Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele teede- ja sideministri 18. mai 2001 määruse nr 50 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavadnõuded " muutmiseks
Tallinna Linnavolikogu 06.03.2008 otsus number 43
Redaktsiooni kehtivus:06.03.2008 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

6. märts 2008 nr 43

 

 

 

 

Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele teede- ja sideministri 18. mai 2001 määruse nr 50 “Mootorsõiduki ja selle haagise
tehnoseisundile ja varustusele esitatavad
nõuded “ muutmiseks

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 65 lg 3 ja Tallinna põhimääruse § 40 alusel ning kooskõlas Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi uuringuga 2005‑8/L “Talverehvide
kasutamine Eestis ja selle majanduslik hinnang“,

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

1. Esitada Vabariigi Valitsusele teede- ja sideministri 18. mai 2001 määruse nr 50 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ muutmise eelnõu koos seletuskirjaga vastavalt lisale.

2. Tallinna Linnavalitsusel esitada otsus Vabariigi Valitsusele.

3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 6. märtsi 2008
otsuse nr 43
LISA

 

Teede- ja sideministri 18. mai 2001 määruse nr 50 “Mootorsõiduki ja selle haagise
tehnoseisundile ja varustusele esitatavad
nõuded“ muutmise eelnõu

 

 

 

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 13 lõike 3 alusel.

§ 1.  Teede- ja sideministri 18. mai 2001 määrust nr 50 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ (RTL 2001, 69,941) muudetakse järgmiselt:

1) lisa 1 koodi 501 nõuete punkti 4 ja lisa 2 koodi 501 nõuete punkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“4) sõidukil ei ole lubatud kasutada A1, A2, A3, A4, A5 ja A6 kiiruskategooria rehve (vt tabel 5) ja rehve, mille lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h ning naastrehve;“;

2) lisa 1 kood 509 ja lisa 2 kood 509 tunnistatakse kehtetuks;

§ 2.  Määrus jõustub 1. oktoobril 2010.

 

 

 

 

Minister

Kantsler

 

 

 

 

Seletuskiri teede- ja sideministri 18. mai 2001 määruse nr 50 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele
esitatavad nõuded“ muutmise eelnõu juurde

 

 

 

1. Sissejuhatus

Käesoleva teede- ja sideministri 18. mai 2001 määruse nr 50 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ muutmise eelnõu eesmärk on keelustada naastrehvide kasutamine Eestis alates 1. oktoobrist 2010.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Rehvide kasutamise korda reguleerib teede- ja sideministri 18. mai 2001 määrus nr 50 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“.

Naastrehvide kohta on koodi 509 all järgmised nõuded:

1) kui M1, N1, O1 ja O2 kategooria sõidukil või eritalituse autol kasutatakse naastrehve, peavad naastrehvid olema sõiduki kõikidel ratastel. Kui O2 kategooria haagist vedaval vedukautol on naastrehvid, peavad naastrehvid olema ka haagisel. Kui M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukil kasutatakse naastrehve, peavad ühe ja sama telje mõlemal poolel olema naastrehvid.

Paarisrataste puhul võib üks ratas olla naastamata. Kui rehvi vigastuse tõttu ollakse sunnitud kasutama varuratast, võib varuratas olla naastamata;

2) naastude arv rehvis ei tohi olla suurem kui:

·      rehvis, mille velje läbimõõt on =<13" - 90;

·      rehvis, mille velje läbimõõt on =<15" - 110;

·      sõiduauto rehvis, mille velje läbimõõt on >15" - 130;

·      ülejäänud rehvidel - 150;

3) sõidukil kasutatavates naastrehvides ei tohi naastude arv erineda rohkem kui 25% võrreldes suurima naastude arvuga rehviga;

4) naastud peavad asetsema rehvis nii, et rehvi keskel on vähemalt 1/3 veerepinna laiusest naastamata.

Uutel naastatud M1, N1, O1 ja O2 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 1,2 mm ja M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõiduki rehvidel rohkem kui 1,5 mm. Kasutuses olevatel naastatud M1, N1, O1 ja O2 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 2,0 mm ja M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukite rehvidel rohkem kui 2,5 mm;

5) rehvide naastamiseks võib kasutada naaste, mille staatiline torkejõud ja mass ei ole suuremad kui:

·      M1 ja O1 kategooria sõidukil – torkejõud 120 N ja mass 1,1 g või torkejõud 100 N ja mass 1,4 g;

·      N1 ja O2 kategooria sõidukil – torkejõud 180 N ja mass 2,3 g;

·      M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukil - torkejõud 340 N ja mass 3,0 g. Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei või olla terav ega torujas;

6) naastrehve võib sõidukil kasutada alates 1. oktoobrist kuni 1. maini.

Kehtiva määruse redaktsiooni kohaselt on lubatud naastrehvide kasutamine ajavahemikul alates 1. oktoobrist kuni 1. maini, sama määruse lisade 1 ja 2 koodi 501 punkti 3 nõuete kohaselt on talverehvide kasutamine kohustuslik alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini.

Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi poolt läbiviidud uuringus 2005‑8/L “Talverehvide kasutamine Eestis ja selle majanduslik hinnang“ on jõutud järeldusele, et kasutades vaid naastudeta talverehve, väheneb küll liikluskulude ja õnnetuste sääst, kuid ühtlasi langeb ära mahukas teeremondi vajadus. Praeguse naastrehvidega sõidukite arvu puhul on aastane remondivajadus 178,9 miljonit krooni, sh linnades 89 miljonit krooni. Samas kulutatakse peaaegu kogu liikluskulude ja õnnetuste sääst jälle teede remondiks.

Uuringu kohaselt on libedal teel ainult naastrehvide kasutamisest saadav sääst naastudeta talverehvide omast viiendiku võrra suurem, on puhtal teekattel naastrehvide kasutamisest tulenev täiendav kulu ligi viis korda naastudeta talverehvide omast suurem. Pikaajalised ilmavaatlused näitavad, et oktoobris ja aprillis, mil Eestis luba naaste kasutada, on libedust kokku enamasti vaid ühe päeva jagu ja teekate seega üldjuhul puhas. Isegi Norra põhjaosas on naastrehvide lubatud kasutusaeg 15 päeva lühem kui meil.

Uuringu kohaselt esineb linnatingimustes lumist teekatet väga harva. Võrreldes suve- või naastudeta talverehviga on naastrehvil jääl oluliselt parem haardetegur ja seega suurem võimalik liikumiskiirus ning ohutus. Seevastu, liikudes paljal teekattel kulutavad naastrehvid intensiivselt katet, kusjuures haardetegur on suverehvi ja ka naastudeta talverehvi omast halvem.

Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2003. aastal läbiviidud Kloriidide mõju uuring Tallinna keskkonnaseisundile“ käsitletakse ka naastrehvide kasutamisega seonduvat:

Paljud uurimused kinnitavad naastrehvide kasutamisega seonduvat negatiivset toimet, kuna naastrehvid: suurendavad märgatavalt teekatte kulumist, saastavad teed ümbritsevat keskkonda (tekitavad täiendavat tolmu, suurem kütusekulu ja kulutused talvisel autode pesul), tekitavad vajaduse suuremateks kulutusteks tänavate korrashoiul, eriti kevadel.

Naastrehvidega sõitmise tulemusena kuluvad teekatted mitu korda kiiremini kui harilike rehvidega sõites. Juba 2‑3 aastaga võivad tekkida katetele nii sügavad pikisuunalised kulumisjäljed, et neid tuleb lappida või paigaldada uus kattekiht. Tallinnas on paljudes kohtades roopad ulatunud katendi kulumiskihist läbi ja paljandunud on aluskiht.

Täiendava katendite remondivajaduse ja kevadise kõrgenenud õhusaaste üheks põhjustajaks peavad uuringu läbiviijad naastrehvide kasutamisega kaasnevat katendite kulumist. Naastrehvide kasutamise läbi liikluskulude ja õnnetuste vältimisega saadav sääst kuulutatakse kogu ulatuses teede remondiks. Majanduslikud arvestused ei kajasta keskkonnakahjustusi.

Uuringud kinnitavad, et 100 kilomeetri läbimisel rebib naastrehvidega varustatud sõiduauto teekatte pinnalt 2,2‑3,5 kg mineraalmaterjali ja sideaine osakesi ning liiklussagedustel 1000 autot/ööpäevas arenevad teedel kulumisroopad sügavusega 3‑4 mm/aastas. Märg teekate kulub keskmiselt 3‑5 korda kiiremini kui kuiv kate. (M.Sistonen, 1989, A.Carlsson, 1995).

Tulenevalt eeltoodust tehakse käesoleva eelnõuga ettepanek tunnistada kehtetuks teede- ja sideministri 18. mai 2001 määruse nr 50 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ lisade 1 ja 2 koodi 509 nõuded ning muuta lisade 1 ja 2 koodi 501 nõuete punkti 4 sõnastust ning sõnastada see järgmiselt:

“4) sõidukil ei ole lubatud kasutada A1, A2, A3, A4, A5 ja A6 kiiruskategooria rehve (vt tabel 5) ja rehve, mille lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h ning naastrehve;“

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse põhimõtetega.

4. Määruse mõjud

Kehtiva määruse redaktsiooni kohaselt naelrehvide kasutamise jätkudes kasvab teede ja tänavate aastane remondivajadus seoses sõidukite hulga suurenemisest pidevalt, samuti on kallinenud tänavakatete remonttöödeks teostatavad tööd ligikaudu 30%.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid kulutusi. Määruse rakendamisel saavutatav sääst on teede- ja tänavate remondivajaduse vähenemisest ligikaudu 200 miljonit krooni aastas.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2010.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees