Alates 2020. aasta sügisest luuakse Tallinna õigusakte Teele infosüsteemis. Sealt leiad õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 17. septembrit 2020. Vanemad õigusaktid on kättesaadavad siin, Tallinna õigusaktide registris.

Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna Linnavolikogu 2. septembri 2004 määrusega nr 32 kinnitatud Tallinna linna kaevetööde eeskirja muutmine
Tallinna Linnavolikogu 15.05.2008 määrus number 19
Jõustumine:22.05.2008
Redaktsiooni kehtivus:22.05.2008 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

15. mai 2008 nr 19

 

 

Tallinna Linnavolikogu 2. septembri 2004 määrusega nr 32 kinnitatud Tallinna linna kaevetööde eeskirja muutmine

 

 

 

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 361 ja Tallinna põhimääruse § 26 lg 1 p 361 alusel.

 

 

§ 1.  Tallinna Linnavolikogu 2. septembri 2004 määrusega nr 32 kinnitatud Tallinna linna kaevetööde eeskirjas tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõppu täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

“Avalikult kasutataval teel ulatub eeskirja reguleerimisala külgneva kinnistu piirini ning reformimata riigimaal, kus teekoridor on määratlemata, teerajatisest kuni 2 meetri kaugusele.“

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse alapunktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

“6) lihtmenetlusega kaevetööluba on luba, mis vormistatakse juhul, kui avariikaevetööd ei lõpetata ettenähtud 3 ööpäeva jooksul;

7) juurestiku kaitseala on kõrghaljastuse kaitsmise abinõu, millega näidatakse plaanil vastava tingmärgiga ära puud ümbritsev ala, kus on puu elutegevuse tagamiseks piisav juurekava. Juurestiku kaitseala arvutatakse järgmiselt: tüve rinnasläbimõõt cm x 0,12= kaitsevööndi raadius meetrites ja märgitakse plaanil kaugusena tüvest. Juurestiku kaitseala võib vähendada või siduda võra projektsiooniga maapinnal Tallinna Keskkonnaameti (edaspidi keskkonnaamet) nõusolekul.“;

3) paragrahvi 4 lõike 2 alapunkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“4) haljastus koos selle säilimiseks vajaliku kaitsevööndiga;“;

4) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse alapunktiga 61 järgmises sõnastuses:

“61) ehitustranspordi liikumisteed haljasalal ning meetmed kasvupinnase kaitseks või hilisemaks taastamiseks;“;

5) paragrahvi 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 5 Kaevetöö projektdokumentatsiooni koostamisel arvestatavad asjaolud

(1) Piki tänavat paiknevad tehnovõrgud projekteeritakse võimalusel väljapoole sõidutee alla jäävat ala, vähendamaks katete lõhkumisi tehnovõrkude avariide, remonttööde ja uute tarbijate liitumise korral, haljasaladel nähakse ette kõrghaljastuse rajamiseks vajalik ruum.

(2) Liiklemise võimaldamiseks ja kõrghaljastuse säilitamise huvides eelistatakse kinnisel viisil rajatavaid tehnovõrke.

(3) Nähakse ette abinõud puujuurte kahjuliku mõju vältimiseks tehnovõrkudele.

(4) Välditakse õhuliinide ja valgustuspostide projekteerimist puude võra sisse ning juurestiku kaitsealasse.

(5) Kui kaevetööl puude juurestiku kaitseala vältimine ei ole võimalik, nähakse ette kaevetöö tegemine käsitsi vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist.

(6) Kui kaevetöö sooritatakse puude juurestiku kaitsealas, nähakse ette paljastunud puujuurte katmine külmumise või kuivamise eest, kuival perioodil ka puude kastmine.

(7) Vajadusel nähakse ette maapinna õhustamine ja kobestamine, haljastuse taastamine, tänavapuude aluste korrastamine.

(8) Piki tänavat tehtava kaevetöö korral taastatakse teekatted järgmiselt:

1) piki kõnniteed tehtava kaevetöö korral taastatakse kõnniteede asfalt- ning parkettkivikatted kogu kõnnitee laiuselt, vajadusel vahetatakse välja ka äärekivid. Alla viie aasta vanused katted taastatakse asfaldilaoturiga kogu kõnnitee laiuselt kümne meetri pikkuse paigana;

2) piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral taastatakse parkettkivikatted kogu tänava laiuses.

Asfaltkatted taastatakse sõidutee sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöö tehakse ning vajadusel vahetatakse ka äärekivid.

Alla viie aasta vanused katted taastatakse asfaldilaoturiga kuni 6,5 m laiustel teedel kogu laiuses, üle 6,5 m laiustel teedel taastatakse ühel sõidusuunal tehtava kaevetöö korral poole sõidutee laiuses ning mõlemal sõiduteesuunal tehtava kaevetöö korral sõidutee kogu laiuses.

(9) Kui tänavaga ristisuunaliste rajatavate tehnovõrkude telgede vahe on alla 20 m, tuleb asfaltkatte pealiskiht nende kohal taastada ühise paigana.

(10) Ühistranspordipeatuse tsoonis toimuva kaevetöö korral leitakse vajadusel koostöös Tallinna Transpordiametiga (edaspidi transpordiamet) kaevetöö tegemise ajaks ühistranspordipeatusele uus ajutine asukoht ja vajadusel ehitatakse välja ajutine ooteplatvorm.

(11) Kui kaevetööga kaasneb teekatte lammutamine tänavatel, mille ehitamisest või kapitaalremondist on möödunud vähem kui viis aastat, kaalutakse projekteerija poolt ühte järgmistest võimalustest:

1) töö tegemine kinnisel viisil;

2) tehnovõrgu trasseeringu muutmine;

3) tehnovarustuse saamine muust allikast.“;

6) paragrahvi 6 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Ehitusprojekt kooskõlastatakse Tallinna Keskkonnaametiga (edaspidi keskkonnaamet) kui:

1) kõrghaljastus või põõsaistutused on kaevetööga seotud alale lähemal kui 5 meetrit;

2) kaevetöö käigus tekib ehitus- ja lammutusprahti üle 1 m3 päevas või 10 m3 kogu kaeveperioodi kestel.“;

7) paragrahvi 7 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(3) Kaevetööloa taotlus ja sellele lisatud dokumendid esitatakse kahes eksemplaris.“;

8) paragrahvi 10 lõike 1 punkti 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“8) keskkonnaameti poolt kooskõlastatud haljastuse muudatuse projekti;“;

9) paragrahvi 10 lõikest 2 jäetakse välja number 4;

10) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

“(4) Haldaja võib nõuda kaevetöö tegemist kinnisel meetodil, et säilitada väärtusliku kõrghaljastust. Puude kahjustamisel elujõuetuseni on haldajal õigus nõuda puude asendusistutuse korraldamist samal aadressil.“;

11) paragrahvi 16 lõike 1 lõppu täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

“Kaevetöö ala tähistamine piiramislintidega on keelatud.“;

12) paragrahvi 16 lõike 2 esimest lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Kaevetrassi otstesse ning kaevetrassi ja põhitänavate ristumise kohta paigaldatakse nähtavale kohale teabetahvlid, millele on märgitud:“;

13) paragrahvi 18 lõike 2 teise lause lõppu täiendatakse sõnadega:

“...seni, kuni teekate ei ole nõuetekohaselt taastatud ja üle antud haldajale.“;

14) paragrahvi 19 lõike 5 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada tehnovõrkude kaevude, põõsaste ja peenarde peale ega puude juurestiku kaitsealale.“;

15) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

“(3) Haljastuse kahjustamisel elujõuetuseni võib haldaja nõuda kõrghaljastuse rikkumise tagajärjel välja läinud haljastuse asendamist vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusele nr 45 “Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“.“;

16) paragrahvi 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 24 Haljastuse kaitse

(1) Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.

(2) Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga.

(3) Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m.

(4) Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine kooskõlastatakse keskkonnaametiga. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga.

(5) Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks.

(6) Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise.

(7) Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid keskkonnaameti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel.“;

17) paragrahvi 26 lõike 3 lõppu lisatakse sõnad “ning haljasalale.“;

18) paragrahvi 28 lõikes 2 asendatakse sõna “keskkonnaameti“ sõnaga “keskkonnaametit“; ja jäetakse ära sõna “keskkonnateenistust“;

19) paragrahvi 32 lõike 1 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Avariikaevetöö on kaevetöö alaliik, mis on vajalik tehnovõrgu avarii likvideerimiseks juhul kui:“;

20) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

“(21) Avariikaevetöö alal oleva haljastuse muutmisest või kahjustamisest teavitab kaevetöö teostaja keskkonnaametit viivitamatult kirjalikult või suuliselt koos pildimaterjaliga.“;

21) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

“(4) Avariikaevetöö puhul kehtivad kõik kaevetööle esitatavad nõuded.“;

22) paragrahvi 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 37 Kaevetööluba avariikaevetöö korral

(1) Kui avariikaevetöö kestab üle kolme ööpäeva, taotleb avariilise tehnovõrgu valdaja haldajalt lihtmenetlusega kaevetööloa.

(2) Lihtmenetlusega kaevetööloa taotleja:

1) esitab linnaplaneerimise ametile kaevekohas asuvate võrguvaldajate kirjalikud kooskõlastused ning linnavalitsuse kinnitatud vormikohase ja taotleja allkirjastatud kaevetööloa taotluse;

2) tellib linnaplaneerimise ameti arhiivist kaevekoha joonise ja kooskõlastab katete ja haljastuse taastamise kommunaalametiga;

3) taotleb transpordiametilt teede ja tänavate ajutise sulgemise loa.“;

23) paragrahvi 40 lõike 1 kolmandas lauses asendatakse mõõt “50 cm“ mõõduga “30 cm“;

24) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 4, 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

“(4) Nõuetele mittevastava paigaldatud täitepinnase peab kaevikust eemaldama. Kui projektis ei ole asjakohaseid nõudeid esitatud, võib liivpinnasest muldkeha tihendusteguri vähim väärtus püsikatendiga teel olla 0,98 ja kergkatendiga teel 0,95.

(5) Killustikaluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud aluse pinnal seadmega Inspector ja Loadman vähemalt iga 100 m tagant ristlõike kolmes punktis. Kui projektis ei ole elastsusmooduli nõuet esitatud, siis peab see olema >170 MPa. Talveperioodil ehitatud tee aluskonstruktsioon võetakse vastu pärast jäätunud maapinna sulamist.

(6) Teekatte piki- ja põikitasasuse kontrollimisel 3‑meetrise latiga on pilu suurim lubatud väärtus kuni 4 mm. Tasasust kontrollitakse iga 25 m tagant.“;

25) paragrahvi 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“§ 41 Haljastuse taastamine

(1) Peale kaevetöötrassi tagasitäitmist ja tihendamist kaetakse taastatav muru-ala vähemalt 15 cm paksuse sõelutud uue huumusmulla kihiga, külvatakse muruseeme ning rullitakse. Võib kasutada ka mätastust või muruvaipa, millele tehakse kasvumullast aluskiht, jätkuvahed täidetakse kasvumullaga, kastetakse ja rullitakse. Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademetevee äravoolu katetelt.

(2) Puude ja põõsaste juurte piirkonnas tehakse tagasitäide 30‑40 cm paksuse kasvumulla kihina ja kastetakse. Puu juurekael peab jääma kattest vabaks.

(3) Kaevetöö tegemisel põõsaste lausistutusega alal taastatakse põõsaistutused ning vahetatakse välja kaevetöö tegemise käigus hävinud põõsad. Soovitav kasutada alal eelnevalt kasvanud samaliigilist taimmaterjali.“;

26) paragrahvi 42 lõike 3 algusesse lisatakse lause:

“Kaevetööl rikutud maa-ala taastatakse endisel kujul.“;

27) paragrahvi 42 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Olemasoleva teekatte kaevetöötrassiga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks ühtse sirgjoonena.“;

28) paragrahvi 42 lõike 6 algusesse lisatakse lause:

“Kaevetöö tegija on kohustatud taastama teekatte ja teekattemärgistuse samatüübilise materjaliga.“;

29) paragrahvi 44 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Kaevetööjärgsele taastamisele annab kaevaja neljaaastase garantii alates kaevetöö objekti üleandmisest haldajale.“;

30) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

“(11Kui kaevaja ei lõpeta objekti taastamistööd tähtajaks (k.a talvise kaevetöö järgne teekatte lõplik taastamine 31. maiks) seoses pankroti väljakuulutamise ja juriidilise isiku lõpetamisega, läheb kaeveobjekti taastamise kohustus üle kaevetöö tellijale.“;

31) paragrahvi 46 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Haljastuse rikkumise tuvastamisel on keskkonnaametil õigus nõuda vastutavalt isikult haljastuse taastamist või kahju hüvitamist kolme aasta jooksul arvates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.“.

32) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

“(3) Kaevetööde eeskirja rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 sätestatud korras.

§ 2.  Määruse sätteid ei kohaldata enne määruse jõustumist väljaantud kaevetöölubade alusel tehtavatele kaevetöödele.

§ 3.  Määrus jõustub 22. mail 2008.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees