepealse tänav väljub planeeringualalt, siis peab kohalik omavalitsus tegema piiriettepaneku Mäepealse tänava munitsipaalomandisse taotlemiseks teise haldusdokumendiga. Antud planeeringulahendus Mäepealse tänava munitsipaliseerimist ei takista.

Tallinn linn taotleb krundi pos 12 peale detailplaneeringu kehtestamist munitsipaalomandisse.

Krundi pos 13 (Raja tn 19/1) suurus on 4571 m2. Krundi maakasutuse sihtotstarve on 100% sotsiaalmaa. Krundil on haljasala. Muudatusena kavandatakse krundile kergliiklusteede rajamine, mis ühendatakse ümbritsevate kergliiklusteede võrgustikuga.

Krundi pos 18 suurus on 2188 m2. Tegemist on kruntide pos 7 ja pos 9 vahelise 100% transpordimaa sihtotstarbega krundiga. Krunt moodustatakse riigimaast ning Akadeemia tee 17, Akadeemia tee 15/4 ja Mäealuse tn 4a kruntidest. Krundile kavandatakse kergliiklustee, mille kaudu on juurdepääs Soone oja tiigile. Kergliiklustee äärde kavandatakse mõlemale poole teed puuderea istutamine.

Krundi pos 21b suurus on 508 m2. Krunt moodustatakse Raja tn 19/1 krundist, kus praegu on haljasala. Planeeritakse 100% transpordimaa sihtotstarbega krunt – kavandatakse kergliiklustee.

Krundi pos 22 suurus on 6090 m2. Krunt moodustatakse riigimaast ning Akadeemia tee 25, Akadeemia tee 27, Akadeemia tee 23, Akadeemia tee 23a, Akadeemia tee 21a ja Akadeemia tee 21e kruntidest. Krunt piirneb kruntidega pos 1 ja pos 2. Krundi maakasutuse sihtotstarve on 100% transpordimaa. Krundile kavandatakse kergliiklustee rajamine, mis ühendab Vinkli tänavat ja Teaduspargi tänavat. Mõlemale poole kergliiklusteed istutatakse kõrghaljastust (puude rida).

Krundi pos 23 suurus on 16 008 m2. Krunt moodustatkse riigimaast ning Akadeemia tee 15/7, 15/6, 15/1, 15/4, 17, 19a, 27, 23a, 21a, 19/1, 21e ja Mäealuse tn 4a kruntidest. Krundile on kavandatud 100% transpordimaa sihtotstarve. Krundile nähakse ette Teaduspargi tänava rajamine. Teaduspargi tänava kaudu on lahendatud praktiliselt kõik planeeritava ala kruntide juurdepääsud.

Krundid pos 16 ja pos 17 on planeeringualast välja jäetud Keemia ja Bioloogilise Füüsika Instituut 11. novembri 2005 taotluse nr 2.1‑6/469 alusel, kuid nendest kruntidest on lahutatud krundid pos 22b (suurusega 1440 m2) ja pos 22f (suurusega 730 m2) ja liidetud tekkiva krundiga pos 22, mis on sihtotstarbega transpordimaa.

Detailplaneeringu lahendusega on ette nähtud Mäealuse ja Mäepease tänavate laiendamine; Mäealuse tänavalt planeeringualale sissesõit; Mäealuse tänava ja Mäepealse tänava fooriga reguleeritav ristmikulahendus; Mäepealse tänavalt sissesõit pos 9 (Mäealuse tn 4a). Naabruses on Tallinna Linnavalitsuse 22. augusti 2007 korraldusega nr 1442‑k kehtestatud Ehitajate tee, Üliõpilaste tee, Raja tn ja Akadeemia tee vahelise ala detailplaneering. Selle detailplaneeringuga kavandatud Akadeemia tee ja Raja tänava põhilahendus vastab käesoleva detailplaneeringu lahendusele. Magistraaltänavate rekonstrueerimisega rajatakse ka kergliiklusteed. Juurdepääsud uutele moodustatavatele kruntidele on kavandatud kvartalisse planeeritud sisetänavatelt.

Detailplaneeringu koostamise käigus on tellitud Soone oja tiigi ja seda vahetult ümbritseva linnaruumi visioon. Visiooni koostasid arhitektid P. Liivand ja V. Scheler eesmärgiga siduda Soone oja praegune linnaehituslikult suhteliselt näotu veesilm uue atraktiivse Tehnoloogiapargi peaväljakuga. Planeeringulahendus järgib välja pakutud ideelahendust. Tiigi sissevoolu osa on kujundatud kunstliku kärestikuna. Kärestikulisel lõigul asub ka jalakäijate sild-platvorm, mis võimaldab nautida vaadet tiigile. Tiigi idakallas peab jääma võimalikult looduslähedaseks. Kaldajoont tuleks muuta ainult sissevoolu osas selliselt, et käänulisus ei soodustaks muda ja prahi kogunemist. Tiigi hoonetepoolne läänekülg peaks olema valdavalt kunstliku kaldaga. Lõunapoolses osas oleks kivimoodulitega kaldakindlustus. Väljakupoolses osas oleksid laiad betoonastmed. Tiigi loodeosas paiknev betoontammiga äravooluosa suunab vee tiigi äravoolutorusse läbi reguleerimisseadmete. Tiigi loodeosa on linnaruumilises seoses Tehnoloogiapargi väljakuga, mis erikujuliste valgustite, istepinkide ja rajatava purskkaevude väljakuga on linnaku südameks.

Planeeritaval maa-alal on läbi viidud keskkonnaseisundi hinnang. Hinnangu koostas ENTEC AS (praegune ärinimi AS Pöyry Entec) oktoobris 2004. Uuringu kohaselt on planeeritav ala suures osas inimtegevuse poolt ümber kujundatud ja mõjutatud. Looduslikku haljastust ja väärtuslikke puid leidub vähesel määral. Olulisemad puudekooslused paiknevad ala kaguosas Raja tänava ja Mäepealse tänava ristmiku juures. Kaitstavaid loodusobjekte alal ei leidu. Leitakse, et mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon) naaberaladele on kindlasti oodata, eelkõige vanade hoonete lammutamise ning uute hoonete ja kommunikatsioonide rajamise ajal. Võrreldes senise olukorraga paraneb kindlasti osade kinnistute senine üldilme, heakorrastus ja maakasutus. Eeldatavalt ei hakata alal tegelema olulise keskkonnamõjuga tegevustega ning puudub vajadus planeeringus määrata ehitisi, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Planeeringualas olev tiik vajab puhastamist. Kokkuvõtvalt tõdetakse, et detailplaneeringu elluviimisega olulisi keskkonnamõjusid ei kaasne.

Planeeringualas on läbi viidud kõrghaljastuse inventariseerimine ja antud väärtushinnang olemasoleva kõrghaljastuse kohta. Dendroloogiline hinnang on teostatud dendroloog Aino Aaspõllu poolt septembris 2004. Kuna planeeritaval maa-alal kasvavad puud on erinevad nii vanuselt, liigiliselt kui päritolult, siis on maa-ala tinglikult jagatud viide ossa:

1. Loodusliku tekkega hariliku männi puistu planeeringuala kaguosas. Tegemist on kõige hinnalisema osaga kogu kasvavast kõrghaljastusest. Halvemas seisus on Raja tänava äärsed puud. Ka puistu keskosas on üksikud puud kuivamas.

2. Istutatud puud planeeringuala lääneosas. Kõige hinnalisem on siin Akadeemia tee äärne hariliku hobukastani allee. Osa harilikust pärnast on nakatunud võrsesurma ja tuleks välja vahetada haiguskindlamate liikide, nagu harilik vaher, mägivaher vastu.

3. Loodusliku tekkega puud planeeringuala idaosas. Enamus nendest on kahjustatud inimtegevuse tagajärjel ja säilitamist väärivad puud praktiliselt puuduvad.

4. Istutatud hõberemmelgate rida planeeritava ala lõunaosas, mis on osaliselt kahjustatud seenhaiguste poolt.

5. Endisel jäätmaal kasvav isetekkeline võsa planeeringu edelaosas. Võsa ei vääri säilitamist ja tuleks lähemal ajal likvideerida.

Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määruse nr 34 “Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“ kohaseid I väärtusklassi puid kasvab planeeringualas mitmeid. Planeeringulahenduse kohaselt likvideeritakse 17 puud, mis kuuluvad I väärtusklassi. Nelja I väärtusklassi puu likvideerimiseks on 7. juulil 2006 väljastatud raieluba nr 6993 ja 12 puu likvideerimiseks on 27. septembril 2006 väljastatud raieluba nr 07241. Üks I väärtusklassi puu tuleb likvideerida pos 9 kavandatava hoone tõttu. Tegemist on üksikpuuga. Kuna krundile pos 9 kavandatakse kolm hoonet ühele ehitusjoonele, siis krundi kaguossa jäävad puud likvideerimata ei saa arhitektuurset terviklahendust tagada. Samas hoonestusala nihutamisel näiteks põhja suunas ei saaks krundile pos 18 kavandada kergliiklusteed ning seetõttu ka ette näha Teaduspargi tänavalt juurdepääsu Soone ojale.

Nimetatud määruse kohaseid II väärtusklassi puid likvideeritakse kokku 20 (5 arukaske, 11 harilikku mändi ja 4 mägivahtrat). Puud tuleb likvideerida seetõttu, et need jäävad kavandatava hoonestusala alla. Kuna tegemist on mahuka detailplaneeringuga (13 ha), siis on antud alale terviklik planeerimispõhimõtteid järgiv lahendus. Seega on mõnede üksikpuude likvideerimine paratamatu. Samas ei saa jätta ka tähelepanuta, et planeeringualale istutatakse rohkem uut kõrghaljastust, kui seda likvideeritakse.

Likvideeritakse 6 puud, mis kuuluvad III väärtusklassi (3 mägimändi ja 3 kuldkaske). Nimetatud määruse § 7 lg 2 punkti 3 kohaselt on III väärtusklassi puu oluline puu: “dekoratiivne või pikaealine ning väheste mehhaaniliste vigastuste, haiguste- või kahjuritetunnustega, kuid veel elujõuline (juurdekasvu omav). Puu, mis on osa ökoloogiliselt efektiivsest haljastusega kohast. Võimalusel säilitada“. Likvideeritavad puud ei ole ökoloogiliselt efektiivsest haljastusega kohast. Kõik mahavõetavad puud jäävad hoonestusala alla.

Ülejäänud likvideeritavad puud kuuluvad IV väärtusklassi. Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määruse nr 34 “Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“ kohaselt on need puud väheväärtuslikud, mis “kahjustavad või tulevikus hakkavad kahjustama liigiliselt või asukohalt ala väärtuslikumaid puid. Puu, mis on oma eluea lõpul kas vanuse või kahjustuste tõttu. Puu, mis on allasurutud seisundis. Linnahaljastuse seisukohalt väheväärtuslik puu, mida võib säilitada kui biomassi, kuid mis on soovitav likvideerida või asendada väärtuslikumate puuliikidega. Võib likvideerida“.

Mahavõetavate puude haljastusväärtus tuleb kompenseerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusega nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“ kehtestatud korras ja tingimustel. Planeeringulahenduse kohaselt on kavandatud kõrghaljastusena 210 uue puu (soovitatavalt tüve läbimõõduga minimaalselt 6 cm) istutamine. Detailplaneeringu haljastusliku ideelahenduse võib jagada kaheks erinevaks osaks: alleed ja puistuala.

Planeeringulahenduse kohaselt rajatakse kaks alleed. Planeeringuala lääneosas, põhja-lõuna suunaline ca 310 meetri pikkune kergliiklustee äärde kavandatud allee, on kahest planeeritavast alleest suurem ja tähtsam. Praegu on rajatava allee kohal auto- ja kõnnitee. Planeeringulahendusega on autod sellelt teelt ära viidud ning asemele planeeritud 15 meetri laiune mõlemalt poolt puudega ääristatud tihe allee. Allee keskele on planeeritud tänavasillutiskiviga kaetud 5 meetri laiune kõnnitee, mille äärtesse on planeeritud 30‑meetriste vahedega istumiskohad. Istumiskohad on valgustatud. Alleepuudeks on soovitatav kasutada lehtpuid, mis toimivad kõige paremate õhupuhastajatena. Kuna Akadeemia tee ääres on hariliku hobukastani allee, siis võiks sama puu liiki kasutada ka siinse allee jaoks. Allee on planeeritud jagada puudeliikide osas kolmeks 100‑meetriseks lõiguks ning kasutatavad puud oleks: harilik hobukastan, suureleheline pärn ja mägivahtra punaseleheline vorm. Teine allee koos kergliiklusteega on ca 160 meetri pikkune ja sama lai kui esimene. Ka siin on 5 meetri laiune tänavakivisillutisega kaetud kõnnitee. Siinse taimevalikuna võiks kasutada vahtra ja pärna erinevaid sorte. Allee lõpeb väikese väljakuga korrastatava tiigi juures. Sealt edasi hargnevad jalgrajad männipuistu vahele, kust omakorda pääseb nii Raja kui ka Mäepealse tänava äärde planeeritud kõnniteedele. Loodusliku, hariliku männi puistu jätkub planeeringuala lõunaosas, kuhu samuti on ette nähtud istutada männi ja kuuse erinevaid sorte.

Kokkuvõtvalt moodustatakse planeeringuga 18 krunti, kavandatakse 5‑korruselise, seitsme 6‑korruselise ja kuue kuni 11‑korruselise hoone rajamist ja nähakse ette kokku 2 524 parkimiskohta.

DETAILPLANEERINGU MENETLUS

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 19. septembri 2003 avaldusega Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutus.

20. märtsil 2007 on sõlmitud OÜ CASA PROJEKT, Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutuse ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahel leping nr DP‑103/M‑07, mille kohaselt OÜ CASA PROJEKT võtab kohustuse koostada detailplaneering ja Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutus võtab kohustuse tasuda detailplaneeringu koostamise kulud.

Detailplaneeringu koostas OÜ CASA PROJEKT.

Detailplaneering sisaldab Soone oja ehituskeeluala vähendamise osas Mustamäe linnaosa üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 28. aprilli 2004 korraldusega nr 863‑k.

Detailplaneering on koostatud Tallinna Linnavalitsuse 10. mai 2006 korralduse nr 928‑k alusel. Detailplaneering on koostatud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetele.

Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 nimetatud asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.

Mustamäe Linnaosa Valitsus, Mustamäe Linnaosa Halduskogu, Tallinna Transpordiamet, OÜ Jaotusvõrk Tallinn-Harju piirkond, AS Tallinna Küte, Põhja-Eesti Päästekeskus, AS Eesti Gaas, Keskkonnaministeeriumi Harjumaa Keskkonnateenistus ja Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond kooskõlastasid detailplaneeringu märkusteta.

Detailplaneeringu kooskõlastas märkusteta ka Akadeemia tee 23 omanik, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (esindaja direktor Raivo Stern). 

OÜ Jaotusvõrk võrguehituse osakonna Tallinn-Harju sektor kooskõlastas detailplaneeringu järgmisel tingimusel, et tööjoonised tuleb täiendavalt kooskõlastada. Tingimus täidetakse ehitusprojekti staadiumis.

Tallinna Kommunaalamet kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimustel: liita sotsiaalmaad, positsioonid 10‑14 üheks kinnistuks, sest juba teedevõrgu tõttu ei saa nad üksikult toimida; jalgtee E. Vilde teest kuni krundini nr 3 on tuulte koridor, esitada mõni idee tõmbetuulte nõrgestuseks; sotsiaalmaa kruntide liitmise saab otsustada Maa-amet, kes ei ole seda teinud. Tõmbetuulte nõrgestuse osas on projekteerija kooskõlastuse koondtabelis märkinud, et istutatakse puid.

Elion Ettevõtted AS kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt. Tingimus täidetakse järgmises projekteerimisstaadiumis.

AS KH Energia Konsult kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et tööprojekt tuleb täiendavalt kooskõlastada. Tingimus täidetakse tööprojekti staadiumis.

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu tingimusel, et lammutus-, ehitus- ja haljastusprojektid tuleb kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonnaametiga. Tingimus täidetakse enne vastava loa taotlemist. Lisati ka järgmised märkused: Soone oja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek jõustub keskkonnaministri nõusolekul peale detailplaneeringu kehtestamist; ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus tuleb esitada keskkonnaministrile peale detailplaneeringu vastuvõtmist Tallinna Linnavalitsuses. Keskonnaminister on ehituskeeluvööndi vähendmisega nõustunud pos 7 ja pos 10 juures.

AS Tallinna Vesi kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste märkustega: kui tööprojekti staadiumis osutuvad kanalisatsiooni eelvoolude läbimõõdud ebapiisavaks, tuleb eelvoolud vajalikus ulatuses rekonstrueerida; planeeritavale vee- ja kanalisatsioonitorustikule seada notariaalne servituut võõra kinnistu piires; järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete ja tänavate vee- ja kanalisatsiooni ehitusprojektid) koostamiseks taotleda AS‑lt Tallinna Vesi tehnilised tingimused. Viimane tingimus täidetakse järgmises projekteerimisstaadiumis. Esimene tingimus täidetakse tööprojekti staadiumis vooluhulkade täpsustamisel. Detailplaneeringu joonistel on määratud servituudi seadmise vajadus ning vastavad notariaalsed toimingud tehakse peale detailplaneeringu kehtestamist.

Tallinna Tehnikaülikool (nõukogu 21. novembri 2006 otsus nr 93) kooskõlastas detailplaneeringu järgmise märkusega, liita krunt pos 5b Akadeemia tee 19/1 kinnistuga. Tingimus on täidetud.

Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakond (haldusdirektor Henn Karits) kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste märkustega: Raja tn-Mäepealse tn ristmik planeerida, arvestades Ehitajate tee, Üliõpilaste tee, Raja tn ja Akadeemia tee vahelise ala detailplaneeringu eskiisiga (AS K‑Projekt, 2006); Akadeemia tee 15 kinnistu puhul arvestada aadressi muutusega vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 18. oktoobri 2006 korraldusele nr 2088‑k; Akadeemia tee 15 kinnistu jagada kolmeks eraldi katastriüksuseks vastavalt hoonestusõiguse seadmise lepingu 29. juuli 2004 tingimustele ja määrata Akadeemia tee 15 osas maakasutuse sihtotstarbeks – sotsiaalmaa 80% ja ärimaa 20%. Akadeemia tee 15a ja Akadeemia tee 15b osas ei ole ülikool praeguseks ajaks oma otsust hoonestusõiguse tagasiostmise osas veel teinud ja maakasutuse sihtotstarvete osas ei saa seega praegu kooskõlastada 100% ärimaana. Kinnistu pos 5, praegu Akadeemia tee 19/1, maakorralduslike muudatuste osas on detailplaneering kooskõlastatud ülikooli nõukogu 21. novembri 2006 otsusega nr 93. Projekteerija on kooskõlastuste koondtabelis märkinud, et tingimused on täidetud.

Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakond märkis 6. detsembri 2006 kirjas nr 6‑14/2157 järgmist: “palume lugeda Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringut kooskõlastava kirja (TTÜ 27. novembri 2006 kiri nr 6‑14/2157) punkti 3 uueks sõnastuseks “Akadeemia tee 15 kinnistu jagada kolmeks eraldi katastriüksuseks vastavalt hoonestusõiguse seadmise lepingu 29. juuli 2004 tingimustele ja määrata Akadeemia tee 15 osas maakasutuse sihtotstarbeks sotsiaalmaa 100%.““ Akadeemia tee 15a ja Akadeemia tee 15b osas ei ole TTÜ praeguseks ajaks oma otsust hoonestusõiguse tagasiostmise osas veel teinud ja maakasutuse lõplike sihtotstarvete osas ei ole veel veendunud 100%-lises ärimaa funktsioonis, kuid ei ole käesoleval hetkel ka moodustatavatele Akadeemia tee 15a ja Akadeemia tee 15b katastriüksustele detailplaneeringus 100% ärimaa sihtotstarbe omistamise vastu. Projekteerija on kooskõlastuste koondtabelis märkinud, et tingimustega on arvestatud

Tallinna Maa-amet kooskõlastas detailplaneeringu järgmiste märkustega:

1. Põhijoonisel Akadeemia tee 21 kinnistu ja Akadeemia tee maa-ala vahelise ala osas moodustada eraldi transpordimaa krunt (pos 24), mis on vajalik ette näha perspektiivse trammitee ehitamiseks. Seletuskirjas esitada vastav selgitus. Projekteerija on kooskõlastuste koondtabelis märkinud, et tingimus on täidetud.

2. Põhijooniselt nähtub, et pos 19 ja pos 20 transpordimaa kruntide ja nendega piirnevate kruntide piiridele on kavandatud puude istutamine. Puude istutamine kruntide piiridele loob ebaselguse, kelle kohustus on tulevikus puude hooldamine. Detailplaneeringus näha ette puude istutamine pos 19 ja pos 20 transpordimaa kruntidega külgnevatele hoonestatavatele kruntidele vähemalt 2 meetrit kruntide piiridest. Enne detailplaneeringu kehtestamist detailplaneering kooskõlastada Tallinna Kommunaalametiga pos 19 ja pos 20 moodustatavate kergliiklusteede hooldamise kohustuse kokkuleppe saavutamiseks. Projekteerija on kooskõlastuste koondtabelis märkinud, et esimene tingimus on täidetud ning teise tingimusega on arvestatud.

3. Näha ette praegu osaliselt pos 10 sotsiaalmaa krundile ja pos 19 transpordimaa krundile jääva tiigi planeerimist ühele krundile (pos 10). Projekteerija on kooskõlastuste koondtabelis märkinud, et tingimus on täidetud.

4. Krundil pos 9 kergliiklustee osas, mis piirneb tiigiga, näha ette avalik kasutus. Avaliku kasutusega ala põhijoonisel tähistada ja esitada tingmärkides ning ka seletuskirjas lisada selgitus. Projekteerija on kooskõlastuste koondtabelis märkinud, et tingimus on täidetud.

5. Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutuse esindaja on 1. märtsi 2007 kirjaga nr K‑5 kinnitanud oma valmisolekut ja soovi anda üle Tallinna linna omandisse avaliku infrastruktuuri objektid: teed ja tänavad (v.a parklad), mis tekivad Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutuse detailplaneeringu järgselt. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil näha ette ülalnimetatud detailplaneeringu vastuvõtmise õigusakti eelnõus säte transpordimaa sihtotstarbega kruntide tasuta Tallinna linna omandamisse andmise kohta kokkuleppe sõlmimiseks enne detailplaneeringu kehtestamist. Tingimus on täidetud.

19. märtsi 2007 kirjaga nr 2‑1/1134 edastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu Harju maavanemale riigiasutuste või Harjumaa Keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramiseks.

Harju maavanem vastas 23. aprilli 2007 kirjaga ning märkis, et palub planeeringu seletuskirja täiendada ning detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korral teha algatamata jätmise otsus vastavalt seaduses sätestatud tingimustele. Samuti määras Harju maavanem detailplaneeringu kooskõlastamise Keskkonnaministeeriumiga, lähtudes planeerimisseaduse § 16 lõikest 11 – riigi huvide väljaselgitamiseks jätkuvalt riigi omandis oleva maa planeerimise osas.

Tallinna Linnavalitsus võttis 30. mail 2007 vastu korralduse nr 1010‑k “Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Korralduses märgiti muuhulgas, et keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, sest: planeeringu lahenduse elluviimisel suurendatakse alal väärtusliku kõrghaljastuse kogumahtu uue rajatava haljastuse näol; teadmistemahukad ja innovatiivsed kõrgtehnoloogilised tootmised kasutavad parimat võimalikku tehnoloogiat, mis ei avalda negatiivset mõju keskkonnale; Soone oja tehisliku lõigu ja tiigi rekonstrueerimine ja ehituskeeluvööndi vähendamine ei tekita kahju loodusele ega halvenda üldist keskkonnaseisundit, sest oja ja tiik on juba inimtegevusest mõjutatud ning planeeritav tegevus ainult parendab olukorda; planeeringu elluviimine ei avalda negatiivset keskkonnamõju planeeringu ala kontaktvööndisse jäävatele olemasolevatele elurajoonidele. Teade Tallinna Linnavalitsuse 30. mai 2007 korralduse nr 1010‑k vastuvõtmise kohta ilmus 13. juuni 2007 ajalehes Postimees. Seega on Harju maavanema tingimus detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise lahendamise küsimuse osas täidetud.

Keskkonnaministeerium edastas Harju maavanema 23. aprilli 2007 kirja vastamiseks Maa-ametile. Maa-amet jättis 30. mai 2007 kirjaga nr 6.2‑3/5236 detailplaneeringu kooskõlastamata. Maa-amet jättis detailplaneeringu kooskõlastamata riigile kuuluva Akadeemia tee 15/9 ja Raja tn 12/2 katastriüksuste ja reformimata, jätkuvalt riigi omandis oleva 8857 m2 suuruse maa (krundi pos 24) osas.

Maa-amet tegi ettepaneku planeerida Akadeemia tee 15/9 ja Raja tn 12/2 kruntidest üks ühine ärimaa sihtotstarbega ehituskrunt ja planeerida viimasele Akadeemia tee 15/ Akadeemia tee 15a/ Akadeemia tee 15b kinnistu vahetu piiri äärde olemasoleva parkimisplatsi asukohta 6‑8‑korruseline ärihoone, mille maksimaalne suletud brutopind ja hoonestustihedus vastaksid naaberkrundi omale. Reformimata, jätkuvalt riigi omandis oleva 8857 m2 suuruse maa (krundi pos 24) sihtotstarbeks palus Maa-amet planeerida transpordi sihtotstarbe asemel kas ühiskondlike hoonete maa või ärimaa sihtotstarbe.

21. juuni 2007 Maa-ameti kirjas märgiti, et alternatiivvariandina ollakse valmis Akadeemia tee ja Akadeemia tee 21 kinnistu vahelise reformimata riigimaa suurusega 8857 m2 (pos 24), Akadeemia tee 15/9 katastriüksuse suurusega 1721 m2 (pos 19 ja 20) ja Raja tn 12/2 (pos 19, 20 ja 21a) katastriüksuse suurusega 5898 m2 planeeringualast väljaarvamisega.

Tingimus on täidetud ning planeeringualast on välja jäetud (pos 19, pos 20, pos 21a ja pos 24).

Maa-ameti ettepanek – arvata planeeringualast välja Akadeemia tee 15/ Akadeemia tee 15a / Akadeemia tee 15b kinnistu (pos 8) põhjendusel, et kehtiv detailplaneering näeb ette piirnevate kruntide liitmise ning Akadeemia tee 15/ Akadeemia tee 15a/ Akadeemia tee 15b kinnistu piiril olev ehitis mõjutaks riigi omandis olevate kinnisasjade maakasutustingimusi – ei ole aktsepteeritav. Kuivõrd pos 8 on enamus hooned juba ehitatud või toimub nende ehitamine väljastatud ehituslubade alusel, siis ei mõjuta planeeringulahendus riigi omandis olevate kinnisasjade maakasutustingimusi.

Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneering võeti osaliselt vastu Tallinna Linnavalitsuse 29. juuni 2007 korraldusega nr 1323‑k

Mustamäe Linnaosa Valitsus avalikustas Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu 6.  kuni 21. augustini 2007. Vastav teade ilmus 18. juuli 2007 ajalehes Postimees. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitas Kulle Kurrel ühe protesti, mis sisaldas 5 vastuväidet ja 1 ettepaneku.

Protesti vastuväited ja ettepanek olid lühidalt järgmised:

1. Kulle Kurrel leiab, et detailplaneeringu menetlus on läbi viidud menetlusnorme rikkudes, sest enne detailplaneeringu vastuvõtmist pole tal olnud võimalik aktiivselt osaleda detailplaneeringu koostamisel.

2. Vastuväite esitaja märgib, et ta on 13. novembri 1995 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni otsusega nr 6426 tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks endise kinnistu nr 5288 osas. Osaliselt vastuvõetud detailplaneering hõlmab praegu endise kinnistu nr 5288 maadest pos 10 Mäepealse tänava poolset lõiku, Mäepealse tn 2a tipust kuni krundi pos 12 Akadeemia tee poolse ühenduskohani ja Mäepealse ja Mäealuse tänava alla jäävaid maa-alasid. Kulle Kurrel leiab, et Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu terviklikuks lahendamiseks on vajalik eelnevalt lahendada antud detailplaneeringuga hõlmatud endise kinnistu nr 5288 maareformi küsimus. Vastuväite esitaja arvates ei ole Tallinna Linnavalitusel takistusi nimetatud maade tagastamiseks, ükski õigusakt ei sätesta, et õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamise otsustamisele peab eelnema detailplaneeringu kehtestamine.

3. Kulle Kurrel leiab, et tagastatava maa-ala piirjoon on ebatäpne. See peab algama Mäepealse tn 2a krundi loodepoolsest nurgast ehk Mäealuse tänava poolsest tipust kuni krundi pos 12 Raja tänava vasakpoolse tipuni.

4. Soone oja Mäepealse tänava poolse osa puhul, mis jääb krundi pos 10 ja krundi pos 9 alale, tuleb arvestada Soone oja ehituskeeluvööndi laiusega 25 meetrit.

5. Vastuväite esitaja ei nõustu krundi pos 12 detailplaneeringuga määratud maa sihtotstarbega, sest see on vajalik üle Mäepealse tänava asuva maatüki teenindamiseks.

6. Ettepanekuna leiab vastuväite esitaja, et tuleks võimaldada juurdepääs ainult Mäepealse tänavalt Mäealuse tänava kaudu ja jätta planeeringualale kavandatud tänavalõik alates hoonete lõppemisest välja või planeerida tee Mäepealse tn 2a tipust krundi pos 10 Mäepealse tänava poolsesse otsa, mis võimaldab liita Mäepealse tn 2a kinnistu ning Mäepealse ja Mäealuse tänavate ristumiskoha koos haljasalaga.

18. septembril 2007 toimus Mustamäe Linnaosa Valitsuses Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu avalik arutelu. Vastav teade ilmus 25. augusti 2007 ajalehes Postimees. Avaliku arutelu käigus protestist ei loobutud. Avaliku arutelu tulemustest on teatatud 20. septembril 2007 ajalehes “Postimees“.

Kuna avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväidetega ei arvestatud, edastas Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu planeerimisseadusest tuleneva järelevalve teostamiseks Harju maavanemale.

Tallinna Linnavalitsuse 4. oktoobri 2007 kirjas nr LV‑1/4345 Harju maavanemale leiti, et vastuväited ei ole põhjendatud ning tehtud ettepanekuga ei saa arvestada. Tallinna Linnavalitsuse seisukohad olid järgmised (vastavalt ülalmärgitud numeratsioonile):

1. Nõustuda ei saa Kulle Kurreli väitega, et tal pole olnud võimalus osaleda detailplaneeringu koostamise menetluses. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud protestis on K. Kurrel ise väitnud, et 6. detsembri 2005 kirjas teatas Tallinna Maa-amet, et maamõõdubüroost saadud andmete põhjal moodustakse tagastamisele kuuluv katastriüksus vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 28. aprilli 2004 korraldusega nr 863‑k algatatud Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringule. Seega vähemalt sellest ajast on vastuväite esitaja olnud teadlik käesoleva detailplaneeringu koostamisest (vastav teade ilmus 4. mai 2004 ajalehes Postimees). Samuti on põhjust kahelda K. Kurreli väites detailplaneeringu koostamisest teadasaamise ajast (detsember 2006), sest nimetatud detailplaneeringu eskiisi arutelul, mis toimus 11. juulil 2006 (algatamise ja eskiisi arutelu vahepealsel ajal oli Keemia ja Bioloogilise Füüsika Instituut esitanud taotluse detailplaneeringu ala vähendamiseks) osales ka Heili Kurrel, kes on vastuväite esitaja volitatud esindaja. Kuivõrd detailplaneering võeti vastu (lahendus kiideti heaks) alles Tallinna Linnavalitsuse 29. juuni 2007 korraldusega nr 1323‑k, siis tuleb asuda seisukohale, et K. Kurrel sai detailplaneeringu koostamisest teada suhteliselt algstaadiumis ja tal oli kogu selle menetluse käigus võimalus esitada omapoolseid ettepanekuid detailplaneeringu lahendusele. Ehk teisisõnu olla kaasatud detailplaneeringu koostamise menetluses.

2. Maareformi seaduse § 23 lg 2 sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine otsustatakse pärast seda, kui valla- või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud. Seega enne õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimuse otsustamist, tuleb kindlaks määrata tagastatava maa suurus ja piirid.

Maareformi seaduse § 6 lg 1 viimane lause sätestab, et maa tagastamisel võib läbi viia ümberkruntimise või planeerimise vastavalt seadusele ning maa tagastatakse kinnitatud ümberkruntimiskava või kehtestatud detailplaneeringu alusel. Järelikult on õiguslikult võimalik ja lubatud maa tagastamine kehtestatud detailplaneeringu alusel. Sellest sättest saab omakorda teha kaks järeldust: esiteks maa tagastamise võib läbi viia planeerimisel ja teiseks saab maa tagastamine toimuda kehtestatud detailplaneeringu alusel. Järelikult juhul, kui kohalik omavalitsus otsustas maa tagastamise menetluse läbi viia kehtestatud detailplaneeringu alusel, ei ole selles midagi õigusvastast. Detailplaneeringu algatamise korralduse punkti 1 kohaselt oli detailplaneeringu eesmärk muuhulgas planeeringualas uute kruntide moodustamine vastavalt vajadusele ja kõigile planeeringuala kruntidele ehitusõiguse ulatuse määramine. Seega on võimalik, et kaebajale tagastamisele kuuluvate maade piiride küsimus lahendataksegi detailplaneeringu menetluse käigus. Kuivõrd maareformiseadus otsesesõnu võimaldab maa tagastamise läbi viia planeerimisel ning maa tagastamine saab toimuda detailplaneeringu alusel, siis ei saa ka väita, et omandireform oleks prioriteetne planeerimismenetluse ees või väita, et detailplaneeringu algatamine pole põhjendatud.

Kuivõrd detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ei ole maa tagastamise küsimuse lahendamine, siis ei saa ka väita, et kaebajale maad ei tagastata. Seda, kas kaebajale maa tagastatakse, otsustatakse eraldi menetlusega, mitte detailplaneeringu menetluse käigus.

Vastuväite esitaja märgib küll õigesti, et kehtiv seadusandlus ei kohusta enne õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimuse otsustamist läbi viima detailplaneeringut, kuid kohalikul omavalitsusel on seadusest tulenev õigus määrata kindlaks tagastatava maa piirid ka läbi detailplaneeringu menetluse. Seetõttu on ka ebaõige Kulle Kurreli väide, et detailplaneeringu terviklikuks lahendamiseks on vajalik eelnevalt lahendada antud detailplaneeringuga hõlmatud endise kinnistu nr 5288 maareformi küsimus. Niisugust kohustust üksi seadus ei sisalda.

3. Vastuväite esitaja leiab, et tagastatava maa-ala piirjoon on ebatäpne. Piire tuleks seega K. Kurreli arvates nihutada põhja ja ida suunas. Planeeringualale jäävate endiste kinnistute piirid on detailplaneeringu tugiplaanile kantud G.E.O Grupp OÜ poolt. Tulenevalt maakorraldusseaduse § 4 lõikest 1 on maakorralduse läbiviija vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik. Sama seaduse § 15 lg 1 sätestab, et kinnisasjade vahelise piiri asukoha teeb kindlaks maakorralduse läbiviija kinnisasja omaniku või koormava asjaõiguse omaja taotlusel, kui sellega on nõus kinnisasja omanik. Piiri asukoht tehakse kindlaks kinnistusraamatus, riigi maakatastris ja arhiivides või teistes registrites leiduvate andmete alusel. Eeltoodud andmete puudumisel määratakse piiri asukoht piirimärkide, valduse ulatuse või piirinaabrite, nende puudumisel vähemalt kahe tunnistaja ütluste alusel. Kuna endisi kinnistu piire kindlaks määranud G.E.O Grupp OÜ omab majandustegevuse registri kohaselt vastavat registreeringut ning äriühingus töötav Arne Peekman on erialalt geodeet ja äriühingule on äriühingu kodulehe andmetel väljastatud litsents (553 MA Geodeetilised ja kartograafilised tööd), siis puudub kahtlus, et endiste kinnistute piirid on tugiplaanile ja põhijoonisele kantud ebaõigesti. Samuti ei ole vastuväite esitaja esitanud ühtegi tõendit, millele tuginedes ta väidab, et piirid on kaardile kantud valesti ning neid peaks korrigeerima just tema poolt väidetud kujul. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et endiste kinnistute piirid on kantud detailplaneeringu tugiplaanile ja põhijoonisele õigesti ning Kulle Kurreli vastupidised väited tuleb jätta tähelepanuta.

Siinjuures ei saa jätta märkimata ka maareformiseaduse § 6 lõike 1 neljandas lauses sätestatut, et planeeringu või maakorralduse nõuetest tulenevalt, võib tagastatava maaüksuse pindala erineda tagastamisele kuuluva maa pindalast kuni /- 8 protsenti, kuid mitte rohkem kui 5 ha. Arvestades tagastamisele kuuluva maa suurust (endine kinnistu nr 5288) ja väidetavat ebaõiget piiri kulgemist, pole kahtlust, et erinevus on selgelt alla lubatud 8%.

4. Tallinna Linnavalitsus ei saa nõustuda väitega, et detailplaneeringus kavandatud krundi pos 10 puhul tuleb arvestada Soone oja ehituskeeluvööndiga. Planeeringulahendusega krundile pos 10 (Mäepealse tn 2c) krundile ehitusõigust ei anta, järelikult ei pea ka selle krundi puhul ehituskeeluvööndi olemasoluga arvestama. Krundile pos 10 jääb Soone oja lõpus olev tiik ja seda ümbritsev haljasala, mis korrastatakse. Tiigi ümbrus ja roheala lahendatakse eraldi heakorrastus- ja haljastusprojektiga ning parima lahenduse saamiseks on ettenähtud korraldada ideekonkurss.

Küll aga tuleb ehituskeeluvööndiga arvestada krundi pos 9 (Mäealuse tee 4a) puhul. Planeeringulahendusega kavandatakse nimetatud krundile ehitusõiguse andmist kolme kuni 11‑korruselise hoone rajamiseks.

Looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 1 kohaselt esitab kohalik omavalitsus keskkonnaministrile taotluse ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu. Tallinna Linnavalitsuse 29. juuni 2007 korralduse – millega võeti Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneering vastu – punkti 3 kohaselt kohustati Tallinna Keskkonnaametit taotlema enne detailplaneeringu kehtestamist keskkonnaministrilt Soone oja ehituskeeluvööndi vähendamise nõusolek.

Tulenevalt eeltoodust esitas Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaministeeriumile 6. juulil 2007 kirja nr 6.1–4.2/1732, paludes keskkonnaministril kaaluda Soone oja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku vastavust looduskaitseseaduses esitatud ranna ja kalda kaitse eesmärkidele ning anda nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks detailplaneeringuga esitatud ulatuses.

Vastusena märkis keskkonnaminister 19. juuli 2007 kirjas nr 16‑6/35160‑2, et arvestades Soone oja ja tiigi kalda reljeefi, taimestikku, kõlvikute piire, väljakujunenud asustust ning Harjumaa Keskkonnateenistuse arvamust: „nõustume ehituskeeluvööndi vähendamisega positsiooni 7 ja 9 hoonestusala ulatuses 10 meetri kaugusele Soone oja ja tiigi kaldast vastavalt esitatud planeeringule“.

Seega on looduskaitseseadusega kooskõlastatult ehitukeeluvööndit vähendatud 10  meetrile positsioonidel 7 ja 9 hoonestusala ulatuses. Kuivõrd kruntidel pos 7 ja pos 9 hooned asuvad Soone oja tiigi kaldast vähemalt 10 meetri kaugusel, siis on arvestatud vähendatud ehituskeeluvööndi ulatusega (10 meetrit) ja ei ole vastuolu looduskaitseseadusega.

5. Vastuväite esitaja ei nõustu krundile pos 12 määratud maaüksuse sihtotstarbega (sotsiaalmaa), sest see on vajalik üle Mäepealse tänava asuva maatüki teenindamiseks.

Maareformiseaduse § 6 lõike 33 kohaselt ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Kuigi maareformiseaduse § 7 seab mõningad erinevused maa tagastamisele linna piires, tuleneb siiski maareformiseaduse mõttest üheselt, et maatükk saab teenindada ikkagi mingit hoonet või rajatist. Ehk teisisõnu maatükki ei saa määrata teise maatüki teenindamiseks.

Sama seaduse § 6 lg 3 sätestab, et hoone või rajatis maareformiseaduse tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. Kuivõrd kummalgi pool Mäepealse tänavat endise kinnistu piires, millele on K. Kurreli poolt esitatud tagastamise taotlus, ühtegi hoonet ega rajatist ei asu, siis ei saa nõuda ka krundi pos 12 detailplaneeringuga määratud sihtotstarbe muutmist põhjendusel, et see on vajalik teise maatüki teenindamiseks.

6. Vastates vastuväite esitaja detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekule, mis sisaldab kahte alternatiivset lahendust, tuleb ette ruttavalt korrata Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 3. septembri 2007 kirjas nr 2‑1/2721 (vastuväited protestile) kajastamist leidnud seisukohta,  et detailplaneeringu liiklusskeemi on korduvalt arutatud ja lahendust kaalutud linna erinevate vastavate ametite (Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet) vahel ja saavutatud lahendus on otimaalseim ning selle on kooskõlastanud linna ametite vastavad spetsialistid.

Planeeringulahenduse koostamisel ei saa arvestada ainult planeeringuala kinnistute omanike, omandireformi õigustatud subjekti või mõne muu kolmanda eraõigusliku isiku sooviga, vaid arvestada tuleb ka üldiste avalike huvidega ja pakutud planeeringuala terviklahenduse sobivusega linnaruumi, nii praeguse kui ka tuleviku visioonidega. Nii näiteks arvestab planeeringulahendus võimaliku liikluskoormuse suurenemisega, sellest tulenevalt on liikluskoormust uue tänava kavandamisega hajutatud; arvestatud on piirkonna ja ülelinnalise kergliikluse võrgustikuga, nii on uue tee kavandamisel ette nähtud jalakäijate ülekäigukoht sõidutee pinnast kõrgemale tõsta.

Juhul kui arvestada K. Kurreli ettepanekuga, et tuleks võimaldada juurdepääs ainult Mäepealse tänavalt Mäealuse tänava kaudu ja jätta planeeringualale kavandatud tänavalõik alates hoonete lõppemisest välja, siis ei saaks krundile pos 9 ette nähtud hoonestusele ligipääsu kavandada ja seetõttu muutuks terve ala planeeringulahendus. Samuti ei saaks ühendada ohutult Mäepealse tänava äärseid kergliiklusteid.

Teist alternatiivset ettepanekut – planeerida tee Mäepealse tn 2a tipust krundi pos 10 Mäepealse tänava poolsesse otsa, mis võimaldaks liita Mäepealse tn 2a kinnistu ning Mäepealse ja Mäealuse tänavate ristumiskoha koos haljasalaga – ei saa samuti arvestada, sest Mäepealse tn 2a kinnistu ja haljasala vahele jääb olemasolev Mäealuse tänav, mis välistab nimetatud maatükkide ühendamise.

Vastusena Tallinna Linnavalitsuse 4. oktoobri 2007 kirjale nr LV‑1/4345 edastas Harju maavanem 20. novembri 2007 kirjaga nr 2.1‑13k/5663 detailplaneeringule omapoolse seisukoha. Selles kirjas märgiti kokkuvõtvalt, et detailplaneeringule ei saa Harju maavanem momendil planeerimisseaduse § 23 lõike 6 alusel heakskiitu anda. Heakskiidu andmise otsustamine on võimalik peale kirja punktides 3 ja 5 tehtud märkuste arvestamist.

Viidatud 20. novembri 2007 kirja nr 2.1‑13k/5663 punkti 3 kohaselt: “Kuna Keskkonnaministeeriumi tahteavaldus Soone oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise osas ei ole arusaadav, siis palun kohalikul omavalitsusel pöörduda Keskkonnaministeeriumisse. haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 p 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita“.

Sama kirja p 5: “Kohalikul omavalitsusel anda selged ja põhjendatud seisukohad küsimustes, milline on munitsipaalomandisse taotletava Mäepealse tänava teenindamiseks vajaliku maa-ala suurus ja piirid (endise kinnistu nr 5288 osas, mis on vajalik planeeritud krundile liikluskorralduse lahenduse elluviimiseks) ning kes on krundi pos 12 tulevane omanik (kas krunti taotletakse munitsipaalomandisse või mitte)“.

Tallinna Linnavalitsus edastas 9. jaanuari 2008 kirjaga nr LV‑1/4345 omapoolsed seisukohad, mis olid järgmised:

1. Keskkonnaministeerium (allkirjastaja minister Jaanus Tamkivi) on Tallinna Linnaplaneerimise Ametile edastanud 16. novembri 2007 kirjaga nr 16‑6/56263 omapoolse selgituse ehituskeeluvööndi vähendamise taotlusele Soone oja tiigi kaldal. Selles kirjas Keskkonnaministeerium vabandab ja möönab, et esialgse Soone oja ehituskeeluvööndi vähendamise kirjas (19. juuli 2007 nr 16‑6/35160‑2) on toimunud eksitus detailplaneeringu joonise pos 113 hoonestusala ulatuses. Samas kirjas märgitakse: “Arvestades Soone oja ja tiigi kaldareljeefi, taimestikku, kõlvikute piire, väljakujunenud asustust ning Harjumaa Keskkonnateenistuse arvamust, nõustun ehituskeeluvööndi vähendamisega positsiooni 7 ja 9 hoonestusala ulatuses 10 meetri kaugusele Soone oja ja tiigi kaldast vastavalt esitatud planeeringule. Vabandame eksituse pärast.“ Keskkonnaministri 16. novembri 2007 kiri nr 16‑6/56263 on planeeringu kausta lisatud.

Seega on praeguseks üheselt mõistetavalt selgunud Keskkonnaministeeriumi seisukoht Soone oja ehituskeeluvööndi vähendamise osas. See tähendab, et ehituskeeluvööndit vähendatakse (10 meetrini Soone oja kaldast) kruntide pos 7 ja pos 9 osas ning ülejäänud Soone oja ümbritsevate kruntide ehituskeeluvööndit ei vähendata (nendele kruntidele hoonestust ette ei nähta). Kuivõrd kruntide pos 7 ja pos 9 kavandatav hoonestusala on Soone oja kaldast vähemalt 10 meetri kaugusel, siis detailplaneering on kooskõlas keskkonnaministri nõuetega.

2. Riigikohtu Halduskolleegium on haldusasjas nr 3‑3‑1‑12‑07 punktis 10 asunud järgmisele seisukohale: “Kuna planeerimisseaduse § 2 p 3 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine ning detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringu koostamiseks aluste ettevalmistamine, koostatakse detailplaneering üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine. Kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda.“ Seega üldjuhul on detailplaneeringu eesmärgiks üldplaneeringus kavandatu elluviimine, arvestades seejuures konkreetse piirkonna iseärasusi ja erisusi.

Kehtiva Mustamäe üldplaneeringu maakasutuse plaani kohaselt jääb krunt pos 12 parkide ja üldkasutatavate rohealade maa-alale. Seda iseloomustatakse Mustamäe üldplaneeringuga kui tervikuna säilitatavad parkmetsad, metsapargid, puistud ning spordi- ja rekreatsioonirajatised, tehnorajatised. Mustamäe üldplaneeringu seletuskirja p 3.1 kohaselt “Vähene kaitse olemasolevate parkide ja rohealade täishoonestamise vastu. Puudub rohealade sihipärane ettevalmistus elanike aktiivse looduses liikumise korraldamiseks. Rohealad ei ole seotud ühtsesse süsteemi. “

Praegu on vaidlusalune krunt pos 12 ja seda ümbritsevad krundid pos 10, pos 11 ja pos 13 hoonestamata haljasalad, moodustades ühtse pargiala (ca 15 300 m2) Raja tänava, Mäepealse tänava ja Soone oja vahelisele alale. Kuivõrd krunt pos 12 on hoonestamata, ei pea tulenevalt maareformiseadusest seda määrama mõne ehitise teenindamiseks.

Analüüsides Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995 määrusega nr 36 “Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine“ õiguslikke aluseid krundile võimaliku maakasutuse sihtotstarbe määramiseks, on antud olukorras krundile pos 12 ainuvõimalik sotsiaalmaa sihtotstarve. Nimetatud määruse p 5 kohaselt on sotsiaalmaa (Ü) – kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste alune ning nende teenindusmaa, samuti puhkuse ja vaba aja veetmiseks ettenähtud maa. Täpsemalt parkide ja muruväljakute maa – katastriüksusena katastrisse kantavate haljasalade alune maa (p 0051).

Mustamäe üldplaneeringu seletuskirja p 3.1 kohaselt “Rekreatiivala Raja tänava ja Mäepealse tänava nurgal, mis tuleb säilitada. Täiendavaid rekreatiivalad tuleb rajada koos kvartali alade arendamisega“.

Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et krundi pos 12 puhul on tegemist kitsa (5 meetri laiune) ja suhteliselt väikese (561 m2) krundiga Mäepealse tänava kõrval ning see on ida- ja lääne poolt piiritletud kinnistuga (vastavalt pos 10 ja 13). Oluline on rõhutada, et enam kui pool kinnistust jääb Soone oja ehituskeeluvööndisse, kuhu hooneid niikuinii ehitada ei tohi.

Samuti on Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2003 otsusega nr 209 kehtestatud “Akadeemia tee, Raja tn ja Mäepealse tn vahelise ala detailplaneering“, millega moodustati muuhulgas krunt pos 3/5 suurusega 559,1 m2. Vahemärkusena tuleb lisada, et tegemist on kehtiva detailplaneeringuga, sest keegi ei ole seda kohtus vaidlustanud. Nimetatud krunt pos 3/5 oli kavandatud liita krundiks pos 3 sotsiaalmaa maakasutuse sihtotstarbega (ühiskondlike hoonete maa). Järelikult juba alates juunist 2003 on krundil pos 12 määratud sotsiaalmaa maakasutuse sihtotstarve. Kuivõrd vaidlusalusel krundil pos 12 on juba sotsiaalmaa maakasutuse sihtotstarve, siis ei ole põhjust detailplaneeringuga seda maakasutuse sihtotstarvet muuta.

Seega detailplaneeringuga krundile pos 12 sotsiaalmaa maakasutuse sihtotstarbe määramine on igati põhjendatud nii õiguslikult (Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995 määrus nr 36, Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2003 otsus nr 209 ja Mustamäe üldplaneeringu eesmärkide realiseerimise tähenduses) kui ka krundi konkreetset asukohta arvestades (iseseisvalt hoonestamata, ümbritsetud haljasaladega, moodustades seejuures ühtse pargiala).

Maareformiseaduse § 28 lg 1 p 4 sätestab, et munitsipaalomandisse antakse sotsiaalmaa. Järelikult selle sätte alusel taotleb Tallinna linn krunti pos 12 peale detailplaneeringu kehtestamist munitsipaalomandisse. Iseenesest ei ole välistatud ka selle maa riigi omandisse jätmine, sest maareformiseaduse § 31 lg 1 p 4 alusel jäetakse riigi omandisse sotsiaalmaa. Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu eesmärk ei ole ega saagi olla küsimuse lahendamine, kes on mingi krundi tulevane omanik (seda tehakse tagastamise menetluses peale detailplaneeringu kehtestamist), küll aga võttes aluseks Harju maavanema 20. novembri 2007 kirja nr 2.1‑13k/5663 tuleb selgitada ja põhjendada moodustatava krundi määratavat maakasutuse sihtotstarvet.

3. Harju maavanema palub Tallinna Linnavalitsuse poolset seiskohta – milline on munitsipaalomandisse taotletava Mäepealse tänava teenindamiseks vajaliku maa-ala suurus ja piirid, mis on vajalikud planeeritud kruntide liikluskorralduse lahenduse elluviimiseks. Vastusena annab Tallinna Linnavalitsus omapoolse seisukoha mitte ainult küsimusele, milline on maa-ala suurus, mis on vajalik planeeritud kruntide liikluskorralduse lahenduse elluviimiseks, vaid ka Mäepealse tänava laiendamise vajalikkusele üldiselt.

Mäepealse tänava maa-ala laiuse määramise ettepaneku aluseks on liikluskoormuse kasv peale Mäealuse ja Mäepealse tänavate piirkonda rajatavate korterelamute rajoonide ekspluatatsiooni andmist, samuti piirkonnas olevate tootmis- ja ärialade kasvav autode hulk. Lisaks detailplaneeringule on Mäepealse tänava äärde kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 1. juuni 2006 otsusega nr 182 “Mäepealse tn 10, 11 ja 13 kinnistute detailplaneering“, eesmärgiga üheksa 4‑6‑korruselise, kolme 8‑korruselise korterelamu ja ühe 4‑korruselise kaupluse rajamiseks ning spordi- ja mänguväljakute ehitamiseks. Lisaks on Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitatud taotlused ja eskiislahendused, nt “Mäepealse tn 9 ja 2a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu“ ja “Mäepealse tn 4 kinnistu detailplaneeringu“ osas, milledes on Mäepealse tänava põhilahendus analoogselt detailplaneeringule (1 1 sõidurada millele lisanduvad ristmikel erinevatele suundadele pööramiseks vajalikud pöörderajad) juba olemas.

Vaatamata asjaolule, et olemasolev Mäepealse tänav jääb planeeringualalt välja (detailplaneeringuga tänava maa-ala suurust ja piire täpselt ei määratleta) on detailplaneeringuga siiski antud põhimõtteline liikluskorralduse lahendus (mis jääb ka planeeringualast välja), mis täpsustatakse järgnevate planeeringutega või tänava rekonstrueerimisprojektiga. Kuivõrd käsitletavas tänavalõigus (Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneering) on ristmikud lähestikku, s.o keerukas situatsioon, siis sujuva ohutu liiklemise tagamiseks on vajalikud nii pöörderajad kui pealesõidurajad.

Planeerimisseaduse § 1 lg 3 sätestab, et planeerimine planeerimisseaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajalise ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Nimetatud eesmärkide elluviimiseks on igati põhjendatud, et detailplaneeringuga arvestatakse ja antakse põhimõttelised lahendused ka mõjutustele väljaspool konkreetset planeeringuala. Vastasel juhul kaotaks planeerimine oma mõtte ja tähenduse. Kuna käesolevaks hetkeks on võimalik prognoosida liikluskoormuse kasvu Mäepealse tänaval, tingituna mitte ainult käesoleva detailplaneeringuga suurenevate sõidukite arvust, vaid juba kehtestatud ja menetletavate detailplaneeringute mõjutustest antud piirkonnas, siis on igati põhjendatud Mäepealse tänava laiendamine. Oleks igati põhjendamatu ja ebaloogiline olukord, kus Mäepealse tänav muutuks teatud kohas kitsamaks, põhjustades liiklusummikuid nii Mäepealse tänaval kui ka lähiümbruse tänavatel. Sellisel juhul ei saaks kuidagi rääkida ka koordineerivast, looduskeskkonda säästvast  või pikaajalisi suundumusi arvestavast planeerimisest, mida planeerimine ülalviidatud sätte kohaselt peaks tähendama.

Käesoleva detailplaneeringu lahenduse elluviimiseks on ette nähtud juurdepääs planeeringualal olevale sisetänavale Mäepealse tänavalt krundile pos 9. Selline lahendus arvestab asjaoluga, et krundile pos 9 on kavandatud 521 parkimiskohta ning sujuva liikluse tagamiseks on vajalikud juurdepääsud avalikult kasutatavalt tänavalt, nii Mäealuse kui ka Mäepealse tänavalt. Kavandatav juurdepääsu osa on ca 540 m2 suurune.

Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2003 otsusega nr 209 kehtestatud Akadeemia tee, Raja tn ja Mäepealse tn vahelise ala detailplaneeringuga on antud Akadeemia tee ja Raja tänava põhilahendus. Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu lahendus on vastavusse viidud nimetatud tänavate põhilahendusega. Seega on Mäepealse tänava lõigu laiendamisel arvestatud nii kogu Mäepealse tänava kui lähiümbruse tänavate liikluse läbilaskevõime ja laiusega.

Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et magistraaltänavate rekonstrueerimisega rajatakse kergliiklusteed. Käesoleva detailplaneeringuga on kergliiklus- ja kõnniteed kavandatud kvartalisiseste sõiduteede äärde. E. Vilde tee pikenduselt trollide lõpp-peatusest alguse saav laiem kergliiklustee läbib hoonete vahelist ala kuni Soone oja tiigini, ühendades nii Mäepealse tänava äärde juba rajamisel oleva kergliiklustee ja naabruses olevad elamualad Nõmme parkmetsaga vastavalt kehtivale Mustamäe linnaosa üldplaneeringule.

Harju maavanem andis 24. jaanuaril 2008 kirjaga nr 2.1‑13k/07/5663 planeerimisseaduse § 23 lg 6 kohase heakskiidu Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringule. Harju maavanem, analüüsinud Tallinna Linnavalitsuse poolt esitatud Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu dokumentatsiooni vastavust maavanema 20. novembri 2007 kirjas nr 2.1‑13k/5663 esitatud märkustele, leidis, et Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringus on arvestatud kõikide maavanema kirjas esitatud märkustega. Planeeringulahenduse järelevalve teostamise käigus märkis Harju maavanem muuhulgas järgmist: “Järelevalve teostamise tulemusena saan asuda seisukohale, et Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud seadusi ja norme ega neid vaidlustajate seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtunud planeerimisseaduse § 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest“.

Planeeringu kohaste teede- ja tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse vastavalt 11. veebruaril 2008 sõlmitud lepingule nr 2‑6/19.

Käesoleva detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse punktis 2 sätestati, et Tallinna Maa-ametil tuleb jõuda enne detailplaneeringu kehtestamist kokkuleppele detailplaneeringu ala kinnistute omanikega detailplaneeringu kohaselt ehitatavate tänavate (v.a parklad) maa-alade tasuta võõrandamises Tallinna linnale.

Tallinna Maa-amet on 29. aprilli 2008 kirjas nr 4‑13/3384 märkinud, et 22. aprillil 2008 on sõlmitud notariaalne kinnistute tasuta võõrandamise võlaõiguslik leping Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutusega ning seetõttu on eelnimetatud kokkuleppele (Tallinna Linnavalitsuse 29. juuni 2007 korraldus nr 1323‑k) jõutud. Samas kirjas lisati, et Tallinna Tehnikaülikool on oma 18. aprilli 2008 kirjaga nr 1‑32/1063 teatanud, et TTÜ‑le kuuluva Akadeemia tee 19/1 jagamisel tekkiva kinnistu (pindalaga 395 m2, transpordimaa) võõrandamise leping sõlmitakse pärast Vabariigi Valitsuse korralduse vastu võtmist. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut teatab oma 18. aprilli kirjaga nr 3.3‑1/56, et on nõus Akadeemia tee 23 jagamisel tekkiva kinnistu (pindalaga 730 m2, transpordimaa) ja Akadeemia tee 25 jagamisel tekkiva kinnistu (pindalaga 1440 m2, transpordimaa) tasuta võõrandama pärast Teadusnõukogult nõusoleku otsuse saamist. Nimetatud lepingute sõlmimise aluseks on Tallinna Linnavalitsuse 2. aprilli 2008 korraldus nr 554‑k. Kinnistute tasuta võõrandamise lepingud sõlmitakse pärast Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu kehtestamist. Seega saab väita, et Tallinna Linnavalitsuse 29. juuni 2007 korralduse nr 1323‑k punkt 2 on täidetud.

Kulle Kurrel on Tallinna Halduskohtus vaidlustanud nii käesoleva detailplaneeringu algatamise (Tallinna Linnavalitsuse 28 aprill 2004 nr 863‑k) kui ka osalise vastuvõtmise (29. juuni 2007 nr 1323‑k) korralduse, taotledes haldusaktide tühistamist ja Tallinna Linnavalitsuse kohustamist tagastada detailplaneeringuga hõlmatud maaüksus. Kumbki kohtuvaidlus ei ole käesolevaks ajaks lõppenud. Peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist saaks alustada Kulle Kurreli poolt õigusvastaselt võõrandatud maa tagasi taotlemise küsimuse lahendamist (munitsipaliseerimist).

Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lg 3 alusel kehtestab detailplaneeringu, mille puhul teostatakse planeerimisseaduse kohast järelevalvet või millega määratakse miljööväärtusega hoonestusala, linnavolikogu oma otsusega. Käesoleva planeeringu puhul on teostatud planeerimisseaduse kohast järelvalvet.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees