Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse ning teeseaduse muutmiseks
Tallinna Linnavolikogu 17.04.2008 otsus number 67
Redaktsiooni kehtivus:17.04.2008 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

17. aprill 2008 nr 67

 

 

 

 

Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seaduse ning teeseaduse muutmiseks

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 65 lõike 3 ja Tallinna põhimääruse § 40 alusel,

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

1. Esitada Vabariigi Valitsusele ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seaduse § 2 lõike 1 ja § 10 lõike 1 ning teeseaduse § 10 lõike 4, § 25 lõike 3, § 37 lõike 6 ja § 40 muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga vastavalt lisale.

2. Tallinna Linnavalitsusel esitada otsus Vabariigi Valitsusele.

3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 17. aprilli 2008
otsuse nr 67
LISA

 

Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seaduse § 2 lg 1 ja § 10 lg 1 ning teeseaduse § 10 lg 4, § 25 lg 3, § 37 lg 6 ja § 40 muutmise seaduse eelnõu

 

 

 

§ 1.  Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seaduses (RT I 1999, 25, 363 … 2005, 37, 280) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 lõppu lisatakse lause järgmises sõnastuses:

“Maapinnale ulatuv kanalisatsioonikaevu luuk kuulub kanalisatsioonikaevu osana kanalisatsioonitorustike hulka. Kanalisatsioonikaevu luuk peab olema lukustatud. Kanalisatsioonikaevu luugi lukustamine on vee-ettevõtja või torustiku omaniku kohustuseks.“;

2) paragrahvi 10 lõike 1 lõppu lisatakse lause järgmises sõnastuses:

“Vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu vastavalt ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale ning valla- või linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule. Kanalisatsioonikaevude hooldus on kanalisatsioonitorustike hulka kuuluvate maapinnale ulatuvate avatava luugiga kaevude kaudu kanalisatsiooni töö jälgimine, torustiku ja liivapüüdurite puhastamine, pindmise äravooluvee vastuvõtuvõtmise tagamine kanalisatsiooni sissepääsuks või liitmike teostamine.“.

§ 2.  Teeseaduses (RT I 1999, 26, 377 … 2007, 66, 408) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõike 4 lõppu lisatakse lause järgmises sõnastuses:

“Teel paikneva melioratsiooni- ja hüdrotehnilise ning muu teevälise rajatise korrashoid, sealhulgas kanalisatsioonikaevu luugi lukustamine, on vee-ettevõtja või torustiku omaniku kohustus.“;

2) paragrahvi 25 lõike 3 lõppu lisatakse lause järgmises sõnastuses:

“Kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada teel paiknevale melioratsiooni- ja hüdrotehnilisele ning muule teevälisele rajatisele tehnilisi nõudeid ja tingimusi.“;

3) paragrahvi 37 lõike 6 lõppu lisatakse lause järgmises sõnastuses:

“Tee omanikul on õigus nõuda kahjude hüvitamist teel paikneva melioratsiooni- ja hüdrotehnilise või muu teevälise rajatise omanikult tagasinõude korras juhtumil, kui kahju põhjustati rajatise mittekorrasoleku tõttu.“;

4) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

“(3) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 4 sätestatud nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.;

(4) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.“.

 

 

 

 

Ene Ergma

Riigikogu esimees

Tallinn, 2008. a

 

 

 

Seletuskiri ühisveevärgi ja
‑kanalisatsiooniseaduse § 2 lg 1 ja § 10 lg 1 ning teeseaduse § 10 lg 4, § 25 lg 3, § 37 lg 6 ja § 40 muutmise seaduse eelnõu juurde

 

 

 

1. Seaduse eesmärk

Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seaduse § 2 lõike 1 ja § 10 lõike 1 täiendamine

Seaduse täiendamise eesmärk on vajadus fikseerida, et kanalisatsioonikaevu osana kuulub selle maapinnale ulatuv kanalisatsioonikaevu luuk kanalisatsioonitorustiku hulka. Seadusemuudatus tuleneb vajadusest täpsustada, et vee- ja kanalisatsioonitorustike hulka kuuluvad ka avalikel ja kohalikel teedel asuvad vee- ja kanalisatsioonikaevu luugid.

Seadusemuudatuse eesmärk on fikseerida vee- ja kanalisatsioonitorustike omaniku preventiivne tegevus, mis peab tagama üldkasutatavatel teedel paiknevate rajatiste tehnilise korrasoleku ja vältima lukustamata või puuduvatest kanalisatsioonikaevu luukidest tingitud liiklusõnnetusi.

Seadusemuudatuse eesmärk on luua võrdselt tee omaniku vastutusega ka vee- ja kanalisatsioonitorustike omaniku vastutuse õiguslikud alused ning diferentseerida õiguslik vastutus juhtumil, kui vee-ettevõtja või torustike omanike tegevuse või tegevusetuse tagajärjel on tekitatud kahju kolmandatele isikutele.

Teeseaduse § 10 lõike 4, § 25 lõike 3, § 37 lõike 6 ja § 40 täiendamine

Seadusega konkretiseeritakse, et teel paikneva melioratsiooni- ja hüdrotehnilise ning muu teevälise rajatise korrashoid, sealhulgas kanalisatsioonikaevude luukide lukustamine, on vee-ettevõtja või torustiku omaniku kohustuseks. Kohalikule omavalitsusele pannakse seadusega kohustus kehtestada teel paiknevale melioratsiooni- ja hüdrotehnilisele ning muule teevälisele rajatisele tehnilised nõuded ja tingimused, mille eesmärgiks on tagada teel liiklejate ohutus ning turvalisus.

Seadusemuudatusega konkretiseeritakse kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamine juhtumitel, kui kahju on tekkinud teel asuva melioratsiooni- ja hüdrotehnilise ning muu teevälise rajatise omaniku õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tagajärjel. Senise kohtupraktika kohaselt (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.11.2001. a kohtuotsust tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑125‑01) on õiguslik vastutus teel paiknevate tehniliselt mittekorras olevate vee- ja kanalisatsioonikaevuluukide tõttu põhjustatud kahjude eest loetud teeomaniku vastutuseks. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku omaniku vastutus kahju eest, mille on põhjustanud maapinnast väljaulatuva vee- või kanalisatsioonikaevu luugi tehniline mittekorrasolek või puudumine, on ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seaduse ning teeseaduse alusel praegu välistatud. Samas kuuluvad vee- või kanalisatsioonitorustiku hulka ka vee- ja kanalisatsioonikaevu luugid.

Kuivõrd ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse praegu kehtivad redaktsioonid välistavad vee- ja kanalisatsioonitorustike omaniku vastutuse – teedel paiknevate tehniliselt mittekorras olevate melioratsiooni- ja hüdrotehniliste rajatiste tõttu põhjustatud kahjude hüvitamise – kannatanule, siis on õiguslik vastutus jaotatud ebaproportsionaalselt teeomaniku kahjuks isegi juhtumil, kui tema tegevuses või tegevusetuses puudub süü (kausaalne seos). Samas tuvastatakse süüline käitumine vee- või kanalisatsioonitorustiku omaniku tegevuses või tegevusetuses.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2.1 Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seaduse § 2 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmiselt: Maapinnale ulatuv kanalisatsioonikaevu luuk kuulub kanalisatsioonikaevu osana kanalisatsioonirajatiste hulka. Kanalisatsioonikaevude luugid peavad olema lukustatud. Kanalisatsioonikaevude luukide lukustamine on vee-ettevõtja või torustiku omaniku kohustuseks.

Esimeses lõikes antakse ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni legaaldefinitsioon, mis koosneb ehitiste ja seadmete süsteemist, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Seaduse täiendamise eesmärgiks on vajadus fikseerida, et maapinnale ulatuv kanalisatsioonikaevu luuk kuulub kanalisatsioonikaevu osana kanalisatsioonitorustiku hulka. Seadusemuudatus tuleneb vajadusest täpsustada, et vee- ja kanalisatsioonitorustike hulka kuuluvad ka kohalikel teedel asuvad vee- ja kanalisatsioonikaevude luugid.

2.2 Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seaduse § 10 lõiget 1 täiendatakse teise lausega:

“(1) Vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale ning valla- või linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule. Kanalisatsioonikaevude hooldus on kanalisatsioonirajatiste hulka kuuluvate maapinnale ulatuvate avatava luugiga kaevude kaudu kanalisatsiooni töö jälgimine, torustiku ja liivapüüdurite puhastamine, pindmise äravooluvee vastuvõtuvõtmise tagamine kanalisatsiooni sissepääsuks või liitmike teostamine.“.

Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seaduse § 10 lõike 1 täiendamine tuleneb vajadusest konkretiseerida seadusega neid tegevusi, mida käsitletakse kanalisatsioonikaevude hooldusena.

2.3 Teeseaduse paragrahvi 10 lõike 4 lõppu lisatakse lause, mille kohaselt on teel paikneva melioratsiooni- ja hüdrotehnilise ning muu rajatise korrashoid, sealhulgas kaevude luukide lukustamine vee-ettevõtja või torustiku omaniku kohustus.

Senise teeseaduse kohaselt pole üheselt mõistetav, kas teedel paiknevate vee- ja kanalisatsioonikaevu luugid kuuluvad tee või torustiku omanikule. Samuti on ebaproportsionaalne õigusliku vastutuse asetamine tee omanikule nende mittekorrasolekust põhjustatud kahjude hüvitamisel. Seadusemuudatuse eesmärk on expressis verbis sätestada, et teel paikneva melioratsiooni- ja hüdrotehnilise ning muu teevälise rajatise korrashoid, sealhulgas kaevude luukide lukustamine, on vee-ettevõtja või torustiku omaniku kohustus. Nimetatud nõuete eiramisest tulenev õiguslik vastutus lasub torustiku omanikul.

2.4 Teeseaduse § 25 lõiget 3 täiendatakse järgmiselt: kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada teel paiknevale melioratsiooni- ja hüdrotehnilisele ning muule teevälisele rajatisele tehnilisi nõudeid ja tingimusi.

Käesoleva sätte eesmärk on anda kohalikule omavalitsusele õigus välja töötada regulatsioone, mis looksid eeldused teel paiknevate melioratsiooni- ja hüdrotehniliste ning muude teeväliste rajatiste ohutuks käitlemiseks.

2.5 Teeseaduse § 37 lõiget 6 täiendatakse järgmiselt: tee omanikul on õigus nõuda kahjude hüvitamist teel paikneva melioratsiooni- ja hüdrotehnilise või muu rajatise omanikult tagasinõude korras juhtumil, kui kahju põhjustati rajatise mittekorrasoleku tõttu.

Seaduse muudatuse eesmärk on õigusliku vastutuse diferentseerimine ja personaliseerimine. Senise teeseaduse § 37 lõike 6 kohaselt puudub õigusliku vastutuse diferentseerimise võimalus isegi juhtumil, kui kahju on põhjustatud teel paikneva melioratsiooni- ja hüdrotehnilise või muu rajatise tehnilise mittekorrasoleku tõttu ja selle põhjustamises on süüdi torustiku omanik. Seadusemuudatusega luuakse õiguslik alus nõuda tagasinõude (regressi) korras kahjude hüvitamist isikult, kelle tegevuse või tegevusetuse tagajärjel kahju tekkis ning kelle teo ja tagajärje vahel esineb põhjuslik seos.

2.6 Teeseaduse § 40 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

(3) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 4 sätestatud nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“;

“(4) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.“.

Seaduse muudatuse eesmärk on kehtestada õiguslik vastutus teel paikneva melioratsiooni- ja hüdrotehnilise ning muu rajatise omanikule juhtumil, kui tema tegevuse/tegevusetusega pole tagatud teel paikneva melioratsiooni- ja hüdrotehnilise ning muu teevälise rajatise korrashoid, sealhulgas kanalisatsioonikaevude luukide lukustamine.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu kasutab kehtivas õiguses kasutatavaid mõisteid. Kasutatud on juriidilises keeles üldkasutatavaid ja tuntud termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas vastavat valdkonda reguleerivate rahvusvaheliste lepingute ja Euroopa Liidu õiguse põhimõtetega.

5. Seaduse mõjud

Seaduse vastuvõtmine loob õiguskindluse kohalikule omavalitsusele kui kohalike teede omanikule ja täpsustab teel paiknevate melioratsiooni- ja hüdrotehniliste ning muude rajatiste omanike õigusi, kohustusi ja vastutust. Seadusemuudatus tagab ka avaliku huvi kaitse vajadustest tagada turvalised liiklustingimused üldkasutatavatel teedel.

6. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused

Seaduse rakendamine ei nõua lisakulutusi.

7. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub ............2008.

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

 

Tallinna Linnavolikogu esimees