TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
|
OTSUS
|
|
|
Tallinn
|
15. november 2007 nr 273
|
|
|
|
|
Kontseptsiooni “Tallinna
avamine merele“ heaks kiitmine
|
|
|
|
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3
p 2 alusel,
|
|
|
Tallinna
Linnavolikogu
|
|
o t s u s t a b:
|
|
|
|
|
1. Kiita
heaks kontseptsioon “Tallinna avamine merele“, mille eesmärgiks on Tallinna
maine tõstmine merelinnana, Tallinna linnakeskuse lähituleviku ruumilise arengu
põhimõtete määramine ning Linnahalli lähiümbruse väärtustamine Tallinna
mereväravana. Kontseptsiooni sisu ja selles käsitletavad alad on kirjeldatud
otsuse lisades 1 ja 2.
2. Tallinna
Linnavalitsusel moodustada kontseptsioonis “Tallinna avamine merele“
kirjeldatud ettepanekute elluviimiseks ajutine komisjon.
3. Tunnistada
kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsus nr 229 “Tallinna
linna uue administratiivhoone asukoha, projekteerimise ja ehitamise ajagraafiku
kinnitamine“.
4. Tallinna
Linnavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna Linnavalitsusele.
5. Otsust on võimalik
vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva
jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
Tallinna
Linnavolikogu 15. novembri 2007
otsuse nr 273
LISA 1
|
|
Kontseptsioon “Tallinna
avamine merele“
|
|
|
|
Kontseptsioon “Tallinna
avamine merele“ on koostatud tõstmaks Tallinna mainet merelinnana, määramaks
Tallinna linnakeskuse lähituleviku ruumilise arengu põhimõtted ning
väärtustamaks Linnahalli lähiümbrust Tallinna mereväravana. Kontseptsioon
kirjeldab olulisi linnaruumi objekte, mille rekonstrueerimine või püstitamine
võimaldab kujundada Linnahalli lähiümbrusest kaasaegse, multifunktsionaalse
linnakeskuse. Kontseptsiooniga antakse lähtealus planeerimis- ja ehitustegevuse
korraldamiseks piirkonnas, selle osaline või täielik realiseerimine on oluline
Tallinna kui Euroopa Kultuuripealinna 2011 kontekstis.
1. Lähteseisukohad
Tallinnast kui merelinnast
rääkides kangastub paljudele pilt “kilukarbisiluetist“ või kaunis vaade päikeseloojangule
inimtühjalt rannalt. Linna ja merd reaalselt sidudes on eesmärgiks saada
linlikult tihe, rahvaküllane linnaruum, mille üheks, aktiivselt kasutatavaks
elemendiks oleks meri.
Kaasaegse Tallinna keskuseks
võis 1990. aastate keskpaigani pidada Viru väljakut – linnaväljakut,
mille lõid Kaubamaja, Teenindusmaja, Postimaja ja Viru hotelli hooned. Viru
väljak toimis linna keskväljakuna, vaatamata sellele, et avaliku ruumina ei
olnud ta kõige otstarbekamas kasutuses. Tänase Viru Keskuse püstitamisega kaotas
piirkond ruumilise arengupotentsiaali toimiva linnakeskuse tekkeks.
1970. aastatel,
valmistudes Moskva olümpiamängude purjeregatiks, kavandati lai jalakäijate tänav,
mis teljeliselt ühendas hiljuti valminud Viru hotelli projekteeritava
Linnahalliga. Projekt nägi ette, et linlasel on vaba pääs Linnahalli katusele.
See oli esimene planeeringuline lahendus, mis nägi ette seose linnakeskuse ja
mere vahel.
Linnakeskuse üheks oluliseks
funktsiooniks on kergesti juurdepääsetava halduskeskuse olemasolu.
Linnavalitsuse ametite ja asutuste haldusalasse on koondatud hulk teenuseid,
mille mugav ja aegasäästev kättesaadavus on linlasele igapäevaselt vajalik.
Täna on linnavalitsuse ja ‑volikogu funktsioonid jaotatud tosinkonna
erineva asukoha vahel, mis teeb teenuste pakkumise ja kasutamise logistiliselt
keeruliseks. Otstarbekas on koondada linna juhtimisega seotud funktsioonid ühte
haldushoonesse.
Vanasadama reisiterminalide
kaudu külastavad linna igal aastal turistid, kelle koguarv ületab enam kui
kümnekordselt Tallinna elanike arvu. Piirkonda Linnahalli ümbruses võib
õigustatult pidada Tallinna mereväravaks, kus külastajad saavad esimese mulje
Eesti Vabariigi pealinnast.
Tallinna suurima
linnaehitusliku potentsiaaliga linnaosa on lähitulevikus kiiresti arenev
Põhja-Tallinn. Peamiseks ühendusteeks kesklinna ja Põhja-Tallinna arengualade
vahel on Mere pst – Põhja pst – Soo tn – Tööstuse tn trass.
Linnakeskuse toimimise seisukohast
on olulise tähtsusega avalik ruum jalakäijate ja kergliikluse juurdepääsu
tagamiseks piirkonda. Linnahalli lähiümbrust on võimalik siduda teiste linna
osadega “horisontaalse“ ühendusega, milleks on rajatav rannapromenaad ning “vertikaalse“
ühendusega, milleks võiks olla Kanuti aiaga algav roheline vöönd, mis kulgeks
piki Mere pst ja Linnahalli vasakut külge mereni. Rohelise vööndi
väljaehitamiseks on vajalik tulevikus ümber ehitada Mere pst ja Põhja pst
ühendav liiklussõlm.
Ülaltoodud lähteseisukohad on
graafiliselt kujutatud kaardil nr 1.
2. Objektid
2.1 Linnahall
ja Linnahalli kai
Linnahall on
kultuurimälestisena kaitse all. Tegemist on piirkonna prominentsema hoonega,
mis tuleb olemasolevas mahus valdavalt säilitada. Vastavalt
muinsuskaitselistele eritingimustele võib lammutada tänase jäähalli osa ja
selle asemele näha ette uued hoonestusmahud senistes gabariitides. Hoones on
4300‑kohaline teatri- ja kontserdisaal. Lisaks praegustele
funktsioonidele on otstarbekas rekonstrueerida hoone rahvusvaheliseks
konverentsikeskuseks, kus on võimalik korraldada ka messe.
Linnahalli kai on võimalik
ümber ehitada linnasadamaks, mille ülesandeks on teenindada Tallinna meretaksot
ja väikealuseid. Suuremate investeeringute korral ei ole välistatud ka
väiksemate reisi- ja kruiisilaevade sildumine.
Linnahalli ja Linnahalli kai
rekonstrueerimiseks parima lahenduse saamiseks võib osutuda vajalikuks
korraldada arhitektuurivõistlus ja koostada detailplaneering.
2.2 Kultuurikatel
Kultuurikatla kompleksi
kuuluvatest ehitistest on kultuurimälestisena kaitse all katlamaja hoone,
gaasihoidla hoone, estakaad ja telliskorsten. Kultuurikatel on
Euroopa Kultuuripealinna 2011 tegevuskeskus, mis toimib erinevate
kunstiliikide, loovettevõtluse ning keskkonnaalase tegevuse sõlmpunktina.
Täna on
kultuurikatla kompleksi üldpind enam kui 10 000 m2.
Vastavalt koostatud muinsuskaitse eritingimustele on võimalik koheselt asuda
hooneid rekonstrueerima olemasolevas mahus. Ehitusõiguse suurendamiseks on
vajalik koostada detailplaneering.
2.3 Linnavalitsuse
hoone
Pakutavate munitsipaalteenuste parema kättesaadavuse tagamiseks on otstarbekas koondada
linnavalitsuse ja ‑volikogu funktsioonid ühisesse haldushoonesse. Lisaks
bürooruumidele, tuleb linnavalitsuse hoonesse kavandada ka senisest enam linlastele
suunatud pinda – teenindussaal, väljapanekute ja näituste ruumid, kohvikud
jms. Linnavalitsuse hoone orienteeruvaks mahuks on arvestatud kuni 35 000 m2.
Sobivaks asukohaks hoonele on Põhja pst 31a, 33 ja 33a kinnistud, kus asub
täna Statoili tankla.
Linnavalitsuse hoone ehitamiseks tuleb lahendada kinnistute omandamisega seotud küsimused,
korraldada rahvusvaheline arhitektuurivõistlus parima arhitektuurse idee
saamiseks ning koostada detailplaneering.
2.4 Muud
hooned
Linnahalli lähiümbrusesse jääb mitmeid munitsipaal- ja eraomandis kinnistuid, mille
hoonestamisel on oluline jälgida, et piirkonnast kujuneks multifunktsionaalne
keskuseala, kuhu nähakse ette teenindus-, kaubandus- ja büroopindu ning
avalikkusele suunatud hooneid. Suurt tähelepanu tuleb pöörata hoonetevahelise
avaliku ruumi kujundamisele, ning väärtarhitektuuri edendamisele. Selleks on
otstarbekas üksikobjektide projekteerimiseks arhitektuurivõistluste
korraldamine.
2.5 Raeväljak,
Raepark ja Rannapromenaad
Raeväljak on
linnaväljak, mis jääb Linnahalli teljele, piirnedes läänest linnavalitsuse
hoonega, põhjast Linnahalli rekonstrueeritud mahuga ning
idast uute hoonemahtudega, mille hulka kuulub kavandatav Tallinki peahoone.
Raeväljakule avaneksid ümbritsevate hoonete peasissepääsud ning selle
pikenduseks on Linnahalli katusele viiv trepistik.
Raepark on
Kanuti aiaga algava rohevööndi pikendus piki linnavalitsuse hoone ja Linnahalli
vasakut külge mereni. Raepark on linnapark, kus avaliku ruumi kujundamisel
haljastatud maastik vaheldub kujundatud tehismaastikuga.
Pargi kujundamiseks tuleb kasutada nii tänast linnahalli vasakut tammedega
haljastatud parkla-ala kui linnahalli nõlvasid, kus pargiala on võimalik
kujundada terrassidena.
Rannapromenaad
on jalakäijatele ja kergliiklusele mõeldud kujundatud avalik ruum piki
merekallast, mis moodustab aktiivtsooni, kus linn ja meri reaalselt kohtuvad.
Oluline on, et rannapromenaadi äärne hoonestus kujuneks välisruumi pikenduseks,
pakkudes vajadusel kaitset ebasoodsate ilmastikutingimuste
eest ilma, et kaoks vahetu kontakt merega.
2.6 Kalaturg
ja jahisadam
Kalasadama
idaküljele on võimalik rajada Kalaturg, mis toimiks päeva esimesel poolel
avaturuna, õhtupoole aga linnaväljakuna, kus on võimalik korraldada erinevaid
üritusi. Turu päeva lõikes ajutine korraldus tagaks paremini pakutava kauba
kvaliteedi, hügieeninõue täitmise ning avaliku linnaruumi mitmekesisema
kasutamise.
Et tugevdada
muljet aktiivsest linnaruumist, peab ka meri olema
aktiivselt kasutuses. Selleks tuleb leida võimalus piirkonda kavandada jahisadam
purjejahtidele ja moororpaatidele.
2.7 Ühendused
Linnahalli
ümbrust eraldavad naaberkvartalitest projekteeritava
Põhjaväila ja Kalamaja ümbersõidu koridorid. Oluline on jalakäijatele ja
kergliiklusele mugavad ülepääsud magistraaltänavatest Vanalinna suunas Suure
Rannaväravani ning Maakri ärikvartali suunas läbi planeeritud Admiraliteedi
basseini äärse ning valmiva Rotermanni kvartali.
Teiste
linnaosadega on piirkond hästi ühendatud ühistranspordi võrgustiku kaudu.
Piirkonna lähialal paiknevad trammi- ja bussipeatused.
Lahendada tuleb
Vanasadama kaudu liikuvate raskeveokite ja busside saabumine ja lahkumine
piirkonnast. Selleks ei ole sobiv kasutada Rumbi tänavat, mis kulgeks linnavalitsuse
hoone vahetust lähedusest ja lõikaks läbi kavandatava Raepargi. Sobiva
tehnilise lahenduse korral väärib kaalumist maa-aluse tunneli rajamine piki
Rumbi tänava koridori.
Ülaltoodud
objektid on graafiliselt kujutatud kaardil nr 2.
3. Kehtestatud
ja koostatavad detailplaneeringud
Piirkonnas on kehtestatud
Kesklinna sadamat ümbritsevate alade detailplaneering (1997), Kesklinna sadamat
ümbritsevate alade detailplaneeringu täiendus Mere pst 10, 20a ja 24
kinnistute jagamiseks (2000) ja Tallinna vanasadama loodeosa detailplaneering
(2001). Need planeeringud on realiseeritud või moraalselt vananenud, seega ei
ole otstarbekas võtta neid aluseks piirkonna arendamisel.
Piirkonnas ja
selle lähiümbruses on koostamisel neli detailplaneeringut.
Tallinna
Kalasadama ümbruse detailplaneeringuga nähakse ette multifunktsionaalse
hoonestuse, sh elamute rajamine Linnahallist lääne poole.
Logi tn 8,
9, 10 ja lähiala detailplaneeringuga kavandatakse viie
elamu rajamist Linnahalli ja Vanasadama vahele.
Vanasadama ja Linnahalli vahelise maa-ala detailplaneeringuga määratakse Vanasadama lääneosa
ruumilise arengu võimalused.
Tallinna
Linnahalli lähiala detailplaneering on hetkel peatatud,
selle edasine menetlemine sõltub Linnahalli rekonstrueerimiseks tehtavatest
linnaehituslikest ettepanekutest.
Kehtestatud ja koostatavate
detailplaneeringute kohta saab täiendavat infot Tallinna planeeringute registrist.
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
LISA
2 Kaart1
LISA
2 Kaart2
Kaart 2
|
|
POS 1.
Mere pst 20
Krundi suurus 42 828 m2
Ehitusalune pind 39 422 m2
Võimalik uushoonestus jäähalli asemele 8790 m2
jahutusveebasseinide kohale 6660 m2
|
POS 4
Põhja pst 35
Krundi suurus 5946 m2
Ehitusalune pind 2000 m2
Võimalik 5-7 korrust
14 000 m2
|
POS 2.
Põhja pst 27
Krundi suurus 8409 m2
Ehitusalune pind 4709 m2
Olemasolev korruselisus 5
10 603 m2
|
POS 5
Logi tn 7, 9
Kruntide suurus 28 782 m2
Ehitusalune pind 15 000 m2
Võimalik 3-6 korrust
90 000 m2
|
POS 3.
Põhja pst 31A, 33, 33A
Kruntide suurus 8596 m2
Ehitusalune pind 4900 m2
Võimalik 4-6 korrust
29 400 m2
|
POS 6.
Põhja pst 37
Krundi suurus 9895 m2
Ehitusalune pind 3880 m2
Planeeritud 16 500 m2
5000 m2 maa all
Korruselisus 5 1
|
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|