TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
|
OTSUS
|
|
|
Tallinn
|
17. mai 2007 nr 139
|
|
|
|
|
Linnu tee, Käo ja
Kajaka tänavate vahelise maa-ala detailplaneeringu kehtestamine
|
|
|
|
Planeerimisseaduse § 23 lg 6 ja § 24 lg 3,
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33,
Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud
Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lg 1, lg 2 p 1, lg 3,
lg 5 alusel ja arvestades nii otsusele lisatud Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmiste
põhimotiivide ja kaalutlustega:
- Tallinna üldplaneeringu kohaselt on antud ala
juhtfunktsiooniks väikeelamute ala ehk põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele,
samuti üksikutele väiksematele 3‑4‑korruselistele elamutele
mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja
väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid. Detailplaneeringuga kavandatu on
kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga;
- läbiviidud keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt
planeeringulahenduse elluviimisega avaldatakse positiivset mõju
planeeringuala pinnasele, põhjaveele, taimestikule ning kogu piirkonna
sotsiaalsele keskkonnale;
- planeeritav spordikompleks avaldab Kristiine
linnaosa sotsiaalsele keskkonnale positiivset mõju, andes võimaluse
paljudele lastele ja noorukitele tegeleda aastaringselt, treenerite
juhendamisel spordiga;
|
|
|
Tallinna
Linnavolikogu
|
|
o t s u s t a b:
|
|
|
|
|
1. Kehtestada
Linnu tee, Käo ja Kajaka tänavate vahelise maa-ala detailplaneering, arhitekt
Milvi Vainiku töö nr DP‑12, millega Kristiine linnaosas asuvale 3,6 ha
suurusele maa-alale määrtakse ehitusõigus 3‑korruselisele spordihoonele,
kuhu on kavandatud jalgpalli siseväljak koos vajalike abiruumidega, samuti
nähakse planeeringuga ette jalgpallistaadionile ja parklale ehitusõiguse
andmine. Detailplaneeringu eesmärgiks on määrata kinnistu ehitusõigus, anda
heakorrastuse põhimõtteline lahendus ning korraldada haljastuse, parkimise ja
tehnovõrkudega varustamise küsimused.
2. Planeeringu kohaste
teede- ja tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse vastavalt 19. jaanuaril
2006 sõlmitud lepingule nr TT‑82/M.
3. Tallinna
Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn
avaldab ametlikke teadaandeid.
4. Otsust on võimalik
vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva
jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|
|
Tallinna
Linnavolikogu 17. mai 2007
otsuse nr 139
LISA
|
|
Seletuskiri Tallinna
Linnavolikogu otsuse “Linnu tee, Käo ja Kajaka tänavate vahelise maa-ala
detailplaneeringu kehtestamine“ juurde
|
|
|
|
Kehtestada Linnu tee, Käo ja Kajaka
tänavate vahelise maa-ala detailplaneering, millega Kristiine linnaosas asuvale
3,6 ha suurusele maa-alale määratakse ehitusõigus 3‑korruselisele
spordihoonele, kuhu on kavandatud jalgpalli-siseväljak koos vajalike
abiruumidega, samuti nähakse planeeringuga ette jalgpallistaadionile ja
parklale ehitusõiguse andmine. Detailplaneeringu eesmärgiks on määrata kinnistu
ehitusõigus, anda heakorrastuse põhimõtteline lahendus ning korraldada
haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise küsimused.
Haldusakti
põhjendused
Planeeritav ala asub Kristiine
linnaosas Kajaka tänava, Käo tänava, Linnu tee ja Tondi tänava vahelises
kvartalis. Planeeringuala suurus on 3,6 ha. Põhja poolt piirneb
planeeritav maa-ala Linnu teega, idast Linnu tee 3, Tondi tn 44b ja
50b kinnistutega, lõunast Kajaka tänava ja Tondi tn 46a kinnistuga ning
läänest Käo tänavaga.
Kristiine linnaosa on Tallinna
rohelisemaid linnaosi, see on ajalooliselt suvemõisate, aiandite ala ja linnaelanike
puhkeala. Samas on Kristiine linnaosa kiiresti muutuv ja arenev piirkond. Siia
ehitatakse uusi kauplusi, korterelamuid, rajatakse mänguväljakuid,
spordiväljakuid, taastatakse parke. Seejuures vanade kvartalite struktuur ja
iseloomulikud jooned säilitatakse.
Planeeritav kinnistu asub asumis,
mille territooriumist suurema osa hõlmavad väikeelamute kvartalid.
Traditsioonilised on viilkatusega üksikelamud ja müürina projekteeritud
ridaelamud kõrge sokliga või 3‑korruselised garaažiga alumisel korrusel
ja mansardkorrusega. Põhjast, lõunast ja läänest on planeeringuala ümbritsetud
ühe- ja kahekorruseliste elamutega ning idast garaažide ja kolme- kuni viiekorruseliste
korterelamutega. Kvartalit ümbritsevatel tänavatel on suhteliselt väike
liikluskoormus, välja arvatud kontaktala piiri ääres olev tihedama liiklusega
Tondi tänav. Planeeringualaga külgnev Linnu tee on kahesuunalise liiklusega
jaotustänav, kus liigub ka ühistransport (buss). Lähitänavatel on kahesuunaline
liiklus, tänavad on üldiselt kitsad ja kõnniteed enamasti ainult ühel pool
tänavat. Kuna tegemist on üsna kesklinna lähedal oleva alaga, siis ühendus nii
linnakeskuse äri-, teenidus- ning kultuuri- ja spordikeskustega, kui ka sellest
läbi kulgevate liiklusmagistraalide ja teedevõrguga on hea. Planeeringuala
kontaktvööndis on algatatud ja kehtestatud järgmised detailplaneeringud:
Tallinna Linnavalitsuse 28. aprilli 2004 korraldusega nr 857‑k
algatatud “Kulli tn 11 kinnistu detailplaneering“; Tallinna Linnavalitsuse
18. juuni 2003 korraldusega nr 1567‑k algatatud “Tondi tn 42
krundi detailplaneering“; Tallinna Linnavolikogu 6. märtsi 2003 otsusega
nr 59 kehtestatud “Linnu tee 34 kinnistu detailplaneering“; Tallinna
Linnavalitsuse 5. mai 2004 korraldusega nr 926‑k kehtestatud “Linnu
tee 13/ Käo tn 54 kinnistu detailplaneering“ jt.
Planeering ei sisalda Tallinna
üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Tallinna üldplaneeringuga on planeeritav
ala ette nähtud põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele
väiksematele 3‑4‑korruselistele elamutele mõeldud alana, kus võib
paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid
kaubandus-teenindusettevõtteid; olemasolevate väikeelamute piirkondade
tihendamine korterelamutega ei ole soovitatav.
Tallinna Linnavolikogu 11. märtsi
1999 otsusega nr 43 kehtestati Linnu tee, Käo tn ja Kajaka tn vahelise
kvartali detailplaneering. Nimetatud planeering hõlmas ka käesolevat
planeeritavat ala. Tallinna Linnavolikogu 21. veebruari 2002 otsusega nr 87
aga tühistati Linnu tee, Käo tn ja Kajaka tn vahelise kvartali
detailplaneering. Seega praegu planeeritaval alal või selle osal kehtivad
detailplaneeringud puuduvad.
Kuni 1993. aastani oli
planeeritav maa-ala valdavas osas Nõukogude Liidu sõjaväe kasutuses laomajanduslikul
otstarbel. Lisaks oli seal katlamaja. Seetõttu on puutumatu looduslik pinnas
kadunud. Peale 1993. aastat on hakatud territooriumi kasutama ka kui
segajäätmete mitteametlikku mahapaneku kohta. Käesoleval hetkel on
planeeringuga hõlmatud maa-ala osaliselt hoonestatud. Nimelt asuvad Kajaka tn 10,
Kajaka tn 8 ja Kajaka tn 6 kinnistul 2‑korruselised
korterelamud ning Kajaka tn 10 ja Kajaka tn 8 kinnistul ka abihoone.
Kõik senised hooned nendel kinnistutel on planeeritud säilitada. Praeguseks on
hoonestatud ka Västriku tn 46a kinnistu, kus asub 16 boksiga
garaažikompleks. Ka selle kinnistu osas muudatusi ei kavandata. Linnu tee 5
kinnistul asub spordikompleks, millele on 9. juulil 2001 väljastatud
ehitusluba nr 26001 kehtivusega kuni 1. juuli 2003. Nimetatud
ehitusluba on hiljem pikendatud. Kinnistul Käo tn 45 ja Linnu tee 7/
Käo tn 47 ning osaliselt Käo tn 43/ Linnu tee 11 asub
jalgpalliväljak. Linnu tee 7/ Käo tn 47 omanik on detailplaneeringu
tellija Osaühing Pinokar. Käo tn 45, Käo tn 43/ Linnu tee 11 ja
Linnu tee 5 kinnistu omanik on Eesti Vabariik. Kõigile Eesti Vabariigile
kuuluvatele kinnistutele on seatud 15. juulil 2005 hoonestusõigus
tähtajaga 99 aastat. Hoonestusõiguse omanik on mittetulundusühing Kotka
Staadion.
Kehtestatava detailplaneeringu lahendusega
on planeeringualale kavandatud 10 krunti.
Krundi positsioonil (edaspidi pos) 1
(Käo tn 43/ Linnu tee 11) suurus on 6870 m². Tegemist on Käo
tänava ja Linnu tee nurgal oleva krundiga. Kuivõrd krunt asub just nimetatud
tänavate nurgal, on siia kavandatud autoparkla. Krundi sihtotstarve on
sotsiaalmaa. Osa krundist pos 1 jääb jalgpallistaadioni alla. Parklasse on
kavandatud parkimiskohad 70 sõiduatole ja kolmele bussile. Parkla
rajatakse kõvakattega. Parkla sajuveed puhastatakse enne eelvoolu suunamist
lokaalses puhastusseadmes. Parkla on ette nähtud jalgpallistaadioni ja
spordihoone teenindamiseks. Kuna neid, kes spordihoonet pidevalt kasutavad, ei
ole väga palju ning suuremaid spordiüritusi toimuks staadionil harva, peaks
kavandatav parkla lahendama parkimisprobleemid. Samuti tuleb arvestada
asjaoluga, et spordihalli ja jalgpallistaadioni peamiseks kasutajasihtgupiks on
noored, kes autodega veel ei sõida, seetõttu pole eraldi täiendavaid
parkimiskohti kavandada vaja. Kuna planeeritav ala asub piirkonnas, kus on
suhteliselt hea ühistranspordi ühendus nii kesklinnaga, kui ka teiste
linnaosadega, peaks see asjaolu autodega külastajate arvu veelgi vähendama.
Pigem kasutavd noored kohale tulemiseks muid alternatiivseid vahendeid, nagu
jalgrattad või rollerid. Planeeringulahendusega eeldatakse, et 1/3 inimestest
saabub korraldatavatele spordiüritustele ühiskondliku transpordiga, 1/3 inimestest
väikeautodega ning 1/3 inimestest tellitud bussidega. Ligipääs parklale on
kahe sissesõidutee kaudu Linnu teelt. Linnu tee laius on 24 meetrit,
sõidutee laius 7,5 meetrit. Parklasse sõiduks on planeeritud 3 meetri
laiune lisariba, olemasoleva murukattega eraldusriba arvel. Samas on Linnu tee
piisava laiusega, et tagada liiklusvool ka siis, kui vastasuunast tulevad
sõidukid sissepööramisel parklasse tekitavad teel järjekorra. Parklas parema
liikluskorralduse tagamiseks ja lihtsamaks ligipääsuks on parkimiskohad ette
nähtud Linnu teega risti. Parklat eraldab Linnu teest, Käo tänavast ja
jalgpalliväljakust haljasala, kuhu on kavandatud ka uue kõrghaljastuse
rajamine.
Krundi pos 2 (Linnu tee 9a)
suurus on 695 m². Krundi maakasutuse sihtotstarve on transpordimaa. Krunt
asetseb risti Linnu teega. Selle krundi kaudu on kavandatud üks kahest
autoparkla (pos 1) sissesõiduteest. Ligipääs parklale on kavandatud nii
Linnu tee poolsest küljest, kui ka jalgpallistaadioni poolsest küljest. Krunti
on võimalik kasutada ka ligipääsuks jalgpallistaadionile. Parkla sissesõidud on
teineteisest eraldatud rajatava kõrghaljastuse ribaga. Elupuude rida on
kavandatud ka spordihoone poolsele küljele.
Krundi pos 3 (Linnu tee 5)
suurus on 6899 m². Krundi planeeritav sihtotstarve on sotsiaalmaa.
Krundile on ajutise ehitusloa alusel püstitatud spordihoone, mis käesoleva
planeeringuga on säilitatav ning kuhu lisaks kavandatakse veel täiendavalt
abiruumid. Hoonestusala planeerimisel on tagatud Linnu tee ja Västriku tänava
pikenduse 5 meetri laiune teekaitsevöönd. Hoone maksimaalne ehitusalune
pind on 4853 m² ja hoone maksimaalne kõrgus on 15 meetrit. Kuna
planeeringuala ümbritsevad hooned idapoolsel küljel on kolme kuni viiekorruselised
korterelamud, siis 15 meetri kõrgune spordihoone peaks sulanduma
ümbritsevate hoonetega. Linnu tee suunas langeb maapind meetri võrra, seega
tundub spordihoone visuaalselt veelgi madalam. Järelikult ei tekita spordihoone
kontrasti kõrguse osas teiste hoonetega. Spordihoones, kus on jalgpalli‑siseväljak
treeningute ja võistluste läbiviimiseks, ehitatakse täiendavalt abiruumid.
Spordihoone on ümbritsetud ida- ja lääneküljelt (parkla ja Västriku tänava
pikenduse poolt) kõnniteedega ning põhja- ja lõunasuunalt (gaaraažikompleksi ja
Linnu tee poolselt küljelt) sõiduteega. Kuivõrd krunt pos 3 külgneb
osaliselt jalgpallistaadioni krundiga (pos 6) ning osaliselt ka teemaakrundiga
(pos 2), siis tagab niisugune lahendus ohutu, kiire ja turvalise ühenduse
spordihoone, jalgpalliväljaku ning parkla vahel. Västriku tänava poolsele
küljele (pos 5, teemaa) on kavandatud istutada elupuude rida (maksimaalne
kõrgus 1,5 meetrit). Täiendavalt istutatakse puuderida ka krundi
lõunapoolsele küljele, garaažikompleksi krundi poole.
Krundi pos 4 (Västriku tänava
pikendus) suurus on 949 m². Krundi planeeritav maakasutuse sihtotstarve on
transpordimaa. Senine Västriku tänav lõpeb ristuva Linnu teega. Västriku tänava
pikenduse kaudu on võimalik pääseda nii olemasoleva garaažikompleksi juurde kui
ka planeeringuala ümbritsevatele kinnistutele. Teemaa laius on 5 meetrit
ning seal saavad lisaks sõiduautodele liikuda ka suuremad sõidukid
(tuletõrjetehnika). Västriku tänava pikenduse kaudu (Linnu tee poolsel küljel)
on läbi Linnu tee 5 krundi võimalik pääseda parklasse. Västriku tänava
pikendust ääristab spordikompleksi krundi poolt kõnnitee, mida saab kasutada
spordihoonest tulles või minnes Linnu teele jalgsi ligipääsuks.
Krundi pos 5 (Käo tn 45)
suurus on 1301 m², sihtotstarve on sotsiaalmaa. Krunt jääb täielikult
rajatud jalgpallistaadioni osaks.
Krunt pos 6 (Linnu tee 7/
Käo tn 47) suurusega 5279 m² ja sihtotstarbega sotsiaalmaa on osa jalgpalliväljaku
krundist. Jalgpalliväljaku krunt tervikuna, lisaks pos 6‑le,
moodustatakse pos 5 ja osaliselt pos 1 krundist. Selline kruntide
planeerimine tagab täismõõtmetes (45 meetrit x 90 meetrit)
suuruse jalgpalliväljaku. Jalgpalliväljakut katab kunstmuru. Tasase maapinna
olemasoluga on looduslikult loodud ideaalsed võimalused jalgpalliväljaku
ehitamiseks. Algselt olid jalgpalliväljaku äärde kavandatud ka tribüünide
ehitamine pealtvaatajatele, kuid planeeringu menetluse käigus (peamiselt
ümbruskonna elanike vastasseisu tõttu) sellest loobuti ning seetõttu
jalgpalliväljakul tribüüne ei ole. Kuivõrd jalgpalliväljaku naaberkrundid
planeeringulahenduse kohaselt on parkla ja spordihoone, siis tagab see kogu
planeeringualal inimestele hea ligipääsu ja läbimõeldud liikumise kõikide
rajatiste ja hoonete vahel. Jalgpalliväljak ei ole kommertslikel eesmärkidel,
ehk tulu teenimiseks, vaid mõeldud eelkõige noortele jalgpallitreeningute
läbiviimiseks. Selle tõenduseks on muuhulgas asjaolu, et jalgpalliväljaku alune
Eesti Vabariigi omanduses oleva maa hoonestusõigus on antud
Mittetulundusühingule Kotka Staadion. Jalgpalliväljaku kasutamisel on
paratamatu, et mängus või treeningutel kasutatavad pallid võivad lennata
naaberkinnistutele. Selle vältimiseks on pakutud välja täiendavad meetmed.
Nimelt nähakse ette jalgpalliväljaku ümbritsemine kolmest küljest 10 meetri
kõrguse metallkarkassil võrkpiirdega. Detailplaneeringu tellija on lubanud
piirdevõrgu pingulolekut pidevalt kontrollida. Parkla poolsele krundi küljele
(pos 1) rajatakse 6 meetri kõrgune metallvõrkpiire.
Jalgpalliväljakult tuleneva müra vähendamiseks on jalgpalliväljakuga piirnevate
elamukruntide (pos 8, 9 ja 10) vahele kavandatud istutada põõsashekk ja
rajada maksimaalselt 2 meetri kõrgune akustiline piire (mürabarjäär).
Selleks, et naaberkinnistute elanikke vähem häirida, tuleb treeningud
jalgpalliväljakul lõpetada hiljemalt kell 21.30. Jalgpalliväljaku ja Käo tänava
vahelisele alale rajatakse kõnnitee.
Krundi pos 7 (Västriku tn 46a)
suurus on 1149 m², sihtotstarve elamumaa. Krundil asub 16 boksiga
garaažikompleks. Krundile muudatusi ei kavandata. Garaažikompleks asub krundi
keskel ning seda ümbritseb kõvakattega teemaa. Seda teemaad on võimalik
ekspluateerida ümberpööramise kohana Västriku tänava pikenduse kasutajatel ja
krundile sissesõitu ei tohiks tõkestada (näiteks tõkkepuuga). Maapinna kõrguste
vahe tõttu rajatakse Kajaka tänava kruntide (planeeringuala naaberkrundid) ja
Västriku tn 46a krundi piirile tugimüürid. Ligipääs krundile on kavandatud
Linnu teelt Västriku tänava pikenduse kaudu.
Krundid pos 8, 9 ja 10 on kõik
elamumaa sihtotstarbega. Krundi pos 8 (Kajaka tn 10) suurus on 1408 m²,
krundi pos 9 (Kajaka tn 8) suurus on samuti 1408 m², krundi pos 10
(Kajaka tn 6) suurus on 1401 m². Krundid on nii suuruste kui ka kuju
poolest sarnased. Kõik nimetatud krundid asuvad planeeringuala põhjapoolsel
küljel Kajaka tänava ääres. Igal krundil paikneb üks kahekorruseline hoone
maa-aluse korrusega. Pos‑del 10 ja 8 on lisaks elamule veel ka üks
abihoone. Kruntidele planeeringuga muudatusi ei kavandata, välja arvatud see,
et on antud olemasolevaga võrreldes suurem hoonestusala, mis võib maksimaalselt
olla 300 m². Juhul kui kinnistu pos 10 omanik soovib tõepoolest
ehitusõigust maksimaalselt realiseerida, siis peab olemasoleva kõrvalhoone
likvideerima. Suurem hoonestuala on planeeritud krundi keskele. Igast suunast
on hoonestusala kaugus kruntide piirist vähemalt 5 meetrit. Seega on
hoonestuala suurus ja selle paigutus kruntidel jagatud eelkõige
proportsionaalsust silmas pidades. Tagatud on ka 5 meetri laiuse
teekaitsevööndi olemasolu. Kruntidele on kavandatud 2 parkimiskohta.
Planeeringualal on keskkonnamõju
hinnangu aruande raames läbi viidud ka olemasoleva kõrghaljastuse
inventariseerimine ja antud väärtushinnang olemasoleva kõrghaljastuse kohta.
Keskkonnamõju hindamise viis läbi OÜ Hendrikson & Ko juunis 2002.
Läbiviidud keskkonnamõjude hindamise eesmärk oli planeeringu rakendamisel
ilmnevate keskkonnamõjude hindamine ning parandusettepanekute esitamine
arendajale ja planeerijale, samuti ka leevendavate meetmete väljapakkumine
võimalike ilmnevate negatiivsete keskkonnamõjude korral. Käsitletavat ala kattis
pinnas, mis suures osas koosnes endise laokompleksi hoonete lammutamisel
tekkinud ainetest ning olmejäätmetest. Suurel osal planeeritavast alast
taimkate puudub. See on likvideeritud jalgpallistaadioni ehituse käigus. Seoses
ehitustöödega on mahavõetud märgatav osa planeeringualal kasvavatest puudest.
Puude mahavõtmiseks on 25. septembril 2001 väljastatud raieluba nr 1745
ja 11. aprillil 2002 väljastatud raieluba nr 2227. Hajutatult kasvab
mitmeid üksikpuid. Planeeringuala loodeosas kasvab siiani kaks palsampaplit,
kirdenurgas paralleelselt Linnu teega kasvab kahes reas paarkümmend arukaske.
Västriku tänava pikenduse ääres kasvab paar harilikku jalakat, palsampaplit,
aedõunapuud ning mõned harilikud toomingad. Västriku tn 46a krundist põhja
pool kasvab kaks suuremat arukaske, üks harilik vaher ja hariliku haava
noorendik. Planeeringualal asuvatest üksikutest puudest on kavas säilitada
tulevase kõrghaljastuse seisukohast väärtuslikud eksemplarid. Kõrghaljastuseks
mittesobivate ja halvas sanitaarses seisukorras olevate puude langetamiseks on
saadud raieload. Ala rohttaimestik on hõre ja liigivaene. Detailplaneeringu
realiseerimine ei too kaasa täiendava kõrghaljastuse likvideerimist.
Planeeringu lahenduse kohaselt on kavas alale istutada uusi puid ja põõsaid
ning parklat ümbritsevale haljasribale rajada muru. Uusi puid istutatakse
parklat ümbritsevale haljasalale ja Västriku tänava pikenduse äärde. Haljastuse
rajamiseks on soovitav tellida eriprojekt spetsialistidelt, et leida optimaalne
haljastuse liik. Pinnase saastamise riski vähendamiseks tuleb parkla alalt
kogutavad sadeveed enne kanalisatsiooni juhtimist puhastada lokaalses puhastis.
Detailplaneeringu
menetlus
Tallinna Linnavolikogu 29. mai
2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lg 3
alusel kehtestab detailplaneeringu, mille puhul teostatakse planeerimisseaduse
kohast järelevalvet või millega määratakse miljööväärtusega hoonestusala,
linnavolikogu oma otsusega. Käesoleva planeeringu puhul on teostatud
planeerimisseaduse kohast järelevalvet.
Detailplaneeringu algatamist
taotles 26. juuni 2001 avaldusega Osaühing Pinokar (juhatuse liige Garik
Iknoyan).
Detailplaneeringu koostamise
korraldamise õigus on lepinguga üle antud Osaühingule Pinokar.
Detailplaneeringu koostas arhitekt
Milvi Vainik.
Linnu tee, Käo ja Kajaka tänavate
vahelise maa-ala detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 12. juuni
2002 korraldusega nr 1719‑k
?id=3001&aktid=88871
Linnu tee, Käo ja Kajaka tänavate
vahelise maa-ala detailplaneeringu avaliku arutelu käigus esitati üks märkus.
Märkuse esitas Kajaka tn 10 elanik Heino Elvest. Tulenevalt 25. septembri
2002 avaliku arutelu protokollist otsustati eskiisprojekt koos
lisamaterjalidega saata projekteerijale edasitöötamiseks.
Tallinna linna ehitusmääruse § 16
lõikes 1 nimetatud asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud.
Kristiine Linnaosa Halduskogu,
Kristiine Linnaosa Valitsus, Tallinna Maa-amet, Tallinna Kommunaalamet,
Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet, Elion Ettevõtted
Aktsiaselts, aktsiaselts Eesti Gaas kooskõlastasid detailplaneeringu
märkusteta
Kajaka tn 6 elanik Tõnu
Vahter, Kajaka tn 8 elanik Elle Ronk ja Kajaka tn 10 elanik Heino
Elvest kooskõlastasid detailplaneeringu märkusteta, märkides, et ei oma mingeid
pretensioone (2006. a kooskõlastus). Viimasena nimetatud isik viitas
kooskõlastuses 27. novembri 2006 saavutatud kokkuleppele.
Märkusteta kooskõlastas
detailplaneeringu ka Västriku tänav 46a omanik Garaažiühistu Västrik
esimees Inna Kivi ja kinnistute Linnu tee 7/ Käo tn 47 ja Linnu tee 9
omanik Osaühing Pinokar juhatuse esimees Garik Iknoyan.
Tallinna Tervisekaitsetalitus kooskõlastas detailplaneeringu
tingimusega, et staadionile tribüüni ei rajata. Tingimus on täidetud, sest
tribüüne ei ole planeeringu lahendusega kavandatud.
AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas
detailplaneeringu tingimusel, et kinnistute liitmiseks ühisveevarustuse ja
kanalisatsioonitorustikuga taotleda AKTSIASELTSILT TALLINNA VESI tehnilised tingimused.
Tingimus täidetakse enne kinnistute liitumist ühisveevarustuse ja
kanalisatsioonitorustikuga.
Osaühingu Jaotusvõrk Tallinna
piirkond kooskõlastas detailplaneeringu järgmistel tingimusel: tööjoonisteks
konkretiseerida tingimused; joonised kooskõlastada täiendavalt. Tingimused
täidetakse järgmises projekteerimisstaadiumis.
Linnu tee, Käo ja Kajaka tänavate
vahelise maa-ala detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 19. märtsi
2003 korraldusega nr 708‑k
?id=3001&aktid=92017
Kristiine Linnaosa Valitsus
avalikustas detailplaneeringu 7. aprillist kuni 21 aprillini 2003.
Vastav teade ilmus 29. märtsi 2003 ajalehes “Postimees“. Avalikustamise
käigus esitati kaks protesti. Protesti esitajad olid Heino Elvest ja Jaap Ora.
Heino Elvest tegi esitatud
protestis ettepaneku ehitada Kajaka tänav 6, 8, 10 kruntide ja
jalgpallistaadioni vahele minimaalselt 10‑meetrine kinnine vahetsoon, et
viia müra tase miinimumini ja et pallid ei lendaks nimetatud kruntidele.
Protesti esitaja arvates võiks vahetsooni luua kõrghaljastuse.
Jaap Ora palus detailplaneeringuga
kavandada piisava kõrghaljastuse rajamine Kajaka 4 ja 2 elumajade poolsesse
külge. Lisaks leidis protesti esitaja, et 500 pealtvaatajakoha rajamine
võimaldaks korraldada üritusi, mis häiriks elanike kodurahu. Ta tegi
ettepaneku, et spordisaal oleks mõeldud treeningotstarbeks ja kaaluda
pealtvaatajate arvu vähendamist. Samuti tegi Jaap Ora ettepaneku planeerida
spordisaali paigutus selliselt, et spordisaali ja Västriku tänava äärsete
elamute vahele oleks võimalik rajada kõrghaljastus.
13. mail 2003 toimus Linnu
tee, Käo ja Kajaka tänavate vahelise maa-ala detailplaneeringu arutelu. Selle
arutelu protokolli kohaselt otsustati: staadioni aed ehitatakse 1,5 meetrit
kõrgemaks; staadioni piire varustatakse heliisolatsiooniga; staadionit
kasutatakse laste treeningväljakuna; pealtvaatajate tribüünid jäetakse
planeeringualast välja; staadioni kasutamise ajakava lepitakse staadioniomanike
ja kohalike elanike vahel kokku.
Kuna Jaap Ora esitatud
ettepanekutega osaliselt ei arvestatud, siis edastati detailplaneering Tallinna
Linnavalitsuse 5. juuni 2003 kirjaga nr LV‑1/03/3224 Harju
maavanemale järelvalveks. Harju maavanem detailplaneeringut heaks ei kiitnud,
vaid soovis, et Riigi Maa-amet esitaks täiendavad selgitused detailplaneeringu
lahenduse võimalikkuse kohta. Samuti viitas Harju maavanem esitatud
dokumentatsiooni puudulikkusele.
Vahemärkusena tuleb lisada, et 7. juulil
2006 toimus Harju Maavalitsuses arutelu, kus arutati muuhulgas ka avaliku
väljapaneku ajal esitanud isikute vastuväiteid. MTÜ Kotka Staadioni esindaja ja
kohale tulnud Kajaka tänava elanikud jõudsid kokkuleppele, et
detailplaneeringut täiendatakse. 25. jaanuaril 2007 edastas Tallinna
Linnavalitsus kirja nr LV‑1/359, milles selgitas, et
detailplaneeringu tellija on nõustunud kõigi Harju maavanema juures toimunud
arutelul tõstatatud küsimustega ning on detailplaneeringu jooniseid ja
detailplaneeringu seletuskirja täiendanud. Vastusena märkis Harju maavanem 28. veebruari
2007 kirjas nr 2.1‑13/603, et annab planeerimisseaduse § 23 lg 6
kohase heakskiidu.
30. septembri 2003 kirjaga nr LV‑1/03/5030
esitas Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu kooskõlastamiseks
Keskkonnaministeeriumile, kuna planeeringus osa maad on reformimata riigimaa.
Keskkonnaministeerium edastas kirja omakorda riigi maa-ametile. Riigi maa-amet
esitas 3. novembri 2003 kirjaga oma seisukoha ning esitas märkused
planeeringu kohta. Planeeringut täiendati ja korrigeeriti, samas mõnede riigi maa-ameti
seisukohtadega Tallinna Linnavalitsus ei nõustunud.
26. novembri 2003 kirjaga nr LV‑1/6323
edastas Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu uuesti korrigeeritud ja
täiendatud kujul Harju maavanemale kooskõlastamiseks.
Peale Tallinna Linnavalitsuse ja riigi
maa-ameti vahelist kirjavahetust palus Harju maavanem Tallinna Linnavalitsusel
oma 15. oktoobri 2004 kirjas toodud põhjendustele viidates küsimustele
vastata. Harju maavanem, märkis, et küsimustele vastamine on eelduseks
järelevalvemenetluse jätkamisele. 24. detsembril 2004 teatas Harju
maavanem kirjaga nr 2.1‑13/3698 järgmist: “kuna detailplaneeringute
kehtestamiseks vajalike riigiasutuste nõusolekute hankimine ei kuulu
järelevalvet teostava maavanema pädevusse, vaid on planeeringu kehtestamiseks
huvitatud isiku(te) ülesanne, siis tagastan detailplaneeringu Tallinna
Linnavalitsusele edasiste menetlustoimingute korraldamiseks. Antud küsimuses
selguse saamiseks ja asja lahendamiseks soovitan koostööd teha kinnisasjade
valitsejate poolt valitud isikutega, kelleks on Maa-amet“.
7. veebruaril 2006 edastas
Tallinna Linnavalitsus kirjaga nr LV‑1/04/3182 Harju maavanemale
detailplaneeringu uueks kooskõlastamiseks. Kirjas märgiti, et riik on nõustunud
detailplaneeringuga ette nähtud kujul riigi omandis olevate kinnisasjade
koormamisega, vastavad kanded on kinnistusraamatutesse sisse viidud. 3. märtsi
2006 Harju maavanema vastuskirjas nr 2.1‑13/1135 märgiti, et kõikide
varasemas Harju maavanema kirjas esitatud märkustega ei ole arvestatud.
24. mai 2006 kirjaga nr LV‑1/3182
esitas Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu Harju maavanemale uuesti
kooskõlastamiseks. Esitades omapoolse seisukoha Harju maavanema varasema
märkuse kohta.
31. juulil 2006 kirjaga esitas
Harju maavanem uuesti kolm küsimust, millele paluti Tallinna Linnavalitsuse
poolset seisukohata. Harju maavanem märkis, et planeerimisseaduse § 23 lõike 6
kohase heakskiidu andmise otsustamiseks tuleb arvestada kolme kirjas toodud
märkusega. 25. jaanuaril 2007 edastas Tallinna Linnavalitsus kirja nr LV‑1/359,
milles selgitas ja põhjendas, et detailplaneeringu tellija on nõustunud kõigi
Harju maavanema kirjas kajastamist leidnud kolme märkusega ning vastavalt
sellele on ka detailplaneeringu jooniseid ja detailplaneeringu seletuskirja
täiendatud. Sama kirjaga paluti Harju maavanema kooskõlastust
detailplaneeringule.
28. veebruari 2007 kirjaga nr 2.1‑13/603
kohaselt nõustus Harju maavanem Tallinna Linnavalitsuse seisukohtadega ja andis
planeerimisseaduse § 23 lg 6 kohase heakskiidu Linnu tee, Käo ja
Kajaka tänavate vahelise maa-ala detailplaneeringule.
Detailplaneeringu kohaste teede- ja
tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse vastavalt 19. jaanuaril 2006
sõlmitud lepingule nr TT‑82/M.
|
|
|
|
Toomas Vitsut
|
Tallinna
Linnavolikogu esimees
|