Kasutaja  
Parool

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008-2015
Tallinna Linnavolikogu 17.04.2008 otsus number 66
Redaktsiooni kehtivus:01.01.2011 - ...

 Redaktsioonid

REDAKTSIOON:

Tvk o 09.09.2010 nr 193, jõustumine 01.01.2011,
lugeda euro kasutusele võtmisel õigusaktis märgitud kroonid eurodeks ümberarvestamise kursi alusel

 

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

17. aprill 2008 nr 66

 

 

 

 

Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008-2015

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lg 4 p 2, lg 6 ning Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määruse nr 5 “Tallinna arengudokumentide menetlemise kord” § 16 lg 2 p 2 ja § 17 lg 4 alusel ning kooskõlas 6. oktoobri 2005 määrusega nr 53 kinnitatud “Tallinna arengukavaga 2006-2021”, 14. detsembri 2006 otsusega nr 357 “Tallinna rahvastiku tervise arengukava ja Tallinna tervishoiu arengukava koostamise algatamine ja lähteülesannete kehtestamine” ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust,

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

1. Võtta vastu juurdelisatud “Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008-2015”.

2. “Tallinna rahvastiku tervise arengukavas 2008-2015” kavandatud tegevuste finantseerimine toimub vastavalt linnaeelarve võimalustele ja kooskõlas eelarvestrateegiaga.

3. Muuta Tallinna Linnavolikogu 14. detsembri 2006 otsuse nr 357 “Tallinna rahvastiku tervise arengukava ja Tallinna tervishoiu arengukava koostamise algatamine ja lähteülesannete kehtestamine” lisa punkti 1.3 esimest lauset ja sõnastada see järgmiselt: “Tallinna rahvastiku tervise arengukava käsitleb ajavahemikku 2008-2015 ning kehtib kuni 2015. aasta lõpuni.”.

4. Tallinna Linnavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile.

5. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametil avaldada otsus Tallinna linna ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti veebilehel.

6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 17. aprilli 2008
otsuse nr 66
LISA

 

Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008-2015

 

 

 

1.     Sissejuhatus. 2

1.1       Arengukava vajadus. 2

1.2       Arengukava põhjendus ja alused. 2

1.3       Rahvastiku tervist mõjutavad tegurid. 3

1.4       Tervist mõjutavate tasandite raamistik. 4

2.     Ülevaade tallinlaste terviseolukorrast 5

2.1       Eeldatav eluiga ja tervena elatud aastad. 5

2.2       Sündimus-, suremus- ja haigestumussuundumused. 6

2.3       Väikelaste tervisenäitajad. 6

2.4       Sotsiaalsed tervisemõjurid: sotsiaalne kapital ja paikkonna tervisesuutlikkus. 7

2.5       Suundumused tervist mõjutavas keskkonnas. 7

2.6       Tervist mõjutavate valikute suundumused. 8

3.     Põhimõtted, visioon, kaugeesmärgid ja rakendus. 9

3.1       Arengukava olulisemad põhimõtted. 9

3.2       Arengukava visioon ja kaugeesmärgid. 10

3.3       Peamised tegevusvaldkonnad ja alaeesmärgid. 11

4.     Strateegilised suunad, eesmärgid ja meetmed. 12

4.1       Strateegiline suund: laste tervist toetava ja turvalise arengu tagamine – eesmärgid ja meetmed. 12

4.2       Strateegiline suund: ühiskonna sotsiaalse sidususe ja turvalisuse suurendamine – eesmärgid ja meetmed  14

4.3       Strateegiline suund: tervise säilimist ja arenemist soodustava elu- ja töökeskkonna tagamine - eesmärgid ja meetmed  16

4.4       Strateegiline suund: tervislike valikute ja eluviisi soodustamine -eesmärgid ja meetmed. ... 20

5.     Arengukava elluviimise struktuurid, rollid ja vastutus. 23

6.     Arengukava tulemuslikkuse, mõju ja protsessi hindamine. 24

7.     Arengukava elluviimise ajakava ja eelarve. 27

8.     Arengukava elluviimise võimalikud riskid. 32


1.      Sissejuhatus

1.1      Arengukava vajadus

Tervis on olulisim individuaalne ja rahvuslik ressurss. Igal tallinlasel peab olema võimalus elada tervist toetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid, mis on nii terve isiksuse kujunemise kui ka ühiskonna eduka sotsiaalse ja majandusliku arengu eeltingimuseks.

Tallinna, nagu kogu Eesti elanikkonna tervisenäitajad on murettekitavad (Raska & Raitviir 2005). Viimasel aastakümnel on ilmnenud, et sotsiaalsete rühmade tervisenäitajate erinevused järjest suurenevad (Kunst, Habicht, Leinsalu, Kasmel & Niglas 2002). Kui jälgida keskmist eeldatavat eluiga, ilmnevad üha suurenevad lõhed nii haridustaseme, sissetuleku, elukoha kui ka rahvusrühmade lõikes. Taolisi suuri erinevusi ei leia üheski teises Euroopa Liidu liikmesriigis (Kunst jt 2002).

Tervisenäitajate erinevused tulenevad majanduslikest, keskkondlikest ja sotsiaalsetest oludest, milles inimesed elavad ja töötavad (Marmot & Wilkinson 1999). Tervis ja majanduslik heaolu on vastastikku sõltuvad (Bloom & Cunning 2000; Chulhee 2003). Terved inimesed on tööviljakamad, tarvitavad vähem sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, neil on rohkem võimalusi osaleda sotsiaalses, poliitilises ja majanduselus (Fuentes & Lavan 2000).

Rahvastiku tervist on võimalik sihikindlalt arendada ning sotsiaalset ebavõrdsust tervises vähendada planeeritud sotsiaalsete, majanduslike, intellektuaalsete, keskkonna- ja finantsinvesteeringutega (Maailma Terviseorganisatsioon 2001).

Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008-2015 (edaspidi arengukava) määrab tallinlaste tervise arengu ühised suunad. Selle praktiline eesmärk on olla juhtdokumendiks Tallinna linna ja linnaosade juhtidele ning kõigile asjaomastele isikutele, gruppidele ja organisatsioonidele, kelle tegevus mõjutab tallinlaste tervist ja heaolu. Rahvastiku tervise arengukavas kasutatud mõisted on õigusselguse huvides lahti kirjutatud arengukava lisas.

1.2      Arengukava põhjendus ja alused

Majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemine Tallinnas eri sotsiaalsete rühmade vahel kajastub tugevalt linlaste tervises. Tallinnas on selgepiiriliselt välja kujunenud kergesti haavatavad sotsiaalsed riskirühmad (väikelapsed, eakad, puuetega inimesed, allpool vaesuspiiri elavad pered ja töötud), kuhu kuuluvatel inimestel on tervisele ebasoodsamad elu- ja töötingimused, kehvemad võimalused tervislikeks valikuteks, probleeme tervise- ja tervishoiuteenuste kättesaadavusega ning üldjuhul tervist ohustav kõrgenenud riskikäitumine (Kunst jt 2002). Just teravnenud sotsiaalsed probleemid ja keskkonnaseisundi vajakajäämised suurendavad tervise kahjustamise riski. Sotsiaalsete rühmade tervisenäitajate vaheline lõhe kasvab jätkuvalt ja kiirelt. Uued tõenduspõhised meetodid tervise edendamisel annavad linnavalitsusele võimaluse neid protsesse pidurdada.

Arengukava alusteks on Eesti Vabariigi põhiseadus, Tallinna arengukava 2006-2021 ja strateegia “Tallinn 2025”, mis põhinevad inimese põhiseaduslikul õigusel – õigusel tervise kaitsele. Arengukava järgib rahvusvaheliste algatuste – Ottawa harta (1986), Euroopa keskkonna- ja terviseharta (1989), Bangkoki harta (2005), Maailma Terviseorganisatsiooni raampoliitika “Tervis kõigile” (1998), Verona väljakutse (2000), Euroopa Liidu rahvatervise programm (2008-2015), täiendatud ja parandatud Euroopa sotsiaalharta (2000), Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2000), Lissaboni strateegia (2000), patsientide õiguste Euroopa harta (2002), Euroopa laste keskkonnatervise tegevuskava (2004), Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO/WHO) konventsioon nr 155 (1981), Euroopa Liidu tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv 89/391/EMÜ, Tallinna keskkonnatervise tegevusplaan (LEHAP) – ja muude rahvusvaheliselt tunnustatud tervisealaste dokumentide ideid.

1.3      Rahvastiku tervist mõjutavad tegurid

Tervisemõjurite all mõistetakse tegureid või iseloomulikke tunnuseid, mis tingivad muutusi indiviidi, grupi või rahvastiku tervises – kas paremas või halvemas suunas (Marmor jt 1994). Tervisemõjurite üldmõiste hõlmab suurt hulka tõenduspõhiseid ja omavahel põimunud üksikmõjureid ja nende kombinatsioone. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) käsitluses on tervise peamisteks mõjuriteks rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus ja inimõiguste austamine (WHO 1986). Paljud nimetatud teguritest ei kuulu tervishoiuvaldkonna otsese mõju piirkonda, kuid tervishoiusüsteemil on oluline roll tervisemõjurite määratlemisel ja nende mõjutamisel koostöös linnavalitsuse ja teiste sektoritega.

Tervisemõjuritele on omane integreeritus – kunagi ei toimi vaid üks mõjur. Mõjud on komplekssed ning koosnevad paljudest alakomponentidest (Marmot & Wilkinson 1999; Marmor, Barer & Evans 1994). Planeeritud ja sihikindla tervisemõjurite muutmisega on võimalik saavutada nii indiviidi, gruppide kui ka rahvastiku tasandil olulisi tervisemuutusi (Robertson & Minkler 1994).

Sotsiaalsed tervisemõjurid koosnevad nii psühhosotsiaalsetest, poliitilistest kui ka sotsiaalmajanduslikest mõjuritest. Sotsiaalsel sidususel, sotsiaalsel toetusel ja suhtelise vaesuse tunnetamisel on oluline mõju rahvastiku tervisele (Kawachi & Kennedy 1997; Hawe & Shiell 2000). Olukord, kui takistatakse indiviidi või grupi aktiivse sotsiaalse osaluse võimalusi, st kui nad on sotsiaalselt tõrjutud, toob endaga kaasa tervist hävitavad toimimisviisid, näiteks alkoholi kuritarvitamise, narkootiliste ainete kasutamise, teismeliste raseduse suurema tõenäosuse ja kriminogeense käitumise (Wilkinson 1997). Suhtelise vaesuse tunnetamine tekitab ebaõiglustunde ning sotsiaalse usalduse languse, mis on tugevas seoses terviseprobleemidega (Marks 2002). Kultuurilised tegurid, suhtumine tervisesse ja tervisekäitumisse ning sotsiaalsed normid varieeruvad paikkonniti ja kogukonniti ning mõjutavad suuresti inimeste eluviisi (Kareva 2000). Tööhõive, leibkond, sissetulek, haridus jmt kujundavad sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalse kihistumise ulatuse ja keskkonnamuutuste kaudu laialdaselt elanikkonna terviseolukorda (Bloom & Canning 2000).

Keskkonnamõjurid, eelkõige füüsikalised (ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus, müra, vibratsioon), keemilised ja bioloogilised tegurid, võivad oma otsese toimega või elukeskkonna (sise- ja välisõhu, pinnase, joogivee, toidu jms) halvendamise kaudu ebasoodsalt mõjuda inimese tervisele (Marmot & Wilkinson 1999). Elukeskkonna kvaliteet, sealhulgas parkide, haljas- ja puhkealade olemasolu linnas, loob eeldused tervise kujunemiseks. Keskkonnategurite hulgas käsitletakse ka neid kodus, tööl, liikluses ja vaba aja veetmise kohtades valitsevaid tingimusi, mis võivad põhjustada traumajuhte ja nendega kaasnevaid vigastusi ning kahjustada tallinlaste turvalisust laiemalt (Nicholson & Stephenson 2004). Konkreetsete liiklusohutuse taset parandavate meetmete kavandamist käsitletakse eraldi liiklusohutuse arengukavas.

Individuaalsed tervist mõjutavad valikud, eelkõige suitsetamine, tasakaalustamata toitumine, alkoholi kuritarvitamine ja kehaline passiivsus oma koostoimes suurendavad oluliselt mitmete mittenakkuslike haiguste, nagu südame-veresoonkonna haiguste ja vähktõve esinemissagedust (Marmot 1999). Illegaalsete narkootiliste ainete kasutamine ei põhjusta ainult tervisekahju, vaid ka ulatuslikku sotsiaalset ja majanduskahju kogu ühiskonnale (Dietze & Keleher 2004). Turvaline käitumine liikluses (kiivrite, turvavööde, helkurite jms kasutamine) suurendab vigastuste vältimise tõenäosust. Väikelaste kodused turvavahendid (pliidikaitsmed, trepiväravad, pistikukaitsmed jms) võimaldavad ära hoida sageli esinevaid olmetraumasid (Swanström & Swanström 1989).

Tervise- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kvaliteet on otseses seoses rahvastiku tervisega. Mida kvaliteetsemad on pakutavad teenused ning mida kättesaadavamad need on, seda suurema tõenäosusega paranevad ravi- ja rehabilitatsioonitulemused (Minkler 1994). Tervishoiuteenuste arendust käsitleb Tallinna tervishoiu arengukava 2007-2015, mistõttu käesolevas arengukavas seda valdkonda ei käsitleta.

Kirjeldatud tegurite mõju avaldub indiviidile ja gruppidele eri eluperioodidel erinevalt. Lapse varajase arengu soodustamine esimeste eluaastate jooksul on äärmiselt oluline, kuna sel perioodil toimuvad kriitilised neuroloogilised arengud, mis on seotud kõigi lapse peamiste funktsioonidega ning mille häiritust ei ole hilisemate aastate jooksul võimalik korvata. Lapseeas saadud perekogemuste mõjul kujunevad tulevaste täiskasvanute väärtushinnangud, sotsiaalse toimetuleku oskused ja tervisekäitumine (Bailey 1999). Varajase lapseea arengutingimused ning täisea majanduslik ja sotsiaalne toimetulek on omavahel tugevalt seotud – mida soodsamad on arengu- ja elutingimused, mida toetavamad ja arvestatavamad on peresuhted lapseeas, seda tervem ja produktiivsem on inimene täiskasvanuna (Reynolds & Robertson 2001). Lapsevanemate sage suhtlemine, hoolitsus, toetus, lapsega tegelemine ja vanemlik hellus, looduse tundmaõppimine, keskkond ja suhted teiste lastega on teadusuuringute andmetel seotud lapse arengu, edasijõudmise ja positiivse tervisega (Evans & Stansbery 1998).

1.4      Tervist mõjutavate tasandite raamistik

Tervisemõjurite teoreetiline raamistik selgitab makro-, meso- ja mikrotasandi mõju tervisele ja tasandite omavahelisi seoseid (Evans jt 2000). Linnavolikogu ja linnavalitsuse tasandit linnajuhtide ja ametitega käsitletakse käesolevas dokumendis makrotasandina. Linnaosade mõjusfääri, otsustus- ja vastutustasandit koostöös eri sektorite, organisatsioonide ja institutsioonidega käsitletakse mesotasandina ning indiviidide omavastutust mikrotasandina.

Rahvastiku tervise arenduse tulemuslikkus oleneb eelkõige koostööst eri tasandite valdkondade ja sektorite vahel ning poliitilisest pühendumisest.

Et saavutada olulisi muutusi linnaelanike tervises, saab Tallinna linn teha järgmist:

·        toetada igakülgselt väikelaste varajast arengut;

·        saavutada linnaosade, asumite, paikkondade ja organisatsioonide tasanditel linnaelanike, eriti sotsiaalselt tundlike gruppide kaasatus nende tervist puudutavate otsuste tegemisse, parandada nende tervisesuutlikkust ning arendada sotsiaalset sidusust;

·        parandada inimeste elu-, töö- ja rekreatsioonitingimusi ja -keskkonda;

·        teha kergemaks linnaelanike, eriti sotsiaalselt tundlike gruppide tervist toetavad valikud;

·        parandada sotsiaalselt tundlike gruppide terviseteenuste kättesaadavust.

Tervisemõjurite raamistikust tulenevalt on võimalik meetmed jaotada muutuste tasandite järgi. See võimaldab määratleda muutuste hoovad ja tegeleda selliste meetoditega, mis aitaksid parandada nende gruppide tervislikku seisundit, kelle tervisemõjurid on kõige kahjustavamad. Raamistik demonstreerib, millisel tasandil ja millist vahelesekkumist on vaja, et arendada eri gruppide tervist.

Makrotasandi mõjud

Tallinnal kui metropolil on suur poliitiline mõju oma elanikkonnale. Linnavolikogu ja  linnavalitsus saavad linna ressursside jaotamisega oluliselt mõjutada nii sotsiaalset ja füüsilist turvalisust kui ka sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust tervises. Majanduslikud ja sotsiaalpoliitilised otsused ning õigusaktide muudatused, mis on suunatud vaesuse vähendamisele, on linnarahva tervise ja heaolu parendamisel esmane võimalus. Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisel tervises ja kohaliku elanikkonna heaolu arendamisel on neli dimensiooni (Turrell & Kavanagh 2004):

·        füüsiline dimensioon – elamistingimuste parendamine, transpordisüsteemi, lasteaedade, koolide, haljasalade, parkide, spordiväljakute, kultuurirajatiste ja muude vaba aja veetmise võimaluste arendamine;

·        sotsiaalne dimensioon – toetava sotsiaalse keskkonna arendamine, hariduse korraldamine, kohaliku elanikkonna aktiivne kaasamine otsuste tegemisse ja kohaliku elu arendamisse, nende võimestamine ja suutlikkuse arendamine toimetulekuks oma tervisemõjuritega;

·        majanduslik dimensioon – majandusarengu soodustamine, tööhõivesse kaasamine ja hüvede õiglane jaotamine;

·        keskkonnadimensioon – inimsõbraliku ja tervist soodustava keskkonna kujundamine.

Mesotasandi mõjud

Sotsiaalsed, füüsilised ja majanduslikud tegurid ning linnaelanike igapäevane elukeskkond oma linnaosas, asumis ja paikkonnas mõjutavad tervist kas kaudselt – psühhosotsiaalsete protsesside (sotsiaalne kontroll, isolatsioon, sotsiaalne toetus, sotsiaalne turvalisus jne) ja käitumise kaudu (toitumine, kehaline aktiivsus, sõltuvusainete kasutamine jne) – või otseselt – vigastuste, õnnetuste, vägivalla jt tegurite kaudu (Robertson & Minkler 1994). Linnaosa valitsusel on hulgaliselt võimalusi märgata sotsiaalsete probleemidega lapsi ja peresid, suurendada elanikkonna sotsiaalset sidusust, kaasata linnarahvas kohalike probleemide lahendamisse ning tagada sotsiaalselt haavatavatele gruppidele toimetulekuvõimalused (Beresford & Croft 1993). Potentsiaalsed muutused mesotasandil, mis soodustavad linnaosa rahva tervist, on sotsiaalse keskkonna muudatustele suunatud meetmed (rõhuasetusega sotsiaalselt tundlikele gruppidele) (Wilkinson 1997). Need meetmed on järgmised:

·        kogukondade mõjuvõimu suurendamine otsuste tegemisel kohalikul tasandil;

·        indiviidide ja gruppide võimestumine, sotsiaalsete võrgustike areng;

·        sotsiaalse tõrjutuse vähendamine;

·        elu- ja töötingimuste parendamine;

·        sotsiaalselt tundlikele gruppidele paremini kättesaadavate terviseteenuste tagamine.

Mikrotasandi mõjud

Tervise kujunemisele avaldavad toimet psühhosotsiaalsed ja käitumuslikud mõjutused, mis omakorda on sotsiaalsete, poliitiliste, füüsiliste, majanduslike ning keskkondlike mõjutuste tulemus. Mida paremad on inimese lähisuhted ja kindlustunne, et teda toetatakse keerulistes olukordades, mida rohkem on ta kaasatud oma kodukandi tegevustesse ning mida parem on tema teadlikkus tervislikest valikutest ja nende valikute tegemise oskus, seda parem on tema tervis. Vanemate teadlikkus lapse eakohasest tasakaalustatud toitumisest, õigeaegse immuniseerimise vajadusest, tervisekontrolli olulisusest ja lapsele turvalise kodukeskkonna tagamisest ning oskus neid teadmisi rakendada on lapse tervise arengu eeltingimus.

Indiviidi tervisekäitumise muutmisel ning tervist toetavate valikute tegemisel ja säilitamisel on tulemuslik tervist edendavate institutsioonide (tervist edendavad lasteaiad, koolid, töökohad, linnaosad jne) metoodika kasutamine (Green jt 2000).

Kõige tulemuslikum on kõigi tasandite samaaegne mõjutamine (Turrell & Kavanagh 2004).

2.      Ülevaade tallinlaste terviseolukorrast

2.1      Eeldatav eluiga ja tervena elatud aastad

Eesti elanike keskmine eeldatav eluiga on teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes murettekitavalt lühike (WHO 2006). Teiste Ida-Euroopa riikidega võrreldes on keskmine eeldatav eluiga Eestis, sh Tallinnas u 3 aasta, Lääne-Euroopa riikidega võrreldes aga 6-7 aasta võrra lühem (WHO 2003). Meeste eeldatav eluiga sünnihetkel oli 2004. aastal Eestis 66,4 aastat, samal ajal kui rootslased elavad kuni kaksteist aastat kauem (77,9 aastat). Naistel oli 2005. aastal keskmine eeldatav eluiga Eestis 77,9, Rootsis aga 82,6 aastat. Tervena elatuks hindavad mehed oma 66,0 eluaastast 58,9 ja naised 77,9 eluaastast 68,9.

Viimasel aastakümnel on ilmnenud järjest suurenevad erinevused sotsiaalsete rühmade tervisenäitajates. Madalama haridustasemega 25-aastastel meestel jääb arvestuslikult elada veel 36,8 aastat (Kunst jt 2002). Samas lisandub kõrgema haridustasemega meestele 50,3 aastat, mis ületab madalama haridustasemega meeste eeldatava eluea 13,5 aastaga. Kõrgema haridustasemega 25-aastased naised võivad elada aga 8,6 aastat kauem, kui nende madalama haridustasemega sookaaslased (vastavalt 56,5 ja 47,9 lisa-aastat).

Subjektiivne tervisehinnang peegeldab rohkem heaolu ja sotsiaalset tervist kui haiguste puudumist. Tallinlastel on tervise enesehinnang ajavahemikus 1990-2004 tõusnud oluliselt kõikide 16-64-aastaste vastanute seas ning laste seas vanusegruppides 11 ja 13 aastat (Kasmel 2005; Laidmäe & Allaste 2004). Oma tervist heaks või üsna heaks hinnanud meeste tervise enesehinnang on tõusnud 25%lt 51%ni, naistel vastavalt 20%lt 52%ni. Oma tervist halvaks hindavate tallinlaste osakaal on püsinud 10-12% piires.

Murettekitav on end terveks pidavate 15-aastaste noorukite osakaalu vähenemine. 1994. aastal avaldas 8% 15-aastastest poistest, et peab end haigeks, 2003. aastal oli neid juba 13%. Sama tendents, kuid vähemal määral, esineb ka sama vanusegrupi tüdrukutel (Tur, Suurorg, Tomberg ja Kasuri 2004). Võimalikuks põhjuseks võib olla, et 2002. aastal elas üle kolmandiku (33,7%) kuni 16-aastaste lastega peresid allpool absoluutset vaesuspiiri, mis tähendab, et nende elustandard oli minimaalne (“Sotsiaalse kaasatuse memorandum” 2003).

Erineva haridustasemega gruppide subjektiivse tervisehinnangu analüüsimisel ilmneb, et nii meeste kui ka naiste hulgas kui ka nende eri vanusegruppides on kõrgema haridustasemega inimeste subjektiivne tervisehinnang oluliselt kõrgem (Kunst jt 2002). Suured lõhed ilmnevad ka siis, kui vaadata rahvastiku tervisenäitajaid sissetulekutaseme järgi. Ükskõik kas analüüsida subjektiivset tervisehinnangut, vaimse või füüsilise tervise näitajaid, on suurema sissetulekuga vastanute tervisenäitajad paremad kui väiksema sissetulekuga inimestel.

2.2      Sündimus-, suremus- ja haigestumussuundumused

Rahvastiku sündimus näitab Eestis viimase poolsajandi jooksul pidevat langustendentsi ning suremus pidevat tõusutendentsi (Statistikaamet 2006). Üheksakümnendate aastate alguses ületas surmajuhtude arv tuhande elaniku kohta sündimuse, tekitades sellega käärid, mille tulemusel rahvaarv pidevalt väheneb (Kiivet & Harro 2002). Suremuse üldkordaja (surmajuhtude arv tuhande elaniku kohta) oli 2000. aastal 13,50/00, teistes ELi liikmesriikides kõigub see näitaja aga 8-100/00 vahel (WHO 2003). Eriti kõrged on Eesti näitajad teiste Euroopa riikide kõrval vereringeelundite haigustesse, vigastustesse ja mürgistustesse suremuses, mis ületab endiste ELi kandidaatriikide näitajaid peaaegu poole võrra ning nn vanade liikmesriikide näitajaid rohkem kui neli korda (Kaasik & Uusküla 2003).

Enne eeldatava eluea lõppu aset leidnud surmade tõttu kaotas Eesti 2002. aastal kokku 198 354 eluaastat (Lai jt 2005). Vanuses 5-44 ületab meeste enneaegse surma tõttu kaotatud eluaastate arv naiste kaotuse kolm korda, sest poiste ja noorte meestega juhtub õnnetusi mitu korda enam. Nagu kogu Eestis, moodustab ka Tallinnas südame-veresoonkonna haigustest ja suremusest tingitud tervisekaotus 33,3%, kasvajatest 19,7% ja välispõhjustest 6,6% (Statistikaamet 2006). Surmaga lõppenud tööõnnetusi oli 2005. aastal 24, neist 5 Tallinnas (Tööinspektsioon 2006). Alkoholimürgistustest tingitud surmade arv Eestis on kolm korda kõrgem kui Euroopa keskmine (WHO 2004). Trauma tagajärjel surnutest 66% oli enne tarbinud alkoholi (Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo 2004).

Haiguste, vigastuste ja puuete tõttu vähenenud elukvaliteedi arvel kaotas Eesti rahvastik 2002. aastal 139 888 täie tervise juures elatud aastat. Peamine põhjus on südame isheemiatõbi ja ajuinfarkt vastavalt 16% ja 9% rahvastiku kogukaotusega (Lai jt 2006). Viimase kümnendi jooksul on mõningal määral vähenenud haigestumine südame-veresoonkonna haigustesse, suurenenud aga oluliselt pahaloomulistesse kasvajatesse (19,4% võrra) ja diabeeti haigestumine (Statistikaamet 2002). Vigastustest tingitud haigestumine tõusis järsult üheksakümnendate aastate alguses ning püsib alates 1995. aastast stabiilselt kõrgena. Tallinnas oli suremus õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel 2005. aastal 119 surmajuhtumit 100 000 elaniku kohta. Euroopa Liidu liikmesriikidest sureb Eestis kõige rohkem alla 14-aastaseid lapsi vigastuste ja mürgistuste tõttu. Suureneb psüühika- ja sõltuvushäirete esinemissagedus. Enesetapp on muutunud 15-29-aastaste peamiseks surmapõhjuseks. 2006. aastal registreeriti Tallinnas 932 tööõnnetust, neist 10 lõppes surmaga (Tööinspektsioon 2006).

2.3      Väikelaste tervisenäitajad

Laste varajast sotsiaalset, füüsilist ja vaimset arengut peegeldavaid näitajaid ei ole Tallinnas rahvastiku tasandil siiani analüüsitud, mistõttu on võimalik laste tervist kaudselt hinnata haigestumis- ja suremusnäitajate abil. Üheks tundlikumaks laste tervise indikaatoriks on imikusuremus. Eestis on imikusuremus langenud viimase kümne aasta jooksul 14,4-lt 5,4-ni (1000 sünni kohta), mida võib pidada suurepäraseks suundumuseks (Statistikaamet 2006). Võrreldes teiste Skandinaavia maadega on aga veel paranemisruumi. Laste suremus vigastuste tõttu on Eestis 3-4 korda kõrgem kui Euroopa Liidu vanades liikmesmaades (WHO 2004). Aastal 2005 esines 56% kooli minevatest lastest mingi tervisehäire (Eesti Haigekassa 2005).

Murettekitav on asjaolu, et paljud lapsed on pere sotsiaalmajandusliku olukorra tõttu haavatavad – viiendik lastega peresid ja ligi kolmandik üksikvanemaga peresid elab Eestis allpool vaesuspiiri (Tiit 2006).

Imikute rinnapiimaga toitmisel võib Eestis täheldada positiivseid suundumusi. Ajavahemikus 1998-2004 on vähemalt pool aastat rinnapiima saanud imikute määr Tallinnas suurenenud 53%ni (Statistikaamet 2006).

Kui Eesti keskmine laste immuniseerimise määr (difteeria, teetanus, leetrid, mumps, punetised, läkaköha ja poliomüeliit) oli 2004. aastal 96,6%, siis Tallinnas oli see madalam – 94,0%. 2005. aastal tõusis Eesti keskmine immuniseerimise määr 97%ni, Tallinnas 94,7%ni (Jürgens 2006).

2.4      Sotsiaalsed tervisemõjurid: sotsiaalne kapital ja paikkonna tervisesuutlikkus

2004. aastal läbi viidud tervisemõjurite uuringu andmetel on Tallinna küsitletute hulgas suhteliselt kõrge kokkuhoidmistunne, vastastikune usaldus ja sotsiaalse toetuse tunne, mis on tervist toetavad näitajad (Kasmel 2005). Vähene on võrgustikes osalemine, st aktiivne tegutsemine paikkonna terviseprobleemide lahendamisel. 67% vastanutest arvab, et inimesed ta kodukandis üldiselt aitavad üksteist. Oma kodukanti peab turvaliseks 68,5% meestest ja 64,5% naistest. Aktiivsus kodukandi probleemide lahendamisel on suhteliselt madal, vaid 6% meestest ja 7% naistest on osalenud viimasel aastal kohaliku probleemi lahendamisel. Samas aga kinnitas valdav protsent vastanutest, 88% meestest ja 91% naistest, et kodukandi probleemid on tõsised. Ühiskondlikes organisatsioonides osalemise määr on madal – vaid 20% meestest ja 18,7% naistest on ühiskondlike organisatsioonide liikmed. Suhteliselt tagasihoidlikuks jäi arvamus oma teadmiste ja toimetulekuoskuste kohta: vaid 37% meestest ja 24% naistest arvas, et neil on piisavalt teadmisi ja oskusi viia kodukandis ellu tervist toetavaid muudatusi. Tähelepanuväärne on, et 36% meestest ja 31% naistest on motiveeritud tegelema paikkonna problemaatiliste küsimustega ning pooled vastanutest soovivad olla rohkem kaasatud kodukandi tegevustesse. Andmetest ilmneb, et vastanud hindavad oma rolli, kavatsusi, enesetõhusust ja motivatsiooni oma kodukandi terviseprobleemidega tegelemiseks väikeseks.

Alates 16. eluaastast langeb Tallinnas õppetöös osalemise määr. 2005. aastal osales õppetöös 16-18-aastastest poistest 88%, samaealistest tüdrukutest 92%. 19-22-aastastest noormeestest osales õppetöös 43%, neidudest 59%. 2005. aastal oli 15-34 aasta vanuses tööjõus 23 000 keskhariduseta meest ja 10 000 keskhariduseta naist (Statistikaamet 2006). Hariduslik kihistumine Tallinnas suureneb: ühtaegu kasvab nii keskhariduseta noorte arv kui ka suureneb oluliselt kõrgharitute arv (Statistikaamet 2006).

Tööhõive Tallinnas on viimastel aastatel positiivse suundumusega. Töötuse määr oli 2006. aastal 4,5% (2000. aastal 13,6%). 2005. aastal suurenes pikaajaliste töötute arv. Töötuid oli Tallinnas 2005. aasta seisuga 18 200. Heitunud isikute arv (pikaaegsed töötud, kes ei ole tööturule naasmisest huvitatud või selleks suutlikud) 2005. aastal oli 14 700 (2000.-2004. aastal 18 000) (Statistikaamet 2006).

Üksikvanema leibkondadesse kuuluvatest isikutest peab suhtelise vaesuse piirist väiksema sissetulekuga toime tulema 45%. Vaesusriski gruppi kuuluvate üle 65-aastaste inimeste osakaal on küll vähenemas, kuid veerand üksikvanuritest elab siiski allpool absoluutse vaesuse piiri. Vaesuses ja vaesuse riskigrupis on naiste osakaal meestega võrreldes suurem. Vaesuses elavate algharidusega tööealiste (vanuses 15-59) inimeste osakaal on oluliselt suurem võrreldes kõrgema haridustasemega tööealistega (vastavalt 31% ja 18%). Puudega inimeste vaesusrisk on suur, kuna enamik neist elab ainult toetustest, k.a pension, mis ei kata nende inimeste eluga toimetuleku vajadusi (Tiit 2006).

2.5      Suundumused tervist mõjutavas keskkonnas

Tervist mõjutab oluliselt füüsiline keskkond, kus inimene elab, õpib, töötab ja veedab vaba aega. Füüsilise keskkonna tähtsaimad komponendid, mis avaldavad tervisele mõju, on õhk, vesi, toit ning töö- ja elukeskkond. Õhu saastatus Tallinna linnas on aastate jooksul suurenenud mootorsõidukite arvu pideva kasvu tõttu. Linnaõhu peamine probleem on peente saasteosakeste suurenenud sisaldus suurematel ristmikel (Karro 2004). Suitsuses ruumis viibimine avaldab tervist kahjustavat mõju analoogselt suitsetamisega.

Ülemiste järvest pärinev joogivesi vastab nõuetele. Põhjavesi moodustab kogu võrku antavast veest 10%. 1,3% põhjaveest võetud analüüse ei vastanud aastal 2005 normatiividele. Suplushooaja keskel on suplusvee kvaliteet 2003. aastast alates halvenenud (Jürgens 2006).

Paljude linnaosade tänavatel on tervist mõjutavaks teguriks kujunenud kõrgenenud müratase, eriti raudtee ja magistraaltänavate vahetus läheduses (Jürgens 2006).

Üheks ohtlike jäätmete kategooriaks on tervishoiuasutustes tekkivad nakkusohtlikud jäätmed, mis sisaldavad patogeenseid mikroorganisme. Praegu ei ole Tallinnas nakkusohtlike jäätmete käitlemisele nõuetekohast lahendust.

Lasteasutuste toitlustamise korraldamises on probleeme: 2005. aastal tehtud uuringud on näidanud, et uuritud 128-st valmistoidu proovist ei vastanud nõuetele 72 (56,3%). Tallinna Tervisekaitsetalituse 2005. aasta andmetel ei vastanud 146 klassiruumis võetud süsihappegaasi proovidest nõuetele 105 proovi (71,9%), ruumide suhteline õhuniiskus oli alla 30% kaheksas klassiruumis, mõnes keemia- ja tööõpetuskabinetis ei töötanud ventilatsioon (Jürgens 2006). 7% Tallinna kesklinna lasteaedadel ei ole õueala. Valgustus ja elektrisüsteemid vajavad renoveerimist 22% lasteasutustes ja osaliselt lasteaedade korpustes hinnanguliselt veel 10-15% asutustes.

15-18% Tallinna töötajatest peab negatiivseks igapäevase töö füüsilist raskust, selle ebasoodsat mõju tervisele ning ohtlikkust. Viimastel aastatel on kutsehaigustest Eestis enim diagnoositud vibratsioontõbe (40-45% kõigist juhtudest) ja vaegkuulmist (15-17%) (Tööinspektsioon 2006).

Vähestes ettevõtetes ja asutustes on tehtud töötajate regulaarset tervisekontrolli ja nõustamist ning töökoha riskianalüüsi.

Rohked tulekahjud on põhjustanud paljude inimeste surma ja kodu kaotuse. Paljudes elamutes puuduvad ehituslikud tulebarjäärid ja suitsuandurid ning kasutamata on muud keskkondlikud võimalused tulekahju tekke ja tule leviku piiramiseks.

Üle veerandi leibkondade elutingimusi iseloomustab privaatsuse puudumine, st nad elavad koos mõne teise leibkonnaga. Veerandil leibkondadest puudub eluasemes duši all, vannis või saunas pesemise võimalus ning tualett siseruumides (Social sector in figures 2005).

Mõnes Tallinna asumis puuduvad rohe- ja rekreatsioonialad. Hoolimata hoogsast ehitamisest viimastel aastatel on ikka veel probleemiks kergliiklusteede võrgustiku katkendlikkus. Tänavate infrastruktuuri väljaarendamisel lähtutakse enamjaolt mootorsõidukite liiklusruumi vajadustest, jättes kergliiklejad ja nende ohutuse teisejärguliseks.

Kogu Põhja-Eesti ja ka Tallinn on radooniohtlik piirkond. Seda tuleks arvestada eeskätt uute hoonete ehitamisel – tuleks valida sobiv ehituskonstruktsioon või elanikele ohutum elukeskkond (Jürgens 2006).

2.6      Tervist mõjutavate valikute suundumused

Täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumises on viimasel kümnendil ilmnenud mitmeid positiivseid suundumusi. 44% tallinlastest peab oma praegusi eluviise tervislikuks ning 13% uuritavatest on viimase aasta jooksul muutnud oma eluviisi oluliselt tervislikumaks (Kasmel 2005).

Murettekitav on sõltuvusainete suurenenud tarbimine noorte seas. Regulaarsete suitsetajate osakaal on kasvanud nii poiste kui ka tüdrukute seas. 14-24-aastastest tütarlastest Harjumaal moodustavad igapäevased suitsetajad 20-23% (Tur jt 2004). Täiskasvanud igapäevasuitsetajate arv on Tallinnas võrreldes 2002. aastaga kasvanud 5,7% võrra meestel ja 1,3% naistel. Kõige rohkem igapäevasuitsetajaid on vanuserühma 45-54 aastat kuuluvate meeste (59,3%) ja vanuserühma 35-44 aastat kuuluvate naiste hulgas (30,2%). Igapäevasuitsetajate osakaal kõrgema haridusega inimeste seas on oluliselt väiksem ja näitab vähenemistendentsi, kuid põhiharidusega vastanute seas on see suhteliselt suur ja näitab kasvutendentsi (Kasmel 2005).

Viimase 10 aasta jooksul on pidevalt kasvanud nii naiste kui ka meeste seas viina, veini ja õlle tarbimise levimus (Kasmel jt 2002). 2003. aastal joodi Eestis iga täiskasvanu kohta 13,1 liitrit absoluutset alkoholi ja alkohoolsete jookide toodang kasvas 5% (Martens jt 2005). Alkoholi tarbimine kasvab noorte hulgas. Võrreldes 1995. aastaga on kümnekordistunud nende tüdrukute osakaal, kes on olnud purjus enam kui 20 korda elu jooksul (Tur jt 2004).

Illegaalsete narkootikumide tarbimine 15-16-aastaste seas on kasvanud 7%lt 1995. aastal 24%ni 2003. aastal (Lõhmus jt 2003). Alates 1995. aastast on pidevalt kasvanud nende noorukite osakaal, kes oma elu jooksul on kasutanud mingit illegaalset uimastit – Tallinnas oli neid 2003. aastal 32%. Viimaste aastate jooksul sagenes sõltuvusainete tarbimine tüdrukute hulgas 11% võrra. Kõikide Eesti õpilaste keskmise arvamusega võrreldes peavad Tallinna 15-16-aastased õpilased illegaalseid uimasteid tunduvalt kergemini kättesaadavaks (Allaste jt 2003).

Viimase kahekümne aasta jooksul ei ole elanikkonna kehaline aktiivsus peaaegu üldse muutunud. Tervisespordiga tegeleb vähemalt kaks korda nädalas 30% meestest ja naistest. Kõige silmapaistvamad muutused tervislikkuse suunas on toimunud toitumistavades. Suurenenud on värske puu- ja köögivilja tarbijate osakaal. Järsult on vähenenud või kui loomse rasva tarbijate osakaal ning kasvanud on toidu valmistamisel peamise rasvainena toiduõli kasutajate osakaal (20%lt ligi 90%le) (Kasmel 2005).

Oluliselt sagedamini tunnevad inimesed huvi oma tervisenäitajate jälgimise vastu. Kui 10 aastat tagasi oli vaid 25% täiskasvanutest teadlik oma vere kolesteroolitasemest, siis 2002. aastal oli see näitaja 40% ja kõrgenenud kolesteroolinäitajate korral sai toitumissoovitusi 34% uuringus vastanutest (1992. a 22%). Positiivseid muutusi võib täheldada ka liikluskäitumises. Pimedal ajal helkurit kandvate inimeste osakaal on kasvanud 5%lt 30%le ja auto esiistmel turvavööd kasutavate inimeste osakaal 55%lt 80%le (Kasmel jt 2003). Võrreldes Soome analoogse uuringuga jäävad Eesti näitajad siiski oluliselt madalamaks.

Noorte, kuni 24-aastaste naiste raseduse katkestamine abordi teel on langenud ajavahemikul 1996-2006 peaaegu poole võrra: 6514-lt 3625-ni, kuid on endiselt kõrge.

Tervist mõjutav käitumine sotsiaalsete gruppide lõikes erineb oluliselt. Inimeste tervist mõjutava käitumismudeliga on tihedalt seotud sellised sotsiaalmajanduslikud indikaatorid nagu haridus, sissetulek ja tööhõive (Kunst jt 2002).

3.      Põhimõtted, visioon, kaugeesmärgid ja rakendus

3.1      Arengukava olulisemad põhimõtted

Inimõigused

Tervis on inimese põhiõigus, st ühiskond peab tagama kõigile inimestele eeldused võimalikult hea terviseseisundi saavutamiseks. Õigus tervise kaitsele, õigus tervisele ohutule psühhosotsiaalsele, elu-, õpi- ja töökeskkonnale on fikseeritud Eesti Vabariigi põhiseaduses, Euroopa Ühenduse asutamislepingus, Euroopa sotsiaalhartas ja mitmetes teistes rahvusvahelistes dokumentides.

Ühine vastutus tervise eest

Iga otsus (poliitiline, majanduslik vm) mõjutab rahvastiku tervist ning iga otsusetegija igal tasandil ja igas sektoris peab tegevuste planeerimisel võtma vastutuse iseenda ja rahvastiku tervise arendamise eest. Vastutus rahvastiku tervise eest on ühine vastutus, mis hõlmab ühiskonna kõiki sektoreid, organisatsioone, rühmi ja üksikisikuid.

Võrdsed võimalused ja õiglus

Võrdsed võimalused tervises peegeldavad sotsiaalset õiglust, mis hoiab ära süstemaatilised ja ebaõiglusest johtuvad sotsiaalsete rühmade tervisenäitajate erinevused. Ühiskonna kõikide sektorite ja tasandite tegevus arengukava elluviimisel peab eelkõige olema suunatud nendele ühiskonnarühmadele, kes on kõige haavatavamad, et luua neile eeldused ja tingimused oma tervisepotentsiaali täielikuks väljaarendamiseks.

Sotsiaalne kaasatus

Sotsiaalse kaasatuse all mõistame üksikisikute aktiivset osalust enda, oma kodukandi ja ühiskonna elu ja keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel ja probleemide lahendamisel, mis tervikuna suurendab ühiskonna sotsiaalset kapitali. Kaasatus tähendab kõikidele inimestele võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskonnaelus, sealhulgas töötada ja olla majanduslikult aktiivne. Sotsiaalne osalemine toob endaga kaasa üksikisikute, rühmade ja kogukondade kasvava suutlikkuse oma terviseprobleeme lahendada.

Tõenduspõhisus

Arengukava rakenduslike tegevussuundade elluviimisel tuleb ressursside efektiivsel ja läbipaistval kasutamisel lähtuda tõenduspõhistest teadmistest. Tõenduspõhine informatsioon peab muutuma otsustajatele kättesaadavaks ning sellest tuleb igapäevapraktikas lähtuda.

3.2      Arengukava visioon ja kaugeesmärgid

Arengukava keskmes on inimene ja seda viiakse ellu koos inimestega. Turvalise ja tervist toetava sotsiaalpsühholoogilise, sotsiaalmajandusliku, töö-, õpi- ja elukeskkonna kujundamisega luuakse igaühele soodsad tingimused ja omavastutuse motivatsioon, et teha võimalikult tervislikke valikuid ja parandada elukvaliteeti. Arengukava keskendub rahvastiku tervisepotentsiaali arengut soodustavatele mõjuritele.

Arengukava visiooniks on tallinlaste hea tervis ja võimelisus ennast realiseerida sidusas, sotsiaalset kindlustunnet pakkuvas ja ökoloogiliselt tasakaalus linnas.

Kaugeesmärgid

Eesmärk

Lähtepunkt

Oodatav tulemus aastaks 2015

1. Luua tallinlastele võimalused ja tingimused, et saavutada tervena elatud eluea pikenemine.

Aastal 2004 oli tervena elatud eluiga meestel 49 ja naistel 62 aastat.

Tervena elatud eluiga on tõusnud meestel keskmiselt 60 ja naistel 70 eluaastani.

2. Saavutada linnaelanike keskmise eeldatava eluea tõus.

Aastal 2004 oli meeste keskmine eeldatav eluiga 66 ja naistel 76 aastat.

Keskmine eeldatav eluiga tõuseb meestel 73 ja naistel 80 eluaastani.

Saavutada laste varajase arengu püsiv paranemine kõigis Tallinna linnaosades.

Laste varajase arengu indeks.

Laste varajase arengu indeksi püsiv tõususuundumus.

4. Vähendada sotsiaalset ebavõrdsust tervises, et kahandada madalama ja kõrgema sissetuleku ja haridustasemega elanikkonna gruppide eeldatava eluea vahelist lõhet.

Kõrgema ja madalama sissetuleku ja haridusega gruppide keskmise eeldatava eluea erinevus oli 2002. aastal 11 aastat.

Erinevus kõrgema ja madalama sissetuleku ja haridusega gruppide keskmises eeldatavas elueas väheneb 8 aastale madalama sissetuleku ja haridusega gruppide eluea kiirema tõusu saavutamisega.

5. Saavutada oluline tõus Tallinna linnakodanike tervise enesehinnangus.

Aastal 2004 hindas 52% tallinlastest oma tervist heaks või väga heaks.

Tallinlaste tervise enesehinnang on tõusnud 10%.

6. Saavutada imikusuremuse maksimaalne langus.

2005. aastal oli imikusuremus 1000 elussünni kohta 5,4.

Viia imikusuremus madalamaks kui 4%.

7. Saavutada kooli minevate laste krooniliste haiguste esinemissageduse langus.

2005. aastal esines 56% kooli minevatest lastest mingi tervisehäire.

Enam kui 80% lastest on kooliikka jõudes terved.

8. Saavutada laste (0–14 a) vigastussuremuse langus.

Aastal 2004 oli 1-7-aastaste laste vigastussuremus 16 surmajuhtumit 100 000 elaniku kohta.

Vähendada laste vigastussuremust vähemalt 60%.

9. Saavutada täiskasvanud elanikkonna vigastuste vähenemine.

Aastal 2004 oli vigastussuremus 135 surmajuhtumit 100 000 elaniku kohta.

Vigastussuremus langeb 80 surmajuhtumini 100 000 elaniku kohta.

10. Pidurdada varajast suremust mittenakkuslikesse haigustesse.

Aastal 2005 oli suremus südame-veresoonkonna haigustesse (SVH) enne 64. eluaastat 33,7 ja vähktõppe 27,3 surmajuhtumit 100 000 elaniku kohta.

Varajase suremuse (enne 64. eluaastat) langus vähemalt 15%.

11. Vähendada nakkushaigustesse haigestumist ja suremust.

Aastal 2006 suri Tallinnas tuberkuloosi 12 inimest; HIV-nakkus diagnoositi 245 tallinlasel esimest korda.

Tuberkuloosi suremuse ja HIV-sse nakatumise langus on 60%.

3.3      Peamised tegevusvaldkonnad ja alaeesmärgid

Tegevusvaldkondade valikul on lähtutud kõige olulisematest tervisemõjuritest, mille kaudu on võimalik muuta rahvastiku tervist positiivses suunas. Keskendumine laste tervisliku ja turvalise arengu tagamisele, linnarahva sotsiaalse sidususe suurendamisele, tervist toetavale elu- ja töökeskkonnale, tervislike valikute soodustamisele ja kvaliteetsete terviseteenuste kättesaadavusele on tunnistatud tõenduspõhiseks lähenemiseks nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

PEAMISED TEGEVUSVALDKONNAD

ALAEESMÄRGID

I. Laste tervist toetava ja turvalise arengu tagamine

1. luua eeldused ja tingimused lapse optimaalseks arenguks perede teadlikkuse ja asjakohaste oskuste parendamisega;

2. soodustada optimaalset tervise arengut väikelapseeas lapse rinnapiimaga toitmise ja lapsevanemate hoolivate lähedussuhete toetamise teel;

3. tagada lapse õigeaegne immuniseerimine ja nõustamine, terviseprobleemide õigeaegne avastamine ja varajane sekkumine;

4. soodustada lapse elamist, mängimist ja õppimist turvalises kodukeskkonnas;

5. soodustada tervist edendava arengukeskkonna järjepidevat parendust lasteaedades;

II. Sotsiaalse sidususe ja turvalisuse suurendamine linnakeskkonnas

6. saavutada püsivad positiivsed suundumused linnaelanike sotsiaalse kapitali kasvus;

7. saavutada oluliselt suurem linnaelanike osalemine koduasumi tervisevajaduste määratlemisel, probleemide lahendamisel ja võimaluste suurendamisel tervise arengus;

8. tagada lastega peredele ja sotsiaalselt tundlikele elanikkonna gruppidele võimalus majanduslikult toime tulla;

9. saavutada oluline tõus organisatsioonide ja ettevõtete korporatiivses vastutuses ja suutlikkuses oma töötajate tervist planeeritult arendada;

10. soodustada tööealise elanikkonna tööhõive kasvu;

III. Tervise säilimist ja arenemist soodustava elu- ja töökeskkonna tagamine

11. tagada nii transpordisaaste kui ka elukeskkonna saaste (suits, müra, heitgaasid jm) pidev vähenemine;

12. tagada Tallinna linnaelanike varustamine kvaliteetse joogiveega, koolieelikute ja koolilaste kvaliteetne toit ja suplusvee kvaliteedi vastavus normidele;

13. saavutada linnakeskkonnas rohe- ja rekreatsioonialade laiendamine, heakord ja turvalisus ning elamualadel, koolide ja lasteasutuste ümbruses liikluskeskkonna kõrgem ohutustase;

14. lõimida õpilaste ja töötajate tervist toetavate meetmete rakendamise seire Tallinna koolide ja ettevõtete töökorraldusse;

15. saavutada linnakeskkonna turvalisuse ja ohutuse järjepidev tõus;

IV. Tervislike valikute ja eluviisi soodustamine

16. saavutada Tallinna täiskasvanud elanikkonna ja noorukite kehalise aktiivsuse tõus;

17. saavutada positiivsed suundumused täiskasvanute ja noorukite toitumiskäitumises;

18. saavutada langussuundumus sõltuvusainete (tubakas, alkohol, narkootikumid) kasutamises;

19. soodustada turvalist seksuaalkäitumist, et vähendada seksuaalsel teel levivat haigestumust;

20. soodustada tallinlaste turvakäitumist liikluses, olmes ja vaba aja veetmisel.

Arengukavas märgitud valdkondade alaeesmärkide saavutamiseks aastani 2015 püstitatakse strateegilised suunad arvestades lähtemõõdikutega.

4.      Strateegilised suunad, eesmärgid ja meetmed

4.1      Strateegiline suund: laste tervist toetava ja turvalise arengu tagamine – eesmärgid ja meetmed

Eesmärgid ja oodatavad tulemused

Eesmärk

Lähtemõõdik

Oodatav tulemus aastaks 2015

1. Soodustada lapse optimaalseks arenguks ema rasedusaegse teadlikkuse kasvu, oskuste paranemist ja positiivseid muutusi tervisekäitumises.

Rasedate suitsetamise määr on viimasel kümnendil tõusnud 3%lt (1991) 9,3%ni (2005).

Rasedate suitsetamine on vähenenud 30%, kehaline aktiivsus ja toitumisharjumused on paranenud 20%.

2. Soodustada optimaalset tervise arengut väikelapseeas, toetades laste rinnapiimaga toitmist ja lapsevanemate hoolivaid lähedussuhteid.

Aastal 2004 sai 53% lastest rinnapiima kuni 6 kuud.

Vähemalt 70% saab imikutest rinnapiima kuni 6 kuud.

3. Tagada lapsele õigeaegsed immuniseerimised ning terviseprobleemide õigeaegne avastamine ja varajane sekkumine.

Aastal 2005 oli 2-aastaste laste hõlmatus kaitsesüstimistega Tallinnas 94,7%.

Viia laste hõlmatus kaitsesüstimistega 2. eluaastaks 97%ni ja tervisekontroll vastavusse riiklike nõuetega.

4. Soodustada laste kaasamist sotsiaalsetesse tervist toetavatesse tegevustesse ning laste elamist, mängimist ja õppimist turvalises keskkonnas.

Kaasatus koduvälistesse sotsiaalselt arendavatesse ja tervist toetavatesse programmidesse.

50% lastest, kes ei käi lasteaias, on kaasatud arendavatesse ja tervist toetavatesse programmidesse.

5. Soodustada laste võimalusi kasvada turvalises, tervist toetavas ja arendavas kodukandi- ja lasteaiakeskkonnas.

Aastal 2007 oli 13% Tallinna lasteaedade lastest võimalus käia tervist edendavate lasteaedade liikumisega ühinenud lasteaias (16 lasteaeda 122-st).

Vähemalt 50% lastest on võimalus käia tervist edendavate lasteaedade liikumise põhimõtetele vastavas lasteaias.

Meetmed

MEEDE

MÕÕDIK

VASTUTAJA

A. Linnavolikogu ja linnavalitsuse otsustus- ja vastutustasand

 

1. Ressursside tagamine rasedate ja noorte perede nõustamise struktuuri väljaarendamiseks ja nõustamisteenuse pakkumiseks.

Nõustamisteenuste toetamine linnaeelarvest

linnavalitsus

 

2. Sotsiaaltagatiste kehtestamine, et vältida lastega perede langemist alla toimetulekut ohustava vaesuse piiri

Toimetulekutoetusi saavate lastega perede arv

linnavalitsus

 

3. Koolieelses eas lastele lasteaiakoha tagamine ning kooliettevalmistuse võimaluste tagamine lastele, kes ei käi lasteaias

Lasteaiakohtade arv vastab vajadustele

linnavalitsus

 

4. Tasuta lasteaiakoha tagamine sotsiaalselt tundlike perede lastele

Tasuta kohtadega kindlustatute arv

linnavalitsus

 

5. Laste vajadustega arvestava kodu, kodukandi ja vabaajakeskuste arengute toetamine tõhusate investeeringutega, mis tagaksid lapse igakülgse ja turvalise arengu

Laste vabaajakeskuste (sise- ja välisruum) ja mänguväljakute finantseerimine

linnavalitsus

 

6. Tasuta toidu tagamine koolieelsetes lasteasutustes sotsiaalselt tundlike perede lastele

Lasteaedades toitlustamise finantseerimine

linnavalitsus

 

7. Laste turvalisuse intersektoraalse nõukogu loomine; vigastuste regulaarne läbiarutamine ning linnaosade laste turvalise arengu töögruppide toetamine

Nõukogu regulaarne tegevus

linnavalitsus

 

B. Ametite otsustus- ja vastutustasand

 

1. Rasedatele ja noortele peredele mõeldud terviseteenuste süsteemi väljaarendamine, et toetada normaalset rasedust ja sünnitust

Nõustamisega hõlmatuse kasv

sotsiaal- ja tervishoiuamet

 

2. Sotsiaalteenuste süsteemi arendamine

Sotsiaaltagatiste süsteem lastega peredele

sotsiaal- ja tervishoiuamet

 

3. Laste immuniseerimise korraldamine, immuniseerimispasside väljastamine ja immuniseerimise vajalikkust käsitleva selgitustöö korraldamine

Õigel ajal immuniseeritute arv

sotsiaal- ja tervishoiuamet

 

4. Lapse varajase arengu ja heaolu indikaatorite väljatöötamine ning lapse varajase arengu ja heaolu regulaarne hindamine. Lapse arengu kaardistamine linnaositi

Toimiv väikelaste arengu indikaatorite analüüs

haridusamet, sotsiaal- ja tervishoiuamet

 

5. Tervist edendavate lasteaedade võrgustiku arendamine ning ülelinnaline koordineerimine

Tervist edendavate lasteaedade arv ja tervisesuutlikkuse kasv

haridusamet

 

6. Erivajadustega laste väljaselgitamine ning tervist toetavate nõustamis-, rehabilitatsiooni- ja hooldusvõimaluste tagamine koolieelsetes lasteasutustes, koolides ja vabaajakeskustes

Nõustamise, rehabilitatsiooni ja hooldusega kindlustatud erivajadustega laste arv

sotsiaal- ja tervishoiuamet, haridusamet

 

7. Lastega tegelevatele spetsialistidele täiendusvõimaluste korraldamine ja võrgustike meeskonnatöö stimuleerimine

Regulaarsed võrgustike nõupidamised ja koolitused

haridusamet, sotsiaal- ja tervishoiuamet

 

8. Tervisliku keskkonna (valgustus, mööbel, ruumiõhk jm) vajaduste määratlemine ja asjakohaste lahenduste toetamine koolieelsetes lasteasutustes

Vähemalt 90% lasteaedades on laste vajadustele vastav mööbel, nõuetele vastav valgustus ja ruumiõhk

haridusamet

 

9. Tervist edendavate lasteaedade põhimõtete rakendamine linnaosade haldusterritooriumi lasteaedades

Linnaosa lasteaedade võrgustiku suutlikkuse kasv

haridusamet

 

C. Linnaosade valitsuste otsustus- ja vastutustasand

 

1. Toetada lapse varajast arengut tõhusa kommunikatsioonisüsteemi loomisega, koordineerides infovahetust lapsevanemate, haridusasutuste ja esmatasandi tervishoiu vahel, et tagada lapse heaolu ja tervis

Laste turvalise arengu intersektoraalsete töögruppide moodustamine linnaosade valitsustes ja nende suutlikkuse arendamine

linnaosade valitsused

 

2. Ettepanekute tegemine laste vaba aja veetmise kohtade ning mängu- ja liikumisväljakute rajamiseks ja turvalisuse tagamiseks

Igal lapsel on vähemalt u 10 minuti jalutustee kaugusel turvaline mänguväljak või park

linnaosade valitsused

 

4.2      Strateegiline suund: ühiskonna sotsiaalse sidususe ja turvalisuse suurendamine – eesmärgid ja meetmed

Eesmärgid ja oodatavad tulemused

Eesmärk

Lähtemõõdik

Oodatav tulemus aastaks 2015

1. Saavutada linnaelanike sotsiaalse kapitali kasvus püsivad positiivsed suundumused

Aastal 2004 oli sotsiaalse usalduse indikaator 38%

Sotsiaalse usalduse tõus 50%ni; sotsiaalse kapitali indeksi tõusutendents

2. Saavutada oluliselt suurem linnaelanike, eeskätt sotsiaalselt tundlike gruppide kaasatus ja intersektoraalsete partnerite töögruppide suutlikkuse tõus nende endi linnaasumi tervisevajaduste määratlemisel, probleemide lahendamisel ja võimaluste suurendamisel, kultuuri- ja vabaajategevustes

Aastal 2004 oli 44% linnaelanikest osalenud kodukandi tegevustes; 15% võrgustikes kaasatus

70% linnaelanikest osaleb paikkonna/asumi ühistegevustes.Püsiv tõusutendents töögruppide suutlikkuses probleemide lahendamisel

3. Luua väikelastega peredele ja sotsiaalselt tundlikele elanikkonnagruppidele majanduslikud eeldused toimetulekuks

Aastal 2004 elas 25% lastest allpool vaesuspiiri; aastal 2005 elas allpool vaesuspiiri u 1/3 linnaelanikest

Vähemalt 90% väikelastega perede sissetulek ületab vaesuspiiri; allpool vaesuspiiri elavate linnaelanike määr on vähenenud 50%

4. Saavutada oluline tõus organisatsioonide ja ettevõtete korporatiivses vastutuses ja suutlikkuses oma töötajate tervist planeeritult arendada

Olemas on mõni organisatsioon, kus tegeletakse personali tervise arendusega.

Püsiv tõusutendents töökohtade tervisesuutlikkuses

5. Soodustada tööhõive kasvu tööealises elanikkonnas

Aastal 2005 oli töötuse määr 8,8%

Tööhõive kasv 96%ni töövõimeliste hulgas

Meetmed

MEEDE

MÕÕDIK

VASTUTAJA

A. Linnavolikogu ja linnavalitsuse otsustus- ja vastutustasand

 

1. Tagada kõigile linnaosade valitsustele ressursid rahvastiku tervise spetsialistide töölerakendamiseks linnaosade ja asumite tervisesuutlikkuse arendamiseks ja sotsiaalse sidususe laiendamiseks

Igas linnaosas on olemas tervisedendusspetsialist

linnavalitsus

 

2. Tagada linnaosade valitsustele tervisetöögruppide käivitamise ja terviseauditi teostamise finantsressursid, mille kasutamise eesmärk on aktiveerida linnaosade/asumite elanikke, eeskätt sotsiaalselt tundlikke gruppe, hinnata regulaarselt nende tervisevajadusi, planeerida ja ellu viia lahendusi

Olemas on sotsiaalse (tervise) auditi eelarve

linnavalitsus

 

3. Sotsiaalselt tundlikele peredele lapsehoiuteenuse tagamine

Toimetulekuraskustega perede laste lasteaiakulud on kompenseeritud linna eelarvest

linnavalitsus

 

4. Abi allpool vaesuspiiri elavatele peredele ja kodututele

Tegevuskava kinnitamine ja finantseerimine allpool vaesuspiiri elavate perede toimetuleku parendamiseks

linnavalitsus

 

B. Ametite otsustus- ja vastutustasand

 

1. Tervisedendusspetsialistide võrgustiku toetamine linnaosade valitsustes, selle koordineerimine tervist edendava tegevuse käivitamiseks professionaalsete, sotsiaalsete ja finantsressurssidega

Võrgustiku koordineerija töölerakendamine, võrgustiku tegevuskava

sotsiaal- ja tervishoiuamet

 

2. Organisatsioonide ja ettevõtete tervist edendava tegevuse koordineerimine, stimuleerimine, toetamine ja hindamine

10% organisatsioonidest on alustanud terviseauditiga

sotsiaal- ja tervishoiuamet

 

3. Iga-aastase Tallinna elanikkonna tervise konverentsi organiseerimine, et pakkuda linnaosadele/asumitele võimalusi jagada kogemusi; aastaraamatu koostamine

Konverents; linnarahva tervise aruanne

sotsiaal- ja tervishoiuamet

 

4. Tagada linnaosadele tervisedenduse valdkonnas võrgustike pädevuskoolitus ja relevantse teabe kättesaadavus

Pädevuskoolituse kava

sotsiaal- ja tervishoiuamet

 

C. Linnaosade valitsuste otsustus- ja vastutustasand

 

1. Tervisedendusspetsialisti töölerakendamine lokaalse partnerluse koordineerijana, intersektoraalsete tervisedendustegevuste käivitajana ning kaasatuse stimuleerijana

Tervisedendusspetsialisti olemasolu igas linnaosa valitsuses

linnaosade valitsused

 

2. Eri sektorite, asjaosaliste ja sotsiaalselt tundlike gruppide kaasatusel põhinevate linnaosade/asumite tervisetöögruppide moodustamine ja käivitamine

Töögrupid

linnaosade valitsused

 

3. Regulaarne rahva tervise audit linnaosades, sealhulgas vajaduste analüüs linnarahva osalusel, saadud andmete alusel konsensusliku linnaosa tervise tegevuskava koostamine, rakendamine ja hindamine

Linnaosade tervisearuanded

linnaosade valitsused

 

4. Linnaelanike, eelkõige sotsiaalselt tundlike gruppide kaasamine linnaosas planeeritud tegevustesse, vältides sellega nende väljalangemist sotsiaalsest ja materiaalsest kindlustatusest

Kaasatute arv (ristläbilõikeline uuring)

linnaosade valitsused

 

5. Tervisega seonduva teabe kättesaadavuse tagamine sotsiaalselt tundlikele gruppidele nende õiguste, hüvitiste ja teenuste kohta

Teabematerjalid

linnaosade valitsused

 

4.3      Strateegiline suund: tervise säilimist ja arenemist soodustava elu- ja töökeskkonna tagamine - eesmärgid ja meetmed

Eesmärgid ja oodatavad tulemused

Eesmärk

Lähtemõõdik

Oodatav tulemus aastaks 2015

1. Tagada nii transpordisaaste kui ka kooli-, töö- ja elukeskkonna (suits, müra, jäätmed jm) saaste pidev vähenemine.

2005. a peente saasteosakeste kontsentratsioonid suurematel ristmikel ületasid lubatava taseme.

Tallinna mõni linnaosa on kõrge radoonitasemega.

 

 

 

Suur kaebuste arv müra kohta – puudub ülevaade müraprobleemi ulatusest ja lokalisatsioonist.

Puudub nõuetele vastav lahendus nakkusohtlike jäätmete käitlemisel.

2005. a ei vasta CO2 sisaldus klassiruumides nõuetele 71,9% uuritud proovides, ruumide õhuniiskus alla 30%; valgustus ebapiisav 22% asutustes; koolide toiduproovist ei vasta nõuetele 56,3%.

Linnaõhu kvaliteet vastab normidele.

 

 

 

Uute eluruumide ja ühiskondlike hoonete projekteerimisel ja ehitamisel on lähtutud Eesti Vabariigi standardist.

Tallinna mürakaardi alusel töötatakse 2008. aasta jooksul välja müra vähendamise tegevuskava.

Otsene või kaudne nakatumisoht nakkusohtlike jäätmete käitlemisel puudub.

Õpi- ja lasteaiakeskkond vastab tervisekaitsenõuetele. Lasteasutustes on kvaliteetne, toitumissoovitustele vastav, mitmekülgne ja tasakaalustatud toit.

2. Tagada Tallinna linnaelanike varustamine kvaliteetse joogiveega ja suplusvee kvaliteedi vastavus normidele.

Keemiliste näitajate osas (raud, mangaan, hägusus) ei vasta vesi kvaliteedinõuetele.

 

Suplusvee kvaliteet kõigub suplushooaja jooksul. Kõrvalekaldeid normist esineb nii mikrobioloogiliste kui ka keemiliste näitajate osas.

Aastaks 2013 peab joogivesi kogu linnas vastama kvaliteedinõuetele (sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 § 13 lg 7)

Suplusvee kvaliteet on stabiilne ja vastab kvaliteedinõuetele kogu suplushooaja vältel.

3. Saavutada linnaelanike parem juurdepääs rohe- ja rekreatsioonialadele.

7% Tallinna lasteaedadel puudub oma õueala; osa mänguväljakuid ei vasta nõuetele, vähe on rekreatsioonialasid.

Vähemalt 80% linnaelanikest on roheala/park 5-10 minuti jalutustee kaugusel; kõikidel lasteaedadel on turvalised ja kvaliteetsed mänguväljakud.

4. Tagada õpilaste ja töötajate tervist toetavate meetmete rakendamine ja seire Tallinna koolide ja ettevõtete töökorralduses.

Süstemaatilise terviseandmete seirega on alustanud vaid mõni kool; esimesed ettevõtted/organisatsioonid on alustanud tegevust selles suunas.

Tervisenäitajate süstemaatiline seire (audit) on käivitunud 50% koolides ja u 50 ettevõttes/organisatsioonis.

5. Saavutada linnaelanike turvalisuses püsivad positiivsed suundumused.

Aastal 2004 pidas 47% elanikest kodukanti turvaliseks.

Tunnetatud turvalisuse tõus koduasumis 60%ni.

Meetmed

MEEDE

MÕÕDIK

VASTUTAJA

A. Linnavolikogu ja linnavalitsuse otsustus- ja vastutustasand

 

1. Tallinna turvalise keskkonna liikumise intersektoraalse töögrupi, tegevuskava ja aruannete kinnitamine ning neile ressursside tagamine

Turvalisuse programmi intersektoraalse töögrupi ja ressursside olemasolu; regulaarse keskkonnaauditi kinnitamine

linnavalitsus

 

2. Keskkonnamõjude parendamise eesmärkide ja tegevusplaanide koostamine linnaosade arengukavades, üld- ja detailplaneeringutes.

Üldplaneeringutes on arvestatud müra prognoosiga, saasteainete hajuvuse jt tervisemõjuritega

linnavalitsus

 

3. Linnaplaneeringus eri vanusegruppidele ja vajadustele vastavalt uute turvaliste ja vaiksete rohe- ja rekreatsioonialade loomine, aktiivse mänguea pikendamine elukestvaks tegevuseks

Rohe- ja rekreatsioonialade arvu kasv.

Laste vabaaja keskuste, noorte- ja täiskasvanute aktiivsele liikumisele suunatud väliskeskuste loomine.

linnavalitsus

 

4. Linnas regeneratsiooni vajavate asumite arengu soodustamine nii füüsilisse kui ka sotsiaalsesse keskkonda tehtavate investeeringutega

Aastal 2008 koostatakse linna regeneratsioonikaart ja selle elluviimise tegevuskava

linnavalitsus

 

5. Suitsuvabade piirkondade laiendamine linnakeskkonnas

Suitsuvabade piirkondade arvu kasv

linnavalitsus

 

6. Veerekreatsiooni võimaluste laiendamine, sh suplusvee seireks vajalike finantsvahendite tagamine

Aastal 2009 on suplusvee kvaliteet stabiilne ja vastab kvaliteedinõuetele kogu suplushooaja vältel.

linnavalitsus

 

7. Regulaarne linnaelanike tervisemõju analüüs linnavalitsuse otsuste ja programmide kinnitamiseks

Kohustuslikud tervisemõju analüüsid

linnavalitsus

 

8. Erinevate vanuserühmade (sünnist kuni kõrge vanusega) linnaelanikele piisavate mängimis- ja vabaaja veetmise võimaluste loomine vabas õhus

Mängu- ja huviväljakute arengukava väljatöötamine

linnavalitsus

 

B. Ametite otsustus ja vastutustasand

 

1. Töögrupi ja programmi “Turvaline linn” käivitamine, koordineerimine ja seire ning linnaosade toetamine nii professionaalsete kui ka finantsressurssidega

Loodud on turvalise linna intersektoraalne töögrupp ja tegevuskava

keskkonnaamet, sotsiaal- ja tervishoiuamet

 

2. Elanikkonnale autentse informatsiooni tagamine keskkonna ohustavate mõjude (radoon, kiirgus jm), nende vältimise ja hädaolukordade kohta ning linnaelanike kaasamine keskkonnaprobleemide kiireks avastamiseks

On olemas keskkonnaprobleemide infotelefon ning linnaelanikud on sellest teadlikud; teabematerjal on linnaelanikele kättesaadav

keskkonnaamet

 

3. Keskkonnakatastroofide ja kriiside käsitlemine ning riskianalüüside tegemine ja võrgustiku arendamine operatiivseks tegutsemiseks võimalikes probleemsituatsioonides (ohtlikud veosed, uputused, tulekahjud)

Koostatud on juhised eri sektorite käitumiseks keskkonnakatastroofide korral

keskkonnaamet

 

4. Linnaosade nõustamine keskkonna arengu- ja tegevuskavade koostamisel ja elluviimisel, oskuste täiendamine ja nõustamine

Koostatud on ühtne tegevuskava

keskkonnaamet

 

5. Nakkusohtlike jäätmete (sh bioloogiliste jäätmete) käitlemise korraldamine

On loodud kahjutustamiskeskus nakkusohtlike meditsiiniliste jäätmete käitlemiseks.

kommunaalamet, keskkonnaamet

 

6. Meediakampaaniate korraldamine linnaelanike keskkonnasäästlikuma käitumise suunamiseks ja toetamiseks

Kampaaniate märgatavus vähemalt 75%

keskkonnaamet, linnakantselei

 

7. Keskkonnamõjude regulaarse hindamise ja seire andmete ning linnakeskkonna auditi tulemuste alusel sekkumiste planeerimine ja elluviimine keskkonnaprobleemide lahendamiseks

Iga-aastased tegevuskavad

keskkonnaamet

 

8. Kanaliseerimata piirkondade ühendamine ühiskanalisatsiooniga ja joogiveetorustiku väljavahetamine joogivee kvaliteedi tagamiseks

Elanike varustamine kvaliteetse joogiveega tava- ja hädaolukorras kasutades ära põhjaveeressurssi

Kõik linnaasumid on ühendatud ühiskanalisatsiooniga.

kommunaalamet

 

9. Regulaarne keskkonnaaudit linnaosades ja keskkonnaprobleemide lahendamine analüüsi tulemustest johtuvalt

Keskkonnaauditi aruanded

keskkonnaamet

 

10. Elektrisüsteemide rekonstrueerimine koolides ja koolieelsetes lasteasutustes

Aastaks 2015 vastab valgustustihedus koolides ja koolieelsetes lasteasutustes nõuetele.

haridusamet

 

11. Avalike mängu- ja huviväljakute töökorras hoidmine ja hooldamise tagamine vastavuses ohutusnõuetega

Iga-aastased tegevuskavad

keskkonnaamet,

kommunaalamet

 

12. Koolide ventilatsioonisüsteemide töökorras hoidmise ja hooldamise tagamine

Mikrokliima parameetrid koolides vastavad nõuetele

haridusamet

 

C. Linnaosade valitsuste otsustus- ja vastutustasand

 

 

1. Turvalise keskkonna liikumise käivitamine, koordineerimine ja seire linnaosades vastavalt rahvusvahelise “Turvalise linna” liikumise põhimõtetele

Aastaks 2015 on kõigis linnaosades käivitunud “Turvalise linna” liikumise töögrupid ja võrgustikud

linnaosade valitsused

 

2. Informatsiooni edastamine linnaosa elanikele õhusaaste allikate kohta ning sekkumine vajaduse korral

Linnaosa teavitusplaan

linnaosade valitsused

 

3. Toetava keskkonna loomine linnaelanike igakülgseks kehaliseks aktiivsuseks, kogupere väljakute rajamine

Nõuetele vastavate, turvaliste mänguväljakute ja spordirajatiste osakaal kasvab igal aastal 5%

linnaosade valitsused

 

4. Ohutu ja turvalise töökeskkonna soodustamine Tallinna ettevõtetes ja organisatsioonides

Aastaks 2015 vastavad vähemalt 99 ettevõtet rahvusvahelisele tervist edendavate töökohtade standardile

linnaosade valitsused

 

4.4      Strateegiline suund: tervislike valikute ja eluviisi soodustamine -eesmärgid ja meetmed

Eesmärgid ja oodatavad tulemused

Eesmärk

Lähtemõõdik

Oodatav tulemus aastaks 2015

1. Saavutada Tallinna täiskasvanud elanikkonna ja noorukite kehalise aktiivsuse tõus

2004. aastal tegeles 32% täiskasvanud elanikkonnast ja 55% 14–15-aastastest noorukitest vähemalt 2 korda nädalas aktiivse füüsilise tegevusega

Tõus vähemalt 7% täiskasvanute ja 10% noorukite seas, kes tegelevad regulaarselt aktiivse füüsilise tegevusega vähemalt 2 korda nädalas

2. Saavutada linnaelanike toitumiskäitumises positiivsed muutused

Aastal 2004 on köögiviljade igapäevane tarbimine 22% ja puuviljade tarbimine 36%

Puu- ja köögiviljade söömises on püsiv tõususuundumus

3. Saavutada langussuundumus sõltuvusainete (tubakas, alkohol, narkootikumid) kasutamises

Aastal 2004 olid 77% Tallinna täiskasvanud elanikkonnast mittesuitsetajad, vanuses 14–15 aastat olid 12% tüdrukutest ja 20% poistest regulaarsuitsetajad

Aastal 2004 oli absoluutalkoholi tarbimine ühe täiskasvanu kohta 13,1 liitrit

Aastal 2003 oli 15–16-aastaste noorte hulgas illegaalsete narkootikumide tarbimine 24%

Mittesuitsetajate leviku kasv 3% täiskasvanute seas

Püsiv langustendents noorte suitsetamises

 

20% langus absoluutalkoholi tarvitamises

 

Aastaks 2015 väheneb 15–16-aastaste vanuserühmas illegaalsete narkootikumide tarbimine vähemalt 15% võrra ja 16–64-aastaste vanuserühmas vähemalt 10% võrra

4. Soodustada turvalist seksuaalkäitumist, et vähendada seksuaalsel teel levivat haigestumust

Aastal 2003 oli kondoomi kasutamine juhusuhete korral 44% 15–29-aastaste vanusegrupis

Kondoomide kasutamine esma- või juhusuhete korral 84% 15–29-aastaste vanusegrupis

5. Saavutada Tallinna laste ja täiskasvanute liikluskäitumises sagedasem helkuri, jalgrattakiivri ja turvavöö kasutamine

Aastal 2006 kandsid 44% 6–14-aastastest Tallinna lastest ise ja 27% nende vanematest pimedal ajal alati helkurit, 89% kasutab turvavööd auto esiistmel ja 38% tagaistmel

25% helkurite ja 20% jalgrattakiivrite kasutamise tõus lastel ja 15% täiskasvanutel

95% turvavööde kasutamine auto esi- ja 80% tagaistmel

6. Soodustada terviseteenuste kättesaadavust linnaelanikele

 

Kaardistada terviseteenuste osutamine linnaelanikele

Soodustada terviseteenuste kättesaadavust vähemalt 30% võrra

7. Tagada terviseteenuste kvaliteedi järjepidev parendus

 

Linnaelanike rahulolu terviseteenuste kvaliteediga on selgitamisel

Vähemalt 80% linnaelanikest on terviseteenuste kvaliteediga rahul

8. Saavutada langussuundumus hasartmängusõltuvuse levikus

Ülekaalukas osa Eesti elanikest (tallinlastest 81%) soovib näha kasiinode tegevuse reguleerimisel senisest suuremaid piiranguid

Püsiv langustendents kasiinode arvus

Meetmed

MEEDE

MÕÕDIK

VASTUTAJA

A. Linnavolikogu ja linnavalitsuse otsustus- ja vastutustasand

 

1. Intersektoraalse tervisekoalitsiooni moodustamine Tallinna rahvastiku tervise arengukava elluviimise koordineerimiseks

Tallinna Tervisekoalitsioon

linnavalitsus

2. Ressursside tagamine tervist edendavate institutsioonide ja organisatsioonide tegevuse koordineerimiseks, laiendamiseks, hindamiseks ja järjepidevaks tegevuseks

Arengukava eelarve kinnitamise otsus; Tallinna Tervisefond

linnavalitsus

3. Uute tervisespordi- ja vabaajakeskuste loomise ja arendamise soodustamine ning ressursside eraldamine nende kättesaadavuse parandamiseks sotsiaalselt tundlikele gruppidele

Linnaosades on kasvanud toetus sotsiaalselt tundlike gruppide osalemisele tervisespordi- ja vabaajakeskuste tegevuses

linnavalitsus

4. Tubaka- ja alkoholikaubanduse piiramine (müügiajad, tegevus, alkoholi müügikohtade vähendamine), uuringud ja osavõtt riigi alkoholi- ja tubakamüügi poliitika väljatöötamisest

Linna alkoholi- ja tubakamüügi poliitika

linnavalitsus/

ettevõtlusamet

5. Eelduste ja tingimuste loomine kodulähedaseks tervislikuks liikumis- ja kultuuriharrastusteks, vaba aja veetmiseks, sh koolivõimlate planeeritud rakendamine, mis tagab koolivõimlate kasutamise asumi elanikele

Tervisespordi- ja vabaajakeskuste finantseerimise laiendamine

linnavalitsus

B. Ametite otsustus- ja vastutustasand

 

1. Tervist edendavate võrgustike (koolid, eakate hoolekandeasutused, töökohad ja turvalisus) loomine, koordineerimine, pädevuse ja oskuste arendamine, motiveerimine tegutsemiseks, ekspertabiga toetamine ning hindamine

Võrgustike koordineerijate töölerakendamine; 50% koolide ühinemine tervist edendavate koolide liikumisega

haridusamet, sotsiaal- ja tervishoiuamet,

2. Tervist edendavate kampaaniate korraldamine, teabematerjali koostamine ja levitamine võrgustikele, institutsioonidele ja avalikkusele, et soodustada suhtumise muutumist tervist toetavamaks

Kampaaniad, teabematerjal

sotsiaal- ja tervishoiuamet, haridusamet

3. Nõustamissüsteemi korrastamine ja tõhustamine pereplaneerimise, mittenakkuslike haiguste riskide nõustamise ning suitsetamisest, alkoholist ja narkootikumidest loobumise valdkonnas. Nõustamise kättesaadavuse tagamine sotsiaalselt haavatavatele gruppidele

Nõustamisteenuste kättesaadavus ja kasutatavus eri sotsiaalsete gruppide poolt

sotsiaal- ja tervishoiuamet, haridusamet

4. Tallinna terviseinfo veebilehe haldamine, et pakkuda linnaelanikele ja institutsioonidele tervist toetavaks tegevuseks teavet ja abimaterjale

Veebileht ja selle külastatavus

sotsiaal- ja tervishoiuamet

C. Linnaosade valitsuste otsustus- ja vastutustasand

 

1. Tervisetöögruppide käivitamine linnaosade elanike vajaduste hindamiseks, prioriteetide määratlemiseks, lahendusteede leidmiseks, elluviimiseks ja hindamiseks

Linnaosades on käivitunud tervisenõukogu ja -töögrupid ning on koostatud linnaosade terviseprogrammid

linnaosade valitsused

2. Kultuurikeskuste, eakate päevakeskuste, spordikeskuste ja noorte vabaajakeskuste rakendamine tervist toetava, terviseteavet ja nõustamist pakkuva keskkonnana

Hõlmatud elanikkond

linnaosade valitsused

3. Eelduste ja tingimuste loomine kodulähedasteks tervislikeks liikumis- ja kultuuriharrastusteks, vaba aja veetmiseks, sh linnaosade koolivõimlate planeeritud rakenda-mine, mis tagab koolivõimlate kasutamise asumi elanikele

Kõigis linnaosades on linnaelanikel võimalik kasutada kodulähedasi tervisespordi- ja vabaajakeskusi

linnaosade valitsused

4. Elanikkonna mõjutamine ja motiveerimine füüsilise aktiivsuse suurendamiseks meedia ja tervisespordipäevade laialdasema organiseerimisega

Kehalise aktiivsuse tegevuskavad linnaosades

linnaosade valitsused

5.      Arengukava elluviimise struktuurid, rollid ja vastutus

Kõikide tasandite selge rollide ja vastutuse mõistmine on arengukava elluviimise ja tulemuste saavutamise eeltingimus, arvestades intersektoraalse partnerluse, koostöö ja asjaosaliste kaasatusega.

Linnavalitsuse tasand

Linnapea juhtimisel töötab intersektoraalne tervisekoalitsioon, mis koosneb linnavolikogu liikmetest, linna ametite juhtidest, linnaosade juhtidest, Tallinna Tervisekaitsetalituse juhist, Tallinna ülikoolide esindajatest, mittetulundusühingute esindajatest ja teistest olulistest otsustajatest. Tervisekoalitsiooni ülesanne on koordineerida arengukava elluviimist eri sektorites ja linnaosade vahel, määratleda prioriteedid, kinnitada tegevuskavad, määratleda ressursside vajadus, kuulata ja hinnata aruandeid.

Arengukava rakendamist koordineerib sotsiaal- ja tervishoiuamet, kelle ülesanne on arendada linna tasandil partnerlust eri sektorite ja institutsioonide vahel, koostada tegevuskavasid ning koordineerida ja hinnata arengukava rakendamist.

Linnaosa tasand

Parimaid tulemusi linnaelanike tervise arenduses annab sekkumine linnaosa tasandil, kus tervisepoliitika elluviimisel kaasatakse tegevusse kohalikud inimesed, sealhulgas sotsiaalselt tundlikud grupid. Olulisim roll tegevuste koordineerimisel on linnaosa valitsuse intersektoraalsel tervisenõukogul, kus on määratletud kõikide osalevate institutsioonide ja organisatsioonide kohustused ja vastutus. Linnaosade valitsused rakendavad tööle tervisedendusspetsialisti. Linnaosa valitsuses moodustatud tervisenõukogu kannab hoolt kohalike institutsioonide partnerluse eest, keskendudes paikkondade, kogukondade ja asumite suutlikkuse arendamisele ning võimestamisele. Linnaosa valitsuse juhtimisel koostatakse linnaosa terviseprogramm, mille koostamises osalevad kõik tervise arengule suunatud võrgustikud ning milles on määratletud eesmärgid ja sihid arengukava põhieesmärgi saavutamiseks linnaosa piirides.

Lasteaiad, koolid, töökohad

Lasteaiad, koolid ja töökohad on kaasatud arengukava elluviimisesse. Lasteaiad, koolid ja töökohad toetavad laste ja täiskasvanute tervise arengut, arendades tervislikku füüsilist ja sotsiaalset keskkonda ning kaasates lapsi ja töötajaid tervisega seonduvate otsuste tegemisse ja asutuste tegevuse hindamisse. Igas nimetatud institutsioonis luuakse tervisetöögrupp, mille ülesanne on määratleda organisatsiooni terviseprobleemid, välja töötada lahendusteed, need ellu viia ja anda neile hinnang.

Kodanikuühiskond, mittetulundus- ja erasektor

Mittetulundus- ja erasektor ning elanikerühmad on mõjuvõimsad partnerid elanikkonna tervise mõjutamisel. Kodanikuühiskond saab paljusid sihtrühmi terviseprobleemide lahendamisse kaasata sihipärase tegevusega, toetades neid sotsiaalselt, arendades nende suutlikkust terviseprobleemide lahendamisel ja mõjutades nende keskkonda. Kõik ettevõtted, institutsioonid ja organisatsioonid kannavad põhifunktsioonide kõrval ka sotsiaalset vastutust. Tervist edendavate töökohtade liikumise laiendamisega toetavad nad töötajate jt asjaosaliste tervist. Mittetulundussektor on väärtuslik partner koostöös nii linnaosade valitsuste kui ka linnavalitsusega.

 

Joonis 1. Arengukava elluviimise struktuur

6.      Arengukava tulemuslikkuse, mõju ja protsessi hindamine

Et määratleda vajalikud muudatused arengukava elluviimisel, hinnata tulemuslikkust, tagada tegevuste kvaliteet ja kasutada ressursse säästlikult, on oluline luua andmete järjepideva seire ja hindamise süsteem, mis sisaldab mõõtmisindikaatoreid, kokkulepitud mõõtmismeetodeid ja ajakava.

Arengukava hindamine sisaldab kolme hindamisvaldkonda: protsessi, mõju ja tulemuste hindamist. Igas valdkonnas määratletakse hindamisindikaatorid ja -vahendid.

Mitmes arengukava valdkonnas on kasutusel oma andmekogumissüsteemid ja -struktuurid, nagu keskkonnaindikaatorite mõõtmise süsteem Tallinna Tervisekaitsetalituses, liiklusõnnetuste registreerimise süsteem Politseiametis jmt. Tehtud on mitmeid erineva regulaarsusega läbilõikelisi uuringuid nii Tallinnas kui ka üleriigiliselt, millest on võimalik eraldada andmeid tallinlaste tervisenäitajate kohta.

Mitmetes valdkondades on andmekogumine kaootiline või puudub üldse, näiteks tervise sotsiaalsete mõjurite andmete või tervisesuutlikkuse andmete puhul. Ka puudub tervist edendavate tegevuste kvaliteedianalüüsi eest vastutav töögrupp ning kõiki andmeid hõlmav koordineeriv ja koondav struktuur. See tagaks andmete ühtse analüüsi, regulaarse ja tervikliku aruandluse ning lihtsustaks andmete kättesaadavust kõigile asjaosalistele oluliste, linnaelanike tervise arendusega seonduvate otsuste tegemiseks.

Tulemuste hindamine

Tulemuste hindamise all mõistetakse informatsiooni kogumist tervisevaldkonna tegevuste eesmärkide täitmise ulatuse kohta eesmärgiga vastata küsimusele, kas tegevustega saavutati kavandatu ning mil määral.

Tulemuslikkust hinnatakse kolmel tasandil – linna, linnaosa ja organisatsioonide/ institutsioonide tasandil. Hindamistulemused publitseeritakse igal teisel aastal.

Mõju hindamine

Mõju hindamine vastab küsimusele, mis on elanikkonnas/ paikkonnas tervisetegevuste tulemusel muutunud. Mõju hindamisel selgitatakse sotsiaalseid, poliitilisi, intellektuaalseid või strukturaalseid muutusi, mis registreeritakse jooksvalt linnaosades ja koordineerivas keskuses – sotsiaal- ja tervishoiuametis.

Protsessi hindamine

Protsessi hindamisel analüüsitakse ühelt poolt käigus olevaid tegevusi/ projekte/ protsesse ja nende kvaliteeti ning teiselt poolt indiviidide, organisatsioonide ja kogukondade/ paikkondade suutlikkust tegutseda.

Kvaliteedi hindamine

Hinnatakse protseduuride ja produktide kvaliteeti ja vastavust vajadustele. Protsessi hindamisel kas analüüsitakse sihtgrupi või asjaosaliste grupi tegevustest või projektist mõjutatavaid inimesi, pakutud teenuste mahtu ja viise, teenuste pakkumise protsessi või teenuste kvaliteeti ja/ või hinnatakse nende elluviimist.

Tervisesuutlikkuse hindamine

Suutlikkuse analüüsil eristatakse kolme tasandit: indiviidi, organisatsiooni ja paikkonna suutlikkust. Paikkonna tervisesuutlikkuseks nimetatakse võimelisust kasutada teadmisi, oskusi, süsteeme ja ressursse, et mõjutada paikkonna ja seal elavate indiviidide tervist ja elukvaliteeti positiivses suunas. Paikkonna/ kogukonna suutlikkus koosneb neljast domeenist:

1) aktiviseerumise ja mobiliseerumise domeen (indikaatorid: osavõtt, liidrite olemasolu, gruppide/võrgustike olemasolu);

2) paikkonna/ kogukonna pädevuse domeen (indikaatorid: teadmised vajaduste analüüsiks, tõenduspõhiste lahenduste elluviimiseks ja tegevuste/ tulemuste hindamiseks ning oskus neid teadmisi rakendada);

3) probleemilahenduste juhtimise oskuste domeen (indikaatorid: meeskonnatöö, paindlikkus, juhtimisoskused, kaasamisoskused;

4) toetava keskkonna soodustamise domeen (indikaatorid: poliitiliste otsuste mõjutamise oskused, finantsressursside hankimise oskused, sihtgruppide ja võrgustike koolituste ja sotsiaalsete suhete arendamise oskused.

Organisatsiooni ja paikkonna/ kogukonna suutlikkuse indikaatorite mõõtmiseks kasutatakse konsensus-töögrupi meetodit.

Hindamisprotsessi eesmärgid

Eesmärk

Lähtemõõdik

Oodatav tulemus aastaks 2015

1. Luua optimaalne ja asjakohane tallinlaste tervise, haigestumuse, tervisemõjurite, tervisesuutlikkuse jt tervisetegevuste hindamise andmete põhjal andmebaas, et tagada otsuste põhinemine usaldusväärsetel andmetel

Registreeritakse statistilisi andmeid ning uuringuid tellitakse episoodiliselt

On loodud terviseandmete baas, mis sisaldab vajalikku informatsiooni linnarahva tervisega seonduvate otsuste tegemiseks

2. Luua linna teadusnõukogu, mille ülesanne oleks tagada andmekogumissüsteemi sisuline tegevus, kvaliteet ja parima praktika rakendamine ning anda sellele hinnang

Otsuste tegemisel kasutatakse vajaduse korral ekspertabi

Andmeanalüüs on süstemaatiline

Meetmed

A. Linnavolikogu ja linnavalitsuse otsustus- ja vastutustasand

1. Rahvastiku tervise andmeanalüüsi töögrupi loomise kinnitamine ja töögrupi varustamine vajalike ressurssidega

On loodud ja finantseeritud andmeanalüüsi töögrupp

2. Iga-aastase linnaelanike tervisearuande ärakuulamine, järelduste tegemine ja uue tegevuskava hindamisplaani heakskiitmine

Aruannete ja tegevuskava kinnitamise otsused

3. Linnaelanike tervise aruande avalikustamine linnaelanikele, kõigile sektoritele ja organisatsioonidele

Linnaelanike tervisearuanded on veebis kättesaadavad ja kokkuvõtted on avaldatud linnalehes

B. Ametite otsustus- ja vastutustasand

1. Teadurite kaasamine andmeanalüüsi töögruppi ja teadusnõukogu loomine tulemusindikaatorite järjepidevaks täiustamiseks, tegevusstandardite ja -indikaatorite väljatöötamiseks, tegevuste tulemuslikkuse ning kvaliteedi paremaks hindamiseks

On loodud andmeanalüüsi töögrupp ja teadusnõukogu

2. Linna vajadustele vastava ja sobiva andmekogumissüsteemi loomine

On loodud linna tervise indikaatorite andmebaas

3. Linna terviseprogrammide hindamise plaanide koostamine, andmete süstemaatiline kogumine, andmeanalüüsi tegemine ja tulemuste avaldamine

On koostatud tervisetegevuste hindamise plaanid

4. Linnaosade terviseprogrammide hindamise nõustamine ja toetamine

Hindamisoskuste koolitusplaan

5. Regulaarne terviseandmete kogumiku koostamine sotsiaal- ja tervishoiuametis ja selle esitamine linnavalitsusele

Iga-aastane tervisetegevuste ja tulemuste aruanne

6. Tervisedendustegevuse kvaliteediindikaatorite määratlemine ja kvaliteedisüsteemi väljatöötamine

Tervisetegevuste kvaliteedisüsteemi väljatöötamine

7. Tallinna tervisedendustegevuste tulemuste tutvustamine teiste regioonide asjaosalistele Eestis ja huvilistele rahvusvaheliselt

Iga-aastase linna tervisekonverentsi korraldamine

8. Rakenduslike tervisedendustegevustega tegelevate indiviidide ja gruppide toetamine poliitiliste mõjutuste saavutamiseks

Meediaväljundid

C. Linnaosade valitsuste otsustus- ja vastutustasand

1. Linnaosas elluviidavate terviseprogrammide hindamise plaanide  koostamine ja terviseprogrammide hindamine

Linnaosade terviseprogrammide hindamise plaanid

2. Sotsiaalse auditi protsessis hindamisindikaatorite määratlemine, hindamismeetodite valimine, andmekogumine, -analüüs ja aruande koostamine

Iga-aastased hindamisaruanded

3. Hindamisaruannete ettekandmine linnaosa elanikele ning esitamine sotsiaal- ja tervishoiuametile

Ettekanded linnaosa meedias ja tervisekonverentsil

4. Sotsiaal- ja tervishoiuameti tehtavate ülelinnaliste ühisuuringute töögruppides osalemine ja uuringute toetamine

Uuringumeeskondade koosseis

7.      Arengukava elluviimise ajakava ja eelarve

Arengukava elluviimise ajakavas ei ole esitatud kõigi meetmete teostamise tähtaegu. Kirjeldatud on olulisemate etappide järjestusi ja loogilist saavutatust ajas.

Märk  tähistab linna tervisekonverentsi toimumist.

Joonis 2. Arengukava elluviimise ajakava

Arengukava ressursivajadus 2009-2011 (tuhandetes kroonides)

1. Strateegiline suund: laste tervist toetava ja turvalise arengu tagamine

MEEDE

Ressursivajadus

Linnaeelarveväliste lisavahendite maht aastas ja allikas

2009

2010

2011

A. Linnavolikogu ja linnavalitsuse otsustus- ja vastutustasand

1. Koolieelses eas lastele lasteaiakoha tagamine ning kooliettevalmistuse võimaluste tagamine lastele, kes ei käi lasteaias

213 300

161 500

152 200

Riigieelarvest:

2009 – 103 mln

2010 – 70 mln

2011 – 67 mln

2. Tasuta lasteaiakoha tagamine sotsiaalselt tundlike perede lastele

4 000

4 500

5 500

Tallinna Linnavolikogu 23. veebruari 2006 määrus nr 9

3. Tasuta toidu tagamine koolieelsetes lasteasutustes sotsiaalselt tundlike perede lastele

3 000

3 500

4 000

 

B. Ametite otsustus- ja vastutustasand

1. Rasedatele ja noortele peredele mõeldud terviseteenuste süsteemi väljaarendamine, et toetada normaalset rasedust ja sünnitust

100

150

200

 

2. Sotsiaalteenuste süsteemi arendamine

5 600

5 300

5 000

 

3. Laste immuniseerimise korraldamine, immuniseerimispasside väljastamine ja immuniseerimise vajalikkust käsitleva selgitustöö korraldamine

15

17

20

 

4. Lapse varajase arengu ja heaolu indikaatorite väljatöötamine ning lapse varajase arengu ja heaolu regulaarne hindamine. Lapse arengu kaardistamine linnaositi.

350

450

350

 

5. Tervist edendavate lasteaedade võrgustiku arendamine ning ülelinnaline koordineerimine

20

25

30

Tervise Arengu Instituut

6. Erivajadustega laste väljaselgitamine ning tervist toetavate nõustamis-, rehabilitatsiooni- ja hooldusvõimaluste tagamine koolieelsetes lasteasutustes, koolides ja vabaajakeskustes

465

480

495

 

7. Lastega tegelevatele spetsialistidele täiendusvõimaluste korraldamine ja võrgustike meeskonnatöö stimuleerimine

120

150

180

 

8. Tervisliku keskkonna (valgustus, mööbel, ruumiõhk jm) vajaduste määratlemine ja asjakohaste lahenduste toetamine koolieelsetes lasteasutustes

80 000

80 000

80 000

 

9. Tervist edendavate lasteaedade põhimõtete rakendamine linnaosade haldusterritooriumi lasteaedades

100

125

150

Tervise Arengu Instituut

 

C. Linnaosade valitsuste otsustus- ja vastutustasand

1. Toetada lapse varajast arengut tõhusa kommunikatsioonisüsteemi loomisega, koordineerides infovahetust lapsevanemate, haridusasutuste ja esmatasandi tervishoiu vahel, et tagada lapse heaolu ja tervis

315

388

471

Linnaosade valitsused koostöös haridusametiga

2. Ettepanekute tegemine laste vaba aja veetmise kohtade ning mängu- ja liikumisväljakute rajamiseks ja turvalisuse tagamiseks

832

1 120

1 422

Linnaosade valitsused koostöös keskkonna-, kommunaal- ja haridusametiga.

KOKKU

308 217

257 705

250 018

Kokku 3 aastat 815 940

2. Strateegiline suund: ühiskonna sotsiaalse sidususe ja turvalisuse suurendamine

MEEDE

Ressursivajadus

Linnaeelarveväliste lisavahendite maht ja allikas

2009

2010

2011

B. Ametite otsustus ja vastutustasand

1. Tervisedendusspetsialistide võrgustiku toetamine linnaosade valitsustes, selle koordineerimine tervist edendava tegevuse käivitamiseks professionaalsete, sotsiaalsete ja finantsressurssidega

200

220

250

Tervise Arengu Instituut

Aastani 2020 ca 15 000 krooni aastas

2. Organisatsioonide ja ettevõtete tervist edendava tegevuse koordineerimine, stimuleerimine, toetamine ja hindamine

2 500

3 000

 

 

3. Iga-aastase Tallinna elanikkonna tervise konverentsi organiseerimine, et pakkuda linnaosadele/asumitele võimalusi jagada kogemusi; aastaraamatu koostamine

145

160

165

 

4. Tagada linnaosadele tervisedenduse valdkonnas võrgustike pädevuskoolitus ja relevantse teabe kättesaadavus

30

50

50

 

C. Linnaosade valitsuste otsustus- ja vastutustasand

1. Tervisedendusspetsialisti töölerakendamine lokaalse partnerluse koordineerijana, intersektoraalsete tervisedendustegevuste käivitajana ning kaasatuse stimuleerijana

2 200

2 400

2 600

 

2. Eri sektorite, asjaosaliste ja sotsiaalselt tundlike gruppide kaasatusel põhinevate linnaosade/asumite tervisetöögruppide moodustamine ja käivitamine

270

328

365

 

3. Regulaarne rahva tervise audit linnaosades, sealhulgas vajaduste analüüs linnarahva osalusel, saadud andmete alusel konsensusliku linnaosa tervise tegevuskava koostamine, rakendamine ja hindamine

290

535

570

 

4. Linnaelanike, eelkõige sotsiaalselt tundlike gruppide kaasamine linnaosas planeeritud tegevustesse, vältides sellega nende väljalangemist sotsiaalsest ja materiaalsest kindlustatusest

880

1 100

1 300

 

5. Tervisega seonduva teabe kättesaadavuse tagamine sotsiaalselt tundlikele gruppidele nende õiguste, hüvitiste ja teenuste kohta

320

351

377

Tervise Arengu Instituut

KOKKU

6 835

8 144

5 677

Kokku 3 aastat 20 656

3. Strateegiline suund – tervise säilimist ja arenemist soodustava elu- ja töökeskkonna tagamine

MEEDE

Ressursivajadus

Linnaeelarveväliste lisavahendite maht ja allikas

2009

2010

2011

B. Ametite otsustus- ja vastutustasand

1. Töögrupi ja programmi “Turvaline linn” käivitamine, koordineerimine ja seire ning linnaosade toetamine nii professionaalsete kui ka finantsressurssidega

100

150

150

 

2. Elektrisüsteemide rekonstrueerimine koolides ja koolieelsetes lasteasutustes

5 000 koolidele

5 000 koolidele

5 000 koolidele

 

3. Koolide ventilatsioonisüsteemide töökorras hoidmise ja hooldamise tagamine

Koolide eelarvetes

Koolide eelarvetes

Koolide eelarvetes

 

C. Linnaosade valitsuste otsustus- ja vastutustasand

1. Turvalise keskkonna liikumise käivitamine, koordineerimine ja seire linnaosades vastavalt rahvusvahelise „Turvalise linna“ liikumise põhimõtetele

310

360

410

 

2. Informatsiooni edastamine linnaosa elanikele õhusaaste allikate kohta ning sekkumine vajaduse korral

17

54

25

Koostöös keskkonnaametiga

3. Toetava keskkonna loomine linnaelanike igakülgseks kehaliseks aktiivsuseks, kogupere väljakute rajamine

2 650

3 265

3 782

Pirita: Lisaks taotlus  3 000,0 tuhat krooni Euroopa Liidu tõukefondi rahadest:

Periood 2007 - 2012 hariduse infrastruktuuri arendamise alasuuna 5 p 5 p 4

Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide kaasajastamine

4. Ohutu ja turvalise töökeskkonna soodustamine Tallinna ettevõtetes ja organisatsioonides

575

903

1 296

 

KOKKU

8 652

9 732

10 663

 Kokku 3 aastat 29 047

4. Strateegiline suund – tervislike valikute ja eluviisi soodustamine

MEEDE

Ressursivajadus

Linnaeelarveväliste lisavahendite maht ja allikas

2009

2010

2011

A. Linnavolikogu ja linnavalitsuse otsustus- ja vastutustasand

1. Tubaka- ja alkoholikaubanduse piiramine (müügiajad, tegevus ), uuringud ja osavõtt riigi alkoholi- ja tubakamüügi poliitika väljatöötamisest

50

50

50

 

B. Ametite otsustus- ja vastutustasand

1. Tervist edendavate võrgustike (koolid, eakate hooldusasutused, töökohad ja turvalisus) loomine, koordineerimine, pädevuse ja oskuste arendamine, motiveerimine tegutsemiseks, ekspertabiga toetamine ning hindamine

50

75

100

Tervise Arengu Instituut

Aastani 2020 kuni 100 000 krooni aastas

2. Tervist edendavate kampaaniate korraldamine, teabematerjali koostamine ja levitamine võrgustikele, institutsioonidele ja avalikkusele, et soodustada suhtumise muutumist tervist toetavamaks

500

600

650

 

3. Nõustamissüsteemi korrastamine ja tõhustamine pereplaneerimise, mittenakkuslike haiguste riskide nõustamise ning suitsetamisest, alkoholist ja narkootikumidest loobumise valdkonnas. Nõustamise kättesaadavuse tagamine sotsiaalselt haavatavatele gruppidele

4 000

4 500

5 000

Tervise Arengu Instituut 1 542 370 krooni

 

4. Tallinna terviseinfo veebilehe haldamine, et pakkuda linnaelanikele ja institutsioonidele tervist toetavaks tegevuseks teavet ja abimaterjale

40

50

55

Tervise Arengu Instituut

Aastani 2020 kuni 20 000 krooni kuus

C. Linnaosade valitsuste otsustus- ja vastutustasand

1. Tervisetöögruppide käivitamine linnaosade elanike vajaduste hindamiseks, prioriteetide määratlemiseks, lahendusteede leidmiseks, elluviimiseks ja hindamiseks

897

927

937

 

2. Kultuurikeskuste, eakate päevakeskuste, spordikeskuste ja noorte vabaajakeskuste rakendamine tervist toetava, terviseteavet ja nõustamist pakkuva keskkonnana

1 386

1 701

1 897

 

3. Eelduste ja tingimuste loomine kodulähedasteks tervislikeks liikumis- ja kultuuriharrastusteks, vaba aja veetmiseks, sh linnaosade koolivõimlate planeeritud rakenda-mine, mis tagab koolivõimlate kasutamise asumi elanikele

345

470

620

Põhja-Tallinnas puuduvad nõuetele vastavad spordisaalid, terviserajatised ja ujulad jne

Haabersti terviserada

4. Elanikkonna mõjutamine ja motiveerimine füüsilise aktiivsuse suurendamiseks meedia ja tervisespordipäevade laialdasema organiseerimisega

1 090

1 280

1 420

 

KOKKU

8 358

9 653

10 729

 Kokku 3 aastat 28 740

 

 

2009

2010

2011

 

Kõik 4 strateegilist suunda kokku

332 062

285 234

277 087

894 383

Tabelis rahaliselt kajastamata tegevuste kulud kaetakse olemasoleva eelarve ja planeeritava eelarvestrateegia piires.

Tallinna linna 2008. aasta eelarve alusel finantseeriti kaheksas linnaosas tervisedenduse spetsialisti ametikoha loomine summas 2 miljonit krooni koos majandamiskuludega. Erinevate terviseprojektide läbiviimiseks eraldati 2 miljonit krooni.

Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2009-2012 projekti alusel nähakse ette suurendada iga-aastaselt tervishoiuprojektide läbiviimiseks linnaosades kuluvat eraldist 300 tuhande krooni võrra aastas: 2009. aastal 2,3 mln krooni, 2010. aastal 2,6 mln krooni, 2011. aastal 2,9 mln krooni ja 2012. aastal 3,2 mln krooni.

2012. aasta kulutuste summa on baasiks aastani 2015 tehtavatele eraldistele linnaelanikele suunatud tervisedenduse alase tegevuse läbiviimiseks.

Arengukava läbivaatamine toimub iga kahe aasta tagant, vajadusel täpsustatakse järgnevaks perioodiks strateegilised eesmärgid, tegevused ja eelarve prognoosid.

8.      Arengukava elluviimise võimalikud riskid

Poliitilised riskid

Poliitilised riskid võivad tuleneda poliitilise tahte muutusest linnavolikogu ja linnavalitsuse siseselt või sotsiaalse kindlustunde vähenemisest riigis, mis omakorda võib tuleneda demokraatia jätkusuutlikkuse vähenemisest. Poliitilise tahte muutus võib johtuda linnavalitsuse ja volikogu liikmete prioriteetide muutusest, linnavalitsuse vahetumisest või poliitiliste huvigruppide ümberpaiknemisest. Demokraatia jätkusuutlikkuse vähenemine võib olla tingitud Vabariigi Valitsuse prioriteetidest, mis toob endaga kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse kasvu kõigis eluvaldkondades, sh linnaelanike tervises.

Taoliste riskide vähendamiseks on vajalik arengukava elluviijate poolne järjepidev poliitikute informeerimine arengukava elluviimise protsessist ja selle hoidmine avalikkuse tähelepanu ja avaliku huvi keskmes.

Finantsriskid

Finantsriskid võivad tuleneda iga-aastase eelarve koostamise poliitika muutusest või poliitikute prioriteetide muutustest. Taolisi riske aitavad vähendada arengukava elluviimise kulu-tulususe regulaarsed põhjendused, elanike tervisestatistika näitajate muutuste järjepidev esitlemine ja tervist puudutavate uuringute tulemuste teavitamine ja selgitamine.

Administratiivsed riskid

Administratiivsed riskid võivad tuleneda arengukava elluviimise võrgustiku ja selle osade sisulise juhtimise (koordineerib sotsiaal- ja tervishoiuamet) ja administratiivse juhtimise (linnaosade valitsused, ametid) ebakõladest, näit koostöö vähesusest või puudumisest. Taolisi riske on planeeritud vähendada intersektoraalse koalitsiooni loomisega linnavalitsuses, kuhu kuuluvad ka ametite ja linnaosade valitsuste esindajad, samuti tervisenõukogu koordineeriva tegevusega.

Kommunikatsiooniriskid

Kommunikatsiooniriskid võivad tuleneda informatsiooni ebapiisavast ja ebasihipärasest liikumisest. Taolisi riske aitab vähendada konkreetse kommunikatsiooniplaani koostamine ja selle järgimine ning järjepideva tagasisideme süsteemi loomine ning käivitamine.

Sotsiaalsed riskid

Sotsiaalsed riskid tulenevad suhetest indiviidide, gruppide või organisatsioonide vahel arengukava elluviivas võrgustikus. Taolisi riske aitavad vähendada regulaarsed kohtumised, arutelud, ümarlauad ja kõikide osapoolte järjepidev kaasamine otsuste tegemisse, nende ärakuulamine ja arvamuste arvestamine. Olulisel kohal on meeskonna ülesehitamine ühiste eesmärkide saavutamiseks ja järjepidev meeskonnatöö metoodikate rakendamine.

Motivatsioonist tulenevad riskid

Motivatsiooniriskid võivad tuleneda võrgustiku liikmete madalast töötasust või ametipositsiooni vähesest tunnustamisest juhtide poolt. Taolisi riske saab vähendada töötajate kaasamisega juhtimisprotsessi, regulaarse ametite, linnaosade valitsuste ja organisatsioonide juhtide tähelepanu pööramisega töötajate tunnustamisele ning luues arengukava elluviijate tunnustamise süsteemi.

Professionaalsusega seotud riskid

Arengukava elluviimine võib takerduda võrgustike liikmete vähese professionaalsuse taha. Taolisi riske saab vähendada regulaarse täienduskoolitussüsteemi loomise ja rakendamisega.

Majanduskriis

Majanduskriisist tulenevad riskid on võimalikud, kuid kuuluvad force major alla ja käsitletakse tervisekoalitsiooni erakorraliste meetmete rakendamisega.

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

 

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 17. aprilli 2008
otsuse nr 66
LISA LISA

 

Mõisted

 

 

 

ASJAOSALISED – inimesed või organisatsioonid, keda programmi/projekti protsess või lõpptulemus otseselt või kaudselt mõjutab.

EBAVÕRDSUS TERVISES – üldmõiste, mida kasutatakse erinevuste, hälvete ja ebaühtluse määramisel üksikisikute ja gruppide tervisesaavutustes.

EBAÕIGLUS TERVISES – mõistega tähistatakse sellist ebavõrdsust tervises, mida peetakse ülekohtuseks või mis tuleneb mõnest õiglusetuse vormist.

ELUKVALITEET – üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuuri- ja väärtussüsteemi kontekstis, milles ta elab, seoses tema eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega.

ELUVIIS (TERVIST SOODUSTAV ELUVIIS) – kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga.

ESMATASANDI TERVISHOID – olulise tähtsusega tervishoiuvaldkond, mis tehakse kättesaadavaks selles ulatuses, mida riik ja ühiskond võivad endale lubada, ja meetoditega, mis on praktiliselt ja teaduslikult põhjendatud ning sotsiaalselt aktsepteeritavad. Olemuselt on see esmatasandi arstiabist ulatuslikum.

KESKKONNATERVIS – valdkond, sh elukvaliteet, mida mõjutavad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid; hõlmab ka praeguse ja tulevaste põlvkondade tervisele mõjuda võivate keskkonnategurite hindamise, korrektsiooni ja tõkestamise teooriat ja praktikat.

KESKMINE EELDATAV ELUIGA – mingis vanuses keskmiselt elada jäävate aastate arv elutabeli järgi, kui suremus ei muutuks (0 aasta vanuses — eeldatav eluiga sünnimomendil).

PAIKKOND/ KOGUKOND/ ASUM – paikkonna/ kogukonna/ asumi all mõistetakse käesolevas dokumendis sotsiaalset ruumi, kus kohalikud inimesed ühendavad oma jõupingutused poliitiliste otsuste tegemisel sotsiaalsete muutuste saavutamiseks tervisearengu eesmärgil. Paikkonnaks/ kogukonnaks võib pidada nii väiksemat terviklikku linnaosa, asumit kui ka organiseeritud gruppe, mis on liikmetele olulised ja millega nad end identifitseerivad. Paikkonda/ kogukonda iseloomustavad a) ühised huvid, eesmärgid ja identiteet, mis ühendavad inimesi, kes muidu kuuluvad heterogeensetesse ja eraldatud gruppidesse; b) ühine asukoht või lokalisatsioon; c) dünaamiline ja inimesi siduv sotsiaalne suhtlemine ja vastastikune mõju; d) ühiselt jagatud vajadused ja probleemid, millele otsitakse lahendusi kollektiivse tegutsemisega.

RAHVASTIKU TERVIS – osa rahvastiku kvaliteedi näitajatest, koondmõiste, mis hõlmab kogu rahvastiku tervislikku seisundit statistiliste ja demograafiliste näitajate järgi.

RAHVATERVIS – tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervise interventsioonivormide kaudu.

RIIKLIK TERVISEPOLIITIKA – sotsiaalselt ja füüsiliselt tervist toetava keskkonna loomine, et võimaldada inimestel elada tervislikku elu ning teha tervislikud valikud neile võimalikuks või lihtsamaks. Poliitikat peab läbima arusaamine vastutusest tervise eest.

RISKIFAKTOR – sotsiaalne, majanduslik või bioloogiline staatus, käitumised või keskkonnad, mis on seotud kasvava vastuvõtlikkusega spetsiifilistele haigustele, põduruse või vigastustega või põhjustavad neid.

RISKIKÄITUMINE – eriline käitumisvorm, millega võib kaasneda kasvav vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele.

SOTSIAALNE AUDIT – süstemaatiline tegevus grupi/ kogukonna/ paikkonna/ organisatsiooni sotsiaalsete vajaduste määratlemiseks, nende ulatuse ja olulisuse hindamiseks, lahendusteede leidmiseks ja elluviimiseks ning progressi ja protsessi järjepidevaks hindamiseks.

SOTSIAALNE KAPITAL – ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astme näitaja, mis on tihedalt seotud elanikkonna või sellesse kuuluva inimrühma tervisega. Seda luuakse inimestevahelises suhtluses, sotsiaalsete võrgustike loomise, normide, vastastikuse usalduse ja toetusega.

SOTSIAALNE SIDUSUS – sotsiaalsel usaldusel, kindlustundel, vastastikusel abistamisel, jagatud väärtustel ja võrdsetel võimalustel põhinev ühiste ettevõtmiste järjepidev protsess ühiskonna kujundamisel.

SOTSIAALNE TÕRJUTUS – mõiste kuulub tervise sotsiaalsete determinantide hulka ja on seotud süstemaatilise diskriminatsiooni ja tõrjutuse erinevate vormidega.

SOTSIAALNE VASTUTUS TERVISE EEST – kajastub otsusetegijate tegevuses nii avalikus kui ka erasektoris, püüdlemaks tervist edendava ja kaitsva poliitika ja praktika poole.

SOTSIAALSED VÕRGUSTIKUD – sotsiaalsed suhted ja sidemed üksikisikute vahel, mis võivad pakkuda juurdepääsu tervise sotsiaalsele toetusele või mobiliseerida seda.

SOTSIAALSELT TUNDLIKUD GRUPID – inimgrupid, kes on kergelt haavatavad (lapsed, eakad, töötud, puuetega inimesed jmt).

STRATEEGIA – kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava.

SÄÄSTEV ARENG – säästvat ehk jätkusuutlikku arengut on defineeritud kui arengut, mis rahuldab oleviku vajadusi, säilitades tulevastele põlvkondadele võimaluse rahuldada ka nende ette kerkivaid nõudmisi.

TERVENA ELATUD ELUIGA – mingis vanuses keskmiselt tervena (hea või täie tervise juures) elada jäävate aastate arv tervise enesehinnangu ja elutabeli järgi. Samasse gruppi kuulub ka nö puuete- või piirangutevaba eluiga ehk puuete või piiranguteta elada jäävate aastate arv.

TERVIS – füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu tervisemõjurite toimel muutuv seisund, mitte ainult haiguste ja puuete puudumine; tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend; positiivne mõiste, mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ning füüsilisi võimeid.

TERVISE ARENDUS – üksikisikute ja elanikkonna gruppide terviseseisundi jätkuva ja progressiivse parandamise protsess (Jakarta deklaratsioon kirjeldab tervisedendust kui tervise arenduse olulist elementi).

TERVISEAUDIT – süstemaatiline tegevus grupi/ kogukonna/ paikkonna/ organisatsiooni tervisevajaduste määratlemiseks, nende ulatuse ja olulisuse hindamiseks, lahendusteede leidmiseks ja elluviimiseks ning progressi ja protsessi järjepidevaks hindamiseks. Asjaosaliste kaasatusel põhinev demokraatlik ja grupi terviseolukorra parendusele suunatud protsess.

TERVISEDENDUS – WHO defineerib tervisedendust kui protsessi, mis võimaldab inimestel muuta tervist määravaid tegureid juhitavaks ning selle kaudu tugevdada tervist (termini sisu määratleti esimesel rahvusvahelisel tervisedenduse konverentsil 1986. a dokumendis, mis on tuntud Ottawa harta nime all); tervisedenduse tõlgendamisel tuleb eristada tervisedendust kui oodatavat tulemust (lähi- ja kaugeesmärgid) ja kui strateegiat (protsessid ja tegevused).

TERVISEMÕJURID/ -DETERMINANDID – hulk isiklikke, sotsiaalseid, majandus- ja keskkonnategureid, mis määravad üksikisikute või elanikkonna terviseseisundi.

TERVISEHARITUS – terviseharitus kujutab endast teadmisi ja sotsiaalseid oskusi, mis määravad üksikisiku motivatsiooni ja võime saada kätte, mõista ja kasutada informatsiooni viisil, mis edendab ja säilitab head tervist.

TERVISEKAITSE – haiguste ennetamise juurde kuuluv terviseteenistus, milles kehtivad kohustuslikud normid ja eeskirjad; tervisekaitse käsitleb vahendeid ja abinõusid elanikkonna tervise halvenemise vältimiseks ning on suunatud tervisele ohutu füüsilise, keemilise ja bioloogilise keskkonna tagamisele.

TERVISEKASVATUS – sisaldab teadlikult loodud õppimisvõimalusi, kaasates mõningaid kommunikatsioonivorme terviseharituse parandamiseks, mis sisaldavad teadmiste täiendamist ning üksikisiku ja ühiskonna tervisele kaasa aitavate eluks vajalike oskuste arendamist.

TERVISEKÄITUMINE – igasugune üksikisiku tegevus tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, olenemata tema varasemast või hetke terviseseisundist; olenemata sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte.

TERVISEMÕJU ANALÜÜS – meetodite ja/ või protseduuride kombinatsioon, mis võimaldab hinnata poliitilise otsuse, programmi või projekti mõju rahvastiku tervisele.

TERVISEPOLIITIKA – institutsioonisisene (eeskätt valitsuse) selgesõnaline otsus või protseduur, mis määratleb tegevuse prioriteedid ja parameetrid vastusena tervisevajadustele, kättesaadavatele ressurssidele ja poliitilisele survele.

TERVISESEISUND – indiviidi või elanikkonna tervise kirjeldus ja/ või mõõtmine kindlal ajahetkel, see vastandub samastavatele standarditele ja viitab tavaliselt tervise indikaatoritele.

TERVISESEKTOR – hõlmab organiseeritud avalikke ja eraterviseteenistusi (sh tervisedendus, haiguste ennetamine, diagnostika, ravi- ja hooldusteenused), tervishoiuosakondade ja -ministeeriumide poliitikat ja tegevust, mitteriiklikke tervisega seotud organisatsioone ja ühiskondlikke gruppe ning kutseassotsiatsioone.

TERVISETEENUS – eri sektorite teenuseosutajate mittemeditsiiniline tegevus, mille eesmärgiks on tervise edendamine või haiguste ennetamine.

TERVISE TULEMUSED – üksikisiku, inimgrupi või rahvastiku terviseseisundis toimuv muutus, mida võib omistada planeeritud sekkumisele või sekkumiste seeriale, olenemata sellest, kas taoline sekkumine oli planeeritud tervise seisundit muutva tegevusena.

TERVISE ÕIGLUSPÄRASUS – õigluspärasus tähendab erapooletust; tervise õigluspärasus tähendab heaolu võimaluste jaotamist vastavalt inimeste vajadustele.

TERVISHOIUTEENUS – tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema terviseseisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Võib olla statsionaarne tervishoiuteenus, mille osutamiseks on vajalik inimese ööpäevaringne viibimine haiglas, või ambulatoorne tervishoiuteenus, mille osutamiseks inimese ööpäevaringne viibimine haiglas ei ole vajalik.

TERVIS KÕIGILE – inimkonna teadmised tervisest, mis võimaldavad neil elada sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu.

TERVIST TOETAVAD KESKKONNAD – keskkonnad, mis pakuvad inimestele kaitset tervist ohustavate asjaolude eest ning võimaldavad inimestel suurendada oma võimeid ja arendada eneseusaldust tervises; hõlmab inimeste elukeskkonda, nende kodu, kus nad töötavad ja mängivad, ning ka inimeste ligipääsu terviseressurssidele ja nende võimestamisele.

VAESUS – sotsiaalne probleem, mis väljendub teatud inimrühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaalmajanduslikust osalusest; jaotub järgmiselt: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, süvavaesus ja toimetulekut ohustav vaesus.

VÕIMESTAMA, VÕIMESTUMA – inimese sisemine kontrollitaju oma elu üle, milles on teadmised ja usk oma kompetentsusse ja toimimise tõhususse; selle puudumine avaldub inimese märgatavas jõuetuses midagi korda saata, ta on tõrjutud ja tal avaldub õpitud abituse sündroom.

VÕRGUSTIK – üksikisikute, organisatsioonide ja asutuste pühendumisel ning usaldusel põhinev grupp, mis on organiseerunud mittehierarhilisel alusel, et tegeleda üldiste probleemide või muredega, mida seiratakse aktiivselt ja süstemaatiliselt.

VALDKONNA ARENGUKAVA – kajastab ühe või mitme valdkonna eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke meetmeid, mille elluviimist korraldab kas üks või mitu ministeeriumi koostöös.

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

 

Tallinna Linnavolikogu esimees