Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Tallinna arengukava 2006-2021 muutmine
Tallinna Linnavolikogu 21.06.2007 määrus number 22
Jõustumine:01.01.2008
Redaktsiooni kehtivus:01.01.2008 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

21. juuni 2007 nr 22

 

 

Tallinna arengukava 2006-2021 muutmine

 

 

 

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõike 7 alusel ja kooskõlas Tallinna põhimääruse § 71 lõikega 10 ning Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määruse nr 5 “Tallinna arengudokumentide menetlemise kord“ § 15 lõikega 1.

 

 

§ 1.  Muuta Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 53 kinnitatud “Tallinna arengukava 2006‑2021“ ja sõnastada teise peatüki pealkiri järgmiselt: “2. Ülevaade Tallinna arengust“.

§ 2.  Jätta välja teisest peatükist 2. Hinnang riigi ja Tallinna arengule alapeatükk 2.1 Eesti makromajanduslik areng ja muuta vastavalt peatüki ja sisukorra numeratsiooni.

§ 3.  Lisada alapeatüki 2.3. Tallinna valdkondlik areng Ettevõtlus 1. lõigu 3 lause järele uus lause ja sõnastada see järgmiselt: “Geograafilise asendi paremaks ärakasutamiseks on häid võimalusi ka äriteeninduse valdkonnas.“.

§ 4.  Muuta alapeatüki 2.3. Tallinna valdkondlik areng Ettevõtlus 2. lõigu 2.‑4. lauset ja sõnastada need järgmiselt: “Suurem töötajate arvu kasv on viimastel aastatel olnud teeninduses ja kaubanduses. Tööpuudus on langenud ja asendunud tööjõupuudusega. Lihtsama kvalifikatsiooniga ja odavamad (tootmis)töökohad on hakanud Tallinnas kaduma ja liiguvad koos ettevõtetega Tallinnast välja.“.

§ 5.  Lisada alapeatüki 2.3. Tallinna valdkondlik areng Ettevõtlus 4. lõigu lõppu lause ja sõnastada see järgmiselt: “Samas on selgeid märke, et linna eelarvest rahastatav infrastruktuur ei suuda hoida tempot ettevõtluse kiirest arengust tulenevate vajadustega.“.

§ 6.  Muuta alapeatüki 2.3 Tallinna valdkondlik areng Maaomand 1. lõigu teist ja kolmandat lauset ja sõnastada need järgmiselt: “Riigi maakatastri andmetel (seisuga 31.12.2006) on katastris registreeritud 58,2% linna territooriumist. Linna territooriumist kuulub munitsipaalomandisse 11,5%, eraomandisse 34,3% ja riigi omandisse 12,4%. Reformimata maad on 41,8%.“.

§ 7.  Muuta alapeatüki 2.3 Tallinna valdkondlik areng Ühistransport 2. lõiku ja sõnastada see järgmiselt: “Ühistransporditeenuse parandamiseks tuleb tihendada ühistranspordiliiklust ja avada uusi liine uute elamupiirkondade teenindamiseks. Vajalik on luua ja arendada lahendusi ühistranspordi kiiruse tõstmiseks, sh ühissõidukiradasid.“.

§ 8.  Muuta alapeatüki 2.3 Tallinna valdkondlik areng Liikluskorraldus 2. lõiku ja sõnastada see järgmiselt: “Liikluskorralduses pööratakse tähelepanu puuetega inimeste turvalise liiklemise vajadustele nii teedel-tänavatel kui ka ühistranspordis, seejuures eraldi arvestatakse vaegnägijate vajadustega nii linnaliikluses kui trammi-, trolli- ja bussiliinide märgistamisel ja peatuste teatamisel.“.

§ 9.  Muuta alapeatüki 2.3 Tallinna valdkondlik areng Linna juhtimine 3. lõigu kolmas lause ja sõnastada see järgmiselt: “Linna elanike paremaks teenindamiseks ja avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks analüüsitakse ja hinnatakse linna juhtimisstruktuuri, linnaorganisatsiooni, tööprotsesse ning minnakse üle kvaliteedijuhtimise põhimõtete rakendamisele.“.

§ 10.  Lisada alapeatüki 2.3 Tallinna valdkondlik areng Linna juhtimine 4. lõigu järele uus lõik ja sõnastada see järgmiselt: “Jätkuvalt tuleb tähelepanu pöörata linnauuringute valdkonna arendamisele, tagamaks linnajuhtide ja -ametnike paremat informeeritust ning tõsta seeläbi juhtimisotsuste kvaliteeti.“.

§ 11.  Lisada alapeatüki 2.3 Tallinna valdkondlik areng Linna juhtimine 5. lõigu järele uus lõik ja sõnastada see järgmiselt: “Oluliseks sammuks kvaliteedijuhtimise rakendamisel on kõikide protsesside ülevaatamine ning põhiprotsesside lahutamine tugiprotsessidest ning tugiprotsesside koondamine ühtse struktuuriüksuse alla. Kvaliteedijuhtimise rakendamine võimaldab tõsta põhiprotsesside efektiivsust ning keskenduda väljunditele, milleks on kodanike nõudmistele ja ootustele vastavad kvaliteetsed avalikud teenused.“.

§ 12.  Muuta alapeatüki 3.1.1 Strateegilised alused 4. lõigu kolmandat ja neljandat lauset ja sõnastada need järgmiselt “Aktsiaseltsi Tallinna Sadam poolt töödeldud transiidikauba maht kasvas 2006. aastal rekordilise 41,3 miljoni tonnini. Keskpikas perspektiivis on oluline konteinervedude osakaalu kasv ja uute kaubamarsruutide väljaarendamine.“.

§ 13.  Lisada alapeatüki 3.1.2 Eesmärgid 4. punkti järele uus punkt ja sõnastada see järgmiselt: “·              Suurenenud lisaväärtust loovad ettevõtted ja tegevusvaldkonnad“.

§ 14.  Asendada alapeatükk 3.1.3 Eesmärkide saavutamise võimalused ja sõnastada see järgmiselt: “Ettevõtlusaktiivsuse suurendamiseks luuakse potentsiaalsetele ettevõtjatele (eeskätt väikeettevõtjatele) keskkond, mis seisneb:

·        positiivse hoiaku kujundamises ja ettevõtja maine tõstmises;

·        alustavale ettevõtjale vajaliku informatsiooni kättesaadavuses;

·        ettevõtjate nõustamises;

·        koolituste ja teabepäevade korraldamises;

·        väikeettevõtluse inkubaatorites;

·        ettevõtlustoetuses;

·        koostöövõrgustikes.

Ettevõtlusaktiivsuse suurendamisel tehakse koostööd Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega, kõrgkoolidega ja noorte ettevõtlusorganisatsioonidega noorte ettevõtlikkuse suurendamiseks programmi “Noor ettevõtja“ raames.

Lasnamäele rajatava projekti “TallinkCity“ raames tehakse koostööd erasektoriga.

Ettevõtluse konkurentsivõime tõstmisele aidatakse kaasa peamiselt innovatsiooni edendamise, ettevõtjate omavahelise ning avaliku sektoriga tehtava koostöö edendamise ning tööjõu kvaliteedi tõstmise kaudu, selleks:

·        ehitatakse nii ruumiliselt kui sisuliselt välja Tallinna Tehnoloogiapark TEHNOPOL Mustamäel. Tallinna Tehnoloogipargist peab kujunema innovatsiooni ja tehnoloogilist arengut soodustavate teenuste pakkuja;

·        edendatakse ettevõtete koostööd kõrgkoolide, kompetentsikeskuste ja teadus-arendusorganisatsioonidega;

·        osaletakse võrkkoostööprojektides ja arendatakse ettevõtluskobaraid (klastreid);

·        tihendatakse koostööd Läänemere piirkonna suuremate linnadega (Helsingi, Peterburg, Riia, Stockholm jt), pööratakse tähelepanu Tallinn-Helsingi teaduse kesklinna projekti käivitamisele;

·        toetatakse ühist osalemist EL institutsioonide rahastatavates programmides;

·        soodustatakse erialaliitude ühistegevust liikmesettevõtete allhangete ja teenuste arendamisel ning ühisürituste (teabepäevad, seminarid, konsultatsioonid) korraldamisel;

·        viiakse läbi ettevõtetega ja tugistruktuuridega erinevaid rahvusvahelisi arenguprojekte, millest kasusaajateks on Tallinna peamiste ja olulisemate majandussektorite ettevõtted;

·        erialaliitudega ja teiste ettevõtluse tugistruktuuri institutsioonidega koostöös algatatakse ettevõtlusprojekte piirkondliku konkurentsivõime tõstmiseks ja kvalifitseeritud tööjõu arendamiseks EL ühise turu tingimustes;

·        arendatakse välja ettevõtete kasvule ja rahvusvahelistumisele suunatud toetusmeetmeid.

Ettevõtluse konkurentsivõime tõstmisel tehakse koostööd erialaliitude, Kaubandus- ja Tööstuskoja ning teiste ettevõtluse tugiorganisatsioonidega, kõrgkoolide ja teadus-arenduskeskustega.

Tööhõive suurendamiseks pannakse rõhku uute töökohtade loomisele, tööjõuturu avardamisele erinevate sihtgruppide ja uute meetodite kaasamise abil ja investeeringute ligimeelitamisele, milleks tehakse järgmist:

Uute töökohtade loomiseks:

·        leitakse sobivad asukohad uutele tööstusparkidele ja/või ‑aladele;

·        kaasfinantseeritakse kvalifitseeritud ja suuremat lisandväärtust tootvate uute töökohtade loomist ja uute töötajate väljaõpet;

·        rakendatakse töötuid heakorratöödel.

Tööjõuturu avardamiseks:

·        korraldatakse teavitust (eriti noorte seas) konkreetsete erialade perspektiivide kohta;

·        toetatakse suuremates tootmisettevõtetes loodavaid täiend- ja ümberõppekeskusi;

·        rajatakse töötute aktiviseerimiskeskuseid kriitilistesse piirkondadesse;

·        luuakse võimalused munitsipaalametikoolide loomiseks.

Välisinvestorite investeerimishuvi tõstmiseks:

·        osaletakse messidel ja kontakt- ning infoüritustel;

·        korraldatakse teavitusüritusi koostöös kohalike ettevõtlusorganisatsioonidega sihtriikides lähtuvalt ettevõtjate huvidest;

·        luuakse ja hoitakse kontakte ajakirjanikega välismeedia huvi suurendamiseks;

·        tagatakse investorite ja ettevõtjate teenindamise hea tase;

·        antakse välja infotrükiseid ning luuakse koostöös erialaliitudega erialatrükiseid;

·        uuendatakse ja täiendatakse ettevõtja-investori veebilehte.

Arvestatakse ettevõtete huvisid linna planeerimisel ja infrastruktuuri väljaehitamisel, sh:

·        luuakse head tingimused kruiisilaevade randumiseks ning luuakse tingimused Katariina kai otstarbekaks kasutamiseks;

·        alustatakse Tallinna kui merelinna arengukava ettevalmistamist linnavalitsuse juhtimisel;

·        taotletakse tootmise arendamiseks sobivaid maid munitsipaalomandisse, planeeritakse ja võetakse kasutusse uusi tootmisalasid, mille tulemusena kasvab tööhõive;

·        taotletakse finantsvahendeid Euroopa Liidu Struktuurifondidest 2007. – 2013. aasta programmiperioodil projekti “Tallinna tramm“ elluviimiseks ja tähtsamate liiklussõlmede (Ülemiste, Haabersti, Russalka, Tallinna väike ringtee) ning teiste oluliste linna infrastruktuuride väljaehitamiseks;

·        ehitatakse välja rahvusvaheline Aegna saare sadam ja rajatakse kaasaegne infrastruktuur.“.

§ 15.  Jätta välja alapeatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 1. lõigu esimene lause “Aastaks 2006 lõpetatakse…“.

§ 16.  Muuta alapeatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 1. lõigu 3. lauset ja sõnastada see järgmiselt: “2007. aastal alustatakse E. Vilde muuseumi ajaloolise puithoone renoveerimist Kadriorus ja uuendatakse muuseumi ekspositsiooni.“.

§ 17.  Muuta alapeatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 2. lõigu 3. lause algust ja sõnastada see järgmiselt: “2011. aastaks jõuab lõpule restaureerimine…“.

§ 18.  Muuta alapeatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 2. lõigu 4. lauset ja sõnastada see järgmiselt: “Renoveerimist vajavateks objektideks ajavahemikul 2006‑2014 on veel Linnamüür, Ingeri, Rootsi ja Skoone bastion, Wismari ravelliin ja Peeter-Suure merekindluse objektid.“.

§ 19.  Muuta alapeatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 2. lõigu 5. ja 6. lauset ning sõnastada need järgmiselt: “Aastaks 2009 avatakse 8 linnamüüri torni. Linnamüüri tornide renoveerimine teostatakse ajavahemikul 2006‑2009.“.

§ 20.  Muuta alapeatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 8. lõigu 1. ja 2. lauset ning sõnastada need järgmiselt: “Aastal 2007 alustatakse Kopli raamatukogu rekonstrueerimist ja avatakse uus raamatukogu Haaberstis. Aastal 2008 on planeeritud Tallinna Keskraamatukogu vene- ja võõrkirjanduse osakonna ruumide remontimine ja muusikaosakonna avamine uutes ruumides.“.

§ 21.  Muuta alapeatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 9. lõiku ja sõnastada see järgmiselt: “Linn soodustab Tallinna Linnateatri ja Tallinna Filharmoonia arengut; toetab Tallinna linnaga seotud teatrite ja Kunstihoone tegevust; tagab väärtfilmide näitamise; tunnustab loovisikuid ja annab välja aastaauhindu ning preemiaid; toetab kultuuriinstitutsioone ja projekte, mis loovad, eksponeerivad või säilitavad kõrgkultuuri.“.

§ 22.  Muuta alapeatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 11. lõigu algust ja sõnastada see järgmiselt: “Aastatel 2006‑2009…“.

§ 23.  Lisada alapeatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 16. lõigu järele uus lõik ja sõnastada see järgmiselt: “Aastatel 2007‑2011 arendatakse koostöös erasektoriga projekti “Kultuurikatel“ ja luuakse Põhja pst 27A ja 35 kinnistutele loomemajanduse võrgustik ja toetatakse ühendusruumi loomist ettevõtluse ja kunstide vahel.“.

§ 24.  Muuta alapeatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 17. lõik ja sõnastada see järgmiselt: “Harrastus- ja huvitegevuste võimaluste laiendamiseks ja vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamiseks renoveeritakse linna kultuurikeskused.“.

§ 25.  Muuta alapeatüki 3.2.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Kultuur 19. lõigu 1. lause ja sõnastada see järgmiselt: “Lindakivi Kultuurikeskuse ja huviringide maja ning Salme Kultuurikeskuse renoveerimine lõpetatakse 2009. aastal.“.

§ 26.  Muuta alapeatüki 3.3.2 Eesmärgid 3. punkti ja sõnastada see järgmiselt:

·              Renoveeritud lasteaiad, koolid ja noortekeskused“.

§ 27.  Lisada alapeatüki 3.3.2 Eesmärgid 4. punkti järele uus punkt ja sõnastada see järgmiselt:

·              Tagatud noortekeskuste kaasaegne materiaal-tehniline baas“.

§ 28.  Lisada alapeatüki 3.3.2 Eesmärgid 10. punkti järele uued punktid ja sõnastada need järgmiselt:

·              Teadmistepõhised otsused noorsootöö teenuste planeerimisel ja kvaliteedi tagamisel

·              Kaasatud noored linnaelu kujundamise ja otsustamise protsessi“.

§ 29.  Lisada alapeatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Sport 10. lõigu järele uus lõik ja sõnastada see järgmiselt: “Koostatakse ja viiakse ellu keskkonnahariduse arengukava.“.

§ 30.  Jätta välja alapeatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Noorsootöö 3. lõigu viimane lause “2006. aastal avatakse…“.

§ 31.  Lisada alapeatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Noorsootöö 6. lõigu lõppu lause ja sõnastada see järgmiselt: “Tallinna Spordi- ja Noorsooamet ning linnaosad toetavad jätkuvalt Tallinna noorte osalemist noortelaagrites.“.

§ 32.  Lisada alapeatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Noorsootöö 9. lõigu lõppu uued laused ja sõnastada need järgmiselt: “2008. aastal korraldatakse Tallinnas Euroopa Liidu Pealinnade Liidu (UCEU) noortekohtumine ning 2008. aastal on Tallinn Läänemere Linnade Liidu (UBC) noorte koostöövõrgustiku kaaseesistujalinnaks. Kaaseesistumise tool antakse Tallinnale üle 2007. aastal.“.

§ 33.  Muuta alapeatüki 3.3.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Noorsootöö 10. lõigu viimast lauset ja sõnastada see järgmiselt: “Viiakse ellu noorsootöötajate täiendkoolitusprogramm, tegeletakse noorsootöötajate veebipõhise infobaasi väljaarendamisega ja toetatakse noorsootööalaste materjalide väljaandmist.“.

§ 34.  Lisada alapeatüki 3.4.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Tervishoid 2. lõigu järele uus lõik ja sõnastada see järgmiselt: “Osaletakse riigi e‑tervise projektis, pöörates erilist tähelepanu koolitervishoiu spetsialistide, perearstide ja teiste meditsiiniasutuste omavahelise info vahetuse võimaluste loomisele. Tagatakse vastava infotehnoloogilise infrastruktuuri ja vahendite olemasolu koolide ja koolieelsete asutuste meditsiinitöötajatele.“.

§ 35.  Lisada alapeatüki 3.4.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Sotsiaalhoolekanne 27. lõigu järele uus lõik ja sõnastada see järgmiselt: “Linn osaleb 2007. ja 2008. aastal STAR projekti väljatöötamise töörühmades ja registri piloteerimises, et ühena esimestest omavalitsustest uus register juurutada.“.

§ 36.  Lisada alapeatüki 3.4.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Turvalisus 13. lõigu järele uus lõik ja sõnastada see järgmiselt: “2007. aastal alustatakse uue registri väljatöötamist, mis koondaks kogu linna väärteoasjade info. Registri abil on võimalik linnal saada paremat ülevaadet linnas toimepandavatest väärtegudest ja seeläbi parandada ennetustegevust.“.

§ 37.  Lisada alapeatüki 3.4.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Turvalisus 13. lõigu järele uus lõik ja sõnastada see järgmiselt: “2007. aastal koostatakse “Rahuliku kooselu programm“, mis eelkõige käsitleb rahvusliku võrdõiguslikkuse teemat.“.

§ 38.  Lisada alapeatüki 3.5.2 Eesmärgid 5. punkti järele uus punkt ja sõnastada see järgmiselt: “·              Väljaarendatud ühistranspordi infrastruktuur“.

§ 39.  Lisada alapeatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linnaplaneerimine 3. lõigu lõppu uus lause ja sõnastada see järgmiselt: “Kavandatakse Nõmme Linnaosa Valitsuse uue administratsioonihoone ehitamist.“.

§ 40.  Muuta alapeatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linnaplaneerimine 4. lõigu viimast lauset ja sõnastada see järgmiselt: “Linnakantselei juhtimisel valmib 2007.‑2008. aastal Tallinna vanalinna arengukava.“.

§ 41.  Lisada alapeatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linnaplaneerimine 7. lõigu järele uus lõik ja sõnastada see järgmiselt: “Täies mahus on välja töötatud planeeringute register, mis võimaldab kodanikel ja ametnikel saada aktuaalset teavet ehitus- ja planeerimisobjektide menetlusprotsessidest ning kaasnevatest dokumentidest. Geoinfosüsteemi andmete ning spetsiaaltarkvara kasutuselevõtmine üld- ja teemaplaneerimisprotsessides, nende abil andmete visualiseerimine otsuste kvaliteedi tõstmiseks.“.

§ 42.  Muuta alapeatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Ühistransport 2. lõigu esimest lauset ja sõnastada see järgmiselt: “Arendatakse ühistranspordi elektroonset piletisüsteemi. Ühissõidukites võetakse kasutusele elektroonilised kompostrid.“ ning alustada uut lauset järgmiselt: “Ühistranspordiliinide töö optimeerimiseks…“.

§ 43.  Muuta alapeatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Ühistransport 3. lõigu kolmandat lauset ja sõnastada see järgmiselt: “Ühistranspordis luuakse tingimused kuulmis- ja nägemispuudega isikute toimetulekuks, sõidukitesse paigaldatakse heliseadmed ja valgusinfotablood. Turvalisuse tõstmiseks ühistranspordis paigaldatakse sõidukitesse turvakaamerad.“.

§ 44.  Asendada alapeatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Ühistransport  4. lõik uue lõiguga ja sõnastada see järgmiselt: “Kõikidesse ühistranspordipeatustesse ehitatakse ooteplatvormid, peatused varustatakse ootekodade ning kaasaegsete sõiduplaani- ja infoalustega. Ühistranspordipeatustes võetakse kasutusele reaalaja infosüsteem, kus sõitjad saavad reaalajas informatsiooni saabuvate ühissõidukite kohta.“.

§ 45.  Muuta alapeatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Ühistransport 6. lõigu teist ja kolmandat lauset ja sõnastada need järgmiselt: “Sõitjate teenindustaseme parandamiseks kavandatakse vahendid liinivõrgu muudatusteks ja ühistranspordiliikluse tihendamiseks. Arendatakse koolibussiteenust. Jätkatakse madala sisenemisega ja madalapõhjaliste kaasaegsete ühistranspordivahendite soetamist. Vähendatakse kasutuses olevate ühissõidukite keskmist vanust.“.

§ 46.  Lisada alapeatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Ühistransport 8. lõigu järele uus lõik ja sõnastada see järgmiselt: “Ühistransporditeenuse arendamiseks kavandatakse vahendid ühistranspordi uuringute ja projektide läbiviimiseks.“.

§ 47.  Jätta välja alapeatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linna välisilme ja haljasalad 5. lõik algusega: “Pirita linnaosas algatatakse…“.

§ 48.  Muuta alapeatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Keskkond 2. lõigu lause algust ja sõnastada see järgmiselt: “Luuakse Keskkonnafond“, mille…“.

§ 49.  Muuta alapeatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Keskkond 5. lõik ja sõnastada see järgmiselt: “2009. aastaks arendatakse välja neli jäätmejaama, sh Mustjõe-Veskimetsa ristmiku piirkonnas ja Pääsküla prügila alal 2007. aastal, Lasnamäel Punase tn piirkonnas ja Põhja-Tallinnas Paljassaare tn piirkonnas 2008‑2009. aastal. Koostöös MTÜ Taaskasutusega arendatakse välja Tallinna Taaskasutuskeskus. 2007. aastal viiakse lõpule Pääsküla prügila sulgemistööd.“.

§ 50.  Lisada alapeatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Teede- ja tänavate võrk 1. lõigu kolmanda punkti järele uus punkt ja sõnastada see järgmiselt: “• tänavavõrgu arendamisel rakendada liikluse turvalisuse parendamise võtteid;“.

§ 51.  Muuta alapeatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Elamufond 1. lõigu kolmandat lauset ja sõnastada see järgmiselt: “Elanike ühistegevuse arendamiseks jätkatakse toetuste süsteemi (intressitoetus, ühistute koolitamistoetus jne) rakendamist ja vajadusel arendatakse neid tooteid edasi.“.

§ 52.  Lisada alapeatüki 3.5.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Elamufond 3. lõigu järele uus lõik ja sõnastada see järgmiselt: “Linna elamufondi ülevaate saamiseks juurutatakse finantsinfosüsteemi kinnisvara moodul. Munitsipaalelamispindade haldamiseks arendatakse välja andmevahetus elamispindade haldurite ning elamute valitsejate vahel, juurutatakse elektroonilist näitude teatamist, arvete esitamist.“.

§ 53.  Lisada alapeatüki 3.6.2 Eesmärgid 10. punkti järele uus punkt ja sõnastada see järgmiselt: “·               Linnas toimuvad sotsioloogilised ja rahvastikuprotsessid on järjekindlalt ja süsteemselt uuritud ning analüüsitud“.

§ 54.  Lisada alapeatüki 3.6.2 Eesmärgid 12. punkti järele uus punkt ja sõnastada see järgmiselt:

·               Linna finantseeritavad avalikud traadita Internetiühendust tagavad piirkonnad“.

§ 55.  Muuta alapeatüki 3.6.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linna juhtimine 1. lõigu esimest lauset ja sõnastada see järgmiselt: “Linna juhtimisel lähtutakse olemasolevatest arengustrateegiatest, rahvusvahelistest kokkulepetest ja kvaliteedijuhtimise põhimõtetest.“.

§ 56.  Muuta alapeatüki 3.6.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linna juhtimine 4. lõik ja sõnastada see järgmiselt: “Linnaelanike vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks teostatakse vastavasisulisi uuringuid ja monitooringuid. Linnas toimuvaid sotsioloogilisi-, sotsiaalmajanduslikke- ja rahvastikuprotsesse uuritakse ja analüüsitakse järjekindlalt ja süsteemselt. Vajadusel tehakse koostööd uuringufirmade, ülikoolide ja teadusasutuste ning teiste riikide pealinnade linnauurijatega.“.

§ 57.  Lisada alapeatüki 3.6.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linna juhtimine 4. lõigu järele uus lõik ja sõnastada see järgmiselt: “Jätkata tihedat koostööd riigi infosüsteemide arendajate ja haldajatega eesmärgiga erinevate riiklike infosüsteemide ja registrite kasutamiseks ning andmeteenuste kasutusele võtmiseks linna ametnike ja linna infosüsteemide poolt. Kõikidele ametnikele tööalaseks kasutamiseks vajalike andmete ligipääsu tagamine x‑tee kaudu.“.

§ 58.  Asendada alapeatüki 3.6.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linna juhtimine 5. lõik uue lõiguga ja sõnastada see järgmiselt: “Keskseks ruumiandmete haldamise süsteemiks on Tallinna ruumiandmete register, mille abil hallatakse linnas enam kasutust leidvaid ja kogutavaid ruumiandmeid vastavalt Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitatud registri põhimäärusele. Ülejäänud linna geoinfosüsteemid (GIS) integreeritakse Tallinna ruumiandmete registriga, mis pakub neile teenusena aluskaarti ja vajadusel/võimalusel ka teemakihte. GIS valdkonna tegevuskava koostatakse 3 aasta pikkuseks perioodiks. Tegevuskava täiendatakse igal aastal. Geoinfosüsteemi arendustegevuses ja andmevahetuses tehakse koostööd eelkõige riigiasutuste ja teiste omavalitsustega vähendamaks ruumiandmete dubleerimist. Eesmärgiks on võimalikult palju kasutada riiklike registrite võimalusi linna geoinfosüsteemide arendamiseks ja hoida kokku avaliku sektori, sh Tallinna linna vahendeid.“.

§ 59.  Lisada alapeatüki 3.6.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Linna teenused 1. lõiguks uus lõik ja sõnastada see järgmiselt: “Teenuste arendamisel lähtutakse hea valitsemise põhimõtetest, mis tähendab osutatavate teenuste süsteemsust ning eesmärkide ja tulemuste fokuseerimist teenuse tarbijale. Teenuste kvaliteedi tõstmine saavutatakse klientide ootuste ja vajaduste kindlaks tegemisega ja standardite kehtestamisega. Teenuste kättesaadavuse parandamiseks luuakse järjest rohkem e‑teenuseid. Linlasi informeeritakse osutatavatest teenustest ja neile kehtestatud nõuetest.“.

§ 60.  Asendada alapeatükk 3.6.3 Eesmärkide saavutamise võimalused Finantsjuhtimine ja sõnastada see järgmiselt: “Põhieesmärk: linna majandustegevuse jätkusuutlikkuse tagamine ja juhtimisotsuste tegemiseks kvaliteetse finantsinformatsiooni kindlustamine.

 

Olulisemad tegevuseesmärgid:

Finantsorganisatsiooni optimeerimine:

 

Eeldatav tulemus:

·        majandusarvestuse kvaliteedi kasv;

·        korrastatud rollijaotus erinevate majandusarvestuse valdkondade asjatundjate vahel;

·        võimaluse tekkimine reaalseks ühtseks metoodiliseks juhendamiseks seoses majandusarvestusega tegelevate töötajate selgete käsuliinide tekkega.

 

Meetmed:

·        finantsrollide selge määratlemine linna organisatsioonis ja rollide täitmise eest reaalse vastutuse määramine (sh õigused ja kohustused);

·        terve linnaorganisatsiooni teenindamiseks ühtse raamatupidamisüksuse moodustamine aastaks 2010;

·        ilma haldusalata ametite eelarvestamise ja ressursijuhtimise funktsioonide kui tugifunktsioonide tsentraliseerimine eesmärgiga suurendada vastava valdkonna töötajate oskusteavet ja parandada töö kvaliteeti;

·        ostu- ja müügiprotsesside ning toimingute eest vastutuse lahutamine raamatupidamisarvestusest, ostu- ja müügiorganisatsioonide loomine.

 

Linna “tooteplaani“ edasiarendamine

Eeldatav tulemus:

·        linna tegevuste läbipaistvuse suurenemine;

·        vastutuse selginemine linna eesmärkide täitmise eest;

·        tulemusauditi läbiviimise võimaluse tekkimine seoses sisuliste (mõõdetavate) eesmärkide määratlemisega.

 

Meetmed:

·        linna erinevate tasandite arengudokumentide ja linna tooteplaani harmoniseerimine;

·        linna tooteplaani kuuluvatele toodetele/teenustele konkreetsete ja täidetavate standardite väljatöötamine mis tagavad selguse teenuste osutamisel ja selleks vajaliku inimressursi, rahaliste ressursside jm ressursi planeerimisel;

·        konkreetse tootevastutuse sätestamine linna õigusaktidega;

·        kuluarvestuse juurutamine ja controllingu süsteemi loomine linnaorganisatsioonis.

 

Linna ühtse majandustarkvara SAP toimimise tagamine ja täiendava funktsionaalsuse juurutamine

Eeldatav tulemus:

·        kvaliteetse ja operatiivse finants(juhtimis)informatsiooni tagamine linna erinevatele juhtimistasanditele.

 

Meetmed:

·        SAP controllingu mooduli juurutamine linnaorganisatsioonis;

·        SAP veebiliideste edasiarendamine ja kättesaadavaks tegemine erinevate tasandite juhtidele;

·        linna ühtse tunnuste süsteemi edasiarendamine;

·        SAP palgaarvestuse mooduli linnaülene rakendamine.

 

Linna tulubaasi stabiilsuse tagamine, mitmekesistamine ja püsitulude osatähtsuse suurendamine ning ressursside säästlik ja otstarbekas kasutamine

Eeldatav tulemus:

·        linnale seadusega pandud üleannete nõuetekohaseks täitmiseks ja kodanikele osutatavate avalike teenuste kvaliteedi tagamiseks vajalike linna tegevuste piisava, stabiilse ja jätkusuutliku finantseerimise tagamine;

·        võimalus vältida eelarve puudujääki, st olukorda, kus linna kulud ületavad tulusid.

 

Meetmed:

·        tulumaksu laekumiste stabiilse kasvu tagamine:

ü      luua linnas majanduse arenguks soodne keskkond;

ü      teha elanike hulgas selgitustööd, mille tulemusena Tallinnas elavad inimesed registreeriksid oma elukoha rahvastikuregistris;

ü      saavutada kokkulepe riigiga kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise määra tõstmiseks 11,9%lt 12,3%le;

·        maamaksu tulu suurendamine:

ü      tõhustada kontrolli maa sihtotstarvete üle ja kiirendada maareformi läbiviimist;

ü      kiirendada linnapoolset planeeringute menetlemist;

·        suurendada reklaamimaksu tulu:

ü      tõhustada järelvalvet reklaami paigutamise ja reklaamimaksu tasumise üle;

ü      tõsta reklaamimaksumäära ühe ruutmeetri kohta päeva arvestuses;

·        tõhustada järelvalvet teede ja tänavate sulgemiste ning maksu tasumise üle;

·        suurendada parkimistulu:

ü      laiendada avalikku tasulise parkimise piirkonda;

ü      tõhustada järelvalvet parkimiseeskirjadest kinnipidamise ja parkimistasu tasumise üle;

·        kohalike maksude muutmine ja laiendamine:

ü                  analüüsida koos kohalike omavalitsuste liitudega võimalust kohalike maksude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmiseks;

·        linnavara efektiivsem kasutamine:

ü      kaaluda võimalust äri- ja eluruumide efektiivsema majandamise eesmärgil moodustada ühtne linna kinnisvara ja elamufondi haldamise organisatsioon;

ü      vaadata üle mitteeluruumide ärilise eesmärgiga üüri- ja rendilepingud ning viia üüri- ja rendimäärad vastavusse vastava piirkonna turuhindadega;

ü      üürivõlgade sissenõudmiseks kasutada enam üürivaidluste lahendamise seaduses ettenähtud võimalust nõuda võlgu sisse üürikomisjonide otsuste alusel;

ü      linnamaa müügi asemel koormata krunte hoonestusõigusega ja kasutusvaldusega ning võimalusel vältida kinnisvara müüki ilma planeeringuta;

·        tulu suurendamine linna poolt osutatavatelt teenustelt:

ü      teostada hinnakujunduse standardiseerimine;

ü      teostada teenuste omahinna analüüs, vaadata üle linna asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad ja viia läbi toodete ja teenuste hindade ülelinnaline ühtlustamine;

ü      tõsta tulude sissenõudmise efektiivsust;

·        välisvahendite efektiivsem kaasamine:

ü      suurendada välisrahastusega investeeringute osakaalu investeeringute kogumahus;

ü      tagada projektide linnapoolne kaasfinantseerimine ja vajadusel sildfinantseerimine;

ü      projektides osalevate linna ametnike koolitamine projektide edukaks juhtimiseks ja planeeritud tulemuste saavutamiseks;

·        riigieelarve vahendite kaasamine:

ü      koostöös omavalitsuste liitudega taotleda riiklike investeeringute suurendamist kohalike teede ehituseks ja korrashoiuks ning munitsipaalelamuehituseks;

ü      taotleda senisest enam riigieelarvelisi vahendeid üleriigilise tähtsusega objektide finantseerimiseks;

ü      korraldada Tallinna kui pealinna õigusliku staatuse reglementeerimine riiklikul tasemel “Pealinna seaduse“ vastuvõtmisega;

ü      korraldada riiklike ülesannete täitmine halduslepingute alusel;

ü      jätkata riigiga läbirääkimisi maa munitsipaliseerimise kiirendamiseks;

·        erasektori kaasamine:

ü      kaasata enam erasektorit koostööprojektidesse linnale vajalike objektide ehitamisel ja ettevõtmiste rahastamisel;

ü      enne erasektori kaasamist teostada analüüs, mis selgitaks erasektori kasutamisest tuleneva majandusliku-, sotsiaalse jm kasu võrreldes linna enda tegevusega samal alal;

ü      detailplaneeringute vastuvõtmisel ja maa sihtotstarbe muutmisel analüüsida, kuidas see mõjutaks linna liikluskoormust, infrastruktuuri kasutamist jm. Kaasata arendajad ja ehitajad tekkivate probleemide lahendamisse ning linna keskkonna parandamisse, fikseerides vastavad kohustused lepinguga;

ü      erasektori kaasamisel jälgida, et oleks tagatud elanikkonnale kvaliteetsete teenuste kättesaadavus, selleks rakendada lepingute täitmise üle kvaliteedikontroll;

·        võõrvahendite kaasamine:

ü      lähtuda õigusaktidega kehtestatud piirangutest;

ü      arvestada linna võimet katta laenude teenindamiskulud;

ü      arvestada vajadust tagada ka tulevikus linna jätkusuutlik investeerimisvõime;

ü      hoida linna laenuportfelli kaalutud keskmine eluiga tasemel 10-15 aastat;

ü      intressiriski maandamise eesmärgil fikseeritakse intressid kuni 3/4 laenuportfelli ulatuses;

·        kulupoliitikas seatakse peaeesmärgiks säästlik ja otstarbekas ressursside kasutamine:

ü      juurutada ja arendada edasi eesmärgipärase planeerimise ja controllingu süsteemi;

ü      vaadata üle linna juhtimisstruktuur, linnaorganisatsioon ja tööprotsessid lähtudes ökonoomsusest ja kvaliteetsete teenuste kättesaadavusest.“.

§ 61.  Muuta peatüki 4. Linnaeesmärkide seire ja tagasiside 2. peaeesmärgi nimetust ja sõnastada see “Lai ja kvaliteetne kultuuriteenuste valik nii Tallinna elanikule kui turistile“ ning selle 3. eesmärgi mõõdikut ja kriteeriume ja sõnastada need järgmiselt:

Raamatukogu külastuste sh virtuaalkülastuste arv

 

Raamatukogu külastuste arvu suurenemine 2% aastas

§ 62.  Asendada peatüki 4. Linna eesmärkide seire ja tagasiside 4. peaeesmärgi Kõigile Tallinna elanikele loodud võimalused elada inimväärikat ja turvalist elu 9. eesmärgi  kriteeriumid ja vastutaja ning sõnastada need järgmiselt:

2007-56

2008-83

2009-92

2010-100

2011-108

Munitsipaalpolitsei Amet

§ 63.  Asendada peatüki 4. Linna eesmärkide seire ja tagasiside 5. peaeesmärgi Ümbritsev elukeskkond on linnaelanikele vastuvõetav, elutegevuses abistav ja positiivseid emotsioone esilekutsuv 10. eesmärgi kriteerium ja sõnastada see järgmiselt: “2011‑100%“.

§ 64.  Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees