Kasutaja  
Parool

Hea kasutaja!


Tallinna õigusaktide registris olevat teavet enam ei uuendata, siit leiate enne 17. septembrit 2020 vastu võetud aktid.

Ajakohased õigusaktid on kättesaadavad Tallinna õigusaktide infosüsteemis Teele.

Abi saate kasutajatoe telefonil 6411 511 või e-posti aadressil teeleabi@tallinnlv.ee.

Seosed
Redaktsioonid

Linnavolikogu istungid
Linnavalitsuse istungid
Tallinna põhimäärus
Riigi Teataja
RT ingliskeelsed tõlked


Lihtsa otsingu abil otsitakse vaikimisi kehtivaid õigusakte. Otsingu tulemusena ei kuvata õigusakte, mis üksnes muudavad teist õigusakti või tunnistavad selle kehtetuks. Samuti ei kuvata linnavalitsuse istungi protokolli väljavõtteid (päevakorrapunkte).
Valikute muutmisega saab otsida ka kehtetuid ja tulevikus jõustuvaid akte. Istungi protokollide väljavõtete ja muutvate aktide leidmiseks tuleb kasutada laiendatud otsingut.
NB! Korraldustele ja otsustele koostatakse redaktsioone alates 9. detsembrist 2009. Kehtiva redaktsiooni saamiseks tuleb korralduse juures oleva seoste lingi alt vaadata, kas korraldust on muudetud.


Lihtne otsing

Aktile    I    Prindi    I    PDF    I    Tagasi nimekirja
Akti päis
Linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti informatsioon Tallinna linnas 26.-28. aprillil 2007 toimunud sündmuste kohta
Tallinna Linnavolikogu 03.05.2007 otsus number 121
Redaktsiooni kehtivus:03.05.2007 - ...

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

3. mai 2007 nr 121

 

 

 

 

Linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti informatsioon Tallinna linnas 26.‑28. aprillil 2007 toimunud sündmuste kohta

 

 

 

Lähtudes Tallinna põhimääruse § 22 lg 4 punktist 1 ja ära kuulanud linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti informatsiooni 26.‑28. aprillil 2007 Tallinna linnas toimunud sündmuste kohta,

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

1. Võtta lisatud informatsioon teadmiseks.

2. Tallinna Linnavolikogu toetab Kodurahu Foorumi kokkukutsumist eesmärgiga taastada igapäevane kord ja kodurahu meie linnas.

3. Tallinna Linnavalitsusel:

3.1 leida täiendavad vahendid õpilaste vaba aja sisustamiseks suvisel koolivaheajal, sh lastelaagrite korraldamiseks;

3.2 Tallinnas 26.‑28. aprillini aset leidnud sündmustes kannatada saanud inimeste juriidiliste, psühholoogiliste, kommunaal- ja sotsiaalprobleemide lahendamisele kaasaaitamiseks moodustada ajutine kriisiabikeskus;

3.3 tellida integratsiooni- ja rahvusküsimustega tegelevatelt teadlastelt uuringud eesmärgiga saada teavet integratsiooniprotsessi olukorra ja selle jätkamise kohta.

4. Kutsuda üles linnavolikogu liikmeid külastama koole, selgitamaks Eesti ajalugu, Eesti riigi ja demokraatia toimimise põhimõtteid.

5. Tallinna Linnavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna Linnavalitsusele.

6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 

Tallinna Linnavolikogu 3. mai 2007
otsuse nr 121
LISA

 

Tallinna Linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti informatsioon 26.‑28. aprillil 2007 Tallinna linnas toimunud sündmuste kohta

 

 

 

26. aprillil alustas Vabariigi Valitsus ettevalmistustöid Tõnismäe monumendi teisaldamiseks. See vallandas Tallinna kesklinnas tänavarahutused, mis paisusid vägivaldseks. Kahe õhtu ja öö jooksul leidsid aset vandalismiaktid ja röövimised.

Politsei pidas kinni enam kui 800 korrarikkujat, kellest suurem osa rääkis vene keelt, kuid umbes kolmandik oli eestlasi; 99 inimest vajas arstiabi, üks vigastatu suri haiglas. Eraomanikele tekitatud kahju ulatub linnavalitsusele laekunud esialgsetel hinnangutel 30 miljoni kroonini.

See on n.ö kiretu ülevaade möödunud nädala sündmustest, mis on meile juba meedia vahendusel tuttav. Aga mina tahan rääkida nendest asjadest, millest meedias ei räägita, või räägitakse “moka otsast“.

Kui me ei anna endale ausalt aru, miks need sündmused vallandusid, siis pole ka võimalik astuda konstruktiivseid samme igapäevase elu normaliseerimiseks ning probleemide vältimiseks edaspidi.

Monumendi-teema plahvatusohtlikkus ei olnud minu jaoks – ja ma arvan, et ka enamuse valitsusliikmete jaoks – üllatav. Ma tajusin seda selgelt nendes ümarlaua kohtumistes, mida mul tuli juhtida. Seepärast manitsesin ka osapooli vaoshoitusele ning püüdsin ärgitada dialoogi jõupositsioonil olevate monumendi äraviimise pooldajate ja äraviimise vastaste vahel. Ma pöördusin ettepanekuga dialoogiks nii Riigikogu põhiseaduskomisjoni kui ka õiguskomisjoni poole, kutsusin Välisministeeriumi esindajat ümarlauda oma seisukohti tutvustama, kuid asjata. Kahjuks tõrjusid praeguse valitsuskoalitsiooni juhtparteid kõik meie ettepanekud lahendada vastasseis dialoogi teel.

Peaminister Andrus Ansip kinnitas korduvalt, et tema juhtimisel astub Vabariigi Valitsus kõik vajalikud sammud monumendi kiireks äraviimiseks Tõnismäelt. Nii ka juhtus ja sellega võttis peaminister endale kogu vastutuse kõige järgneva eest. Ent ühtlasi, täites oma valimislubadust ja rahuldades oma isiklikke ambitsioone, paiskas Ansip Eesti riigi kriisi.

Ma olen püüdnud leida vastust küsimusele, missugused probleemid lahendas ausamba teisaldamine Tõnismäelt, kuid sisulist vastust sellele ei ole leidnud. Eile (s.o kolmapäeval, 2. mail) riigikogu ees esinedes väitis Andrus Ansip, et “monument on kujunenud provokatsioonide keskmeks, mistõttu ei olnud selle teisaldamisega võimalik venitada“. Selle peale ma tahaksin küsida: kas nüüd pärast ausamba teisaldamist on provokatsioonid lõpuks lõppenud ja tallinlaste jaoks alanud taas tavapärane elu?

Ansipi hinnangul oleks ausamba teisaldamata jätmisega kaasnenud tagajärjed, “mille kõrval oleksid eelmise nädala sündmused paistnud tõenäoliselt süütu hullamisena“. Võib-olla ma olen oma hinnangutes ebaõiglaselt kriitiline ja ei tea kõiki asjaolusid, mis ajendasid Tõnismäe ausammast kiirustades teisaldama, aga ikkagi tekib küsimus, miks seda informatsiooni ei ole jagatud Tallinna Linnavolikoguga või Tallinna Linnavalitsusega?

Veel monumendi teisaldamise eelõhtul külastas kaitseminister linnavolikogu juures töötavat ümarlauda ja kinnitas, et monumendi juures algavad üksnes kaevetööd, mis viiakse läbi vastavalt sõjahaudade kaitse seadusele ega puuduta ausammast. Niisuguse vassimisega välditi dialoogi ausamba teisaldamise üle. See oli ebamugav teema, sest Tallinna Linnavolikogu oli pöördunud Riigikohtusse oma põhiseaduslike õiguste tagamiseks ning kohtumenetlus oli pooleli. Mõni tund hiljem selgus, et kaitseminister valetas.

Valitsus ei informeerinud Tallinna linna oma kavatsustest ja ignoreeris oma tegevuses kohalikku omavalitsust täielikult. Hoolimata valitsuse tekitatud infosulust otsustas linnavõim vandaalide poolt lõhutud linna uuesti korda teha – likvideerida purustuste jäljed, kehtestada alkoholimüügi piirang, taastada ühistransport ja abistada võimaluste piires neid ettevõtteid, kes rahutustes kannatada said. Siit aga tekib järgmine küsimus: kas marodööre oleks saanud peatada, kui valitsus oleks linnavõimudega koostööd teinud?

Nõustun valitsusega selles osas, et rüüstajateks oli vähem kui üks protsent Eesti muukeelsest elanikkonnast. Nende tegevuse põhjal ei saa kellegi ega millegi kohta üldistusi teha. Küll aga hävitas valitsus paari ööga kõik selle, mida me siin Tallinnas oleme püüdnud aastatega luua – eeldused mõistmiseks ja usaldamiseks eri kogukondade vahel. Kui valitsusparteid keelduvad ka edaspidi järjekindlalt arvestamast kohaliku omavalitsusega ning asumast dialoogi teravate küsimuste arutamiseks, siis kuidas kavatseb valitsus tagada demokraatiat ja saavutada usalduse erinevate kogukondade vahel?

Üha enam saab selgeks, et valitsusringkondades valitseb hirm teisitimõtlemise ees. Valitsus kulutas ausammast teisaldades jõudu, aega ja raha probleemile, mis ei ole Eesti riigi jaoks esmatähtis, kuid mis muudeti selleks.

Nagu te kuulsite, on terve rida küsimusi, millele pole seni vastust. Küll on meile teada, et kõik, kes julgevad valitsuse dogmades kahelda ja selliseid küsimusi esitada, kuulutatakse Eesti huvide reetjateks.

Minu eesmärk on täna siiski vaadata tulevikku ja leida konstruktiivset osa edasiminekuks. Seepärast teen ettevalmistatud otsuse eelnõule parandusettepanekud, mis aitavad loodetavasti kaasa vastasseisu ületamisele ühiskonnas.

1. Linnavolikogu toetab Kodurahu Foorumi kokkukutsumist eesmärgiga taastada igapäevane kord ja kodurahu meie linnas.

2. Linnavalitsusel leida täiendavad vahendid õpilaste vaba aja sisustamiseks suvisel koolivaheajal, sh lastelaagrite korraldamiseks; 26.–28. aprillini aset leidnud sündmustes kannatada saanud inimeste juriidiliste, psühholoogiliste, kommunaal- ja sotsiaalprobleemide lahendamisele kaasaaitamiseks moodustada ajutine kriisiabikeskus; korraldada integratsiooni- ja rahvusküsimustega tegelevatelt teadlastelt uuringute tellimine eesmärgiga saada teavet integratsiooniprotsessi olukorra ja selle jätkumise võimaluste kohta.

3. Kutsuda üles volikogu liikmeid külastama koole, selgitamaks Eesti ajalugu, Eesti riigi ja demokraatia toimimise põhimõtteid.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees